Sisend TTKS-i täiendamisele

Edastame Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse väljatöötamiskavatsusele Oleme koondanud enda sisendi väljatöötamiskavatsuses toodud eesmärkide lõikes. 1. Tervishoiuteenuste kõrvale täiendavate teenuserühmadena edendus- ja ennetusteenuste ning psühhosotsiaalsete teenuste sisse toomine. Tunnustame, et seadusandja planeerib psühhosotsiaalsete teenustena käsitleda loovteraapiaid. On oluline sätestada, kas selle mõiste alla kuuluvad kõik loovteraapia alaliigid (muusikateraapia, tantsu- ja liikumisteraapia, kunstiteraaia ja psühhodraama) või osad neist. Muusikateraapia teenuse osas on teadus- ja tõenduspõhisus piisav konkreetsete diagnooside osas Terviskassa teenuste mõistes, kuid mitte kõigi. Seetõttu on oluline defineerida, millise muusikateraapia väljaõppega muusikaterapeut võib töötada funktsionaalsel, rekreatiivsel või psühhoteraapia tasandil. Eesti Loovteraapia Ühinguga koostöös oleme esitanud detsembris 2023 Tervisekassale ettepaneku võimaldada Tervisekassa koodi järgmiste diagnooside osas, mille osas meie hinnangul on tõendus- ja teaduspõhisus piisav: 1) Orgaanilised – k.a. sümptomaatilised psüühikahäired F00-F02.8 kui ilmnevad depressiooni sümptomid. 2) Kerge orgaaniline tunnetushäire F06.7 3) Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired F20-21 4) Meeleoluhäired F30-F39 5) Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired F40-F49 6) Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F60-F69 7) Pervasiivsed arenguhäired F80, F82-84 8) Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired F90-98. Oluline on siinkohal ka tuua välja, et muusikateraapia võimaldab pakkuda teraapiat ka mitte-verbaalsele kliendile või neile, kelle eneseanalüüsi või -väljendus võimekus on piiratud. Muusikateraapiat saab rakendada olulises osas ka mittesõnalise teraapiasuunana. Vaimse tervise püramiidiga seos – muusikaterapeudid toimivad olulises osas kogukonna teenustena töötades üle Eesti erinevates piirkondades ja pakkudes nii psühhohariduse kui psühholoogilisi ja psühhoteraapia sekkumisi. Astmelise mudeliga seos – astmel 2 saab töötada kutse 6 või magistrikraadiga muusikaterapeut ning astmetel 3 ja 4 muusikaterapeut kutse 7 (v.t allpool tabel 1)  2. Tervishoiuteenuse osutaja definitsiooni muutmine ja tervishoius töötavate spetsialistide kohta käivate terminite muutmine või täiendamine. Nii nagu seaduse väljatöötamiskavatsuses on välja toodud, ei ole täna võimalik muusikaterapeudil ennast registreerida tervishoiuteenuse osutajana, kuna ei mahu tervishoiutöötaja mõiste alla. Seetõttu on oluline luua selged terapeutide definitsioonid, keda käsitletakse tervishoiutöötajana ning kes peavad olema registreeritud tervishoiutöötajate registris. Terapeudi mõiste piiramatu kasutamine Eestis on üldine probleem, mis võiks saada lahenduse TTKS kaudu. Selle eelduseks on selgete teraapiate ja terapeutide mõistete ja kvalifikatsiooninõuete sätestamine. Muusikaterapeudi mõiste defineerimine Oleme kutseühingus välja töötanud kõigi SOM poolt planeeritavate seadusemuudatuste baasil muusikaterapeutide kvalifikatsioonide ja definitsiooni mudeli, mis väärtustab kutse taotlemist ja pidevat supervisiooni ning loob õigusselguse muusikaterapeudi mõiste kasutamisel. Sellel on kaks olulist alust – kutse taotlemise väärtustamine ja supervisioonid. Seostamine olemasolevate kutsetasemetega – peame oluliseks väärtustada täna toimivat kutsesüsteemi. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse muusikateraapia väljaõppe õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Samuti on hetkel Euroopa Muusikateraapia Konföderatsiooni juures tegutsev Euroopa Muusikateraapia Standardite Komisjon (European Music Therapy Standards Commission) välja töötamas kompetentsipõhiseid soovituslikke miinimumstandardeid muusikateraapia väljaõppe jaoks Euroopas. Standardites on määratletud pädevused, mida peetakse vajalikuks ohutuks ja tulemuslikuks muusikateraapia rakendamiseks muusikaterapeudi kutsealale sisenemisel. Kompetentside formuleerimisel lähtuti Euroopa Kvalifikatsiooniraamistikust (EQF). Eesti kutsesüsteemis olevad muusikateraapia tase 6 ja 7 on antud loodava standardiga kooskõlas. Lisaks leiame, et on oluline riiklikult tunnustada kutsete taotlemist – läbi selle on võimalik tagada ja parandada töötavate terapeutide kvalifikatsiooni lisaks baasväljaõppele. Muusikateraapia väljaõppe põhjalikkuse tunnustamine - olukord, kus muusikaterapeutide väljaõppe pikkus kutsetase 6 saavutamiseks on ressursimahukas (5-7 aastat väljaõpet, millele lisandub mahukas grupi- ja individuaalne supervisioon ja omateraapia), kuid on riiklikus süsteemis vähem aktsepteeritud kui nt vaimse tervise õde, vajab muutmist. Näitena saab siinkohal tuua: ● Ohvriabi seaduse §13 lg 2 alusel Sotsiaalkaitseministri määruse1 Ohvriabi psühholoogilise nõustamise või psühhoteraapia osas, mis eeldab lisaks muusikaterapeudi väljaõppele ka psühholoogia magistrikraadi. ● Ka kogemusnõustajate väljaõpe piirdub lühiajalise väljaõppega, kuid on sotsiaalhoolekande seaduse mõistes võrdne loovteraapia väljaõppega (mõlemad saavad kuuluda meeskonda). ● Töötukassal on olemas kogemusnõustaja teenus, kuid loovteraapiad teenust osutada ei saa psühholoogilise nõustamise alt, kuna eeldus on psühholoogia magistrikraad 1 Sotsiaalkaitseministri 03.04.2023 määrus nr 20, “Ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused” Seetõttu ei ole täna ka erialaselt pädevatel ja kvalifikatsiooniga muusikaterapeutidel motivatsiooni kutset taotleda, kuna see ei anna võimalust osutada teenust riiklikus süsteemis v.a rehabilitatsioonisüsteem kus teenuste tasud ei ole terapeudile motiveerivad. Seetõttu on ka kutseühingul keeruline motiveerida inimesi kutset taotlema ning oleme olukorras, kus muusikateraapia väljaõppega ja kutseta inimene, kes ei käi supervisioonis ega täiendõppel, töötab rehabilitatsioonisüsteemis. Toome siinkohal tabelis 1 välja meiepoolse ettepaneku muusikaterapeutide kvalifikatsiooni mudeli osas. Tabel 1. Eesti Muusikateraapia Ühingu ettepanek muusikaterapeudi tasemete ja kvalifikatsiooni seoste osas. Muusika- Kvalifikatsiooni Väljaõppe maht Töötamise Seos astmelise terapeudi tase nimetus võimalused abi mudeliga I tase Muusikaterapeu EMTA Töötab põhikursusel Ei tööta astmelise t väljaõppes muusikateraapia õppimise ajal abi mudelis algkursus (15EAP) institutsioonis, läbitud, õpib EMTA superviseerituna. muusikateraapia põhikursusel (45EAP) II tase Muusikaterapeu EMTA Töötab Ei tööta astmelise t muusikateraapia alg- institutsioonis abi mudelis (superviseeritav) ja põhikursus läbitud (praktikabaas) ja/või superviseerituna (sh muusikateraapia kutse taotlemiseks magistrikraad vajaliku omandatud töökogemuse saamine peale väljaõpet) III tase Muusikaterapeu EMTA Töötab Astmelise abi 2 t tase 6 (kutse 6 muusikateraapia alg- institutsioonis sh nii tase. Ilma või MT ja põhikursus läbitud riiklikud kui KOV kutseta, ainult magistrikraad) ning taotlenud kutse teenused2, magistrikraadiga - 6 või funktsionaalne ja Tervishoiutöötaja muusikateraapia rekreatiivne tase. registrisse magistrikraad Puudub õigus registreerimisel omandatud töötada iseseisvalt vajalik esitada (erapraksises) supervisiooni tõend ning 200h töötamise kogemuse kinnitus (s.o kutse 6 taotlemise 2 Sotsiaalne ja tööalane rehabilitatsioon, KOV allasutused ja koolid, Tervisekassa teenused, erasektori vaimse tervise keskused.  tingimus) IV tase Muusikaterapeu EMTA Töötab Ohvriabi Astmelise abi 3 ja t tase 7 muusikateraapia alg- klientidega (on 4 tase ja põhikursus läbitud olemas trauma ja/või lisapädevus). Võib muusikateraapia töötada üksi. magistrikraad Psühhoterapeut. omandatud. On ning taotlenud kutse 7 Alushariduse kriteerium – Ohvriabi seaduse väljatöötamisel kaasati küll ka loovteraapiate ja psühhoteraapia koolkondade (nt Pereteraapia) esindajad, kuid seaduse alusel loodud määrus kutsega loov- või pereterapeudile teenuse osutamise võimalust ei loonud. Toona toodi välja kahte raskuskohta: alusharidus ja traumasekkumiste väljaõpe. Alusharidus on oluline, kuid aluseks tuleks võtta kutsestandardid – kui teraapiasuuna kutsestandard määratleb asjakohased kõrgharidus nõuded kutse taotlemiseks, siis tuleks neid ka aktsepteerida riiklikus süsteemis. Tänane raskuskoht on psühholoogia magistrikraadi nõudmine sisuliselt kõigi teraapiasuundade alusharidusena, mis sunnib kõiki lisaks erialasele kõrgharidusele omandama ka psühholoogia magistrikraadi. Traumatööks vajaliku kvalifikatsiooni sätestamine on samuti kriitilise tähtsusega. Sotsiaalministeerium on määratlenud teatud teenuste puhul piisava traumaalase väljaõppe. Nt hooldusperede osas on Sotsiaalministeerium määratlenud, et piisavaks traumaväljaõppeks on TBRI® (Trust-Based Relational Intervention) – Usalduslikel suhetel põhinev sekkumine. Oluline on määratleda, milline peab olema trauma väljaõpe muusikaterapeut tase 7, et töötada nt Ohvriabi klientidega. Siin on võimalik määratleda kas konkreetsed koolitused ja mudelid või EAPde maht traumasekkumiste õppeainete mahu ja sisu osas. Üheks võimaluseks on ka koostada spetsiifiline õppekava Tartu või Tallinna ülikooli poolt, mida terapeudid saavad läbida. Samas on loovteraapiate magistriõppesse juba täna Tallinna Ülikool kaasanud traumasekkumiste aineid. Samuti on terapeutidel võimalus läbida enesetäiendusena erinevad traumasekkumiste väljaõppeid. Muusikateraapia valdkonna riskid ja nende maandamise võimalused Riski sõnastus Maandamismeede Muusikateraapia kättesaadavus väheneb veelgi, Riiklikus süsteemis muusikateraapia eriala kuna puudub võimalus töötada riiklikes tunnustamine ja kvalifikatsiooninõuete süsteemides ilma psühholoogia magistrikraadiga kehtestamine väärtustades erialast magistrikraadi Teadlikkus muusikateraapia sisust ja Kutseühingu poolt muusikateraapia eriala ja rakendamisvõimalustest on tagasihoidlik nii rakendusvõimaluste laiapõhjaline tutvustamine riiklikes süsteemides kui eraisiku tasandil erinevates kanalites ja erinevatele sihtgruppidele sobivalt. Vähene muusikateraapia eriala superviisorite Kutseühingu poolt koostöökokkuleppe loomine olemasolu. Hetkel Eestis spetsiifilise superviisorite väljaõpet andvate muusikateraapia superviisori väljaõppega 3 organisatsioonidega koos muusikateraapia muusikaterapeuti (tase 7)  supervisiooni lisamooduliga Tase 7 muusikaterapeut kui tervishoiutöötaja ei TTKS väljatöötamisel ühingu poolt sisendi ole võimeline tagama hetkel kehtivatele nõuetele andmine asjakohaste ruuminõuete vastavaid ruume määratlemisele üksinda töötavale terapeudile teraapiaruumi osas 3. TTKS-i täiendamine, et muuta see personaalsete terviseteenuste osutamist reguleerivaks üldseaduseks. Peame äärmiselt oluliseks luua ühtne alus vaimse tervise sekkumiste vundamendina, mis kaotaks ära kvalifikatsiooninõuete erinevused Sotsiaalministeeriumi erinevate allasutuste ja rahastusmudelite lõikes. Toome siinkohal välja meie poolt kaardistatud erinevused Tabelis 2. Tabel 2. Muusikaterapeudina töötamise võimalused ja seosed alushariduse nõudega Teenus Muusikaterapeudi võimalus töötada Tervisekassa Muusikateraapia teenuskood puudub. Töötatakse teiste erialade nimetuste alt (kogemusnõustaja, sotsiaaltöötaja vms), mis eeldab muusikaterapeudilt täiendavat vastavat kvalifikatsiooni. Teenus on tervishoiuteenuste poolt oodatud nii statsionaari kui ambulatoorse teenusena. Täna toimib muusikateraapia SA Kuressaare Haigla, SA Tallinna Lastehaigla Laste Vaimse Tervise Keskuses, PERH Psühhiaatriakliinik ja Taastus- ja Palliatiivravi Kliinik. KOV allasutustes (perekeskused, päevakeskused, vaimse tervise keskused jms) Ohvriabi Muusikaterapeut saab osutada psühholooglist nõustamist, kui tal on psühholoogia magistrikraad (üldjuhul on aga muusikaterapeudil muusikateraapia magistrikraad). Psühhoteraapiat osutada ei saa, kuna määrus nõuab lisaks psühhoteraapia väljaõppele kas 1) kliinilise psühholoogi, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoogi või sotsiaaltöötaja kutset 7; 2) arst, kes on omandanud psühhiaatria eriala, või õde, kes on omandanud vaimse tervise õenduse eriala; 3) magistrikraad psühholoogia või sotsiaaltöö erialal Muusikateraapeut tase 7 on muusikateraapia kutsesüsteemis loodud psühhoteraapia pädevuse andmiseks, mis aga ei eelda psühholoogia vaid muusikateraapia magistrikraadi. Sama kvalifikatsiooninõue takistab ka nt kutse 7’ga pereterapeutidel teenust osutada, kuna 7 kutse taotlemise eelduseks ei ole ilmtingimata psühholoogia magister. Sotsiaalne ja tööalane Saab töötada muusikaterapeut kutse 6 või muusikateraapia rehabilitatsioon magistrikraadi omades Koolide tugiteenused Üldjuhul töötavad muusikaterapeut kutse 6 või muusikateraapia magistrikraadi omavad terapeudid aga kvalifikatsiooninõudeid Põhikooli – ja gümnaasiumiseadus ei sätesta. Sama olukord on ka teiste KOV allasutuste meeskondades teenust osutades (päevakeskused, perekeskused, Vaimse tervise teenust osutavad KOV allasutused jms) ISTE projekt Üldjuhul töötavad muusikaterapeut kutse 6 või muusikateraapia (Sotsiaalkindlustusamet) magistrikraadi omavad terapeudid, kuna projekti kvalifikatsiooninõuete aluseks võeti KOVde poolt sotsiaalhoolekande seaduse §68 lg 2 p7 (loovterapeudi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus kunstiteraapias (loovteraapias) või sellele vastav kvalifikatsioon) 4. Seadusesse tervishoiuvõrgustiku mõiste sisse toomine. Tervisevõrgustik toetaks erinevate tervishoiutasandite, tervisesüsteemi ja sotsiaalvaldkonna koos tegutsemist ning seaks kesksele kohale inimeste tervena hoidmise ja heaolu. Keskse andmevahetuse süsteemi loomine - tegemist on kriitilise vajadusega, kus kliendi andmed on täna killustunud erinevates riiklikes infosüsteemides ning lisaks puudub vaimse tervise teenuse osutajalt, kes ei ole täna tervishoiuteenuse osutaja, võimalus ja kohustus kasutada keskset infosüsteemi. Ka ISTE projekti lõikes ei ole teenuseosutajatel võimalik kasutada SKA infosüsteeme, et koondada kliendi andmestik ühte andmebaasi. Samuti ei ole täna Eestis turult kättesaadavat Euroopa Liidu isikuandete kaitse üldmäärusega kooskõlas olevat tehnilist lahendust eriliigiliste andmete töötlemiseks. Tervishoiuvõrgustiku mõiste sissetoomine on oluline ning annab paremad võimalused teha erinevate osapooltega sisulist koostööd. Samuti sunnib neid teenuseosutajaid, kes ei soovi nn konkurendiga ühise kliendi terviseandmeid jagada (nt teraapia senist protsessi ja juba käsitletud teemasid), mistõttu on klient sunnitud oma “lugu” alati uuesti kajastama teenuseosutaja vahetumisel. Kulude suurenemine muusikateraapia lisamisel riiklikesse teenustesse – leiame, et riigieelarvelised kulud ei pruugi suureneda, kuna täna töötavad muusikaterapeudid muu kvalifikatsiooni alusel/teiste teenuste nimetuste alt. Kui muusikateraapia teenus muutub kättesaadavaks, vabaneb klassikalise psühholoogilise nõustamise ressurss ja vähenevad seeläbi järjekorrad psühholoogilisele nõustamisele. Süsteemis tekib lisaressurss, laiem võimalus kaasata erinevaid teraapiasuundi ning seeläbi vähendada ravijärjekordi. Viimane tõstab teenuseosutajate eelarvet täiendavalt teenust saavate isikute osas, mis on mõju riigieelarvele. Palume lisada Sotsiaalministeeriumi kooskõlastusringi edaspidi ka VATEK, Eesti Muusikateraapia Ühing. Samuti palume kaasata TTKS ekspertrühma ning astmelise abi mudeli ja teiste Vaimse Tervise püramiidi kogukonnateenuste mudelite väljatöötamise ekspertrühma Eesti Muusikateraapia Ühingu esindajana Siiri Viil ([email protected]). Lugupidamisega Siiri Viil Eesti Muusikateraapia Ühing Juhatuse liige Saatja: <"Anniki Lai"> Saadetud: 15.01.2024 20:57 Adressaat: <"SM Info"> Koopia: <"Vootele Veldre">; <=?windows-1257?Q?Anne_Randv=E4li?=>; <"Mari Ader"> Teema: FW: sisend TTKS-i täiendamisele From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, January 15, 2024 7:34 PMTo: Anniki Lai &lt;[email protected]&gt;Cc: Aneth Tuurmaa &lt;[email protected]&gt;; Kaidy Aljama &lt;[email protected]&gt;Subject: sisend TTKS-i täiendamisele Tere Edastan teile Eesti Muusikateraapia Ühingu sisendi TTKSi täiendamisele. Loodan, et leiate sellest tuge ja häid mõtteid. Soovin osaleda ministeeriumi ekspertrühmades nii TTKSi, astmelise abi mudeli kui Vaimse Tervise Püramiidi kogukonnateenuste mõiste sisustamise töörühmas. Siiri Viil Muusikaterapeut (kutsetase 6) Pereterapeut (superviseeritav) Eesti Muusikateraapia Ühing Juhatuse liige Tel 55 155 78