Kooskõastuskiri

Teie 02.01.2024 nr 1.2-2/1-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 11.01.2024 nr 11.1-8/24/11-2 "Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal" kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalkaitseministri määruse „Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal“ eelnõu märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu § 8 lg 3 soovitatav on lisada punktina juurde haridust tõendava dokumendi koopia esitamise nõue, kui seda ei ole Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS). Samuti, juhul kui tegemist on välisriigi haridust tõendava dokumendiga, tuleb esitada Eesti ENIC/NARIK poolt välja antud kvalifikatsiooni (diplomid, tunnistused) tunnustus. 2. Eelnõu § 9 lg 4 "... mis peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata ...". Ei ole üheselt arusaadav, mida siin soovitakse reguleerida. Teeme ettepaneku antud lõige (§ 9 lõige 4) sõnastada järgmiselt: "Toetuse maksimaalne osakaal toetuse taotluses toodud abikõlblikest kuludest on kuni 70%, mis ei või ületada maksimaalset toetuse määra kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 2 ja 5 või 6". Praegune sõnastus omafinantseeringu osas võib tekitada segadust, kuivõrd taotlejad võivad sellest välja lugeda, et kui nad näevad ette toetusest kogu töötasu hüvitamise (nt. 1812 eurot), siis sellisel juhul ei pea omafinantseeringut olema, kuivõrd kogu kulu kaetakse toetusest. Pigem sõnastada antud lõige lihtsamalt, et ei tekiks täiendavaid tõlgendamise võimalusi. 3. Seletuskirja § 4 selgitus leheküljel 2 teise lõigu esimene lause "..sellena kvalifitseerub üksnes psühholoogias magistrikraadi omava spetsialisti .." Palun täiendada lause selgitatavat ulatust lähtuvalt § 2 p 3 terminis sätestatust ...või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni omav... , mida mõeldakse samaväärse kvalifikatsiooni all. Praegusel kujul tõlgendab seletuskiri üksnes magistrikraadi. 4. Seletuskirja § 6 selgituse kolmas lause ei ole enam asjakohane, kuivõrd 2023 oli toetuse andja samuti RTK ehk tegemist ei ole enam toetuse andja vahetumisega. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  Samuti on antud selgituses toodud välja, et määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu toetusmeetme vahenditest. Saan aru, et siin on mõeldud RTK poolseid meetme rakendamiskulusid. Kui nii, siis see § ei ole kõige õigem koht seda käsitleda, vaid pigem tuleks seda kajastada kas §-s 5, kus rääkitakse taotlusvooru eelarve teavitamisest või siis §-s 9 (toetuse suurus) (võib ka täiendavalt seletuskirja sissejuhatuses seda käsitleda). Samuti tuleb välja tuua, mis summa sellest 500 000 eurost moodustab meetme rakendamise kulu ja mis summa on määratu toetusteks. See on oluline välja tuua, kuivõrd vastasel juhul tekib taotlejatel õigustatud ootus, et kogu 500 000 eurot läheb toetusteks, kuid tegelikult on toetuseks määratud siiski väiksem summa. Samuti teab siis RTK täpselt ja see on ka fikseeritud, milline summa on meetme rakendamiseks ettenähtud. 5. Seletuskirja § 7 teise lõigu teise lause selgitus ".. Taotleja peab olema täitnud taotluse esitamise ajal maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse, eraõiguslikust juriidilisest isikust taotleja ka majandusaasta aruande esitamise kohustuse." Määruse eelnõu § 7 lg 2 ei sätesta nimetatud nõuete täitmist, seega on ebaselge, miks seletuskirja on see lisatud. Palun kontrollida ja ühtlustada. 6. Seletuskirja § 8 teise lõigu viimane lause "Eestis psühholoogilise kõrghariduse omandanud inimeste kvalifikatsiooni vastavust CV-s märgitule saab RTK kontrollida Eesti hariduse infosüsteemi kaudu." Palun täiendada, kui kvalifikatsioon on omandatud enne EHIS loomist või välisriigis, siis on vajalik esitada koos CVga ka koopia haridust tõendavast dokumendist ning välisriigis omandatud kvalifikatsiooni puhul tuleb lisada ka koopia Eesti ENIC/NARIK otsusest/kinnitusest/tunnustusest. 7. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 teine lõik. Ei ole selge, kuidas on toetuse ja omafinantseeringu jagunemine. Toodud näite järgi saab toetusest katta 7248+2330, ehk maksimum summa. Kas siin on omafinantseeringu mõte, et tööle võetavate psühholoogide töötasu peab olema kindlasti 30% võrra kõrgem, mille kohalik omavalitsus või tervisekeskus nimetatud töötasule juurde peab maksma? Palun täiendada seletuskirja. 8. Seletuskirja § 9 selgitus leheküljel 4 ja sealt 6 lõik ning teine lause ehk lause "Kui tööjõukulud jäävad seatud ülempiirist madalamaks, katab toetus kogu tööjõukulu" ei ole enam kooskõlas määruse muudatusega, kuivõrd kohustuslik on ka omafinantseering. Seega kui tööjõukulud jäävad ülempiirist madalamaks, siis ei kata kogu toetus tööjõukulusid, vaid see jaguneb toetuse ja omafinantseeringu vahel. 9. Seletuskirja § 10 esimese lõigu viimane lause "toetusvoor". Palun parandada, tegemist on „taotlusvooruga“. 10. Seletuskirja § 10 teise lõigu viimane lause "Juhul, kui taotlus vastab vähemalt osaliselt nõuetele ja selle alusel on võimalik määrata osaline toetus, võetakse see siiski menetlusse ja suunatakse hindamisele." Jääb ebaselgeks, kas psühholoogi palgatoetuse puhul on üldse võimalik, et taotlus vastab osaliselt nõuetele? Palun tooge näide juurde või parandage. 11. Seletuskirja § 11 selgitus - teises lõigus teine lause ütleb, et "toetust ei maksta", kuid peaks olema "toetust ei määrata", kuivõrd tegemist on alles toetuse määramise etappiga, mitte aga toetuse välja maksmisega. 12. Seletuskirja § 13 esimese lõigu viimane lause "Palgatoetust ei maksta näiteks juhul, kui isik läbib Sotsiaalministeeriumi hangitavat kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja kutseaastat – talle on selle õppevormi raames juba tagatud püsiv töötasu Eesti keskmise töötasu ulatuses.." Määruse eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline nõue, siis soovitav see lisada ka §i 8. Samuti pole selge, kuidas selle nõude täitmist on võimalik kontrollida? 13. Seletuskirja § 13 viimase lõigu viimane lause "...kui juhendaja saab sama juhendatava juhendamise eest juba töötasu kliinilise psühholoogi või psühholoog-nõustaja kutseaasta raames, mida rahastatakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu." Määruse eelnõu § 13 lg 1 ei sätesta sellist nõuet. Kui see on oluline nõue, siis soovitav see ka §i 8 lisada. 14. Määruses on öeldud, et määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 lõike 1 alusel kuid seletuskirjas § 53 (prim) lõike 1 alusel. Mis on õige alus? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann 663 2041 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 Saatja: [email protected] Saaja: "info.sm" Teema: "Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal" kooskõlastamine Kuupäev: 2024-01-11 12:29 Tere! Teile on saadetud infoks dokument "Psühholoogi palga- ja juhendamistoetus kohalikule omavalitsusele ja esmatasandi tervisekeskusele 2024. aastal" kooskõlastamine. https://delta.rtk.ee/dhs/n/document/e2d07ca4-102f-4a55-8f20-5c2c4c74e31c