64.00
63.94
63.98
63.60
63
63.72
.77
PRÄÄMA TEE 11B KRUNDI EHITUSÕIGUS
Krundi kasutamise sihtotstarve*:
63.64
63
64 TT, TL 95-100%; ÄK 0-5%
.3
63.47
.
63.51
63.60
00
5
63
66
.
63
66 63
63.
61
63
63.49
63.79
61
63.76
.83 . .
.70
.41
H
73 48
.6
x=
62.
76
0
60
y=
65 62
Hoonete Hoonete Hoonete
61
79
.9
29 63
.43
.6
05
0
.30 62
lubatud
7
.03
0 suurim
62
suurim
58
.08
H
maksimaalne
86
lubatud lubatud
50
90
63.
Va
re
kõrgus ehitisealune arv**
64 H
a pind
H
.25 63.
70 ri
63
80
.
31 62
8 62
.54
64.04
.9
.42
25 m/
63.95
64 .1
63.91
.1 3 62 62 0
0 64 6 . .
. 52 52
11 62
.95
89,40 m/abs 3 200 m² 4
64.24
H
64.16
63.
29 a
H
69 ri
63.56
67.27
H 62
64.08
a 63. .
72
68 ri 39
63
. 96 63.
1 .
63.
H 9 63
a 64.
36
.83
68 ri 0.
9
Krundi pindala: 7 961 m²
64.1
6
2 .
06 H
3
4
87
1
64. a
67 ri
.6
.8
Va 62
62
.
6
62.
k 42 .
61
r
3
re 80
1
63.82
6
kr
.0
H
6
.9
7 a
3
66 ri
07
4
60
A .8
.3
1
3 .
22
1
6
.3
TP Gar
5
0. aaz
61
9
.7
7
64.
09 64.
26 .64
63
2
6
.6
64.
35 1
64.
9.9
6
3
64.
23 P4 61
63
4
k .
.6
64.
14 63.03 r 88
9.9
64 99 78
63.
64 63.
3
.3
64. k
63
31 .27 r
.
6
Präämavälja tänav
35
1
P5 64.12 00
64.
99
63.
.2
.0
4 P
3 64 63 1
64.8 05
64. 63.
86 * Vastavalt juhendileRuumilise planeerimise leppemärgid 2013
1
.
4 0864 .11 64.19 22
64. .
98
04 P7
6
6 . .
15 64 64
4 .09 64
6
6
A .11 TT- tootmishoone maa
63
17.6 64.
48
64.
4 64.
48
63.95
.3
64.31
4
.3
64
TL- laohoone maa
64
1
49
.12
6
N
.11
SK
64.13
64.01
64
-
40
1
64
.11
.11
64
.11
63
.98 63
ÄK- kaubandus- ja teenindushoone maa
.98
63
64.34
H .70 ** Hoonetele lisandub rajatiste arv, mis ei ole piiratud
64.26
a
66 ri P9
.
93
63
.54
TP H
TP a 62
70 ri .02
.
05
64
H
a
70 ri
4
.33 .
94
63
6
64.34
3
62
.8
.3
64.45
6
62
3
.97
.00
63
60
H .67
61
64
.6
.41
.6
3
3
63.89
63.95
64.38
.35 H
64
kontroll- S
63.73
P 18 62
.44
punkt
O
ri
en
t
63.83
64
.1
BUSS
64 6
2
.
5
24
4
0
64. 63
64.25
30 .99
64.39
64.45
64.35
6
4
.3
63
6
3
3
.97 A
.3
4 64
2
15176 Pai
P 18 .05
63.84
63.75
64 61
.00 64 64 .
.06 80
P6 .00
64 64
63 .09
61
. .01
95
41
BUSS
.75
63
64.
.
4
67
64 64
4
.19 .1
62
1
.44
P8
60
63
.5
64 .
62
81
SK .09
7
A
.0
-
40 = x
Kraav 200
0
0
P 18
y=
65
de -Nahkm et
29
10 61
.
0 98
58
90
A
H
63.71
63.65
Ori
00
ent
64
.08
64 64
.19 . 64
18 .29
64
H
.25 63
.96 63
.62 63
P 18 .78
64
.21 63
A
.89
BUSS
61
.
61
84
64.16
63.74
63.86
.7
9
sa kõr
64.
16
64.33
64.26
64.37
uni
63
.33
63. 63
83 .87
64 A
.27
64
64.48
RP
62
63.93
63.91
.28
64
.32
60
.17
P 18
61
val
.6
64.18
.9
4
64 H
62
7
. a
32 73 ri
.
.93
64.1
63 54
Pai
.86 63
.61 61
m aant
63 .
88
de- Nahkum etsa tee
6
63 .56
.15
62
.90
RP
20.7 63
.95
63.74
63.69
64.
16
P1
ee
H
63 0
P 13 .50
64.24
6
4
H
.2
62
a
71 ri 64
5
.09 .36 62
.0
64
RP .00
7
.06 63
63 .38
.99 9
A
Ori
64 63
64.27
.31 .29
ent
64.26
eh
64.
it
us
64.27
pr 63
ah
21
.
eeldatav II t
71
63.95
63.94
H
63.79
63.85
a
71 ri
P 10
64
.45 ehitusetapp 63
.
.01
63
64.24
64.28
64.28
64.19
ehi
61
64.20
SK .
92
un
un
tusp
i -
39
i
64.35
9 64.
15
ladu
rah
H
72 ari H
62.72
A
2
t
.96 8
.
3 82 09
6 . .
6
3 64
63.61
17.6 H
a
64
67 ri
64.29
63 .
. 64 33
.22
28 .1
kauplus+
64
2
62
60
.0
.04
62
.7
P 10
6
3
.17
87
63.
93
63.
töötajate 61
.
91
63.81
6 6 48
4 3
. 63. H
.0 7
eeldatav II
61
4
ruumid 9
.9
63.94
64.00
63
1
P2
63.98
64 64 .18
.06 65
63 8 64
.06
ehitusetapp 4
63.97
64.18
63.82
64.16
91
64.20
64.32
.98 .19 .
64.30
63
64.38
P1
.12
64.41
9
63 63 1
63 .
64
64 . .45 18
. 61
10
.85
63
63.84
A
64.19
64
.03 eeldatav I tootmishoone osa
ehitusetapp tehnoloogiliste- ja
64.07
6m 6m
63.95
63.94
62.76
eeldatav I 63
laoseadmete
.48
63 PK
63
64
.17
63
.86 ehitusetapp paigutamiseks .06
63.88
A . 63
64.04
87
64.08
63 .
.54 61
63
62
60
.71
62
.0
.6
64 63
6
.
piimatoodete
.21
00
8
.68
H
a
63
.97 tootmishoone 68 ri
. H
62
19
63
63 .68
.9
63.87
.84
9
62.86
63
63.50
63.81
64.06
63 .78
64.11
Li
61
.68 in
98
63. ka
.85
tki
SK
- TP eeldatav II
64.17
39 64
8 .45
ehitusetapp
64.01
65
63.95
.01
63
5
. 64 64
.9
75
63.88
. .63
1
3
3 P1
6
63 2
tootmishoone osa
64.03
Orient .23
63 63 63
Orient .71 .63 .
62
63. 38
63.93
63
tehnoloogiliste- ja
A .66
63
laoseadmete .72
62
63.
57
paigutamiseks
60.
63.92
.01
63
. Ø3
43
61.9
00 63
85
63.92
PL .69
63
63.02
63 63
katlamaja .
0
63 77
eeldatav I
61.84
15 .
. 95 .63
-
63
.
03
toorpiima kõrgeim 63
.48
64
ehitusetapp .36
jmt
64.04
2.5 vastuvõtt 64 64
64
.35
64
.64 hooneosa V
63 .37 .
.64 eeldatav I 39
6
63.99
63.95
64.07
63.77
63.31
63.91
2
.4
63
0
.70
63
ehitusetapp V
.89
Pr
V
63.75
61
63
6
.70
ääm a t
.4
0
61
.7
7.7
2
5
.6
63.95
63
4
.34
63 63
.50 63 63
.79 .79
.54
63.66
63.70
63
63 .86 63
10 .83 .75 63
60.74
63 63 63
. . .89 .
59 54
63.96
74
61.69
LNG
ee
63
.50
61.79
63
63 .76
.53 Li
in
ka
20.9 63
tki
.74
SK
LNG
6
- 63
2
39 63 .47
.3
7 .59
6
63 63
.82 63 63 .47
63 63 .73 .56
63.81
63.83
.
63.84
.37 63 61
.56 63 63
.49 .75
2
.9
TP
62
63
.85 i
Orent
63.47 35
63. 33
63.
63.52
63.05
63.61
63.77
63.67
A
63.8
.
6190
62.01
4
3
62.
39
3
62.
10
63.57
.3
04
62.
3
63
61
6
.70
Ø3
.58
00 63.60 63.62 63.50 8
PL 8
A 63.47 63.36 63.36 63.36 63.36 1.
6
62 63 .67 63.37 63.27 63.27 63.27 63.28
61.66
76 .
. 52
63 .59 Ka PK
63
- 3
62 6 ev
.
68 ud
63 .20
.53
63
61.91 ja
.2
6 ma
3 61 hu
8
63 .8 .
90
61.69
6 . 5 83 ti
. 3 6 63 61
60.82
36 . .3 d
60.80
63
8 .82 63 .
82
5
6
63 3 61
62
bet 63 6 .1 .
3.4
63
63.18 63.13 6 85
.4
. 61
63.23 63.14 63.16 73 .
53
63.16
.9
4
.42
3
1
63.10 63.08 63.08 63.06 82
.
61
63
61.86
A A 63
63
.68
.
63.04
74
63
A 61
.4
61 .
70
.86
61 .
6
63.24 .
54 59
61 97
A
.
61
63 x= .
85
63 .77
63.49
63.74
y=
65
e
8
.
63.81
78
te
.4
Eh 28
2
i
63
t
85
6
us
a
.4
3
pr
1
63.18 63.17
0
ah 0
.8
m
.7
58
63
.3
63.15 t
ää
63.16
8
61
4
.61
62
.3
63
Pr
63
90
63
bet
61
6
.
91
3
00
.32
.4
61
63.12 .
95
6
1
3
63.
61
63
.6
S
63.23
K- 63.05 63.04 63.03 .
87 87
6
61
.71 .
1
39 61
3
.67
63
2
.7
63.44
63.52
9
62 61
.77
62.93
63 61
.60
. 61 61 .20 61
12 47
62. .
77 .
81 .
67
62.
24
9
.3
62 61
.55
8
3
.1
.3
4
6
1
3
.6
6
6
6
61
3
3
.
2
88
.7
.6
61
61.84
6
60.70
60.71
61.51
.
99
0
6
6
A
3
.4
6
6
3
6
.5
3
.7
6
2
63 61
3
3
.
66
.6
.66
6
7
3
.5
2
63.13
63.21
61
61 .
62
61.88
6
.
8 4
3
6
.6
3
0
.6
1
61
.
69
9
.1
62
.
2
04
6
74
60.
73
60.
96 24
62.
.
61
.
6185
61.83
60.74
60.72
60.71
61.91
75
60.
61 61
.80 62 .7
61
. .96 .25 03 61 61 0
85 74
60. 61 03 .
. 16 .
83
.
6183
.
20
.
6155
72
60. 20
61
.93
61
.27 Ø
40 Ø1
0P 00
L 0P
L
61 62
.02 .96
61.88
60 62
60.78
- .
LEPPEMÄRGID:
61
.
6170 .90 17
61.91
61
.
95
.71
.
6163 .21
62
62.
06
9
.9
20 0
62. 6
Riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa
.
6189
Planeeringuala piir 6
2
1.2
2
662 7
.15
60.
95
.
6118
Paide-Prääma lõigu km 0,0-1,2 maantee 01
62.
.
6133 75
62.
61.37
83
62.
Katastriüksuse piir remondi ja jalgtee ehituse tehnilise projekti 04
62.
.
61
61
43
39
.
89
62.
kohane lahendus
81
62.
85
62.
õ hma
i ane
te 97
62.
e-
r Sõmeup
r A 98
62.
Asustusüksuse piir
85
62.
91
62.
n
ru-Rake
v
änav 5Pä 96
62. 86
62.
80
62.
et
87
62.
Paide linna ja Viraksaare küla vahelise 01
63. n
Rige
t 81
77
62.
62.
77
62.
Prääma tee 11c eelprojekti kohane jalg- ja jalgrattatee projekti kohane lahendus 88
62.
83
62.
hoonestusala piir ja hoone asukoht
Liikluskorralduse ettepanek (teekattemärgistus,
Säiliv hoone sõidusuunad, tõstetud ülekäigukoht)
PRÄÄMA TEE 11 KRUNDI EHITUSÕIGUS
Olemasolev naaberhoone Planeeritud kohustuslik haljasriba hekiga laiusega min 4 m Krundi kasutamise sihtotstarve*:
TT, TL 95-100%; ÄK 0-5%
Planeeritud hoonestusala Planeeritud põhim. kõrghaljastus Hoonete Hoonete Hoonete
lubatud suurim suurim
Planeeritud põhim. hoone asukoht Planeeritud põhim. haljasala maksimaalne lubatud lubatud
kõrgus** ehitisealune arv***
pind
Olemasolev transpordi juurdepääs katastriüksusele Olemasolev kraav 40 m/
104,40 m/abs 33 500 m² 10
Planeeritud põhim. sõidutee Planeeritud põhim. piirdeaed Krundi pindala: 83 721 m²
* Vastavalt juhendileRuumilise planeerimise leppemärgid 2013
Nähtavuskolmnurk riigiteele (7x120 m, norm: Likvideeritav objekt TT- tootmishoone maa
TL- laohoone maa
rahuldav, 50 km/h) ÄK- kaubandus- ja teenindushoone maa
Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m ** Hoonestuse põhimaht on kavandatud kuni 25 m kõrgusena; 40 m
P 10
Planeeritud põhim. sõidukite parkla kohtade arvuga kõrgus on planeeritud vaid ühele hooneosale
PK *** Hoonetele lisandub rajatiste arv, mis ei ole piiratud
Planeeritud põhim. puurkaev sanitaarkaitsealaga 50 m
Planeeritud põhim. jalgrattaparkla
RP RP Planeeritud põhim. reoveepuhasti ala kujaga 50 m Maaparandusehitise reguleeriva võrgu (Prääma ÜP-22) ala
Olemasolev kergliiklustee
LNG
Planeeritud põhim. LNG mahutite ala Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m
Planeeritud põhim. kergliiklustee
V V
Planeeritud põhim. toorvee töötlemise ala Geodeetilise punkti kaitsevööndi ulatus 3 m
Olemasolev sõidutee teekattemärgistusega
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Tere AS Paide linn
Raekoja plats 8
MÄRKUSED:
Merlin Kalle
Tartu 51004
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Reaalprojekt OÜ poolt detsembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr G20081), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 Töö nimetus
süsteemis, katastriüksuse piirid Maa-ameti andmetel jaanuar 2021. Koostaja
2. Vajadusel on lubatud planeeritud tootmismaa krundid liita.
Merlin Kalle Prääma tee 11 ja 11b kinnistute
3. Planeeritud ehitiste asukoht hoonestusalal on põhimõtteline ja väljendab planeeringu koostamise aegset teadmist territooriumi arendamisest. Ehitiste asukoht hoonestusalal ja suurused täpsustatakse projekteerimisel. tel 740 9800 detailplaneering
Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate hoonete ehitamist ehk võimaldab perspektiivis hoonestust laiendada, kui selleks tekib vajadus. Joonisel on Prääma tee 11 krundil on hoonemaht kujutatudca21 900 m²
[email protected] Kuupäev
suurusena ning Prääma tee 11b krundil olemasoleva mahu ehkca2200 m² suurusena.
14.01.2022 Joonis
4. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel.
5. Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud-põõsad, mis selguvad projekteerimise käigus. Põhijoonis
6. Planeeritud haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja see täpsustub projekteerimise käigus.
7. Planeeringuala säilivatel ja plaaneritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
8. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 1000 Joonise nr 3
9. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
64.00
63.94
63.98
63.60
63
63.72
.77
63.64
63
64
.3
63.47
.
63.51
63.60
00
5
63
66
.
63
66 63
63.
61
63
63.49
63.79
61
63.76
.83 . .
.70
.41
H
73 48
.6
x=
62.
76
0
60
y=
65 62
61
79
.9
29 63
.43
.6
05
0
.30 62
7
.03
0 62
58
.08
H
86
50
90
63.
Va
re
64 H
a
H
.25 63.
70 ri
63
80
.
31 62
8 62
.54
64.04
.42
.9
63.95
64 .1
63.91
.1 56 3 62 62 0
0 Pr
64 6 6 . .
.1ä01 56 62
52 52
1äm:0 Pr60
a 01: ää1
.95
te19 m:00
64.24
e 30 av 1: H
64.16
1 äl00 63.
29 a
H
3 69 ri
63.56
ja 36
67.27
H 62
64.08
a tn 63. 56
.
72
68 ri 39
63
. 96 2 63. Pr70 56
1 .
63.
H 9 63 ää1 Pr70
a 64.
36 m:00
.83
68 ri 0. av ää1
9 1:
64.1
m:
6
. H äl05 0
2 06 a 01:
3
4
87
1
64. a ja 98
56 67 ri
.6
te05
.8
Va 62
62
Pr60 . tn e 78
6
62.
k 42 .
61
r
3
ää1 re 80
1
m: 1
63.82
0 4
6
kr 5
.0
H
6
a 01:
.9
7 a
3
te17 66 ri
07
4
60
A .8
.3
1
e 60 3 .
22
1
11 6
.3
TP a Gar
5
0. aaz
61
9
.7
7
64.
09 64.
26 .64
63
2
6
.6
64.
35 1
64.
6
3
64.
23 P4 61
63
4
k .
.6
64.
14 78 63.03 r 88
64 99 63.
64 63.
3
.3
64. k
63
31 .27 r
.
6
Präämavälja tänav
35
1
P5 64.12 00
64.
99
63.
.2
4 P 63 8 05
64. 63.
86
3 64 1
64.
.0
1
.
4 0864 .11 64.19 22
64. .
98
04 P7
6 . .
15 64 64
4 .09 64
6
A .11
6
63
64.
48
64.
4 64.
48
63.95
.3
64.31
.3
64
64
1
401
49
.12
6
N
.11
SK
64.13
64.01
- 64 64 63
40 64 .
. 11 .1 .98
1 11 1 63
.98
63
64.34
H .70
64.26
a
66 ri P9
.
93
63
.54
TP H
TP a 62
70 ri .02
.
05
H
a
64 70 ri
.33 .
94
63
6
64.34
3
62
.8
.3
64.45
6
62
3
.97
.00
63
60
H .67
61
64
.6
.41
.6
56
3
Pr60
3
ää1
m:0
a 01:
te00
e 19
63.89
63.95
64.38
11b
.35 H
64
kontroll- S
63.73
P 18 62
.44
punkt
O
ri
en
t
63.83
64
.1
BUSS
64 6
2
.
5
24
0
64. 63
64.25
30 .99
64.39
64.45
64.35
6
4
.3
63
6
3
3
.97 A
.3
64
2
15176 Pai
P 18 .05
63.84
63.75
64 61
.00 64 64 .
.06 80
P6 .00
64 64
63 .09
61
. .01
95
41
BUSS
.75
63
64.
56 .67
Pr60
ää1
m:0
a 01:
te01 64
e 37 .
64
20 19 .1
62
1
.44
P8
60
400 63
.5
64 .
62
81
SK .09
7
A
.0
-
40 = x
Kraav 200
0
0
P 18
y=
65
de -Nahkm et
29
10 61
.
0 98
58
90
A
H
63.71
63.65
Ori
00
ent
64
. 5
08 V650
ää 2
ts:0
64 64 a02:
.1 64 01
me
9 .18 46
.29 ts
ko
nd
64
62
H
.25 63
.96 63
.62 63
P 18 .78
64
.21 63
A
.89
BUSS
61
.
61
84
64.16
63.74
63.86
.7
9
sa kõr
64.
16
64.33
64.26
64.37
uni
63
.33
63. 63
83 .87
64 A
.27
64
64.48
RP
62
63.93
63.91
.28
64
.32
60
.17
P 18
61
val
.6
64.18
.9
4
64 H
62
7
. a
32 73 ri
.
.93
64.1
63 54
Pai
.86 63
.61 61
m aant
63 .
88
de- Nahkum etsa tee
6
63 .56
.15
62
.90
63
RP
.95
63.74
63.69
64.
16
P1
ee
H
63 0
P 13 .50
64.24
6
4
H
.2
62
a
71 ri 64
5
.09 .36 62
.0
64
RP .00
7
.06 63
63 .38
.99 9
A
Ori
64 63
64.27
.31 .29
ent
64.26
eh
64.
it
us
64.27
pr 63
ah
21
.
eeldatav II t
71
63.95
63.94
56
H
63.79
63.85
15 60 a
17 1 71 ri
6: 00
Pa1:
i 19
de
-20 P 10
64
.45 ehitusetapp 63
.
.01
Na 63
399
64.24
64.28
64.28
64.19
hk
ehi
m 61
64.20
SK et .
92
un
un sa
tusp
i -
39 t
ee
i
64.35
9 64.
15
ladu
rah
H
72 ari H
62.72
A
2
t
.96 8
.
3 82 09
6 . .
6
3 64
63.61
H
a
64
67 ri
64.29
63 .
. 64 33
.22
28 .1
kauplus+
64
2
62
60
.0
.04
62
.7
P 10
6
3
.17
87
63.
93
63.
töötajate 61
.
91
63.81
6 6 48
4 3
. 63. H
.0 7
eeldatav II
61
4
ruumid 9
.9
63.94
64.00
63
1
P2
63.98
64 64 .18
.06 65
63 8 64
.06
ehitusetapp
63.97
64.18
63.82
64.16
91
64.20
64.32
.98 .19 .
64.30
63
64.38
P1
.12
64.41
9
63 63 1
63 .
64
64 . .45 18
. 61
10
.85
63
63.84
A
64.19
64
.03 eeldatav I tootmishoone osa
56
15 60
17 1
6: 00
Pa1: ehitusetapp tehnoloogiliste- ja
64.07
i 01
de
-38
63.95
56
63.94
Na Pr60
hk ää1
m
et m:0
a 01:
62.76
sa
t
ee
L2 eeldatav I
te00
e 29
11 63
laoseadmete
.48
63 PK
63
64
.17
63
.86 ehitusetapp paigutamiseks .06
63.88
A . 63
64.04
87
64.08
63 .
.54 61
63
62
60
.71
62
.0
.6
64 63
6
.
piimatoodete
.21
00
8
.68
H
a
63
.97 tootmishoone 68 ri
. H
62
19
63
63 .68
.9
63.87
.84
9
62.86
63
63.50
63.81
64.06
63 .78
64.11
Li
61
.68 in
98
63. ka
.85
tki
SK
- 398 TP eeldatav II
64.17
39 64
8 .45
ehitusetapp
64.01
65
63.95
.01
63
5
. 64 64
.9
75
63.88
. .63
1
3
3 P1
6
63 2
tootmishoone osa
64.03
Orient .23
63 63 63
Orient .71 .63 .
62
63. 38
63.93
63
tehnoloogiliste- ja
A .66
63
laoseadmete .72
62
63.
57
paigutamiseks
60.
63.92
.01
63
. Ø3
43
61.9
00 63
85
63.92
PL .69
63
63.02
63 63
katlamaja .
0
63 77
eeldatav I
61.84
15 .
. 95 .63
-
63
.
03
toorpiima kõrgeim 63
.48
64
ehitusetapp .36
jmt
64.04
vastuvõtt 64 64
64
.35
64
.64 hooneosa V
63 .37 .
.64 eeldatav I 39
6
63.99
63.95
64.07
63.77
63.31
63.91
2
.4
63
0
.70
63
ehitusetapp V
.89
Pr
V
63.75
61
63
6
.70
TV
ääm a t
.4
0
61
.7
2
5
.6
63.95
63
4
.34
63 63
.50 63 63
.79 .79
.54
63.66
63.70
63
63 .86 63
.83 .75 63
60.74
63 63 63
. . .89 .
59 54
63.96
74
61.69
LNG
ee
63
.50
61.79
63
63 .76
.53 Li
in
ka
tki
63
SK
397 .74
LNG
6
- 63
2
39 63 .47
.3
7 .59 5
6
V660
ää 1
ts:0
63
63
63 a01:
.82 63 .47 01
me
63 63 .73 .56 24
ts
63.81
63.83
.
63.84
.37 63 61 ko
.56 63 63 nd
.49 .75 43
3
2
.9
TP
62
63
.85 i
Orent
63.47 35
63. 33
63.
63.52
63.05
63.61
63.77
63.67
A
63.8
.
6190
62.01
3
62.
39
3
62.
10
63.57
.3
04
62.
3
63
61
6
.70
Ø3
.58
00 63.60 63.62 63.50 8
PL 8
A 63.47 63.36 63.36 63.36 63.36 1.
6
62 63 .67 63.37 63.27 63.27 63.27 63.28
61.66
76 .
. 52
63 .59 Ka PK
63
- 3
62 6 ev
.
68 ud
63 .20
.53
63
61.91 ja
.2
6 ma
3 61 hu
8
63 .8 .
90
61.69
6 . 5 83 ti
. 3 6 63 61
60.82
36 . .3 d
60.80
63
8 .82 63 .
82
5
6
63 3 61
62
bet 63 6 .1 .
3.4
63
63.18 63.13 6 85
.4
. 61
63.23 63.14 63.16 73 .
53
63.16
.9
4
.42
3
56
1
56 63.10 63.08 63.08 P 60
63.06
rä 82
.
61
63
15 60 1:
61.86
17 1 A A äm 0
a 01: 63
63
6: 00
.68
.
63.04
te00 74
63
Pa1: A 61
e 31
.4
i 01
de .
61 70
-34 1
.86
1 61 .
6
Na c . 59
63.24 54 61 97
A
.
61
hk
m 63 x= .
85
et 63 .77
63.49
sa
63.74
y=
65
e
8
.
63.81
t 78
te
ee
.4
L1 Eh 28
2
i
63
t
85
6
us
a
.4
3
pr
1
63.18 63.17
0
ah 0
.8
m
.7
58
63
.3
63.15 t
ää
63.16
8
61
4
.61
62
.3
63
Pr
63
90
63
bet
61
6
.
91
3
00
.32
.4
61
63.12 .
95
6
1
3
63.
61
63
.6
S
63.23
K- 63.05 63.04 63.03 .
87 87
6
61
.71 .
1
39 61
3
.67
63
2
.7
63.44
63.52
9
62 61
.77
62.93
63 61
.60
. 61 61 .20 61
12 47
62. .
77 .
81 .
67
62.
24
9
.3
62 61
.55
8
3
.1
.3
4
6
1
3
.6
6
6
6
61
3
3
.
2
88
.7
.6
61
61.84
6
60.70
60.71
61.51
.
99
0
6
6
A
3
.4
6
6
3
6
.5
3
.7
6
2
63 61
3
3
.
66
.6
.66
6
7
3
.5
2
63.13
63.21
61
61 .
62
61.88
6
.
8 4
3
6
.6
3
0
.6
1
61
.
69
9
.1
62
.
2
04
6
74
60.
73
60.
96 24
62.
.
61
.
6185
61.83
60.74
60.72
60.71
61.91
75
60.
61 61
.80 62 .7
61
. .96 .25 03 61 61 0
85 74
60. 61 03 .
. 16 .
83
.
6183
.
20
.
6155
72
60. 20
61
.93
61
.27 Ø
40 Ø1
0P 00
L 0P
L
61 62
.02 .96
61.88
60 62
60.78
- .
61
.
6170 .90 17
61.91
61
.
95
.71
.
6163 .21
62
62.
06
9
.9
20 0
.
6189 62. 6
60.
95
2
6
2
1.2
662 7
.15
.
6118
01
LEPPEMÄRGID: 62.
.
61
61
33
.37
75
62.
83
62.
04
62.
89
62.
.
6143
6139
. 81
62.
85
62.
õ hma
i ane
te 97
62.
Planeeringuala piir Planeeritud põhim. jalgtee e-
r Sõmeup
r A 98
62.
85
62.
91
62.
n
ru-Rake
v
änav 5Pä 96
62. 86
62.
80
62.
et
87
62.
01
63. n
Rige
t 81
77
62.
62.
Katastriüksuse piir Olemasolev sõidutee 77
62.
88
62.
83
62.
399
Asustusüksuse piir Riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa
Olemasolev võimalik liitumispunkt ja selle nr
Paide-Prääma lõigu km 0,0-1,2 maantee
Prääma tee 11c eelprojekti kohane remondi ja jalgtee ehituse tehnilise projekti
Olemasolev veetorustik
hoonestusala piir ja hoone asukoht kohane lahendus
Olemasolev elektri maakaabelliin
Säiliv hoone Paide linna ja Viraksaare küla vahelise
jalg- ja jalgrattatee projekti kohane lahendus
Planeeritud põhim. sideliin
Olemasolev naaberhoone
Olemasolev kraav
Planeeritud põhim. veetrass
Planeeritud hoonestusala
Likvideeritav objekt
Planeeritud põhim. reovee kanalisatsioonitrass
Planeeritud põhim. hoone asukoht
Servituudi seadmise vajadus
Planeeritud põhim. puhastatud reovee
Planeeritud põhim. sõidutee
kanalisatsioonitrass
Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m
P 10 Planeeritud põhim. sõidukite parkla kohtade arvuga
PK Planeeritud põhim. sademeveetrass
Planeeritud põhim. puurkaev sanitaarkaitsealaga 50 m
Planeeritud põhim. jalgrattaparkla TV Planeeritud põhim. tuletõrjeveehoidla
RP RP Planeeritud põhim. reoveepuhasti ala kujaga 50 m
Olemasolev kergliiklustee Maaparandusehitise reguleeriva võrgu
LNG
Planeeritud põhim. LNG mahuti kujaga 12 m (Prääma ÜP-22) ala
V V
Planeeritud põhim. toorvee töötlemise ala Tänava kaitsevööndi ulatus 10 m
Geodeetilise punkti kaitsevööndi ulatus 3 m
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
Tere AS Paide linn
Raekoja plats 8
Merlin Kalle
MÄRKUSED: Tartu 51004
Töö nimetus
1. Planeeringu koostamisel on kasutatud Reaalprojekt OÜ poolt detsembris 2020.a. mõõdistatud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr G20081), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000
Koostaja
süsteemis, katastriüksuse piirid Maa-ameti andmetel jaanuar 2021.
Merlin Kalle Prääma tee 11 ja 11b kinnistute
2. Vajadusel on lubatud planeeritud tootmismaa krundid liita.
tel 740 9800 detailplaneering
3. Planeeritud ehitiste asukoht hoonestusalal on põhimõtteline ja väljendab planeeringu koostamise aegset teadmist territooriumi arendamisest. Ehitiste asukoht hoonestusalal ja suurused täpsustatakse projekteerimisel.
[email protected] Kuupäev
Määratud ehitusõigus võimaldab suuremate hoonete ehitamist ehk võimaldab perspektiivis hoonestust laiendada, kui selleks tekib vajadus.
4. Planeeritud teede ja platside asukoht ning mõõtmed on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel. 14.01.2022 Joonis
5. Joonisel ei kajastu likvideeritavad puud-põõsad, mis selguvad projekteerimise käigus.
Tehnovõrgud
6. Planeeritud haljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena ja see täpsustub projekteerimise käigus.
7. Planeeringuala säilivatel ja plaaneritud maa-alustel tehnovõrkudel ja -rajatistel on õigusaktidest lähtuvad kaitsevööndid. Tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatusi joonisele kantud ei ole.
8. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad on põhimõttelised ja täpsustuvad projekteerimisel. Töö nr 20003570 Mõõt 1 : 1000 Joonise nr 4
9. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
Versioon 01.02.2022 /// Töö nr 20003570
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b
kinnistute detailplaneering
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 20003570 Tartu 2021-2022
Merlin Kalle
Projektijuht-planeerija
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Juhan Ruut
Keskkonnakorralduse juhtiv ekspert
Tere AS
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Sisukord
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................. 5
1.1 Vastavus Paide linna üldplaneeringule ..............................................................................................6
2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED ............................................................................................................ 7
2.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................................7
2.1.1 Maakasutus ja hoonestus .........................................................................................................7
2.1.2 Liiklus, haljastus ........................................................................................................................8
2.1.3 Tehnovõrgud .............................................................................................................................9
2.1.4 Maaparandus ............................................................................................................................9
2.1.5 Geodeetilised punktid ...............................................................................................................9
2.1.6 Keskkonnatingimused ...............................................................................................................9
2.2 Planeeringuala mõjuala ................................................................................................................... 10
2.2.1 Planeeringuala mõjualas arvestamisele kuuluvad detailplaneeringud ja projektid ................ 11
3 . DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK ......................................... 12
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused .............................................................. 12
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine .............................................................................................. 13
3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste, kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine; krundi
hoonestusala määramine ...................................................................................................................... 13
3.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks avalikule teele
juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete määramine ....... 15
3.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine ............................................................ 18
3.6. Kuja määramine .................................................................................................................... 18
3.7. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –
rajatiste võimaliku asukoha määramine ................................................................................................ 19
3.7.1. Veevarustus ........................................................................................................................... 19
3.7.2. Olme- ja tootmisreovee kanalisatsioon .................................................................................. 22
3.7.3. Sademevee ärajuhtimine ....................................................................................................... 25
3.7.4. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................................. 27
3.7.5. Elektrivarustus, välisvalgustus ............................................................................................... 28
3.7.6. Soojavarustus ........................................................................................................................ 29
3.7.7. Telekommunikatsioonivarustus.............................................................................................. 30
3.7.8. Maaparandus ......................................................................................................................... 30
3.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine ........................................................ 31
3.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine ................................................................... 31
3.9.1 Planeeringuga kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud .................................................. 32
3.9.2 Välisõhu kvaliteet, lõhn................................................................................................................. 32
3.9.3 Veevarustus, heit- ja sademevee ärajuhtimine ............................................................................ 36
3.9.4 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus .................................................................................................... 39
3.9.5 Jäätmed ........................................................................................................................................ 41
3.9.6 Transport, müra ja vibratsioon...................................................................................................... 42
3.9.7 Elektromagnetväli ......................................................................................................................... 45
3.9.8 Radoon ......................................................................................................................................... 45
3.9.9 Energiatõhusus ............................................................................................................................ 45
3.9.10 Loakohustus ............................................................................................................................... 46
3.10. Piirangud ............................................................................................................................... 46
3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine ....................................................... 46
3.10.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused ................................................................................. 46
3.10.3 Geodeetiliste märkide kaitsevööndid ..................................................................................... 47
3.11. Planeeringu elluviimine ......................................................................................................... 47
JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500
5. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldskeem M 1 : 10 000
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
Käesoleva planeeringu koostamise lähtedokumendiks on Paide Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus
nr 625 Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine,
lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ning selle
Lisa 1 Planeeringuala piir, Lisa 2 Lähteseisukohad Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu
koostamiseks ja Lisa 3 Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang.
Liikluskorralduse põhimõtete määramiseks haarati planeeringu koostamisel alasse lisaks Prääma tee
11 ja 11b katastriüksustele ka nendega külgnev riigitee nr 15176 Paide - Nahkmetsa lõik ning
planeeringuala suuruseks kujunes ca 9,6 ha.
Alusdokumentatsioonina on kasutatud:
▪ Paide linna üldplaneeringut (kehtestatud Paide Linnavolikogu 10. oktoobri 2002 määrusega
nr 29);
▪ Geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (Reaalprojekt OÜ, mõõdistatud detsember
2020, töö nr G20081), kus koordinaadid on esitatud L- EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ja
katastriüksuse piirid Maa-ameti andmetel seisuga jaanuar 2021;
▪ Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnangut (Hendrikson & Ko, töö nr 20003652,
21.12.2020);
▪ Dokumenti Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamine aastateks
2018-2029 (vastu võetud Paide Linnavolikogu 24.01.2019 määrusega nr 2);
▪ Dokumenti Paide linna jäätmekava 2018-2023 (vastu võetud 21.06.2018 Paide Linnavolikogu
otsusega nr 37)
▪ Prääma tee 11 krundi osa-ala detailplaneeringut (kehtestatud Paide Linnavalitsuse 06.07.2009
korraldusega nr 400);
▪ Dokumenti Projekteerimistingimuste andmine Prääma tee 11 krundi osa-ala detailplaneeringu
täpsustamiseks (Paide Linnavalitsuse 30.12.2019 korraldus nr 752);
▪ Prääma tee 20, Prääma tee 20a, Prääma tee 20b kruntide detailplaneeringut (kehtestatud Paide
Linnavalitsuse 22.02.2011 korraldusega nr 67);
▪ Prääma tee 20a kinnistu ning selle lähiala detailplaneeringut (algatatud Paide Linnavalitsuse
20.05.2019 korraldusega nr 288);
▪ Ringtee 3 ja Ringtee 3a kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringut (algatatud Paide
Linnavolikogu 20.06.2019 otsusega nr 99);
▪ Ehitusprojekti „Prääma metsakuivendus“ maaparandusehitiste rekonstrueerimine (Piiber
Projekt OÜ, töö nr PP120619TP, 2020);
▪ Dokumenti Riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa Paide-Prääma lõigu km 0,0-1,2 maantee
remondi ja jalgtee ehituse tehniline projekt (Teeprojekt OÜ, töö nr T07113)
▪ Dokumenti Tere AS veehaarde võimalik mõju Paide linna veehaardele (Maavarauuringud OÜ,
07.12.2020);
▪ Dokumenti Tere AS veehaarde põhjaveevaru hindamine (Maavarauuringud OÜ, 12.06.2020);
▪ Tere AS puurkaevu tööprojekti (BalRock OÜ, töö nr 11808, märts 2021);
▪ Dokumenti Tere AS Paide tehase reoveepuhasti heitveetoru rajamise teostatavusuuring
(Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr 117/2021, mai 2021);
6 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
▪ Eksperthinnangut Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringualal
sademetevee ärajuhtimiseks (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 06.06.2021);
▪ Dokumenti: Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring ja
ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks (Liikluslahendus OÜ, töö nr 210204, oktoober
2021);
▪ Paide linna ja Viraksaare küla vahelise jalg- ja jalgrattatee ehitusprojekti (Landverk OÜ, töö
nr T2059, september 2021);
▪ Dokumenti Paide Tere AS põhjaveevaru hindamine (Maves OÜ, töö nr 21050, oktoober 2021);
▪ Uuringut Pärnu jõe seisund Paide linnast ülemal hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide põhjal
(Ökokonsult OÜ, november 2021);
▪ Dokumenti Tere aktsiaselts Paidesse kavandatava piimatööstuse veeuuringud
(Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21003886, detsember 2021);
▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale detailplaneeringule
kohalduvaid õigusakte ja standardeid.
Planeeringu koostamise eesmärk on määrata ehitusõigus Prääma tee 11 ja vajadusel Prääma tee 11b
katastriüksusele uue piimatööstuse kompleksi rajamiseks.
Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud
menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.
1.1 Vastavus Paide linna üldplaneeringule
Vastavalt Paide linna üldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve1 äri- ja tootmismaa
(vt skeem 1.1.1). Üldplaneeringus on määratud, et kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete projekteerimine
toimub Paide linnas ainult detailplaneeringu alusel.
Üldplaneeringus märgitakse, et uute tootmisalade rajamisel tuleb eelistada vanade korrastamist ja
varem planeeritute kasutusele võtmist. Planeeringualal asus varasemalt Paide piimakombinaat, mille
hooned on osaliselt lammutatud.
Planeeringualale on kavandatud uue piimatööstuse kompleksi rajamine, maa-ala juhtotstarve ei muutu,
seega vastab koostatav detailplaneering üldplaneeringule.
Skeem 1.1.1 Väljavõte Paide linna üldplaneeringu maakasutusplaanist, kus planeeringuala on tähistatud punase
piirjoonega.
1 Planeerimisseaduse § 6 p 9: maakasutuse juhtfunktsioon (-otstarve) on üldplaneeringuga määratav maa -ala kasutamise valdav
otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 7
2. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV
OLUKORD, MÕJUALA ANALÜÜS JA
JÄRELDUSED
2.1 Olemasolev olukord
2.1.1 Maakasutus ja hoonestus
Planeeringuala hõlmab Prääma tee 11 (kt 56601:001:0029, tootmismaa 100%) ja Prääma tee 11b (kt
56601:001:0019, tootmismaa 100%) katastriüksused kogupindalaga ca 9,2 ha. Lisaks haarati
planeeringualasse riigitee nr 15176 (15176 Paide-Nahkmetsa tee, kt 56601:001:1920, transpordimaa
100%) nimetatud katastriüksustega külgnev lõik, millelt toimub maaüksustele juurdepääs.
Planeeringuala põhjakaarde jäävad Prääma tee 13 tootmismaa (kt 56601:001:1930); Präämavälja tn
2a, millel asub mobiilsidemast (kt 56601:001:1760); Präämavälja tn 2 elamumaa (kt 56601:001:0036)
ning sihtotstarbeta maad Präämavälja tn 4 (kt 56701:001:0598) ja Prääma tee 15 (kt 56701:001:0578).
Idakaares on piirinaabriks ulatuslik Prääma turbaraba (Väätsa metskond 62, kt 56502:002:0146) ning
üldkasutatav maa (Väätsa metskond 433, kt 56601:001:0124). Lõunast piirneb planeeringuala Prääma
tee 11c tootmismaa kinnistuga (kt 56601:001:0031), läänest Prääma tee 20 ärimaaga
(kt 56601:001:0137) ning Prääma tee 20a transpordimaaga (kt 56601:001:0133).
Lähim elamu asub kõrvalkinnistul Präämavälja tn 2, mis on käitise vahetus naabruses olles ümbritsetud
tootmismaadest ja sihtotstarbeta maast. Elamu kõrvalkinnistul aadressil Präämavälja tn 4 asub
üksikelamu tüüpi hoone kõrvalhoonega. Lähim järgmine elamu jääb ca 300 m kaugusele loodesse –
Prääma tee 22 (kt 56601:001:1660). Lähim tihehoonestusala jääb ca 390 m kaugusele lõunasse – Paide
linna Kuu tänava ridaelamud ja ühepereelamud.
Prääma tee 11 katastriüksusel on pärast suuremahulisi lammutustöid osad hooned säilitatud. Vastavalt
ehitisregistrile (väljavõte seisuga 09.06.21) on territoorium olnud hoonestatud kuni kolmekorruseliste
piimakombinaadi hoonetega ehitisealuse pinnaga kokku 20 800 m² ehk ca 25% ulatuses katastriüksuse
pinnast. Prääma tee 11b kastastriüksusel asub üks ca 2 170 m2 ehitisealuse pinnaga, Meieri Transport
AS-i poolt renditav autode teenindushoone.
8 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Foto 2.1.1.1. Kaldaerofoto seisuga 11.04.2021 planeeringualale ja selle kontaktvööndile , allikas Maa-amet,
fotoladu (https://fotoladu.maaamet.ee/foto=4163299)
2.1.2 Liiklus, haljastus
Prääma tee 11 ja 11b katastriüksusele on juurdepääs parempöörderajaga riigiteelt nr 15176 Paide-
Nahkmetsa, mis tänavana kannab nime Prääma tee, ning sellega ristuvalt Präämavälja tänavalt.
Prääma tee on kahesuunalise liiklusega 6 m laiuse asfaltkattelise sõiduteega riigitee (kõrvalmaantee
nr 15176, Paide-Nahkmetsa tee).
Asfalteeritud, kuid amortiseerunud Präämavälja tänav kulgeb planeeringualal Prääma tee 11
katastriüksuse põhjaosas, tänavamaal eraldi katastriüksust moodustatud ei ole. Präämavälja tänavat
kasutavad juurdepääsuks Präämavälja tn 2a, Prääma tee 11b ning Präämavälja tn 2 ja 4
katastriüksused. Jalakäijatele puudub liiklusohutu juurdepääs planeeringualale. Kergliiklustee on
rajatud Prääma tee äärde kuni Prääma tee 11c sissesõiduteeni ning tee vastasküljele kuni Prääma tee
20 katastriüksuse sissesõiduni.
Riigiteel nr 15176 kui tänaval on Paide linnas kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest servast
kuni 10 m ja väljaspool linna, alevit või alevikku kaitsevööndi laius äärmise sõiduraja välimisest servast
30 m. Seega ulatub Paide-Nahkmetsa kõrvalmaantee/ Prääma tee kaitsevöönd ulatusega 10 m Prääma
tee 11 katastriüksusele. Tänava kaitsevöönd tagab tänava kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse
ning vähendab tänavalt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid 2.
Prääma tee 11 ja 11b katastriüksused on osaliselt haljastatud puude ja põõsastega. Hoonestusest ja
liiklusalast vaba ala on kaetud muruga. Alal asunud endist piimatööstuse tootmisala piirab
betoonpostidel võrkaed.
2 kaitsevööndis kehtivad piirangud vt ehitusseadustik § 72
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 9
Suures ulatuses ulatub planeeringualale Ringtee 3 katastriüksusel asuva Järva maleva staabi- ja
tagalakeskuse 300 m piiranguvöönd3(vt joonis nr 1). Planeeringuala jääb Kesk-Eesti üldgeoloogilise
kaardistamise alale.
Planeeringuala katastriüksuste tootmisala maapinna kõrgused jäävad vahemikku ca 63,0- 65,0 m/abs.
Tootmisala piirdeaedadest väljaspool idasuunda jääva kuivenduskraavi suunas ja kagunurgas
puurkaevu lähistel on maapinna kõrgused vahemikus ca 60,7- 63,0 m/abs.
2.1.3 Tehnovõrgud
Planeeringualal kulgevad varasema hoonestuse vahelisel alal asunud vee-, kanalisatsiooni-,
sademeveekanalisatsiooni-, elektri- ja telekommunikatsioonitrassid ning asuvad tänavavalgustuspostid.
Prääma tee ääres asuvad olemasolevate liitumispunktidega vee- ja kanalisatsioonitorustik ning kulgeb
sideliin. Prääma tee 11 katastriüksusel on olemas elektriühendus 3 MW alajaamast nr 8477 (aadressiga
Prääma tee 20, Paide linn) ning ühendus 3 MW alajaamast Paide I 35/10 II sektsioonist (aadressiga
Pärnu tn. 126, Paide linn). Prääma tee 11b katastriüksuse elektrivarustus on tagatud Prääma tee 11
katastriüksuselt.
Prääma tee 11 katastriüksuse kagunurgas asub puurkaev (nr PRK0008472) sanitaarkaitsealaga 50 m.
2.1.4 Maaparandus
Detailplaneeringuala piirneb idas ja kirdes Prääma ÜP-22 maaparandussüsteemi 6112510020020/001
metsamaa kuivendusvõrgu (valgala 83,8 ha) ja sellel asuva kraaviga nr 200. Kraav nr 200 suubub kirdes
Prääma ÜP-22 eesvoolu E-2, mis omakorda suubub 0,76 km kaugusel edelas riigi poolt korras
hoitavasse Reopalu jõkke 6112510020000/001. Kraavil 200 asub vahetult enne eesvoolu E-2 suubumist
truup T2/1. Planeeringualast idas ca 1,8 km kaugusel asuv Pärnu jõe lõik on Sillaotsa sillast kuni Tarbja
paisjärve regulaatorini riigi poolt korrashoitav ühiseesvool 6112350020000/001.
Planeeringu koostamise ajal koostati eksperthinnang planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks, mille
käigus selgitati välja veejuhtmete ning nendel asuvate truupide tehniline seisukord looduses ning tehti
muudatusettepanek ehitusprojektis „Prääma metsakuivendus“ maaparandusehitiste rekonstrueerimine
projekteeritud truubi T2/1 läbimõõdu suurendamiseks ning ettepanekud veejuhtmete ja nendel asuvate
truupide korrastamiseks. Eksperthinnangu järelduste/ettepanekutega on planeeringu koostamisel
arvestatud.
2.1.5 Geodeetilised punktid
Prääma tee 11 katastriüksuse sissesõidu läheduses asub kohaliku geodeetilise võrgu punkt nr 658.
2.1.6 Keskkonnatingimused
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, Eesti Looduse Infosüsteemi (EELISe)
andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi; lähiümbruskonnas puuduvad Natura 2000
alad.
Planeeringualast kirdes asuvad kaitsealuste liikide leiukohad: ~290 m kaugusel vööthuul-sõrmkäpp
(Dactylorhiza fuchsii; KLO9340451) ja ~460 m kaugusel hall käpp (Orchis militaris; KLO9306512).
Loode-põhja suunda ~ 350 m kaugusele jääb III kategooria kaitstav loodusmälestis - sookase
põõsasvorm (KLO4000148). Looduskaitsealadest on lähimad Türi maastikukaitseala, mille lähim punkt
jääb planeeringualast läände ca 3,4 km kaugusele.
3 kaitseministri 26.06.2015 määrus nr 16 Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed
riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta . Piiranguvöönd on määratud lähtudes riigikaitselise ehitise töövõi me
säilimise vajadusest.
10 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Natura 2000 aladest lähim on Pärnu jõe loodusala (RAH0000027). Natura 2000 loodusalaks on
registreeritud Pärnu jõgi alates Vodja jõe suudmest, mis jääb planeeringualast ca 2,3 km kaugusele
idasuunda, ülesvoolu jääv jõe osa Natura 2000 alade hulka ei kuulu. Pärnu jõe (VEE1123500) pikkus
koos lisaharudega on ca 170 km, valgala pindala 6 836,5 km2. Pärnu jõgi on avalikult kasutatav veekogu.
Planeeringualast idas ca 1,8 km kaugusel asuv Pärnu jõe lõik Sillaotsa sillast kuni Tarbja paisjärve
regulaatorini on kantud riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude 6112350020000/001 nimekirja.
Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b katastriüksuste piirist ca 0,6 km kaugusel läänes voolab Reopalu jõgi
(VEE1125100), mis ca 3 km kaugusel planeeringualast suubub Pärnu jõkke. Jõe valgala pindala on
142,1 km2, jõe laius on 6–8 m, pikkus koos lisaharudega 27,6 km. Reopalu jõkke suubub
planeeringualast idapool asuvate maaparanduskraavide vesi.
Vastavalt Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardile paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega
alal. Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b katastriüksuste lähedal on kokku 8 olemasolevat puurkaevu, mis
kuuluvad Siluri–Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumisse. Puurkaevude sügavused jäävad vahemikku
19 m kuni 170 m.
Olemasolevatest välisõhu heiteallikatest lähimad jäävad planeeringualast ca 1,2 km kaugusele
kagusuunda. Nendeks on Enefit Green AS Paide elektrijaam, OÜ PMT Paide masinatehas ning
Brandner PCB OÜ trükkplaatide tootmine.
Planeeringualale lähim ohtlik ettevõte on Olerex AS Paide Tallinna tn tankla, mis asub ca 1,7 km
kaugusel kirdesuunas. Tegemist on C-kategooria ohtliku ettevõttega, kus hoiustatakse bensiini,
diiselkütuseid ja LPG ning mille ohtliku ala piir jääb Prääma tee 11 katastriüksusest 1,14 km kaugusele.
Lähim kultuurimälestis jääb ca 900 m kaugusele, selleks on Paide Reopalu kalmistu (mälestise registri
number 4014). Lähim muinsuskaitseala on Paide vanalinna muinsuskaitseala (nr 27009), mis jääb
planeeringualast üle 1,3 km kaugusele kagusse.
Olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
2.2 Planeeringuala mõjuala
Planeeringuala asukoht on kujutatud joonisel nr 1.
Planeeringuala asub Paide linna linnapiirkonna põhjaosas. Planeeringuala mõjualaks on Prääma tee ja
Ringtee tänava (riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru) ringristmiku läheduses asuv piirkond. Mõjuala
jääb linna olulisema liiklussõlme lähedusse ning tagab piirkonnale head liikumisvõimalused.
Piirkonnast põhjasuunda jäävad hajusalt asustatud Prääma ja Röa külad, kirdesse jääb ulatuslik
Prääma raba. Lõunasuunal eraldab territooriumi Paide linna elamualadest Pärnu – Rakvere – Sõmeru
riigitee nr 5. Läände jääb Järva maleva staabi- ja tagalakeskuse katastriüksus (Ringtee 3) seda
ümbritseva, valdavalt metsastunud ja osaliselt aiamaadena kasutusel oleva sihtotstarbeta maaga.
Planeeringuala mõjualas asub mitmeid ettevõtteid – Prääma tee vastasküljel, Prääma tee 20
katastriüksusel asub Espak ehitusmaterjalide kauplus, lõunapoolsel Prääma tee 11c
naaberkatastriüksusel asub Stokker tööriistakeskuse kauplus. Planeeringualast lõunas ringristmiku
läheduses asub Paide Maksimarketi kaubanduskeskus. Ringristmiku ääres asub ka tankla.
Põhjapoolsel naaberkatastriüksusel, Prääma tee 13, toimub puitmaterjali töötlemine ja müük.
Mõjuala olemasolev hoonestus ja krundi struktuur on iseloomulik äri- ja tootmismaale – massiivsed
lame- või madala viilkatusega hooned, mille ümber on asfalteeritud parkimisalad ja/või laoplatsid.
Kruntidel paikneb üldjuhul üks suurem hoone ning haljastatud (murualad) on valdavalt hoonestusest ja
liiklusalast vaba maa, mille osakaal krundi pindalast pärast kehtivate planeeringute realiseerimist on
pigem väike.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 11
Lähimad bussipeatused planeeringualast on Prääma tee ja Präämavälja tänava ristmikust ca 220 m
põhjasuunas asuv Prääma bussipeatus ning planeeringuala lõunanurgast ca 650 m lõunasuunas Pärnu
tänaval asuv Raudtee bussipeatus. Paide keskväljak jääb planeeringualast ca 2,6 km kaugusele.
Kergliiklejatele on kasutada ringristmiku äärest kulgevad mõlemal pool sõiduteed asuvad
kergliiklusteed, mis alates Prääma tee 11c katastriüksusest koonduvad üheks kergliiklusteeks kuni
Prääma tee 20 katastriüksuse sissesõiduni. Seega ei ole kergliiklejate sujuv ühendus planeeringualale
tagatud.
2.2.1 Planeeringuala mõjualas arvestamisele kuuluvad
detailplaneeringud ja projektid
Planeeringuala mõjualas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid, millega kavandatakse Prääma tee
äärsele alale mahukaid ärihooneid.
Prääma tee 11 krundi osa-ala detailplaneeringuga on kavandatud Prääma tee 11c krundile kuni kolm
äri- ja tootmishoonet maksimaalse hoonete aluse pinnaga 13 500 m2. Samas mahus on lubatud ka maa-
alune hoone pind. Hoonestuse maksimaalne kõrgus on kavandatud kuni 13 m maapinnast.
Arhitektuurinõuetena on määratud: fassaadidel lubatud kasutada praktiliselt kõiki materjale – krohvi,
fassaaditellist, klaasi, plekki, betooni. Osaliselt võib kasutada ka puitu. Piirded on ette nähtud
laadimisalade ümber ja põhimaantee poolsele krundipiirile. Piirete rajamisel on soovitus kasutada
traatvõrkpaneele, maksimaalse kõrgusega 1,8 m, vajadusel kombineeritult heki või ronihaljastusega.
Parkimiskohti on kavandatud 214. Krundile on kavandatud juurdepääsud Prääma teelt ja Ringtee
tänavalt. Planeering hõlmab osaliselt Prääma tee 11 katastriüksuse lõunaserva, kuhu kavandati
sidekaabli trass tollal olemasoleva piimakombinaadi tootmishooneni. Planeeringut ei ole kavandatud
viisil ellu viidud.
Prääma tee 11 krundi osa-ala detailplaneeringut on täpsustatud 2019. aastal ehitise kasutamise
otstarvete, arhitektuuriliste, ehituslike ja kujunduslike tingimuste, ehitise teenindamiseks vajalike ehitiste
asukoha, liikluskorralduslike ja heakorra põhimõtete osas Paide Linnavalitsuse 30.12.2019
korraldusega nr 752 Projekteerimistingimuste andmine Prääma tee 11 krundi osa-ala detailplaneeringu
täpsustamiseks. Projekteerimistingimuste kohaselt säilib olemasolev juurdepääs Prääma tänavalt ning
juurdepääsu Ringtee tänavalt ei kavandata. Kavandatud on kolm hoonet (muu teenindus- ja laohoone
ning autopesula) ehitisealuse kogupindalaga ca 7 460 m2 (krundi täisehitus 24,1%), mis on ca 55 %
samale alale detailplaneeringuga kavandatud mahust. Hoonete üldiste arhitektuurinõuetena on
määratud: katusekattematerjalile piiranguid ei ole, katus võib olla nii lamekatus kui madalakaldeline
(kuni 20 kraadi) viil- või ümarkatus. Parkimiskohti on krundile kavandatud 190. Tänaseks on kinnistule
ehitatud ja 2021. a kasutusele võetud ühekorruseline Stokker tööriistakeskuse hoone, mille ehitisealune
pind on 3 498 m2, hoone kõrgus maapinnast 9,4 m ja absoluutkõrgus 72,8 m.
Prääma tee 20, Prääma tee 20a, Prääma tee 20b kruntide detailplaneeringuga on Prääma tee 20
krundile kavandatud kuni kolm kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonet maksimaalse ehitisealuse
pindalaga 8 000 m2 (krundi täisehitus 35,7%) ja suurima kõrgusega kuni 14 m maapinnast. Hoonete
üldiste arhitektuurinõuetena on määratud: katusekalle 0 – 30 kraadi. Planeeringuga on ette nähtud 90
parkimiskohta. Riigitee Prääma tee 11 katastriüksuse poolsele küljele on kavandatud kergliiklustee.
Prääma tee 20b krundil asub alajaam 8477:(Paide) ning Prääma tee 20a kavandati transpordimaaks.
Tänaseks on Prääma tee 20 kinnistule ehitatud üks hoone (Espak ehitusmaterjalide kauplus),
ehitisaluse pinnaga 4 595 m2, hoone kõrgus maapinnast 7,2 m.
Planeeringuala kontaktvööndis on koostamisel kaks detailplaneeringut.
Prääma tee 20a kinnistu ning selle lähiala detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat Prääma
tee 20, Prääma tee 20a, Prääma tee 20b kruntide detailplaneeringut muutes Prääma tee 20a kinnistu
sihtotstarvet ärimaaks ning ehitada kinnistule kuni kaks kahekorruselist (kõrgusega kuni 14 m)
12 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
kaubandus-, toitlustus- ja ärihoonet maksimaalse ehitisealuse pinnaga 1 500 m2 (krundi täisehitus
27,9%). Parkimiskohti on planeeringualale kavandatud 59, jalgratastele 10. Planeeringualale on
juurdepääs Prääma teelt.
Ringtee 3 ja Ringtee 3a kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringuga kavandatakse Ringtee 3 ja 3a
kinnistute üldplaneeringu kohast juhtotstarbe muutmist elamumaast kaitseväe hoone ja rajatise maaks.
Planeeringuga kavandatakse kinnistule kuni kolm kahekorruselist (kõrgusega kuni 12 m) hoonet
ehitisealuse pinnaga kuni 3 500 m2 (krundi täisehitus 7,7%). Hoonestus on kavandatud perimetraalsena
kohustuslikule ehitusjoonele, kus sisehoovi jääb parkimis- ja teenindusala. Oluliste arhitektuurinõuetena
on määratud: katusekalle: 0-15 kraadi, harjajoon: suuremas osas paralleelne ehitusjoonega, erandina
ja väiksemas mahus risti ehitusjoonega; välisviimistlusmaterjalid: ei ole lubatud kasutada imiteerivaid
materjale. Lubatud on kasutada traditsioonilisi naturaalseid materjale. Ala lääneossa on kavandatud ka
45 m kõrgune sidemast. Parkimiskohti on kavandatud 124, mis hõlmab erinevaid kaitseväe sõidukeid
(sh bussid). Planeeringualale on kavandatud juurdepääs läbi Prääma tee 20a kinnistu ning selle lähiala
detailplaneeringuga kavandatava transpordimaa Prääma teelt.
Ülaltoodud planeeringute alad on vaadeldavad joonisel nr 1.
Planeeringuala mõjualas on koostatud mitmeid projekte, millega tuleb planeeringu koostamisel
arvestada.
„Prääma metsakuivendus“ maaparandusehitiste rekonstrueerimise ehitusprojekti kohaselt on
projekteeritud planeeringuala idapiiril kulgeva maaparanduskraavi puhastamine ning puittaimestikust
puhastamine. Planeeringuala poolsel kraavi nõlval on kavas puhastada nõlva puittaimestikust 4 m
ulatuses kraavi teljest.
Riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa Paide-Prääma lõigu km 0,0-1,2 maantee remondi ja jalgtee
ehituse tehnilise projektiga on planeeringuala ulatuses täpsustatud planeeringuala juurdepääsude ja
sissesõidutee parameetreid.
Paide linna ja Viraksaare küla vahelise jalg- ja jalgrattatee ehitusprojektiga on planeeringuala
läänepiiriga külgnevale alale projekteeritud 2,5 m laiune jalg- jalgrattatee, mis on jätkuks sellel tee poolel
olemasolevale kergliiklusteele.
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku
põhjendused
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Üldplaneeringu järgi on
planeeringuala maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa. Üldplaneeringus märgitakse, et uute
tootmisalade rajamisel tuleb eelistada vanade korrastamist ja varem planeeritute kasutusele võtmist.
Planeeringualal asus varasemalt Paide piimakombinaat. Käesoleva planeeringulahendusega on
kavandatud kaasaegsel tehnoloogial põhineva piimatööstuse kompleksi rajamine endise
piimakombinaadi territooriumile. Planeeringu realiseerumisel korrastatakse territoorium ning
võimaldatakse keskkonnasõbralikel tehnoloogiatel tootmine. Logistiliselt hea asukoht võimaldab
tootmisega seotud liikluse väljaspool linnakeskust kasutades linna ümbersõiduteid.
Kompleksis kavandatakse tegeleda toorpiima töötlemisega ning piimatoodete tootmisega (joogipiim,
jogurtid, keefirid, erinevad magustoidud, kohupiimatooted, jm). Koos tootmishoone rajamisega
ehitatakse välja taristu soojusenergiaga varustamiseks, reovee töötlemiseks, täiendav puurkaev,
veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks jm vajalik. Planeeringulahendus hõlmab komplekselt ka
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 13
Prääma tee 11b katastriüksuse, misläbi on vajadusel võimaldatud katastriüksuste liitmine ning ühtse
hoonestuse ehitamine.
Tuginedes planeeringuala ja selle mõjuala kinnistute olemasolevale olukorrale ning kavandatavale
arengule (vt ptk 2) nähtub, et tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Olemasolev ja planeeritud
krundistruktuur on iseloomulik äri- ja tootmisaladele – mahukad hooned, mille ümber paiknevad
parkimisalad ja laoplatsid, kus haljastuse osakaal on tagasihoidlik. Lähiala hooned on otstarbelt
valdavalt kaubandus-, teenindus- ja laohooned. Suurematel kruntidel on täisehitus ca 30-35% ja
hoonete lubatud maksimaalne kõrgus 14 m maapinnast.
Planeeringualal asunud Paide piimakombinaadi asemele uue piimatööstuse kompleksi rajamine järgib
planeeringuala senist kasutust ning vastab piirkonna juhtfunktsioonile. Kuna planeeringualal on
kavandatud tööstuse/tootmise funktsiooni säilitamine, erineb kruntidele planeeritud ehitusõigus seni
mõjualas väljaehitatud ja kavandatavatest ehitustingimustest (suuremal määral ärihoonestus).
Tootmishoonestus vajab suuremat pinda ja mahtu. Planeeringuala on kavandatud puhverdada Prääma
teest ehk riigiteest nr 15176 haljasalaga, kuhu on kohustuslik istutada hekk ning territoorium jääb
kaugele elamualadest. Seega on planeeringualale kavandatud tegevus oma mahult ala suurust ja
asukohta arvestades piirkonda sobilik.
Planeeritud tegevusega arendatakse Paide linna äri- ja tootmisala ning selle abil elavdatakse
ettevõtluskeskkonda ja tööturgu. Läbi uue hoonestuse ja haljastuse rajamise parendatakse mõjuala
visuaalset ilmet.
3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuala hõlmab Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b katastriüksused. Lisaks on planeeringualasse
haaratud riigitee nr 15176 nimetatud katastriüksustega külgnev lõik.
Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b katastriüksusi ei ole kruntideks jaotatud. Lahendusega on lubatud
ala arendamisel uut detailplaneeringut koostamata Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b katastriüksused
liita.
3.3 Krundi ehitusõigus, ehitise arhitektuuriliste,
kujunduslike ja ehituslike tingimuste määramine; krundi
hoonestusala määramine
Planeeringuga on Prääma tee 11 krundile määratud ehitusõigus piimatööstuse hoonete ehitamiseks.
Sama otstarve on perspektiivselt kavandatud Prääma tee 11b krundile, kus esialgu olemasolev hoone
olemasoleva kasutusotstarbega (sõidukite teeninduse hoone) säilib.
Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b krunti on käsitletud ühtse kompleksina. Mõlema krundi kasutamise
sihtotstarbeks on määratud tootmishoone maa (TT), laohoone maa (TL) ja kaubandus- ja
teenindushoone maa (ÄK )4. Nimetatud krundi kasutamise otstarvetele vastavad katastriüksuse
sihtotstarbed on tootmismaa ja ärimaa5. Ärimaa otstarbe määramine annab võimaluse
tootmishoonestusele lisaks ehitada näiteks kaupluseosa. Kruntide ehitusõigused on toodud joonisel nr
3.
Planeeringualal on lubatud olemasoleva hoonestuse lammutamine.
Kruntide ehitusõiguses on hoonete lubatud maksimaalne kõrgus määratud lähtudes piimatööstusele
vajalike ruumide kõrgusest ja hoonete suurim lubatud ehitisealune pind lähtuvalt kasutusotstarbe
ruumivajadusest. Prääma tee 11 hoone valdav maht on kavandatud kuni 25 m kõrgusena, kuid lubatud
4
planeeritud krundi kasutamise sihtotstarbed on määratud vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013
5 maakatastriseaduse § 18 1 lg 7
14 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
on kuni 40 m kõrguse hooneosa ehitamine (võimalik tootmishoone osa tehnoloogiliste- ja laoseadmete
paigutamiseks). Prääma tee 11b hoonestuse lubatud maksimaalne kõrgus on 25 m.
Planeeritud on järgmised ehitise kasutamise otstarbed 6:
▪ Prääma tee 11: toiduainetetööstuse hoone (12514); büroohoone (12201); reoveepuhasti hoone
(12741);
▪ Prääma tee 11b: toiduainetetööstuse hoone (12514); büroohoone (12201); sõidukite teeninduse
hoone (12332).
Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata ehitise kasutamise
otstarbeid, kui need sobivad krundi kasutamise sihtotstarvetega ja/või kui need on vajalikud planeeritud
tegevuse elluviimiseks/tööks.
Ehitusõigusega lubatud hoonemahud koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega tuleb
rajada hoonestusala piirides ning tuleb arvestada ehitisealuse pinna sisse. Hoonestuse suurima lubatud
ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikku hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, kaldteed,
tehnosüsteemi ja -seadme osa jt vastavas õigusaktis7 nimetatud hooneosi. Hoonestuse tehnilised
seadmed ja nende osad võivad ulatuda üle hoone suurima lubatud kõrguse. Vajadusel tuleb nende
kõrgused täpsustada kohaliku omavalitsusega projekteerimisel. Kuna planeeritud hoonestusse on
kavandatud ka katlamaja, siis teadaolevalt võib selle korstna kõrgus kujuneda minimaalselt 20 m
kõrguseks (korstna tegelik kõrgus sõltub tootmishoone maksimaalsest kõrgusest (kui hoone kõrgus
vastab olulises mahus maksimaalsele lubatud kõrgusele ehk on 25 m, siis korsten peaks sellest mõne
meetri võrra kõrgemal olema).
Prääma tee 11 krundil ei ole lubatud kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete
ehitamine hoonestusalast väljapoole krundi lõuna- ja lääneküljel. Mujal Prääma tee 11 krundil
planeeritud hoonestusalast väljaspool on ehitamine lubatud arvestades õigusaktidest tulenevate
kitsenduste, piirangute, naabrusõiguste jmt-ga. Prääma tee 11b krundil on kuni 20 m² ja kuni 5 m
kõrguste ehitusloakohustuseta hoonete ehitamine hoonestusalast väljapoole lubatud arvestades samuti
õigusaktidest tulenevate kitsenduste, piirangute, naabrusõiguste jmt-ga.
Planeeritud tootmishoonete välisviimistlusmaterjalina on lubatud kasutada metalli (sh plekki või
profiilplekki), betooni, puitu, klaasi, kivi ja krohvi (ka kombineeritult). Keelatud on imiteerivate materjalide
(plastvooder jmt) kasutamine. Katusekatte materjale planeeringuga ei määratleta. Samuti ei määratleta
hoonete lubatud katusekallete vahemikku ega korruselisust, kuna need võivad sõltuda hoones
asetsevast tehnoloogilisest seadmest ja tehnoloogilised korrused ei ole võrreldavad tavakorrustega.
Eeldatavalt kavandatakse tehas valdavalt ühekorruselisena, hoone administratiivosa kavandatakse
eeldatavalt kolmekorruselisena. Kõrgemad on üksikud hooneosad ja hoonest väljaspool, seina ääres
asuvad piimamahutid.
Planeeritud hoonestuse arhitektuurne tase peab olema lahendatud kõrgekvaliteediliselt ja ümbritsevat
keskkonda arvestavana. Hooned peavad vähemalt tänavapoolsest küljest olema esindusliku
välimusega.
Hoone suure mahu tõttu on vajalik seda arhitektuuriliselt liigendada. Suurte seinapindade
artikuleerimiseks on soovitatav kasutada suureformaadilisi firma tunnusgraafikal baseeruvaid
seinapannoosid (trükitud ja/või joongraafikas kleebised), mis võimalusel ka valgustada.
Olemasolevat hoonestust võib remontida või muud moodi parendada. Rekonstrueerimisel või
lammutamisel uushoonestuse rajamiseks tuleb jääda hoonestusala piiresse ja lähtuda määratud
ehitusõigusest.
6
majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
7 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 15
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis
käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise
meetodeid; müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni
piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodeid.
Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva vibratsiooni
tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid , sh võimaliku ehituse ajal tekkiva vibratsiooni käigus.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada kavandatava kasutusotstarbega ja vajadusel tagada
arhitektuursete võtetega ülenormatiivse müra leviku piiramine väljapoole krundipiire.
Raskeveokite liiklusest tulenevat vibratsiooni saab leevendada ja viia miinimumini kiiruspiirangute
seadmisega ning teede ehitamisel kuivale pinnasele tehniliste võtetega, mis tagavad vibratsiooni mitte
tekkimise.
Arvestades ptk-s 3.9.9 tooduga on lubatud projekteerimisel näha ette päikeseenergia tootmise ja
kasutamise võimalusi. Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik
kasutada ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile, päikesevarjuna
akende kohale vmt.
Prääma tee 11 krundi hoonestusala (krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega lubatud hooneid)
piiritlemisel on lähtutud väljakujunenud hoonestusjoonest (ca 20 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest
servast), tuleohutuskujadest, perspektiivsest liikluskorraldusest, olemasoleva puurkaevu
sanitaarkaitseala ulatusest ning võimalusest riigitee poolsele küljele istutada haljasvöönd.
Prääma tee 11b krundi hoonestusala määramisel on arvestatud maksimaalse hoonestamise
võimalusega ja tuleohutuskujadega.
Planeering on koostatud selliselt, et vajadusel on võimalik planeeritud krunte liita. Sel eesmärgil on
hoonestusalad näidatud üle krundipiiride (tähistatud erineva tingmärgiga).
Hoonestusalad on määratud suuremad kui kruntide hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis
võimaldab valida hoonete paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib
rajada teid/platse jm rajatisi ja istutada puid ning põõsaid. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole
hoonestusala arvestades naabrusõigusi. Joonisele nr 3 on kantud illustratiivne uushoonestuse asukoht
ja kuju, mida projekteerimisel on lubatud muuta lähtuvalt seatud ehitusõigusest.
Hoonestusala sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel nr 3. Kohustuslikku ehitusjoont
planeeringuga määratud ei ole, kuna planeeringuala linnaehituslik situatsioon seda ei nõua.
Planeeringualale uushoonestuse ehitamisel tuleb arvestada hoonestusalale jäävate tehnovõrkude ja
rajatiste kaitsevöönditega (sh planeeritud puurkaevu sanitaarkaitsealaga jmt-ga).
3.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtete
määramine
Planeeringualasse on haaratud kruntidega külgnev avaliku riigitee nr 15176 lõik, mis tänavana kannab
nime Prääma tee. Arvestatud on tänava kaitsevööndi ulatusega 10 m. Tänava kaitsevööndis on keelatud
tegevused vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda
kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. (EhS § 70 lg 3).
Transpordiamet on andnud nõusoleku hoonete kavandamiseks tee kaitsevööndisse 8 vastavalt
8 lähtutud on väljaspool linna kehtivast tee kaitsevööndist ulatusega 30 m
16 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
väljakujunenud hoonestusjoonele (20 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast). Teiste ehitiste
(piirdeaed, parkla, jms) kavandamine riigitee kaitsevööndisse on võimalik juhul kui on täidetud nõuded
külgnähtavuse, nähtavuskolmnurkade ja tee vaba ruumi osas 9.
Planeeringulahendusega ei ole tänava kaitsevööndisse ehitusloakohustuslikke ehitisi kavandatud. 20 m
kaugusele riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast on määratud hoonestusala; planeeringuala
lõunaosas on tänava kaitsevööndi ja hoonestusala vahelisele alale kavandatud jalgtee ehk avalik tee,
mis on ehitusloakohustuslik ehitis. Jalgtee võimaldab kergliiklejatel ohutult jõuda tootmisterritooriumile.
Lisaks on hoonestusala ja tänava kaitsevööndi vahelisele alale kavandatud kohustuslik hekiga
haljasriba. Haljassaar on planeeritud tootmisala krundi eraldamiseks ja selle minimaalne laius peab
olema 4 m.
Planeeringu koostamise ajal teostati töö: Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu
liiklusuuring ja ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks10
Liiklusuuringu käigus loendati 15176 Paide-Nahkmetsa teel ehk Prääma teel sõidukeid kahes punktis
maikuus 2021. a. Tulemuseks saadi, et enamkoormatud tunnil (õhtusel tipptunnil) on liiklus kummaski
suunas 1-2 a/min. Liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks arvestati muutuse
protsendiks mitte suurem kui eelneva 10 aasta kasvu või vähenemise protsent. Tulemusena leiti, et teel
nr 15167 km 0 kuni 1,1 on liiklus viimase 10 aasta jooksul kasvanud 1,29 korda (sõiduauto, pakiautod,
väikebussid, autorongid; aasta keskmine ööpäevane liiklus) ja ainult veoautode ja autobusside
kasvutegur on pisut suurem (1,36), kuid raskeliikluse osatähtsus on väga tagasihoidlik (2%).
Lisaks analüüsiti kontaktvööndis mõju avaldavate koostatavate detailplaneeringute lahendusi (Ringtee
3 ja Ringtee 3a detailplaneering ning Prääma tee 20a kinnistu ning selle lähiala detailplaneering) ja leiti,
et kuna koostatavate planeeringute juurdepääsu teed asuvad Ringtee pool, siis planeeringute
realiseerumisel kavandatava piimatehase juurdepääsude liiklus mõõdetavalt ei muutu.
Töös arvestati, et teadaolevalt jaguneb kavandatava piimatehase teenindav liiklus ööpäevaselt ühtlaselt
vahemikus kl 7 kuni 19 ja on 60 autorongi. Töötajate tööletulek on kontsentreeritud hommikusele ajale
kl 7 kuni 9 ja on kuni 50 autot. Sellest lähtuvalt olemasolevatel piimatehase juurdepääsudel
läbilaskvustega ilmselgelt muret ei ole, peatee liiklus on 197 a/h (3 a/min) ja teenindustase
piimatehasest väljasõidul on A11 ja seda ka 1,3-kordse liikluse kasvu korral (peatee liiklus 246 a/h, 4
a/min).
Detailplaneeringu liikluskorralduse ettepanekute esitamisel arvestati Landverk OÜ poolt koostatud
tööga Paide linna ja Viraksaare küla vahelise jalg- ja jalgrattatee projekt (töö nr T2059).
Liikluskorralduse ettepanekud väljenduvad planeeringulahenduses.
Planeeringulahendusega ei ole muudetud kruntide juurdepääsude asukohti, säilivad juurdepääsud
olemasoleva parempöörderajaga riigiteelt nr 15176 ehk Prääma teelt ning sellega ristuvalt Präämavälja
tänavalt. Seega on tagatud ka Präämavälja tn 2a ning Präämavälja tn 2 ja 4 kinnistute juurdepääs.
Täiendavaid ristumiskohti riigiteele planeeritud ei ole.
Juurdepääsud on kavandatud selliselt, et linnapoolne juurdepääs tagab eelkõige kergliiklejate ja
töötajate transpordi pääsu krundile ning Präämavälja tänavalt toimub eelkõige teenindavate sõidukite
(sh autorongide) liikumine. Juurdepääsude planeerimisel on arvestatud linnapoolsel juurdepääsul
arvestusliku autona 15 m pikkuse bussiga ning teenindava liikluse puhul arvestusliku autona 16,5 m
pikkuse sadulautorongi kui pööretel kõige suurema ruumivajadusega sõidukiga. Sealjuures on vajalik
laiendada Präämavälja tänava sõidutee osa ja pöörderaadiuseid ning linnapoolsel juurdepääsul
likvideerida olemasolev teelaiendus sissesõidu asukohas.
9 Transpordiameti seisukohad Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu koostamiseks ning KSH algatamata jätmise otsuse
osas 16.12.2020 nr 15-2/20/56585-2
10 Liikluslahendus OÜ, oktoober 2021
11 vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 Tee projekteerimise normid lisale: kindlatele kriteeriumitele
tuginev sõidu- ja liiklusolude hinnang, mis väljendab tee kasutaja liikumismugavust ja –tingimusi. Väljendub tasemetena A, B, C, D,
E, F
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 17
Eelnevalt nimetatud Liikluslahendus OÜ töö kohaselt on planeeringuala juurdepääsud loogiliselt ja
mõistlikult eraldatud.
Riigitee ja planeeringuala juurdepääsude ristumiskohtadel ehk mahasõitudel on tagatud normatiivne
nähtavuskolmnurk 7 x 120 m (rahuldav norm kiirusel 50 km/h 12, vt joonis nr 3) ning 10 m laiusesse
külgnähtavusalasse13 nähtavust piiravaid takistusi planeeritud ei ole.
Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b krunti on käsitletud ühtse kompleksina. Lähtuvalt planeeritud
hoonestuse otstarbest on kruntide sõidukite parklad lahendatud ühtse parklana Prääma tee 11 krundil
ehk planeeringualal on parkimine lahendatud krundisiseselt.
Alale on kavandatud parkimiskohtade arv vastavalt eeldatavale töötajate arvule (töötajad töötavad
vahetustega). Perspektiivis vajadusel parklat laiendatakse või rajatakse uus parkimisala selleks
sobivasse kohta. Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b krundi parkimiskohtade arv, paigutus ning parklate
konfiguratsioon tuleb lahendada krundi siseselt ja määratleda projekteerimisel olenevalt tegelikust
parkimiskohtade vajadusest. Planeeringujoonisel on kujutatud illustratiivne parkimislahendus, mida on
lubatud projekteerimisel muuta. Riigiteel ei ole parkimist ega manööverdamist ette nähtud.
Vastavalt standardile Linnatänavad oleks planeeringualale vaja rajada 408 auto parkimiskohta
(parkimisnormatiiv 1 sõiduauto parkimiskoht 90 m² suletud brutopinna kohta (ehitise asukoht: laialdane
tootmismaa linna äärealal)). Tuginedes kliimamuutustega arvestamise vajadusele juba
planeerimisstaadiumis, tuleb tähelepanu juhtida, et liigselt suurte kõvakattega parkimisalade
kavandamine, kui selleks vajadus reaalselt puudub, suurendab kuumasaarte tekkimise ohtu ning jätab
vähem ruumi võimalikule haljastusele, mis aitab immutada/puhverdada sademevett ning vältida
kuumasaarte teket.
Projekteerimisel tuleb krundile/kruntidele ette näha jalgrataste parkla/hoidla, soovitatavalt
katusealusena või hoone mahus. Planeeringujoonisel on kujutatud illustratiivne jalgrataste
parkimislahendus, mida on lubatud projekteerimisel muuta.
Planeeringualal on kavandatud hoonete vahelised kõvakattelised teed, mis tagab autoliikluse sujuva
liiklemise ning korrastatud territooriumi. Krundisiseste teede ja platside asukohad ning parameetrid
täpsustuvad projekteerimisel.
Planeeringuala mõjualas on kergliiklustee rajatud Prääma tee äärde kuni Prääma tee 11c
sissesõiduteeni ning tee vastasküljel kuni Prääma tee 20 kinnistu sissesõiduni.
Vastavalt tööle Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu liiklusuuring ja
ettepanekud liikluskorralduse täiendamiseks on planeeringu lahenduse kohaselt olemasolevat Prääma
tee parempoolset kergliiklusteed pikendatud kuni planeeritava linnapoolse parkla ja võimaliku hoone
sissepääsuni. Krundi linnapoolse juurdepääsu lähedusse Prääma teele on kavandatud kergliikluse
ületuskoht, mis tagab kergliiklejatele piimatööstuse hea ühenduse Prääma tee vasakpoolse kõnnitee ja
Espaki kauplusega. Paide linna ja Viraksaare küla vahelise jalg- ja jalgrattatee ehitusprojektiga on
Prääma tee vasakpoolse kõnnitee jätkuna projekteeritud 2,5 m laiune jalg- jalgrattatee Viraksaare küla
suunas (vt joonis nr 3). Planeeritud kergliiklustee ja sõidutee vahelise haljasala laius vastab määruse nr
106 nõuetele. Planeeringus on tagatud kergliiklusteede jätkuvus ja sidumine.
Arvestades tagasihoidlikke liiklussagedusi ja sõidukiiruseid, on kergliikluse ületuskoht Prääma teele
kavandatud ilma ohutussaarteta, nagu need on ka Prääma teele koostatud teeprojektides.
Kergliiklusteede lõikumised parkla sissesõiduteega Prääma tee 11 krundil on planeeritud ja tuleb rajada
tõstetud ülekäigukohtadena.
Lähimad bussipeatused planeeringualast on Prääma tee ja Präämavälja tänava ristmikust ca 220 m
põhjasuunas asuv Prääma bussipeatus ning planeeringuala lõunanurgast ca 650 m lõunasuunas Pärnu
tänaval asuv Raudtee bussipeatus.
12
vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 Tee projekteerimise normid lisale
13 vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 Tee projekteerimise normid lisale
18 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Perspektiivsed krundisisesed jalgteed tuleb ohutult siduda avalikult kasutatavate kergliiklusteedega
Prääma tee sõidutee ääres ning planeeritud hoonete ja parklakohtadega.
Planeeringualast väljaspool, sellest loodesuunas (vt skeem 3.6.1) asub Prääma tee all truup T0/2, mille
praegune läbimõõt on d750 mm. Planeeringujärgselt on selles profiilis perspektiivne arvutuslik vee
vooluhulk 0,88 m³/s, mis vastab truubi läbimõõdule d1000 mm ehk truup on vajalik välja vahetada.
Samuti peab truubi sissevoolukõrgus olema 60,23 m/abs.
3.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine
Planeeringualal puudub kohustuslik säilitatav kõrghaljastus. Võimalusel säilitada olemasolevad
elujõulised puud, kui nende asukoht ja tervislik seisund seda võimaldab. Olemasolev haljastus võrreldes
istutatava haljastusega omab kohest roheefekti.
Sõltuvalt planeeritud kruntide asendiplaanilisest lahendusest ning täisehitatusest tuleb ehitistest vaba
ala haljastada. Vähemalt 10% krundi pindalast peab olema haljastatud. Haljastuse kavandamisel tuleb
lähtuda printsiibist, et piirkondades, kus välisruumis liigub rohkem inimesi, ei kujuneks kõledat
ebainimlikku keskkonda. Haljastatud ala kujundamisel peab olema kasutatud mõistlikus proportsioonis
nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Haljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude ja –rajatiste
asukohtadega.
Prääma tee 11 krundi eraldamiseks on kohustuslik rajada hekk riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa
tee poole jäävale alale, sh haljassaare minimaalseks laiuseks arvestada 4 m.
Rajatavad parklad tuleb liigendada haljastusega kuni 20 autokohaga osadeks.
Planeeringujoonistel on istutatava haljastuse lahendus markeeritud tinglikult illustreeriva lahenduse
alusel. Haljastuslahendus tuleb esitada hoonestuse ehitusprojekti mahus.
Tootmisalal haljasalade rajamine/säilitamine aitab kaasa kliimamuutustega seotud riskide
leevendamisele (nt sademevee immutamine/liigse sademevee puhverdamine ning kuumasaarte tekke
vältimine).
Planeeringuala parkla- ja tänavaalade lumekoristus/vallitamine/ladustamine lahendatakse
projekteerimisel (arvestada, et kliimamuutustega seoses (temperatuuritõusust tulenev) lumikate
väheneb ning lumikattega periood on lühem).
Planeeringujärgselt on lubatud tootmiskompleksi välisperimeetrile turvalisuse tagamiseks ja
kuritegevuse ennetamiseks rajada kuni 2,5 m kõrgune piire. Piire kavandada läbi nähtava ja keskkonda
sobivana. Piirde asukoht täpsustub projekteerimisel.
Planeeringuala vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimisel, kusjuures sademe- ega
lumesulamisvesi ei tohi valguda naaberkinnistutele.
3.6. Kuja määramine
Planeeritud ehitise tuleohutuse tagamiseks on käesoleva detailplaneeringu koostamisel arvestatud
tuleohutusnõuetega14.
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile
ja muule sarnasele, nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle
täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui
kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse
üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi,
mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
14 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 19
Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi,
kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi
hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 m², siis peab
tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Minimaalne hoone tuleohutusklass ning hoonete
kompleksid tuleb määrata ehitusprojektis.
Planeeritud hoonestusalad on kavandatud naaberhoonetest normatiivsele kaugusele. Hoonestusalade
sidumine krundipiiridega on nähtav joonisel nr 3. Vajadusel on võimalik planeeritud krunte liita. Sel
eesmärgil on hoonestusalad näidatud üle krundipiiride (tähistatud erineva tingmärgiga).
Tehnovõrkude ehk rajatiste kujad võrduvad nende kaitsevöönditega, mis on toodud ptk- s 3.10.2.
Planeeritud LNG mahutite kujad tuleb määrata vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh määrusele nr 87 15
(vt ptk 3.7.6) ja nr 1816 (vt ptk 3.9.4).
3.7. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku
asukoha määramine
Planeeritud tehnovõrkude põhimõtteline lahendus on kajastatud joonisel nr 4. Konkreetsed võrkude
asukohad täpsustuvad projekteerimisel. Väljaspoole planeeringuala mõju omavad või kavandatud
tehnovõrgud ja -rajatised on kujutatud tehnovõrkude ja -rajatiste üldskeemil joonisel nr 5.
Ehitustööde käigus ja planeeritud krundi kasutamisel tuleb tagada olemasolevate ja planeeritud
tehnovõrkude kaitse (vt ptk 3.10.2).
Riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb projekteerida ja ehitada kinnisel meetodil.
3.7.1.Veevarustus
Lahenduse aluseks on järgnevad planeeringu koostamise ajal teostatud hinnangud ja projekt:
3.7.1.1 Tere AS veehaarde põhjaveevaru hindamine 202017
Töö eesmärk oli anda hinnang Prääma tee 11, Paide linnas asuvale kinnistule rajatava veehaarde
põhjaveevaru kohta. Kinnistul (kü 56601:001:0029) asub puurkaev kat nr 8472, mida ei ole kasutatud
alates 2012. aastast. 29.12.2019 tegi Balrock OÜ puurkaevu puhastus- ja proovipumpamise ning võttis
vajalikud veeproovid põhjavee üldkeemilise ja mikrobioloogilise koostise ning pestitsiidide sisalduse
analüüsimiseks.
Puurkaev kat nr 8472 ei kata Tere AS planeeritavat vee kasutusvajadust, siis planeeritakse rajada
kinnistule veel üks puurkaev.
Hinnangu tegemiseks koguti ja süstematiseeriti kogu Prääma tee 11 ümbrust iseloomustav geoloogiline
ja hüdrogeoloogiline andmestik. Puurkaevust kat nr 8472 võetud veeproovide analüüsid osutasid
põhjavee rahuldavale kvaliteedile. Veehaarde vesi vastab kõigi analüüsitud komponentide poolest
joogivee kvaliteedinõuetele v.a. raud, mille sisaldus oli 1200 μg/l (lubatud 200 μg/l). Arvestades
puurkaevude vee kvaliteedinäitajaid, oleks vee rauasisalduse vähendamiseks oluline puurkaevudele
paigaldada rauaärastamise filtrid.
Uus puurkaev tuleb olemasolevast rajada 100 m kaugusele, et puurkaevude sanitaarkaitseala raadius
oleks 50 m. Arvestades geoloogilist läbilõiget, võiks lubada uue puurkaevu sanitaarkaitsealaks ka 30 m.
15 majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded
16 majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrus nr 18 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele
dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele 1 ” lisa
17 Maavarauuringud OÜ, 12.06.2020
20 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Arvestades aga, et tegemist on põhjavee seisukohalt nõrgalt kaitstud alaga, siis 30 m raadiusega
sanitaarkaitseala käesolevas töös ei käsitleta.
Veehaarde rajamiseks oli kolm alternatiivi. Välja pakuti uue puurkaevu asukoht koordinaatidega
х = 6528975,07, у = 589033,63, kus puurkaevu sanitaarkaitseala ei ületa kinnistu piire. Olulised
ohuallikad – sanitaarkaitsealasse jäävad hooned – lammutatakse.
Kavandatava veehaarde rajamiseks, hüdrogeoloogiliste parameetrite määramiseks ja põhjaveevaru
arvutamiseks ei olnud võimalik teostada katsepumpamist. Hüdrogeoloogilised parameetrid saadi
varasematest Paide veehaarete uuringutest. Ordoviitsiumi veekihi veejuhtivus km = 200 m²/ööp.
Balrocki proovipumpamise ja hüdrogeoloogiliste arvutustega on olemasoleva puurkaevu tootlikkus
34 m3/tunnis ehk 800 m3/ööp. Kahe puurkaevu paiknemisel teineteisest 100 m kaugusel väheneb
mõlema puurkaevu tootlikkus 3% ehk võimalik on samalaadsete parameetritega puurkaevudest võtta
vett ca 770 m3/ööp (32 m3/tunnis) ühest ja mõlemast puurkaevust korraga ca 1500 m3/ööp
(63 m3/tunnis).
Antud tööga ei viidud läbi hüdrogeoloogilist modelleerimist ning uuringu alusel põhjaveevaru
veeseaduse § 205 mõistes ei kinnitatud.
3.7.1.2 Tere AS põhjaveevaru hindamine 202118
Töö eesmärk oli teostada vajalikud uuringud ning arvutused selleks, et Tere AS-le oleks võimalik
kehtestada Paide linna veehaardes veeseaduse § 205 mõistes põhjaveevaru kuni 2000 m3/ööp.
Põhjaveevaru on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda tarbeks võetav põhjavee kogus, mille
kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega
halvene põhjavee seisund. Põhjaveevaru hindamiseks määrati ja piiritleti põhjaveevaruga ala ulatus.
Põhjaveevaru hindamisel arvestati ka uue perspektiivse puurkaevuga (vt ptk 3.7.1.4). Uuringute käigus
võeti täiendavad veeproovid veehaarde puurkaevust kat nr 8472 ning leiti, et puurkaevu põhjavee
kvaliteet on veeproovide andmetel praegu hea. Sõltuvalt tehnoloogilistest nõuetest võib veehaarde
rajamisel osutuda vajalikuks raua ärastamine. Raud on veetöötluses põhjavee aereerimise ja
filtreerimise abil eemaldatav.
Põhjaveevaru hinnati aastani 2051 (kaasaarvatult). Põhjaveevaru hindamisel lähtuti varasema veevõtu
kogemusest veehaarde piirkonnas ning põhjavee mudelarvutustest. Hüdrogeoloogilise mudeli abil
tehtud arvutuste järgi on Tere AS veehaardest kahe puurkaevuga võimalik võtta põhjavett kuni
2000 m3/ööp. Seejuures on arvutuslik põhjaveetaseme alanemine Ordoviitsiumi veekihis veehaarde
lähiümbruses (kuni 100 m) 10 m, 500 m kaugusel veehaardest 3 m. Veehaare ei halvenda
põhjaveekogumite seisundit, ei mõjuta teisi veehaardeid ega ökosüsteeme.
Tere AS põhjaveevaru hindamise hüdrogeoloogilise uuringu aruanne esitati vastavalt veeseaduse § 204
lg 5 nõuetele põhjaveekomisjonile, kes kooskõlastas aruande oma 28.10.2021 istungi protokolliga 19.
Põhjaveekomisjon tegi ettepaneku keskkonnaministrile kehtestada Tere AS-le Ordoviitsiumi veekihi
põhjaveevarud koguses 2000 m3/d puurkaevule kat nr 8472 ja kinnistule 56601:001:0029 projekteeritud
puurkaevule.
3.7.1.3 Tere AS veehaarde võimalik mõju Paide linna veehaardele20
Piirkonna olulisemaks põhjaveehaardeks on Paide linna veehaare (Paide linn-uus, Siluri põhjaveekiht),
mis paikneb Kriilevälja külas. Veehaarde kinnitatud põhjaveevaruks 21 on 2000 m3/ööpäevas (neljas
puurkaevus ehk igas 500 m3/ööp). Veehaare paikneb Tere AS kavandatavast veehaardest ca 3,5 km
kaugusel idasuunas.
18 Maves OÜ, oktoober 2021, https://fond.egt.ee/fond/egf/9534
19 Põhjaveekomisjoni istungi protokoll nr 194, https://envir.ee/pohjaveekomisjon#item -1
20
Maavarauuringud OÜ, 07.12.2020
21 Järva maakonna põhjaveevarude kinnitamine, https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 21
Tere AS põhjaveehaardega kavandatakse veevõttu Ordoviitsiumi veekihist, Paide linna veevarustuses
kasutatakse Siluri veekihi põhjavett. Tere AS veehaarde poolt põhjustatav arvutuslik põhjaveetaseme
alanemine ei mõjuta veeloovutuse võimekust Paide linna veehaardes.
3.7.1.4 Tere AS puurkaevu tööprojekt22
Puurkaevu asukoha geograafilised koordinaadid on järgmised: X=6529003,5 Y=589067,13.
Projekteeritud puurkaev on kavandatud 150 m sügavune. Puurkaevu asukoht on valitud arvestades
sanitaarkaitseala ulatust ja looduslikku olukorda. Puurkaevule on tagatud 50 m raadiusega
sanitaarkaitseala.
Puurkaevu asukoht tuleb kooskõlastada naaberkinnistu omaniku RMK-ga23
Projekteeritavast puurkaevust 1 km raadiusesse jääb hulganisti Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihti
avavaid puurkaeve. Tootlikkusel kuni 32 m3/h ei mõjuta rajatav puurkaev ümbruskonna teisi puurkaeve
peale läheduses asuva puurkaevu nr 8472, milles tekib täiendav veetaseme alandus kuni 10 m juhul,
kui puurkaevud töötavad korraga.
Puurkaevu konstruktsioon on valitud nii, et oleks tagatud maksimaalne tootlikkus võimalikult väikese
veetaseme alanduse juures. Maapinna absoluutne kõrgus puurkaevu asukohas on ca 62,2 m.
Projekteeritud puurkaev on ette nähtud Tere AS veevarustuse tagamiseks maksimaalse tootlikkusega
kuni 32 m3/h (800 m3/d).
Kuna veevõtt projekteeritud puurkaevust ületab 500 m³/d ja avatav põhjaveekiht on nõrgalt kaitstud, siis
vastavalt veeseaduse §149 lõikele 2 on puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m. Maves OÜ poolt
koostatud Tere AS põhjaveevaru hindamise tööga hinnati, et Ordoviitsiumi põhjaveehaarde
sanitaarkaitseala laiendamine suuremaks kui 50 m ja toiteala määramine vajalik ei ole.
200 m raadiuses rajatavast puurkaevust paiknevad potentsiaalsed reostusallikad on Tere AS
tootmishooned ja RMK maad. Puurkaevu sanitaarkaitsealas perspektiivselt hooneid ei ole, praegu seal
asuv hoone kuulub lammutamisele.
Planeeritud lahendus
Planeeritud tehase veega varustamiseks on kavandatud lisaks olemasolevale puurkaevule veel ühe
puurkaevu rajamine, kahe puurkaevuga on kavandatud ammutada põhjavett 2000 m3/d. Samuti on
kavandatud säilitada ühendus linna ühisveevärgiga.
Planeeringuala veevarustuse lahenduse aluseks liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) on
AS Paide Vesi 17.09.2021 tehnilised tingimused nr 1-9/58 detailplaneeringuala Prääma 11 ja 11B Paide
linn Paide linn liitumiseks ÜVK-ga.
Uus puurkaev on planeeritud puurkaevu tööprojektiga ette nähtud asukohta Prääma tee 11 krundil.
Puurkaevule on tagatud 50 m raadiuse ulatuses sanitaarkaitseala; planeeritud asukohas ulatub
sanitaarkaitseala ka naaberkinnistule Väätsa metskond 62. Naaberkinnistu omanik on kavandatud
lahendusega nõustunud24.
Planeeringujoonisel kattub kaevu sanitaarkaitseala planeeritud hoonestusalaga võimaldamaks
puurkaevu asukohta ehitamisel täpsustuda. Rajatud puurkaevul peab olema tagatud sanitaarkaitseala
ehk täidetud peavad olema veeseaduse § 151 esitatud tegevuse piirangud (sh on keelatud
majandustegevus).
Kavandatud tegevuse puhul on põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist suurem kui 500 m3/d.
Sellisel juhul on nõutav põhjaveevaru kehtestamine vastavalt veeseaduse § 204 ja § 205 nõuetele.
Põhjaveevaru kehtestatakse keskkonnaministri käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist.
Põhjaveevaru on hinnatud ja põhjaveekomisjon otsustas 28.10.2021 kooskõlastada põhjaveevarude
22 BalRock OÜ, märts 2021
23
RMK 11.05.2021 kooskõlastus nr 3 -1.1/2144-2 asub lisade kaustas
24 RMK 11.05.2021 kooskõlastus nr 3 -1.1/2144-2 asub lisade kaustas
22 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
hindamise uuringuaruande ning andis soovituse kehtestada Tere AS-le Ordoviitsiumi veekihi varud
koguses 2000 m3/d puurkaevule nr 8472 ja kinnistule 56601:001:0029 projekteeritud puurkaevule.
Olemasolevast ja planeeritud puurkaevust on planeeritud ühendustorustikud kavandatud
hoonestusalale Prääma tee 11 krundil. Prääma tee 11 krundile puurkaevude lähedusse on kavandatud
veekatkestuste ja tootmise piikide tasandamiseks maapealsed toorvee vahe-/puhvermahutid mahuga
2 - 3 x 500 000 l, kõrgusega ca 10 m. (vt joonis nr 3 ja 4 planeeritud põhim. toorvee töötlemise ala).
Nii Prääma tee 11 kui Prääma tee 11b krunt on liitunud Prääma tee äärse ühisveevärgitorustikuga (vt
liitumispunktid joonisel nr 4).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on olenevalt planeeritud veetarbimise mahtudest võimalik kasutada
eelnevalt kinnistul kasutada olnud liitumispunkti või taotleda liitumist Prääma tee 11c kinnistul asuva
ringvoolu magistraaliga. Ringvoolu magistraal on välja ehitatud liitumistasu eest ja rakendub ÜVK
seaduse järgne liitumistasu kompenseerimine. Muud võimalikud lahendused töötatakse välja
projekteerimise käigus ja kooskõlastatakse vee-ettevõtjaga.
Planeeringulahendus näeb ette nii Prääma tee 11 kui Prääma tee 11b krundil ka olemasolevatest
liitumispunktidest vee tarbimise. Planeeringus on kavandatud võimalus olemasolevate veetorustike
kasutamiseks, samas on lubatud liitumispunktidest rajada uued ühendustorustikud sobilikesse
kohtadesse.
Kõigile veeühendustele peab olema planeeritud igal ajal ligipääsetavas kohas asuv sulgarmatuur ja
veeühendused tuleb varustada veemõõdusõlmedega.
Veevarustuse töö- ning ehitusprojektid tuleb kooskõlastada AS-ga Paide Vesi
3.7.2.Olme- ja tootmisreovee kanalisatsioon
Lahenduse üheks aluseks on järgnev planeeringu koostamise ajal teostatud uuring.
3.7.2.1 Tere AS Paide tehase reoveepuhasti heitveetoru rajamise teostatavusuuring25
Töös on koostatud teostatavusuuring piimatehase reoveepuhastist väljuva heitveetorustiku rajamiseks.
Projekti koostamise eesmärgiks oli torustiku rajamise alternatiivide analüüs ja parima lahenduse
valimine. Kõigil alternatiividel oli lõplikuks suublaks Pärnu jõgi. Alternatiivid jäid Prääma tee 11 kinnistust
ida suunda.
Kavandatavale piimatehasele soovitakse rajada oma reoveepuhasti. Puhastatud vesi on plaanitud
suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi loputusveeks. Heitvesi suunatakse suublasse.
Kavandatava Tere AS Paide tehase reoveepuhasti projekteeritakse järgmistele näitajatele: BHT 15mg/l;
KHT 120 mg/l (max 125 mg/l); Püld 0,5 mg/l; Nüld 10 mg/l; Heljum 15 mg/l.
Alternatiiv nr 3 heitveetorustiku asukoht tuli välistada eelkõige III kategooria kaitsealuste liikide
säilitamiseks ja kaitseks kui ka turbakaevandaja AS Prelvex seisukoha tõttu, et heitveetorustiku
rajamine pärsib nende ettevõtte tööd põhitegevuse alal.
Alternatiiv nr 1 ja nr 2 heitveetorustiku asukohad on ca 1,5 km lõikes samad kasutades õhuliini koridori.
Torustike rajamisel õhuliini koridori ei sea kinnistuomanikele täiendavaid kitsendusi ja kinnistu valdajatel
on võimalik oma maad praeguses mahus sihtotstarbeliselt kasutada.
Alternatiiv nr 1 puhul on heitvee suublaks ette nähtud maaparanduskraav ja alternatiiv nr 2 puhul Pärnu
jõgi. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiameti seiskohale tuleb võimalusel vältida
ehitamist maaparandussüsteemi maa-alal või juhtida lisavett maaparandusehitiste
kuivendussüsteemide rajatistesse. Alternatiiv nr 1 suublaks kasutatava kraavi kaudu voolab ka sadevesi
riigiteelt ja riigitee kraavidest Pärnu jõkke. Seetõttu on mõistlik välistada alternatiiv nr 1.
25 Keskkond & Partnerid OÜ, mai 2021
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 23
Alternatiivi nr 2 puhul on heitveetorustiku suublaks otse Pärnu jõgi, mis tagab, et heitvee tõttu ei halvene
olemasolevate maaparandussüsteemide ja kraavide toimimine.
Hendrikson & Ko OÜ poolt koostatud eelhinnangu järgi Pärnu jõel asuva väljalasu puhul võib välja tuua
suurema tundlikkuse avariiliste juhtude suhtes, sest kraavide puhverdus puudub. Kuid arvestades
prognoositavat heitveekogust oleks kraavide puhverdusmõju niikuinii marginaalne.
Kokkuvõtlikult kolmest alternatiivist oli töös kitsenduste tõttu välistatud alternatiiv nr 1 ja nr 3. Alternatiiv
nr 2 asukohas heitveetorustiku rajamine avaldab kõige vähem negatiivset mõju olemasolevatele
süsteemidele ja keskkonnale.
Heitveetorustiku rajamiseks alternatiiv 2 trassikoridoris tuleb teha järgnev:
▪ Pärnu jõe suubumise kohas vee kvaliteedi seire BHT, üldlämmastiku ja üldfosfori osas, et saada
täpsemat teavet, kas nende näitajate osas on suubumiskohase jõgede seisundiklass hea või
väga hea,
▪ Seirata heljumikoormust ning baariumi ja fluoriidi sisaldust Pärnu jões,
▪ Koostada geodeetiline alusplaan,
▪ Teostada geoloogilised uuringud,
▪ Põhi- ja tööprojekti raames dimensioneerida heitveepumpla, -torustik ja rahustuskaev,
▪ Täpsustada torustiku asendiplaan võttes arvesse olemasolevat olukorda (koostatud projektis on
heitveetorustiku asendiplaan orienteeruv ja tuleb täpsustada põhiprojekti raames),
▪ Põhiprojekti koostamisel arvestada käesolevale tööle väljastatud tehniliste tingimustega ja
vajadusel võtta täiendavaid projekteerimistingimusi,
▪ Põhiprojekt kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondade ja kinnistuomanikega.
Planeeritud lahendus
Planeeritud tehase tehnoloogilise vee (tootmisreovee) käitlemiseks on kavandatud kinnise
reoveepuhasti rajamine, samuti on kavandatud säilitada olmereovee käitlemiseks ühendus linna
ühiskanalisatsioonisüsteemiga.
24 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Planeeringuala olmereovee ühiskanalisatsioonisüsteemi ärajuhtimise lahenduse aluseks on AS Paide
Vesi 17.09.2021 tehnilised tingimused nr 1-9/58 detailplaneeringuala Prääma 11 ja 11B Paide linn Paide
linn liitumiseks ÜVK-ga.
Selleks, et tekitada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg ja kasutada ära tootmisest väljuvas reovees
olev energeetiline potentsiaal, on kavandatud Prääma tee 11 krundile rajada anaeroobse protsessiga
reoveepuhasti. Kavandatud reoveepuhasti reostuskoormus on praeguste teadmiste alusel ca 30 000
ie-d. Reoveepuhasti on kavandatud rajada pealt kinniste mahutitega ning kinnises hoones paiknevate
reovee puhastusseadmetega, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses
sätestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavaks. Puhastikompleksi erinevad ehitised on
kavandatud ca 8-13 m kõrgused (parameetrid ja arv täpsustuvad projekteerimisel).
Vastavalt määrusele nr 3126 liigitub planeeritud reoveepuhasti tööstusreoveepuhastiks, mis puhastab
vaid tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja kust heitvesi juhitakse otse suublasse.
Vastavalt määrusele nr 31 sõltuvad suurpuhastite nõutavad kujad reovee puhastamiseks kasutatavast
tehnoloogiast ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest.
Seega oleks määruse nr 31 § 4 kohane nõutav tööstusreoveepuhasti kuja 27 100 m.
Veeseaduse § 135 sätestab, et kui kanalisatsiooniehitis rajatakse tootmis- või tööstusettevõtte
territooriumile eesmärgiga puhastada selle ettevõtte reovett, kuid territooriumi konfiguratsiooni või
suuruse tõttu ei ole võimalik vähimat ulatust tagada, võib Keskkonnaamet otsusega vähendada kuja
tingimusel, et reovee puhastamisel rakendatakse inimese tervise ohutuse tagamise, keskkonnaohu
vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmeid.
Tööstusreoveepuhasti rajamise parim asukoht jääb Prääma tee 11 krundi kirdeosasse planeeritud
puurkaevust loodesuunda (vt joonis nr 3 ja 4 planeeritud põhim. reoveepuhasti kujaga), täpne asukoht
täpsustatakse projekteerimisel. Asukoht jääb väljapoole kavandatud puurkaevu sanitaarkaitseala,
seega on täidetud veeseaduse § 151 veehaarde sanitaarkaitseala nõuded. Küll aga ei ole võimalik
reoveepuhasti paigutamine maa-alale selliselt, et kavandatava puurkaevu kaugus jääks
kanalisatsiooniehitisest 100 m kaugusele. Seetõttu edastati 17.11.2021 Keskkonnaametile kavandatud
reoveepuhasti kuja vähendamise taotlus 50 m-le. Keskkonnaamet rahuldas taotluses esitatud soovi
ning otsustas 18.01.2022 kirjaga nr 1-3/22/16 (vt kiri lisade kaustas) reoveepuhasti kuja ulatuseks
määrata 50 m. Olemasolevast puurkaevust nr PRK0008472 jääb sellisel juhul reoveepuhasti 150 m
kaugusele.
Prääma tee 11 krundil on hoonestusalalt kavandatud reoveekanalisatsiooni torustikud reoveepuhasti
alani.
Osaliselt on kavandatud puhastatud vesi tagasi tootmisprotsessi loputusveeks.
Reoveepuhasti väljavool tuleb projekteerida väljapoole puurkaevude sanitaarkaitseala. Puhastatud
tehnoloogiline vesi on kavandatud juhtida rajatavas torus Pärnu jõkke. Torujuhtme rajamise võimalikkust
on analüüsitud töös Tere AS Paide tehase reoveepuhasti heitveetoru rajamise teostatavusuuring
(vt ptk 3.7.2.1).
Tootmisreovee Pärnu jõkke juhtimisel tuleb tagada vee kvaliteedi vastavus kehtivale õigusaktile 28
Prääma tee 11 krundil on planeeritud reoveepuhastusalalt puhastatud tehnoloogilise vee
kanalisatsioonitorustik suunaga Pärnu jõkke. Torustik on planeeritud väljapoole puurkaevude
sanitaarkaitsealasid kinnistutele Väätsa metskond 433 (kt 56601:001:0124) ja Tallinna tn 74
(kt 56701:001:0114). Nimetatud kinnistute omanikud on lahendusega nõustunud ning esitanud oma
seisukohad (vt kirjad lisade kaustas). Lisaks on torustiku rajamise tingimused esitanud Transpordiamet
26 keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning
kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus 1
27vastavalt veeseaduse § 134 lg 1 on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud
kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab
regulaarselt inimesi, ning salv - ja puurkaevust.
28 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus n r 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 25
(kuna torustik on kavandatud riigitee nr 5 kaitsevööndisse, vt kiri lisade kaustas), Elektrilevi OÜ (kuna
torustik on kavandatud olemasoleva elektri õhuliini kaitsevööndisse, vt kiri lisade kaustas) ning
Põllumajandus- ja Toiduamet (vt kiri lisade kaustas).
Puhastatud tehnoloogilise vee kanalisatsioonitorustiku ehitamisel kinnistuga Tallinna tn 74 ja kinnistuga
Ojanurme (kt 56601:003:1160) piirnevate kraavide ääres peab olema tagatud kraavide säilimine ja
nende puhastamise võimalus seoses linna sademevee eesvoolukraavi otstarbega.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on võimalik kasutada eelnevalt kinnistul kasutada olnud kaeve
ühiskanalisatsiooniga liitumiseks (vt tehniliste tingimuste lisa 1 lisade kaustas). Juhul, kui olemasolevad
kõrgused ei sobi, siis tuleb ühendused kaevudega teostada ekstruuderdamise teel. Hoonestusala piiri
lähedusse, väljaspoole piirdeaeda tuleb projekteerida kanalisatsiooni liitumiskaev(ud).
Planeeringulahendus näeb ette kasutada olemasolevaid kanalisatsioonikaeve ühiskanalisatsiooniga
liitumiseks. Konkreetsed kaevud täpsustatakse projekteerimisel. Nii Prääma tee 11 kui Prääma tee 11b
krundil on planeeritud reoveekanalisatsiooni ühendustorustikud olemasolevate kanalisatsiooni-
kaevudeni Prääma tee ääres.
Lubatud on kanaliseerida olmereovett, tootmise käivitusperioodil tootmisreovee vastuvõtt kuni 300 m 3
on aktsepteeritav, suuremate koormuste jaoks on vaja koostada Paide linna reoveepuhasti
puhastusvõimsuse analüüs ja modelleerimine. Käivitusperioodina on arvestatud kuni kolm kuud,
muudatused ja/või pikendamised tuleb kooskõlastada AS-ga Paide Vesi.
Planeeringuala reoveekanalisatsioonisüsteemi ja/või eelpuhastusseadme projekteerimisel peab
arvestama asjaoluga, et tuleb tagada reovee ohtlike ainete sisaldus tasemel, mis ei ületa õigusaktidega
või nende alusel reoveepuhastuse teenuslepingus määratavaid maksimaalselt lubatavaid tasemeid.
(tootmisreovee reoainete maksimaalsed kontsentratsioonid ja vooluhulgad on esitatud lisade kaustas
tehniliste tingimuste lisana). Suuremate koormuste korral on vaja ette näha eelpuhasti kasutamine.
Eelpuhastusmeetod ja eelpuhasti, sh ühtlustusmahuti ja avariimahuti parameetrid kooskõlastada AS-ga
Paide Vesi projekteerimistööde käigus. Tootmisreovesi, mis suunatakse Paide Vesi torustikku, peab
olema eelpuhastatud ja vastama igal ajahetkel etteantud reostusnäitajatele. Eelpuhastuse tehniline
lahendus tuleb välja töötada projekteerimise käigus ja kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Tootmisreovee
koguste mõõtmise tehniline lahendus tuleb välja töötada projekteerimise käigus ja kooskõlastada vee-
ettevõtjaga.
Drenaaži- ja sademevee juhtimine reovee ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Kanalisatsioonivarustuse töö- ning ehitusprojektid tuleb kooskõlastada AS-ga Paide Vesi
Kõigi tehnovõrkude planeerimise, projekteerimise ja ehitustegevuste käigus tuleb kinni pidada ÜVK
süsteemide kaitsevöönditest. Kaitsevöönditesse ehitisi mitte projekteerida.
3.7.3.Sademevee ärajuhtimine
Lahenduse aluseks on järgnev planeeringu koostamise ajal teostatud eksperthinnang.
3.7.3.1 Eksperthinnang Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringualal
sademetevee ärajuhtimiseks
Eksperthinnangus arvestati sademevee suublana Reopalu jõge, kuhu liigvesi suunatakse
olemasolevate kuivenduskraavide kaudu (vt skeem 3.7.3.1.1). Planeeringuala sisest sademevee
ärajuhtimise süsteemi otseselt ei käsitletud, vaid opereeriti planeeringualalt tuleva summaarse
vooluhulga ärajuhtimisega. Põhirõhk pandi töös eesvoolukraavidele ja neil olevate truupide
läbilaskevõime hindamisele.
Kuna planeeringualalt ärajuhitav sademevesi suunatakse olemasolevatesse kraavidesse, kuhu jõuab
ka kõrvalaladelt tulev sademevesi, siis tuli kraavide ja truupide arvutuslike vooluhulkade leidmiseks
26 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
arvestada kogu valgalaga, kust vesi jõuab arvutuspunktidesse. Vooluhulga arvutused on tehtud kahes
arvutuspunktis:
AP1 on kraavi E3 Paide-Nahkmetsa tee (Prääma tee) profiilis (truupT0/2) – valgala F1+F2;
AP2 on kraavi 200 truuni T2/1 profiilis – valgala F2.
Leiti, et metsaalalt kraavi E3 kaudu tulev vooluhulk ilma kraavi 200 vooluhulgata on 380 l/s. Kraavi 200
valgalalaga F2 vooluhulk on 663 l/s. Prääma tee profiilis on arvutuslik vooluhulk valgalade F1 ja F2
vooluhulkade summa, mida on vähendatud vooluhulga tippude mittekokkulangemise tõttu 15%.
Q=(0,38+0,66)x0,85=0,88 m3/s.
Arvutuslik vooluhulk detailplaneeringualalt on 448 l/s, lisaks lastakse eesvoolu tehnoloogilist vett
1500 m3/ööp, mis teeb keskmiseks vooluhulgaks ca 2 l/s, mis moodustab koguvooluhulgast ca 0,5 %
ja see ei mõjuta arvutuslikku vooluhulka, mistõttu sellega ei arvestatud.
Skeem 3.7.3.1.1Väljavõte valgala joonisest 2
Eksperthinnangu tulemused väljenduvad planeeringulahenduses.
Planeeritud lahendus
Vastavalt Paide linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVK) aastateks 2018-2029
toimub üldiselt Paide linna asulates sademevee juhtimine haljasaladele või olemasolevatesse
kraavidesse, ojadesse, jõgedesse ja ka seisuveekogudesse (tiigid, järved). Kokku kogutava sademevee
eesvooluks on läbi mitmete kraavide Reopalu jõgi ja Pärnu jõgi. Vastavalt ÜVK-le on muuhulgas kavas
Paide linnasiseses linnas rajada ja rekonstrueerida üle 30 km sademeveekanalisatsiooni torustikke.
Ka planeeringuala piirkonnas puudub sademeveetorustik ja sademevee juhtimine reovee
ühiskanalisatsiooni on keelatud.
Planeeringualalt on kavandatud kõvakattega aladelt ja hoonete katustelt sademevesi
kanalisatsioonitorustikega kokku koguda, puhastada liiva-õlipüüduris ja juhtida olemasolevate
kuivenduskraavide (kraav 200 ja E3) kaudu Reopalu jõkke. Sademevee ärajuhtimise võimalikkust
Reopalu jõkke on analüüsitud peatüki alguses kirjeldatud eksperthinnangus.
Vastavalt eksperthinnangule on võimalik planeeringualalt sademevesi juhtida ala läänepiiril olevasse
kraavi 200, mis on ette nähtud RMK poolt tellitud metsakuivenduse projekti (Prääma metsakuivendus
maaparandusehitiste rekonstrueerimine, ehitusprojekt, Piiber Projekt OÜ töö nr PP120619TP, Tartu
2020) järgselt settest puhastada. Projekti realiseerimise teostab RMK. Kraavi 200 rekonstrueerimise
järgsed parameetrid on piisavad tema valgalalt tuleva vooluhulga ärajuhtimiseks.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 27
Kraavil 200 olev truup T2/1 on kavandatud eelpoolnimetatud projekti koosseisus rekonstrueerida,
projekti järgselt on ette nähtud olemasolev r/b-truup asendada d500 mm plasttruubiga. Vastavalt
detailplaneeringu väljaehitamise järgsele olukorrale, kujuneb truubi T2/1 profiilis arvutuslikuks
vooluhulgaks 0,66 m³/s, mis nõuab truubi läbimõõduks vähemalt d800 mm. Truubi sissevoolu kõrgust
võib mõningal määral tõsta (kõrgusele 60,40 m/abs).
Planeeringualal sademetevee ärajuhtimise eksperthinnangu vastav ettepanek on RMK-le edastatud
ning sellega arvestatakse ehitusprojekti Prääma metsakuivendus maaparandusehitiste
rekonstrueerimine realiseerimisel (vt RMK e-kiri lisade kaustas).
Prääma teealuse truubi T0/2 praegune läbimõõt on d750 mm, selles profiilis perspektiivne arvutuslik
vooluhulk on 0,88 m³/s, mis vastab truubi läbimõõdule d1000 mm. Truubi sissevoolukõrgus peab olema
60,23 m/abs.
Vastavalt rekonstrueeritavate truupide põhja kõrgustele on vaja ka kraavi E3 põhi viia sellisele
sügavusele, et oleks tagatud vähemalt minimaalne kraavi lang 0,3‰. Selleks on vaja kraavist E3 setet
eemaldada Prääma teest allavoolu ca 300 m lõigul.
Nii truubi T0/2 väljavahetuse ja sissevoolukõrguse muutmise kui kraavi E3 setetest puhastamise ja
vajaliku sügavuse tagamise realiseerib planeeringust huvitatud isik (Tere AS).
Sademeveekanalisatsiooni pumpla rajamise vajadus planeeringualal täpsustub edasisel
projekteerimisel.
Sademevee kraavi juhtimisel tuleb tagada vee kvaliteedi vastavus kehtivale õigusaktile 29.
Haljasalade sademevesi juhitakse kasvupinnasesse; hoonete katuselt formeeruv sademevesi on puhas
ning alternatiivina võib selle koguda sademeveemahutisse ja taaskasutada või immutada haljaspinnal.
Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada
truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukord ja teostada
läbilaskearvutused.
3.7.4.Tuletõrje veevarustus
Planeeritud tegevus liigitub tuleohutuse järgi VI (tööstus- ja laohooned) kasutusviisi alla30.
Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel olema nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht 31, välja
arvatud juhul, kui tulekahju avastamine ja selle kustutamine ehitises on tagatud muu tehnilise
lahendusega.
Vastavalt AS Paide Vesi 17.09.2021 tehnilised tingimused nr 1-9/58 esitatud infole on tulekustutusveega
varustamine võimalik Prääma tee 11c kinnistul asuvast ringvoolumagistraalilt, kuid mitte suuremas
mahus kui 15 l/s 2 h jooksul.
Vastavalt määrusele nr 1032 peab üldjuhul tuletõrje veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 m
kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse
mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid.
29 keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1
30 siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tu letõrje veevarustusele
31 veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse vett pääste - ja demineerimistöödeks ning veekahuri
täitmiseks
32siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord § 6 ja 7
28 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Planeeringu koostamisel on arvestatud kehtivate Eesti Standarditega: EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste
tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus ning EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus Osa 4: Tööstus- ja
laohoonete ning garaažide tuleohutus.
Planeeringualale kavandatud funktsioonid liigituvad nii 1. kui 2. tuleohuklassi alla. Olenevalt
projekteeritavast tuletõkkesektsiooni suurusest ning automaatse tulekustutussüsteemi olemasolust
kujuneb vajalikuks välise tulekustutusvee maksimaalseks normvooluhulgaks eeldatavalt 30 l/sek 3 h
jooksul.
Prääma tee 11 krundile kavandatud piimatehase toimimiseks on vajalikud üks või mitu toorveemahutit
mahuga 500 m3/1 tk ehk 500 000 l/1 tk. Mahutid peavad igal hetkel olema täidetud. Seega on neid
vajadusel võimalik kasutada ka kui maapealseid tuletõrjeveehoidlaid välise tulekustutusvee saamiseks,
kuna nendes on tagatud vajalik välise tulekustutusvee normvooluhulk. Hoidla peab tagama
tulekustutuseks vajaliku veehulga igal aastaajal, igasuguste ilmastikutingimustega.
Planeeritud LNG mahutite tuleohutuse osas tuleb mh juhinduda määrusest nr 87 33, mille kohaselt kui
maapealse mahuti või mahutigrupi arvestuslik mahtuvus on üle 7,5 t, tuleb mahuti või mahutigruppi
kuuluvate mahutite jaoks paigaldada vesikustutussüsteem või mahuti ümbritsevast tulekindlalt
isoleerida selliselt, et isolatsioon säilitaks isolatsioonivõime vähemalt 90 minuti jooksul. Nimetatud
vesikustutussüsteemi kasutades peab vee vooluhulga suurus olema vähemalt 10 l mahuti pinna 1 m²
kohta minutis, pritsituna ühtlaselt mahuti väliskesta kogupinnale. Veevoolu peab jätkuma vähemalt
90 minutiks. Vesikustutussüsteemi ei pea paigaldama kui mahutist või mahutigrupist 100 m raadiuses
on tuletõrje veevõtukoht ja mahuti või mahutigrupi kaugus välisest objektist ületab määruse § 16 lõikes 2
sätestatud minimaalseid vahekauguseid vähemalt kolm korda või krüogeense mahuti puhul.
Kuna planeeringualal liiklevad veokid, siis on tagatud ka tuletõrjeauto liikumiseks vajalik liikumisruum
ning ilmastikukindel katend. Samuti on planeeringualale juurdepääs tagatud rohkem kui ühest kohast.
Kavandatud hoonetele/rajatistele on võimalik juurde pääseda olemasolevate teede kaudu.
Projekteerimisel on kohalikul päästeasutusel õigus teha mööndusi, kui ehitise tuleohutust tõendatakse
arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil (tingimusel, et tagatud on olulised
tuleohutusnõuded ning tõenduse viis on kajastatud ehitise ehitusprojektis).
Ehitiste projekteerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
3.7.5.Elektrivarustus, välisvalgustus
Planeeringuala elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ 23.09.2021 tehnilised tingimused
nr 387037 (kehtivad kuni 23.09.2023). Tutvutud on ka Elektrilevi OÜ 01.12.2021 tehniliste tingimustega
nr 394668, mis käsitlevad tarbimistingimuste muutmist keskpingel.
Prääma tee 11 krundil on olemas 3 MW elektriühendus alajaamast nr 8477, aadressiga Prääma tee
20, Paide linn, EIC kood 38ZEE-00000232-D (vt joonis nr 5). See ühendus on kavandatud säilitada.
Lisaks on olemas v 3 MW elektriühendus alajaamast Paide I 35/10 II sektsioonist, aadressiga Pärnu tn
126, Paide linn, EIC kood on 38ZEE-00000-233-A (vt joonis nr 5). Ka see ühendus on kavandatud
säilitada. Nimetatud ühendused on tagatud maakaabelliinidega.
Seoses ala arendamisega on vajalik saada lisavõimsust 2 MW mahus Paide I 35/10 alajaamast.
Vastavalt tehnilistele tingimustele on selleks planeeritud olemasolevas Paide I 35/10 liitumispunktis
suurendada läbilaskevõimet ja vastavalt uuele lepingulisele võimsusele ette nähtud kavandatud
objektidele välja fiider maakaablina ja kliendi seadmetega, mis vastavad 24 kV isolatsiooni klassile
(vt joonis nr 5). Kasutada tuleb kahe ülempinge mähisega trafosid, mis vastavad pingeastmetele
(21)10,5/0,41 kV.
33 majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 29
Elektritoide liitumispunktist planeeritud objektini on ette nähtud maakaabelliinidega. Kruntide sisene
elektriliinide paigutus selgub projekteerimisel.
Planeeritud kruntide sisene välisvalgustus tuleb lahendada projekteerimise käigus soovitatavalt koos
ülejäänud elektrivarustuse kavandamisega. Välisvalgustuse kavandamisel tuleb vältida
naaberkinnistutele valgusreostuse tekitamist.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus
olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute
aadressid.
3.7.6.Soojavarustus
Planeeringuala asub Paide linna kaugküttepiirkonnas. Vastavalt Paide Linnavolikogu 15.11.2018
määrusele nr 6234 on kaugküttepiirkonnas võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas
asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise
soojusega varustamiseks, muuhulgas välja arvatud juhul kui ehitised, mille ühendamist ei võimalda
võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate
varustuskindluse. Planeeritud tegevuse puhul ei võimalda kaugkütte võrguga liitumist võrgu tehnilised
võimalused (tootmisprotsessis läheb vaja ülekuumendatud vett ja auru).
Planeeringualal tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergiaga
varustamine on kavandatud rajatava veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötava katlamajaga. Eeldatavalt
kavandatakse kaks maapealset LNG mahutit mahuga 40 m3 ehk 2 x 40m3=37 tonni. Ehk kavandatud
mahutigrupi maksimaalseks gaasi koguseks kujuneb alla 50 t. Vastavalt määrusele nr 8735 peavad
mahuti ja mahutigrupp paiknema ohutus kauguses nende paiknemise alalt väljaspool asuvatest
objektidest. Mahutid, kus on alla 50 t gaasi, peavad asuma üksikelamutest min 35 m kaugusel,
naaberkinnisasja piirist (v.a naaberkinnisasja omaniku nõusolekul) magistraaltänavast, gaasi
ladustamisega mitteseotud hoonetest min 10 m kaugusel; ridaelamust, kaksikelamust, liiklussõlmest
min 50 m kaugusel; korterelamust, koolist, hotellist, kaubanduskeskusest, toitlustusasutusest, kinost ja
turust min 100 m kaugusel ning ravi- või hooldusasutusest (haigla, vanadekodu, sanatoorium) min 300
m kaugusel. Minimaalseid kaugusi võib ehitusprojektis vähendada, kui ehituslike
kaitsekonstruktsioonidega vähendatakse süttimata gaasilekkest, gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi
soojuskiirgusest ja mahuti rebenemisest tekkivaid mõjusid.
Planeeritud eeldatavas asukohas on nimetatud minimaalsed vahemaad tagatud. Mahutite asukohta on
lubatud täpsustada projekteerimisel, kui tagatud on kehtivad nõuded. Samuti lahendatakse
projekteerimisel ehitistevaheliste soojatorustike paiknemine alal.
Vastavalt määrusele nr 8736 peavad maapealsed mahutid, kui nad ei kuulu ühte gaasipaigaldisse,
asetsema üksteisest vähemalt suurema mahuti läbimõõdu ja minimaalselt 1 m kaugusel. Maapealse
mahuti kaugus hapnikumahutist ja põleva vedeliku mahutist peab olema vähemalt 10 m. Kui põleva
vedeliku mahuti on ümbritsetud kaitserajatisega, peab mahuti kaugus põleva vedeliku mahuti
kaitserajatise servast olema vähemalt 5 m.
34 Paide linna kaugküttepiirkondade piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja järelevalve ning soojusettevõtja a renduskohustused
35 majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded
36 majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrus nr 87 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme
paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded
30 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Perspektiivis on võimalik, et kavandatud piimatööstuse reoveepuhasti koosseisu rajatakse ka
anaeroobset kääritamist võimaldavad rajatised. Siis on võimalik tootmises tekkiv reovesi ja hapu vadak
suunata anaeroobsesse protsessi, mille käigus tekib biogaas, mis kogutakse-puhastatakse ja
kasutatakse katlamajas kütusena.
3.7.7.Telekommunikatsioonivarustus
Planeeringuala sidevarustuse kavandamisel on arvestatud Telia Eesti AS 04.06.2021 tehniliste
tingimustega nr 35234245 (kehtivad kuni 03.06.2022).
Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus Prääma tee 11
krundi hoonestusalani lähtuvana sidekaevust SK-399. Alternatiivselt võib sideliini ehitada ka lähtuvana
kaevudest SK-397/SK-398/SK- 400/SK-401. Konkreetne kaev tuleb täpsustada projekteerimisel.
Samuti lahendatakse projekteerimisel ehitistevaheliste sideliinide paiknemine alal.
Vastavalt vajadusele tuleb kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases on
0,7 m, teekatte all 1 m. Projekteeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette
kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende säilivus
ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti AS järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise
kohustust.
3.7.8.Maaparandus
Planeeringuala piirneb idas ja kirdes Prääma ÜP-22 maaparandussüsteemi 6112510020020/001
metsamaa kuivendusvõrgu ja sellel asuva kraaviga nr 200. Kraav nr 200 suubub kirdes Prääma ÜP-22
eesvoolu E-2, mis omakorda suubub 0,76 km kaugusel edelas riigi poolt korras hoitavasse Reopalu
jõkke 6112510020000/001. Prääma ÜP-22 eesvoolu E-2 kaldakaitselased kitsendused
planeeringualale ei ulatu. Nimetatud kraavil 200 asub vahetult enne eesvoolu E-2 suubumist truup T2/1.
Planeeringu alast idas ca 1,8 km kaugusel asuv Pärnu jõe lõik on Sillaotsa sillast kuni Tarbja paisjärve
regulaatorini riigi poolt korrashoitav ühiseesvool 6112350020000/001 (vt joonis nr 5).
Planeeringu koostamise ajal koostati eksperthinnang planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks, mille
käigus selgitati välja veejuhtmete ning nendel asuvate truupide tehniline seisukord looduses ning tehti
muudatusettepanek ehitusprojektis „Prääma metsakuivendus“ maaparandusehitiste rekonstrueerimine
projekteeritud truubi T2/1 läbimõõdu suurendamiseks ning ettepanekud veejuhtmete ja nendel asuvate
truupide korrastamiseks. Koostööd tehti Riigimetsa Majandamise Keskusega ja eksperthinnangu
järeldused ning ettepanekud edastati eelnevalt nimetatud ehitusprojekti koostajale, kes need arvesse
võttis. Samuti teavitati Põllumajandus- ja Toiduametit, kes eksperthinnangu heaks kiitis.
Planeeringualalt on kavandatud kõvakattega aladelt ja hoonete katustelt sademevesi
kanalisatsioonitorustikega kokku koguda, puhastada liiva-õlipüüduris ja juhtida olemasolevate
kuivenduskraavide (kraav 200 ja E3) kaudu Reopalu jõkke. Sademevee ära juhtimise lahendused, mis
tagavad maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise, on käsitletud ptk-s 4.7.3. Planeeritud
lahendusega on tagatud, et tegevustega ei kaasne veejuhtmetes veevoolu takistamist ja vee
paisutamist ning ei tekitata üleujutusi. Samuti on välditud veejuhtme ära uhtumist, risustamist või
reostamist ja sellel asuvatel rajatisel purustava toime põhjustamist.
Maaparandusehitiste rekonstrueerimise vajaduse korral projekteerimistingimuste taotluse, ehitusloa
taotluse ja ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse, ehitusdokumendid ja teostusjoonise esitab
Põllumajandus- ja Toiduametile maaparandusseaduses toodud taotleja. Kinnisasjale, millel paikneb
maaparandussüsteem planeeritud muu ehitise ehitamise ja sellisel kinnisasjal veetaseme reguleerimise
kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja Toiduametiga
maaparandusseaduse § 50 lõike 1 alusel. Ehitusprojektide lahenduste muutused, mis võivad mõjutada
maaparandussüsteemi toimimist tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Planeeringualalt
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 31
maaparandussüsteemi lisavee juhtimise korral tuleb arvestada maaparandusseaduse § 53 tooduga.
Lisavee juhtimise kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja Põllumajandus- ja
Toiduametiga maaparandusseaduse § 53 lõike 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt, kui lisavee
juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu või kuivenduskraavi
lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile kasutusluba antud.
3.8. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Territooriumi õueala on ette nähtud piirata piirdeaiaga. Projekteerimisel on soovitatav ette näha
sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus, kavandada konkreetsed ja selgelt eristatavad
liikumisteed ning selgelt eristada avalik- ja eraala. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid
materjale (uksed, aknad, lukud). Hoonete kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada
kiired parandustööd. Soovitatav on kasutada ka videovalvet.
3.9. Keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Detailplaneeringu elluviimisel ei kaasne olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja
vara.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja
kehtivatele normidele. Ehitustööde teostamisel kaasnevaid mõjusid saab leevendada vastavaid
töövõtteid kasutades.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei ole nimetatud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 kui olulise keskkonnamõjuga tegevus. Vastavalt
KeHJS § 6 lg 2 ja lg 4 alusel peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus
võib olla olulise keskkonnamõjuga. Samuti tuleb planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja KeHJS § 33 lg 2 p 3
ja 4 alusel kaaluda KSH vajalikkust ja anda eelhinnang selle kohta, kui koostatakse detailplaneering,
millega kavandatakse KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud
asjakohases määruses37 nimetatud tegevust. Viimati nimetatud õigusakti kohaselt tuleb anda
keskkonnamõju eelhinnang, kui kavandatakse järgmisi tegevusi:
▪ piimatoodete tootmine valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas (§ 7 p 4);
▪ vähemalt 2000 ie suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine (§ 11
p 12);
▪ kemikaaliseaduse tähenduses B-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine (§ 12 p 4);
▪ tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid
mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala
või kaitstavat loodusobjekti (§ 15 p 8).
Planeeringu koostamise algatamise eelselt koostati Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju
eelhinnang38, mille tulemusena leiti, et tehase rajamise mõjud on olemuselt pöörduvad – kui tehas
lõpetab tegevuse, siis jääb ära ka vastav survetegur. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura
2000 võrgustiku alale ei esine. Kokkuvõttes järeldati, et käitise tavapärane tegevus ei tekita olulist
keskkonnamõju.
37 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu
38 Hendrikson & Ko OÜ, 21.12.2020
32 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Vastavalt tööstusheite seaduse § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrusele
nr 6439 peab toorpiima töötlev käitis, kus võetakse aasta keskmisena vastu üle 200 tonni piima
ööpäevas, taotlema keskkonnakompleksloa.
Planeeritavas käitises kavandatakse toorpiima käidelda hinnanguliselt kuni 500 tonni ööpäevas. Seega
on kavandatav käitis keskkonnakompleksloa kohuslane ning kompleksluba asendab veeseaduse,
jäätmeseaduse ja atmosfääriõhu kaitse seaduse kohased keskkonnaload. Käitaja peab seejuures
rakendama kõiki asjakohaseid ennetusmeetmeid saastatuse vältimiseks, kasutades selleks käitises
parimat võimalikku tehnikat.
Põhjaveevaru kehtestatakse keskkonnaministri käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist.
Põhjaveevaru on hinnatud ja põhjaveekomisjon otsustas 28.10.2021 kooskõlastada põhjaveevarude
hindamise uuringuaruande ning andis soovituse kehtestada Tere AS-le Ordoviitsiumi veekihi varud
koguses 2000 m3/d puurkaevule nr 8472 ja kinnistule 56601:001:0029 projekteeritud puurkaevule.
Veehaarde puurkaevude kasutamisel tuleb edaspidi jälgida põhjavee dünaamilist ja staatilist taset,
andmed säilitada alatiseks ning regulaarselt jälgida põhjavee kvaliteeti.
Prääma tee 11 krundile kavandatava puurkaevu rajamiseks tuleb vastavalt ehitusseadustiku §-le 124
puurkaevu asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsuse üksusega. Puurkaevu ehitamiseks on nõutav
ehitusluba ning puurkaevu ehitamine tuleb dokumenteerida ehitusseadustiku § 125 nõuetele vastavalt.
Sademevee kraavi juhtimisel tuleb tagada vee kvaliteedi vastavus kehtivale õigusaktile 40
Veeldatud maagaasi baasil töötav katlamaja tarvis rajatakse LNG mahutid. Korraga käitise territooriumil
hoiustatav LNG kogus on kuni 37 tonni. Kavandatava LNG jaama ohutsoonid on järgmised: eriti ohtlik
alal 33 m, väga ohtlik ala 48 m ja ohtlik ala 163 m. Prääma tee 11c kinnistul paikneva teenindus- ja
laohoone (Stokker Paide tööriistakeskus) suletud netopind on 3542,4 m 2. Niisiis on tegemist
teenindushoonega, mille suletud netopind on vahemikus 250 m2 kuni 5000 m2 ja ehitise tundlikkus on 2.
Kuni 37 tonni mahutava LNG hoidla rajamine Prääma tee 11 on lubatav, kuna kolmandasse ohuala
tsooni (ohtlik ala) jääb ehitis, mille tundlikkus on 2.
Tehase jahutus-külmutusseadmete puhul võib tekkida vajadus kasutada ammoniaaki. Maksimaalne
hoiustatava ammoniaagi kogus on 0,99 t. Ammoniaaki hoiustatakse hoones sees. Kuna ammoniaaki
välisterritooriumil hoiustada ei plaanita, siis puudub ohuala tingimusel, et ehituslike meetmetega
tagatakse avariisituatsioonis nii gaasilises kui vedelas olekus ammoniaagi jäämine hoonesse.
LNG ja ammoniaagi hoiustamisest tingitud ohud on erinevad – LNG hoiustamisega seotud ohuks on
lekkinud põlevgaasi süttimine, ammoniaagi puhul seisneb oht gaasi mürgisuses.
Detailplaneeringu koostamise etapis on teadaolevalt kavandatava käitise riskitase B-kategooria
suurõnnetuse ohuga ettevõte. Kemikaaliseaduse § 32 lg 4 alusel tuleb detailplaneering esitada
kooskõlastamiseks Päästeametile.
3.9.1 Planeeringuga kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud
Kavandatava tegevusega kaasnevad positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Kavandatav tehas
suurendab kodumaise tooraine töötlemise võimekust ning loob töökohti. Planeeringualalt likvideeritakse
endise piimakombinaadi varemed ja vanad kommunikatsioonid ning asemele rajatakse tänapäevastele
nõuetele vastav toorpiima töötlemise ning piimatoodete tootmise tehas.
3.9.2 Välisõhu kvaliteet, lõhn
Tehase kavandatava veeldatud maagaasi baasil töötava katlamaja puhul on tegemist uue keskmise
põletusseadmega. Seetõttu tuleb katelseadmete ja põletite valikul arvestada, et kütuste põletamisel
39 Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse
jaoks nõutav kompleksluba
40 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele va stavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused 1
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 33
tekkivate peamiste saasteainete eriheide suitsugaaside mahuühiku kohta peab vastama
keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest
põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja
heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid nõuetele. Maagaasi põletamisel uues keskmise võimsusega
põletusseadmes on lämmastikoksiidide (NOx) heite piirväärtus 100 mg/Nm3. Keskkonnaministri
05.11.2017 määruse nr 44 kohaselt tuleb saasteainete sisaldust suitsugaasis mõõta iga kolme aasta
tagant. Esmakordne mõõtmine keskmise võimsusega põletusseadmele tehakse uute seadmete puhul
nelja kuu jooksul seadmele keskkonnakompleksloa saamisest või käitamise alguskuupäevast, olenevalt
sellest, mis on hilisem.
Teadaoleva põletusseadet iseloomustava info põhjal leiti detailplaneeringu protsessi käigus arvutuslikult
kütuse põletamisel tekkivate saasteainete heitkogused kasutades keskkonnaministri 24.11.2016
määrusega nr 59 41kinnitatud arvutusmetoodikat. Arvutustes kasutati määruse lisas 3 toodud eriheiteid
soojusühiku kohta, kuid saasteainetele, millele on kehtestatud heite piirväärtused, kasutati piirväärtusest
arvutatud eriheidet soojusühiku kohta (arvutusvalem kinnitatud sama määrusega). Tulemused on
esitatud tabelis 3.9.2.1. Esitatud on ainult arvestuslike saasteainete heitkogused (saasteainete
heitkogused alla 1 kg/a ei ole arvestuslikud, dioksiinide-furaanide arvestusliku heite künnis on 0,1 g/a).
Tabel 3.9.2.1. Saasteainete arvutuslik heide katlamajast
Heite Heitkogus, Hetkheide, g/s
Saasteaine piirväärtus, Eriheide, g/GJ t/a
mg/Nm3 (3 % O2)
Lämmastikoksiidid (NO x ) 115 33,57 9,412 0,298
Süsinikoksiid (CO) - 30 8,411 0,267
Lenduvad orgaanilised
- 2 0,561 0,018
ühendid (NMVOC)
Vääveldioksiid (SO 2 ) 16,5 4,82 1,351 0,043
Eriti peened osakesed (PM 2,5 ) - 0,45 0,126 0,004
Eeltoodud andmete põhjal koostati NOx heitkogustega hajumisarvutused, kuna NOx on kõige suurema
heite ja selle piirväärtuse suhtega aine, mistõttu ei ole muude põletusseadmest välisõhku juhitavate
saasteainete osas põhjust planeeringulahenduse kohta hajumisarvutusi teha. Katlamajast lähtuv NOx
1 tunni maksimum kontsentratsioon on 12,268 µg/m³ (piirväärtus 200 µg/m3), aastamaksimum on
0,4402 µg/m³ (piirväärtus 40 µg/m3). Teiste piirkonna heiteallikatega koosmõju maksimum
241,367 µg/m³ tekkis Enefit Green koostootmisjaama territooriumil, väljaspool territooriumi saastetaset
ei ületatud. Aasta keskmiseks NOx kontsentratsiooniks koosmõju puhul saadi 16,207 µg/m 3. Seega ei
teki teadaolevate andmete põhjal Tere piimatööstuse katlamaja rajamisel probleeme piirkonna välisõhu
kvaliteediga.
Lõhnahäiringud võivad esineda Tere AS reoveepuhasti ühtlustusmahutis, aeroobses protsessis ja
mudakäitluses. Lõhnahäiringute minimeerimiseks tuleb reoveepuhasti rajada kinnise hoonena/kinniste
mahutitega ning kogu ventilatsiooniõhk puhastada atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud
õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavaks.
Teadaoleva reoveepuhastit iseloomustava info põhjal viidi detailplaneeringu protsessi käigus läbi
lõhnaainete modelleerimine. Modelleerimisel arvestati, et puhasti koosseisu kuuluvad järgmised
üksused:
▪ heitvee mehaanilise puhastamise ja reovee ühtlustusmahuti hoone (maht 1100 m 3, serva
kõrgus maapinnast 7 m, diameeter 14 m, pindala 462 m2);
▪ kolm aerotanki (maht 1800 m3, serva kõrgusega maapinnast 12 m, läbimõõt 4 m ühe mahuti
kohta, kolme mahuti summaarne pindala kokku seega ca 39 m2)
▪ mudakäitlus (liigmuda mahuti kõrgus 8 m, läbimõõt 6 m).
41keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate
saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid
34 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Lõhnaainete esinemist ning selle hindamist reguleerib keskkonnaministri määrus nr 81 42. Määruse
sõnastuse kohaselt on lõhnaainetele kehtestatud häiringutase, mis on seotud lõhnaainete ajalise
esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete
kontsentratsiooni loetakse määruse mõistes häirivaks, kui lõhnaaine kontsentratsioonil 0,25 OU/m 3
ületatakse 15% aasta lõhnatundidest. Lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe seisneb asjaolus, et üks
lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn
esines mõõtepunktis 3x10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see
lõhnatunniks. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline
lõhnaainete kogus, mille aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile
füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise ning lõhna kontsentratsiooni 1 OUe/m3 tuvastavad
50% lõhnaekspertidest. Lõhnaaine tuvastamisel lävendi kontsentratsiooni 1 OU/m 3 kasutab enamus
maailma riike. Lävendi kontsentratsiooni 0,25 OU/m 3 kasutab vaid väike arv riike, sh näiteks Eesti ja
Austria.
Käesolevas töös lõhnaaine hetkeliste heitkoguste arvutamiseks on kasutatud määruse nr 81 lisa tabelis
4 toodud eriheiteid ning lõhnaaine esinemise sageduse modelleerimiseks kasutati arvutusprogrammi
Aeropol 5.3.2, mis vastab määruses nr 8443 § 17 toodud nõetele.
Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimise puhul
järgmiselt:
1. pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
Q = qi × S, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud määruse nr 81 lisas;
S – pindallika pindala (m²).
2. käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga:
Q = c × VR,20, kus
Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) määruse nr 81 lisa;
VR,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s).
Alljärgnevas tabelis 3.9.2.2 on esitatud arvutuslikud lõhnaainete heitkogused.
Tabel 3.9.2.2. Lõhnaainete hetkelised heitkogused (ilma puhastuseta)
Protsess Eriheide Ühik Mahtkulu (m3/s) või OU/s
pindala (m2)
Mehaaniline puhastus 5466 OU/m3 1,5 m3/s 8 199
Aereeritud bassein 1616,2 OU/m2/s 39 m2 63 031,8
Ühtlustusmahuti 21,4 OU/m2/s 154 m2 3 295,6
Mudakäitlus 1093 OU/m3 1,5 m3/s 1 639,5
Kokku: 76 165,59
42 keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja
lõhnaaine esinemise häiringutasemed
43 keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 Õhukvaliteedi hindamise kord
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 35
Lõhnahäiringud võivad esineda Tere AS reoveepuhastis kõigis puhastusetappides: mehaaniline
puhastus, aeratsioonibasseinid, ühtlustusmahuti, mudakäitlus. Kavandatava reoveepuhasti kõik hooned
ning rajatised, st kõik potentsiaalsed lõhnaallikad, plaanitakse pealt katta ning suunata tekkivad
heitgaasid puhastusseadmetesse. Tere AS kavatseb anaeroobsetest protsessidest tekkiva saastunud
õhu suunata läbi skraberi, millele järgneb biofilter. Aeroobsetest protsessides tekkiv saastunud õhk
suunatakse otse biofiltrisse (sama, mida kasutatakse ka anaeroobsetest protsessidest tekkiva
saastunud õhu puhastamsieks). Seega arvestatakse käesolevas hinnangus ainult ühe
punktheiteallikaga.
Kuna planeeritav reoveepuhasti oli käesoleva hinnangu koostamise ajal alles projekteerimise etapis,
siis ei olnud teada täpsemaid andmeid püüdeseadmete (skraber ja biofilter) efektiivsuse ning
parameetrite (kõrgus maapinnast, ava läbimõõt jm) kohta. Seetõttu on potentsiaalse heiteallika kõrgus
ja suudme läbimõõt esitatud tinglikuna, arvestades Eestis olemasolevate sarnaste puhastusseadmete
parameetreid.
Vastavalt püüdeseadme tootja andmetele biofiltrist väljuvate gaaside maksimaalne mahtkulu on
5 000 Nm3/h. Käesoleva töö raames on püüdeseadet (biofilter) käsitletud punktheiteallikana, mille
tinglikud parameetrid on järgmised:
▪ kõrgus maapinnast 8 m
▪ ventilatsiooniava läbimõõt 0,5 m
▪ L-EST97 koordinaadid 6529034,5; 589028,6
Kuna hetkel puudub informatsioon kuhu täpsemalt püüdeseade paigaldatakse, siis heiteallika asukoha
valikul eeldati, et biofilter hakkab paiknema tootmisterritooriumi (Prääma tee 11, katastritunnus
56601:001:0029) reoveepuhasti ala lõuna osas, mis on vastuvõtja suhtes (ehk elamutele) lähim
asukoht. Antud lähenemine annab ülevaate lõhna hajumise halvimast võimalikust olukorrast.
Lõhnaainete esinemise sagedust on hinnatud kõigi heiteallikate koosmõjus. Hinnangu andmiseks
modelleeriti olukord, mil käitise heiteallikatest eralduv heide (sh lõhn) suunatakse läbi biofiltri.
Modelleerimisel on arvestatud, et biofiltri puhastusaste on vähemalt 85% 44.
Modelleerimise tulemusena leiti, et heiteallikate koosmõju korral võib teoreetiliselt esineda väljaspool
tootmisala piiri lõhna häiringutaseme alad 15% aasta lõhnatundidest lõhnaiane kontsentratsioonil
0,25 OU/m3. Riigi ilmateenistuse andmetel antud piirkonnas on valdavalt edelatuuled, mistõttu lõhna
häiringutaseme alad tekivad tootmisterritooriumist põhja-kirde ja ida suunal kuni ca 250 m kaugusel
käitise piirist. Nimetatud alade sisse ei jää tundlike objekte või alasid (elamuid või ühiskondlike alasid).
Siinjuures ei saa välistada, lõhna väljutava heitellika asukohta, käitise tegevust ning sarnaste ettevõtete
tegevusega seotud kogemust arvestades, et esitatud olukorras võib reoveepuhasti käitamisega
kaasneda episoodilisi lõhna esinemisi lähimate elamute juures. Samas tuleb ka arvestada, et lõhna
tajumine on inimestel erinev (st subjektiivne) ning sõltub väga paljudest teguritest (haistmismeele
tundlikkusest, harjumusest jms), mistõttu ei tähenda isiku individuaalne lõhna tajumine koheselt
lõhnahäiringu esinemist.
44 https://odor.net/gas_treatment/biofilters/
36 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Joonis 3.9.2.1. Käitise lõhnaaine esinemise sageduse kaart (aluskaart: Maa-amet 2021)
Arvestades, et käesolevas hinnangu koostamisel on aluseks võetud määrusega nr 81 kehtestatud
lõhnaaine eriheited (tegelikud heited ei olnud hinnangu koostamise ajal teada), kasutatud on heiteallika
esialgseid parameetreid, kuna reoveepuhasti on alles projekteerimisel ning käesoleva hinnangu
koostamise ajal ei olnud täpsemalt teada potentsiaalsete lõhnaallikate ja puhastusseadmete
parameetrid, siis on soovitatav nimetatud andmete täpsustumisel koostada täiendav lõhnaaine
esinemise hinnang.
3.9.3 Veevarustus, heit- ja sademevee ärajuhtimine
Veehaarde puurkaevude sanitaarkaitsealad tuleb heakorrastada ja haljastada. Neile ei tohi suunata
territooriumi sademevett ega muud heitvett. Samuti ei tohi läbi sanitaarkaitseala juhtida puhastatud
tehnoloogilise vee kanalisatsioonitorustikku.
Veehaarde puurkaevude kasutamisel tuleb jälgida põhjavee dünaamilist ja staatilist taset. Soovitatav on
puurkaevudesse paigaldada asjakohased absoluutkõrgusega kalibreeritud andurid. Enne staatilise
veetaseme fikseerimist peab puurkaev seisma vähemalt kaks tundi. Andmed tuleb säilitada alatiseks.
Veetaseme alandus puurkaevudes ei tohiks soovitatavalt ületada 20 meetrit, igal juhul mitte üle 30 m.
Veetöötluse projekteerimiseks tuleb teha asjakohased põhjavee kvaliteedi mõõtmised ja veeanalüüsid
puurkaevudes seejärel kui nad on mõnda aega ekspluatatsioonirežiimil (näiteks paar nädalat) töötanud.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 37
Veeproovide võtmisel peavad nad jätkuvalt töötama kavandataval režiimil. Veetöötlus peab tagama
tarbijale saadetava vee stabiilsuse ja piisava küllastamise hapnikuga.
Regulaarselt tuleb jälgida põhjavee kvaliteeti puurkaevudes, sealhulgas esmaste indikaatoritena
värvust, hägusust, rauasisaldust ja oksüdeeritavust ning väävelvesiniku esinemist. Perioodiliselt tuleb
kontrollida ka fluori ja boori sisaldusele põhjavees.
Heitvee juhtimisel suublasse ei tohi pinnaveekogumi seisundiklass halveneda. Seepärast teostati
planeeringu koostamise ajal Pärnu jõel Sillaotsa silla piirkonnas veeuuringud45, et hinnata reoveepuhasti
väljalasu võimalikku mõju Pärnu jõele. Uuringute käigus võttis Eesti Keskkonnauuringute Keskus Paide
linnas asuva Sillaotsa silla piirkonnas jõeveest proovid suvisel perioodil (16.07.2021) ja sügisesel
perioodil (18.11.2021). Proovidest analüüside tulemused on esitatud tabelis 3.9.3.1.
Tabel 3.9.3.1. Pärnu jõe veeuuringu tulemused
Tulemus
Näitaja Ühik
12.07.2021 18.11.2021
Ammoonium (NH4+-N) mgN/l 0,03 0,08
Bioloogiline hapnikutarve (BHT 5 ) mgO2/l 1,0 2,4
Keemiline hapnikutarve (KHTCr)
mg/l 17 47
(dikromaatne)
Keemiline hapnikutarve (KHTMn)
mg/l 4,2 18
(permanganaatne)
Üldfosfor (Püld) mg/l 0,03 0,04
mg/l
Üldlämmastik (Nüld) 2,7 4,7
mg/l
Fluoriid (F-) 0,15 0,13
µg/l
Baarium (Ba) filtreeritud 37 43
µS/cm
Elektrijuhtivus (proovivõtul) 595 571
mg/l
Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtul) 6,7 11,7
%
Lahustunud hapnik (O2) (proovivõtul) 79 93
pH (proovivõtul) 8,0 8,0
°C
Veetemperatuur (proovivõtul) 23 5
Vooluhulk l/s 574 1136
Proovitulemuste andmeid kasutades saab välja arvutada saasteainete kontsentratsiooni suurenemise
Pärnu jõe vees. Arvutuseks saab kasutada segunemise valemit, mis on rakendatav suhteliselt väikese
voolukiirusega ja ristlõikega jõgede puhul (eeldatakse kiiret segunemist). Jõe ja puhasti vooluhulga
45 Hendrikson & Ko OÜ, detsember 2021
38 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
(vastavalt Füv ja Fpuh) ning kontsentratsioonide põhjal (vastavalt C üv ja Cpuh) leitakse väljalasust allavoolu
tekkiv kontsentratsioon jõevees (Cav) järgmiselt:
Cav = (Füv*Cüv+Fpuh*Cpuh)/(Füv+Fpuh)
Vooluveekogude kvaliteediklasside määramisel ei arvestata keemilist hapnikutarvet (KHT) ja heljumit.
Kui kasutada suublas segunenud vee seisundi hindamiseks ülal toodud valemit, siis saame tabelis
3.9.3.2 esitatud tulemused.
Tabel 3.9.3.2. Tinglik saasteainete kontsentratsioon Pärnu jões reoveepuhasti väljalasu korral vahetult Pärnu
jõkke
Suublas
Suublas
segune- segune-
nud vee nud vee
arvutus- arvutus- Hea Kesise
lik lik seisundi seisundi
12.07.2021 kontsen- kontsen- piir
18.11.2021 piir
seire- RVP tratsioon
Näitaja seire- tratsioon (voolu- (voolu-
andmed väljavool 12.07.
andmed 18.11. veekogu veekogu
tüüp tüüp
2021
2021 V1B) V1B)
seire-
seire-
tulemus-
tulemus-
te põhjal
te põhjal
Bioloogiline
hapnikutarve (BHT 5 ), 1 2,4 15 1,54 2,65 3,0 4
mgO2/l
Lämmastiku
üldsisaldus (N üld ), 2,7 4,7 10 2,98 4,81 3,0 6
mgN/l
Fosfori üldsisaldus
0,03 0,04 0,5 0,05 0,05 0,080 0,1
(P üld ), mgP/l
Vooluhulk m3/s 0,574 1,136 0,023 - - -
Tabeli 3.9.3.2 andmete põhjal saab järeldada, et kavandataval reoveepuhasti heitvee väljalasuga
kaasneval koormuse lisandumisel jõevee seisundiklass ei muutu.
Kokkuvõtteks võib veeuuringu tulemustest järeldada, et reoveepuhasti projekteerimisel PVT-ga
nõutavatest heitetasemetest rangemate väärtuste rakendamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole
kavandatav heitvee juhtimine Pärnu jõkke takistuseks vooluveekogumi seisunditaseme „hea“
saavutamisel.
Pärnu jõe ökoloogilise seisundi tuvastamiseks teostati uuring Pärnu jõe seisund Paide linnast ülemal
hüdrobioloogiliste kvaliteedielementide põhjal 46. Töö käigus võeti proovid Pärnu jõest Paide linnas
Sillaotsa silla piirkonnas järgmiste bioloogiliste kvaliteedielementide osas: fütobentos, suurtaimestik,
suurselgrootud ja kalastik. Seiretulemuste põhjal anti hinnang Pärnu jõe ökoloogilisele seisundile
välitööde piirkonnas. Ränivetikaindeksite, taimestikuindeksite ja elustiku järgi kujunes seisundihinnang
heaks ning suurselgrootute indeksite alusel väga heaks.
Pärnu jõe ökoloogilise seisundi uuringu eesmärgiks oli saada infot, milline on veekogumi bioloogiline
seisund enne reoveepuhastist heitvee juhtimist suublasse. Uuringu tulemustele saab
keskkonnakompleksloa taotlemise faasis loa andja tugineda, et teha otsuseid seirevajaduste kohta.
46 Ökokonsult OÜ, november 2021
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 39
Reoveepuhasti vooluhulgaks on eeldatavalt 2000 m3 päevas, puhastatud heitvesi on kavandatud juhtida
suublasse, milleks on Pärnu jõgi. Puhasti projekteerimisel tuleb arvesse võtta Pärnu jõe pinnavee
seisundiklassi ning PVT heitetaseme nõudeid (PVT heitetasemed on sätestatud Euroopa Komisjoni
parima võimaliku tehnika alastes järeldustes toiduaine-, joogi- ja piimatööstuse jaoks47). Puhasti tuleb
projekteerida järgmistele saastenäitajatele väljavoolus: BHT7 15 mg/l, KHT 120 mg/l (max 125 mg/l),
Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l ja heljum 15 mg/l. Käitise tootmisprotsessis ei ole kavandatud kasutata ega
tootmisprotsessi tulemusena tekitada veekeskkonnale ohtlikke aineid.
Ärajuhitava sademevee suublaks on kavandatud Reopalu jõgi. Suublasse juhitav sademevesi ei tohi
ületada järgmisi saastenäitajate piirväärtusi: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, Püld 1 mg/l, Nüld 45 mg/l ja
heljum 40 mg/l, naftasaaduste sisaldus 5 mg/l. Teedelt ja platsidelt kogutavad sademeveed, kus toimub
sõidukitega liiklemine ja parkimine, tuleb enne suublasse juhtimist puhastada liiva-õlipüüduritega.
Välisterritooriumil paiknevate kemikaali mahutite piiretesse ja ohtlike ainete laadimisplatsidele
kogunenud sademevee väljavoolud peavad olema varustatud sulgursiibritega v a juhul, kui puudub
isevoolne väljavool.
3.9.4 Kemikaalid ja ettevõtte ohtlikus
Planeerimise kontekstis on oluline LNG ja ammoniaagi seadmetega toimuda võivate avariiliste juhtude
ohualade ulatus, mis määrab ära tagajärgede raskusastme ning ka nende juhtude toimumise tõenäosus
(tõenäosus ja tagajärgede raskusaste määravad ära ettevõtte riskitaseme). Ohualad leitakse
riskianalüüsi käigus (majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 Nõuded ohtliku ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele
edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele § 2 on toodud nõuded riskianalüüsi koosseisule).
Detailplaneeringu koostamise etapis ei ole võimalk koostada riskianalüüsi sellise detailsusega, mis on
aluseks ettevõtte tegevuses riskide ohjamisel kasutusloa saamise järgselt (näiteks ei ole teada andmeid
ehitusprojekti detailsuses, riskide maandamiseks konkreetselt rakendatavaid leevendusmeetmeid, sh
käitise juhtimissüsteem ja töökorraldus). Planeerimisetapis koostatava riskianalüüsi maht on toodud
Päästeameti juhendis planeerijatele ja projekteerijatele Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse
planeerimine ja projekteerimine. Tartu 2018.
Detailplaneeringu etapis saab lähtuda analoogiast. Kavandatav LNG jaam ja torustikud on olemuselt
standardiseeritud tooted, mis peab vastama kõrgetele ohutusnõuetele, et vältida LNG käitlemisega
seotud riskide realiseerumist. LNG transportimine LNG jaama toimub veeldatud olekus spetsiaalsete
krüogeensete hermeetiliste autotsisternhaagistega, mis vastavad rahvusvahelistele ohtlike ainete veo
(ADR) nõuetele. Laadimine hoiumahutisse on hermeetiline.
Kõige suurema riskitasemega sündmuseks on LNG mahutist lekkinud põlevgaasi süttimine. Lekkinud
ja aurustunud LNG süttimisel on tekkivateks ohtudeks nii plahvatuse ülerõhk kui ka eralduv soojus. LNG
lekete mõju hindamisel arvestatakse, et lekked aurustuvad kiiresti. LNG lekkimisel maa- või veepinnale,
moodustub alguses „roomav” pinnalähedane aurupilv (külmad aurud on õhust raskemad). Külm pilv
seguneb õhuga, soojeneb ning kantakse tuulega kaasa, kuni kogu gaas on atmosfääri hajunud.
Arvestatud on, et maagaasi ja LNG lekke korral tekib lekke ümbrusesse (alla tuult)
vallandunud/aurustunud maagaasi ja õhu süttimisvõimeline keskkond, kuid arvestades maagaasi
põlemiskiirust, õhuga segunemist ja lendumist, siis süttimisel gaasipilv ei sütti plahvatuslikult, vaid süttib
põlema ning põlemiskoht tõmbub lekke koha vahetusse lähedusse, kus jätkub põleng, kuni maagaasi
või LNG lombi täieliku aurustumiseni.
Tabelis 3.9.4.1 on esitatud 37 t LNG mahuti erinevate sündmuste ohualad, mis leiti programmiga
ALOHA. Arvutused on teostatud ühe mahuti põhiselt, kuna samaaegne erinevate seadmete lekke teke
ei ole tõenäoline (ohuala ulatuse määrab ära korraga süttiva-plahvatada võiva aine kogus). Andmed on
47 Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/2031, 12. november 2019, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT ) alased järeldused toiduaine -, joogi- ja piimatööstuse jaoks
https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019D2031#ntr1 9-L_2019313ET.01006101-E0019
40 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
esitatud tuule kiirusel 5 m/s ja õhutemperatuuril 20 oC, keskmine pilvisus ja õhuniiskus. Informatiivsena
on ära toodud ka ebatõenäoliste sündmuste ohualade ulatus.
Tabel 3.9.4.1. LNG mahuti avariiliste juhtumite ohualad
Ohuala ulatus, m
Juhtum Ehitistele ohtlik Eriti ohtlik ala Väga ohtlik ala Ohtlik ala
ala (Re) (Rv) (Ro)
Lekkinud gaasi süttimine:
12 12 15 18
soojuskiirgus
Tervisele ohtliku aurupilve levik
- 10 48 163
(lämbumine)
33 45
Plahvatusohtliku aurupilve levik - -
(LEL) (60 % LEL)
Plahvatusohtliku aurupilve levik 460 600
- -
mahuti purunemisel (LEL) (60 % LEL)
Aurupilve plahvatuse ülerõhk
- - 19 32
(lekib 2 t gaasi)
Mahuti BLEVE (lühiajaline
170 213 344 385
soojuskiirgus, plahvatuse ülerõhk)
Lekkinud maagaasi süttimisohu piiri ulatub 33 meetrini lekkekohast, kuni 45 m kauguseni on võimalik
leegitaskute teke. Ligikaudu samale kaugusele lekkekohast jääb tervisele ohtlikumate tsoonide teke,
kuid ohuala ulatub kuni 163 meetrini. Hoonetele ohtlik ala ulatub 32 meetrini (ülerõhk), kuid purustused
või süttimisoht jääb sündmuse vahetusse lähedusse, kuni 12 m kaugusele. Ohualade ulatus on näidatud
joonisel 3.9.4.1.
LNG käitlemiskohas on kavas rakendada aktiivsed gaasilekke avastamise turvasüsteeme.
Joonis 3.9.4.1. Tere AS kavandatava LNG jaama ohuala ning jahutus-külmutusseadmetes sisalduva ammoniaagi
tinglik ohuala (aluskaart: Maa-amet 2021)
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 41
Perspektiivis on võimalik, et kavandatud piimatööstuse reoveepuhasti koosseisu rajatakse ka
anaeroobset kääritamist võimaldavad rajatised. Siis on võimalik tootmises tekkiv reovesi ja hapu vadak
suunata anaeroobsesse protsessi, mille käigus tekib biogaas, mis kogutakse, puhastatakse ja
kasutatakse katlamajas kütusena.
Arvestades biogaasi koostist (käärtitamisel tekib lisaks metaanile ka süsihappegaas) ja eeldatavaid
käitlemismahte (oluliselt väiksemas mahus kui LNG käitlemine), ei ületa biogaasi rajatistes tekkida
võivate sündmuste ohualade ulatus LNG käitlemise ohualade ulatust. Täpsema analüüsi saab teha siis,
kui tekib vajadus biogaasijaama rajamiseks ja pakutakse välja lahendus eelprojekti mahus (st on teada
seadmete eeldatav koosseis, tehnoloogilised parameetrid ja asukohad).
Tabelis 3.9.4.2 on esitatud 0,99 t ammoniaagimahuti erinevate sündmuste ohualad, mis leiti
programmiga ALOHA. Arvutus on koostatud olukorra kohta, kus ammoniaagimahuti paikneks väljas, st
kui avariilise sündmuse korral satuks kogu mahuti sisu väliskeskkonda. Tegelikult kavandab Tere AS
ammoniaagi käitlemist hoones sees ja ka mahuti või torustike lekked jäävad siseruumi. Seega on
tegemist teoreetilise arvutusega ja ohutsoonide ulatus on tinglik – ventilatsioonisüsteemi või
tootmishoone avauste kaudu (uksed, aknad) väljuva ammoniaagi mõjualade sellises ulatuses tekkimine
ei ole võimalik. Võib prognoosida, et tõenäolised ohualad ei ulatu väljapoole tootmisterritooriumi. Tinglik
arvutus on tehtud eeldatavalt halvimate ilmatingimuste korral - tuule kiirus 2 m/s ja õhutemperatuur
20o C, ilm kuiv ja soe. Hajumistingimused on halvimad madalatel tuulekiirustel, seepärast valiti
stsenaariumi koostamiseks praktiliselt tuulevaikne ilm. Ammoniaagi lekkimine toimub soojas paremini,
seetõttu kasutati arvutuses tavapärast suvist temperatuuri. Kuna ammoniaak lahustub veega hästi, siis
mida niiskem ja jahedam ilm, seda vähem probleeme.
Tabel 3.9.4.2. Ammoniaagi mahuti avariiliste juhtumite ohualad (tinglik arvutus, mis kehtiks juhul, kui
ammoniaagimahutid paikneksid väljas)
Ohuala ulatus, m
Juhtum Eriti ohtlik ala (Re) Väga ohtlik ala (Rv) Ohtlik ala
(Ro
Tervisele ohtliku aurupilve levik (lämbumine) 155 699 1200
juhul kui peaks lekkima 1 tunni jooksul
süsteemist (mahutist) välja kogu ammoniaak
Tervisele ohtliku aurupilve levik (lämbumine) 136 577 922
juhul kui mahuti puruneb ja korraga vabaneb
kogu ammoniaak
10 m2 ammoniaagilombi tekkimine mahuti 15 80 154
purunemisel
100 m2 ammoniaagilombi tekkimine mahuti 42 232 440
purunemisel
3.9.5 Jäätmed
Ehitustegevuse käigus keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb
käidelda vastavalt kehtivale korrale. Planeeringualal olemasolevate hoonete lammutamisel tekkivad
ehitusjäätmed tuleb üle anda ehitusjäätmete käitlemisega tegelevale ettevõttele. Ohtlikud jäätmed (ka
ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda vastavat
keskkonnaluba omavatele ettevõtetele.
Ehitamise käigus tuleb hinnata väljakaevatavas pinnases keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste
esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel. Reostunud pinnase või vee tuvastamisel on vajalik
reostuskolde täpsem piiritlemine, reostusproovide võtmine ja tulemuste alusel hinnangu andmine
erikäitluse vajadusele. Kui reostus ilmneb juba väljakaevatud pinnases, on vajalik selle eraldi
42 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
ladustamine kuni võetud proovide reostusanalüüsi tulemuste saamiseni. Juhul kui pinnaseproovid
näitavad selle reoainete sisaldust üle elamumaa piirarvu, siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole
selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa piirnormide tuleb see
anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks käitlemiseks.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed,
mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit pinnas), tuleb ladustada selleks
spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta.
3.9.6 Transport, müra ja vibratsioon
Planeeringu realiseerimise korral lisandub piirkonna teedevõrku ca 60 autorongi/ööp. Piimatehase
teenindav liiklus jaguneb ööpäevaselt ühtlaselt vahemikus kl 7 kuni 19. Töötajate tööletulek on
kontsentreeritud hommikusele ajale kl 7 kuni 9 ja on kuni 50 autot. Detailplaneeringu lahenduse
koostamisel on arvestatud tehast teenindavate sõidukite liikumise ning juurdepääsuvajadusega, samuti
kergliiklejate ja töötajate transpordi ning juurdepääsu vajadustega.
Müra normväärtused
Välisõhus leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16.12 2016 määrus nr 71 Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Määruse
nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel
olemasoleva müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs
ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad
nõuded.
Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud määruse
tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad
regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul
rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi
(näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui
tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.
Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase
normväärtust ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset müranormi
kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase normväärtusega eraldi.
Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane (7.00–23.00)
ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00)
tekitatud mürale parandus +5 dB,
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Tootmisala siseselt ei ole oluline müra normväärtuse range järgimine, tootmisalal ja tootmishoonete
sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi Valitsuse 12.04 2007
määrus nr 108 Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna
müra piirnormid ja müra mõõtmise kord) täitmist.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele
järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 43
Antud juhul on tööstusalade lähiümbruse müratundlike alade (väikeelamud ja eramajad) puhul üldjuhul
asjakohane II kategooria normide rakendamine.
Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse planeeringutes ja
projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi müratundlike alade
kategooriate (I…IV) kohta:
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid,
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust
huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute objektide (nt uued tootmishooned välja
kujunenud tootmisalal) kavandamisel tuleb keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt
välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate
lähedusse jäävatel müratundlikel aladel müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra
vähendavaid meetmeid.
Planeeringulahenduse realiseerimisel kavandatud tegevuste käigus tekkiv müra ei tohi ületada
sätestatud piirväärtusi. Normatiivse mürataseme peab tagama planeeringust huvitatud isik.
Tööstusmüra
Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb arvestada, et tootmisalale paigaldatavate masinate ja
seadmete tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse jäävatel elamualadel vastama
eespool nimetatud keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt II kategooria alale kehtestatud
tööstusmüra piirväärtustele (tabel 3.9.6.1).
Tabel 3.9.6.1. Tööstusmüra piirväärtused
Tööstusmüra piirväärtus
Müra liik, ühik LpA,eq,T
[dBA]
Müratundliku ala kategooria Aeg
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- Päev (7.00 – 23.00) 60
ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamumaa-alad, maatulundusmaa
Öö (23.00 – 7.00) 45
õuealad, rohealad
Müraprobleemide ennetamiseks tuleb mürarikkamad seadmed, mida ei ole võimalik paigutata
siseruumidesse (hoonetest välja võib jääda nt ventilatsioon või jahutussüsteemide väljund) võimalusel
suunata kirde- või edela - lääne suunas, kus lähimate eluhoonetega on tagatud suuremad vahemaad,
vajadusel tuleb välisõhus asuvad seadmed ekraniseerida (katta kinni või seadmete ümber rajada
mürasummutuskast). Vajadusel tuleb ehitusprojektis näha ette müraleevendavate meetmete
rakendamine lähtudes muuhulgas kehtivast standardist EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest kaasneva müra vähendamiseks. Samuti tuleb ehitusprojekti koostamisel arvestada, et
siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid kehtestatud normtasemetele.
KSH EH järeldustena on välja toodud asjaolud järgimiseks detailplaneeringu elluviimisel ja edaspidise
tegevuse käigus:
44 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Müra vältimiseks või mürataseme vähendamiseks PVT (nr 14) järgi kasutatakse erinevaid tehnikaid (nt
seadmete ja hoonete sobiv paigutus; seadmete tõhusam kontroll ja hooldus (sh mürataseme
mõõtmine); mürarikastest tegevustest hoidumine öösiti; vähest müra tekitavad seadmete kasutamine;
vajadusel müratõkkemeetmete rakendamine (mürasummutid, hoonete helikindluse suurendamine jm)
ja müra vähendamine (sh müratõkked, nt kaitseseinad jm).
Liiklusmüra
Liiklusmüra osas kehtestatud piirväärtused on toodud järgnevas tabelis (tabel 3.9.6.2).
Tabel 3.9.6.2. Liiklusmüra piirväärtused (sulgudes on toodud hoonete teepoolsel küljel lubatud müratase)
Liiklusmüra piirväärtus
Müra liik, ühik LpA,eq,T
[dBA]
Müratundliku ala kategooria Aeg
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- Päev (7.00 – 23.00) 60 (65)
ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning
elamumaa-alad, maatulundusmaa
Öö (23.00 – 7.00) 55 (60)
õuealad, rohealad
Liiklusmüra puhul võib teatud mõju omada eelkõige ööpäevas kuni 60 raskeveoki lisandumine, mis toob
siiski kaasa suhteliselt tagasihoidliku mõju piirkonna liiklusmüra olukorrale. Ca 50 töötajate
sõiduautodega tehtavat täiendavat liikumist ei oma märkimisväärset mõju. Planeeringualaga seotud
teenindusliiklus väljub planeeringualalt (ja siseneb alale) Präämavälja tn kaudu suundudes Paide-
Nahkmetsa teele (tee liikluskoormus 2020. a Transpordiameti avalike andmete kohaselt 927 sõidukit
ööpäevas, sh ca 3% raskeliiklust), edasi suundub liiklus lõunasuunas (selles teelõigus ei asu tee ääres
tundlike objekte (elamuid) ning täiendav negatiivne mõju sisuliselt puudub) Pärnu - Rakvere - Sõmeru
maanteele (Paide ringtee). Nimetatud riigimaantee on juba oluliselt suurema liikluskoormusega
(2020. a liikluskoormus Transpordiameti avalike andmete kohaselt 5125 sõidukit ööpäevas, sh ca 10%
raskeliiklust) ning tee ongi mõeldud just transiitliikluseks, sh raskeveokite liikluse teenindamiseks. Teele
täiendavalt lisanduv liiklus ei muuda riigi põhimaantee äärsete alade müraolukorda, lisanduv liiklus
moodustab ainult ca 1…2% tee liikluskoormusest (olenevat sellest, milline on liikluskoormuse jaotumine
Paide ringteel ida-lääne suuna vahel). Teatud negatiivne mõju võib ilmneda planeeringualaga seotud
raskeveokite tootmisalale sisenemisel ja alalt väljumisel (ala põhjaosas), kuna ühendusteest ca 65-70
m kaugusel kirdes asub Präämavälja tn 2 eluhoone, kuid eeldusel, et valdav osa liiklusest toimub siiski
päevasel tööajal ei ole ka selles piirkonnas ülenormatiivseid häiringuid põhjust ette näha.
Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne (tõenäoliselt kuni sadakond veoautot
ehituse intensiivseimatel päevadel), kuid tegemist on ajutise ja suhteliselt lühiaegse perioodiga.
Vajadusel tuleb ka ehitusperioodil kasutusele võtta leevendavad meetmed. Ehitustegevusega
kaasnevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud
normtasemeid.
Tehase seadmed, masinad jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada ning kasutada sellisel
viisil, et nende poolt tekitatud (ning teoreetiliselt maapinna kaudu leviv) vibratsioon elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid kehtestatud piirväärtustele
(määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Arvestades tootmisobjektide
paiknemist, ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon
(maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Kavandatud
uutele tootmishoonetele lähima 100 m tsooni ei jää ühtegi eluhoonet, ulatuslikum elamupiirkond (Kuu,
Rahu ja Tuleviku tn piirkond Paide linnas, planeeringualast kagus ja lõunas) jääb ligi 300 m kaugusele
planeeritud uutest tootmishoonetest.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 45
Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt tootmiskompleksi
liiklusega (sh ehitusaegse). Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige
teede korrashoid, mis vähendab liiklusest tingitud vibratsiooni teket ja levikut.
Arvestades käitise tegevusmahtu, toimub ettevõtte territooriumil küllaltki sage veoautode liiklus,
eeldatavalt kuni 60 veokit või autorongi päevas. Samas jääb planeeritud peamine tööstusala
juurdepääsutee siiski lähimast eluhoonest (Präämavälja tn 2) 65-70 m kaugusele, mis on piisav ka
raskeliikluse korral normatiivse vibratsioonitaseme tagamiseks. Muus osas toimub liiklus olemasolevas
teedevõrgus ja mõju ei muutu võrreldes praeguse olukorraga.
Pikas perspektiivis võib olla mõistlik kaaluda vahetult tootmisalade (sh nii käesoleva planeeringuga
kavandatav ala kui ka olemasolev puidutööstuse piirkond vahetult eluhoonetest läänesuunas Prääma
tee 13 kinnistul) kõrval asuvate eluhoonete (Präämavälja tn 2 ja 4) võõrandamist, kuna eeldada võib, et
eluhoonete piirkonnas võib esineda erinevaid keskkonnahäiringuid (seda ka juhul, kui olukord vastab
kõigile keskkonnaalastele nõuetele). Samuti võib eluhoonete olemasolu tootmisterritooriumite vahelisel
alal pikas perspektiivis saada takistuseks tootmisalade laiemal arendamisel (nt vaadates
üldplaneeringut ei ole hetkel tegemist loogilise ning piirkonda sobiva maakasutusega).
3.9.7 Elektromagnetväli
Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 48. Samad piirväärtused on
paika pandud ka Eesti Standardis EVS-EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes.
Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese
tervisele ei kaasne.
3.9.8 Radoon
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiakeskuse
veebirakenduse kaardi Radooni sisaldus pinnaseõhus49 kohaselt on planeeringuala piirkonnas pinnase
õhu interpoleeritud Rn-risk 50 - 100 kBq/m3 ehk tegemist on kõrge (foonilise) Rn- riskiga pinnasega, kus
ehitusel tuleb vajadusel kasutusele võtta radooniohtu minimeerivad meetmed. Hoonete siseruumides
tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel tuleb rakendada ehituslikke meetmeid vastavalt EVS
840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.
3.9.9 Energiatõhusus
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta
(Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad uusehitised pärast 31.12.2020 olema liginullenergiahooned.
Liginullenergiahoone tähendab, et hoone on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus‐
ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendusi kasutades tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille
energiatõhususarv (ETA) on suurem kui 0 kWh/(m²∙a), kuid mitte suurem kui asjakohases määruses
sätestatud näitaja.
Vastavalt direktiivile 2010/31/EL on Eesti kehtestanud liginullenergia standardi nõuded.
Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1. Uute hoonete projekteerimisel
tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha
ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
48 elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse
piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitte ioniseeriva kiirgusetasemete
mõõtmine
49 kättesaadav: https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f6dcd
46 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
Energiatõhususe miinimumnõudeid ei pea järgima muuhulgas tööstusalad ja töökojad ning väikese
energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned 50.
Taastuvenergia allikana päikesepaneelide kasutamisel on muuhulgas võimalik kasutada
ehitisintegreeritud paneele, mille saab paigaldada katusele, fassaadile või päikesevarjuna akende
kohale. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja
tingimused:
▪ Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
▪ Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda;
▪ Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
3.9.10 Loakohustus
Tööstusheite seaduse § 19 alusel on Tere AS piimatööstuse jaoks nõutav keskkonnakompleksluba.
Keskkonnakompleksloa saamiseks tuleb Keskkonnaametile esitada nõuetekohane taotlus. Puurkaevu
ehitamiseks tuleb Paide Linnavalitsuselt taotleda ehitusluba.
3.10. Piirangud
3.10.1 Servituutide seadmise määramise vajaduse märkimine
▪ Planeeringualal on vajalik seada servituut Prääma tee 11 krundile Prääma tee 11b, Präämavälja
tn 2 ja Präämavälja tn 4 kinnistu kasuks selliselt, et nimetatud naaberkinnistute kasutajatel on
õigus kasutada Prääma tee 11 krundi põhjaosas asuvat Präämavälja tänavat kinnistule
juurdepääsuks.
▪ Väljaspool planeeringuala Väätsa metskond 433 kinnistule (kt 56601:001:0124) Prääma tee 11
krundi kasuks selliselt, et võrgu valdaja saab juhtida kanalisatsioonitoru läbi kinnistu ning seda
seal hooldada.
▪ Väljaspool planeeringuala Tallinna tn 74 kinnistule (kt 56701:001:0114) Prääma tee 11 krundi
kasuks selliselt, et võrgu valdaja saab juhtida kanalisatsioonitoru läbi kinnistu ning seda seal
hooldada.
Tehnovõrkudele seatakse vajadusel isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses võrguvaldajate
kasuks.
Servituudid seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras.
Prääma tee 11 krundil kehtib Präämavälja tn 2a kinnistu (Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood
90010094) kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu ehitamiseks, remontimiseks,
hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 09.07.2015 lepingu punktidele 3 ja 4 ning
30.12.2015 lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.
3.10.2 Tehnovõrkude kaitsevööndite ulatused
▪ Tegevuse piirangud elektripaigaldiste kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): maakaabelliinidel 1 m kaablist;
alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest;
▪ Tegevuse piirangud liinirajatise (sidekaabli või –kanalisatsiooni) kaitsevööndis (vastavalt
elektroonilise side seadusele, ehitusseadustikule, majandus- ja taristuministri 25.06.2015
määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
50 MKM veebilehekülg https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus 03.04.20
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 47
tähistusele esitatavad nõuded): maismaal 1 m sideehitisest või sideehitise välisseinast
sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni;
▪ Tegevuse piirangud vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevööndis (vastavalt ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni seadusele, keskkonnaministri 16.12.2005 määrusele nr 76 Ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus): maa-alustel vabavoolsetel torustikel telgjoonest mõlemale
poole: alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 m,
torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele
– 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele
– 2,5 m, torustikul, mille siseläbimõõt on 250 mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2 m
sügavusele – 3 m; maa-alustel survetorustikel telgjoonest mõlemale poole: alla 250 mm
siseläbimõõduga torustikul 2 m;
▪ Tegevuse piirangud gaasipaigaldise kaitsevööndis (vastavalt ehitusseadustikule, majandus- ja
taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded): A- ja B-kategooria
gaasipaigaldiste korral mõlemal pool gaasitorustiku välimisest mõõtmest 1 m.
3.10.3 Geodeetiliste märkide kaitsevööndid
Prääma tee 11 katastriüksuse sissesõidu läheduses asub kohaliku geodeetilise võrgu punkt nr 658,
mille kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest. Märkide kaitsevööndis on tegevus reguleeritud
vastavalt määrusele nr 50 Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,
geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord.
3.11. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et planeeritud ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise
käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju
põhjustanud tegevus lähtus.
Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamisel. Koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule (EhS).
Planeering on kavandatud realiseerida mitmes etapis. Esimeses ehitusetapis on kavandatud rajada
põhitootmishoone koos laoga, millega samal ajal ehitatakse välja taristu soojusenergiaga
varustamiseks, reovee töötlemiseks vajalikud rajatised ning veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks.
Järgmiste etappide ehitusmahud täpsustuvad protsessi käigus, peale esimese etapi väljaehitamist.
Prääma tee 11 krundi lõunaossa on kavandatud jalgtee ehk avalik tee, mis on ehitusloakohustuslik
ehitis. Jalgtee võimaldab kergliiklejatel ohutult jõuda tootmisterritooriumile.
Planeeritud ehitiste väljaehitamise Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b krundil ja sellega seotud kulude
kandmise tagab Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b krundi igakordne omanik.
Arendustegevusega seotud Prääma teele planeeritud kergliiklejate ülekäigukoha projekteerimine ja
rajamine toimub kohaliku omavalitsuse ja arengutegevusest huvitatud isiku koostööl.
Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju hindamist,
ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud.
Arendusega seotud teed tuleb rajada ning võimaliku nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,
põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
48 Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering
kasutusloa väljastamist. Transpordiamet ei võta endale planeerimisseaduse § 131 lg 1 tulenevaid
kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Tehnovõrkude rajamine/ümberehitamine toimub krundi omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös.
Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Servituudilepingud
sõlmitakse vastavalt krundiomanike ja tehnovõrguvaldajate kokkulepetele.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada
vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse
korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires
väljastab tee ehitusloa Transpordiamet.
Planeeringulahenduse elluviimisel (projekteerimisel, ehitamisel, kasutamisel jne) juhinduda seletuskirja
peatükkides esitatud järeldustest, juhistest ning soovitustest.
Planeeringulahenduse elluviimisel ei tohi kaasneda negatiivset mõju inimeste tervisele ja tagatud peab
olema võimalike ohutegurite ärahoidmine.
www.hendrikson.ee
Paide linnas Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering 49
B – JOONISED
(Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem ja kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1 : 10 000
2. Tugijoonis M 1 : 500
3. Põhijoonis M 1 : 500
4. Tehnovõrkude planeering M 1 : 500
5. Tehnovõrkude ja -rajatiste üldskeem M 1 : 10 000