Eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU XX.03.2022 KORRALDUS Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2: 1. Algatada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused maismaa põhivõrguga. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas (lisatud). 4. Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Planeeringuala asukoht ja piir Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte 25.06.2021 esitas Eesti Energia AS taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühendus Eleringi põhivõrguga maismaal. 14.09.2021 esitas Utilitas OÜ taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatavate Saare-Liivi 1, 2, 3, 4 ja 5 meretuuleparkide ühendused Eleringi põhivõrguga maismaal. 13.12.2021 avaldasid Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas ühiselt soovi, et nende varasemalt esitatud riigi eriplaneeringute taotlusi käsitletakse ühise taotlusena. Täpsustati ka meretuuleparkide infot – OÜ Utilitas soovib planeerida Liivi lahes kavandatava Saare-Liivi 5 meretuulepargi ühenduse Eleringi põhivõrguga maismaal (edaspidi on ühe variandina mõeldav Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendamine Saare- Liivi 5 meretuulepargi kaudu tuuleenergeetika arendusaladest väljumata). Taotluses sooviti, et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühise, mõlemat arendust hõlmava, riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. 14.01.2022 teavitas OÜ Utilitas, et 22.12.2021 on OÜ Utilitas riigi eriplaneeringu taotluse, OÜ Utilitas kaasamise taotluse ning AS Eesi Energia ja OÜ Utilitas ühise riigi eriplaneeringu taotluse taotleja kui menetlusosalise õigused ja kohustused OÜ Utilitas taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele OÜ Utilitas kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas Wind taotletud Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]), regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Liivi lahe ja Saare- Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused maismaa põhivõrguga (eeldatavalt Sindi ja/või Kilingi-Nõmme alajaama kaudu). Merel paiknevatest tuuleparkidest tulevad maismaale merekaablid, mis jätkuvad rannikul maakaablitena kuni maismaa alajaama(de)ni. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaama(de)ni realiseeritakse kas maakaablite või õhuliinidena, sõltuvalt valituks saava trassi asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest. Riigi 1 eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22143) maakaabelliin, (kood 22144) veekaabelliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam, (22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkt 1 Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2 Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kavandatavad Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt. Oluline ruumiline mõju PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Õhuliini, mis on üheks võimalikuks lahendusvariandiks maismaal, kavandamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses. Maakonnaülesed huvid PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik 2 areng. Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatavate elektriühenduste vajadus ega mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga ning kaabel paikneb muu hulgas ka avalikus veekogus. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Suur riiklik või rahvusvaheline huvi asukoha valiku ja toimimise vastu PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. Valitseva kohtupraktika kohaselt esitab PlanS § 27 lõige 2 näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse (RKPSJKo nr 5-18-4, p 74). Antud juhul on tegemist kõrgepingeliiniga, mille pinge ületab 110 kilovolti ehk riigi eriplaneeringu koostamise alust eeldatakse (PlanS § 27 lõige 2). Pealegi, taastuvenergeetika, sh meretuuleparkide rajamise (mille loogiliseks osaks on ka elektriühendused põhivõrguga), vastu on suur riiklik ja avalik huvi, arvestades muu hulgas riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärke (RKHKo nr 3-17-2013, p 20). Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele huvidele (RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks. Riik on enda huvi meretuuleparkide kavandamise, mille loogiliseks osaks on ka elektiühendused põhivõrguga, väljendanud ennekõike strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat, kuna tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“, „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“.  Strateegiaga „Eesti 2035“ on Eestile võetud suund üleminekuks kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses 3  lõpptarbimises >55% aastaks 2035). Meretuuleparkide poolt toodetav energia on taastuvenergia.  „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“ ja „Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030“ on seatud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest).  „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega. Taastuvenergeetika arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.  „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“ kohaselt uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.  „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga“ on määratud tuuleenergeetika võimalikud arenduspiirkonnad ja kaablite kavandamise põhimõtted. Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C. Eelnõu punkti 2 Eelnõu punkti 2 kohaselt on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused maismaa põhivõrguga. Samuti määrata maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärki on kajastatud ka käesoleva seletuskirja peatükis 2 „Korralduse eesmärk“. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemine ja 2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse(te) lahendus(t)e koostamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse elektriühendustele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Eelvaliku etapis koostatakse ka elektriühenduste eskiisprojekt(id). Peale asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 95 kohaselt riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. 4 Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju hindamise täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id). Eelnõu punkt 3 Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 1). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala omavalitsuste täpsusega, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist elektriühenduste eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatavate elektriühenduste mõjuala on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Joonis 1. Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu planeeringuala piir Eelnõu punkt 4 Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib 5 Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS § 31 lõige 1). Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2). - Kaasatakse Riigikogu. - Kaasatakse järgmised omavalitsuse üksused: Häädemeeste vald, Tori vald, Pärnu linn, Kihnu vald, Saarde vald. - Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (selguvad menetluse jooksul). - Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel pole keegi soovi avaldanud). - Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, AS Elering, Riigi Metsamajandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsa Liit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Kalurite Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib puudutada, selguvad menetluse jooksul. Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb (PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2). Selguvad menetluse jooksul. 6  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul. Eelnõu punkti 5 kohaselt on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVAD MÕJUD Elektriühendused on oluline osa Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkidest. Erinevalt teistest taastuvenergia tootmisviisidest annavad kõrge kasutusteguriga avamere tuulepargid tugeva panuse elektrienergia varustuskindlusse ning on ka eelduseks suuremahulise vesinik- ja salvestustehnoloogia juurutamiseks. Riigi eriplaneeringu algatamine ja kehtestamine on olulisteks eeldusteks meretuuleparkide investeerimisotsuste tegemiseks ja projektide elluviimiseks. Meretuulepargid, sh nende elektriühendused aitavad kaasa riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3 eelnõu punkt 1 osa). Kavandatava Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste KSH ja PlanS § 4 lg 2 p-s 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse esimeses etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute ja analüüside vajadus ning koostatakse uuringute ja analüüside lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia vajadusel Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid. Vajadusel määratake ka keskkonnaseire meetmed. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes 7 üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Pärnu maakonna maakonnalehes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligikaudu 3000 eurot. Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:  ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb;  Riigikogu;  planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;  isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada (arvestades planeeringuala suurust pole selles etapis võimalik tuvastada, selguvad asukoha eelvaliku etapis);  isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);  samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Isikupõhist nimekirja vt eelnõu punktis 4 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis“. Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4). 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH. Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuteks Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas Wind, kellega on kavas sõlmida koostöökokkulepe, mille kohaselt Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas Wind kannavad solidaarselt riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest. Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud). Riigi eriplaneeringu koostamine on kavas kolmes etapis:  riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH 1 programmi koostamine koos vajalike uuringute ja analüüside kaardistusega ning neile lähteülesannete koostamisega;  riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine; 1 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lg 2 p 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine. 8  riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine. Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas, et töö teostajal oleks pakkumust tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus. Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad töö esimeses (riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine) ja teises (riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine) etapis. Tabel 1. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav kestus: Tegevus Eeldatav kestus Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH kuni 1 aasta programmi koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande kuni 2 aastat koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de) koostamine; - eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine.. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine, kuni 3 aastat sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - eelprojekti(de) koostamine. Riigi eriplaneering kokku 6 aastat 7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Planeeringu algatamise taotluse koostamise hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista vastavate asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu 9 koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste ehitamisega seotud kulud kannavad huvitatud isikud Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas Wind. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. Eelnõu esitatakse EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu koostamisel küsitakse järgmiste isikute arvamust: Häädemeeste vald, Tori vald, Pärnu linn, Kihnu vald, Saarde vald, AS Elering, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, AS Eesti Energia, OÜ Utilitas Wind. 10 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigimaantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 1. . 2. 3. 11 Vabariigi Valitsuse korraldus „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 03.02.2022 nr 1.1-28/1380-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamine Esitan Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja. Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu koos planeeringuala asukoha ja piiriga ning seletuskiri Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] Lisaadressaadid: Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Eesti Linnade ja Valdade Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272