Hindamise algatamine

Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Transpordiameti taotletud riigiteel 1 Tallinn-Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee (edaspidi Haljala-Kukruse trass), sh turvalisuse tagamiseks vajaliku taristu riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Siim Orav (tel 611 3233, e-post [email protected]), regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post kadi- [email protected]) ja riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada põhimaanteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jmt, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Põhimaantee nr 1 Tallinn–Narva on 2021. aastaks 2+2 ristlõikega riigimaanteena välja ehitatud:  Km 8,0–90,0 Tallinna linna piirist Haljala liiklussõlmeni. Hetkel käivad Tallinn– Narva maantee, Tallinna ringtee ning Rahu tee liiklussõlme (Väo liiklussõlm) ehitustööd.  Km 157,5–163 Kukruse liiklussõlmest Jõhvi liiklussõlmeni. Ida-Viru maavanema 17. aprilli 2013. a korraldusega nr 1-1/2013/124 on kehtestatud Ida- Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering "E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine", milles on Jõhvi ja Narva linnade vahelisele teelõigule määratud 2+2 ristlõikega maantee trassikoridor. 1 Haljala ja Kukruse vahelisel lõigul on praegusel ajal olemasolev 1+1 ristlõikega maantee ning sellele teelõigule ei ole 2+2 ristlõikega maantee projekteerimiseks planeeringut koostatud. 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2 Haljala-Kukruse trassil riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kavandatav Haljala-Kukruse trass on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Kavandatav Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Haljala-Kukruse trass on olulise ruumilise mõjuga ehitis eelkõige seetõttu, et riigimaanteest tingituna muutuvad transpordivood ja külastajate hulk ning kavandataval riigimaanteel on visuaalne mõju. Nimetatud mõjud ulatuvad suurele territooriumile. Kavandatava Haljala-Kukruse trassi asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi PlanS seletuskirja järgi saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. 1 Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele 1 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde, lk 41. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573- 8339-4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus. 2 huvidele.2 PlanS seletuskirja järgi peaks riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve.3 Lisaks on riiklik huvi ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks.4 Riik on enda huvi Haljala-Kukruse trassi vastu väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides:  Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“ kehtestatud üleriigilises planeeringus 5 on öeldud, et „Tehtud prognooside ja liikluse riskitaseme põhjal on planeerimisel rahvusvahelised maanteetrassid Tallinnast Narva ja Tartusse (ja sealt edasi Luhamaa ja Koidula suunas) ning Tallinnast Pärnusse (ja sealt edasi Ikla suunas) (Via Baltica). /---/ Planeeringutega määratakse trasside asukoht ja reserveeritakse nende väljaehitamiseks vajalikud maad. Rahvusvahelistest ühendusteedest on Eestile oluline Narva jõge ületav uus maanteesild.“  Haljala-Kukruse trassi on kajastatud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–20236 punktis 3.10: „Kiirendame neljarealiste teede planeerimist ja eraldame Euroopa Liidu vahendite abil teedeehituseks täiendavat raha.“  Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud riigiteede teehoiukava 2021–20307 alusel: „Nii rahvusvahelise kui Eesti sisese liikluse parema korraldamise seisukohast on eelistatud investeeringud TEN-T võrgustikku kuuluvatel suure liiklussagedusega teedel, eelkõige Tallinn-Narva, Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa, Tallinn-Pärnu-Ikla maanteedel ning Tallinna ringteel.“  Ida-Viru maakonnaplaneeringus 8 on olemasolev põhimaantee 1 märgitud arendatavaks maanteeks ning seletuskirjas täpsustatakse: „Riigimaantee E20T1 Sõmeru-Kukruse lõigu trassikoridor täpsustatakse järgnevate planeeringutega.“  Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 9 alusel: „Lääne-Viru maakonda jääb riigi põhimaanteedest nr 1 Tallinn-Narva maantee, mis on väga oluline transpordikoridor Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Maantee on prioriteetne rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo seisukohalt ning selle olulisus ei muutu maakonnaplaneeringuga planeeritaval perioodil.“ Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on eraldi nimetatud maantee trassikoridorid, mille parendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Muuhulgas on välja toodud: o „Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) Sõmeru õgvendus ning perspektiivsed ristmike ja ristete asukohad on markeeritud planeeringu kaardil oluliselt muudetava teelõiguna (trassi on juba kajastatud detailsemalt Sõmeru valla üldplaneeringus). 2 RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11. 3 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 80. 4 Seletuskiri planeerimisseaduse juurde (viide 1), lk 41. 5 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 6 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021-2023 https://www.valitsus.ee/media/3845/download 7 Teehoiukava 2021-2030 https://www.transpordiamet.ee/en/node/61 8 https://maakonnaplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 28.12.2016 9 https://maakonnaplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030 - kehtestatud 27.02.2019 3  o Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) trass Lääne-Viru maakonnas Sõmeru, Viru- Nigula vallas ning selle jätkamine Ida-Viru maakonnas kuni Kukruse-Jõhvi maanteelõiguni, mis on kajastatud oluliselt muudetava teelõiguna. Joonisel 6 (Joonis 2) on näidatud Tallinn-Narva maantee õgvenduse võimalikud (orienteeruvad) suunad. Maantee konkreetne asukoht ja tehnilised lahendused täpsustuvad järgnevate planeeringute ja projektidega, mille koostamisel tuleb arvestada kõigi seadusest tulenevate nõuete, kitsenduste ja piirangutega.“ Joonis 1. Väljavõte Lääne-Viru maakonnaplaneeringust (Joonis 6. Põhimaantee nr 1 (Tallinn-Narva) perspektiivse trassi suund) Kavandatava Haljala-Kukruse trassi planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline huvi. Tegemist on suure riikliku huviga objektiga, kuna Tallinn-Narva maantee on põhimaantee ning transiidi ja rahvusvahelise kaubanduse mõistes Euroopa ja Venemaa teedevõrgustiku ühendajaks. Samuti on kavandatav tegevus riigikaitselises kontekstis vaadatuna positiivne ning riigikaitseline huvi antud teelõigu asukoha valiku ja toimimise vastu on suur. Tallinn-Narva maantee asub üleeuroopalisel transpordivõrgustikul (TEN-T) ja on seega riiklikult oluline objekt, sealhulgas sõjalise liikuvuse vajadusteks. On oluline, et kõik uued rajatavad transporditaristu objektid, sh kõnealune Haljala-Kukruse teelõik, vastaks Euroopa Liidus (EL) välja töötatud kahesuguse kasutuse nõuetele. EL kahesuguse kasutuse nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.07.2021, lk 38–81) artikli 12 lõike 2 alusel antava rakendusmäärusega. Haljala-Kukruse trass on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõikes 2 on loetletud konkreetsed ehitised, mille puhul koostatakse riigi eriplaneering eeldusel, et nende asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Mõeldud on eelkõige ehitisi, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaal-majanduslik areng. Selliste ehitiste hulka kuulub ka riigimaantee koos selle toimimiseks vajalike ehitistega. 4 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et PlanS § 27 lõige 2 esitab näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse. Selle lõike teine funktsioon on kehtestada loetelu objektidest, mille planeerimisel on riigi eriplaneering planeeringuliigina kohustuslik, kui PlanS § 27 lõike 1 esimese lause tingimused on täidetud.10 Lähtudes eelnevast on Haljala-Kukruse trass riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga riigimaantee, mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Eelnõu punkti 2 järgi on riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise eesmärk kavandada riigitee 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelisel teelõigul kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Lisaks riigimaantee trassikoridori asukohale määratakse trassiga seotud teiste piirkonna teede ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalike rajatiste asukohad (nt eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad, tehnovõrgud, 5G taristu, jmt). Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse maismaad hõlmav terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks ning määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku tegemisest ja 2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Pärast asukoha eelvaliku otsuse ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud trassialternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lg 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE)11 seletuskirja lk 95 kohaselt riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõjude 10 RKPJKo, 18.01.2019, 5-18-4, p 74. 11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus 5 hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id). Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 2). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn (täpne planeeringualasse jäävate asustusüksuste nimekiri on esitatud korralduse eelnõu seletuskirja lisas 1.2). Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Kavandatava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala moodustamisel on arvestatud Transpordiameti esitatud riigi eriplaneeringu algatamise taotluses välja pakutud planeeringuala piiridega. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala ristküliku kujuga, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist trassi eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel Haljala- Kukruse trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Seejuures on oluline märkida, et kavandatava ehitise mõjuala võib olla suurem, kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala. Seepärast võib hõlmata kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamisel suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Haljala-Kukruse trassi kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Joonis 2. Taotletava Haljala-Kukruse trassi riigi eriplaneeringu planeeringuala asukoht ja piir Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Haljala-Kukruse trassi ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. 6 Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS § 31 lõige 1). - Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Terviseamet.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2). - Kaasatakse Riigikogu. - Kaasatakse järgmised omavalitsused: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru- Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. - Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada (selguvad menetluse jooksul). - Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel pole keegi soovi avaldanud). - Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib puudutada, selguvad menetluse jooksul. Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb (PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 31 lõige 2). Selguvad menetluse jooksul. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul. 7 Eelnõu punkti 5 järgi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel12. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDATAVA RIIGIMAANTEE EELDATAVAD MÕJUD Kavandatava Haljala-Kukruse trassi KSH jt asjakohaste mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse lähteseisukohtade etapis välja kavandatava riigimaantee asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute, sh ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringu, vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. Riigi eriplaneeringu koostamisel peab mõjude hindamine hõlmama ka PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist. Riigimaantee kavandamisel tuleb arvestada ka riigikaitseliste aspektidega. Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse projekti mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Lääne-Viru maakonna ja Ida-Viru maakonna maakonnalehtedes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligi 4000 eurot. 12 https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/riigi-eriplaneeringud 8 Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:  ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb;  Riigikogu;  planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;  isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada (arvestades planeeringuala suurust pole selles etapis võimalik tuvastada, selguvad asukoha eelvaliku etapis);  isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);  samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4). 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud PlanS § 4 lõike 21 kohaselt planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH. Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Transpordiamet kellega on sõlmitud koostöökokkulepe nr 1.1-22/22/29, mille kohaselt Transpordiamet kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest. Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud), mis kaetakse Rahandusministeeriumi eelarvest. Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja eskiisprojektide maksumus täpsustub pärast planeeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja eelprojekti maksumus täpsustub pärast asukoha eelvalikut. Tabelis on esitatud riigi eriplaneeringu indikatiivne maksumus käibemaksuga ja kestus arvestades Rahandusministeeriumi ja Transpordiameti hinnanguid: Kulu Maksumus Kestus Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade 100 000 eurot kuni 1 aasta ja KSH programmi koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; 9  - kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese 1,0 mln eurot kuni 2 aastat etapi aruande koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de) koostamine; - eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu detailne lahenduse ja KSH aruande 2,0 mln eurot kuni 3 aastat koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - eelprojekti(de) koostamine. Riigi eriplaneering kokku ligi 3,1 mln 6 aastat eurot 7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Haljala–Kukruse trassi asukoht variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Erinevate variantidena kaalutakse nii uue trassikoridori asukoha määramist kui ka trassi kulgemist olemasolevas maanteetrassi asukohas. Uut trassikoridori on võimalik kavandada asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning keskkonnale avalduvaid mõjusid on võimalik leevendada. Olemasolevas maanteetrassi asukohas tuleb kavandada maantee plaanilise lahenduse vastavusse viimine 2+2 ristlõikega maanteele esitavate nõuetega ning sõiduradade asukoha määramine olemasoleva maantee suhtes. Planeeringu algatamise korralduse andmisel hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Haljala–Kukruse trassi kavandamiseks koostatava riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. Haljala–Kukruse trassi finantseerimise skeem otsustatakse pärast riigi eriplaneeringu kehtestamist. 10 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu koostamisel tehti koostööd Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Keskkonnaministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Kaitseministeeriumiga, Maaeluministeeriumiga, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Keskkonnaametiga, Transpordiametiga ja AS Eleringiga. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium. Eelnõu koostamisel tehti koostööd ja EIS kaudu esitatakse kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu koostamisel küsitakse järgmiste isikute arvamust: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald, Kohtla- Järve linn, Eesti Keskkonnaühenduste Koda. 11 Lisa 1.1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 1. . 2. 3. 12 Vabariigi Valitsuse korraldus „ Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir EELNÕU XX.02.2022 KORRALDUS Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktiga 2: 1. Algatada riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120 km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus riigimaantee ja sellega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Näiteks planeeritakse riigimaantee toimimiseks vajalikud trassid ja tehnovõrgud, 5G taristu, eritasandilised liiklussõlmed, kogujateed, kergliiklusteed, ökoduktid, sillad jmt, määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonna järgmisi kohaliku omavalitsuse üksusi: Rakvere linn, Haljala vald, Rakvere vald, Viru-Nigula vald, Vinni vald, Lüganuse vald, Jõhvi vald, Toila vald ning Kohtla-Järve linn. Planeeringuala suurus on ligikaudu 67 000 ha. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Planeeringuala asukoht ja planeeringuala piir Riigikantselei [email protected] Meie 03.02.2022 nr 1.1-28/1382-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitan Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja koos lisadega. Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 14 päeva jooksul kirja saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskiri Siim Orav 611 3233 [email protected] Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit 2