Seisukoha küsimine

EELNÕU Hoonestusloa menetluse algatamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA, kuni 31.12.2018 Tehnilise Järelevalve Amet ehk TJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Est-Agar AS (registrikood 10215434, edaspidi ka arendaja) esitas 01.06.2018 TJA-le hoonestusloa taotluse ning 02.07.2018 täiendatud koormatava ala koorinaadid. Est-Agar AS taotleb Hiiumaa lähistele, Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114, edaspidi Hiiu mereala planeering) määratud vesiviljelusaladele PV3 ja PV4 vetikakasvatuse (agarik) ning merekarpide (söödav rannakarp) püüdmise komplekside rajamist. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Hoonestusloa taotluse kohaselt kavandatakse kokku kuni 20 vetikakasvatuse rajatise ning 400 karbiliini rajamist (vastavalt PV3 alale 10 vetikakasvatuse piiret ning 200 karbiliini ja PV4 alale 10 vetikakasvatuse piiret ning 200 karbiliini). Arvestades vetika kihi keskmiseks paksuseks põhjas ~0,2 m ning vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m3, kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus. Seega maksimaalne kogus vetikaid kõikides aedades (20 tk) on kokku orienteeruvalt 20 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel Kassari lahest ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada nn long line püügivahendit. Karpide püügivahendite paigaldamise näol ei ole tegemist püsiva rajatisega. Tegevuse käigus toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile veesambas kinnitumise võimalust – karpide ettekasvatamist vms ei toimu. Est-Agar AS edastas koos Ösel Harvest OÜ-ga (registrikood 10297188) ühisavalduse, millega soovitakse hoonestusloa protsessi maksimaalselt ühendada, sealhulgas koostada ühine keskkonnamõju hindamine juhul, kui selle koostamine osutub vajalikuks. TJA edastas VeeS (01.06.2018 kehtinud redaktsioon) § 227 lg 2 alusel asjaomastele asutustele 03.07.2018 kirjaga nr 16-7/18-1871-006 hoonestusloa taotluse arvamuse avaldamiseks. Veeteede Amet andis 12.07.2018 kirja nr 6-3-1/1679 teada, et vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamisele ei ole. Muinsuskaitseamet selgitas 17.07.2018 kirjas nr 1.1-7/1623-1, et vesiviljelusala PV4 jääb osaliselt kultuurimälestise rg nr 30968 (Miinitraaleri Štšit vrakk) kaitsevööndisse. Vesiviljelusala määratlemisel tuleb arvestada mälestise ja selle kaitsevööndiga ja planeerida tegevused väljapoole mälestise kaitsevööndit. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 241 on veealusel mälestisel ning selle kaitsevööndis keelatud ankurdamine, traalimine, süvendamine  EELNÕU ja tahkete ainete kaadamine. Kõik veealusel mälestisel ning selle kaitsevööndis planeeritavad tööd tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, läbi tuleb viia allveearheoloogiline uuring. Keskkonnaministeeriumi 23.07.2018 kirja nr 16-3/18/4430-2 kohaselt aitavad Est-Agar AS poolt kavandatud tegevused kaasa eesmärgile saavutada Soela väina veekogumi hea keskkonnaseisund. Kaitseministeerium selgitas 26.07.2018 kirjas nr 12-3/18/3040, et PV3 ala ei asu teadaolevalt ajalooliste miiniväljadega kattuval merealal ning risk ajaloolise lõhkematerjaliga kokku puutuda on madal. PV4 ala võib osaliselt kattuda teadaoleva ajaloolise miiniväljaga ning risk ajaloolise lõhkematerjaliga kokku puutuda on kõrgem. Kaitseministeerium palub Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lg 1 p 41 alusel teha arendajal tihedat koostööd Kaitseväega, enne kavandatava tegevusega alustamist kooskõlastada Kaitseväega komplekside täpsed asukohad ning muud asjaolud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 31.07.2018 kirjaga nr 1.10-13/18- 0095/6632 teada, et vastuväiteid hoonestusloa menetluse algatamiseks puuduvad. Keskkonnaamet andis 01.08.2018 kirjaga nr 7-9/18/11241-2 teada, et hoonestusloa menetluse algatamiseks vastuväited puuduvad ning tegevus ei vaja vee erikasutusluba, kuna tegevuse käigus toitaineid veekeskkonda ei lisata. Rahandusministeerium edastas 13.08.2018 kirja nr 15-1/5427-2, milles selgitas, et hoonestuslubade menetlemisel ja mõjude hindamisel tuleb arvestada Hiiu mereala planeeringus seatud tingimusi (sh planeeringu ptk 2.3.6). TJA edastas seisukohad arendajale tutvumiseks ning omapoolse seisukoha esitamiseks. Est- Agar AS edastas TTJA-le 12.09.2018 kokkuvõtte, et on asjaomaste asutuste märkustega nõus (registreeritud TTJA dokumendiregistris, registreerimise nr 16-7/18-1871-015). TJA avalikustas VeeS (20.04.2018 kehtinud redaktsioon) § 227 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes teate Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS-i hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest. VeeS § 227 lg 4 kohaselt oli teistel huvitatud isikutel õigus 20 päeva jooksul esitada omapoolne hoonestusloa taotlus sama avaliku veekogu osa ehitistega koormamiseks, mis on koostatud vastavalt VeeS § 226 sätestatud nõuetele. Saaremere Kala AS esitas 22.10.2018 TJA- le hoonestusloa taotluse eesmärgiga rajada kalakasvatus samale avaliku veekogu osale. TTJA edastas 25.06.2020 kirjaga nr 16-7/18-1133-017 ettepaneku Ösel Harvest OÜ, Est-Agar AS ja Saaremere Kala AS-i esindajatele leida omavahel kompromiss, kus kõik osapooled leiaksid lahenduse oma kavandatava tegevuse jätkamiseks. Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS esitasid 21.10.2020 TTJA-le kompromissi. TTJA võttis kirjaga 18.11.2020 taotlejate kompromissi vastu ja selgitas, et jätkab Ösel Harvest OÜ ja AS Est-Agar hoonestusloa taotluste menetlemist kalakasvatuse ning vetika- ja karbikasvatuse rajamiseks Hiiu mereala planeeringu vesiviljelusalale PV3 ja Est-Agar AS ning AS Saaremere Kala hoonestusloa taotluste menetlemist kalakasvatuse ning vetika- ja karbikasvatuse rajamiseks vesiviljelusalale PV4 vastavalt osapoolte kompromissettepanekus välja toodule. TTJA küsis 06.10.2021 kirjaga nr 16-7/18-1871-019 täiendavalt VeeS § 227 lg 2 ja 61 alusel asjaomastelt asutustelt (Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium,  EELNÕU Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Muinsuskaitseamet, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Hiiumaa Vallavalitsus ja Transpordiamet) seisukohta Est-Agar AS hoonestusloa algatamise otsuse eelnõule. Hiiumaa Vallavalitsus andis 19.10.2021 kirjaga nr 9-6/881-1 teada, et on tutvunud esitatud dokumentidega ning nõustub hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõuga. Muinsuskaitseamet andis 22.10.2021 kirjaga nr 1.1-7/3058-2 teada, et neil ei ole vastuväiteid hoonestusloa algatamisele, kuid eelnõud tuleb täiendada allveearheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse osas nii PV3 kui ka PV4 aladel. Allveearheoloogilise uuringu nõuded on välja toodud Muinsuskaitseseaduse §-des 68 ja 69. Enne uuringu läbiviimist tuleb Muinsuskaitseametile esitada uuringukava ja -teatis, pärast uuringu läbiviimist uuringuaruanne. Maaeluministeerium tõi 25.10.2021 kirjas nr 1.1-7/3058-2 välja PV4 ala kalapüügi olulisuse. Lähtudes Hiiumaa mereala planeeringu seletuskirja peatükist 2.3.4 „kalapüük“ toodust, pidas Maaeluministeerium oluliseks, et kavandatava tegevuse asukoha otsustamisel kaasatakse hoonestusloa menetluse protsessis ka Hiiumaa rannakalureid esindav MTÜ Hiiukala. Transpordiamet andis 03.11.2021 kirjaga nr 6.3-1/25343-2 teada, et neil puudub hoonestusloa menetlemise algatamisele vastuväited, kuid menetluse käigus peab arendaja hindama tegevuse mõju piirkonna laevaliiklusele ning välja pakkuma laevaliikluse ohutust tagavad meetmed koostöös Transpordiametiga. Tegevuse tehnilise lahenduse ja asukohtade täpsustumisel järgmistes arendusetappides tuleb laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandada navigatsioonimärgistus, mille asukohad ja projekt tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Kaitseministeeriumi ei esitanud 03.11.2021 kirjaga nr 12-3/21/3696 vastuväiteid hoonestusloa algatamise menetlusele, sest tegevus ei mõjuta riigikaitselist tegevust piirkonnas. Paluti arvestada varasemas kirjas (26.07.2018 nr 12-3/18/3040) esitatud tähelepanekutega ning kooskõlastada Kaitseväega komplekside täpsed asukohad ning muud asjaolud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andis 04.11.2021 e-kirjaga teada, et vastuväited hoonestusloa taotlusele puuduvad, mistõttu vastavalt VeeS § 219 lõikele 2 ametlikku vastust ei edastatud. Keskkonnaamet juhtis 08.11.2021 kirjaga nr 6-2/21/21310-2 tähelepanu, et 01.08.2018 kirjaga nr 7-9/18/11241-2 antud seisukoht on aegunud tulenevalt VeeS 01.10.2019 kehtima hakkamisest. Keskkonnaamet tõi välja, et tegevuseks on vajalik taotleda veeluba kui vesiviljeluse maht ületab ühte tonni aastas vastavalt VeeS § 187 p-le 15 ning nimetas info, mida arendaja peab Keskkonnaametile esitama veeloa taotlemisel. Kui vetikakasvatused ankurdatakse merepõhja, on olenevalt tahke aine uputamise kogusest vajalik taotleda kas veeluba või registreerida veekeskkonnariskiga tegevus. Vajalik on täpsustada vetikakasvatusel kasutatavate veealuste aedade tehnoloogiat. Kuna PV3 ala kattub osaliselt planeeritava Kõpu merekaitsealaga, ei ole seal kavandatava sihtkaitsevööndi kaitserežiimi tõttu tulevikus võimalik teostada majandustegevust. Keskkonnaamet ei nõustunud TTJA seisukohaga, et tegevusel puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikku arvatud aladele tulenevalt PV 4 mõjualasse jäävatest Natura aladest. Seetõttu pidas Keskkonnaamet vajalikuks keskkonnamõju eelhinnangu teostamist koos Natura eelhindamisega. Kui negatiivse mõju esinemist ei ole eelhindamisega võimalik välistada, on vajalik algatada keskkonnamõju hindamine. Samuti oldi seisukohal, et kavandataval tegevusel tuleb käsitleda piirkonda kavandatavaid kalakasvatusi negatiivse koosmõjurina.  EELNÕU Kuna hoonestusloa taotlus kattus põhjapoolses osas kavandata va Kõpu merekaitsealaga, mille hetkel ettevalmistatav kaitsekord (sihtkaitsevöönd) ei võimaldaks sumpade rajamist, täpsustas arendaja 21.01.2022 täiendavalt hoonestusloa koordinaate ala PV3 osas. Lisaks esitati keskkonnamõju eelhinnang (edaspidi KMH eelhinnang), mille koostas Lemma OÜ (registrikood 11453673, koostaja Piret Toonmere, KMH litsents nr KMH 0153 ja Heli Aun). Est-Agar AS-i hoonestusloa taotluse alusel avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid PV 3 ala: X1: 6528987.98 Y1: 385738.41 X2: 6528421.76 Y2: 386695.08 X3: 6528234.88 Y3: 386640.76 X4: 6528044.87 Y4: 386556.13 X5: 6527868.64 Y5: 386445.89 X6: 6527709.66 Y6: 386312.23 X7: 6527571.06 Y7: 386157.77 X8: 6527455.58 Y8: 385985.54 X9: 6527365.47 Y9: 385798.94 X10: 6527302.52 Y10: 385601.64 X11: 6527267.97 Y11: 385397.53 X12: 6527265.68 Y12: 385138.93 X13: 6527309.81 Y13: 384880.52 PV 4 ala: X1: 6507015 Y1: 409689 X2: 6509940 Y2: 407262 X3: 6511390 Y3: 407504 X4: 6511320 Y4: 408787 Hoonestusloa menetluse algatamise otsustamine TTJA otsustab hoonestusloa menetluse algatamise VeeS § 226 lõike 1 ning § 227 lg 1 ja 2 alusel pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Hoonestusloa menetluse algatamine toimub vastavalt VeeS §-le 227. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt ei ole keskkonnamõju hindamine või KMH eelhindamine kohustuslik. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuseks koostada eelhinnang sellise tegevuse  EELNÕU puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Hiiu merealade planeeringu seletuskirja peatüki 2.3.6 kohaselt tuleb vesiviljeluse kavandamise korral igakordselt otsustada keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus. Arendaja esitas TTJA-le OÜ Lemma poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu, mis on koostatud vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud vesiviljelusala PV4 paikneb mitme kaitsealuse ala kõrval või lähistel. Vanamõisa lahe hoiuala (KLO2000048) ning Vanamõisa loodusala (RAH0000486) ja Vanamõisa linnuala (RAH0000098) paiknevad kavandatava tegevuse asukohast vahetult idas. Klaasirahu hallhülge püsielupaik (KLO9101785) ja Klaasrahu loodusala (RAH0000641) ning Raudrahu hallhülge elupaik (KLO9104370) ja Raudrahu loodusala (RAH0000135) paiknevad kavandatava tegevuse välispiirist minimaalselt ~2 km kaugusel. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena ei kasutata tegevuse realiseerimisena ressurssidena maad, mulda, pinnast, maavara ega looduslikku mitmekesisust nagu loomastik ja taimestik. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed ei kasuta energiaallikaid. Rajatiste paigutamisega veekeskkonda ega nende hilisema kasutamisega ei toimu heidet vette ega pinnasesse, samuti olulist heidet õhku ega lõhna teket. Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra. Võimalik müra kaasneb vaid rajatiste teenindamisel laevadega, kuid see ei erine tavapärasest laevatranspordiga tekkivast mürast. Vibratsiooni, valguse ega ioniseeriva kiirguse tekkimist ei ole ette näha vetikate kasvatamiste rajatistega, karpide püügirajatistega ega nende laevadega teenindamisel. Tegevusega ei kaasne merevee temperatuuri muutust, avariiohtlike olukordade tekkimist, suurõnnetuste või katastroofide ohtu ega olulisel määral jäätmeteket. Natura eelhinnangus tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning Natura alade paiknemisest on välistatud mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele, mistõttu ei ole hoonestusloa menetlemisel vajalik läbi viia Natura asjakohast hindamist. Eeltoodule tuginedes ei ole objektiivsele teabele tuginedes põhjust eeldada, et Est-Agar AS poolt kavandatava tegevusega võiks kaasneda eeldatavalt ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Kuigi kavandatavad kalakasvatused kaotavad suure tõenäosusega kavandatava vetika- ja karbikasvanduse positiivse mõju veekvaliteedile, hinnatakse kavandavate kalakasvatustega kaasneda võivad võimalikke mõjusid kalakasvatuste (Ösel Harvest OÜ ning Saaremere Kala AS) hoonestusloa menetluste käigus. Hoolimata sellest, et Est-Agar AS ning kalakasvatusi kavandatavad ettevõtted plaanivad teha koostööd, ei ole Est- Agar AS-le hoonestusloa võimalik andmine sõltuvuses sellest, kas aladele PV3 ja PV4 rajatakse kalakasvatus või mitte. Samuti ei ole põhjust eeldada, et juhul kui vesiviljelusaladele PV3 ja/või PV4 antakse hoonestusluba kalakasvatuse rajamiseks, põhjustaks täiendavalt Est-Agar AS tegevus kumuleerivat negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (pigem on kavandatav tegevus leevendavaks meetmeks kalakasvatustest tulenevatele võimalikele mõjudele). Seetõttu ning lähtuvalt keskkonnamõju eelhinnangut tulemusest ei ole TTJA hinnangul Est-Agar AS hoonestusloa taotluse puhul vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine KeHJS § 3 lg 1 p 2 alusel.  EELNÕU TTJA saab otsustada hoonestusloa menetluse algatamise, kui puuduvad hoonestusloa menetluse algatamise keeldumise alused. VeeS § 228 lg 1 ja 2 kohaselt keeldub pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamisest, kui hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu; taotletaval alal on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus, mille tulemusel antava hoonestusloa alusel ehitatava ehitise olemusest tulenevalt ei ole asjaomasele alale võimalik anda teist hoonestusluba; taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud või kui kavandatava ehitise püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering. Lähtudes arendaja poolt esitatud hoonestusloa taotlusest ja asjaomaste asutuste arvamustest ei ole tuvastatud hoonestusloa menetluse algatamist välistavaid asjaolusid. Ärakuulamine TTJA saatis … kirjaga nr … haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 alusel hoonestusloa menetluse algatamise otsuse eelnõu AS Est-Agar tutvumiseks ning arvamuse ja seisukoha andmiseks kahe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates. Kirjale oli lisatud info, kui AS Est-Agar tähtajaks oma seisukohta ei edasta või ei ole TTJA-d teavitanud vajadusest oma vastuskirja esitamise tähtaega pikendada, siis loetakse, et arvamused ja vastuväited hoonestusloa algatamise eelnõule puuduvad. OTSUS Tulenevalt eeltoodust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (01.06.2018 kehtinud redaktsioon), Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 ja koostatud keskkonnamõju eelhinnangu järeldustest ning lähtudes veeseaduse (01.06.2018 kehtinud redaktsioon) § 227 lg 1 ja 7 ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 punkti 8 ja § 10 punkti 1 alusel otsustan: 1. Algatada hoonestusloa menetlus Est-Agar AS-i 01.06.2017 esitatud ning 02.07.2018 ja 21.01.2022 täiendatud koormatavate koordinaatide ja 20.10.2020 Saaremere Kala AS, Ösel Harvest OÜ ja Est-Agar AS vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. 2. Mitte algatada keskkonnamõju hindamist, sest TTJA hinnangul on objektiivse teabe põhjal välistatud, et tegevusega eraldi või koostoimes muude tegevustega võiks eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. 3. Hoonestusloa menetluses on vajalik ala PV4 osas läbi viia allveearheoloogiline uuring ning teha koostööd Muinsuskaitseametiga. 4. Hoonestusloa menetluse käigus on vajalik teha koostööd Kaitseministeeriumiga ning Transpordiametiga.  EELNÕU Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektorile (Endla 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtule (Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected]) halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Tallinn 2021 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Nimetus: AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang Töö tellija: AS Est-Agar Reg nr 10215434 Saare maakond, Saaremaa vald, Kärla alevik, Kooli tn 15 Tel +372 454 2205, +372 530 6250 E-post [email protected] Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 600 7740 E-post [email protected] Vastutav koostaja: Piret Toonpere (litsents KMH 0153) Töös osalesid: Heli Aun Töö versioon: 21.01.2022 2 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 5 1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ................................................................................... 6 1.2 Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega .............................................................. 7 1.2.1 EL sinimajanduse strateegia ...................................................................................... 7 1.2.2 Eesti merestrateegia ................................................................................................. 7 1.2.3 Eesti mereala planeering .......................................................................................... 7 1.2.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ................................ 8 1.2.5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021 .............................................. 9 1.2.6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ......................... 9 1.2.7 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ 10 1.2.8 Hiiumaa arengustrateegia 2020+ ............................................................................ 10 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ....................................................... 11 1.4 Tegevuse energiakasutus ....................................................................................................... 11 1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ..................................................................................................... 11 1.5.1 Heide vette ja pinnasesse ....................................................................................... 11 1.5.2 Heide õhku .............................................................................................................. 11 1.5.3 Lõhn ......................................................................................................................... 11 1.5.4 Müra ........................................................................................................................ 11 1.5.5 Vibratsioon .............................................................................................................. 11 1.5.6 Valgustatus .............................................................................................................. 11 1.5.7 Soojus ...................................................................................................................... 12 1.5.8 Kiirgus ...................................................................................................................... 12 1.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine................................................................................... 12 1.7 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus ......................................................................................................................................... 12 1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel ......................... 12 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 13 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused.... 17 2.2 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ................................................................... 18 3 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ......................................................................................... 18 2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ............................................................................... 18 2.5 Kultuuripärand ........................................................................................................................ 19 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele .................................................................................. 20 3.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ........................................................................................ 20 3.1.1 Natura eelhindamine .............................................................................................. 20 3.2 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ................................................................................................................................ 28 3.3 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused 28 4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 29 5 Keskkonnatingimused ............................................................................................................ 30 4 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostasid Lemma OÜ keskkonnaeksperdid Piret Toonpere (KMH0153) ja Heli Aun. Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, edaspidi KeHJS ning keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Samuti on arvestatud asjakohaste juhendmaterjalidega. KMH eelhindamise objektiks on AS Est-Agar poolt 01.06.2018. a esitatud hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks vetikate kasvatamiseks ning merekarpide püüdmiseks vajalike rajatistega Hiiumaa meraplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse aladele PV3 ja PV4. KMH eelhinnangu koostamine on vajalik vastavalt Keskkonnaameti 08.11.2021. a arvamusele nr 6-2/21/21310-2. Keskkonnaamet on nimetatud arvamuses välja toonud, et kuna alal PV4 taotletava hoonestusala mõjualasse jäävad Natura-alad, siis on vajalik selgitada välja kas kavandatava tegevusega on välistatud ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele või mitte ning kas seetõttu on vajalik KMH eelhinnang. Lähtudes eeltoodust on vajalik teostada KMH eelhindamine, mille üheks osaks on ka Natura eelhindamine. Käesolev KMH eelhinnang on koostatud AS Est-Agar hoonestusloa taotluse ja selle lisana esitatud materjalide alusel lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust ning dokument annab vastava hinnangu KMH koostamise vajalikkuse osas. KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju, mis nõuab keskkonnamõju hindamise läbiviimist. 5 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 1 Kavandatav tegevus 1.1 Kavandatava tegevuse iseloom ja maht Kavandatavaks tegevuseks on Hiiumaa lähistel meres (Hiiumaa mereplaneeringuga planeeritud vesiviljeluse aladele PV3 ja PV4) vetikakasvatuse ning merekarpide püüdmise kompleksi rajamine. Kummalegi vesiviljelusalale planeeritakse 10 vetikakasvatuse piiret ja 200 karbiliini. Kokku planeeritakse seega 20 vetikakasvatuse piiret ja 400 karbiliini. Kasvatatavaks vetikaks on punavetikas Furcellaria Lumbricalis ning püütavaks karbiks söödav rannakarp Mytilus Edulis. Vetikakasvatuses on kavas kasutada põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat. Ühe aia veealune kõrgus (st merepinnast allpool asuv osa) on orienteeruvalt 1,0–2,0 m ning läbimõõt sõltub konkreetsest asukohast, aga on orienteeruvalt minimaalselt 30 m ning võib ulatuda kuni 1130 m-ni. Aiad paiknevad ning on ankurdatud mere põhja. Aedu võidakse rajada nii ujuvana kui ka merepõhja kinnituvana. Kuna praktika ja tehnoloogilised lahendused antud vesiviljelusviisi osas on alles väljatöötamisel, siis aedade lahedus töötatakse välja katseliselt ja aedade paiknemist ja kõrgust merepinna suhtes võidakse kasutamise käigus muuta. Olemasoleva teabe põhjal hakkavad aiad paiknema pigem mere põhjas. Arvestades vetika kihi keskmiseks paksuseks põhjas ca 0,2 m ja vetika tiheduseks ligikaudu 5 kg/m3, siis kasvab ühes aias orienteeruvalt kuni 1000 tonni vetikat märgkaalus ning seega maksimaalne kogus vetikaid ühel vesiviljelusalal kõikides aedades (10 tk) kokku on orienteeruvalt 10 000 tonni ning kahel vesiviljelusalal (PV3 ja PV4) kõikides aedades (20 tk) kokku on orienteeruvalt 20 000 tonni. Vetikate kasvatamisel piiratud alal merepõhjas ei kasutata mingeid lisatoitaineid. Furcellaria Lumbricalise mittekinnituv vorm püütakse kvoodi alusel Kassari lahest ning asetatakse rajatud aedadesse kasvama. Vetika massi juurdekasv toimub loomulikult ning on looduses sõltuvalt tingimustest 50–200% aastas. Söödava rannakarbi püüdmiseks on plaanis kasutada laialdaselt levinud tehnoloogiat, mida kasutatakse ka teistes Läänemere äärsetes riikides nagu Taani, Rootsi, Soome jne. Planeeritav püügilahendus on nn long line püügivahend, millega on võimalik tänaseks teostatud testide põhjal Läänemere oludes püüda kuni 3000 kg karpe ühe 200 m pikkuse liini kohta, millel on 3 m pikkused püügiliinid. Üks püügivahend koosneb u 200 m pikkusest põhiliinist, millelt riputatakse veesambasse püügiliinid. Püügiliinid on sõltuvalt asukohast 3–5 m pikkused ja paiknevad põhiliinil u 0,5 m vahedega. Liin on tähistatud ankrupoidega otstes, väiksemate liinipoidega liinil ja kogu ala tähistatakse kollaste toodritega nurkades. Paigaldatud rajatiste ja püügisüsteemide teenindamine toimub vastava spetsiaalse võimekusega laevaga, mis saab lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid sadamaid. Karpide püügivahendite paigaldamise osas ei ole tegemist püsiva rajatisega, karpe eraldi ette ei kasvatata ning liinide külge ei kinnitata, toimub karpide loodusest püüdmine, pakkudes neile veesambas kinnitumise võimalust. Vetikate kasvatamise rajatiste eesmärgiks on kasvatada toorainet tehasele, mis toodab lisandeid toiduainete-, kosmeetika-, ja meditsiinitööstustele. Kasvatamine tagab stabiilse ressursi ning annab võimaluse parandada sisendtooraine kvaliteeti ja puhtust. 6 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Karbiliine kasutatakse söödava rannakarbi püüdmiseks, mis on sisendiks lemmikloomade ning lindude toidu tootmisele, aga kasutatakse ka inimtoiduks. Hoonestuslubasid vesiviljelusaladele PV3 ja PV4 taotletakse 50 aastaks. 1.2 Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 1.2.1 EL sinimajanduse strateegia EL sinimajanduse strateegias on vesiviljelus üks suurimaid kasvuvõimalusi. Vesiviljelusest merekeskkonnale avalduvate negatiivsete mõjude haldamiseks saab kasutada innovaatilist tehnoloogiat ja leevendusmeetmeid. Tuleks edendada merevetikate ja karpide kasvatamist, rakendades koostalitlusvõimelisi ja toitaineid kompenseerivaid lahendusi (nt multitroofne vesiviljelus või toitainete suletud ringlus). Kavandatav tegevus on kooskõlas EL sinimajanduse strateegia eesmärkidega. 1.2.2 Eesti merestrateegia EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES – good environmental status), mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest. Eesti merestrateegia meetmekava arvestab juba kehtestatud arengukavade ja nende rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel olevatele meetmetele. Meetmena on ette nähtud nt merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti majandusvööndis, vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks merel jm tegevused. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus merestrateegiaga, kuid sellega ka otseselt ei haaku. Merestrateegia näeb ette vesiviljeluse reguleerimiseks vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamist, mis peaksid siis vetikakasvatuste ja karbipüügialade tegevust täpsemalt reguleerima. Seega tegu ei ole kavandatavale tegevusele otsekohalduva dokumendiga. 1.2.3 Eesti mereala planeering Eestis algatas Vabariigi Valitsus 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Antud vetikate kasvatamine ja merekarpide püüdmise hoonestusloa menetlus toimub paralleelselt mereala planeeringu koostamisega. Eesti mereala planeeringu kooskõlastamise ja 7 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 avalikustamise periood on töö koostamise hetkel lõppenud ning käesoleval hetkel toimub planeeringu puhul kogu sisendi läbitöötamine ning ekspertidega koostöös seisukohtade kujundamine. Eesti merealal on suur potentsiaal söödava rannakarbi kasvatamiseks. Praeguste teadmiste põhjal on rannakarpide saagikus Eesti avameres parimate piirkondlike tehnoloogiate kasutamise korral samas suurusjärgus Taani väinadega ja suurfarmide tootmiskulud eeldatavalt majanduslikult konkurentsivõimelised. Mereala alusuuringule tuginedes paiknevad karbikasvatuseks sobivad alad peamiselt Saaremaast ja Hiiumaast läände jäävatel merealadel. Vetikakasvatus on perspektiivne lisaks veel Väinamere ja Soome lahe lääneosas. Mereala planeering kaardistab vetika- ja karbikasvatuse loodusliku kasvupotentsiaali (asukoht kattub menetletava hoonestusalaga). Vetika- ja karbikasvatuse arendamine on võimalik ka väljaspool suure ja mõõduka potentsiaaliga alasid, kuid seal ei pruugi see ebasobilike kasvutingimuste tõttu olla otstarbekas. Planeering annab järgmised suunised: − Karbi- ja vetikakasvatuste tasakaalustatud arengut soodustatakse looduslikult sobivates kohtades ning väljaspool karbi- ja vetikakasvatuste rajamist välistavaid alasid. − Karbi- ja vetikakasvatuste kattumisel veeliiklusalaga on soovitav eelistada arenduseks veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on koostöö Veeteede Ametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks. − Vesiviljeluses soodustatakse nö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega. Samas on võimalik vetika- ja/või karbikasvatust arendada ka kalakasvandusest ruumiliselt eraldiseisvana. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. − Eelistatud on karbi- ja/või vetikakasvatus tuuleenergeetika aladel, et saavutada positiivne koosmõju läbi mereala ruumilise kooskasutuse (paiknemise samas mereruumis), võimalusel ühise taristu vms kasutamise. − Karbi- ja vetikafarmides on soositud farmi enda tarbeks taastuvenergeetika kasutamine/tootmine, välja arvatud tuuleenergeetika kasutamine/tootmine. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti mereala planeeringuga. 1.2.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad 8 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaa merealade planeeringu kohaselt tuleb vesiviljeluse arendamiseks: 1) iga juhtumi puhul otsustada KMH vajalikkus ning vajadusel määrata mõjutavate tegurite (toitainete bilanss, võõrliikide soodustamine jms) modelleerimisvajadus; 2) miiniohu vältimiseks tuleb läbi viia võimalik miiniohu välja selgitamine planeeritud vesiviljeluse alad PV2 ja PV4; 3) vesiviljelusala kattumisel veeliiklusalaga tuleb koostöös Veeteede Ametiga otsustada võimaliku veeliiklust takistava objekti/tegevuse asukoht, suurus, piirangu aeg; 4) vesiviljelusala kattumisel kalapüügi huviga tuleb koostöös huvigruppidega otsustada tegevuse asukoht, suurus ja vastastikune mõjutuse/piirangu aeg; 5) vesiviljelusala kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga, et selgitada välja võimalik kattumine avastatud mälestistega. Hoonestusloa taotluse alad paiknevad Hiiumaast lääne suunas Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal. Taotletavad alad paiknevad maakonnaplaneeringuga määratud vesiviljeluse aladel PV3 ja PV4. Maakonnaplaneeringus on vesiviljeluse alade määramisel lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja mere sügavusest. Vastavalt planeeringule tuleks eelistada nn kombineeritud vesiviljelust st lisaks kalakasvatusele karbi- ja vetikakasvatust, et vähendada kalakasvatusest tulenevaid keskkonnamõjusid. Käesoleva KMH objektiks olev vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmise kavandamine on kooskõlas Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. 1.2.5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021 planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. VMK-s on Soela väina rannikuveekogumi koondseisundi hindamisel arvestatud 2012. aasta keemilise seisundi seire tulemusi, millest tulenevalt on selle veekogumid halvas seisundis, ökoloogiline seisund kesine ning keemiline seisund (elavhõbedaga) hea. Veemajanduskava kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks planeeritava hoonestusloa ala piirkonna rannikuvee kogumi hea seisund. Kavandatav vetikate kasvatamine ja merekarpide püüdmine üksi (ilma naabrusesse planeeritava kalakasvanduseta) ei avalda Soela väina rannikuveekogumile negatiivset mõju. Käesoleval ajal valmistatakse ette veemajanduskava aastateks 2021–2027. Veemajanduskavad ajakohastatakse hiljemalt 22. detsembriks 2021. 1.2.6 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Vesiviljeluses on vähesel määral hakatud katsetama uute kalaliikide kasvatamisega ning on tekkinud huvi ka vetikate ja karpide kasvatamise vastu. Katsetatud on juba punavetika Furcellaria lumbricalis ja söödava rannakarbi Mytilus edulis kasvatamist Väinameres, Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Nende puhul loodetakse leida Eesti tingimustesse sobiv tootmistehnoloogia. Vetikakasvatuse puhul on käimas esimesed innovatsiooniprojektid kasvatustehnoloogiate arendamiseks. Erasektori algatusel on käivitunud karbikasvatuse arendamine. Teistes Läänemere- 9 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 äärsetes riikides on nähtud võimalust vähendada karbi ja vetikakasvatusega merekeskkonna eutrofeerumist. Vetikate ja karpide kasvatamine võimaldaks ühelt poolt merest välja viia toitaineid (N, P) ning teiselt poolt anda kõrge lisandväärtus suure ekspordipotentsiaaliga vesiviljelustoodangule (nt Furcellaria lumbricalis – valgulised pigmendid, nanotselluloos). 1.2.7 Eesti üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ ja säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ Üleriigiline planeering käsitleb ruumilisi seoseid teiste riikidega, samuti Eesti riigi erinevaid regioone ning kogu maa- ja veeala tervikuna. „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mis seab eesmärgiks otstarbeka ruumikasutuse saavutamise Eesti kui terviku mastaabis ning seab keskkonna eripärast lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Säästev Eesti 21 (SE21) selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia mõtteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide kooskõlastatud tegevuseks Eesti jätkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 lähtub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid tänaste mureküsimuste keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada ühiskonnas selliseid võimeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti jätkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis pärast vastuvõtmist saab ühemõtteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva ühiskondliku protsessina, omamoodi ühiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (ühiselt väärtustatud) arengueesmärgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama väga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest pärit ressursse. Kavandatav vetikate kasvatamine ja merekarpide püüdmine aitab suurendada ettevõtlusaktiivsust kohalikul tasemel, arendades kohalike tingimustega vastavat, paindlikku ettevõtlust ja jätkusuutlikku loodusvarade kasutust. Kavandatav tegevus arendab piirkonna majandustegevust ning loob juurde uusi töökohti tagatakse kohalike ettevõtete konkurentsivõime ja tegevuse stabiilsus. 1.2.8 Hiiumaa arengustrateegia 2020+ Kavandatav tegevus on kooskõlas Hiiumaa arengustrateegiaga 2020+, mille keskmes on Hiiumaa elanik. Strateegia valdkondlikud visioonid lähtuvad üldisest visioonist ja toetuvad olulistele alusväärtustele, milleks üks on aktiivne ettevõtlus sh: 1) kohanev ja mitmekesine ettevõtlus; 2) traditsioonilise ettevõtluse väärtustamine (kalandus ja väikelaevandus); 3) uue ettevõtluse toetamine (IT, kaugtöö, teadmuspõhine ettevõtlus); 4) energeetiline sõltumatus (puit, biomass, tuul, päike); 5) rohemajandus. 10 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 1.3 Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine AS Est-Agar taotleb hoonestuslubasid avamerele Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseteks vesiviljeluse aladeks märgitud aladele PV3 ja PV4. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on seega peamiseks ressursiks vesi. Samas on oodata, et tegevusega kaasneb veekvaliteedi paranemine. Mere põhjas kasutatakse põhjaaedadel baseeruvat tehnoloogiat. Aiad on ankurdatud mere põhja. Seega kasutatakse ressursina mere põhja. Aedade rajamiseks ei rajata püsivaid konstruktsioone mere põhja. Aiad ja ankrud on eemaldatavad. Kavandatav tegevus ei kasuta ressurssidena maad, mulda, pinnast, maavara ega looduslikku mitmekesisust nagu loomastik ja taimestik). 1.4 Tegevuse energiakasutus Kavandatava tegevuse energiakasutus avaldub seda teenindava spetsiaalse võimekusega laeva kasutamises, mis kasutab lähtesadamana piirkonnas olevaid sadamaid. Tõenäoliselt leitakse teenindava laeva ühiskasutusvõimalused samasse piirkonda kavandatava kalakasvandusega. Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed ise energiaallikaid ei kasuta. 1.5 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 1.5.1 Heide vette ja pinnasesse Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Vetikad ja karbid seovad veekeskkonnast toitaineid. Rajatiste teenindamisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. 1.5.2 Heide õhku Kavandatava tegevuse realiseerimisel ja rajatiste teenindamisel ei toimu olulist heidet õhku. 1.5.3 Lõhn Kavandatava tegevuse realiseerimisel paiknevad vetikate kasvatamise rajatised ja merekarpide püügiseadmed merevees ning kaugel rannajoonest, mistõttu lõhna kavandatava tegevusega ei kaasne. Rajatiste teenindamisega ei kaasne lõhna. 1.5.4 Müra Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra. Rajatiste teenindamisel võib oodata ainult rajatisi teenindava spetsiaalse võimekusega laeva müra. 1.5.5 Vibratsioon Vetikate kasvatamise rajatised ja püügiseadmed ei ole vibratsiooni allikad. Samuti ei tekita vibratsiooni rajatisi teenindav spetsiaalse võimekusega laev. 1.5.6 Valgustatus Vetikate kasvatamise rajatised ja püügiseadmed ei ole valgusreostuse allikad. Rajatiste teenindamisel kasutatav spetsiaalse võimekusega laev töötab eeldatavasti päevasel ajal, mistõttu valgusreostuse allikaks seda samuti pidada ei saa. 11 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 1.5.7 Soojus Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei kaasne merevee temperatuuri mõju suurenemist. 1.5.8 Kiirgus Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas. 1.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral jäätmete teket. Vetikad ja karbid kasutatakse toorainena, sh on võimalik neid ära kasutada pea 100%. 1.7 Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral avariiolukordade esinemise võimalikkust. Kasvandust teenindava transpordi puhul esineb mereliiklusega seonduv tavapärane õnnetuste risk, mida tuleb minimeerida jälgides meresõiduohutuse tingimusi ja kasutades tehniliselt korras sõiduvahendeid. 1.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 12 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Kavandatavat tegevust planeeritakse Hiiu mereplaneeringus potentsiaalseteks vesiviljeluse aladeks märgitud aladele PV3 ja PV4 (Joonis 1 ja Joonis 2). Ala PV3 asukohta on võrreldes 01.06.2018 esitatud hoonestusloa taotlusega lähtudes Keskkonnaameti seisukohast, et projekteeritavale Kõpu merekaitsealale pole võimalik hoonestusluba anda. Taotletava ala on nihutatud lõunasuunas nii et see ei kattu projekteeritava Kõpu merekaitsealaga. Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV3. Kavandatavast tegevusest lääne suunda kavandab Ösel Harvest OÜ kalakasvandust. Kalakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 3 040 625 m2, kuhu kavandatakse 3 gruppi sumpasid, igaühes 4 sumpa (st kokku 12 sumpa). 13 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Joonis 2. Kavandatava tegevuse asukoht vesiviljelusalal PV4. Kavandatavast tegevusest lääne suunda kavandab AS Saaremere Kala kalakasvandust. Kalakasvatuse planeeritavaks suuruseks on 22 273 000 m2, kuhu on kavas paigutada kas 16 või 24 sumpa, olenevalt sumba suurusest (kas 32 m või 38 m läbimõõduga). Taotletavad alad vesiviljelusaladel PV3 ja PV4 jäävad HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) liigituse alusel Läänemere avaosa põhjabasseini alale. Läänemere suurimaks probleemiks on eutrofeerumine ehk fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres. See omakorda toob kaasa elupaikade ja liikide arvukuse vähenemise, halvendab veekvaliteeti ning tekitab hapnikupuudust meres. Detailne Läänemere seisundi koondaruanne on 14 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 viimati koostatud 2018 aastal 1. Hoolimata Läänemereäärsete riikide pingutustest on selge, et riikidevahelises kokkuleppes senini sihiks olnud Läänemere hea seisund jääb 2021. aastaks saavutamata. Koostamisel on uus Läänemere seisundi parandamise tegevuskava, mis sihib keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks. Tabel 1. Merekeskkonna seisundi indikaatorite trendid ajavahemike 2010–2014 ja 2015–2019 võrdluses. ↑ – paranev, ↓ – halvenev, ↔ – muutusteta. DIN – nitraadid + nitritid, DIP – fosfaadid, MSTS – Zooplanktoni keskmine suurus ja koguarvukus, NBP – Ava-Läänemere põhjaosa. Muutuseks loetakse indikaatori väärtuste vähemalt 15% erinevust. Allikas: Mereseire 2019 Fütop- Põhja- Põhja- Üld- Üld- DIN DIP Läbi- MSTS lankton taimes- loomas- lämmas- fosfor (talv) (talv) paist- tik tik tik vus NBP ↔ ↔ ↔ ↔ ↓ ↔ ↔ HELCOMi poolt on 2013. a Kopenhaageni deklaratsioonis kokku lepitud toitainete kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse kõik kompleksid asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (N üld) koguseks on 325 000 tonni ja fosfori (Püld) koguseks 7360 tonni. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku osas (N üld) 1800 tonni ja fosfori osas (Püld) 320 tonni. Samuti on välja töötatud toitainete sisendi lagiväärtused ehk NIC (national input ceilings) heitkogused Läänemere osade ning riikide kaupa. Tabel 2. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile. BOB2 BOS BAP GUF GUR DS KAT Fosfor 0 0 8 236 239 0 0 Lämmastik 95 317 1413 11265 13029 18 20 Kogu Eesti territoorium on jagatud vesikondadeks. Selline käsitlus võimaldab keskkonnakorralduses paremini lähtuda valgala loogikal toimivatel looduslikest sisulistest protsessidest, mitte administratiivpiiridest. Hoonestusloa piirkond asub Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on koostatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava3. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava jaotab Läänemere rannikumere osa rannikuveekogumiteks. Kavandatav hoonestusala jääb rannikuveekogumi Soela väina rannikuvee alale. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisund (ÖSE) on 2019. a seisundihinnangu alusel kesine (põhjust ei ole hinnangus toodud) ning keemiline seisund (KESE) halb (põhjus: varasemast (2012) elavhõbedasisaldusest kalas). Soela väina rannikuveekogumi koondseisund on halb. Soela väina rannikuveekogumi puhul on eesmärgiks saavutada 2027. aastaks hea seisund. Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal kasutatakse HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava näitaja ja mereosa kohta. 1 Keskkonnaministeerium. 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/2019.05.29_koondaruanne_msrd.pdf 2 BOB = Bothnian Bay = Botnia lath; BOS = Bothnian Sea = Botnia meri; BAP = Baltic Proper = Läänemere avaosa; GUF = Gulf of Finland = Soome lath; GUR = Gulf of Riga = Liivi lath; DS = Danish Straights = Taani väinad; KAT = Kattegat = Kattegat 3 https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 15 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Pehmetel talvedel esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel talvedel on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Seega ei asu hoonestusloa taotluse ala potentsiaalselt jää esinemise piirkonnas. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50 cm/s. Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi (92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks merepõhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. a teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Arvestades hoonestusloa taotlusega ala sügavust, siis loodusdirektiivi elupaikade esinemine alal ei ole tõenäoline. EL Komisjoni otsus 2017/848 3 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja elupaikade põhitüübid. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine. Antud andmete kohaselt jääb hoonestusloa taotluse ala tsirkalitoraali mudase ja liivase põhjaga elupaigatüübile. Kuna taotletavate alade puhul on tegu suure sügavusega aladega, siis on merepõhja elustik neil eeldatavalt liigivaene. Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Hoonestusloa taotluste alad ei kattu viigerhülge talvitumis- ja sigimisaladega ega ka toitumisaladega. Taotletav ala, mis jääb vesiviljelusalale PV4, kattub viigerhüljeste rändealaga. Eesti mereala planeeringu hülge uuringu kohaselt on ala hüljeste rändeaegseks arvukuseks 1–7 hüljest 5×5 km ruudu kohta. Hallhüljeste puhul on tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära, tulles saaki püüdma nt sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. Mereala linnustiku andmed on koondatud mereala planeeringu alusuuringuna tehtud linnustiku uuringutesse4 5. Hoonestusloa taotluste alad ei jää lindude olulistesse rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad alad uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal. Mereala planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad – tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele. Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). 4 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf 5 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lindude_randek oridoride_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf 16 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Kavandatava tegevuse ala jääb Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere alarajooni 296. Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse kohaselt jäävad hoonestusloa taotluse alad rannapüügi alasse (saak 13,4 tonni aastas), ala piirkonnas ei toimu traalipüüki. Ala PV4 piirneb Vanamõisa lahe hoiualaga, mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja Vanamõisa linnualana. Ala PV4 jääb ca 2 km kaugusele Klaasirahu hallhülge püsielupaigast ja 1,5 km kaugusele Raudrahu hallhülge püsielupaigast, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Klaasrahu loodusalana ja Raudrahu loodusalana. (Joonis 2) Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgiks7 on EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), suurte ja madalate lahtede (1160), väikesaarte ja laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), taimestunud kivirandade (1220), kadastike (5130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Samuti nõukogu direktiivi nr 79/409/EMÜ (kodifitseeritult Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2009/147/EÜ) loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide ning I lisas nimetamata, kaitset vajavate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), hallhani e roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja punajalg-tilder (Tringa totanus). Vanamõisa lahe hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Natura alade (Vanamõisa lahe linnuala ja Vanamõisa lahe loodusala) eesmärkidega. Kaitse-eesmärkide kattuvuse tõttu antakse hinnang hoiualale (ja ka püsielupaikadele) Natura eelhindamise peatükis. Vanamõisa lahe linnuala (ühtlasi ka IBA ala) on moodustatud linnudirektiivi8 I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: piilpart (Anas crecca), hallhani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), valgepõsk lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punajalg tilder (Tringa totanus). Vanamõisa lahe loodusala on moodustatud loodusdirektiivi9 I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010); Klaasrahu ja Raudrahu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liigi elupaiga kaitseks. Kaitstav elupaigatüüp on karid (1170) ning liik, kelle elupaika kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus). 2.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Rannajoon jääb kavandatavast tegevusest ca 2 km kaugusele PV4 vesiviljelusala puhul ning ca 3,6 km kaugusele PV3 vesiviljelusala puhul ning ca 1,9 km kaugusele PV4 vesiviljelusala puhul. Planeeringualad paiknevad avamere vesiviljelusaladel PV3 ja PV4. Kavandatava tegevuse kõrvale 6 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/1201/7013/VV_155m_lisa2.pdf# 7 https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=706677718 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 9 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 17 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 vesiviljelusalale PV3 kavandab Ösel Harvest OÜ kalakasvandust ning vesiviljelusalale PV4 kavandab AS Saaremere Kala kalakasvandust. AS Saaremere Kala hoonestusloa taotlusele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, millest selgub tegevuse mõju. Kavandatav kalakasvatus kaotab suure tõenäosusega kavandatava vetika- ja karbikasvanduse positiivse mõju veekvaliteedile. Samas majanduslikus vaates suurendab kalakasvandusest tulenev toitainete koormus vetika- ja karbikasvanduse tootlust (juurdekasvu). 2.2 Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevuse rakendamine ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust ega mitmekesisust. Kavandatavat tegevust planeeritakse vesiviljeluseks ette nähtud aladele. 2.3 Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest PV4 vesiviljelusalal kavandatava tegevuse lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte (v.a vesiviljelusalal PV3 kavandatav tegevus). Asulad jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast piisavalt kaugele (maismaa asub ca 2 km kaugusel). Vesiviljelusalal PV3 taotletav hoonestusala piirneb projekteeritava Kõpu merekaitsealaga (Joonis 1). Kavandatav tegevus paikneb merekeskkonnas. Teave Natura 2000 alade kohta on leitav Natura eelhindamise peatükist. Tulenevalt Keskkonnaameti 08.11.2021. a arvamusest eelnõu kohta nr 6-2/21/21310-2 on Natura eelhinnangu koostamine vajalik ainult vesiviljelusalaPV4 puhul. Keskkonnaameti hinnangul ei saa välistada PV4 alal kavandatava tegevusega negatiivset mõju Natura alale. Keskkonnaamet on hoonestusloa taotluse menetluses tõstatanud küsimuse, kas kavandatav tegevus vesiviljelusalal PV4 võiks mõjutada negatiivselt põhjaeluviisilisi kalu (eelkõige lesta). Olemasolevate andmete alusel ei ole kavandatava tegevuse ala puhul tegu kalade olulise kudealaga10. Põhjaeluviisiliste kalade jaoks muudab vetikakasvanduse rajamine teataval määral elutingimusi aia paiknemise alal. Tegu on võrdlemisi väikese alaga. Samuti tuleb arvestada, et vetikaaia alad ei ole kalade jaoks kuidagi ligipääsematud või nende edasise elupaigana kasutamatud. Vetikaaias kasvavad vetikad pakuvad mitmetele kalaliikidele varjumis- ja toitumispaika ning kalade ligipääs vetikaaedade sisse on takistatud üksnes külgedelt. 2.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava tegevusega seonduvalt ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale terviklikult. 10 http://www.sea.ee/adrienne/map/IL_map 18 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 2.5 Kultuuripärand Kavandatava tegevuse alal ei ole teada muinsuskaitseliste objektide paiknemist. Laevavrakke alal kaardistatud ei ole. Muinsuskaitseamet näeb vajadust allveearheoloogilise uuringu läbiviimiseks seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi säilimise eesmärgil 11. Uuringu abil on võimalik välistada mõju seni avastamata kultuuripärandile. 11 22.10.2021 nr 1.1-7/3058-2 19 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele Eeldatavalt ei mõjuta kavandatav tegevus oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. Positiivset mõju on oodata veekvaliteedile, kuid juhul kui piirkonda rajatakse ka kalakasvandus, siis tegevuste koosmõjus positiivne mõju, võrreldes olemasoleva olukorraga, kaob. Hoonestusloa taotluses esitatud andmetest lähtudes ei põhjusta kavandatav tegevus olulise keskkonnamõju ilmnemist. Kavandatava tegevusega ei kaasne uute olulise keskkonnamõjuga alade teket. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata ulatusliku mõjuala teket. Mõjutatavaks võib pidada vahetult tegevusega hõlmatud ala. Kaugemale ulatuvad mõjud on positiivse iseloomuga (veekvaliteedi paranemine). Kavandatav vetikate kasvatus ja merekarbi püüdmine toimib pidevalt, aasta läbi, seega on rajatise tõttu tekkiv mõju pidev. Samas on kõik rajatised veest eemaldatavad ning seega on mõju pöörduv. Kavandatav tegevus ei avalda piiriülest mõju. 3.1 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale 3.1.1 Natura eelhindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest12, 13. Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine. Tulenevalt Keskkonnaameti 08.11.2021. a arvamusest eelnõu kohta nr 6-2/21/21310-2 on Natura eelhinnangu koostamine vajalik ainult vesiviljelusalaPV4 puhul. Keskkonnaameti hinnangul ei saa välistada PV4 alal kavandatava tegevusega negatiivset mõju Natura alale. Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 12 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet 13 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final. 20 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks. Mõjuala ulatuse määratlemine. Vetika- ja karbikasvandus ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole nende otsest rajamisala. Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on siiski käesolevas eelhinnangus vaadeldud ka võimalikku mõju kavandatud tegevuse alaga vahetult piirnevatele Natura aladele. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangu peatükis 1 ja siinkohal seda ei korrata. Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus. Ala PV3 lähialal Natura võrgustiku alad puuduvad. Ala PV4 piirneb Vanamõisa lahe hoiualaga , mis kuulub Natura 2000 võrgustikku Vanamõisa loodus- ja Vanamõisa linnualana. Ala PV4 jääb ca 2 km kaugusele Klaasirahu hallhülge püsielupaigast ja 1,5 km kaugusele Raudrahu hallhülge püsielupaigast, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku Klaasrahu loodusalana ja Raudrahu loodusalana. (Joonis 2) Vanamõisa lahe linnuala (ühtlasi ka IBA ala) on moodustatud linnudirektiivi14 I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: piilpart (Anas crecca), hallhani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), valgepõsk lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punajalg tilder (Tringa totanus). Vanamõisa lahe loodusala on moodustatud loodusdirektiivi15 I lisa elupaigatüüpide kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010); Klaasrahu ja Raudrahu loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja II lisa liigi elupaiga kaitseks. Kaitstav elupaigatüüp on karid (1170) ning liik, kelle elupaika kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus). Natura alasid on kirjeldatud Tabel 3-s, kus tärniga on märgitud esmatähtsad elupaigatüübid. Need on hävimisohus olevad looduslikud elupaigatüübid, mille kaitsmise eest kannab EL erilist vastutust, pidades silmas seda kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile. 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. 15 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. 21 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Tabel 3. Natura alad Kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas. Natura ala Pindala Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid Kaitsekord, nr ja nimi (ha) (EELIS andmetel) kaitsekorralduskava (KKK)/(Liigi) kaitse tegevuskava (KTK) EE0040141 2688,4 ha I lisas nimetatud kaitstav Tervikuna meres paiknev Klaasrahu loodusala on Reostusoht. Klaasirahu hallhülge elupaigatüüp on karid (1170); II lisas heaks elupaigaks hallhüljestele püsielupaiga püsielupaik (KeMm Klaasrahu nimetatud liik, mille isendite koosseisu. Hiiumaa ranniku lähedasel alal leidub 20.12.2005 nr 78). loodusala elupaika kaitstakse, on hallhüljes loodusdirektiivi elupaigatüüpidest karide (1170) Hallhülge kaitse (Halichoerus grypus). elupaigatüüpi. tegevuskava (kinnitatud Klaasrahu loodusalale jäävad karide (1170) elupaigad 2014). on esinduslikud ja head looduslikus seisundis, mis loovad head elutingimused hallhüljestele. EE0040499 983,8 ha I lisas nimetatud kaitstav Tervikuna merealale jääv Raudrahu loodusala asub Merereostus. elupaigatüüp on karid (1170); II lisas Saaremaa ja Hiiumaa vahelises meres. Karidega Raudrahu nimetatud liik, mille isendite mereala on heaks elupaigaks hallhülgele. loodusala elupaika kaitstakse, on hallhüljes Raudrahu loodusalal esinevad karide (1170) (Halichoerus grypus). elupaigatüüp loob mitmekesise ja hea elupaiga hallhüljestele. EE0040113 1540,0 ha I lisas nimetatud kaitstavad Hiiumaal asuv Vanamõisa loodusala kattub tervikuna Merereoostus ja Vanamõisa lahe hoiuala elupaigatüübid on liivased ja Vanamõisa linnualaga. Mitmekesine mere ja traditsioonilise (KeMm 08.09.2005 nr Vanamõisa mudased pagurannad (1140), rannikumaastik on heaks elupaigaks erinevatele maakasutuse 233). loodusala rannikulõukad (*1150), laiad kaitstavatele linnuliikidele, nagu piilpart, hallhani, vähenemine. Vanamõisa merikotka madalad lahed (1160), kivirullija, valgepõsk-lagle, liivatüll, merikotkas ja püsielupaik (KeMm püsitaimestuga kivirannad (1220), punajalg-tilder. 21.07.2010 nr 33). väikesaared ning laiud (1620), Vanamõisa loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on rannaniidud (*1630), Vanamõisa lahe hoiuala liivased ja mudased pagurannad (1140), püsitaimestuga liivarannad (1640), kaitsekorralduskava rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), kadastikud (5130) ning vanad 2016-2025. püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning loodusmetsad (*9010). laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), kadastikud (5130) ning vanad loodusmetsad (*9010). Kõik esinevad elupaigad on 22 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura ala Pindala Kaitse-eesmärk (EELIS andmetel) Kirjeldus (EELIS andmetel) Ohutegurid Kaitsekord, nr ja nimi (ha) (EELIS andmetel) kaitsekorralduskava (KKK)/(Liigi) kaitse tegevuskava (KTK) hea või väga hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga. EE0040113 1540,0 ha liigid, mille isendite elupaiku Vanamõisa linnuala asub Hiiumaa edelarannikul. Merereoostus ja Vanamõisa lahe hoiuala Vanamõisa kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), Suure osa alast moodustab rannikumeri, kus leidub traditsioonilise (KeMm 08.09.2005 nr linnuala hallhani e roohani (Anser anser), väiksemaid saari ja laide. Linnualasse on hõlmatud maakasutuse 233). kivirullija (Arenaria interpres), muuhulgas Vanamõisa laht. Maismaad jääb linnualale vähenemine. Vanamõisa merikotka valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ligikaudu 410 ha ning maastikus domineerivad avatud püsielupaik (KeMm liivatüll (Charadrius hiaticula), kooslused. 21.07.2010 nr 33) merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja Vanamõisa linnuala on oluline rändepeatuspaigana punajalg-tilder (Tringa totanus). Vanamõisa lahe hoiuala piilpardile (Anas crecca), hallhanele (Anser anser) ja kaitsekorralduskava valgepõsk-laglele (Branta leucopsis). Kaitsealustest 2016-2025. linnuliikidest pesitseb Vanamõisa linnualal 17 liikide, kellest haruldasemad on merikotkas (Haliaeetus albicilla), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), kivirullija (Arenaria Interpres) ja naaskelnokk (Recurvirostra avosetta). 23 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht. Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele. Samas kuna Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitstud hoiualade, püsielupaikade ja kaitsealadega ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga (looduskaitseala või maastikukaitseala), siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega. Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta. PV3 ala lähialal Natura võrgustiku alad puuduvad ja seega neile mõju ei avaldata. PV4 alal kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele on toodud Tabel 4-s. Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus EE0040141 Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus Kavandatava Klaasrahu läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse- tegevuse osas loodusala eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. on mõju välistatud. 24 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus AS Est-Agar taotletav hoonestusala – sinine joon Hoonestusloa taotluse ala jääb loodusalast ca 3,7 km kaugusele ning alal inventeeritud karide elupaigast ca 4,9 km kaugusele. Mh paikneb Klaasrahu loodusalal ka elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620), mis jääb taotletavast hoonestusalast ca 6,4 km kaugusele. Vetika- ja karbikasvandusega ei kaasne mõjusid, mis võiksid põhjustada muutusi loodusalal kaitstavates elupaigatüüpides või hallhülge elutingimustes. Kaudselt omab karbi- ja vetikakasvatus positiivset mõju Läänemere eutrofeerumise vähendamisele, mis parandaks ka hallhüljeste elutingimusi. Samas on oodata, et samasse piirkonda kavandatavad kalakasvandused neutraliseerivad võimaliku positiivse mõju. EE0040499 Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus Kavandatava Raudrahu läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse- tegevuse osas loodusala eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. on mõju välistatud. 25 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus AS Est-Agar taotletav hoonestusala – sinine joon Hoonestusloa taotluse ala jääb loodusalast ca 1,7 km kaugusele ning alal inventeeritud karide elupaigast ca 2,2 km kaugusele. Vetika- ja karbikasvandusega ei kaasne mõjusid, mis võiksid põhjustada muutusi loodusalal kaitstavates elupaigatüüpides või hallhülge elutingimustes. Kaudselt omab karbi- ja vetikakasvatus positiivset mõju Läänemere eutrofeerumise vähendamisele, mis parandaks ka hallhüljeste elutingimusi. Samas on oodata, et samasse piirkonda kavandatavad kalakasvandused neutraliseerivad võimaliku positiivse mõju. EE0040113 Kavandatav tegevus ei näe loodusalal ega selle vahetus Kavandatava Vanamõisa läheduses ette tegevusi, mis võiksid loodusalale ja selle kaitse- tegevuse osas loodusala eesmärkidele ebasoodsat mõju avaldada. on mõju välistatud. 26 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus AS Est-Agar taotletav hoonestusala – sinine joon Hoonestusloa taotluse ala jääb loodusalast ca 0,5 km kaugusele ning alal inventeeritud lähimatest kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide esinemisalast ca 0,9 km kaugusele. Tulenevalt kavandatavast tegevusest ei kaasne elupaigatüüpide (1140, 1150*, 1160, 1220, 1620, 1630*, 1640, 5130 ja 9010*) füüsilist kadu ega selliseid mõjusid, mis mõjuksid ala kaitse-eesmärkidele negatiivselt (nt toitainete liikumine lainetuse ja hoovustega). Kaudselt omab karbi- ja vetikakasvatus positiivset mõju Läänemere eutrofeerumise vähendamisele, mis parandaks ka hallhüljeste elutingimusi. Samas on oodata, et samasse piirkonda kavandatavad kalakasvandused neutraliseerivad võimaliku positiivse mõju. EE0040113 Kavandatav tegevus ei näe linnualal ega selle vahetus Kavandatava Vanamõisa läheduses ette tegevusi, mis võiksid linnualale ja selle kaitse- tegevuse osas linnuala eesmärkidele (linnuliikidele piilpart (Anas crecca), hallhani e on mõju roohani (Anser anser), kivirullija (Arenaria interpres), välistatud. valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), liivatüll (Charadrius hiaticula), merikotkas (Haliaeetus albicilla) ja punajalg-tilder (Tringa totanus)) ebasoodsat mõju avaldada. Vetika- ja karbikasvandusega ei kaasne teadaolevalt mõjusid, mis võiksid linnustikku mõjutada. Vetika- ja karbikasvandused üldiselt ei tekita linnustikule atraktiivset toitumisala (erinevalt 27 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 Natura ala Hinnang mõjule Asjakohase hindamise vajadus kalakasvandustest). Tegu ei ole ka käesoleval ajal olulise linnustiku toitumisalaga või peatuspaigaga, mille pindala tegevus võiks vähendada. Võimalik oleks teatav linnustiku häirimine teenindava transpordi poolt, kuid arvestades lähimate sadamate paiknemist ei ole tõenäoline, et teenindav transport hakkaks liikuma läbides linnuala. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud negatiivne mõju loodus- ja linnualadele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine antud hoonestusloa edasisel menetlemisel. 3.2 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Käesoleva KMH eelhinnangu koostamise hetkel on teada, et vesiviljelusalal PV3 kavandatavast tegevusest lääne suunas taotlen Ösel Harvest OÜ hoonestusluba kalakasvatamiseks ning vesiviljelusalal PV4 kavandatavast tegevusest lääne suunas taotleb AS Saaremere Kala hoonestusluba kalakasvatamiseks. Kuna käesoleval hetkel ei ole teada millised ettevõtted ja millistel tingimustel lõpuks nii hoonestusloa kui ka keskkonnaloa saavad, siis ei ole asjakohane käsitleda võimalikke kalakasvatusi kui kavandatava tegevuse negatiivset mõju. Kavandatava tegevuse loa saamine ei sõltu sellest kas Ösel Harvest OÜ ja AS Saaremere Kala saab plaanitavaks tegevuseks vajaminevad load või mitte. Juhul kui kalakasvatused rajatakse, siis vetikate kasvatus ise oleks kalakasvatusele nö mõjusid leevendav tegevus ning samal ajal kalakasvandus neutraliseeriks vetika- ja karbikasvanduse positiivsed mõjud. 3.3 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kuna kavandatav tegevusega vesiviljelusalal PV4 ei ole oodata negatiivset keskkonnamõju, siis puudub vajadus leevendavate meetmete kavandamiseks. Vesiviljelusalal PV3 piirneb kavandatava tegevuse ala projekteeritava Kõpu merekaitsealaga. Esialgne taotletav ala nägi ette osalist kattuvust projekteeritava kaitsealaga. Kuna Keskkonnaamet on leidnud merekaitseala moodustamisel ei ole tõenäoliselt võimalik soovitud rajatisi rajada kaitsealaga kattuvale osale, siis on taotletava ala nihutatud lõuna suunas. 28 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 4 Eelhinnangu järeldus Eeldatavalt ei mõjuta avaliku veekogu koormamine vetikate kasvatamseks ning merekarpide püüdmiseks vajalike rajatistega oluliselt ühtegi keskkonnaelementi. KMH eelhinnangu koostaja ei pea seega KeHJS kohase keskkonnamõju hindamise läbiviimist vajalikuks järgmistel põhjustel: 1) Kavandatav tegevus ei kasuta ressurssidena maad, mulda, pinnast, maavara ega looduslikku mitmekesisust nagu loomastik ja taimestik). Merepõhja paigutatavad rajatised ja püügiseadmed ei kasuta energiaallikaid; 2) Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse. Rajatiste teenindamisel ei toimu heidet vette ega pinnasesse; 3) Kavandatava tegevuse realiseerimisel ja rajatiste teenindamisel ei toimu olulist heidet õhku. 4) Kavandatava tegevuse realiseerimisel paiknevad vetikate kasvatamise rajatised ja merekarpide püügirajatised merevees ning kaugel rannajoonest, mistõttu lõhna kavandatava tegevusega ei kaasne. Rajatiste teenindamisega ei kaasne lõhna; 5) Kavandatava tegevuse realiseerimisega ei kaasne müra. Rajatiste teenindamisel võib oodata ainult rajatisi teenindava spetsiaalse võimekusega laeva müra, mis ei erine tavapärasest laevatranspordist; 6) Vetikate kasvatamise rajatised ja karpide püügirajatised ei ole vibratsiooni allikad. Samuti ei tekita vibratsiooni rajatisi teenindav spetsiaalse võimekusega laev; 7) Vetikate kasvatamise rajatised ja karpide püügirajatised ei ole valgusreostuse allikad. Rajatiste teenindamisel kasutatav spetsiaalse võimekusega laev töötab eeldatavasti päevasel ajal, mistõttu valgusreostuse allikaks seda samuti pidada ei saa; 8) Kavandatava tegevuse realiseerimisel ei kaasne merevee temperatuuri muutust; 9) Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas; 10) Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne olulisel määral jäätmeteket; 11) Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne oluliste avariiolukordade esinemise võimalikkust; 12) Vetikate kasvatamise ja merekarpide püüdmisega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu; 13) Natura eelhinnangust tulenevalt tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on välistatud mõju Natura 2000 loodus- ja linnualadele, mistõttu ei ole vajalik Natura asjakohane hindamine antud hoonestusloa edasisel menetlemisel. 29 AS Est-Agar hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang. Versioon: 21.01.2022 5 Keskkonnatingimused KeHJS § 11 lg 81 kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab mh sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lg 1 p 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Keskkonnaministri poolt 16.08.2017. a kehtestatud määruse nr 31 § 5 lg 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, siis esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud keskkonnameetmeteks. KeHJS § 33 lg 1 järgi on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. Kuna käesoleva eelhinnanguga ei tuvastatud tegevusega kaasneva negatiivse keskkonnamõju esinemise võimalust, siis ei kavandata ka keskkonnameetmeid. Muinsuskaitseamet näeb vajadust allveearheoloogilise uuringu läbiviimiseks seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi säilimise eesmärgil16. Uuringu abil on võimalik välistada mõju seni avastamata kultuuripärandile. 16 22.10.2021 nr 1.1-7/3058-2 30 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] 21.01.2022 Est-Agar AS hoonestusloa taotlusest Vastavalt Keskkonnaameti 08.11.2021 kirjale nr 6 - 2/21/21310 - 2 ei ole vetika- ja karbikasvandust võimalik kavandada planeeritavale Kõpu merekaitsealale, sest lähtuvalt kaitse alla võtmise ettepanekust ja looduskaitseseadusest tuleb Kõpu merekaitsealal kehtestada looduskaitseseaduse § 30 kohane sihtkaitsevööndi kaitsekord, kus majandustegevus ning uute ehitiste püstitamine on üldjuhul keelatud . Sellest lähtuvalt muudame senist taotletavat hoonestusloa ala Hiiumaa mereplaneeringu alal PV3. Taotletava tegevuse maht ja iseloom ei muutu võrreldes eelmise taotlusega. Mereplaneeringu ala PV4 osas jääb kehtima senini taotletav ala. Est-Agar AS poolt taotletava ala koordinaadid mereplaneeringu alal PV 3 on järgmised: X 6528987.98 Y 385738.41 X 6528421.76 Y 386695.08 X 6528234.88 Y 386640.76 X 6528044.87 Y 386556.13 X 6527868.64 Y 386445.89 X 6527709.66 Y 386312.23 X 6527571.06 Y 386157.77 X 6527455.58 Y 385985.54 X 6527365.47 Y 385798.94 X 6527302.52 Y 385601.64 X 6527267.97 Y 385397.53 X 6527265.68 Y 385138.93 X 6527309.81 Y 384880.52 Taotletava ala pindala on 1705647,29 m 2 ehk 170,56 h ektarit. Lugupidamisega, Urmas Pau EstAgar AS juhatuse liige Kaitseministeerium Sakala tn 1 02.02.2022 nr 16-7/18-1871-030 15094 Tallinn Harju maakond Seisukoha küsimine Est-Agar AS muudetud hoonestusloa taotluse osas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Est-Agar AS esitas 01.06.2018 Tehnilise Järelevalve Ametile (alates 01.01.2019 TTJA), hoonestusloa taotluse, mis esitati koos Ösel Harvest OÜ-ga ühise hoonestusloa taotlusena. Ühistaotlusele esitas Saaremere Kala AS konkureeriva taotluse. Taotlejad jõudsid alade jaotamises omavahel kokkuleppele ning teavitasid 20.10.2020, et Est-Agar AS jätkab hoonestusloa taotlemist alal PV3 ja PV4. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 219 lg 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. TTJA küsis asjaomastelt asutustelt, sh Kaitseministeeriumilt seisukohta Est-Agar AS esitatud taotluse alusel hoonestusloa menetluse algatamise eelnõule 07.10.2021 kirjaga nr 16-7/18-1871-019. Kuivõrd Keskkonnaameti tagasiside kohaselt ei ole ehitisi võimalik kavandata projekteeritavale Kõpu merekaitsealale, sest alale soovitakse määrata sihtkaitsevööndi kaitserežiim, täpsustas Est-Agar AS 21.01.2022 taotlusega hoonestusloaga hõlmatavat ala PV3 selliselt, et ala hõlmab ka Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud planeeritud laskeharjutuste ala. Tuginedes eeltoodule, edastame Est-Agar AS täpsustatud hoonestusloa taotluse, keskkonnamõju eelhinnangu ning hoonestusloa algatamise eelnõu täiendavalt Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks. Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi. Samuti palume seisukohta keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta. Oma arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] 30 päeva jooksul alates käesoleva kirja kättesaamisest. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja Lisad: Est-Agar AS 01.06.2018 hoonestusloa taotlus Est-Agar AS, Ösel Harvest OÜ ja Saaremere Kala AS kompromiss Est-Agar AS 21.01.2022 täiendatud taotlus ala PV3 koordinaatide osas keskkonnamõju hindamise eelhinnang (Lemma OÜ) hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu Nele Väits +372 667 2151 [email protected]