Arvamuse küsimine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 07.01.2022 Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 07.01.2097 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8 Teabevaldaja: Keskkonnaamet Kaitseministeerium [email protected] Kiili Vallavalitsus 07.01.2022 nr DM-109816-26 [email protected] Transpordiamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus [email protected] Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet [email protected] Terviseamet [email protected] EMG Karjäärid OÜ [email protected] Arvamuse küsimine Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu kohta EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) esitas 06.05.2020 Keskkonnaametile Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2020 dokumendina nr DM-109816-1, parandatud taotlus 25.01.2021 dokumendina nr DM-109816- 14, 10.05.2021 dokumendina nr DM-109816-23). Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikele 2 2 soovib Keskkonnaamet Teie arvamust Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnangule. Keskkonnaamet palub esitada motiveeritud arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul ning § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Haldusmenetluse seaduse § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Tulenevalt eelnevast pikendab Keskkonnaamet Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 31.03.2022. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 52 lõikele 2 otsustatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt MaaPS § 52 lõikele 3 võib Keskkonnaamet pikendada käesoleva paragrahvi lõikes sätestatud tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Haldusmenetluse seaduse § 41 alusel, kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja. Tuginedes eelnevale ning haldusmenetluse seaduse §-le 41 pikendab Keskkonnaamet Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse tähtaega kuni 30.06.2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: EELNOU Manniku X liivakarjaari keskkonnaloa taotlusele keskkonnamoju hindamise algatamine.pdf Anu Sihv 5688 0490 [email protected] 2(2) EELNÕU 06.01.2022 Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374, aadress Vana-Narva mnt 11b, Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604 Harju maakond) esitas 06.05.2020 Keskkonnaametile Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 06.05.2020 dokumendina nr DM-109816-1; parandatud taotlus 10.05.2021 dokumendina nr DM-109816-23). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (edaspidi MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi (edaspidi KeHJS) § 61 lg 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele. KeHJS § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lg 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lg 2 p 2, § 11 lg-te 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) § 3 p 4 ja § 15 p 8 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle, kui tegemist on sellise tegevusega, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 11 lg 23 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk I) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk II). KeHJS § 11 lg 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lg 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. I. EELHINNANG KeHJS § 61 lg 3 järgi annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotlust, sh KeHJS § 61 lg 1 kohast teavet; 2. Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusi; 3. Kõre kaitse tegevuskava (https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#kahepaiksed); 4. Kivisisaliku kaitse tegevuskava (https://old.envir.ee/sites/default/files/kivisisalik.pdf); 5. Kivisisaliku Lacerta agilis seire aruanne 2019 (https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=789259); 6. Kõre 2021. aasta seire aruanne (https://kese.envir.ee/kese/viewProgramNew.action?uid=789257); 7. Kõre (ja kivisisaliku) püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja väljatöötamise kavatsus (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2020 kirjana nr 7-16/20/16814 ja 03.12.2021 nr 7-16/21/25383 all); 8. Kõre ja kivisisaliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (edaspidi ka määrus nr 51; RTL 2006, 59, 1058); 9. Männiku XI ja XII uuringuruumide aladele kavandatavate liivakarjääride kaevandamise kaasneva müra eksperthinnang, töö nr 19/2803, OÜ Inseneribüroo STEIGER (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.05.2021 dokumendina nr DM-109816-23). 1.1. Kavandatav tegevus 1.1.1 Tegevuse iseloom ja maht, seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega Taotletava Männiku X liivakarjääri mäeeraldise pindala on 21,41 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,79 ha. Kaevandatav maavara on taotluse kohaselt ehitusliiv (aktiivne tarbevaru 452 tuh m3 ja kaevandatav varu 447 tuh m3). Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks. Taotletav karjäär on kaetud metsaga, seega esmalt raadatakse mets, millele järgneb kändude ja katendi eemaldamine. Katendi keskmine paksus on 1,1 m, millest 0,6 m moodustab kasvukiht (muld). Katendi kogumaht on 232 tuh m3, millest kasvukihi maht on 128 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata materjali kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Korrastamiseks jääv kasvukiht ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Pärast kasvukihi eemaldamist eemaldatakse ülejäänud katend, milleks on orgaanikarikas liiv. Orgaanikarikast liiva kasutatakse 5 m kõrguse müratõkkevalli rajamiseks mäeeraldise idapiirile, kus seda säilitatakse korrastamistööde jaoks. Katendi eemaldamine hakkab toimuma etapiviisiliselt. Kaevetöid tehakse ühe etapina, veepealne maavaravaru väljatakse pöördkopp-ekskavaatoriga. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Täpsem kaevandamise tehnoloogia ja vajalik energiakasutus määratakse kaevandamisprojektis ja karjääri korrastamine korrastamistinguste alusel koostatud korrastamisprojektis, kus on ära toodud ka korrastamiseks vajalikud mulla ja katendi mahud. Taotletavas karjääris plaanitakse kasutada mobiilset sõelumiskompleksi, mis kaevandamisega seotud müraallikatest avaldab enim mõju. Männiku XI ja XII uuringuruumide aladele kavandatavate liivakarjääride kaevandamise kaasneva müra eksperthinnangus on mudelid koostatud selliselt, et sõelumiskompleks asub mäeeraldise kaguosas. Täpsem asukoht selgub kaevandamisprojektis. Juurdepääs karjäärile kavandatakse karjääri põhja- või keskosast. Mõlema variandi osas on toimunud läbirääkimised vastavate institutsioonidega ning mõlemad on sisuliselt võimalikud. Väljaveo lahenduse konkreetse karjääri vajaduseks saab vormistada lõplikult siis, kui on olemas keskkonnaluba ning sõlmitud karjääri maa kasutamiseks riigiga maarendileping. Peale kaevandamist ala korrastatakse. Kuna mäeeraldise ala kattub projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga, siis korrastamise käigus rajatakse eeldatavasti liivaväljak. Täpsemad korrastamise suunised määrab Keskkonnaamet korrastamistingimuste väljastamisel. Ettevõte on taotluses lisanud, et sellise korrastamise suunaga on võimalik tulevikus kasutusele võtta ka veealune varu, kui peaks midagi muutuma alale kavandatava püsielupaiga kavatsusega. Tallinna linna üldplaneeringu järgi jääb taotletav ala metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale. Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi jääb taotletav ala rohealale ning perspektiivselt puhkealaks rekultiveeritavale liivamaardla alale. 1.2 Ressursside kasutamine, tegevuse energiakasutus Looduslikus materjalis ülalpool põhjaveetaset plokis 52 aT varieerub kruusa fraktsiooni sisaldus vahemikus 0,0 - 47,1% (kaalutud keskmine 6,8%), liiva fraktsiooni sisaldus koos savi ja tolmuga varieerub vahemikus 52,9 - 100,0% (kaalutud keskmine 93,2%) ning savi- ja tolmusisaldus vahemikus 0,6 - 56,7% (kaalutud keskmine 6,7%). Liiva peensusmoodul jääb vahemikku 0,2 - 3,2 (keskmine 1,9). Liiv on ülipeene- kuni ülijämedateraline, keskmiselt peeneteraline. Materjal vastab ehitusliiva nõuetele. Männiku X liivakarjäärist kaevandatavast ehitusliivast valmistatakse ehitusmaterjale ning liiva kasutatakse ehituses ja teedeehituses. 1.3 Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn, jäätmete teke ja käitlemine. Müra Müra tekitavad karjääris töötavad mäetööde masinad: ekskavaatorid, frontaallaadurid, kallurautod, sõelumiskompleks. Müra suhtes kõige tundlikum objekt on lähim elamu kinnistul Pinu tn 7 kinnistul (katastritunnus 78404:404:0250), mis jääb taotletava karjäärist 160 m kaugusele idasuunda. Mäetööde masinate müratase on vahemikus 103 – 112 dB. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on tööstusliku müra normväärtus päevasel ajal olemasolevatel segaaladel 60 dB ning vastav öine normväärtus 45 dB. Öisel ajal ei ole planeeritud taotletavas karjääris kaevandada. Taotlusele lisatud müra eksperthinnangu („Männiku XI ja XII uuringuruumide aladele kavandatavate liivakarjääride kaevandamise kaasneva müra eksperthinnang“, töö nr 19/2803, OÜ Inseneribüroo STEIGER) järgi on modelleeritud müratase Pinu tn 7 kinnistul 53,4 dB, mille järgi suurimat mõju avaldab olemasolev Viljandi maantee. Karjääriga seotud müraallikatest avaldab lähimatele elamutule enim mõju sõelumiskompleks ning väljaveotee. Müra levikut aitab leevendada karjääri ja elamu vahele jääv mets ning rajatav 5 m kõrgune müratõkkevall. EMG Karjäärid OÜ poolt tellitud eksperthinnangus modelleeriti halvimat võimalikku olukorda ning kavandatava tegevusega ei ole ette näha müra suuremat levikut, seega jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse. Tahked peenosakesed (tolm) Tahkete peenosakeste levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks. Kõige enam levib tahkeid peenosakesi materjali laadimisel ning transportimisel. Karjäärisiseseid teid, väljaveoteid ja lao platse tuleb kuiva ilmaga niisutada. Karjääris plaanitakse kasutada mobiilset sõelumiskompleks, mille konveierid on kaetud ning tahkete osakeste teke on väike. Seega arvestades liiva looduslikku niiskust ning kasutatavat tehnoloogiat on peenosakeste levik ja teke kaevandamisel minimaalne. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Tahkete osakeste summaarne heitkogus on kavandatava tegevuse juures 0,141 tonni aastas, mis on väiksem kui kehtestatud künniskogus (1 tonn aastas). Pinna- ja põhjavesi Kaevandamisega Männiku X liivakarjääris ei avaldata olulist negatiivset mõju veekeskkonnale, kuna liiv kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Kaevandamine ei mõjuta kohalike inimeste tarbekaevudes joogivee kvaliteeti. Raku järve idakaldal kaevandamise käigus võib vesi ajutiselt hägustuda, kuid kaevandatavast keskkonnast pärinevad liiva-, tolmu- ja saviosakesed settivad Raku järve põhja tagasi ja veekogu selgineb. Potentsiaalsete reostusallikate avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kütte- ja määrdeainete pinnasesse ning põhjavette sattumise välistamiseks võib seadmete või masinate hooldus ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Korrastamine Pärast maavaravaru ammendumist kaevandamisega rikutud maa korrastatakse, seejuures on oluline, et karjääriala ei kaeta huumusrikka pinnasega ega metsastata. Võttes arvesse taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa paiknemist hetkel olemasoleva kõre ja kivisisaliku PEPi kõrval ning kattumist projekteeritava kõre ja kivisisaliku PEPiga, on kaevandatud ala kõige mõistlikum korrastada liivaväljaks koos päikeseala avatud liivavallide ja madalaveeliste sigimisveekogudega. Eriti just kivisisaliku seisukohalt on oluline mosaiikne taimestik ja elupaiga reljeefsus ning varjepaikade olemasolu (näiteks pikali asetsevad puutüved, kivi- ja oksahunnikud). Jäätmeteke Taotletava Männiku X liivakarjääri katendi kogumaht on 232 tuh m3, millest kasvukihi maht on 128 tuh m3. Kasvukihi omaduste säilitamiseks ei ladustata materjali kõrgemates kui 3 m puistangutes. Põhiline osa kasvukihist turustatakse, ülejääk kasutatakse hilisemate korrastamistööde käigus. Korrastamiseks jääv kasvukiht ladustatakse vallidesse, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks. Pärast kasvukihi eemaldamist eemaldatakse ülejäänud katend, milleks on orgaanikarikas liiv. Orgaanikarikast liiva planeeritakse kasutada 5 m kõrguse müratõkkevalli rajamiseks mäeeraldise idapiirile, kus seda säilitatakse korrastamistööde jaoks. Katendi eemaldamine hakkab toimuma etapiviisiliselt. Korrastamistöödega plaanitakse alustada kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid jäätmeseaduse mõistes antud tegevuste käigus ei teki. Vibratsioon Karjääris kaevandamisega ei kaasne karjäärist väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ettevõtte tegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 1.4 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus Mäetöödel on potentsiaalseks reostusallikaks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Vee reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle; hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal ja ettenähtud viisil. Reostusohu olukorra tekkimisel tuleb rakendada operatiivselt reostuse tõrje meetmeid ning sõltuvalt reostuse tekke asjaoludest läbi viia veeproovide analüüsid ning tuvastada reostuse määr. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Taotletav Männiku X liivakarjääri asub Harju maakonnas Tallinna linnas Nõmme linnaosas riigi omandisse kuuluval kinnistul Viljandi mnt 34a (katastritunnus 78401:101:4402), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad lääneservas vahetult olemasoleva Männiku liivakarjääri (loa nr KMIN-135, loa omaja AS Silikaat) mäeeraldisega ning selle teenindusmaaga. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa lääne- ja lõunaserv kattuvad Raku järve (keskkonnaregistri kood VEE2006030) kalda piiranguvööndiga ~76,6 m ulatuses. Keskkonnaregistri andmetel on Raku järve näol tegemist tehisjärvega. Raku järv asub Männiku liivakarjääri mäeeraldisel, mis ei ole korrastatuks tunnistatud, on kaevandamise tulemusena tekkinud tehisjärv ja selle kalda piiranguvööndis rakendatakse looduskaitseseaduse § 37 lg-s 4 sätestatud erisusi. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lääneservast ~4,6 m kaugusele jääb keskkonnaseire jaam 469: Tallinn, Männiku karjääri juures, Raudalu (keskkonnaregistri kood SJA2905000) ja puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0000469, hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev), mille sanitaarkaitseala on 5 m. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad lõunaservas vahetult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb taotletavast mäeeraldisest ning selle teenindusmaast vastavalt ~745 m ning ~720 m kaugusele kagu suunda. Lähimate majapidamiste õuemaad jäävad taotletavast karjääris u 150 m kaugusele ida suunas Pinu ja Riida tänavale. Teisel pool Viljandi mnt-d asuvad lähimate majapidamiste õuemaad u 175 m kaugusel taotletavast karjäärist kirde suunas. 2.1. Looduskaitse Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa lõunaosa kattub ~5,3 m ulatuses II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik; keskkonnaregistri kood KLO9115571) elupaigaga ja ~7,1 m ulatuses III kategooria kaitsealuse liigi Lullula arborea (nõmmelõoke; keskkonnaregistri kood KLO9108865) elupaigaga. Keskkonnaregistris kaitsealuseid liike taotletavale alale kantud ei ole. E-elurikkuse (Plutof andmeplatvormi) järgi on Männiku X liivakarjääri piirialal 03.03.2019 registreeritud III kaitsekategooria liigi Dryocopus martius (musträhn) elupaik. Männienamusega puistu on liigile sobiv elupaik. Liigile kehtib looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 55 lg 6 alusel isendikaitse. Taotletavast Männiku X liivakarjäärist ~30 m kaugusele läände jääb II kaitsekategooria liigi Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809) leiukoht, Myotis dasycneme (tiigilendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110810) leiukoht ning Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir; keskkonnaregistri kood KLO9110808). Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad lõunast I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga ning Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (keskkonnaregistri kood KLO3000592). Olemasoleva püsielupaiga pindaga on 328 ha. Lisaks kattub ala pea täies ulatuses projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga („Kõre (ja kivisisaliku) püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek, ekspertiis ja väljatöötamise kavatsus“, edaspidi kõre püsielupaiga väljatöötamise kavatsus, registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2020 kirjana nr 7- 16/20/16814). Planeeritava kõre ja kivisisaliku püsielupaiga pindala suureneb 180,5 ha võrra, kogu planeeritava püsielupaiga pindala on 508,5 ha ning see on kavandatud kogu ulatuses piiranguvööndisse. Kõre püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärk on säilitada Eestile omane liigirikkus ja siinse kõre asurkonna võimalikult lai levila ning suur geneetiline mitmekesisus. Elupaikade kaitse ja taastamise kaudu tuleb hoida ja parandada kõre seisundit ning vähendada väljasuremisohtu. Eelmainitud eesmärkide täitmise oluliseks eelduseks on sobivate elupaikade olemasolu ka tulevikus. Männiku kõre populatsiooni puhul on tegemist kogu maailma kõige põhjapoolsema kõre asurkonnaga, mistõttu on asurkonna looduskaitseline väärtus väga kõrge. Kõik Männiku püsielupaigas kaitse alla võetavad alad ei pruugi hetkel olla kõredele (ja kivisisalikele) optimaalsed, kuid maismaa säilitamisega tagatakse võimalus sobiva elupaiga kujundamiseks (metsa harvendamisega, pealpool põhjaveepiiri kaevandamisega või raadamisega) ja isendite liikumiseks püsielupaiga piires. Tallinna-Saku liivamaardlas koostati kõrest ja kivisisalikust lähtuv eksperthinnang viimati 2021. aastal („Männiku XXI uuringuruumi kõre ja kivisisaliku eksperthinnang“, Jürgenson & Rannap, 2021, edaspidi kõre ja kivisisaliku eksperthinnang). Kõre ja kivisisaliku eksperthinnang viidi läbi Silikaltsiidi tn 28 kinnistul (katastritunnus 78404:405:5130) Männiku XXI uuringuruumis. Viimastel aastatel on riikliku seire raames Männiku ja Tammemäe karjäärialal asuvaid kõre seirealasid seiratud iga-aastaselt. 2021. aasta seire käigus registreeriti Männiku asurkonnas asuvatel seirealadel kokku 46 isaslooma ja 44 kudunööri. Võrreldes 2017. aastaga anti 2021. aastal Männiku elupaigakompleksile rahuldav hinnang ning summaarselt on selle aja jooksul elupaiga kompleksi seisund paranenud. Aruandes tuuakse siiski välja, et sigimisveekogude kvaliteet on Männiku elupaigakompleksis halb. Taotletavale Männiku X liivakarjäärile kõige lähemate sigimisveekogude puhul seirati 2021. aastal 5 sigimisveekogu, millest kolmel ei registreeritud isasloomi ega kudunööre ning kahe sigimisveekogu puhul registreeriti kokku 11 isaslooma ja ainult 2 kudunööri. Kõnealused sigimisveekogud paiknevad intensiivselt kasutataval kaevandamisalal ning on sellest tegevusest väga oluliselt mõjutatud. Kivisisaliku elupaika KLO9115571 (seirejaam Männiku 6) seirati viimati riikliku seire raames 2019. aastal, mil kahel külastuskorral registreeriti alal üks noorloom. Seire aruandes on märgitud, et tegemist ei ole optimaalse elupaigaga ning ilmselt on sealne noorloom levinud alale Männiku kivisisaliku populatsiooni tuumalalt (lasketiiru ümbrusest). Taotletava Männiku X liivakarjääri alal ei ole Keskkonnaametile teadaolevalt spetsiifilisemat ning terviklikku kõre ja kivisisaliku seiret ega inventuure varem läbi viidud. Seetõttu pole teada nende liikide võimalik esinemine taotletaval alal ega selle tähtsus liikide toitumis- ja varjealana. 06.10.2020 kõre püsielupaiga väljatöötamise kavatsuse kohase Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kattub 23,4 ha ulatuses taotletava Männiku X liivakarjääriga. Ettepanekukohase püsielupaiga piirid on kantud EELIS-es projekteeritavate alade kihile. Määruse nr 51 kohaselt on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul püsielupaigas lubatud maavara kaevandamine, välja arvatud 50 m raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul ka allpool põhjavee piiri. Määruse nr 51 2018. aasta muudatuse seletuskirjas on märgitud, et kokkuleppel teadlaste ja kaevandamisala haldajatega katsetatakse olemasolevas Männiku olemasolevas püsielupaigas, kaevandamisalal nr 3 (Tammemäe II liivakarjääris), liiva kaevandamist allpool põhjaveepiiri ja pärast kaevandamist ala täitmist viisil, kus ala pinnale jääks vähemalt 1 m paksune liivakiht. Keskkonnaloaga nr KMIN-104 määrati kaevandamisalale nr 3 eritingimus, mille kohaselt oli seal lubatud kaevandamine mäeeraldise lamamini. 2018. aasta määruse muudatuse seletuskirjas on märgitud, et kui kirjeldatud lahendus on tulemusseire andmetel kõrele sobiv, siis saab hakata seda rakendama ka mujal sarnastel aladel. Enne tulemusseire andmete selgumist ei ole mujal allpool põhjaveepiiri kaevandamine lubatud. Tammemäe II liivakarjääris on nimetatud katsetus läbi viidud ning kahjuks ei ole selline lähenemine kõrede seisukohalt tulemuslikuks osutunud ja sellele tuginevalt puudub alus lamamini kaevandamist kõre püsielupaikades lubada. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kirdepoolseima lahustüki pindala on käesoleval hetkel (20.12.2021) vaid 17,5 ha ja tegemist on lahustükiga, mis on mitmest küljest ümbritsetud sügava veekoguga. Seetõttu on tegemist väga killustatud elupaigaga. Kirjeldatud lahustükil, mis piirneb taotletava karjääriga, toimub intensiivne kaevandamistegevus. Eelneva põhjal on reaalne eeldada (keskkonnaloa taotlused, mille põhjal oleks ala korrastamise suunaks veekogu), et lahustükk muutub kaevandamistegevuse lõppemisel ülejäänud püsielupaigast eraldatuks ja sügava veega ümbritsetud saareks (või on ülejäänud osaasurkondadega ühendatud üksnes kitsa maariba vahendusel). 20.12.2021 seisuga hakkab Rail Balticu trass kulgema mööda Raku järve kagupoolset nurka. Kui ala ei võeta püsielupaigana kaitse alla ning seal ei rakendata liigikaitselisi meetmeid, suurendab Rail Balticu kavandatav trass tõenäoliselt lahustüki täiendavalt isolatsiooni jäämist. Transpordiamet on projekteerimas Kangru liiklussõlme ehitust, mis 20.12.2021 seisuga veel valmis pole, ning teadaolevalt on kavas Viljandi maantee asukoha muutmine praegusest asukohast oluliselt lääne poole, mis asub Raku järvest idapoole jäävas osas. Kõre asurkonna kirdepoolseima lahustüki osaasurkonna püsimiseks tuleb esmajärjekorras säilitada sealne maismaaosa piisavas ulatuses kõre asurkonna soodsa seisundi säilitamiseks. Samas peab arvestama olukorraga, et mainitud lahustükk võib jääda kitsa ühenduskoridori tõttu isolatsiooni ning geenisiire teiste osaasurkondadega muutub minimaalseks või katkeb üldse. Viimasest tulenevalt on liigikaitselistel kaalutlustel otstarbekas aluseks võtta eeldus, et kirdepoolne osaasurkond oleks võimeline iseseisvalt toimima, st asurkonna suurus peaks olema vähemalt 500 isendit ja ala suurus vähemalt 125 ha. Ettepanekukohaselt on kirdepoolse lahustüki pindala eraldiseisvana umbes 90 ha, mis jääb küll alla soovitatud 125 hektarile, kuid suudab eeldatavasti koos piirnevate maismaa-aladega tagada tingimused jätkusuutliku asurkonna toimimiseks. Optimaalne kaevandamistegevus või puistu harvendamine (va ala lamamini kaevandamise korral, mis hävitaks elupaiga jäädavalt) muudab taotletava mäeeraldise ja teenindusmaa ala mõlemale liigile sobivamaks ning selle tagajärjel võib mõlema liigi elupaik väga suure tõenäosusega alale laieneda. Nii kõre kui kivisisaliku puhul võib intensiivne kaevandamistegevus ja valed majandamisvõtted (nt vale tööde ajastus) viia isendite hukkumiseni ja olla seega suure kuni kriitilise tähtsusega ohuteguriteks. Kuigi hetkel ei ole taotletava Männiku X liivakarjääri ala kõrele ja kivisisalikule optimaalne elupaik, võivad mõlema liigi isendid seda ala nt toitumis- või varjealana mingis ulatuses siiski kasutada. Viimasest tulenevalt on esmase etapina põhjendatud ala inventeerimine, et välja selgitada mõlema liigi võimalik esinemine alal ning hinnata nii selle praegust olulisust kui ka tulevikupotentsiaali kõre ja kivisisaliku seisukohalt. Alates 2006. aastast, mil piirkonda loodi Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik, on suurem osa selle pindalast ära kaevandatud ning kõre populatsioon on säilinud vaid väikestel killustatud aladel (kõre kaitse tegevuskava: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#kahepaiksed). Töös oleva kõre kaitse tegevuskava eelnõu kohaselt (uus tegevuskava järgnevaks viieks aastaks kinnitatakse Keskkonnaameti poolt eeldatavasti 2022. aasta esimeses pooles) asustab tänasel päeval 56% kõre asurkondadest karjäärielupaiku, mistõttu on kaevandamistegevuse intensiivistumine äärmiselt tõsine ohutegur. Suuremates karjäärides/maardlates on seejuures kriitilise tähtsusega summaarsete mõjudega arvestamine ning häiringu kahandamiseks ja summaarsete mõjude vähendamiseks tuleb kriitiliselt kaaluda uute kaevandamislubade andmist. Lisaks intensiivsele kaevandamistegevusele teeb alal liigikaitse planeerimise keeruliseks lai huvigruppide ring - Kaitseministeerium (Männiku harjutusväli), Siseministeerium (lõhkamisala), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Rail Balticu trass) ning kohalikud omavalitsused (arendushuvi puhkealade loomiseks). Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaika on kavas laiendada (mh taotletavale Männiku X liivakarjääri alale), et takistada sealsete kõre ja kivisisaliku asurkondade isoleerumist ja täiendavat fragmenteerumist. Praegu puudub piisav teave selle kohta, millist mõju võib taotletav tegevus kaitsealustele liikidele avaldada ning milline on lähipiirkonna teisi tegevusi arvesse võttes tegevuste kumulatiivne mõju. Planeeritava kaevandamistegevuse mõjuala ulatus on peamiselt kõre Männiku (põhjapoolse) asurkonna ulatuses, kuid kaudselt ulatub mõju ka Tammemäe (lõunapoolse) asurkonnani. Kõre kaitse tegevuskava eelnõus on välja toodud, et Saksamaal on keskmine kaugus sigimiskoha ja suvise elupaiga vahel enamasti kuni 600 m, kuid mõningatel juhtudel võib see ulatuda ka kuni 1600 meetrini (Sinsch 1998). LKS § 48 lg 4 kohaselt rakendub piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on kaitsekorra aluseks LKS ning määrus nr 51. Taotletava mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala (Rahumäe loodusala; keskkonnaregistri kood EE0010143) jääb taotletavast alast u 4 km kaugusele loodesse. Lähtudes taotletava ala kaugusest ja eeldavatest mõjudest on välistatud, et kavandatav tegevus võiks, kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Vastavalt käesoleva eelhinnangu p-le 2 mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on eeldatavalt välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Lähim Natura 2000 ala on Rahumäe loodusala, mis asub u 4 km loode suunas. Praegune kõre ja kivisisaliku olukord taotletaval Männiku X liivakarjääri mäeeraldisel pole teada. Vaja oleks läbi viia kaitsealuste liikide inventuur (eelkõige kõre ja kivisisalik, kuid oluline oleks omada teavet ka nahkhiirte ning teiste kaitsealuste liikide kohta, kelle elupaigad on lähipiirkonnas registreeritud ning kelle esinemine alal võimalik) ning hinnata kavandatavatest tegevusest lähtuvaid ning lähedalasuvaid teisi intensiivseid tegevusi arvestavaid (lähedalasuv kaevandamistegevus, Rail Balticu trassi ja Kangru liiklussõlme ehitamisest tulenev) summaarseid prognoositavaid mõjusid. Taotletav Männiku X liivakarjäär külgneb läänes ja lõunas Männiku liivakarjääriga (luba nr KMIN-135), mille mäeeraldise pindala on 339,77 ha. Lisaks paikneb taotletavast karjäärist u 140 m kaugusel edela suunas Männiku VIII liivakarjäär (luba nr HARM-148), mille mäeeraldise pindala on 15,53 ha, u 270 m kaugusel lääne suunas Männiku VII liivakarjäär (luba nr HARM-151), mille mäeeraldise pindala on 22,49 ha, ning u 630 m kaugusel edela suunas Männiku XI liivakarjäär (luba nr KL-512701), mille mäeeraldise pindala on 17,11 ha. Kaevandamisprotsessi algetapis (raadamine, pinnase koorimine jms) hävineb sellel alal esinev elustik nii isendite hukkumise kui elupaikade kao läbi. Taotletaval alal esineb männienamusega puistu, mis on sobilik elupaik kaitsealustest liikidest musträhnile. Puistu äärealad on olulised elupaigad nii nõmme-lõokesele kui kivisisalikule. Uued tingimused (avatud liivaga taimestumata alad) loovad võimaluse teistsuguse elupaiganõudlustega liikidele. Avatud liivaga alasid hakkavad suure tõenäosusega kasutama kaitsealustest liikidest kõre, kivisisalik, väiketüll, kui ala vastavalt liikide elupaiganõudlustele sobivamaks kohandada. Maavara kaevandamisega ei teki olulist negatiivset mõju Raku järve pinnaveetasemele, sest liiva kaevandamisel ei alandata pinnases olevat põhjavee taset liigvee ära juhtimise teel. Liiva kaevandatakse ülalpool lamamiks olevat veepidet, seega ei ole olulist negatiivset mõju põhjaveetasemele ja kvaliteedile. Selleks, et ei kahjustataks põhja- ja pinnavee kvaliteeti ning pinnast, tuleb tehnikat hooldada ja remontida selleks ettenähtud teenindusplatsil. Karjääris peavad olema vahendid õli ja naftaproduktide lekkimisel tekkiva reostuse likvideerimiseks. Avariide vältimiseks tuleb jälgida masinate tehnilist seisundit. Kavandatava tegevusega ei ole ette näha müra suuremat levikut. Võttes aluseks müra modelleerimise tulemused, jääb müratase lähima elamu juures piirnormidesse. Kuna liival on suur looduslik niiskuse sisaldus, siis kaevandamistegevusel olulist tahkete osakeste emiteerimist ei toimu. Otsene mõju inimestele, sh tervisele, heaolule ning varale puudub. Kaudne mõju võib kaasneda materjali väljaveoga, sest lähimad majapidamised ja asustusüksus paikevad u 140 m kaugusel lääne suunas ning u 190 m kaugusel kirde suunas. Piiriülest mõju ette näha ei ole, sest riigipiir asub u 40 km kaugusel põhja suunas. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 alusel on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. MaaPS § 13 järgi maapõue kasutamist suunavas tegevuses juhinduvad haldusorganid põhimõttest, et maapõue kasutamisest põhjustatud keskkonnahäiringuid tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada, pöörates erilist tähelepanu sellistele keskkonnahäiringutele, mis mõjutavad vett, õhku, pinnast, kaitstavaid loodusobjekte ning isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. Mitmesuguste lahendusvariantide olemasolu korral tuleks võimaluse korral eelistada sellist lahendust, millega kaasnevad väiksemad keskkonnahäiringud. Keskkonnaameti hinnangul ei ole eeldatav/täpsem mõju looduskaitsealustele liikidele teada ning seetõttu on KMH vajalik, et hinnata karjääri rajamisega kaasnevaid eelpool kirjeldatud keskkonnamõjusid loodusobjektidele. KMH eesmärgiks on ka analüüsida kavandatava tegevuse erinevaid alternatiive ning leida leevendusmeetmed, mis tagavad looduskaitsealustele liikidele soodsa elukeskkonna. 4. Eelhinnangu järeldus Keskkonnaameti hinnangul kaasneb kavandatava tegevusega oluline keskkonnamõju, sest: 4.1. ei ole teada planeeritava tegevuse mõju kaitsealuste liikidele (peamiselt kõrele ja kivisisalikule); 4.2. ei ole teada kumulatiivsete mõjude (sh Rail Balticu trass, Kangru liiklussõlm, teised karjäärid, Männiku harjutusväli) ulatus kaitsealustele liikidele. Lähtudes eelnevast on KMH vajalik loa andjale eelnimetatud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale. KeHJS § 11 lg 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lg-s 3 esitatud kriteeriumidele tugineva hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi ka KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud. II. MENETLUSOSALISTE ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis XX.XX.XXXX kirjaga nr XX KeHJS § 11 lg 22 alusel Männiku X liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta tehtava KMH algatamise otsuse eelnõu Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Saku Vallavalitsusele, Kiili Vallavalitsusele, Transpordiametile, Terviseametile, Rahandusministeeriumile ning Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks. XXX Keskkonnaamet edastas XX.XX.XXXX kirjaga nr XX haldusmenetluse seaduse § 49 lõike 3 kohaselt EMG Karjäärid OÜ-le eelhinnangu eelnõu tutvumiseks. EMG Karjäärid OÜ XXX III. OTSUS Lähtudes eelhinnangust, EMG Karjäärid OÜ poolt esitatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusmaterjalidest, KeHJS § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 2 p 2 ja lg 4, § 61 lg 1, 3 ja 5, § 9 lg 1, § 11 lg 2, 22, 23, 4, 8 ja 81, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 p 4 ja § 15 p 8, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirja nr 1-1/21/137 „Keskkonnaameti teabehalduse kord” punktile 4.3, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5, otsustan: 3.1. Algatada keskkonnamõju hindamine EMG Karjäärid OÜ (registrikood 14273374) Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotlusele. 3.2. KMH käigus tuleb hinnata eelhinnangus nimetatud mõjusid, sh kumulatiivseid mõjusid looduskaitsealustele liikidele. 3.3. Keskkonnauuringutest tuleb teostada karjääri mõjuala piires kõre ja kivisisaliku inventuur. Lisaks peab hindama ala sobivust kõre ja kivisisaliku elupaigana ning esitama parimad võimalikud lahendused ala elupaigakvaliteedi säilitamiseks ja/või tõstmiseks antud liikidele. Lisaks tuleb välja selgitada teiste võimalike kaitsealuste liikide esinemine taotletaval alal. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada keskkonnamõju hindamise programmi koostamise käigus. 3.4. EMG Karjäärid OÜ-l tuleb esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt 18 kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 10.05.2021 esitatud keskkonnaloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle EMG Karjäärid OÜ-le. 3.5. Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 6. KMH-ga seotud kulud kannab EMG Karjäärid OÜ. Keskkonnaamet teavitab EMG Karjäärid OÜ Männiku X liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa taotluse KMH algatamisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Anu Sihv spetsialist maapõuebüroo Marju Keis peaspetsialist liigikaitse büroo Monika Laurits-Arro vanemspetsialist loodushoiutööde büroo Aire Soo spetsialist veeosakond Marko Ansip spetsialist kliima- ja välisõhubüroo