Eesti Pangaliidu kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] Teie: 28.02.2025 nr 1.1 – 10.1/1071-1 Meie: 19.03.2025 nr 12 Eesti Pangaliidu kommentaarid krediiditeabe jagamise seaduse eelnõule Eesti Pangaliit (edaspidi Pangaliit) tänab Rahandusministeeriumit krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu osas esitatud selgituste ees. Ühtlasi avaldame toetust mitmel pool tagasisides avaldatule, et Rahandusministeerium jälgib registri käivitumise järgselt arenguid ning kaalub vajadusel seaduse muutmist. Näiteks toob Pangaliidu hinnangul krediidiinkassode välja jätmine seadusega sätestatud kohustatud isikute ringist kaasa lüngad seaduse eesmärgi edukal täitmisel. Leiame, et arengute jälgimine nii registri ettevalmistamise kui käivitamise järgselt on igati asjakohane. Oma tagasisides on Finantsinspektsioon teinud ettepaneku kaaluda rahandusministri määrusega miinimumnõuete kehtestamist krediidi põhiosa ja intressimakse ja tarbija sissetuleku suhtele. Nõustume Rahandusministeeriumi arvamusega, et seda ei peaks siduma eelnõu vastuvõtmisega ning et see vajab täiendavat huvirühmadega konsulteerimist. Pangaliit on avatud teemakohasteks aruteludeks. Pangaliidu täiendavad tähelepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 28.02.2025 redaktsiooni osas lisas 1 olevas tabelis. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Tegevjuht Lisa 1: Pangaliidu täiendavad tähelepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 28.02.2025 redaktsiooni osas (16 lk) Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee  Lisa1 Pangaliidu täiendavad tähelepanekud krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu 28.02.2025 redaktsiooni osas Märkus/kommentaar vastus/selgitus Täiendav märkus/kommentaar 1 Pangaliit on jätkuvalt seisukohal, et Registrisse peaksid Antud selgitus. Krediidiostja ei ole hõlmatud Pangaliit avaldab toetust plaanile registri andmeid edastama ka krediidiinkassod. Pärast nõuete krediiditeabe andjana, sest krediidiostja ei sõlmi käivitamise järgselt arenguid jälgida. võõrandamist ei saa krediidiandja Eelnõu kohaselt enam infot tarbijaga tarbijakrediidilepingut. Samuti võib nende nõuete kohta Registrisse edastada. Samas ei tähenda eeldada, et krediidiostja edastab andmed see seda, et nõue tarbija jaoks oleks kuhugi kadunud. viivituses oleva tarbijakrediidlepingust Negatiivse krediidiinfo edastamine vastavatesse registritesse tulenevate nõuete kohta erasektoris on vabatahtlik, mistõttu ei saa olla kindel, et info kõikide maksehäireteenust pakkuvatele ettevõtjatele. krediidiinkassode poolt hallatavate krediidilepingute kohta sisaldub negatiivse krediidiinfo registrites. Lisaks on antud Selguse tagamiseks ja erasektori ettevõtja registrite turg killustunud ning maksehäirete avaldamise osutatava maksehäireteenuse dubleerimise põhimõtted erinevad, mistõttu ei ole tagatud andmete vältimiseks kredidiiostjaid krediiditeabe koosseisu ühetaolisus ja kvaliteet. andjatena ei käsitata. Rahandusministeerium jälgib registri käivitumise järgselt arenguid ning valitud lahenduse mittetoimimise korral kaalub seaduse muutmise vajadust. 2 Täiendavat segadust loob ka planeeritav regulatsioon, mille Arvestatud. Viivitamise kohta kantakse Pangaliit juhib tähelepanu, et vastavustabelis kohaselt ei ole lubatud tagasimaksmisega viivituses olemise registrisse üksnes teave viivitamise fakti kohta antud selgituses on § 10 lõige 5 asemel fakti Registris kuvada kauem kui 30 päeva. Kuigi isikuandmete (jah/ei). Vastavalt eelnõu § 7 lõikele 2 ja § 10 ekslikult viidatud § 10 lõikele 3. kaitse seadus (IKS) võimaldab võlasuhte rikkumise infot lõikele 3 kuvatakse seda teavet alates negatiivses krediidiregistris avaldada 30-ndast võlapäevast viivitamise 14. päevast kuni 45 päeva alates, siis üldlevinud praktika kohaselt avaldatakse see möödumiseni viivitamisest. 14 päeva on tarbija pärast 45-ndat võlapäeva. Seega tekib olukord, kus jaoks piisav aeg leida võimalus krediidilpeingust võlgnevuse info ei ole nähtav 30-45 võlapäeval. Kuivõrd tuleneva kohustuse täitmiseks. Maksimumaja Registrit saab kasutada ka tarbija ise, siis võib võlgnevuse (45 päeva) kehtestamisel on arvestatud kuvamine ja teatud hetkel mittekuvamine tekitada küsimusi ka maksehäireregistriteenust osutavate ettevõtjate tarbijates. Kirjeldatud olukorra vältimiseks on Pangaliit tegeliku praktikaga võimaldada juurdepäääs seisukohal, et kui võlgnevuse infot ei ole võimalik kuvada võlasuhte rikkumisega seotud teabele 45 päeva kauem kui 30 päeva, siis ei peaks seda Registris üldse möödumisel võlasuhte rikkumisest arvates. kuvama.  Negatiivse krediiditeabe osas ei toeta kehtiv õigusraamistik ja praktika tarbija kohustuste kohta tervikpildi saamist. Tervikpilt on oluline nii krediidiandjale vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks kui tarbijale kõikidest oma kohustustest tervikliku ülevaate saamiseks. Palume ka negatiivse krediiditeabe kajastamise osas leida lahendus, mis ei tooks kaasa ebamõistlikku halduskoormust ning mis võimaldaks ka negatiivse krediiditeabe saamist ühest registrist. 3 Eelnõuga loodav õiguslik raamistik peab toetama Antud selgitus. Loodav register on riigi Krediidiandjate jaoks on oluline, et tarbija krediidiandjat tarbija krediidivõimelisuse hindamisel, tehes infosüsteemi kuuluv andmekogu. Seetähendab, finantskohustusi puudutav teave tehakse talle talle kättesaadavaks tarbija finantskohustusi puudutava et kohalduvad AvTS-ist tulenevad nõuded kättesaadavaks kindla aja jooksul, mis on ajakohase ja usaldusväärse teabe. Eelnõuga kohustatakse andmekogu pidamisele (sh kohustus kasutada krediidiandjale vajalik krediidiotsuse küll krediidiandjat krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku kindlustavaid süsteeme vastavalt § 439 lõikele tegemiseks. Arvestades, et on krediidiasutusi, teabe omandamiseks kontrollima tarbija kohta käivat 3) ning rakendub KÜTS. Sarnaselt muude riigi kes teevad enamuse oma ärist läbi krediiditeavet Registrist, kuid ei sätestata registriteenusele infosüsteemi kuuluvate andmekogudega täisautomaatsete krediidiotsuste, on nende esitatavaid nõudeid. Selleks, et krediidiandjad saaksid määratakse turvameetmed ja turbeaste krediidiandjate jaoks kriitilise tähtsusega krediidiotsuste tegemisel tugineda Registrist saadud andmekogu põhimäärusega (eelnõu § 7 lõige päringu töötlemise aeg, mis peab olema andmetele, tuleb seaduse tasandil fikseerida ka 5). lühem kui 5 sekundit, kuid soovitatavalt 1 registriteenusele esitatavad olulised tingimused, kindlustades sekund (ning nõutava aja jooksul tuleb krediidiandjale, et vajalikud andmed on krediidiotsuse Registri loomiseks selgitab hankemenetluse töödelda vähemalt 90% päringutest). Eelnõu tegemise hetkeks kättesaadavad. Arvestades, et ettevalmistavas faasis Rahandusministeerium koostaja selgitas oma kommentaarides, et krediidiandjad teevad krediidiotsuseid ka automaatotsustena, välja krediidteabe andjate ja -saajate vajadused registri loomiseks selgitab hankemenetluse on kriitilise tähtsusega fikseerida krediidiandja poolt Registrile ning arvestab nendega põhjendatud ulatuses ettevalmistavas faasis Rahandusministeerium saadetud päringu töötlemise aeg, mis peab olema lühem kui 5 hankedokumentatsiooni koostamisel. välja krediidteabe andjate ja -saajate sekundit, kuid soovitatavalt 1 sekund (ning nõutava aja jooksul vajadused ning arvestab nendega tuleb töödelda vähemalt 90% päringutest). Oluline on põhjendatud ulatuses sealjuures ka viidata, et krediidiandja vabaneb VÕS § 403 4 hankedokumentatsiooni koostamisel. lõikes 31 sätestatud kohustusest ajal, mil registriteenuse Pangaliidu hinnangul ei ole eelnõu koostaja osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel põhjustel nõutud selgitused piisavad, tagamaks krediidiandjale ajavahemiku jooksul võimalik. Register peab olema võimeline kindlustunde, et register hakkab päringuid tõendama vastuse olemasolu ning selle edastamiseks kulunud töötlema eelnevalt mainitud aja jooksul. aega. Tagamaks Registri parim võimalik kasutatavus ning Selleks, et kõik krediidiandjad saaksid välistamaks rakenduslikke viivitusi, soovib Pangaliit olla krediidiotsuste tegemisel tugineda registrist kaasatud nii tehniliste nõuete, hanketingimuste kui ka saadud andmetele, on oluline, et rakendusaktide koostamise protsessis. Kuivõrd Eelnõu alusel krediidiandjale oleks tagatud, et vajalikud loodav Register oleks monopoolses seisundis, siis peame andmed on krediidiotsuse tegemise hetkeks oluliseks, et Registriga teenuslepingute sõlmimise puhul oleks kättesaadavad, ning juhul, kui register ei töötle tagatud ka teatav paindlikkus. päringut vajaliku kiirusega, on krediidiandja 2  vabastatud VÕS § 4034 lõikes 31 sätestatud kohustusest. 4 Pidades silmas, et Registri kui uue infosüsteemi rakendamine Arvestatud. Eelnõu § 57 muudetud – Pangaliit tänab ettepaneku arvesse võtmise hõlmab paljude osapoolte koostööd, sh testimisi, mille käigus üleminekuajaks sätestatud viis kuud. eest kuid leiame, et ka 5 kuud on liiga lühike võib ilmneda ka parenduste tegemise vajadus, siis on Pangaliit aeg, et vajalikud arendustööd tehtud saaksid. Eelnõus toodud kahekuulise üleminekuaja piisavuse osas Tehniliste muudatuste rakendamine on skeptiline ja teeb ettepaneku seda pikendada. ajamahukas eriti arvestades, et erinevaid osapooli on väga palju. Register peab Registri tehniline spetsifikatsioon peab olema kokkulepitud ja samaaegselt suutma koostööd teha kõikide kooskõlastatud vähemalt 1 aasta enne Registri avamist. krediiditeabe saajatega. Erinevate väliste partneritega tehtavate arenduste puhul on risk ootamatusteks väga kõrge. Samuti on oluline tähele panna, et arendu hõlmab endas mitmeid erinevaid lõike: erienvate andmeväljade edastamine registrile, andmete pärimine registrist ja saadud andmete integreerimine krediidiandja süsteemidesse. Sealjuures on muudatusi vaja rakendada kõikides erinevates tarbijakrediiditoodete protsessides ja ka lepingute muudatuste vormistamise protsessides. Samuti võib täiendav aeg kuluda pankade sisemistele formaalsetele protsessidele nagu näiteks kooskõlastused, riskide hindamised, dokumentatsiooni vormsitamine jms. Lisaks arendustööle on vajalik arvestada ka testimisele ja vigade parandamisele kuluva ajaga. Vigade parandamise järgselt kulub aega veelkordsele testimisele jne. Teeme ettepaneku, et üleminekuperiood peaks olema vähemalt 1 aasta. § 4. Tarbija 1) Eelnõu on täpsustatud: tarbijana käsitatakse 2) Alustava FIE poolt enda majandus- või Tarbija käesoleva seaduse tähenduses on võlaõigusseaduse VÕS § 1 lõikes 5 nimetatud isik, kes on kutsetegevuse alustamiseks sõlmitud § 1 lõikes 5 nimetatud isik. sõlminud võlaõigusseaduse § 402 lõikes 1 krediidileping ei ole tarbijakrediidileping, kuid 1) Juhime tähelepanu, et tarbija mõiste siin seaduses nimetatud tarbijakrediidilepingu. VÕS § 403 lg 2 kohaselt kohaldatakse eraldi väljatooduna kitsendab avaldatavate andmete hulka, sellisele lepingule tarbijakrediidi sätteid. kuid krediidiandjate huvi on saada andmeid ka füüsiliste isikute 2) FIE-de kohta edastatakse teave juhul, kui Palume täpsustada, kas sellise lepingu kohta (kes ei pruugi olla tarbijad). Vt järgmisi punkte. tegemist on tarbijaga, kes on sõlminud andmed tuleb registrile esitada või mitte? Kui FIEde sõlmitud lepingute kohta tuleb andmeid 3  2) Palume täpsustada, kas ja millise andme koosseisuga tarbijakrediidilepingu eelnõu §-5 nimetatud edastada kas siis isikukoodi või FIE edastatakse FIE-de krediiditeave? isikuga. registrikoodiga? 3) Palume täpsustada, kas ja millise andme koosseisuga 3) Registrisse kantakse andmed üksnes edastatakse täisühingute ja usaldusühingute krediiditeave? füüsilise isiku kui tarbija kohta, kui ta on sõlminud tarbijakrediidilepingu eelnõu §-5 4) Palume täpsustada, kas ja millise andme koosseisuga nimetatud isikuga (vt eelnõu §-e 3, 4 ja 7 nende edastatakse notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koosmõjus). TÜ ja UÜ kohta andmeid registrile krediiditeave? ei edastata. 5) Palume täpsustada, kas eraisikute poolt ettevõtja 4) Registrisse kantakse andmed füüsilise isiku kohustuste tagamiseks antud käenduskohustused tuleb kui tarbija kohta, kui ta on sõlminud avaldada registris krediiditeabena? tarbijakrediidilepingu eelnõu §-5 nimetatud isikuga (vt eelnõu §-id 3, 4 ja 7). Notarite, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kohta andmeid registrile ei edastata. 5) Ei. Registris kajastatakse vaid tarbijakrediidilepingu andmeid ja sellele tarbijakrediidilepingule füüsilise isiku antud käendusega seotud andmeid (palun vt eelnõu § 7 lg 1 punkti 3). 10 § 7 lg 1 punkt 1: tarbija üldandmed – isikukood või selle Arvestatud. 1) Grammatiliselt ei ole jätkuvalt selge kas puudumisel sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi. 1) Sätet vastavalt muudetud; registrile peab isikute osas esitama isikukoodi või selle puudumiseks sünniaja koos nimega 1) Ei ole selge, kas isikukoodi olemasolul nime on või ei ole 2) Eelnõu § 7 lg 1 punkti 4 vastavalt muudetud. või peab nime edastama alati sõltumata vaja esitada. Juhime tähelepanu, et Eestis on elamisloaga isikukoodi olemasolust. Pangaliit toetab isikuid, kellel perekonnanimi puudub. viimati nimetatud varianti ja teeb ettepaneku sõnastada säte järgnevalt: ees- ja 2) Tarbija asemel võiks kasutada „krediidisaaja“, see hõlmaks perekonnanimi ning isikukood või selle ka solidaarvõlgniku. puudumisel sünniaeg. Lisaks juhime jätkuvalt tähelepanu sellele, et krediidisaajate seas on olnud ka perekonnanimeta elamisloaga isikuid. Võimalik, et see küsimus on määrusega lahendatav, kuid ei sooviks, et selliste isikute korral tekib tehniline tõrge. 11 § 7 lg 1 punkt 3: krediidi käendaja üldandmed, kui see on Arvestatud osaliselt. 1) Pangaliit on seisukohal, et tarbija asjakohane – isikukood, sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi. 1) Krediiditeaberegistrisse kantakse andmed krediidivõime hindamise seisukohalt oleks tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohta. asjakohane arvesse võtta ka ettevõtete 4  1) Kas siin on mõeldud tarbijakrediidi käendust või kõiki Eelnõu § 7 lõikes 1 loetletud andmed on seotud laenulepingute käendused. Sealjuures erinevaid käendusi? Tarbija võib käendada ka teisi tarbijakrediidilepinguga, seega peetakse mööname, et mitte kõik ärikliente teenindavad krediidilepinguid, nt eraisiku käendus ettevõtte laenulepingus. kõnesolevas punktis silmas üksnes krediidiandjad ei ole eelnõu kohaselt tarbijakrediidlepingule antud käendust. krediiditeabe andjateks, kuid paljud 2) Sünniaja edastamine ei ole üldjuhul vajalik, see on vajalik krediiditeabe andjad teenindavad ka ärikliente vaid siis, kui isikukood puudub. Sama kommentaar kehtib ka 2) Sätet vastavalt muudetud ning omavad andmeid nende laenulepingute punkti 4) kohta. Sõnastus võiks olla ühtlustatud ka punktiga 1). käendajate kohta. 3) Sätte kohaselt tuleb registrile edastada ka käendusest tuleneva kohustuse suurus eurodes. Palume täpsustada mis summat tuleb edastada? Kohustuse vähenedes väheneb ka käenduse kohustuse suurus. Kas käenduse kohustuse suuruse andmeid tuleb sellele vastavalt uuendada? 12 § 7 lg 1 punkt 4: krediidi kaastaotleja üldandmed, kui see on Arvestatud osaliselt. Pangaliit palub veel täpsustada kas asjakohane – isikukood, sünniaeg ning ees- ja perekonnanimi. 1) Sätet vastavalt muudetud kaaskrediidisaaja kohta päringut tehes näeb (kaaskrediidisaaja). ka kõiki teisi § 7 lg 1 nimetatud lepinguga 1) Ettepanek kasutada „kaastaotleja“ asemel sõna 2) Kaaskrediidisaaja erinevaid rolle saab seotud andmeid või on nähtav ainult „kaaslaenusaaja“. määratleda andmekogu põhimääruses. kaaskrediidisaajaks olemise fakt. Juhime Tegemist on tehniliste üksikasjadega, mida ei tähelepanu, et kaaskrediidisaaja 2) Ettepanek kasutada järgmisi rolle: solidaarvõlgnik, pea määratlema seaduses. krediidivõimelisuse hindamiseks on oluline, et osavõlgnik, käendaja. Mil määral kohalduvad ülejäänud näha oleks kõik lepinguga seotud andmed. andmeread nende isikute suhtes? Osavõlgniku ja käendaja Samuti on oluline eristada, kas käendaja puhul peaks olema nähtav ka vastutuse määr, mis võib olla vastutab solidaar- või osavõlgnikuna. väiksem kui kogu nõue krediidisaaja vastu. 17 § 7 lg 1 punkt 11: krediidilepingu järgmise osamakse suurus Arvestatud osaliselt, antud selgitus. 2) Pangaliidu algne küsimus oli esitatud eurodes, arvates andmete viimasest uuendamisest 1) Punkti sõnastust täpsustatud eesmärgiga, et saada selgus, et mõistame krediiditeaberegistris. („tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise õigesti, et osamakse võib koosneda 1) Täpsustamist vajab osamakse tähendus, sest erinevatel osamakse suurus“) põhiosast, intressist, haldus- jm tasudest jne. krediidiandjatel võib osamakse koostisosade näitamise Pangaliit on seisukohal, et erinevate praktika olla erinev. Võttes arvesse, et teavet osamaksetega Kohustuse täitmisega viivitamise kohta osamakse elementide eraldi kuvamine ei ole viivitamise kohta tohib Registrisse edastada alles pärast 7 kantakse registrisse üksnes teave viivitamise vajalik ja võib kahjustada ka ärisaladust. Meie päeva möödumist maksepäevast, siis kuidas avaldada fakti kohta (jah/ei). Vastavalt eelnõu § 7 lõikele hinnangul on pärast punkti 11 täpsustamist osamakse suurust, kui asjaomase krediidiandja järgmises 2 ja § 10 lõikele 3 kuvatakse seda teavet alates punkt 15) üleliigne. On piisav, kui seletuskirjas graafikujärgses osamakses on summeeritud kokku kõiki viivitamise 14. päevast kuni 45 päeva on selgitatud, et osamakse võib hõlmata lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad (mh eelmiste möödumiseni viivitamisest. 14 päeva on tarbija 5  perioodide laenumaksete võlgnevused)? Kokkuvõtlikult jääb jaoks piisav aeg leida võimalus krediidilpeingust endas erinevaid komponente, sh haldustasu, Eelnõus ebaselgeks, kas võlgnevusi tohib krediiditeabena tuleneva kohustuse täitmiseks. Maksimumaja lepingutasu osamakse jne. Registrisse edastada. Juhime tähelepanu, et krediidiandjal on (45 päeva) kehtestamisel on arvestatud krediidivõimelisuse hindamisel kohustus omandada andmeid maksehäireregistriteenust osutavate ettevõtjate Lisaks juhime tähelepanu, et tarbija varasema maksekäitumise kohta, seega krediiditeabes tegeliku praktikaga võimaldada juurdepäääs tarbijakrediidilepingu kontekstis on VÕS § võlgnevuste andmete avaldamise piiramise põhjendused võlasuhte rikkumisega seotud teabele 45 päeva 4031 lg 1 p 6 kohaselt tegemist mõistega jäävad arusaamatuks. möödumisel võlasuhte rikkumisest arvates. tagasimakse, mitte aga osamakse: põhisumma, intressi ja mis tahes muude 2) Palume selguse huvides tuua seletuskirjas või Määruses 2) Eelnõu 7 lõiget 1 täiendatud punktiga 15, tasude summa (edaspidi tagasimakse). välja, et osamakse hõlmab nii põhiosa kui intressi makset aga mille kohaselt kantakse registrisse ka andmed Selguse huvides oleks kasutatavate terminite ka haldustasu jm lepingujärgseid tasusid. tarbijakrediidilepingus kokku lepitud lepingu ühtsus vajalik. sõlmimise ja haldamise kulud, mis ei ole 3) Kuidas kajastatakse osamakse suurus erinevate rollide hõlmatud lõike 1 punktiga 11. puhul – solidaarvõlgnik, osavõlgnik, käendaja? 3) Registris kajastatakse osamakse puhul tarbija kohustused. Kaaskrediidisaaja puhul sisaldub registris üksnes tema roll vastava tarbijakrediidilepingu raames. Eraldi andmeid kohustuste kohta kaaskrediidisaaja kohta ei sisestata. Käendaja puhul kantakse registrisse lisaks tema rollile ka käendusest tuleneva kohustuse suurus eurodes. Eelnõu § 7 lg 1 punkti 3 vastavalt muudetud. 18 § 7 lg 1 punkt 12: krediidi tagasimakse tasumise täieliku või Antud selgitus. 2) Pangaliit soovib siinkohal juhtida veelkord osalise edasilükkamise ajavahemik, kui see on asjakohane. 1) Eelnõu 7 lõiget 1 täiendatud punktiga 15, tähelepanu asjaolule, et hetkel planeeritavad 1) Seletuskirja kohaselt on silmas peetud maksepuhkust. mille kohaselt kantakse registrisse ka andmed andmeväljad ei näita koheselt välja sellist Samas juhime tähelepanu, et maksepuhkuseid on väga tarbijakrediidilepingus kokku lepitud lepingu olukorda, kus krediidilepingu sõlmimisel on erinevaid. Lisaks klassikalistele täis- ja osalistele sõlmimise ja haldamise kulud, mis ei ole näiteks 6 kuuks kokku lepitud intressimäär maksepuhkustele võib olla ka niisugune maksepuhkus, mille hõlmatud lõike 1 punktiga 11. 0%, edaspidi on intressimääraks aga nt 15%. raames tasutakse ainult näiteks haldustasu. Lisaks on olemas Sellise lepingu osamakse/tagasimakse lepinguid, mille raames võimaldatakse perioodilist 2) Punkti 11 sõnastust on eelnõus täpsustatud suuruse muutus hakkab registrist nähtuma maksepuhkust st näiteks iga aasta jaanuar- märts on („tarbijakrediidilepingus kokku lepitud järgmise alles siis, kui § 8 lg 1 alusel uuenduvad maksepuhkus. osamakse suurus“). Tulenevalt eelnõu § 8 andmed. Kuid uut krediiti väljastaval lõikest 1, peab krediiditeabe andja andmete krediidiandjal oleks vaja koheselt näha seda, 2) Palume selgitada, et kui nt on kampaania tingimustel muutmisest registripidajat teavitama ühe et 6 kuu pärast tarbija (igakuine) sõlmitud leping, kus 6 kuud on intress 0% aga edaspidi nt kalendripäeva jooksul. Seega, kui osamakse tagasimaksekohustus sellise lepingu alusel 6  14,9%, mis võib osamakse suurust oluliselt suurendada, siis suurus muutub, siis peab see teave sisalduma suureneb märgatavalt suurema intressimäära kas ja kuidas seda kajastatakse. ka registris. rakendumisel. Ka Finantsinspektsiooni käsiraamatust tuleneb, et arvestada tuleb tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimlaiku suurenemisega. 19 § 7 lg 1 punkt 13: krediidilepingust tuleneva kohustuse Arvestatud osaliselt. Pangaliit toetab registris võlgnevuse fakti täitmisega viivitamise aeg, kui see on asjakohane. 1–4) Kohustuse täitmisega viivitamise kohta kuvamist. Siiski teeme praktilistel kaalutlustel kantakse registrisse üksnes teave viivitamise ettepaneku rakendada miinimumsummat, 1) Kui leping on kehtiv, kuid klient on viivituses näiteks fakti kohta (jah/ei). Vastavalt eelnõu § 7 lõikele millest väiksemate võlgnevuste osas osamaksega, siis tuleb raporteerida sellega viivitamise aeg. 2 ja § 10 lõikele 3 kuvatakse seda teavet alates võlgnevuste fakt registrist ei kajastu. Näiteks Aga kui krediidiandja ütles võla tõttu lepingu üles ja klient on viivitamise 14. päevast kuni 45 päeva maksehäire registrite puhul on turupraktikaks viivituses, siis kas me saame õigesti aru, et see kohustus tuleb möödumiseni viivitamisest. 14 päeva on tarbija kujunenud 30 eurot. Piirsummast väiksemad raporteerida ja seda alles 7 päeva pärast? Või peetakse silmas jaoks piisav aeg leida võimalus krediidilpeingust võlgnevused peataks hetkel automaatsed siiski üksnes kehtivast krediidilepingust tuleneva kohustuse tuleneva kohustuse täitmiseks. Maksimumaja otsustusprotsessid või tooks taotlejale täitmisega viivitamise aega? (45 päeva) kehtestamisel on arvestatud koheselt kaasa eitava krediidiotsuse ka juhul, maksehäireregistriteenust osutavate ettevõtjate kus taotleja on võlgnevuses näiteks 1 euroga 2) Kas on mõeldud kogu viivisvõla perioodi? tegeliku praktikaga võimaldada juurdepäääs vms. Selline lahendus ei ole otstarbekas ega võlasuhte rikkumisega seotud teabele 45 päeva mõistlik. 3) Kui krediidisaaja jääb võlgu mitme järjestikkuse möödumisel võlasuhte rikkumisest arvates. Samuti on olukord, kus tarbija on võla osamaksega, kuidas siis toimub võlapäevade arvestamine? tasunud, kuid vahepeal on viivised Näeme vajadust vältida olukorda, kus krediidisaaja on ühe 5) Kohustuse täitmisega viivitamise aja kogunenud, kuid need muutuvad osamaksega 30+ päevas viivituses, et siis järgmise osamakse arvestus on krediiditeabe andja poolt teabe sissenõutavaks järgmisel maksepäeval. viivitus ei kajastuks Registris, kuna summeeritult võlapäevade edastamise hetkest registripidajale kuni 45 Tekiks vastuolu, et tarbijal on 14 päeva aega arv on üle 30 päeva. päeva möödumiseni viivitamise algusest võlg tasuda, kuid kogunenud viiviste (väikeses arvates automatiseeritud. Kui tarbija enne 45 summas) pärast siiski kuvatakas registrist 4) Kas päevade arvu hakkab krediiditeabe andja lugema päeva möödumist kohustuse täidab, peab infot nagu tegemist oleks makseviivituses osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast? krediiditeabe andja vastava info registripidjale oleva kohustusega. tulenevalt § 8 lõikest 1 edastama. Sel juhul 5) Koosmõjus sama paragrahvi lõikega 2 palume täpsustada viivitamise fakti registris ei kuvata. järgnevat: Kui 30 päeva saab täis, kas siis krediiditeabe andjal on kohustus siiski vastavat teavet edastada (seaduse järgi on), 6) AKI vastav juhend tugineb kehtival õigusel. kuid krediidiandjal ei ole õigus seda teavet saada - kas siis KTS-i jõustumisel võib tekkida vajadus juhendit Register ise peab arvestust võlapäevade üle ning tagab täpsustada. Selle vajaduse üle otsustab AKI, andmete jagamise või mitte jagamise krediidiandjale/ andmete kelle pädevusse kõnesolev küsimus kuulub. pärijale? 6) Küsimus tekib ka AKI maksehäirete avaldamise juhendi kontekstis: AKI juhend reguleerib võlaandmete kolmandatele 7  isikutele, sh maksehäireregistrile edastamist. AKI juhendi punkt 2.8. kohaselt tuleb andmesubjekti enne võlaandmete kolmandatele isikutele edastamist vastavuses IKÜM artikliga 14 teavitada, lisades teavitusele nt maksehäireregistri andmekaitsetingimused, kui kolmandaks isikuks on maksehäireregister. Et ka Eelnõu § 7 lg 1 punktis 13 nimetatud andmed on võlaandmed, tuleb võlgnikku teavitada enne selliste andmete Registrile edastamist. Kuna võlgnevuse andmed tuleb Registrile edastada, kui võlgnevus on kestnud vähemalt 7 päeva, tekib küsimus, kuidas on nii lühikese aja jooksul võimalik teavitamiskohustust täita, arvestades seejuures, et nimetatud 7 päeva sisse võivad jääda ka nädalavahetus ja riigipühad. 26 § 9 lõige 1: Krediiditeaberegistri alamregistriks on Antud selgitus. 3) Pangaliit juhib tähelepanu, et ka krediidilepingu sõlmimise piirangutega isikute nimekiri 1–2) Sätte eeskujuks on HasMS § 39. KTS-is tagatislepingutega, nt käendus, võetakse (edaspidi nimekiri), mille pidamise eesmärk on pakkuda isikule on soovitud võimalikult suures ulatuses jääda finantskohustusi, mistõttu peaks keeld võimalust piirata enda poolt krediidilepingu sõlmimist, et õiguses ja praktikas juurdunud lahenduse rakenduma ka tagatislepingute suhtes. vähendada talle ja ühiskonnale ülemäärase laenamisega juurde. kaasneda võivaid negatiivseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärg. 3) Keeld ei hõlma tagatislepinguid. Rahandusministeerium jälgib registri 1) Ettepanek sõna „nimekiri“ asemel kasutada „krediidi lepingu käivitumise järgselt arenguid ning vajadusel sõlmimise piirang“. kaalub seaduse muutmist. 2) Kas on vajalik alamregistri loomine? 4) Nn laenukeelu nimekiri on krediiditeaberegistri alamregister. Päringu 3) Kui isik on lasknud kanda end sellesse nimekirja, kas siis tarbija nimekirja kantuse kohta saab teha juhul, tagatislepingu sõlmimise õigus siiski on? kui vajalik on krediidivõimelisuse hindamine. Toimivate tarbijakrediidilepingute puhul 4) Kas toimivate krediidilepingute, nt krediitkaardi lepingute seaduse jõustumisel registrisse päringut kasutamine jääb selle sätte reguleerimisalast välja? Nende tegema ei pea. puhul peaks olema vastutus välistatud kuivõrd krediidiandjad ei saa ilma päringut tegemata sellest keelust teada. 29 § 10 lg 1 punkt 1: Registripidajal on õigus avaldada Arvestatud osaliselt, antud selgitus. 3) Täiendav küsimus: VÕS § 4161 räägib krediiditeaberegistris sisalduvaid andmeid krediidiandjate ja – 1) Eelnõu § 10 uutes lõigetes 2–7 on viivituses olevast krediidilepingust, vahendajate seaduse §-des 5 ja 6 nimetatud krediidiandjale ja reguleeritud juurdepääsuõiguste ulatust restruktureerimismeetmeid võidakse krediidivahendajale, krediidiasutusele krediidiasutuste täpsemalt. rakendada ka enne viivituse tekkimist, nt seaduses tähenduses ning hoiu-laenuühistu seaduse §-s 3 maksepuhkused, lepingu lõpptähtaja nimetatud hoiu-laenuühistule krediidilepingu sõlmimiseks pikendamine jne. Ka neil juhtudel tuleks 8 tahteavalduse esitanud tarbija krediidivõimelisuse hindamise 2) Tarbijate tahteavaldusi registripidajale hinnata restruktureerimismeetme eesmärgil. esitama ei pea. Kõnesolevas punktis sätestatud jätkusuutlikust, ehk sisuliselt tuleks hinnata isikule edastatakse andmed registripidajaga krediidivõimelisust. Vastav nõue tuleneb ka 1) Kas Määrusega reguleeritakse, kes ja mis andmeid sõlmitud lepingu alusel ning isik peab tagama, EBA suunistest viivisnõuete ja makseraskuste Registrist näeb - ehk et ametiasutustele on üks vaade, tarbijale et andmetele juurdepääs võimaldatakse selleks tõttu restruktureeritud nõuete avalikustamise teine vaade ja krediidiandjatele kolmas vaade? õigustatud isikutele (töötajatele). Päringute kohta (EBA/GL/2018/10). Pangaliit teeb tegemise õiguspärasust saab vajadusel ettepaneku laiendada päringu tegemise 2) Kas tarbija poolt krediiditaotluse esitamist tuleb hakata kontrollida AKI või FI vastavalt oma võimalust ka teisele lepingu muutmistele, mille registripidajale tõendama? Kui jah, siis mis kujul? pädevustele. korral krediidiandja teostab krediidivõimelisuse hindamist ja mitte piirduda 3) Ettepanek täiendada krediidiandjate õigust saada infot ka 3) Sätet täiendatud selliselt, et päringu ainult viivituses olevate krediidilepingute krediidilepingute muutmise taotluste alusel. Tarbija tegemine registrisse on lubatud ka võla restruktureerimisega. krediidivõimelisust võib olla vajalik hinnata ka lepingu ümberkujundamiseks võlaõigusseaduse § 4161 muutmise taotluse analüüsimisel (nt lisasumma, perioodi tähenduses tahteavalduse esitanud või 4) Nõustume, et registrisse tuleb teha päring muudatused, maksepuhkus, muud restruktureerimise sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel täiendavat krediidivõimelisuse hindamise hetkel. vajadused makseraskuste korral). Võla ümberkujundamise krediiti taotleva tarbija krediidivõimelisuse Registripäringu üheks osaks on ka andmed korral on krediidiandjal samuti kohustus hinnata tarbija hindamiseks. laenukeelu nimekirja osas. Eelnõuga lisatakse olukorda, tema õigusi ja huve ning krediidiandja võib KAVSi § 502, mille kohaselt krediidiandja ei rakendada võla ümberkujundamist juhul, kui tema hinnangu 4) Käesoleva eelnõuga ei reguleerita tohi sõlmida tarbijakrediidilpingut laenukeelu kohaselt suudab tarbija tõenäoliselt oma kohustused täita. krediidivõimelisuse hindamise kohustuse nimekirja kantud tarbijaga. Palume ulatust. Päringu tegemine seletuskirjas selgitada, et ka laenukeelu 4) Krediidiotsuse ja lepingu sõlmimise vahele võib jääda krediiditeaberegistrisse sõltub sellest, millal nimekirja kontrollimise osas on krediidiandja sõltuvalt krediidiandjast kuni 90 päeva või isegi enam, mille tarbija krediidivõimelisust hindama peab, millise oma hoolsuskohustust täitnud kui päring jooksul on tarbijal võimalik erinevaid pakkumisi võrrelda ja sagedusega seda teha tuleb jms. seda ei registrisse on tehtud krediidivõimelisuse enda jaoks sobivaim välja valida. See tähendab, et positiivne reguleeri aga eelnõu, vaid asjaomased hindamise hetkel. Praegune sõnastus võib krediidiotsus/ krediidipakkumine kehtib teatud perioodi, mille eriseadused (KAVS, VÕS). jätte mulje, et päringu peaks tegema veel jooksul tarbijal on võimalik lepingut sõlmida ja krediit vahetult enne lepingu sõlmimist. Arvestades, kasutusele võtta. Sellest johtuvalt peaks olema krediidiandjal 5) Kui tarbijakrediidlepingut käendav füüsiline et enamikel juhtudest sõlmitakse lepinguid õigus ka positiivse krediidiotsuse kehtivuse ajal teha tarbija isik teeb tahteavalduse tarbijakrediidilepingu digitaalselt, ei ole praktikas võimalik osas päringuid selgitamaks välja, kas isik on/ ei ole sõlmimiseks, siis teeb eelnõu § 10 lg 1 punktis laenukeelu nimekirja osas päringute tegemine vahepealsel perioodil oma finantskohustusi suurendanud. 1 nimetatud isik päringu vahetult enne allkirjastamist. Sellisel juhul saab krediidiandja hinnata, kas samadel krediiditeaberegistrisse, kust saab vastusena tingimustel pakkumine saab veel olla kehtiv või mitte. See ka eelnõu § 7 lg 1 punktis 3 nimetatud andmed, tagab ka selle, et tarbija ei saaks oma finantskohustusi sh käendusest tuleneva kohustuse suurus suurendada, kui ta tegelikult enam täiendava krediidi eurodes. võimeline ei ole. Palume seletuskirjas täpsustada kas ühe taotluse raames korduvate päringute tegemine on lubatav. 6) Eelnõuga lisatava KAS § 88 lõike 12 sõnastust vastavalt muudetud („Krediidiasutusel on kohustus avaldada 9 5) Praegune sõnastus ei võimalda Registrist saada andmeid krediiditeavet puudutav pangasaladus käendaja kohustuste hindamiseks. krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike1 punktis 1 nimetatud isikutele ja 6) Palume selgitada Eelnõu § 10 lg 1 kooskõla krediidiasutuste krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe seaduse (KAS) §-ga 88. Kas eelnõus nimetatud asutused ja jagamise seaduse sätestatud tingimustel ja isikud on vastavuses KAS §-s 88 nimetatud asutuste ja korras“). isikutega, et oleks tagatud, et registri kaudu ei ole võimalik saada rohkem pangasaladusega kaetud infot kui seda saab KAS § 88 raames. § 10 lõige 2: Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 13 Arvestatud osaliselt, antud selgitus. Võlgnevuse fakti kuvamise perioodi nimetatud andmetele on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija 1-2) Viivitamise kohta kantakse registrisse piiramisega seonduvalt soovib Pangaliit välja kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva selle üksnes teave viivitamise fakti kohta (jah/ei). tuua järgmise: kohustuse täitmise tähtpäevast arvates. Vastavalt eelnõu § 7 lõikele 2 ja § 10 lõikele 3 1) Kas me saame õigesti aru, et kuvatakse seda teavet alates viivitamise 14. krediidiandjad peavad jätkama 1) 30 päeva piiranguga tekib olukord, kus krediidisaaja võlg ei päevast kuni 45 päeva möödumiseni võlgnevuse fakti registrile edastamist ka kajastu Registris ega ka veel maksehäireregistris. Sealhulgas, viivitamisest. 14 päeva on tarbija jaoks piisav peale 45 päeva möödumist, et see oleks kui võla suuruse eeldused ei ole täidetud, siis ei pruugi see aeg leida võimalus krediidilpeingust tuleneva nähtav teistele andmesaajatele ja maksehäireregistris kajastuda ka 45+ võlapäeva saabudes. kohustuse täitmiseks. Maksimumaja (45 päeva) tarbijale? Viimane ei oleks kooskõlas kehtestamisel on arvestatud eelnõu eesmärgiga. 2) Kuidas tuleb 30 päeva arvutada, kui klient on võlgnevuses maksehäireregistriteenust osutavate ettevõtjate 2) Mida kuvatakse krediidiandjatele antud mitme osamaksega? Kas iga osamakse võlgnevuse korral tegeliku praktikaga võimaldada juurdepäääs väljal pärast 45 päeva möödumist. Kas hakatakse pidama eraldi 30 päeva arvestust? Kui kuvatakse võlasuhte rikkumisega seotud teabele 45 päeva krediidiandjad saavad viivituses olemise ainult viimasel 30 päeval tekkinud võlgnevust ja mitte eelmistel möödumisel võlasuhte rikkumisest arvates. fakti osas vastuseks „EI“? Sel juhul oleks perioodidel tekkinud võlgnevust, siis annab see väga tegemist ebaõige info avaldamisega. moonutatud info. 2–3) Kohustuse täitmisega viivitamise aja 3) Praktikas tekistaks olulisi vaidlusi ja arvestus on krediiditeabe andja poolt teabe probleeme tõsiasi, et näiteks kohtud ja 3) Kas me saame õigesti aru, et kuivõrd 30 päeva möödudes edastamise hetkest registripidajale kuni 45 usaldusisikud näevad registrist juurdepääs andmetele piiratakse, siis hakkab seda arvestust päeva möödumiseni viivitamise algusest teistsuguseid andmeid kui krediidiandjad. edasi pidama Register? arvates automatiseeritud. Kui tarbija enne 45 4) Pangaliit ei toeta lahendust, kus päeva möödumist kohustuse täidab, peab võlgnevuse fakt ei ole krediidiandjatele Eelnõu § 8 lg 1 kohaselt edastab krediiditeabe andja krediiditeabe andja vastava info registripidjale registrist nähtav alates 46 päevast. registripidajale krediiditeabe jagamise seaduse § 7 lõikes 1 tulenevalt § 8 lõikest 1 edastama. Registris Juhime tähelepanu, et krediidiandjate nimetatud andmed pärast krediidilepingu sõlmimist, kuvatakse kõnesoleval perioodil viivitamise jaoks säilib vajadus teha päring krediidilepingu muutmist või § 7 lõikes 1 nimetatud andmete andmereal vastusena jah/ei. Kui tarbija viivitab maksehäireregistrisse hoolimata sellest, muutumise korral, kuid mitte harvem kui üks kord ööpäevas. mitme kuu osamaksete tasumisega, siis püsib et krediiditeaberegistris on võlgnevuse Nimetatud sätte kohaselt on krediiditeabe andja kohustatud ka registris vastaval andmereal vastusena „jah“. fakt nähtav. Krediidiotsuse tegemiseks on küll edastama võlgnevuse summa selle muutumise korral, kuid oluline saada rohkem teavet võlgnevuse kohustust võlgnevuse andmete edastamise lõpetamiseks Vajadusel peab § 10 lg 1 punktis 1 nimetatud kohta. Samuti ei sisaldu loodavas pärast 30 päevast võlgnevuse kestvust krediiditeabe andjale isik küsima tarbijalt täiendavaid andmeid. krediiditeaberegistris kõikide 10  pandud pole. Võlgnevuse andmete edastamine pärast 30 võlausaldajate info, mistõttu ei anna see päeva täitumist pole isikuandmete töötlemise vaates 4) Eelnõu § 10 lõike 4 sõnastust muudetud. tervikpilti tarbija finantskohustuste põhjendatud, kuna pärast 30 päeva täitumist juurdepääsu täitmise kohta (nt võlgnevuse suurus). nendele andmetele võimaldada ei tohi. Maksehäire registritesse päringu tegemise kohustus tuleneb ka 4) Palume likvideerida vastuolu Eelnõu § 10 lg 2 ja Finantsinspektsiooni käsiraamatust seletuskirjas (lk 37) selgitatu vahel: vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. Eelnõu ütleb „Käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 13 5) Maksehäire registrisse andmete nimetatud andmetele on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija edastamine ei ole kohustuslik, mistõttu kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva selle võivad võlgnevused jääda tuvastamata. kohustuse täitmise tähtpäevast arvates.“ Seletuskirjas on Krediiditeabe registris võlgnevuse fakti märgitud „Lõikes 2 kuvamine krediidiandjatele aitaks ka seda sätestatakse, et eelnõu § 7 lõike 1 punktis 13 nimetatud riski teatud määral maandada. andmetele (krediidilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise aeg) on krediidiandjal juurdepääs kuni tarbija poolt kohustuse täitmiseni, kuid mitte kauem kui 30 päeva tarbija poolt kohustuse täitmisega viivitamisest arvates.“ Eelnõus ja seletuskirjas toodud tähtajad ei ole meie arvates samad tähtajad. Meie hinnangul on kõnealuseid tähtaegu võimalik lugeda selliselt, et Eelnõus sätestatud tähtaja osas peetakse silmas lepingus kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaega (maksetähtaeg), aga seletuskirjas märgitud tähtaja all peetakse silmas võlgnevuse kui tekkinud iseseisva kohustuse täitmist (võla tasumise tähtaeg). 39 § 16 lõige 1: Oluline osalus käesoleva seaduse tähenduses on Antud selgitus. Registripidaja puhul ei ole Pangaliit palub täiendavalt selgitada kuidas on otsene või kaudne osalus registripidaja aktsiakapitalis, mis on usaldatavuskriteeriumiks mitte niivõrd lahendatud andmetele ligipääsu probleem. vähemalt 20 protsenti äriühingu aktsiakapitalist või kapitalinõuded, kui just teenuse osutamine. hääleõigustest või mis võimaldab avaldada olulist mõju tema juhtimisele. Juhime veel kord tähelepanu asjaolule, et samasugune künnis kehtib ka krediidandjatele Seletuskirjas (lk 43) on selgitatud, et „Võrreldes teiste ja -vahendajatele ning kõige hilisemalt finantsjärelevalve subjektidega on siin sätestatud oluline erand reguleeritud sektoriettevõtjale krediidiinkassole. – kui üldjuhul käsitletakse olulise osalusena 10%-list osalust äriühingu aktsia- või osakapitalis, siis eelnõuga on registripidajale ette nähtud nö kõrgem künnis ehk oluline osalus hakkab alates 20%-lisest osaluse omandamisest. 11  Tegemist on soodustava režiimiga. Sama lähenemine on täna ette nähtud ka krediidiandjatele ja krediidiinkassodele.“. Palume selgitada, millele tuginedes on otsustatud krediiditeabe registripidaja suhtes sellist soodustavat režiimi kohaldada. Sisuliselt tähendab see, et alla 20% osalusega omanikud võivad olla mistahes isikud, kes võivad saada ligipääsu inimeste igapäevasele krediidijäägile ja teistele Registris olevatele isikuandmetele, mis meie hinnangul ei ole põhjendatud. 40 § 37 lõige 4: Finantsinspektsioonil on lisaks käesolevas Antud selgitus. Eelnõu kõnesolev säte Palume täiendavalt selgitada kas eelnõu paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või reguleerib üksnes registripidajaga seonduvat alusel on Finantsinspektsioonil võimalik regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, kui need on ega hõlma krediidandja kohustusi. nõuda andmeid konkreetsete krediidiandjate vajalikud järelevalve teostamiseks käesolevas seaduses Krediidandjate üle teostatakse järelevalvet ja krediidilepingute kohta ning seeläbi sätestatud ulatuses. nende teevust reguleerivate seaduste alusel. teostada järelevalvet ka krediidiandjate suhtes? Palume täpsustada missuguseid täiendavaid andmeid on Finantsinspektsioonil õigus nõuda. Kas need andmed hõlmavad vaid Registri toimimisega seotud andmeid või ka krediidiandjate poolt edastatud krediiditeavet? Leiame, et krediidiandjate üle järelevalve teostamiseks andmete saamiseks peaks Finantsinspektsioon pöörduma vahetult krediidiandjate poole. 41 § 58. Krediiditeabe edastamine registripidajale: Enne Arvestatud. Üleminekuperioodiks sätestatud Pangaliidu hinnangul peaks ülemineku käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud ja kehtiva viis kuud. perioon olema 1 aasta. tarbijakrediidilepinguga seotud krediiditeabe edastab krediiditeabe andja registripidajale kahe kuu jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest vastavalt käesoleva seaduse § 63 lõikele 3. 1) Pangaliit ei pea kahekuulist ülemineku perioodi realistlikuks. Teeme ettepaneku seda pikendada. KAVS § 47 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: (42) Krediidiandja või -agent on kohustatud edastama andmed tarbijaga sõlmitud tarbijakrediidilepingu kohta krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras krediiditeaberegistri pidajale. 12  Ettepanek: Variant I: KAVS § 47 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: "Krediidiandjal või -agendil on kohustus edastada krediiditeavet krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras." Antud sõnastus oleks analoogne KAS omale. Toodud sõnastuse puhul peaks seletuskirjast nähtuma, et krediiditeabe all peetakse silmas just KTS-s sätestatud teavet. Sama täiendus peaks ka KAS sõnastuse juures olema, et krediiditeavet on mõeldud just KTS tähenduses. Variant II: KAVS § 47 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „Krediidiandjal või -agendil on kohustus edastada krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeavet krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“ Toodud sõnastusega tekib küll seaduse nimetuse kordus, kuid väldib segadust, et kus on sätestatud krediiditeabe mõiste. 43 § 60. Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine Arvestatud osaliselt, antud selgitus. 1) Nagu ees pool selgitatud siis VÕS § 4161 5) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 502 järgmises 1) Sätet täiendatud selliselt, et keeld ei kehti ei loetle kõiki sõnastuses: võlaõigusseaduse §-s 4161 sätestatud juhul kokkuleppeid/lepingumuudatusi, mida „§ 502. Krediidilepingu sõlmimise keeld tarbijakrediidilepingu kohtuvälisel tarbijakrediidilepingutes sõlmitakse. Krediidiandja ei tohi sõlmida krediidilepingut krediiditeabe ümberkujundamisel. Laenulepinguid kujundatakse ümber ka jagamise seaduse §-s 9 nimetatud krediidilepingu sõlmimise juba enne seda kui jõuab tekkida viivitus piirangutega isikute nimekirja kantud isikuga.“. 2) Sarnaselt pangakonto väljavõtte küsimisele, (nt maksepuhkused, tähtaja muudatused). saab krediidandja registriteenuse mittetoimise Pangaliit teeb ettepaneku KAVS § 502 korral nt küsida isikult kinnitust, et ta ei ole sätestatud välistust laiendada kõikidele 13  1) Ei ole selge, kas krediidilepingu sõlmimise keeld kehtib ka kantud nn laenukeelu nimekirja. VÕS § 4034 tarbijakrediidi lepingu muudatustele, mille lepingu muudatuste ja restruktureerimise kohta. Keelu lõike 3 kohaselt peab tarbija esitama puhul krediidiandja teostab laiendamine nendesse olukordadesse ei ole mõistlik. krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on krediidivõimelisuse hindamist. Krediidilepingu sõlmimise keeld peaks hõlmama täiendava vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. krediidi andmise keeldu. 2) Pangaliidu hinnangul ei ole tarbija esitatud 3) Eelnõuga ei reguleerita krediidivõimelisuse kinnitus piisav. Kohtupraktika toob välja, et 2) Absoluutne krediidilepingu sõlmimise keeld koosmõjus hindamise kohustuse ulatust. Päringu tegemise hoolsuskohustuse raames on pangal KAVS-i lisatava §-ga 1001 (karistused) tekitab olukorra, kus vajaduse üle (sh sagedus) otsustab eelnõu § 10 kohustus andmeid kontrollida. Kui päringu krediidiandja ei saa krediidiotsust teha, kuivõrd ta ei saa lg 1 punktis 1 nimetatud isik, järgides tegemine ei ole võimalik, peab olema laenukeelu olemasolu Registrist kontrollida. VÕS § 4034 eesmärgipärasuse põhimõtet. Samas peab ta vastutus piiratud sarnaselt VÕS § 4034 lg täienduse teine lause ütleb, et krediidiandja vabaneb olema valmis tõendama, et tehtud päring on 31 sätestatud vastutuse piiranguga. Kui nimetatud kohustusest (päringu tegemine) ajal, mil õiguspärane ning kooskõlas eelnõust ja IKÜM- lugeda kinnitust piisavaks vastutust registriteenuse osutamine ei ole krediidiandjast sõltumatutel ist tulenevate nõuetega. välistavaks meetmeks, tekib ebaõige põhjustel võimalik. Seoses laenukeelu rikkumisega nimetatud kinnituse puhul küsimus tagajärgede sätet rakendada ei saa. Kui finantskohustuste olemasolu saab suhtes. Kas ebaõige kinnitusega kaasneb Registri mittetoimimisel kontrollida näiteks konto väljavõttelt, siiski lepingu tühisus? Kas krediidiandjal siis laenukeelu kontrollimiseks alternatiiv puudub. tekib tarbija vastu kahju hüvitamise nõue? 3) Päring Registrisse tehakse krediidivõimelisuse hindamisel. 3) Pangaliit teeb ettepaneku reguleerida Selle hetke ja lepingu sõlmimise või väljamakse vahele võib seaduses korduvpäringute tegemine. jääda arvestatav aeg. Krediidilepingu sõlmimise keelu Laenukeelu nimekirja osas esineb vajadus jälgimiseks peaks krediidiandjal olema õigus teha päringuid ka teha päring ka vahetult enne lepingu vahetult enne lepingu sõlmimist. sõlmimist (krediidiotsuse tegemise ja lepingu sõlmimise vahele jääb reeglina Kuidas suhestub krediidilepingu sõlmimise keeld mitmekuuline periood, mille jooksul krediidilepingutesse, mis võimaldavad krediiti järkjärgult või ka taotleja kaalub otsust, võrdleb erinevaid korduvalt kasutusse võtta? pakkumisi) ja pärast lepingu sõlmimist, kuid enne väljamakse(te) tegemist pikema väljamakseperioodi jooksul (nt uusarenduste ostu või ehitustööde finantseerimiseks sõlmitud lepingud). 44 § 61. Krediidiasutuste seaduse muutmine Arvestatud. Krediidiasutusel on kohustus avaldada Krediidiasutuste seaduse §-i 88 täiendatakse lõikega 12 1) Sätte sõnastust vastavalt muudetud pangasaladust üksnes registripidajale. See, järgmises sõnastuses: („Krediidiasutusel on kohustus avaldada kellele register andmeid avaldab, on „(12) Krediidiasutusel on õigus avaldada krediiditeavet krediiditeavet puudutav pangasaladus reguleeritud juba KTS-is. Seega KAS-s § 88 puudutav pangasaladus teisele krediidiasutusele, krediiditeabe jagamise seaduse § 10 lõike 1 peaks sätestama vaid selle, et krediidiandjale, krediidivahendajale ja krediiditeaberegistri punktis 1 nimetatud isikutele ja krediidiasutustel on kohustus avaldada pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud alusel ja krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe krediiditeavet/pangasaladust üksnes korras.“. registrile. Kui tuua kõrvale KAVS, siis selle 14  jagamise seaduse sätestatud tingimustel ja täiendamisel on lähtutud põhimõttest, et teabe 1) Kas andmed avaldatakse teistele krediidiandjatele või korras“). esitamise kohustus on üksnes registrile, kes Registrile? Taas tõusetub küsimus, kes on andmete omanik. avaldab krediiditeavet vastavalt KTS-l 2) Teistele eelnõu § 10 lg 1 punktides 3–10 sätestatule. 2) Arvestades, et Registrist saavad andmeid ka avaliku sektori nimetatud isikutele krediidiasutust andmeid esindajad, siis peaks selles sättes adressaatide loetelus olema avaldama eiole kohustutatud. Selline kohustus Ettepanek: hõlmatud ka nemad. lasub eelnõu alusel registripidajal. Variant I Täiendada KAS § 88 lõikega 12 järgmises 3) Kas see paragrahv peaks jõustuma ka 01.01.2025? 3) Nimetatud punkt jõustub 01.01.2028 (eelnõu sõnastuses: „Krediidiasutusel on kohustus Vastasel korral ei ole krediidiasutustel alust andmeid Registrile § 64 lõige 1), mil algab andmete edastamine avaldada krediiditeavet puudutav jagada. registrisse. Enne seda puudub vajadus pangasaladus krediiditeaberegistri pidajale andmete edastamiseks, sest register ei ole veel krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud töövalmis. tingimustel ja korras.“ Toodud sõnastuse puhul peaks seletuskirjast nähtuma, et krediiditeabe all peetakse silmas just KTS-st tulenevat teavet Variant II: Täiendada KAS § 88 lõikega 12 järgmises sõnastused: „Krediidiasutusel on kohustus avaldada krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud krediiditeavet puudutav pangasaladus krediiditeaberegistri pidajale krediiditeabe jagamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“ Toodud sõnastusega tekib küll seaduse nimetuse kordus, kuid see väldib segadust, et kus on sätestatud krediiditeabe mõiste. § 62. Võlaõigusseaduse muutmine Antud selgitus. Eelnõuga ei reguleerita Praktikas võib hakata küsimusi tekitama Võlaõigusseaduse § 4034 täiendatakse lõikega 31 järgmises krediidivõimelisuse hindamise kohustuse millisesse ajaraami peab registriteenuse sõnastuses: ulatust. Päringu tegemise vajaduse üle (sh osutamise võimatus jääma, et krediidiandja „(31) Krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe sagedus) otsustab eelnõu § 10 lg 1 punktis 1 vastutusest vabaneks. Näiteks võib esineda omandamiseks kontrollib krediidiandja tarbija kohta käivat nimetatud isik, järgides eesmärgipärasuse väga lühiajalisi tõrkeid teenuse töös. Kas krediiditeavet krediiditeabe jagamise seaduse alusel asutatud põhimõtet. Samas peab ta olema valmis krediidiandja vabaneb vastutusest pärast krediiditeaberegistrist. Krediidiandja vabaneb nimetatud tõendama, et tehtud päring on õiguspärane ning esimest ebaõnnestunud päringut või on vajalik korduspäringu tegemine mingi aja jooksul. 15 kohustusest ajal, mil registriteenuse osutamine ei ole kooskõlas eelnõust ja IKÜM-ist tulenevate Pangaliit teeb ettepaneku täiendada sätet krediidiandjast sõltumatutel põhjustel võimalik.“. nõuetega. sõnadega „mõistliku aja jooksul“ vms. VÕS sama § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Palume selgitada, kas krediidiandja nõuetekohase hoolsuse nõuetele vastamiseks on lubatud teha korduspäringuid sama krediiditaotluse alusel. Nt kui on tehtud kodulaenu krediidiotsus ja pakkumine kliendile kehtivusega 1 kuu, siis kas enne lepingu sõlmimist on lubatud teha korduspäring sama taotluse alusel? Sama küsimus pikema väljamakseperioodi kohta, uusarenduste rahastamise krediidilepingud võivad olla kuni 1-1,5-aastase väljamakseperioodiga. § 57 on eelnõust eemaldatud. Palume põhjendada, miks antud säte on eelnõust välja jäetud. Kuivõrd osapoolte vastutus tekitab palju küsimusi siis Pangaliit toetab, et § 57 peaks Eelnõusse jääma ning teeme ettepaneku vastutuse osa seletuskirjas põhjalikumalt selgitada. Kui registripidaja ei suuda teenust osutada, kas siis olukorras kus registri kasutajatel on kohustus registrit kasutada saab kasutaja registripidajalt või Rahandusministeeriumilt nõuda kahju hüvitamist? Kui KTS antud küsimust ei reguleeri, siis kas kahjunõude esitamine toimuks riigivastutuse seaduse ja/või VÕS alusel? Lisaks kui andmeid pärinud krediidiandja teeb teise krediidiandja poolt registrile edastatud andmete pinnalt vale krediidiotsuse siis kelle poole saab vale otsuse teinud krediidiandja kahju hüvitamise nõudega pöörduda? 16