Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] 26. märts 2025 VAIDLUSTUS Vaidlustaja AS Piletilevi Group registrikood: 10568581 aadress: Maakri tn 23a, 10145 Tallinn Vaidlustaja esindajad Arne Ots, vandeadvokaat; Mari Mikson, advokaat e-post: [email protected]; [email protected] Hankija Sihtasutus Endla Teater registrikood: 90010769 aadress: Keskväljak 1, 80010 Pärnu e-post: [email protected] Vaidlustusasi AS Piletilevi Group vaidlustus riigihankes „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber: 289557) TAOTLUSED 1. Tunnistada kehtetuks riigihankes „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber: 289557) tehtud Sihtasutuse Endla Teater 11. märtsi 2025 kuupäeva kandev otsus nr 3.2-3/8-25, millega tunnistati eelnimetatud riigihange kehtetuks. 2. Jätta kõik vaidlustusmenetlusega seotud kulud Sihtasutuse Endla Teater kanda. AS Piletilevi Group (vaidlustaja) vaidlustab riigihankes „Piletimüügiteenuse ostmine“ (viitenumber: 289557, hange) tehtud otsuse, millega Sihtasutus Endla Teater (hankija) tunnistas hanke kehtetuks. A. ASJAOLUD 1. Hankija korraldas 2024. aasta novembris turu-uuringu, mille käigus hankija palus teiste hulgas vaidlustajal selgitada piletimüügikeskkonna kõikvõimalikke funktsionaalsusi ja parameetreid, mis aitavad mugavalt ja kaasaegselt kliendini jõuda (lisa 1). Vaidlustaja osales selles turu-uuringus ning edastas hankijale küsitud info. 2. Hankija avaldas 22. jaanuaril 2025 hanke, millega otsis piletimüügiplatvormi teenusepakkujat, kes pakuks efektiivset, kaasaegset, kasutajasõbralikku ja personaalse tehnilise toega piletimüügi- platvormi. 3. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 5. veebruariks 2025 esitasid pakkumused vaidlustaja, Fienta Ticketing OÜ ja Sviby OÜ. Vaidlustaja pakkumus osutus parimaks ja edukaks. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ Telefon: +372 640 7170 Registrikood: 10344152 Ahtri 4, 10151 Tallinn E-post: [email protected] ellex.legal 4. 14. veebruaril 2025 edastas hankija ootamatult riigihankes osalejatele otsuse nr 3.2-3/2-25 riigihanke tühistamise ja kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta (lisa 2). Hanke tühistamise ja pakkumuste tagasilükkamise vajaduse tingisid hankija otsuse kohaselt ettenägematud ja hankijast mitteolenevad põhjused. Vaidlustaja vaidlustas selle otsuse (lisa 3). Vaidlustus jäeti aga läbi vaatamata, sest hankija tunnistas ise 27. veebruaril 2025 vaidlustatud otsuse kehtetuks (lisa 4). 5. 21. märtsil 2025 saatis hankija vaidlustajale 11. märtsi 2025 kandva kuupäevaga (allkirjastatud 21. märtsil 2025) otsuse nr 3.2-3/8-25, millega tunnistati hankemenetlus taas kehtetuks (lisa 5, vaidlustatav otsus). 6. Vaidlustaja taotleb vaidlustatava otsuse kehtetuks tunnistamist järgmisel põhjustel. B. PÕHJENDUSED 7. Vaidlustatava otsuse kohaselt oli hanke kehtetuks tunnistamine hankija hinnangul vajalik alljärgnevatel põhjustel: a) konkurents oli pärsitud, sest hankes osales vaid kolm pakkujat; b) teabevahetuses anti ekslikke selgitusi; c) hindamiskriteeriumid ei võimaldanud tagada parimal viisil hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet; d) hankes pakutud vahendustasud olid neli korda suuremad kui turu-uuringus ja avalikel kodulehtedel avaldatud vahendustasud; e) hanke dokumendid võimaldasid konkurentsiga mängida ebatervel viisil. 8. Vaidlustaja leiab, et eelloetletud hankija põhjendused on üldsõnalised ega võimalda mõista hanke kehtetuks tunnistamise väidetavat vajadust. Hankija on rikkunud põhjendamiskohustust (RHS § 47 lg 3; vt all p 9). Hanke kehtetuks tunnistamiseks ei ole ka põhjendatud vajadust (RHS § 73 lg 3 p 6; vt all p-d 10–14). Vaidlustatav otsus on õigusvastane ning see tuleb tunnistada kehtetuks. 9. Hankija on rikkunud põhjendamiskohustust. Vaidlustatavas otsuses puuduvad reaalsed sisulised selgitused ja põhjendused, miks oli vaja hange kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud otsus ei ole sisuliselt kontrollitav ja on juba ainuüksi seetõttu õigusvastane.1 Üldiste, tõendamata ja kontrollimatute väidete alusel hanke kehtetuks tunnistamine ei ole kooskõlas läbipaistvuse ega õiguspärasuse põhimõttega (RHS § 3 p 1). Hankija üldised viited kohtupraktikale, milles käsitletakse hanke kehtetuks tunnistamise võimalikkust, ei asenda hankija otsuste sisulise põhjendamise vajadust ega muuda vaidlustavat otsust õiguspäraseks (vt all p 14). 10. Piisav konkurents oli tagatud; puuduvad viited ja selgitused väidetavatele konkurentsi probleemidele. Hankija viitab vaidlustatavas otsuses hanke kehtetuks tunnistamise alusena esiteks konkurentsi ebaterviklikkusele ja vähesele pakkumuste arvule. Riigihangete seadus ei sea aga kehtetuks tunnistamise üheks aluseks „piisava arvu pakkumuste laekumist. Kolm pakkumust kvalifitseerub igati toimivaks konkurentsiks.2 Hankija ei ole toonud lisaks pakkumuste arvule välja mitte ühtegi muud asjaolu, mis viitaks konkurentsiprobleemidele. Pole ka selgitatud, millised hankes kehtestatud konkreetsed tingimused „konkurentsi pärssisid“. Arvestades eeltoodut ei tingi konkurentsiolukorda käsitlevad hankija väited vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 1 Simovart; Parind (koost). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, 2019. § 73, p 18. 2 Kohtupraktikas on konkurentsi tagamise mittepiisavust jaatatud olukorras, kus järgi on jäänud vaid üks pakkuja. – VAKO otsus nr 245-11/127621; EKo C-27/98, p-d 32, 34; EKo C-440/13, p-d 35–36. Samas, kui hankija on järginud kõiki riigihanke korraldamise nõudeid ja saanud ainult ühe pakkumuse, ei pruugi see iseenesest viidata konkurentsi tagamise mittepiisavusele. 2/4 11. Hankija viis hankele eelnevalt läbi turu-uuringu. Hankija väidab teiseks, et pärast pakkumuste avamist selgus, et hankemenetluses sätestatud tingimused ei taga hankija eesmärkide täitmist parimal viisil ega aita saavutada rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärki. Vaidlustaja hinnangul on hankija väited sisustamata, tõendamata ja ka ebausutavad. Enne hankemenetlust korraldas hankija turu-uuringu, mille käigus oli hankijal võimalik välja selgitada kõik hanke läbiviimiseks olulised asjaolud. Hankijal oli seega olemas teave turuhindadest, võimalikust hinnavahemikust ning pakkujate võimekusest juba enne hanke korraldamist. Seega ei saa hanke kehtetuks tunnistamist õigustada sellega, et hankedokumentide koostamisel on hankija eksinud viisil, mis võimaldas pakkujatel pakkuda kõrgemat hinda, kui avaldati pakkujate poolt turu-uuringu raames. Hanke kehtetuks tunnistamine ei ole mõeldav üldsõnalisel põhjusel, et hankija ei osanud pakkujate avaldatud turuandmeid või üldist majanduslikku olukorda (eelkõige THI tõusu) arvesse võtta. Pole selge, milles see hankija väidetav oskamatus seisnes ja kuidas ning miks see peaks otsustama hanke saatuse. Hanke kehtetuks tunnistamine pole õigustatud olukorras, kus hankija tuvastab, et mingid turu-uuringus avaldatud andmed või hinnad erinevad hankes esitatud pakkumustes avaldatutest. Pakkujad ei ole pakkumuste tegemisel kunagi seotud turu-uuringus avaldatuga. 12. Rõhutame, et oma esimeses hanke kehtetuks tunnistamise otsuses ei viidanud hankija ühelegi sellisele asjaolule, millele hankija on nüüd asunud hanget kehtetuks tunnistades tuginema. Varasemas otsuses tingisid hankemenetluse lõpetamise väidetavalt hankijast sõltumatud ettenägematud asjaolud. Nüüd aga seostab hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadust just iseenda väidetavate minetustega (konkurentsi pärssimine, ekslikud selgitused teabevahetuses, kehvad hindamiskriteeriumid, konkurentsiga mängimine ebatervel viisil jms). Jääb mulje, nagu hankija otsiks tagant järele iga hinna eest ja iseenda tegevust ulatuslikult kritiseerima asudes erinevaid põhjendusi hanke kehtetuks tunnistamise õigustamiseks, et vältida vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamist. Selline hankija tegevus on lubamatu ja õigusvastane. 13. Teabevahetuses pole antud ekslikke selgitusi. Hankija on kolmanda kehtetuks tunnistamise alusena viidanud ka teabevahetuses antud väidetavatele ekslikele selgitustele. Hankija ei ole aga otsuses täpsustanud, milles väidetav eksimus seisnes, ega ole toonud välja, milline konkreetne selgitus oli ekslik või miks hankija ekslikke selgitusi andis. Teabevahetuses esitatu põhjal on pakkujad küsinud täpsustusi hindamiskriteeriumite osas (sh osakaalude erinevuse kohta) ning võimalike lisatasude lubatavuse kohta. Hankija vastused neile küsimustele olid selged ja konkreetsed ning ei viita eksitavale ega vastuolulisele teabele, mis põhjustanuks hankija väidetava ebaterve konkurentsi. Ka see väide ei ole järelikult reaalne põhjus hanke kehtetuks tunnistamiseks. 14. Hankija tuginemine Euroopa Kohtu lahenditele C-27/98 ja C-440/13 ei ole põhjendatud. Hankija tugineb eelviidatud lahenditele sisuliselt öeldes, et hankija võib hanke kehtetuks tunnistada ka siis, kui selleks ei ole erandlikke asjaolusid ja tõsiseid põhjuseid. See järeldus on meelevaldne. Kohtupraktikas on rõhutatud, et riigihanke kehtetuks tunnistamine on õigustatud siiski ainult juhul, kui see on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning põhjus selleks on reaalne.3 Praegusel juhul vaidlustatud otsus nendele eeldustele ei vasta. C. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 15. Kaebeõigus. RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on hankija otsuse vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Riigihankes osalenud isikul on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse osas alati kaebeõigus.4 16. Esindusõigus. Vaidlustuse esitajad kinnitavad, et on vaidlustaja lepingulised esindajad. 3 Vt TlnRnKo 25.05.2018, 3-18-452/34, p 13. 4 Simovart; Parind (koost). Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, 2019. § 73, p 19. 3/4 17. Tähtaeg. RHS § 189 lg 1 sätestab, et vaidlustus peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, välja arvatud RHS § 189 lõigetes 2–5 nimetatud juhul, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustatav otsus tehti vaidlustajale kättesaadavaks 21. märtsil 2025 (lisa 6). Vaidlustus on esitatud tähtaegselt. 18. Asja läbivaatamise viis. Vaidlustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 19. Menetlusdokumentide kättetoimetamine. Vaidlustaja palub edaspidi toimetada VAKO teated ja muud käesoleva vaidlustuse läbivaatamisega seotud vaidlustusasja menetlusdokumendid vaidlustajale kätte tema lepinguliste esindajate kaudu viimaste e-posti aadressidel, mis on märgitud vaidlustuse päises. 20. Riigilõiv. Vaidlustaja on vastavalt RHS §-le 186 ja RLS § 258 lg 1 p-le 1 tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot (lisa 7). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Arne Ots Mari Mikson vandeadvokaat advokaat vaidlustaja lepingulised esindajad Lisad: 1. Hankija 13. novembri 2025 e-kiri (turu-uuring); 2. 14. veebruari 2025 hanke tühistamise teade; 3. AS Piletilevi Group vaidlustus; 4. 27. veebruari 2025 hanke tühistamise teate kehtetuks tunnistamine; 5. 11. märtsi 2025 otsus hanke kehtetuks tunnistamiseks (vaidlustatav otsus); 6. Vaidlustatava otsuse edastamise e-kiri; 7. Riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus. 4/4