Hankija täiendavad seisukohad

HARKU VALLAVALITSUS Riigihangete vaidlustuskomisjon Teie 21.03.2025 nr 12.2-10/64 [email protected] Meie kuupäev digiallkirjas nr 5-2/1353-5 Vaidlustaja: Osaühing Tolira Ehitus esindaja: Marko Mehilane e-post: [email protected] Kolmas isik: aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG esindaja: Kristina Uuetoa-Tepper e-post: [email protected] Harku Vallavalitsuse vastus Osaühing Tolira Ehitus 26.03.2025 täiendavatele seisukohtadele vaidlustusmenetluses riigihankele „Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenumber 288167) Hankija jääb kõikide oma 19.03.2025 vastuses nr 5-2/1353-1 esitatud ja avaldatud seisukohtade juurde ning esitab käesolevaga lisavastused vaidlustaja esitatud täiendavatele seisukohtadele. Hankija märgib sissejuhatavalt, et vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades sisuliselt vaidlustanud riigihanke alusdokumente, mida käesoleva vaidlustusmenetluse käigus teha ei saa, sest alusdokumentide vaidlustustähtaeg on möödunud. Seetõttu ei pea hankija vaidlustaja täiendavaid seisukohti asjassepuutuvateks ning palub vaidlustuskomisjonil need tähelepanuta jätta. Vaidlustaja on täiendavates seisukohtades tõstnud esile asjas määrava kaaluga asjaolud (i-iv) ja esitanud 22-s punktis täiendavad vastuväited. Hankija vastab käesolevaga mõnede faktiväidetele ja 22-s punktis esitatud vastuväidetele. 1. Asjaolust, et ehitusprojekti seletuskirja punktis 3.1 „Üldosa“ on märgitud „Sild on metallkonstruktsioonil. Kaetud valgete alumiiniumkomposiitpaatidega. Põrandapinnad on musta värvi pesubetoon. Sisepinnad on viimistletud valgete alumiiniumkomposiitplaatidega.“ (i), ei saa järeldada, et Vormi 3 jaotises „KANDETARINDID" koodi 45 all ja jaotise „FASSAADIELEMENDID ja KATUSED" koodi 54 all sätestatud sillapiirde kate on samaliigiline ja kokkukuuluv töö. Kolmas isik on enda 20. märtsi 2025 seisukoha punktis 17 arusaadavalt selgitanud, et: Teenuste tn 2 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658 - eelprojektis ei ole toodud real koodiga 45 ega ka real koodiga 54 kajastatud alumiiniumkomposiitplaatide kui materjaliliigi täpsustust konkreetse toote tasemel. See tähendab, et iga töövõtja peab ja saab parameetrite osas, mida ei ole TKs ette antud (nagu on nt ette antud, et tegemist on alumiiniumkomposiitplaadiga, mis peavad olema valged) tegema valiku, millise tootja ning milliste täpsete omadustega toodet kasutada (et täidetud oleks tööle esitatavad nõuded; - asjakohaseid valikuid on palju, alates materjali mõõtudest (pikkus, laius, paksus) ning lõpetades täpsete paigaldusnõuete ja kasutusomadustega (sh plaadi katte täpne viimistlus, kulumiskindlus jne). Nt kui väliskülje katteplaadid peavad peamiselt taluma loodusjõudude mõju ning kandma vaid omaenda raskust (nagu tavapärased fassaadikatte materjalid), siis sisekülje katteplaadid peavad lisaks taluma mh löögikoormust (nt silla kasutamisel ratastooli vmt kokkupuude katteplaadiga), kandevõime peab olema suurem (inimeste toetumine katteplaatidele) jne. Tuues paralleeli igapäevaelust, ei tähenda vannitoa põranda ja seinte valgete keraamiliste plaatidega katmine seda, et seda saaks pidada samaliigiliseks ja sisuliselt kokkukuuluvaks tööks. Erinevad võivad olla nõuded plaatidele, erinev võib olla nii vuugisegu kui ka plaatide kinnitusviis. 2. Erinevalt täiendavates seisukohtades märgitust (ii), et ei oma asjas määravat kaalu, et enne pakkumustähtaega esitas hankes osalemisest huvitatud isik hankijale 07.01.2025 küsimuse: „Vorm 3 Ehituskulude liigituses on p.45 Silla piirde al.komposiitplaadist kate ja p.54 Sillapiirde kate. Kuidas on mõeldud kulude liigitamine nende ridade vahel?“, millele hankija jättis selgesõnaliselt vastamata. Hankija on enda 20.03.2025 seisukohas ühemõtteliselt märkinud, et „olukorras, kus ettevõtjale nähtus, et hankija vastused, mh teistele esitatud küsimustele, olid mittepiisavad või puudulikud nii, et nende alusel ei olnud võimalik pakkumust koostada, esitada või esinesid täiendavad selgitamist vajavad asjaolud, oleks sellele tulnud õigeaegselt hankija tähelepanu juhtida ning selgitust küsida.“ Vaidlustaja ei saa panna enda poolt hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest vastutust hankijale. 3. Erinevalt täiendavates seisukohtades märgitust (iii), omab asjas määravat kaalu see, et vaidlustaja ei esitanud hankemenetluses selleks ettenähtud tähtaja jooksul hankijale selgitustaotlusi ning ei vaidlustanud ka hanke alusdokumente. 4. Erinevalt täiendavates seisukohtades märgitust (iv), ei oma asjas määravat kaalu, et väljapoolt sillapiirde katmist alumiiniumkomposiitplaatidega on hankija oma 20.03.2025 vastuses nimetanud „silla fassaadipinnaks" ja kolmas isik nimetanud „silla fassaadiks". Mõlemal juhul on arusaadavalt räägitud silla välispinnast, mis on nähtav avalikkusele nagu näiteks hoone esikülg1. 5. Vaidlustaja pakkumus sisaldab kõiki RHAD-is sätestatud töid ja kulusid (vaidlustaja seisukoha punktid 1-5) Vaidlustaja väited, et „vastupidiselt Hankija meelevaldsele järeldusele, Vaidlustaja pakkumus maksumusega 1 140 885,83 € sisaldab absoluutselt kõiki hanke mahtu kuuluvaid töid ja kulusid, pakkumuse maksumusest ei ole midagi välja ega arvestamata jäetud.“ ja, et „vaidlustaja pakkumuse maksumuses on kõikide vastavate tööde/kuludega 100% arvestatud ja need on esitatud „KANDETARINDID" koodi 45 („Sillapiirde al.komposiitplaadist kate") all,, ning, et „vaidlustaja esitatud pakkumuse maksumus sisaldab 100% kõiki hanke mahtu kuuluvaid töid ja kulusid (sh silla piirde väljastpoolt katmist al.komposiitplaatidega) ning Vaidlustaja pakkumuse maksumusest ei ole midagi välja jäetud.“ ei ole kontrollitavad, kuivõrd vaidlustaja ei ole täitnud maksumuse vormi hankes seatud tingimuste kohaselt. 1 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/fassaad/1/est. Hankija ei leia, erinevalt vaidlustajast, et on kindlalt võimalik väita, et silla sise- ja väliskülje plaatidega katmine kuulub loogiliselt ja sisuliselt jaotisse „KANDETARINDID" ning seda ka vastavalt standardile EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus". Ehituskulude liigitusest on aru saada, et hankija on käsitlenud osas 5 „FASAADIELEMENDID JA KATUSED“ ehitise välisilmet kujundavaid osasid, sh pesubetoonplaatidest kate, metallist piirded, käsipuu trepikoja seinal, sillapiirde kate. Erinevalt hoonest, kus trepp on üheks funktsionaalseks osaks, mis võimaldab liikuda ühelt korruselt teisele, on kavandava trepi sild eraldiolev ning välisruumi kujundav ehitise element sarnaselt trepi torniga (vt kolmanda isiku 20. märtsi 2025 seisukoha lk 5). Seetõttu on loogiline ning mh ka standardiga EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus" kooskõlas, kui hankija tõi trepi silla väliskatte ära osas 5 „FASAADIELEMENDID JA KATUSED“. Nähtuvalt standardist EVS 885:2005 on osas „FASAADIELEMENDID JA KATUSED“ toodud ehitise osade ühiseks tunnuseks see, et osad paiknevad ehitise välisküljes (aknad, fassaadid, välisuksed, pinnakatted, piirded, sillad, käiguteed, katusetarindid, katusekatted, müüritised, jms), kujundades sellega ruumi ehitise ümber. Standardist EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus" nähtub, et osas „KANDETARINDID“ sisalduvad erinevad tarindid, mis kannavad lisaks omakaalule ka hoone koormust nagu näiteks talad, postid fermid ehk kokkuvõtlikult on tegemist konstruktiivsete elementidega. Silla väliskatet ei ole võimalik loogiliselt samastada ehitise konstruktiivse elemendiga. Hankija on oma 19.03.2025 vastuses vaidlustusele põhjalikult selgitanud oma seisukohta pakkumuse maksumuse tabeli (Vorm 3) täitmise nõuete kohta ning jääb käesolevaga esitatud põhjenduste juurde. Hankija on riigihanke vastavustingimuste osas (riigihangete registrist nähtuv punkt 4) "PAKKUMUSE MAKSUMUS” tingimuse täiendava selgitusena toonud: „Pakkuja esitab: 1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse tabeli Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad/valged lahtrid ja“. Riigihanke alusdokumentide tingimusi tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Juba eelnevast tingimuse kirjeldusest koosmõjus Vormil 3 kajastuvate selgituste ja veergude pealkirjadega on üheselt mõistetav, et tabeli kõik read tuleb täita numbriliste väärtustega. Seda tõendavad ka ülejäänud 8 pakkuja korrektselt täidetud maksumuse vormid. Maksumuse vormi täitmise juures ei oma tähtsust vaid see, et lahtrid on täidetud, vaid peaasjalikult ning eelkõige see, millised numbrilised väärtused on pakkuja tabelis toodule omistanud. Hankija on hankes ettevõtjatele ette andnud enda poolt koostatud maksumuse vormi kui dokumendi, mis tuleb pakkujatel koos pakkumusega esitada ning seeläbi omalt poolt hanke alusdokumentides esitatud selgituste, juhiste kaudu püüdnud igakülgselt tagada pakkujate poolt vormi täitmisel eksimuste mittetegemist. Riigihangete seaduse kommentaarides (lk 446) on toodud, et üldjuhul tuleb pakkumuse hind või kulu esitada eurodes, samas võib hankija vajadusel määrata hinna või kulu esitamise ka mõnes muus valuutas. Pakkumuse hinna või kulu esitamise struktuuri kaudu kirjeldab hankija, kuidas tuleb esitada tööde või teenuste osade või ühikuhindade maksumused. Hankija on vorm 3 täitmise määranud eurodes ning kirjeldanud kululiikide ridade ja koodide kaupa, kuidas tuleb vastavate tööde maksumused esitada. Eelnevast tulenevalt on kohane märkida, et pakkumuse maksumuse vormi real 59 kood 83 on hankija kulureale lisanud selgituse „(täidetakse vajadusel pakkuja poolt, juhul kui eesmärgi saavutamiseks vajalikke ehitustöid ei ole võimalik liigitada eelpool loetletud alajaotuste alla)“. Hankija on andnud Vormil 3 selge juhise, millisel juhul on pakkujal õigus kulu liigitada teiste alajaotuste alla. Viidatud lahter on vaidlustaja poolt Vormil 3 täidetud. Seegi nägi hankija hankes ette võimaluse nimetatud kulurea tööd liigitada teiste alajaotuste alla ning jätta nimetatud rida tühjaks, mida vaidlustaja ei kasutanud. Säärast erisust ei näinud hankija ette kood 45 ja 54 puhul. Seega pidi iga pakkuja vastavad read eraldi täitma, mitte asuma summasid liigitama ja kajastama enda arvates rohkem sobival real. Hankija kordab, et väär on vaidlustaja seisukoht nagu peaks hankija ülesse loetlema kõik tingimused, kuidas tabelit täita ei tohi. Lisaks on oluline välja tuua, et riigihangete seaduse (RHS) § 189 lõige 2 punktist 2 tulenevalt peab olema vaidlustus riigihanke alusdokumendi peale laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Käesoleval juhul ei ole vaidlustaja tähtaegselt riigihanke alusdokumente vaidlustanud, st hiljemalt 10.01.2025 ning hankija ei pea õigeks ega võimalikuks käesoleva vaidlustusmenetluse raames menetleda mh vaidlustust hanke alusdokumentidele, mida vaidlustaja oma täiendavatest seisukohtadest nähtuvalt peaasjalikult teha soovib ning mille tarbeks täiendavaid tõendeid esitanud. Seega ei oma siinkohal vaidlustuse lahendamisel mitte tähtsust see, kuidas on hankija Vorm 3 hanke alusdokumendina ülesse ehitanud, milliseid kulusid ning kuidas eristanud ja kajastanud, vaid see, kas pakkuja, täites lahtri tähisega „X“ on teinud seda hanketingimustele vastavalt või mitte. 6. Hankija vorm 3 (Ehituskulude liigitus) oli ebaselge ning segadusttekitav ja samuti vastuolus hankelepingule kohaldava standardiga EVS 885:2005 (Ehituskulude liigitus). Esitame tõendid, mis kinnitavad, et Vorm 3 oli ebaselge erinevatele pakkujatele ja et erinevad pakkujad mõistsid seda isemoodi. (vaidlustaja seisukoha punktid 6-12) Hankija on korduvalt vaidlustusmenetluses välja toonud, et olukorras, kus vaidlustajale näis ja tundus hankija Vorm 3 segadusttekitav ja ebaloogiline oleks segaduse lahendamiseks tulnud, kas hankijalt õigeaegselt selgitusi küsida või riigihanke alusdokumenti tähtaegselt vaidlustada. Vaidlustaja ei ole tähtaegselt teinud kumbagi ning käesoleva vaidlustuse raames ei ole seda õige teha. Vaidlust ei ole, et põhiprojekti koostamisel tuleb lähtuda standardist EVS 885:2005 ning hankija on ka eeltoodust lähtunud, selles osas jäävad hankijale vaidlustaja viited arusaamatuks. Hankija Vorm 3 koostamise aluseks oli eelprojekti autori koostatud eeldatava maksumuse eelarve (kululiigitustega). Selles oli jaotatud eraldi kuludeks silla sisemine ja välimine kate, sest põhiprojekti koostamisel võivad need muutuda. Sisemise katte puhul on võrreldes välimisega erinevad nõuded: sisemisel kattel on võimalik erinev paksus ja kinnitus, sh tuleb arvestada nt ratastooli kasutamisest tulenevate kahjustustega, graffitikindlusega, löögid jms. Eeltoodust tulenevalt oli hankija sooviks just sisemise ja välimise kulu eristamine. Riigihankes esitasid lisaks vaidlustajale ja kolmandale isikule pakkumusi veel 7 pakkujat. Vaidlustaja suhtlus neist kahega ei ole kontrollitav, st hankijal puuduvad teadmised ning võimalused kontrollida, milline suhtlus, sh suuline, vaidlustuskomisjonile esitatud kahe e-kirja väljavõtetele nimetatud ettevõtetega eelnes või millised olid täpsed vastuste andmise asjaolud. Hankijal tekib vastupidiselt küsimusi, miks on vaidlustaja lisanud vaid kahe pakkuja kirjad ning kas hanke teemal suheldi ka ülejäänud viiega. Vastav asjaolu vaidlustaja täiendavatest seisukohtadest ei selgu ning see ei ole ka vaidlustuse eset arvestades oluline. Hankija kordab, et käesolevas vaidlustusmenetluses ei oma tähtsust, kas pakkujad tagantjärele peavad hanke alusdokumente ebaselgeteks, kui selles osas õigeaegselt hankija poole ei pöördutud, et hankija oleks saanud väidetavad ebaselgused kõrvaldada. Hankija vastust osas, mis puudutab maksumuse vormi täitmist pakkujate poolt erinevate maksumustega ei saa meelevaldselt üle kanda maksumusvormi ebaselgusele. Hankija tõi selle oma 19.03.2025 vastuses näitlikustamaks, et sellest tulenevalt ei tekkinud hankijal küsitavusi osas, et vaidlustaja oleks võinud omaalgatuslikult kuluridade maksumusi väidetavalt ühe koodi alla kokku viia. Mõistmatuks jääb vaidlustaja seisukoht justkui oleksid kõigi 9 pakkumuse maksumuse vormidel kood 45 ja 54 all pidanud kajastuma ühesugused numbrid. Viimast eelkõige seetõttu, et hankijal puudub teadmine, millisest allikast iga konkreetne pakkuja tooteid omakorda hangib ning olukorras, kus kõik kulud ja maksumused oleksid erinevatel pakkujatel samad, puuduks riigihanke menetlusel üleüldse laiem eesmärk, milleks mh on konkurentsi efektiivne ärakasutamine, mis omakorda tähendab pakkuja jaoks ka enda konkurentsieeliste ärakasutamist (nt soodsamad materjalitarned) pakkumuse tegemisel. Vaidlustaja väited, nagu oleks maksumuse tabel täidetud selguse ja läbipaistvuse huvides nii, et kogu sillapiirete kattekulu on pandud ühe koodi alla, ei ole usutav, kuivõrd vaidlustaja pidi hanketingimustest tulenevalt mõistma, et selline tegevus ei ole Vorm 3 täitmisel lubatud (v.a kood 83) ning toob sisuliselt kaasa hoopis vastupidise. Olukorras, kus hankija kontrollib esitatud pakkumuste hanketingimustele vastavust ning vaidlustaja tabelist nähtub maksumuse vormil „X“, kui maksumuse vorm tuli täita eurodega, ei saa esiteks öelda, et pakkuja oleks esitanud pakkumuse hanketingimustele vastavalt ning teiseks ei nähtu sellest hankijale üheselt, et pakkumuses oleks selle kuluga arvestatud. Lisaks ei tõenda pelgalt vaidlustaja kahe ettevõtja esitatud kirjad, et hankes oleksid olnud asjad sassis ja segamini. 7. Hankija jättis vastamata vorm 3 koodide 45 ja 54 kohta esitatud selgitustaotlusele (vaidlustaja seisukoha punktid 13-16) Hankija on oma 19.03.2025 vastuse punktis 1.3. selles küsimuses oma selgitused ja põhjendused esitanud. Riigihanke alusdokumentide hulka kuuluvad kõik dokumendid, milles on määratud riigihanke üksikasjad ja millest tuleb riigihankes lähtuda, sh on selleks dokumendiks eelprojekt, millele on hankija oma vastuses viidanud. Hankija ei ole vaidlustajale teinud etteheiteid selgituste küsimata jätmises, vaid hankijale on jäänud ebaselgeks, miks vaidlustaja temale antud õigust selgitusi küsida, ei kasutanud. Arusaadavalt on vaidlustaja asunud otsima oma vaidlustust toetavaid tõendeid, omistades aga ühele väidetavalt vastamata küsimusele ülemäärase kaalu, kuigi riigihanke alusdokumentides olid Vorm 3 täitmiseks kõik juhised olemas. Hankija lähtub hankemenetluste läbiviimisel mh hea usu põhimõttest ning arusaamast, et seda teevad ka ettevõtjad, kes on konkreetses hankemenetluses osalemisest huvitatud. Seega olukorras, kus ettevõtjale nähtub, et hankija ei ole teabevahetuse kaudu esitatud küsimustele andnud piisavaid selgitusi või on nt inimlikust eksimusest tulenevalt mõnele küsimusele osaliselt või täielikult vastamata jäänud, on põhjendatud ka ettevõtjalt nii hea usu põhimõttest lähtuvalt kui ka arvestades eesmärki, et pakkumused saaksid esitatud hankes esitatud tingimustele vastavalt, oodata hankes olulist rolli omavate tingimuste täpsustamist. Hankija ei ole tahtlikult jätnud ettevõtjaid “lihtsalt teadmatusse”, vaid kordab, et olukorras, kus hankija selgitused konkreetsele küsimusele olid ebapiisavad, oli kõikidel ettevõtjatel õigus ja võimalus, sh piisav ajaline puhver, esitada hankijale täiendavaid täpsustavaid küsimusi. Alusetu on vaidlustajapoolne hankija süüdistamine, justkui oleks hankija teadlikult ja tahtlikult ettevõtjaid eksitanud ning jätnud selgitustaotlusele meelega vastamata, kuigi arutluse all on ühe ettevõtja pöördumise, mis sisaldas mh 12 küsimust, üks vastus, millele hankija oli enda seisukohalt varasemalt vastanud ning mille osas oli informatsioon leitav eelprojektist. Hankija juhib tähelepanu, et mh küsis vaidlustaja hankijalt teabevahetuse kaudu selgitusi 07.01.2025 (id920206) ja 15.01.2025 (id922194), millest viimasele vastas hankija samal päeval, kuigi hankijal ei olnud, arvestades pakkumuste esitamise tähtaega 20.01., enam sellekohast kohustust. Riigihanke teabevahetuses ei esine ühtegi pöördumist, millele hankija oleks vastamata jätnud. Eelnevast tulenevalt on vaidlustaja süüdistus nagu oleks hankija rikkunud hankemenetluses oma kohustusi sedavõrd, et sisuliselt esineks alus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, liiane. 8. Hankija ei esitanud Vaidlustaja pakkumuse kohta mistahes selgitusküsimust, mis on oluline kaalutlusviga ja mille tagajärjeks on Vaidlustaja pakkumuse õigusvastane tagasilükkamine ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustaja pakkumuses ei esine kindlasti sisulist kõrvalekallet. (vaidlustaja seisukoha punktid 17-22) Hankija on hanke vastavustingimustes kehtestanud tingimused, millest lähtuvalt tuleb pakkumuse maksumuse vorm täita. Euroopa Kohus on oma otsuse nr C-131/16 punktis 33 asunud seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Ka Riigikohus on selgitanud, et hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Vaidlustaja esitatud pakkumuse maksumuse vormi kontrollimisel ei tekkinud hankijal esiteks üldiseid küsimusi ning teiseks küsimusi, mida oleks saanud selgitustega kõrvaldada. Hankijale nähtus üheselt vaidlustaja esitatud pakkumuse maksumuse vormi kood 54 alt tähis „X“, mis ei olnud vormi täitmisel lubatud tähis. Seega oli pakkumus vaidlusaluses osas üheselt mõistetav ning hankijal puudus vajadus midagi selgitada ja täpsustada. Tegemist ei olnud kaalutlusotsusega, kuivõrd on fakt, et tähis “X” ei ole suurus/number, mida eurodes väljendatakse. Nagu ka oma 19.03.2025 vastuses välja tõime, kontrollis hankija mh seda, et ega vormis esine valemianomaaliat, millest tulenevalt oleks sisestatud nr 10 muutunud automaatselt X-iks. Seda ei olnud ning ka vaidlustaja on ise vaidlustusmenetluse käigus korduvalt öelnud, et sisestas vormi lahtrisse “X”-i. Riigihangete seadus ei kohusta hankijat pakkujalt selgitusi küsima, kui esitatud pakkumus on üheselt tõlgendatav ja ilmselge. Sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija mingi teabe olemasolul asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest kujundada pakkumuse sisu. Seega ei pidanud hankija mõtlema pakkumuse maksumuse vormi lahtrite täitmise kontrollimisel sellele, kas pakkuja on juhuslikult ühe või teise kulu arvestanud mingi muu lahtri summasse, kui nõue oli, et maksumuse vormil tuleb täita kõik lahtrid (v.a kood 83 erisus) ning seda tuleb teha eurodes. Kui vaidlustaja võttis omaalgatuslikult vastu otsuse, et ta täidab vormi mittenumbrilise väärtusega, võttis isik automaatselt ka riski, et tema esitatud pakkumuse maksumuse vorm võidakse RHS § 114 lõikest 2 tulenevalt mittevastavaks tunnistada. Kohtupraktika kohaselt lasub pakkujal hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja muuhulgas veenduma selles, kas pakkumuses esitati nimelt kõik need andmed, mida hankes küsitud on. Pakkumuse vastavuse eest riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetele vastutab pakkuja. Kui pakkumuse mittevastavus riigihanke alustingimustele on pakkumuses ilmne ja mittevastavuse kõrvaldamine oleks võimalik üksnes uute andmete esitamise kaudu, on tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankijale nähtus maksumuse vormi kontrollimisel üheselt, et vaidlustaja on kood 54 täitnud mittevastavalt, sisestades sinna numbrilise väärtuse asemel X-i. Tegemist ei olnud ebaselgete andmetega, mida oleks saanud kõrvaldada, vaid konkreetselt ja teadlikult pakkuja poolt valesti ehk nõuetele mittevastavalt täidetud lahtriga, mille muutmine ei ole lubatud. Hankija on seisukohal, et käesoleval juhul ei oma tähtsust asjaolu, et hindamise aluseks on pakkumuse kogumaksumus ning esitatud pakkumusi ei hinnata ega võrrelda mistahes üksikute kuluridade põhiselt või alusel. Hankija on hankes Vorm 3 täitmiseks seadnud kohustuslikud tingimused ning pakkujatel tuli täita kõik tühjad/valged lahtrid (kululiigid) hankija seatud tingimuste kohaselt sõltumata sellest, et hindamise aluseks on kogumaksumus. Hankija kordab taas, et riigihanke alusdokumentide vaidlustustähtaeg on möödas ning käesoleva vaidlustusmenetluse esemeks ei ole maksumuse vormi kui hanke alusdokumendi vaidlustamine selle ebaselguse tõttu, vaid vaidlustaja poolt pakkumuse maksumuse vormi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastav täitmine. Vaidlustajal puudus õigus asuda hankija eest omaalgatuslikult “selgust ja kindlust” looma asudes tabelit enda parema äranägemise, mitte hankija tingimuste kohaselt, täitma. Olukorras, kus hankija sooviks Vorm 3 koodide 45 ja 54 summad kokku arvestada, saab seda hankija hõlpsasti ka lihtsa liitmistehtega teha. Hankija on vaidlustaja pakkumuse seaduspäraselt tagasi lükanud. Kokkuvõtvalt palub hankija vaidlustuskomisjonil: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluses kõik tekkinud kulud tema enda kanda. 3. Jätta kolmanda isiku kõik vaidlustusmenetluses tekkinud kulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Sepp jurist-andmekaitsespetsialist