Hankija vastus - Rahandusministeerium

Failid

2025 03 31 Hankija vastus vaidlustusele.asice312 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn [email protected] 31.03.2025 Esitatud e-kirja teel VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ (viitenumber 284278) Hankija: Osaühing Rail Baltic Estonia Registrikood 12734109 e-post [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus E-post [email protected] Vaidlustajad: LEONHARD WEISS OÜ (ühispakkujad) Registrikood 12083348 INF INFRA OÜ Registrikood 16421809 Leonhard Weiss GmbH & Co. KG Registrikood HRA 530194 Ramboll Danmark A/S Registrikood 35128417 Skepast&Puhkim OÜ Registrikood 11255795 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Kolmandad isikud: Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A. (ühispakkujad) Registrikood R.C.S. VERSAILLES 407 985 308 Budimex S.A. Registrikood 0000001764 INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI) Registrikood 489626135 KMG Infra OÜ Registrikood 16638472 WSP Finland OY Registrikood 0875416-5 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tavo Tiits Advokaadibüroo COBALT e-post: [email protected], [email protected] TAOTLUSED: 1 Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2 Vaadata asi läbi kirjalikult. 3 Jätta vaidlustaja menetluskulud tervikuna vaidlustaja kanda ja mõista Osaühing Rail Baltic Estonia menetluskulud välja vaidlustajalt. 1 ASJAOLUD 1.1 Osaühing Rail Baltic Estonia (hankija) avaldas 01.10.2024 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena riigihanke „Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu–Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitus (Allianss)“ viitenumbriga 284278 (riigihange). Riigihanke objektiks on Rail Baltica Ülemiste-Pärnu, Pärnu-Läti piir põhitrassi projekteerimine ja ehitamine (Allianss). 1.2 Hange on jaotatud kaheks osaks (Allianss 1 Ülemiste-Pärnu lõik ja Allianss 2 Pärnu-Ikla lõik), kuid hindamine toimub osade üleselt ühtse pingerivi alusel. Hanke osas nr 1 (allianss nr 1) sõlmitakse enim hindepunkte teeninud ja edukaks tunnistatud pakkujate konsortsiumiga hankeleping ning hanke osas nr 2 (allianss nr 2) sõlmitakse paremuselt teise arvu hindepunkte teeninud ja edukaks tunnistatud pakkujate konsortsiumiga hankelping (RHAD lisa 2 Taotluste esitamise ettepaneku lk 3, alapeatükk „Projekti jagamine kaheks Alliansiks“).1 1.3 15.11.2024 esitati kõikidele taotluse esitanud konsortsiumitele pakkumuse esitamise ettepanek, seejuures esialgsete pakkumuste esitamise tähtaeg oli 11.12.2024. 1.4 20.12.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas esialgsed pakkumused vastavateks, tegi otsuse esialgsete pakkumuste hindamisel, arvas menetlusest välja kõige vähem hindepunkte saanud pakkuja ning kutsus pakkumuste 2. etappi neli konsortsiumi, sh vaidlustaja ja kolmandad isikud. 1.5 2. pakkumuste etapis toimusid arendustöötoad, kaasusülesande lahendamine ja läbirääkimised lepingu tingimuste üle. Kõik 2. etappi pääsenud pakkujad esitasid 28.02.2025 lõplikud pakkumused, mille osas hankija tegi otsused 12.03.2025. Selle otsuse tulemusel tunnistas hanke- ja hindamismeeskond (edaspidi hindamiskomisjon) kõik lõplikud pakkumused vastavateks ja omistati lõplikele pakkumustele järgmised hindepunktid: 1.5.1 GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS – 90,11 p; 1.5.2 Bouygues Travaux Publics, Budimex S.A., INGEROP CONSEIL ET INGENIERIE (ICI), KMG Infra OÜ, WSP Finland OY (kolmandad isikud) – 78,06 p; 1.5.3 LEONHARD WEISS OÜ, INF INFRA OÜ, Leonhard Weiss GmbH & Co. KG ja Ramboll Danmark A/S, Skepast&Puhkim OÜ (vaidlustajad) – 76,29 p; 1.5.4 VINCI CONSTRUCTION GEOINFRASTRUCTURE, AS TREV-2 Grupp, DODIN CAMPENON BERNARD, ETF ja SYSTRA S.A. – 70,76 p. 1.6 12.03.2025 otsusega tunnistati osas 1 ehk alliansis 1 edukaks GRK Eesti AS, GRK Suomi Oy, Aktsiaselts Merko Ehitus Eesti, NGE CONTRACTING, Sweco Finland Oy, Sweco Sverige AB, TSO SAS ühispakkumus ja osas 2 ehk alliansis 2 kolmandad isikud. Seega hindamine toimus osade üleselt, kuid hindamise tulemusel osutusid kaks parimat pakkumust vastavalt osas 1 ja osas 2 edukaks vastavalt RHAD Lisa 2 Taotluste esitamise ettepaneku lk 28 märgitule. 1.6.1 Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus arendustöötubade hindamisel ja selle käigus hindamiskriteeriumite kohaldamisel olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja etteheidetega 1 RHAD lisa 2 kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/source-document?group=B&documentOldId=17927350 2 ja leiab, et vaidlustuses toodud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Hankija on arendustöötubade hindamisel lähtunud riigihanke alusdokumentides teatavaks tehtud tingimustest ja hindamismetoodikast ning kohaldanud neid kõigi pakkumuste suhtes ühetaoliselt. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. 2 ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Hindamismetoodika ja hindamise protsess 2.1 Riigihanke alusdokumentide Lisa 5 „Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika“2 sisaldab pakkumuste hindamismetoodikat. Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika leheküljel 2 kirjeldatakse hindamise terminoloogiat ja terminite sisu järgmiselt: ▪ „Hindamiskriteeriumid (nt. slaid 4) kirjeldavad hinnatavaid osi, mida pakkuja pakkumuses hinnatakse • Hindamisskaala (nt. slaid 5) kirjeldab, millistele hindamisaluste tunnustele peab pakkumuse sisu vastama tabeli üleval toodud punktivahemikus. Pakkumuse osad võivad vastata sama või erinevate tulpade osadele (nt. tööülesanded on kirjeldatud terviklikult, üksikasjalikult ja tööülesanded vastavad hästi antud projektis nõutud vastutusvaldkondadele). • Hindamisskaalas kirjeldatud erinevad punktid ei ole eraldi osakaaluga alamkriteeriumid, vaid toetavad hindamist üldhinnangu koostamisel.“ 2.2 Hindamiskriteeriumeid oli selles hankes kokku viis, millest vaidlustatud on üksnes kolmanda kriteeriumi ehk „Projektijuhtimise- ja koostöövõimekus“ alla kuuluvat osa hindamisest. Kolmas kriteerium andis maksimaalselt 30% kogu hindamisest ja sellel alusel hindamine toimus üksnes pakkumuse etapis 2. 2.3 Kriteeriumi 3 sisunõudeid kirjeldatakse järgmiselt (Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika lk 9): „Projekti töökorraldus ja meetodid töötatakse ja arendatakse välja arendustöötoas. Pakkuja poolt esitatud võtmeisikud peavad osalema arendustöötoas ja demonstreerima projektijuhtimise- ja koostöö võimekust Hankija poolt antud ülesannetes. Lisaks osalevad töötoas Tellija võtmeisikud (sh konsultandid). Hankija hindab projektimeeskonna projektijuhtimise- ja koostöövõimekust, tuginedes hindamisalustele. Täpsemad sisunõuded esitatavale materjalile esitatakse pakkujale arendustöötoas. Koostatud materjal esitatakse Hankijale digitaalselt vormistatuna arendustöötoa lõppedes. Arendustöötoa protseduurid täpsustatakse läbirääkimiste kutses.” 2.4 Kriteeriumi 3 hindamiskriteeriumid ja -skaalad jagunesid järgmiselt: „Hindamisel hinnatakse projektimeeskonna võimekust: • juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega (osakaal 30%); • ehitada üles usaldust ja teha koostööd3 teiste projektiga seotud osapooltega (osakaal 30%); • luua väärtust ja pidevat parendust (osakaal 40%).“ 2.5 Kriteeriumi 3 hindamisskaalad on kirjeldatud Taotluse esitamise ettepaneku lehekülgedel 10 ja 11. Dokumendi leheküljel 2 selgitatakse, kuidas hankija hanke- ja hindamismeeskond kasutab skaalat juhendina ja hindamine toimub üldise hinnangu alusel. Hankija hanke- ja hindamismeeskonnas oli 10 ekspertliiget, kes on ka nimeliselt loetletud Taotluse esitamise ettepanekus lk 14.4 Konkreetsem, 8 inimesest koosnev nimekiri, on leitav aga põhjenduste dokumendis, mis on leitav 2 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7804164/documents/source- document?group=B&documentOldId=17927327 3 Vaidlustaja märkas metoodika eestikeelses versioonis trükiviga ning korrektne on “koostööd”. See on hõlpsasti tuvastatav RHAD lisa 5 inglise keelsest versioonist, mis kirjeldab kriteeriumit järgmiselt: “Build trust and collaboration with other parties involved in the project (30 %)“. 4 Kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7804164/documents/source- document?group=B&documentOldId=17927350 3 ka käesoleva dokumendi lisades 1 ja 2. Lisaks osalesid hindamisel hindamiskomisjoni välised eksperdid vastavalt Taotluse esitamise ettepaneku lk 14-15 märgitule. 2.6 Arendustöötubade läbiviimine ja hindamise protsess oli lühidalt järgnev. Üks päev enne esimese arendustöötoa algust (3. veebruaril 2025) viidi läbi hindamiskomisjonile ning teistele arendustöötoas osalevatele hankija ekspertidele põhjalik ettevalmistav töötuba, kus tutvustati arendustöötubade eesmärke ning hankija rolli arendustöötubades, arendustöötubades käsitletavaid teemasid, ülesandeid, oodatavaid tulemusi, hindamiskriteeriume ning hindamismetoodikat. Täpsemalt käidi läbi hindamise protseduur ning selgitati, millele hindamisel vastavalt hindamiskriteeriumidele ja hindamismetoodikale (RHAD Lisa 5) tähelepanu pöörata ning mida pakkujate puhul ei hinnata. Lisaks viidi läbi põhjalik selgitus hankija poolsete ekspertide rollist ning selgitati mida töötubades vältida (nt vahetu tagasiside andmine pakkujale töötubade ajal ja pausidel). Pärast iga toimunud töötuba kogunes hindamiskomisjon arutlemaks arendustöötoas toimunut, lisaks täiendavalt pikem arutelu pärast kõikide pakkujate esimest töötoa päeva ning pärast kõikide pakkujate teist töötoapäeva toimus esmane hindepunktidega hindamine, mida täpsustati veel täiendavalt kommentaaride ja tagasisidega. Viimaks koostas ja kinnitas hindamiskomisjon tulemused ja otsuse, millele lisati lisa 2 seletuskiri: Projektijuhtimine ja koostöövõimekus (käesolevas dokumendis nimetatud ka kui seletuskiri, memo, tagasiside või põhjendused), mis on VAKO-le kättesaadav RHR-is.5 2.7 Arendustöötubade läbiviimisest ja hindamiskomisjoni koosolekutest võttis osa ka erapooletu vaatleja Tarmo Trei (Eesti Taristuehituse Liidu tegevjuht) vastavalt RHAD Lisa 2 Taotluse esitamise ettepaneku lk 15 märgitule, kes koostas erapooletu vaatleja avalduse, mis on lisatud käesoleva dokumendi lisana 3 ja selle eestikeelne tõlge lisas 4. Olulisem lisatud dokumendist on erapooletu vaatleja järeldus sellest, et „hankeprotsess viidi läbi professionaalselt, vastavalt hanketeatele ja dokumentidele. Protsess oli objektiivne, erapooletu, õiglane ja mittediskrimineeriv. Erapooletu vaatlejana ei ole mul hankemenetluse kohta märkusi.“ Erapooletu vaatleja hinnang on oluline tõend RHS § 3 põhimõtete järgmise tuvastamiseks. 2.8 Seega oluline on panna tähele, et vaidlustaja on rebinud kontekstist välja üksikuid lauseid või koguni lauseosi, mis toetavad tema positsiooni, kuid hindamine toimus kogumis. See tähendab, et alakriteeriumid andsid võimaluse mõista, mida hindamiskomisjon jälgis ja hindas, kuid kogu arendustöötoa tegevus kuulus hindamisele tervikuna ja selle kunstlik tükeldamine ei ole korrektne. Hindamisotsuse kontrollimise ulatus 2.9 Riigikohus on asjas 3-20-1198 p-s 20 leidnud, et „hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. /…/ Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P: Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19- 1464/41, p 13).“ Seega kuigi hindamiskomisjon on püsinud etteantud hindamismetoodikas, on hindamiskomisjonil vabadus kujundada ja kohandada metoodikat ka alles pärast pakkumuste avamist kui VAKO peaks leidma, et hindepunktide andmisel on väljutud hindamismetoodikast. Samas otsuses on kohus sedastanud ka asjaolu (p-s 18), et „kriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist (kolleegiumi otsus nr 3-17-2718/30, p 22), kuid nõustuda tuleb VAKO ja kohtutega, et hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume.“ Hindamiskriteeriumite objektiivne 5 Originaal kättesaadav RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/document?group=B&procurementDocId=17999225 ja tõlked: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7804164/documents/document?group=B&procurementDocId=18023806 4 kohaldamine on tagatud läbi selle, et arendustöötubade sooritusi hindas 8 oma ala eksperti hindamiskomisjonis6 ning neid toetasid veel täiendavalt hindamiskomisjoni välised eksperdid alliansshangete valdkonnas vastavalt RHAD Lisa 2 Taotluste esitamise ettepaneku lk 14-15 märgitule. Käesoleva dokumendi lisas 5 on kaasatud Vison Oy ja BrainTeam OÜ ekspertide varasem kogemus alliansshangetes, mis kinnitab nende pädevust hindamisprotsessi toetamiseks. Hindamisprotsessi rohkemate isikute ja erialaspetsialistide kaasamine maandab ühe inimese otsustusega seotud subjektiivsust ning annab hindamise tulemusele laiema tagapõhja.7 Käesoleval juhul palub vaidlustaja sekkuda ulatuslikult hindamiskomisjoni hindamisotsusesse, kuid selleks puudub VAKO-l ja kohtutel õigus ja ka põhjus. Komisjon on oma tööd teinud vastavalt hindamismetoodikale ning põhjendanud seda piisavalt. Vaidlustaja esitatud üksikud laused ja fragmendid üksnes negatiivsest tagasisidest kolmandate isikute tööle ja ainult positiivsest tagasisidest vaidlustaja endale tööle ei anna alust vaidlustust rahuldada. Komisjonil oli avar kaalutlusruum leidmaks, et vaidlustaja töö ei ole hindamismetoodika kohaselt kõrgemate hindepunktide tunnustele vastav ning kolmandate isikute töö jällegi on. 2.10 Riigikohus on leidnud asja 3-20-1198 p-s 21, et „hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-19/00: SIAC Construction, p 44). /.../Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD-s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta.“ Hankija on põhjendanud ulatuslikult, koguni 14 leheküljel, kõikide pakkujate tööd arendustöötubades viisil, mis võimaldaks igal pakkujal mõista oma töö positiivseid ja negatiivseid omadusi ning neid soovi korral ka teiste pakkujate tagasisidega võrrelda. Hankija on veendumusel, et esitatud tagasiside on põhjalik ning selgesti jälgitav igaühele, kes seda loeb. 2.11 Hindamiskomisjon on pakkujate tegevust hinnanud üksnes iga pakkuja suhtes üksikult vastavalt hindamismetoodikas toodule. Pakkumuste hindamisel on hindamiskomisjon taganud seega võrdse kohtlemise ja objektiivsuse, kontrollides seeläbi pakkujate (sh vaidlustaja) kompetentsi ja võimekust mõista eelseisva projekti eripärasid ja meeskonnatööd. Eelnevast tulenevalt ei saa vaidlustaja arendustöötoas osalemist hinnata hindamiskomisjon kõrgemalt, kui otsuses märgitud hindepunktide vääriliselt. Hindamiskomisjoni hinnangul on hindamismetoodika piisavalt selge, et tagada objektiivne hindamine ja RHS § 3 üldpõhimõtted. Asjaolu, et vaidlustaja ei nõustu hankija põhjendustega, ei ole aluseks otsuse tühistamisele. Kolmandate isikute (vaidlustuses märgitud kui BTP) pakkumust on hinnatud õigesti 2.12 Selleks, et luua VAKO-le ühtlane arusaam ja kontekst põhjendustest ning vaidlustaja ja kolmandate isikute hindamisest, lisab hankija vaidlustusele vastates mõlemad põhjendused alakriteeriumis kõrvuti, et oleks võimalik kogumis märgata sarnasusi ja erinevusi. Esmalt toetab see hindamiskomisjoni tööpõhimõtet, mille kohaselt hinnati tegevusi tervikuna, mitte üksikute tagasiside fragmentide alusel. Samuti on see abiks mõistmaks laiemalt ka asjaolu, et vaidlustaja sooritus arendustöötoas oli märgatavalt nõrgem kolmandate isikute sooritusest, mistõttu hindepunktide vahe on selgelt põhjendatud ja tuvastatav hoolimata asjaolust, et tegelikkuses pakkujate tegevust hindamise protsessis omavahel ei võrreldud. Hindamismetoodika ei näinud ette hindamisel pakkujate soorituse võrdlemist, mistõttu hindamiskomisjon seda ka ei teinud. Sellegipoolest olukorras, kus vaidlustaja taotleb kolmandate isikute punktide langetamist vaidlustaja enda punktidest kohati oluliselt madalamale, on asjakohane hinnata ka kahe soorituse 6 Käesoleva dokumendi lisades 6 ja 7 on kirjeldatud algne planeeritud 9-liikmeline hindamiskomisjon, kuid lõplik 8-liikmeline komisjoni koosseis on tuvastatav otsuse lisast 2 ehk käesoleva dokumendi lisadest 1 ja 2. 7 K. Matteus. § 117 komm 11. M.A. Simovart, M. Parind (toim). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019. 5 tagasisidet sellest vaatenurgast, kumb töö oli selle põhjal tugevam. Oluline on hindamist kontrollida põhjenduste kogumis. 2.13 Põhjendused sisaldavad nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte pakkujate tegevusest arendustöötubades ning nagu on kirjeldatud RHAD Lisa 5 Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika (lk 2), võivad pakkumuse osad jaguneda samadesse või erinevatesse osadesse/veergudesse (nt ülesanded on väga põhjalikud ja konkreetsed ning vastavuses nõuetega). Põhjendustes kirjeldatakse üksikasjalikult pakkujate sooritust iga hindamiskriteeriumi suhtes, et võimaldada pakkujatel hinnata oma sooritust võrreldes edukate pakkujatega RHS § 47 lg 4 p 3 mõttes ja saadud hindeid. Põhjendustes on kirjas kõik, mida hindamiskomisjonil on pakkujate töö kohta öelda. Hankija ei lisa seega käesolevaga põhjendustele midagi uut. 2.14 Hankija on seisukohal, et pakkujad peavad olema aru saanud, et hindamisskaala (hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika dokumendis tabeli päises määratud „Nõrk“, „Rahuldav“, „Hea“, „Suurepärane“) erinevad punktid ei ole hindamise alakriteeriumi (hindamise kriteeriumite ja hindamismetoodika dokumendi tabelis halliga märgitud alakriteerium) eraldi kaalutud veelkordsed alamkriteeriumid, vaid hindamisskaala kirjeldused on juhiseks ja hindamine toimub üldise hinnangu alusel (Hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika lk 2). Kohtupraktika mõttes on tegemist sisulise hindamismetoodikaga, mida võib vajadusel jätta ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (vt käesoleva dokumendi p 2.9), kuid selgitame, et hoolimata sellest võimalusest jäi hindamiskomisjon täielikult seatud hindamismetoodika juurde, mis on ka põhjendustest tuvastatav. Hindamisskaala tekst (paksus kirjas) on kirjutatud nii, et pakkujad näeksid hõlpsasti, kuidas põhjendused jagunevad ja mis osad vastavad hindamismetoodikale. 2.15 Üldise märkusena selgitab hankija, et vaidlustaja valis 14-leheküljelisest põhjendustest välja üksikud laused väites, et nende alusel tuleks kolmandate isikute punkte vähendada ja sarnase metoodika kohaselt suurendada nende endi punkte. Vaidlustaja väited põhinevad hindamiskriteeriumide ja põhjenduste ekslikul tõlgendusel. Vaidlustaja ei ava omalt poolt põhjenduste tegelikku teksti. Vaidlustaja on valinud VAKO-le markeerida üksnes enda tagasiside positiivsed osad ning kolmandate isikute tagasiside negatiivsed osad. 2.16 Hankija lisab käesolevale vaidlustusele põhjenduste inglise keelse ja eesti keelse versiooni, millel on värviliselt märgitud nii kolmandate isikute tagasiside kui ka vaidlustaja tagasiside (käesoleva dokumendi lisas 1 inglise keelne märgistatud seletuskiri ja lisas 2 eesti keelne märgistatud seletuskiri). Lihtsuse huvides toob hankija käesolevas dokumendis vaidlusaluse tagasiside välja iga konkreetse alakriteeriumi juures. Nii lisatud seletuskirjades kui ka käesolevas dokumendis on punasena märgitud tagasiside negatiivne, rohelises kirjas tagasiside positiivne ja kollases kirjas tagasiside kirjeldab pakkuja tööd, mis on toimunud, kuid ei anna iseenesest hindamiskriteeriumide seisukohast pakkuja tööle mingit lisaväärtust. 2.17 Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium nr 1: Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega 2.17.1 Kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi esimese alakriteeriumi alusel 7 hindepunkti 10 punkti skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6-8 punkti“ väärilise sooritusega arendustöötoas. Vastava skaala puhul oli komisjonile orientiiriks järgmine iseloomustus: „Ülesannete eesmärgid käiakse läbi meeskonna kõigi osapooltega ning ühine töö on korraldatud ja suunatud eesmärkide saavutamiseks. Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil ning ette antud ajaraamis.“ 6 2.17.2 Tagasiside kolmandatele isikutele ja vaidlustajale oli järgmine (vt värvide tähendusi käesoleva dokumendi p-s 2.17): Bouygues Travaux Public (III isik) LEONHARD WEISS OÜ (vaidlustaja) Juhtida ja 7 punkti 6 punkti viia ellu projekt Ülesannete eesmärgid käiakse läbi meeskonna Ülesannete eesmärgid käiakse üldiselt läbi koostöös kõigi osapooltega ning ühine töö on meeskonna kõigi osapooltega ning ühine töö on teiste korraldatud ja suunatud eesmärkide korraldatud ja suunatud eesmärkide projektiga saavutamiseks. saavutamiseks. seotud Töötoa päevade alguses tutvustas projektijuht Töötubade päevade alguses teatas pakkuja meeskond osapooltega. (PM) mõningaid üldisi põhireegleid tõhusaks Big esialgu, et nad peavad kõigepealt omavahel nõu, (30%) Roomi toimimiseks ja esitas kõigile osalejatele kuidas korraldada tööd vastavalt ülesannetele. Sel ajal eelnevalt kavandatud päevakava. Pakkuja oli jäeti kliendipoolsed osalejad ootele. Kui pakkuja oli oma töötoa ruumi ette valmistanud vastavate plaanis kokku leppinud, tutvustas pakkuja päevaks teemakohaste visuaalsete materjalidega ning esialgset umbkaudset ajakava, tuues välja põhipunktid, tutvustas ühistöö struktuuri. Kliendi esindajate mis saab edasi ja visandas selle tahvlile. Projektijuht jagamine väikestesse gruppidesse oli eelnevalt (PM) andis koos mõne meeskonnakaaslasega kavandatud, lähtudes kliendi kutsest osalejatele esialgsed juhised. arendustöötubades osalemise kohta. Sellest Esimesel töötoa päeval dokumenteeriti ülesannete tulenevalt oli mõlema töötoa päeva algus üsna peamised eesmärgid ja määratud meeskonnajuhid sujuv. pabertahvlile. Kõik osalejad alustasid ühe rühmana Esimeseks töötoa päevaks oli pakkuja ette esimese ülesandega. Kui hiljem liiguti edasi teise valmistanud töötoa ruumi vastavalt DP0 ülesande juurde, kutsuti kliendipoolsed osalejad liituma üldteemadele (mis olid välja toodud kliendi rühmadega vastavalt nende huvile teema vastu. kutses). Pärast päeva konkreetsete ülesannete Kokkuvõttes anti juhised ühiseks tööks üldisel tasandil tutvustamist kulus pakkujal veidi aega, et oma ja need ei olnud terviklikult piisavad ega üheselt fookust ümber seada, liikumaks antud mõistetavad. Tööga alustamine tundus alguses ülesannetega üldistelt teemadelt põhjalikumalele. mõnevõrra segane. Mõned rühmad hakkasid esialgu töötama laiemate Teisel päeval, hoolimata sellest, et pakkuja oli eelnevalt teemadega, enne kui asusid otseselt tegelema pidanud oma sisemise eelarutelu, ei olnud pakkuja esitatud ülesannetega. Ülesande eesmärkide meeskonnale päris selge, millal tuleb kliendipoolsed läbiminetöötamine toimus rühmades pärast tööga osalejaid tööd jätkama kutsuda. Nende tähelepanu alustamist. tundus olevat mõnevõrra hajutatud ja vastutusi ei Pärastlõunaks tundus enamik eesmärke olevat juhitud alati võrdselt. Osalejad jagati päeva esimeseks selged, välja arvatud ülesande nr 4, tootmisega pooleks kahte töörühma. Jällegi paluti klientide seotud alameesmärk, mida arvestati üldisel esindajatel valida rühm vastavalt nende huvile teema tasandil. (vaidlustuse p 23) vastu. Ülejäänud osalejad hakkasid töötama teise Teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid ülesande kallal. täpsemalt ja grupid võtsid seda arvesse. Kõigis rühmades vaadati ülesanded ühiselt üle ja arutati Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades eesmärke. Ühiseks tööks oli ette valmistatud osa ning kogu töötoa jooksul vaadati neid läbi struktuurist ja meetoditest ning kommunikeeriti juhiseid, korduvalt. Võrreldes esimese päevaga järgiti kuid mitte alati selgelt. Visuaalset taustamaterjali etteplaneeritud koostöö struktuuri süsteemsemalt. kasutati teataval määral. Töötoa päevadel võttis PM peamiselt vaatleja rolli Tegevusi korraldati päeva jooksul mitmes etapis, kuid või keskendus iseseisvale tööle. Mõnikord võttis ta mitte täielikult süsteemselt. Kohati tekitas see töörühmas osalise juhirolli, kuid mitte algusest ebaselgust, mis edasi saab. Kõigi ülesannete hetke lõpuni. Teine meeskonnaliige mängis aktiivset rolli olukorda arutati pärast lõunat ühiselt ning selle põhjal osalejate seas mugava ja kaasahaarava õhkkonna kohandati ülejäänud tööd ja jagunemine rühmadesse. loomisel, kasutades mõnda ”jäämurdmise” Töötubade päevadel võttis PM peamiselt vaatleja rolli tegevust. Samuti aitasid nad tööd koordineerida, või keskendus iseseisvale tööle, andes ainult üldist nõu liikudes aeg-ajalt rühmade vahel, et tagada ega osalenud rühmatöös aktiivselt. Töö ja ajast kaasatus ja fookus. Kõik pakkuja meeskonna kinnipidamise koordineerimisel aitas teine liikmed panustasid aktiivselt, kas siis juhtides meeskonnaliige. Vahepeal liikusid nad rühmade vahel, arutelusid või andes ülesande sisuga seotud aidates aeg-ajalt rühmades keskenduda ülesannetele. sisendit. Teised meeskonnaliikmed osalesid töörühmades, Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil ning juhtides arutelusid või panustades sisusse, kuid nende ette antud ajaraamis. ettevalmistuse tase oli ebaühtlane. Esimesel töötoa päeval tegevuste struktureeritud Antud ülesannete eesmärgid ja/või töökorralduse ajakava ja -kasutus toimis enamasti hästi. struktuur arvestab ette antud ajaraamistikku. Hommikuse sessiooni ajal jäid mõned arutelud Mõlemal päeval oli üldine töövoog üsna hea, kuid kuna üldisemale tasandile, samas kui mõned rühmad tegevused ei olnud alati täielikult sidusad, ei kasutatud keskendusid täpsemalt oma ülesannetele. Pärast aega efektiivselt. Segaduse hetki oli kas protsessi või 7 lõunat muutus fookus kontsentreeritumaks ja töö ülesehituse (st ressursside kasutamise) osas. olemasolevat aega kasutati üsna intensiivselt. Esimesel päeval ei jaotatud planeeritud ajakava PM ja koordinaator tagasid kõigi osalejate võrdselt ning see muutus päeva jooksul. Kui muudatusi kaasamise ja tasakaalustasid töörühmi. Kaasuse tehti, järgnes muudatuste osas mõningane segadus. Teisel päeval kopeeriti ajagraafik teise ruumi, kuid üks ajal jäi ühes rühmas ressursse väheseks ja ettekanne lõpetati nappide ressurssidega ruum jäeti siiski välja. iseseisvalt. Eesmärkide ja oodatavate tulemuste Esimese päeva alguses oli töö grupi liigse suuruse tõttu osas näis olevat ebaselgust. Lõpuks tekkis üsna ebaefektiivne. Kuigi laiemas lähenemisviisis oli vajadus kiirustada, sest ettekanneteks oli mõningast potentsiaali, tundus kõigi osalejate reserveeritud vaid lühike aeg, mis algas kaasamine olevat keeruline. Pärast kahte rühma ajagraafikus märgitust veidi hiljem. (vaidlustuse p jagunemist oli edenemine esimeses rühmas üsna 24) Ainult ülesannet, mille tähtaeg oli esimesel sujuv. Teises rühmas eesmärkidest arusaamist päeval, ei esitatud enne teise päeva hommikut. täielikult ei saavutatud. Pärastlõunal jäi ressursse (vaidlustuse p 24) napiks ning pakkuja seisis silmitsi väljakutsetega Teine päev algas eelmiste ülesannete tulemuste ülesande nr 4 tegevuskava väljatöötamisel. detailsema tutvustamisega. Esimesed kolm Pärastlõunal oli ülejäänud ülesannete korraldamise ülesannet, mida pakkuja kahe töötoapäeva vahel strateegia ebaselge, kuni sekkus koordinaator ja viimistles, said lõpuks valmis. Vahepeal kohandati lahendas probleemi, viies huvitatud osalejad teise eelnevalt planeeritud ajakava, et see sobiks teise asukohta, et alustada ülesandega tööd. päeva ülesannetega. Pärast esitlusi jätkas pakkuja Rühmades aitas ajapiirangutega toime tulla selge fookusega kliendi järgmiste ülesannete koordinaatori osalemine, kuid muudatuste tõttu ei olnud tegemist. PM-i ja koordinaatori vahelised rollid olid koordinaatorit, kes aitaks ajagraafikust kinni pidada, selgemad kui esimesel päeval ning nad täiendasid alati saadaval. Päeva lõpuks täitis ülesande nr 4 ainult teineteise tööd tõhusamalt – isegi siis, kui PM oli pakkuja, kes esitas seejärel tulemused kõigile hõivatud AJR8 koosoleku ettevalmistustega. osalejatele. Ülejäänud kaks ülesannet vaadati läbi Mõlemal päeval trükiti päeva ajakava välja ja pandi kombineeritult, jättes välja ülesande nr 3. iga rühma seinale. Teisel päeval erines Teisel päeval, kui rühmadesse jagunemine oli läbi väljatrükitud ajakava mõnevõrra tegelikkusest, viidud ja töö algas, suutsid rühmad kogu päeva jooksul kuid selleks ajaks oli kõiki ajagraafikuid üsna keskendunult töötada. Mitmete rühmade töös korrigeeritud. Ajast kinnipidamisega tegelesid rakendati rohkem struktuuri ja töömeetodeid, mis sõltus pakkuja meeskonnaliikmed. Keskmiselt oli rühma juhtist. Üldiseid edusamme arutati kõigi rühmatöö hästi keskendunud ja päeva esimesel osalejatega põhiruumis mitmel korral. poolel oli edusammud ühtlased. Pärast lõunat sai kõikide ülesannete sisu käsitletud ning esitletud Mõlema päeva lõpus kulutas kogu meeskond materjali kiirustamata. dokumenteerimisele üsna pikalt aega. Teisel päeval jäeti kliendi osalejad jõudeolekusse ja saadeti üle tunni Kokkuvõttes oleks meeskonna sooritust pikkusele kohvipausile, mis kliendi vaatevinklist ei parandanud natuke suurem paindlikkus olnud efektiivne ajakasutus. Esimese kolme ülesande olukorraga kohanemisel. Siiski töötas meeskond tulemused esitati AJR-i koosolekul, samas kui koos hästi, mis selle mingil määral korvas. ülejäänud esitati kõigile osalejatele kiirustamata. 2.17.3 On ebaõige ja kontekstist välja rebitud vaidlustaja viide vaidlustuse punktis 23, mille kohaselt ei väärinuks kolmandad isikud „hea“ skaalal hindepunkte, kuna eesmärgid ei olnud selged. See on selgelt eksitav järeldus järgmisest tagasisidest: „Ülesande eesmärkide läbiminetöötamine toimus rühmades pärast tööga alustamist. Pärastlõunaks tundus enamik eesmärke olevat selged, välja arvatud ülesande nr 4, tootmisega seotud alameesmärk, mida arvestati üldisel tasandil.“ Seega juba ainuüksi grammatiliselt tõlgendades on ilme, et esiteks olid eesmärgid olemas, neist üks alaeesmärk oli olemas üldisel tasandil. Kusjuures hindeskaalal märgitud iseloomustus nõuab „hea“ skaalal, et ülesannet eesmärgid oleksid läbi käidud kõikide meeskonnaliikmetega ning töö oleks korraldatud ja suunatud eesmärgi saavutamisele. Seega eesmärkide olemasolu iseseisvalt ei olegi hindamisel aluseks, vastupidiselt sellele, mida vaidlustaja püüab vaidlustuses näidata. Seega ei nõustu hankija vaidlustaja seisukohtadega vaidlustuse punktis 23 leides, et eesmärkide saavutamisele suunatud töö toimus vastavalt hindamismetoodikale ka olukorras, kus üks alaeesmärk oli üldisemale tasemele jäänud selleks ajahetkeks. Selle kinnituseks tagasisidestas komisjon ka järgmist: „Teisel päeval juhendas PM antud ülesandeid täpsemalt ja grupid võtsid seda arvesse. Eesmärgid vaadati läbi ja arutati kõigis rühmades ning kogu töötoa jooksul vaadati 8 Siin ja edaspidi: AJR = Alliansi juhtrühma koosolek 8 neid läbi korduvalt.“ See viitab asjaolule, et kolmandad isikud olid selgelt eesmärkidele pühendunud ning arutasid neid järjepidevalt kogu töötoa jooksul. 2.17.3.1 Kui vaadelda sama alakriteeriumi puhul tagasisidet vaidlustaja tegevusele, siis on selgelt tuvastatav ka asjaolu, et vaidlustaja tegevus arendustöötoa ülesande eesmärkide seadmisel ja töö korraldamisel on saanud rohkem negatiivset tagasisidet, mistõttu on omistatud ka kolmandate isikutega võrreldes üks hindepunkt vähem, kuigi hindamiskomisjon pidas asjakohaseks jääda samale, „hea“ skaalale. See näitab, et hindamiskomisjon kaalutles põhjalikult ka iga hindeskaala siseselt põhjendusi, nende mõju ja olulisust ning omistas selle tulemusel ka vastavad hindepunktid. 2.17.4 Sarnaselt eelnevale on vaidlustaja ka vaidlustuse punktis 24 viidanud, nagu hindeskaala „Hea 6-8 punkti“ poleks asjakohane tulenevalt asjaolust, et kolmandad isikud ei ole kinni pidanud tähtaegadest. Hindamisskaala punkt „Ülesanded viiakse läbi kokkulepitud viisil ning ette antud ajaraamis” tähendab enamat, kui ülesande täitmist. See tähendab, et pakkuja tagab kokkulepitud töö (kogu töötoa ajal töötamine, mitte ainult konkreetse ülesande täitmine) ja vaba aja kasutamise (pakkuja kasutab kogu töötoa aega täielikult, mitte ainult ühte osa töötoast). Need hindamiskriteeriumid, nagu ka teised selle alakriteeriumi hindamiskriteeriumid, kehtivad mõlemal päeval tehtud töö kohta. Arendustöötoa esimesel päeval tutvustatud hankija poolt antud ajakava kohaselt pidid ülesanded olema hankijale esitatud teisel arendustöötoa päeval hiljemalt kell 15:30, mida ka tagasiside kohaselt tehti. Üksnes neljanda ülesande puhul (vt käesoleva dokumendi lisa 6 lk 12 ka käesoleva dokumendi lisa 7) pidi ülesande mälupulgal üle andma esimese töötoa päeva lõpuks, kuid ettekande toimumise aeg ei olnud sätestatud hankija poolt. Välja toodud märkus puudutas ettekande tegemist, mitte ülesande esitamata jätmist. Faktiliselt andsid kolmandad isikud esimese töötoa päeva lõpus kell 15:30 üle neljanda ülesande mälupulgal, misjärel esitleti seda ülesannet teise töötoa päeva alguses. Sarnaselt tegutsesid ka teised pakkujad (sh vaidlustaja ise!), kui olid oma ajakavas ettekannete aja vastavalt määratlenud. Muus osas (kui lisas 6 ja 7 märgitud dokumentides) pidid pakkujad ise looma päevakava- ja struktuuri, millest kinni pidamist hindamiskomisjon ka jälgis ning tagasisidestas. Hindamiskomisjon jõudis konsensusele, et hoolimata mõningatest ajalistest nihkumistest kolmandate isikute enda määratud ajaraamis, olid töö eesmärgid siiski täidetud ja töö toimus struktuurselt. Vaidlustaja vastuväited selles küsimuses ei arvesta kogu antud tagasisidet. 2.17.4.1 Kui vaadelda sama alakriteeriumi tagasisidet, mis anti vaidlustajale, siis on taas märgata selgelt erinevust ja tegevuse kvaliteeti kahe pakkuja töös. On ilmne, et vaidlustaja, kelle tagasiside oli läbivalt negatiive osas, mis puudutas antud ülesannete eesmärkide seadmisel ja/või töökorralduse struktuuri koostamisel arvestamist ette antud ajaraamistikuga, ei saa olla võrdne või parem kolmandate isikute tegevusest. Hindamiskomisjon selgitas, et kuigi kolmandad isikud pidi kohandama ajakava, siis saavutati meeskonnatööga vajalikud eesmärgid ülesannete täitmisel. 2.17.5 Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud kolmanda kriteeriumi esimese alakriteeriumi hindamismetoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat ning toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi esimese alakriteeriumi „Juhtida ja viia ellu projekt koostöös teiste projektiga seotud osapooltega“ alusel 7 hindepunkti ja vaidlustajale 6 hindepunkti. Samuti on tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt. 2.18 Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium nr 2: Ehitada üles usaldust ja teha koostöös teiste projektiga seotud osapooltega 2.18.1 Kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi teise alakriteeriumi alusel 8 hindepunkti 10 punkti skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6-8 punkti“ väärilise sooritusega arendustöötoas. Vastava skaala puhul oli komisjonile orientiiriks järgmine iseloomustus: „Luuakse vastastikust usaldust peamiselt avatult, kaasavalt ja tunnustatavalt. Tulemuste saavutamiseks arvestatakse erinevate osapoolte ja/või ekspertide pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.“ 9 2.18.2 Tagasiside kolmandatele isikutele ja vaidlustajale oli järgmine (vt värvide tähendusi käesoleva dokumendi p-s 2.17): Bouygues Travaux Public (III isik) LEONHARD WEISS OÜ (vaidlustaja) Ehitada üles 8 punkti 6 punkti usaldust ja teha Luuakse vastastikust usaldust peamiselt avatult, Luuakse vastastikust usaldust üsnagi avatult, koostööd kaasavalt ja tunnustatavalt. kaasavalt ja tunnustatavalt. teiste Töötubade päevadel olid arutelud läbivalt avatud, Töötubade päevadel olid arutelud küllaltki avatud. projektiga sujuvad ja kaasahaaravad. Õhkkond oli (üsna) Õhkkond oli üldiselt positiivne ja üsna seotud professionaalne ja hooliv. Töötoa alguses rõhutati professionaalne. Kõigi inimestega arvestamine osapooltega. alliansi väärtusi. Kõiki inimesi koheldi võrdselt, varieerus teataval määral. Kliendipoolsed osalejad (30%) sealhulgas pakkuja enda meeskonnas, mis oli ei olnud alati kõikidesse tegevustesse kaasatud, suuresti integreeritud. Meeskond tundus olevat teadlik kuid oli enamasti informeeritud sellest, mis juhtuma oma meeskonnakaaslaste tugevatest külgedest ja hakkab. Pakkuja meeskond oli üldiselt hästi püüdis vastutust vastavalt sellele jaotada. Meeskonda integreeritud. Mingil määral tundus meeskond juhiti osaliselt eemalt. PM ei olnud alati kättesaadav mõistvat oma meeskonnakaaslaste tugevaid külgi ja ega täielikult teadlik, mida rühmad teevad, kuid püüdis vastutust tegevustes vastavalt jagada. usaldas neid ja lubas neil tegutseda üsna iseseisvalt. Meeskonda juhtisid PM ja koordinaator mõnevõrra Juhtrolli jagati teiste meeskonnaliikmete vahel. erineval viisil. Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende Meeskond tegutses üldiselt asjakohaselt. Kohati oli suhtlemisstiil oli soe ja inimestele orienteeritud. nende sisemine suhtlus mõnevõrra ebaselge. Üksteise tundmaõppimist ja positiivse Puudusid selgelt määratletud põhireeglid. meeskonnavaimu loomist hõlbustasid sellised Kasutusele võetavad või võetud meetmed ei olnud tegevused nagu „jää murdmise“ sessioonid ja alati ilmsed ega selgelt teatavaks tehtud. kokkuvõtted. "Inimesed alati esikohal" lähenemine Kavandatud meetodid või nende elluviimine ei olnud soodustas töötoas sooja õhkkonda. alati selge ega selgelt kommunikeeritud. Meeskond oli suhteliselt hästi ette valmistunud ja neil Meeskond oli töötoaks ette valmistunud ja omas oli projekti kohta mõõdukad taustateadmised. projektist mõõdukaid taustateadmisi. Pakkuja Meeskonna liikmed tutvusid hankedokumentide meeskond oli kursis hankedokumentide sisuga ja sisuga, kuid ei kasutanud oma esialgse pakkumuse kasutas oma esialgse pakkumuse projektiplaani projektiplaani osa kirjeldust, kui see olnuks osa, kuid ainult pealiskaudsel tasandil. Pakkuja asjakohane. Teiste osapoolte ja sidusrühmade mõistis üldiselt teiste osapoolte ja sidusrühmade (võtmeisikute) rolle projektis mõisteti mingil määral. (võtmeisikute) rolle, kuid mitte kõiki (näiteks arvestamine kohalike omavalitsuste või muude AJR-i materjalid valmistas ette peamiselt PM. Teise päeva alguses, kui rühmad tööle hakkasid, püüdis ta asutustega, nagu klient soovitas). esialgu kaasata ettevalmistusse kaht kliendipoolset AJR-i koosoleku valmistas ette ainult pakkuja enda osalejat. Kui see lähenemine ei õnnestunud, jätkas ta meeskond. Rühmajuhid andsid PM-ile tutvustava iseseisvalt ja palus rühmajuhtidel enne AJR-i ülevaate peamistest koosolekul käsitletavatest koosolekut lühidalt vormistada olulisemad tulemused. teemadest. Sellesse ülevaatesse ei olnud kaasatud Mõne teema puhul jäid PM-i kommentaarid üldiseks ja ühtegi kliendipoolset osalejat. AJR-i jaoks põhinesid esimese töötoa päeva dokumenteeritud ettevalmistatud materjalid peegeldasid eelkõige tulemustel. Üksikasjalikum ja värskem sisu puudus pakkuja vaatenurka. AJR koosoleku tulemust ja osaliselt, kuna PM osales käimasolevates selle otsuseid ülejäänud osalejatele ei rühmaaruteludes vähe. (vaidlustuse p 29) Üldiselt kommunikeeritud. tehti AJR otsuste tegemiseks ühist ettevalmistust vähe. AJR koosoleku otsustest teistele osalejatele Tulemuste saavutamiseks arvestab osaliselt ülevaadet ei antud. erinevate osapoolte ja/või ekspertide arvamustega, tugevuste ja/või pädevustega. Töötubade päevade jooksul moodustas pakkuja Tulemuste saavutamiseks arvestatakse erinevate töörühmi erinevatel viisidel. Esimene päev algas osapoolte ja/või ekspertide pädevusi, tugevusi ja Last Planneri harjutusega (mis andis alguses laiema sisulisi teadmisi. vaatenurga), kus kõiki osalejaid ei võetud kuulda ega arvesse. Osaliselt oli selle põhjuseks ühe Pakkuja oli töötubade päevadel valdavalt osalejate jaotuse eelnevalt ette valmistanud, kuid võimaldas korraga ülesandega seotud osalejate suur arv. osadel kliendi osalejatel valida sobiv rühm Pärast seda jagati osalejad töörühmadesse, lähtudes peamiselt nende huvidest ja mõnel juhul vabatahtlikult. Osalejate rühmadesse jaotamise nimekiri esitati ekraanil. Rühmade suurused eelnevalt kindlaksmääratud kompetentsidest (nt varieerusid; mõnes rühmas oli osalejaid vähem kui keskkonnateemaline rühm). Kliendipoolsetel osalejatel lubati valida sobiv töörühm. Rühmade teistes. Osa potentsiaalsest väärtuse loomisest jäi kasutamata, kuna eksperdid kõigi rühmade vahel ei suurused olid tasakaalust väljas, mõnes rühmas oli roteerunud. (vaidlustuse p 30) osalejaid vähem kui teistes. Mõlema töötoa päeval PM rühmatöös enamasti ei Läbivalt mõlema töötubade päevadel osales PM rühmatöös aeg-ajalt. Erinevate rühmade töös osalenud. (vaidlustuse p 29) Selle asemel abistas 10 peamiselt nimetatud koordinaator rühmi ülesannete osales määratud koordinaator, kes pakkus oma abi täitmisel, ressursside puudumisel või vähese ülesannete täitmisel. Ekspertide rotatsioonile erilist aktiivsuse korral. Isikutega, kes osalesid töötubade tähelepanu ei pööratud. päevadel osaliselt, arvestati ja alguses ka juhendati, Rühmade aruteludes oli aktiivsuse tasakaal erinev. kuid jäeti seejärel suuremalt jaolt täiendava toetuseta. Parimal juhul kaaluti osalejate ideid ja arendati neid (vaidlustuse p 30) edasi koostöös. Ühes rühmas jäi pakkuja liikmete Grupiaruteludes valitses üldjuhul tasakaal kliendi ja vaheline arutelu mingil hetkel seisma, mistõttu pakkuja poolt pakutud ideede vahel. Mõnes grupis eesmärkide suunas liikumine peatus. Hiljem alustati tugines pakkuja esialgu rohkem kliendi arvamusele, tööd uuesti. Üldiselt kogus pakkuja kliendilt infot ja kuid hakkas töötoa edenedes järk-järgult panustama peegeldas seejärel oma ideid, kuid kohati jäid ka oma ideedega. Üldiselt kuulati nii pakkuja kui ka nende vastused mõnevõrra pealiskaudseks. Mõnel kliendipoolsete osalejate ideid ja arvamusi. Iga arutelu juhul tuginesid nad suuresti kliendi teadmistele, lõpus koostati kokkuvõtted, mis tagasid, et kõik enamasti kuulasid ja kogusid teavet, kuid ei tunneksid end kaasatuna ning neil oleks võimalus panustanud aktiivselt. oma mõtteid ja arvamusi jagada. Mõnikord võttis pakkuja aega iseseisvaks Rühmatöö oli peamiselt suunatud ühise tulemuse töötamiseks. Esimesel päeval ei olnud osa saavutamisele. Aruteludesse olid kaasatud kõik rühmatööst alati selgelt kooskõlas ühise tulemuse rühma liikmed. Üldiselt olid arutelud ülesannete saavutamisega. Mõnikord ei võetud kliendi eesmärkidega kooskõlas. vaatenurka alati piisavalt arvesse, näiteks seoses määratud riskidega, mis olid seotud pakutud lähenemisviisiga. Kohati oli arutelu eesmärk ebaselge. Mõlemal päeval võimaldas pakkuja asjatundlikkus ja valmisolek tulemuslikke ühiseid arutelusid ja edenemist mõnes ülesandes. 2.18.3 Vaidlustaja on valdavalt positiivsest tagasisidest toonud esile üksikud laused, millele tuginedes väidab, et õiglane olnud kolmandatele isikutele omistada käesolevas alakriteeriumis hindepunkte vahemikus hindeskaalal 0-3. Hankija sellega kindlasti ei nõustu leides taas, et vaidlustaja on jõudnud üksikute lausete analüüsimisel ebaõigetele järeldustele hindamiskomisjoni tagasisidest ja selle mõjust hindepunktide omistamisele. 2.18.4 Vaidlustuse punktis 29 selgitab vaidlustaja, et olukorras, kus töörühma juht (projektijuht) lõi rühma aruteludes kaasa vaid vähesel määral, siis kannatas sellest ka arutelude kvaliteet. Sellist tagasisidet hankija andnud ei ole, mistõttu vaidlustaja järeldus on ennatlik. Vaidlustaja selgitas täiendavalt, et „Kui projektijuht on töö kvaliteeti kahjustaval määral vajaka, siis ei ole see avatud ja kaasav töökultuur ega teeni vastastikuse usalduse tekkimist.“ Vaidlustaja väidab ekslikult, et hindamiskriteerium on kohaldatav ainult projektijuhi suhtes. Hindamiskriteeriumid kehtivad kogu projektimeeskonnale. Sellest tulenevalt on hankija tagasisidestanud kolmandale isikule ka laialdaselt positiivset tagasisidet just meeskonnatöö osas tervikuna, mis korvas selgelt asjaolu, et projektijuht ei olnud maksimaalselt kaastatud. Hindamiskomisjon märkis näiteks järgmist: „Kõiki inimesi koheldi võrdselt, sealhulgas pakkuja enda meeskonnas, mis oli suuresti integreeritud. Meeskond tundus olevat teadlik oma meeskonnakaaslaste tugevatest külgedest ja püüdis vastutust vastavalt sellele jaotada. /…/ Meeskond tegutses avatud ja tunnustavalt. Nende suhtlemisstiil oli soe ja inimestele orienteeritud.“ See tagasiside kogumis ülejäänud põhjendustega andis selge pildi sellest, et meeskonnatöö raames loodi vastastikust usaldust peamiselt avatult, kaasavalt ja tunnustatavalt. Puudub mistahes alus ja õigustus eraldada meeskonnast projektijuht isiklikult ning sellest tulenevalt hindepunkte vähendada, kui hindamismetoodika sellist erisust ette ei näe, seega vaidlustaja argumentatsioon selles küsimuses ei ole kooskõlas RHAD-ga. 2.18.4.1 Ka siinkohal on hea vaadelda vaidlustajale antud tagasisidet, millest tuleneb selgelt välja erisus vaidlustaja ja kolmanda isiku soorituse vahel. Vaidlustajale antud tagasisidest kumab läbivalt välja asjaolu, et kuigi üksikliikmed toimetasid asjakohaselt, siis meeskonnatöö kogumis ei vastanud ootustele. On ilmne, mille tulemusel kujunesid näiteks ainuüksi nende kahe soorituse vahel sama hindeskaala erinevates otstes antud hindepunktid. Samuti muudab etteheite kummastavaks asjaolu, et vaidlustajale oli tagasisidena ka märgitud, et projektijuhi osalus ei olnud läbiv: „Läbivalt mõlema töötubade päevadel osales PM rühmatöös aeg-ajalt.“ 11 2.18.5 Vaidlustuse punktis 30 käsitleb vaidlustaja väidet, mille kohaselt hankija tagasisidestas kolmandatele isikutele, et nad jätsid osa ekspertide teadmistest ja sellest loodavast potentsiaalsest väärtusest kasutamata. Vaidlustaja tõi välja ka, et osad töörühma liikmed jäeti ühel hetkel lihtsalt omapäi, ilma juhendust ja toetust andmata. Hankija on seadnud vastava hindeskaala kirjeldusena järgneva: „Tulemuste saavutamiseks arvestatakse erinevate osapoolte ja/või ekspertide pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.“ Vaidlustaja on ise lisanud sellele täienduse „täielikult“ [arvestatakse], mis ei ole korrektne. Vaidlustaja ega hankija ei saa peale pakkumuste esitamise tähtaega asuda RHAD-s märgitut muutma vastavalt sellele, kuidas parem sõnastus sobituks argumentatsiooniga. Seega ei ole vaidlustaja käsitlus sellest, et hindeskaalal „Hea 6-8 punkti“ pidi olema arvestatud täielikult kõikide pädevustega. Ka kõrgemal hindeskaalal on kirjeldus, mille kohaselt „Tulemuste saavutamiseks arvestab erinevate osapoolte ja/või ekspertidega ning kasutab mitmekülgselt nende pädevusi, tugevusi ja sisulisi teadmisi.“ Mitte ühelgi hindamismetoodika iseloomustusel ei ole viidatud täielikule või ideaalsele teadmiste ja pädevustele kasutamisele vastupidiselt vaidlustaja väidetele. Seega isegi olukorras, kus hankija tagasisidestas kolmandatele isikutele asjaolu, et rühmade suurused varieerusid ning osa potentsiaalist jäi kasutamata, ei anna alust ülejäänud positiivse tagasiside kontekstis vähendada hindepunkte. Kolmas isik tegi silmapaistvalt hea soorituse, mistõttu omistati selles alakriteeriumis ka hindeskaala 6-8 puhul maksimaalne ehk 8 hindepunkti. 2.18.5.1 Võrdlusena võib kõrvale tuua vaidlustajale antud tagasiside, mille kohaselt ekspertide rollidele ei pööratud piisavalt tähelepanu, kõikide ideedega ei arvestatud jne. On märgata selgelt negatiivse tonaalsusega tagasiside vaidlustajale, mis oli jällegi sama hindeskaala „Hea 6-8 p“ teises otsas olev sooritus. Hankija on läbipaistvalt ja ausalt hinnanud alakriteeriumis märgitud osa sooritusest ning hindepunkte on jagatud õiglaselt. 2.18.6 Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud hindamismetoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat kolmanda kriteeriumi teise alakriteeriumi hindamisel ning toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi teise alakriteeriumi „Ehitada üles usaldust ja teha koostööd teiste projektiga seotud osapooltega“ alusel 8 hindepunkti ja vaidlustajale 6 hindepunkti. Samuti on tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt. 2.19 Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium nr 3: Luua väärtust ja pidevat parendust 2.19.1 Kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi alusel 7 hindepunkti 10 punkti skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Hea 6-8 punkti“ väärilise sooritusega arendustöötoas. Vastava skaala puhul oli komisjonile orientiiriks järgmine iseloomustus: „Selgitatakse üldiselt välja, mis loob projektis kliendi jaoks väärtust ja kasu projektile ning neid arvestatakse lahenduste väljatöötamisel. Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse heal tasemel ja vormistatakse ja/või presenteeritakse selgelt.“ 2.19.2 Tagasiside kolmandatele isikutele ja vaidlustajale oli järgmine (vt värvide tähendusi käesoleva dokumendi p-s 2.17): Bouygues Travaux Public (III isik) LEONHARD WEISS OÜ (vaidlustaja) Luua 7 punkti 5 punkti väärtust Selgitatakse üldiselt välja, mis loob projektis kliendi Osaliselt selgitatakse, mis loob projektis kliendi ja pidevat jaoks väärtust ja kasu projektile ning neid jaoks väärtust ja/või arvestatakse neid osaliselt parendust arvestatakse lahenduste väljatöötamisel. lahenduste väljatöötamisel. (40%) Pakkuja lõi väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid Pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel ja töötas nendega üldisel tasandil edasi. Esimesel tasandil. (vaidlustuse p 42) Võimalike lahenduste päeval tutvustati ka ideid, mis projektile selgelt kasu kohta, mida saaks rakendada, ei jagatud palju tooksid. Näiteks seoses testimise ja kasutuselevõtuga üksikasju. Väärtuse loomise tuvastamiseks vajasid tegi pakkuja kindlaks väga olulised punktid, nad sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema määratledes BP piirid viisil, mis on kooskõlas pigem projekti vajadustele. Kliendi eesmärgid projektile olid 12 terviklõigu kui tarnitava lõigu osas, aidates vältida välja trükitud, kuid neid ei kasutatud laiapõhjaliselt. hilisemaid probleeme kasutusloa saamisel. Teine Töötubade päevadel toimusid üldised peegelduse väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja sessioonid, mis aitasid keskenduda mõnele kitsamale integreerimise paralleelne elluviimine. Samuti pakkusid edasiarendusele. (vaidlustuse p 42) pakkuja välja mitmeid projekteerimise lahendusi, mis Esimesel päeval esitasid nad mõned tehnilised ideed võiksid kliendile eelarve mõttes kasu tuua, kuigi polnud rabaalade ehitamise ja sildade ehitamise kohta ning päris selge, kas neid lahendusi saab kasutada. määratlesid ümber teatud opereerimise lõigud. Allianss 1 ja 2 vahelise koostöö osas nägid nad Töötubade päevadel toimusid peegeldamise sessioonid, mis keskendusid osalejate mõtetele või võimalusena avatud koostööd teise töövõtjaga. rühmatöö edenemisele, aidates tuvastada mõningaid Ühised arutelud, kus kogu rühm kogunes riskide ja võimaluste käsitlemiseks, tõid teatud väärtust, välja parendusvõimalusi. arvatud keskkonnarühmas. Muul juhul sõltus väärtuse loomine peamiselt kliendi panusest. Kuigi kahepäevased ülesanded olid täidetud Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid, põhimõtteid ja erinevaid töötoa päevade vahelisel ajal, siis suurt lisandväärtust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi ühiselt edasi. aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid (vaidlustuse p 35) Teisel päeval tõi kasu paralleelsete järk-järgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust. (vaidlustuse p 42) Isegi kui nad tööde sidusa ja kohase juhtimise tuvastamine kõrvaltöövõtjatega, mis on edu saavutamiseks kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei ülioluline. Mõned märkused ja vastatud küsimused toonud nende panus kogu projektile märkimisväärset andsid lõppsessioonidel esitatud tulemustele kasu. lisandväärtust, kuigi nende jaoks jäi vähe aega. Mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse heal arvestatud. Üldiselt mõistsid nad, et raudtee tasemel ja vormistatakse ja/või presenteeritakse läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks selgelt. peamine prioriteet. (vaidlustuse p 42) Pakkuja esitas kõigi ülesannete eesmärkide Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja põhitulemused. Enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna vormistatakse ja/või presenteeritakse osaliselt. kõrgel tasemel. Ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa päeval üsna selgelt, demonstreerides arusaamist Pakkuja esitas enamiku kõigi ülesannete eesmärkide esitletavast sisust. olulisematest tulemustest. Tulemused vastasid eesmärkidele siiski ainult üldisel tasandil ja esitati ka Osa tulemusi jäi üldisemale tasemele. Esimesel päeval sellele vastavalt. Osa tulemustest koosnes sisaldasid ülesande nr 4 tulemused vähem erinevatest kokku pandud materjalidest. konkreetseid tootmispõhimõtteid. Teisel päeval vajas Üldiselt jäid tulemused pealiskaudseks ja sama hankestrateegia mõningast edasi arendamist. ülesande esitlusslaidide vahel olid mõningad (vaidlustuse p 36) vastuolud. Ettekanne meenutas enamasti ülevaadet Enamik rühmi jõudis koostööprotsessi käigus selgete arutelude käigust ning koosnes peamiselt järelduste ja tulemusteni. Kahepäevased ülesanded viis märksõnade loenditest. pakkuja lõpuni esimese ja teise töötoa päevade vahel Kahepäevast ajagraafiku ülesannet jätkati ühiselt ning tulemused esitati kõigile osalejatele teise päeva teisel päeval. Ülesannete vahepealseid ühistöö hommikul. Teise päeva ülesannete vahepealseid tulemusi kasutati AJR koosolekul vaid minimaalselt ja ühistöö tulemusi kasutati AJR-i koosolekul piiratud esitatud materjal jäi üldiseks. ulatuses. Mõne teema puhul esitati tulemused üldisel Kliendile esitatud lõpptulemused vormistati üldisel tasandil, mis tekitas kliendipoolsetes osalejates mitmeid tasandil. Edasise arendamise korral võiks küsimusi.(vaidlustuse p 36) potentsiaalselt kasutada digitaalselt formaliseeritud Kliendile esitatud lõpptulemused vormistati terviklikult. hankeprotsessi projektiga alustamise korral. Mõningase edasiarenduse korral saaks tulemit projektiga alustamise korral kasutada. 2.19.3 Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 34 leidnud, et õiglane olnuks kolmandatele isikutele omistada kolmanda kriteeriumi kolmandas alakriteeriumis 3 hindepunkti. Hankija selle seisukohaga ei nõustu, kuivõrd vaidlustaja välja toodud fragmendid tagasisidest ei toeta vaidlustaja argumentatsiooniliini selles küsimuses. 2.19.4 Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 35 selgitanud, et kolmandate isikute tagasiside kohaselt nende väärtuseloome tulenes osaliselt hankija enda panusest, aga mitte kolmandate isikute panusest, kelle ülesanne see arendustöötoas tegelikult oli. Vaidlustaja pidas eriti kriitiliseks ja kõnekaks tagasiside lauseosa „suurt lisandväärust ei pakutud ega arendatud ka tulemusi ühiselt edasi“. Hankija ei nõustu vaidlustaja järeldustega ning suunab põhjendustega kogumis arvestama. Näiteks on hankija avaldanud tagasisidena kolmandatele isikutele järgmist: „Pakkuja lõi väärtust, kogudes aktiivselt rühmatöös ideid ja töötas nendega üldisel tasandil edasi. Esimesel päeval tutvustati ka ideid, mis projektile selgelt kasu tooksid. Näiteks seoses testimise ja kasutuselevõtuga tegi pakkuja 13 kindlaks väga olulised punktid, määratledes BP piirid viisil, mis on kooskõlas pigem terviklõigu kui tarnitava lõigu osas, aidates vältida hilisemaid probleeme kasutusloa saamisel. Teine väärtuslik idee oli dünaamilise testimise ja integreerimise paralleelne elluviimine. Samuti pakkusid pakkuja välja mitmeid projekteerimise lahendusi, mis võiksid kliendile eelarve mõttes kasu tuua, kuigi polnud päris selge, kas neid lahendusi saab kasutada. Töötubade päevadel toimusid peegeldamise sessioonid, mis keskendusid osalejate mõtetele või rühmatöö edenemisele, aidates tuvastada mõningaid parendusvõimalusi.“ Seega on kolmanda isiku sooritus olnud igati väärtuslik ja tugev ning üksikud tagasiside osad sellest, et tööpäevade vahelisel ajal ei toimunud näiteks edasiarendusi, ei anna edasi tervikpilti. Piisav ja väärtust loov areng toimus töötubades kohapeal ja see oli hankija jaoks piisav selleks, et omistada määratud arv punkte. Vaidlustaja sooritust käsitleb hankija selles küsimuses käesoleva dokumendi punktis 2.20 jj. 2.19.5 Vaidlustuse punktis 36 toob vaidlustaja esile, „üks ja sama asi ei saa samaaegselt olla hea ja selge ning samas ka vajada edasiarendamist ja tekitada mitmeid küsimusi.“ Hindamiskomisjon annab tagasisidet väga paljude osade kohta pakkujate sooritusest, millest kõik ei puurgi olla esiteks aluseks hindepunktide kujunemisele ja teiseks ei pruugi need mõjutada alati sama kaaluga hindepunktide andmist. Ka käesoleval juhul on vaidlustaja toonud esile üksikud laused, mis kontekstita võiksid justkui mõjuda halvasti, kuid selliselt toimimine ei ole asjakohane. Soorituse hindamine on üks tervik, mistõttu tuleb kogu hindamiskomisjoni tagasisidet vaadata kogumis. Vaidlustaja markeeritud lausele „osa tulemusi jäi üldisemale tasemele“ eelnes läbivalt positiivne tagasiside: „Enamik tulemusi täitis eesmärgid üsna kõrgel tasemel. Ühistöö tulemusi esitleti teisel töötoa päeval üsna selgelt, demonstreerides arusaamist esitletavast sisust.“ Seega asjaolu, et mõned tulemustes olid üldisemad, ei varjutanud üldpilti sellest, et enamik tulemusi olid kõrgetasemelised. Viidatud negatiivne tagasiside on toonud esmalt kolmandad isikud maksimaalse skaala asemel skaalale „Hea 6-8 p“ ning ka sellel hindeskaalal on omistatud mitte maksimaalne, vaid keskmine hindepunktide arv. Oleks põhjendamatu omistada veelgi vähem hindepunktide kõrgetasemelise soorituse eest. Vaidlustaja sooritust käsitleb hankija selles küsimuses käesoleva dokumendi punktis 2.20 jj. 2.19.6 Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud hindamismetoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi hindamisel ning toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks kolmandatele isikutele omistati kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi „Luua väärtust ja pidevat parendust“ alusel 7 hindepunkti. Samuti on tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt. Vaidlustaja pakkumust on hinnatud õigesti 2.20 Kolmanda hindamiskriteeriumi alamkriteerium nr 3: Luua väärtust ja pidevat parendust 2.20.1 Vaidlustajale omistati kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi alusel 5 hindepunkti 10 punkti skaalal, kusjuures tegemist oli hindepunktide skaalal „Rahuldav 3-5 punkti“ väärilise sooritusega arendustöötoas. Vastava skaala puhul oli komisjonile orientiiriks järgmine iseloomustus: „Osaliselt selgitatakse, mis loob projektis kliendi jaoks väärtust ja/või arvestatakse neid osaliselt lahenduste väljatöötamisel. Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja vormistatakse ja/või presenteeritakse osaliselt.“ Tagasiside kolmandatele isikutele ja vaidlustajale on lisatud käesoleva dokumenti punkti 2.19.2. 2.20.2 Vaidlustaja on vaidlustuse p-s 41 esitanud seisukoha, mille kohaselt pidanud hankija hindama vaidlustaja tööd hindeskaalal „Hea. 6–8 p“ ning seda vähemalt 7 p tasemel. Hankija selle käsitlusega ei nõustu juba üksnes eespool toodud selgituste tõttu kolmandate isikute sooritusele antud põhjenduste osas, mis iseenesest juba näitab kahe soorituse tasemevahet. Vaidlustaja sooritus ei vasta mingil juhul kõrgemale hindepunktide arvule, kuna tegemist ei olnud hea sooritusega kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi kohaselt. Esitatud tagasiside on valdavalt negatiivne ja välja toodud positiivsed osad sooritusest ei ole niivõrd suure mõjuga üldise tagasiside kontekstis, et aitaks katta vajakajäämisi märkimisväärses ulatuses. 14 2.20.3 Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 42 toonud välja üksikuid fragmente lausetest ja üksikuid lauseid ilma kontekstita. Üldise tagasiside negatiivsuses saab veenduda selgelt kõikide põhjendustega tutvudes. Vaidlustaja sooritus oli läbivalt pealiskaudne ehk kogu sooritus oli üldisel tasemel ning seda ei korva asjaolu, et vaidlustaja on õppimisvõimeline. Iseäranis kõnekas on märkus, mille kohaselt „Pakkuja lõi grupitöös väärtust peamiselt üldisel tasandil /---/“ ja kaks lauset koos annavad tegeliku tervikpildi: „Võimalike lahenduste kohta, mida saaks rakendada, ei jagatud palju üksikasju. Väärtuse loomise tuvastamiseks vajasid nad sageli kliendi suunamist, et hakata mõtlema projekti vajadustele.“ 2.20.4 Vaidlustaja on samuti ekslikult järeldanud, et järgmine tagasiside on tema jaoks positiivne, kuigi tekstist nähtub, et vaidlustaja tegevus on toonud kaasa vaid väikeseid parandusi, mis üldpilti oluliselt ei toeta: „Töötubade päevadel toimusid üldised peegelduse sessioonid, mis aitasid keskenduda mõnele kitsamale edasiarendusele.” 2.20.5 Põhjendus „Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid, põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid järkjärgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust.” ei tõenda vaidlustaja töö tipptaset. Vaidlustaja on eelmisele tekstile lisanud järgmise tsitaadi: „Üldiselt mõistsid nad, et raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks peamine prioriteet.” Lauseid kombineerides püüdis vaidlustaja esitada põhjendusi vaidlustaja seisukohast paremal viisil. Kuid tegelikkuses on olukord vastupidine, kuna tekstist nähtub, et vaidlustaja on tegutsenud, kuid ei ole saavutanud hindamiskriteeriumide mõttes lisaväärtust. 2.20.6 Teksti tervikuna vaadates on vaidlustaja tulemus negatiivne: „Teisel päeval püüdis pakkuja mõista strateegilise materjalide hankimise ideid, põhimõtteid ja erinevaid aspekte, eriti logistika vaatenurgast, täiustades neid järkjärgult ja demonstreerides oma õppimisvõimekust. Isegi kui nad kaalusid riske ja võimalusi seal, kus võimalik, ei toonud nende panus kogu projektile märkimisväärset kasu. Mõnes rühmas ei olnud teatud tuvastatud väärtuselemendid ülesande tulemuste puhul selgelt arvestatud. Üldiselt mõistsid nad, et raudtee läbipaistev ja paindlik valmimine on kliendi jaoks peamine prioriteet.” Eeltoodust nähtub, et vaidlustaja on üksikute lausete väljavalimisega püüdnud anda oma tegevusest paremat pilti, kui põhjendustest nähtub. Selline teguviis ei ole aga kohane ega kooskõlas hindamismetoodikaga, mis eeldab terviku hindamist. 2.20.7 Lisaks on asjakohane tulla tagasi ka kolmandate isikute tagasiside juurde, mida kõrvutades vaidlustaja tagasisidega ilmneb, et eduka ja edutu pakkuja soorituste vahe on märkimisväärne. Nii negatiivse kui ka positiivse tagasiside hulk ja olulisus, kui ka lõpptulemused annavad selge arusaama sellest, et nende kahe pakkuja töö hindepunktid pidid selgelt üksteistest eristuma nii hindeskaala klasside kui ka hindepunktide mõttes hindeskaala siseselt. Näiteks juba ainuüksi hindamismetoodika „Ühiste tööülesannete tulemused esitatakse ja vormistatakse ja/või presenteeritakse osaliselt“ osa vastab tegelikult madalamale hindamisskaalale ilma ühegi positiivse kommentaarita. Ka vaidlustaja ei ole vaidlustanud tagasisidet selles osas alakriteeriumi hindamisest. 2.20.8 Kokkuvõtlikult on hankija seisukohal, et hindamiskomisjon on korrektselt rakendanud hindamismetoodikat ja sellega koos olevat hindamisskaalat kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi hindamisel ning toetavaid iseloomustusi, millele pakkuja tegevus töötoas pidi vastama. Hindamiskomisjon on asjatundlikult ja põhjalikult põhjendanud, miks vaidlustajale omistati kolmanda kriteeriumi kolmanda alakriteeriumi „Luua väärtust ja pidevat parendust“ alusel vaidlustajale 5 hindepunkti. Samuti on tuvastatav, et pakkujate puhul jälgiti samu tegevusi ehk pakkujaid koheldi igati võrdselt. Puuduvad mistahes alused vaidlustajale rohkemate hindepunktide omistamiseks. 2.21 Kokkuvõte 2.21.1 Kokkuvõtlikult on hankija eelnevast tulenevalt seisukohal, et vaidlustaja poolt 14 lehekülje pikkustest põhjendustest välja otsitud üksikud laused või koguni lauseosad ei anna alust otsuses 15 märgitud hindepunktide muutmiseks hindamismetoodika alusel. Kuna riigihanke alusdokumentidega kõrvutamine näitab, et arendustöötubade hindamine põhineb riigihanke alusdokumentides määratud hindamiskriteeriumidel- ja metoodikal ning hindamiskomisjon on tegutsenud vastavalt nendele ehk punktide andmine ja kirjalik seletuskiri on koostatud täielikus kooskõlas RHAD-ga. Hankija toonitab veelkord, et kirjalikku seletuskirja tuleb lugeda tervikuna, mitte üksikute lausetena, et tuvastada põhjenduste vastavus punktidele. Hankija töö on olnud läbivalt asjakohane, põhjalik, võrdne ning läbipaistev. Hindamiskomisjon on teinud valdkondlikust ekspertiisist lähtuvalt põhjendatud hindamisotsuse, arvestades kõiki asjaolusid ja sooritust tervikuna. Puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks. 3 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Hankija nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Hankija palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada enda lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Osaühing Rail Baltic Estonia lepinguline esindaja LISAD: 1 Lisa 1 - Memorandum Project Management and Collaboration Capabilities (märgistatud versioon); 2 Lisa 2 - Seletuskiri Projektijuhtimise ja koostöövõimekus (märgistatud versioon); 3 Lisa 3 - RBE_erapooletu vaatleja_avaldus_250325; 4 Lisa 4 - RBE_erapooletu vaatleja_avaldus_250325 (tõlge eesti keelde); 5 Lisa 5 - Vison ja BrainTeam meeskonna kogemus alliansshangetega; 6 Lisa 6 - Arendusetapp 0_päev 1 info; 7 Lisa 7 - Arendusetapp 0_päev 2 info. 16

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →