Vaidlustus

Kasumiaruanne Perioodi lõpu kuupäev 31.12.2024 Valuuta EUR 01.01.2024- 01.01.2023- 01.01.2022- 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Kasumiaruanne (skeem 1) . Müügitulu 2 314 587 2 352 202 2 352 202 Muud äritulud 0 0 0 Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 0 0 Mitmesugused tegevuskulud -9 0 -25 Tööjõukulud Kokku ärikasum (-kahjum) 2 314 578 2 352 202 2 352 178 Intressikulud -861 924 -841 794 -975 717 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 1 452 654 1 510 408 1 376 461 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 452 654 1 510 408 1 376 461 JMV OÜ 06.03.2025 17:44:16 Rg-kood 16082767  Bilanss Kuupäev 31.12.2024 Valuuta EUR 31.12.2024 31.12.2023 31.12.2022 Varad Käibevarad Raha 4 321 16 16 Nõuded ja ettemaksed Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 300 0 0 Laenunõuded 6 503 000 0 0 Muud lühiajalised nõuded 211 211 211 Ettemaksed 8 502 804 8 502 804 8 502 804 Kokku nõuded ja ettemaksed 15 006 316 8 503 016 8 503 016 Kokku käibevarad 15 010 636 8 503 031 8 503 031 Põhivarad Finantsinvesteeringud 7 904 680 12 097 707 10 602 361 Kokku põhivarad 7 904 680 12 097 707 10 602 361 Kokku varad 22 915 316 20 600 738 19 105 392 . Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised Lühiajalised laenud ja võlakirjad 1 821 398 959 474 974 536 Kokku laenukohustised 1 821 398 959 474 974 536 Kokku lühiajalised kohustised 1 821 398 959 474 974 536 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 13 543 959 13 543 959 13 543 959 Kokku pikaajalised kohustised 13 543 959 13 543 959 13 543 959 Kokku kohustised 15 365 357 14 503 433 14 518 495 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 2 500 2 500 2 500 Sissemaksmata osakapital -2 500 -2 500 -2 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 6 097 305 4 586 897 3 210 436 Aruandeaasta kasum (kahjum) 1 452 654 1 510 408 1 376 461 Kokku omakapital 7 549 959 6 097 305 4 586 897 Kokku kohustised ja omakapital 22 915 316 20 600 738 19 105 392 JMV OÜ 06.03.2025 17:42:16 Rg-kood 16082767  From: [email protected] Subject: 4-6/18-5 Teabenõue: vastuskiri Date: 25. March 2025 at 12:14 To: [email protected] Tere Vastuseks Teie 25.03.2025 esitatud teabenõudele saame öelda, et kogu menetlus riigihankega „Tõrma kalmistu hooldus“ (hanke viitenumber 290732) seoses on toimunud riigihangete registris ja see on kõigile pakkujatele nähtav. Registriväliselt on koostatud üksnes Rakvere Vallavalitsuse 05.02.2025 korraldus nr 34 "Riigihanke korraldamine - Tõrma kalmistu hooldus" ja tulemdokument ehk Rakvere Vallavalitsuse 19.03.2025 korraldus nr 75 "Hanke „Tõrma kalmistu hooldus“ pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumuse edukaks tunnistamine" (pakkujatele riigihangete registri kaudu teatavaks tehtud). Pakkumuste hindamine ja kvalifitseerimine on esitatud tulemdokumendis. Ühtegi protokolli kõnesoleva hankega seoses ei ole koostatud. Selle kohta, kui palju kordi on hankedokumente riigihangete registrist alla laaditud, hankijal info puudub. Vajadusel saate teha vastava päringu registrit haldavale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Saame öelda vaid seda, et esitatud pakkumused ei ole avalikult kättesaadavad. Samuti puudub Rakvere Vallavalitsusel teave selle kohta, kui mitu korda on hankega seotud dokumente alla laetud vallavalitsuse dokumendiregistrist. Lugupidamisega Ahti Randmere Jurist-hankespetsialist Rakvere Vallavalitsus +372 5476 0506 [email protected] Kooli 2, Sõmeru alevik 44305, Lääne-Virumaa Kabinet 11 www.rakverevald.ee ___________________________________________________________ __________________________________________ TEABENÕUE HANKE TOIMIKU KOHTA TEABENÕUE HANKE TOIMIKU KOHTA Palume esitada riigihanke „Tõrma kalmistu hooldus“ (hanke viitenumber 290732) kogu toimiku, et tutvuda hankemenetluse dokumentidega. Palume edastada järgmised dokumendid: 1. Pakkumuste avamise protokoll 2. Pakkujate kvalifitseerimise ja hindamise protokoll 3. Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise protokoll 4. Kõik pakkujatele saadetud teated 5. Hankemenetluse käigus tehtud otsused ja nende aluseks olnud dokumendid 6. Kõik muud dokumendid, mis kuuluvad hanke toimiku koosseisu 7. Kõik muud hankemenetluses koostatud või saadud dokumendid, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis on seotud hanke menetluse, otsuste ja hinnangutega Samuti palume esitada info selle kohta, kui palju kordi on hankemenetluse dokumente alla laaditud riigihangete registrist ja valla dokumendiregistrist. Palume vastata ja edastada nõutud dokumendid hiljemalt neljapäevaks, 27. märtsiks 2025, kuna hankel on vaidlustamise tähtaeg ning viivitamine võib piirata õigust vaidlustada hankemenetluse otsuseid. Kui teabenõudele ei vastata või vastus ei ole täielik, jätame endale õiguse pöörduda järelevalveasutuste poole. Ilmar Veiman Kivirahnu OÜ [email protected] Käesolev kiri ja selles sisalduv teave on konfidentsiaalne ning seda ei tohi avaldada kolmandatele isikutele ilma poolte eelneva kirjaliku nõusolekuta.  RAKVERE VALLAVALITSUS KORRALDUS 19. märts 2025 nr 75 Hanke „Tõrma kalmistu hooldus“ pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumuse edukaks tunnistamine Rakvere Vallavolikogu 25.09.2024 määrusega nr 52 kinnitatud Rakvere valla arengukava 2019-2035 osaks olevas eelarvestrateegias on 2025. aastaks kavandatud Tõrma kalmistu igapäevaseks hoolduseks teenustöö sisseostmine. Rakvere Vallavalitsuse 22.01.2025 korraldusega nr 27 kinnitati 2025. a hankeplaan, milles oli ühe avatud riigihankena kavandatud Tõrma kalmistu hooldus aastateks 2025-2027. Rakvere Vallavalitsuse 05.02.2025 korraldusega nr 34 otsustati korraldada hange „Tõrma kalmistu hooldus“. Riigihangete registris avaldati avatud riigihange 11.02.2025 viitenumbriga 290732. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 03.03.2025.a. kell 10.00. Tähtaegselt laekus kuus pakkumust, mille maksumused ilma käibemaksuta olid järgmised: 1) KiKi MaastikuKujundus OÜ (11380106), kogumaksumus 164160 eurot; 2) Rakvere Linnahoolduse Osaühing (10158736), kogumaksumus 142560 eurot; 3) Kivirahnu OÜ (14059095) ühispakkumine JMV OÜ-ga (16082767), kogumaksumus 140040 eurot; 4) Osaühing HKP (11990833), kogumaksumus 132660 eurot; 5) Osaühing N-JAAP (10107822), kogumaksumus 136440 eurot; 6) FSE CAPITAL OÜ (14253615), kogumaksumus 115200 eurot. Arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud vastavustingimusi, kontrollis hankija pakkujate pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankedokumendi juhised pakkujale (edaspidi HD) p 3.3 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. HD p 3.4 kohaselt koostatakse hinnapakkumus Vormil 1 esitatud Pakkumuse maksumuse tabeli alusel, mh järgides hinnatabeli vormil esitatud juhiseid. Vormil 1 kajastatud tööde maksumuse esitab pakkuja e-riigihangete registris täidetava „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ maksumuse vormil. Vormi 1 kohaselt soovis hankija teada nii ühe ühiku (kalendrikuu) kui ka ühiku maksumuste summat kogu lepinguperioodi (36 kuus) kohta. Kõik pakkujad olid oma pakkumuse juurde lisanud ka Vormi 1, mistõttu nende pakkumused vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. HD punkti 7.2 kohaselt kohaldab hankija kõrvaldamise aluste kontrollimisel RHS § 95 lg 1-3 ja 6, § 96, § 103 lg 5 ja 6 ning § 104 sätestatut. RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkujal FSE CAPITAL OÜ (14253615) oli Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga 04.03.2025 maksuvõlg kokku 45 718,99 eurot ja võlgnevus ei olnud ajatatud. Hankija juhtis RHR kaudu 04.03.2025 pakkuja tähelepanu maksuvõlgnevusele ja sellele, et see pole ajatatud. Lähtudes RHS § 95 lg 6 andis hankija pakkkujale aega kuni 12.03.2025 maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ning hoiatas, et kui pakkuja antud tähtpäevaks maksuvõlga pole tasunud või ajatanud, kõrvaldab hankija pakkuja hankemenetlusest ning paluti teatada hankijale maksuvõla tasumisest või ajatamisest. 11.03.2025 esitas pakkuja Maksu- ja Tolliameti tõendi (11.03.2025 nr 190379749) maksuvõlgnevuse puudumise kohta, kuna võlgnevus oli ajatatud. HD p 6.1.2 kohaselt pidi pakkuja viimase kolme majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive olema igal majandusaastal olnud vähemalt 50 000 eurot. Pakkujal tuli esitada hankepassis andmed oma viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta majandustegevuse netokäibe kohta. Kui andmed ei ole avaliku andmekogu kaudu kättesaadavad, tuli pakkujal hankija nõude korral esitada enda kolme viimase majandusaasta aruanded või nende väljavõtted (RHS § 100 lg 1 p 4). Hankija kontrollis pakkuja Kivirahnu OÜ (14059095) käivet äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete põhjal ja tuvastas, et pakkuja käive 2023. a aruande kohaselt oli 38568 eurot, 2022. a aruande kohaselt 36520 eurot ja 2021. a aruande kohaselt 39094 eurot. Ühispakkujal JMV OÜ (16082767) äriregistrile majandusaasta aruandeid esitatud polnud, mistõttu puudus võimalus käivet kontrollida. Hankija palus 04.03.2025 mõlemal pakkujal RHR kaudu esitada tõendeid hankedokumendis "Juhised pakkujale" p 6.1.2 nõutud käibe kohta ja juhtis pakkujate tähelepanu sellele, et nende äriregistris avaldatud majandusaasta aruannetest ei nähtu, et pakkujate kolme viimase aasta netokäive oleks igal majandusaastal vähemalt 50 000 euro aastas. Pakkujatele tehti ettepanek esitada tõendid hiljemalt 12.03.2025. a. Pakkuja Kivirahnu OÜ vastas RHR- i kaudu 06.03.2025 järgmist: „majandusaasta aruanded kajastavad müügi tulu ja äritulu eraldi ridadel need read tuleb kokku liita. Kokkuvõttes pole üldse oluline kas Kivirahnu OÜ-l on igal aastal olnud vähemalt 50 000 eurot käivet või mitte, sest ühispakkujal JMV OÜ-l on see üle 2 miljoni euro aastas ning hanke tingimustele vastavad kriteeriumid on täidetud“. Pakkuja JMV OÜ vastas 06.03.2025 RHR-i kaudu järgmist: „Saadan bilansi ja kasumiaruande. Äriregistrisse esitame aruanded kui auditeerimine on läbi, register ei luba üles laadida auditeerimata kujul“. RHS § 100 lg 3 kohaselt võib pakkuja oma majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada RHS § 100 lõike 1 punktis 3 nimetatud majandusaasta aruannete või nende väljavõtete asemel muude asjakohaste dokumentidega üksnes juhul, kui majandusaasta aruanded ei ole pakkuja või taotleja asukohamaa õigusaktide kohaselt avalikud. Äriregistri seaduse § 26 lg 1 p 14 kohaselt sisalduvad äriregistri avalikus toimikus mh ka majandusaasta aruanded. Seega, põhjusel, et pakkuja Kivirahnu OÜ (14059095) ja JMV OÜ (16082767) käive äriregistris avalikustatud andmete kohaselt ei vasta HD-s nõutud kvalifitseerimise tingimustele tuleb pakkujad Kivirahnu OÜ (14059095) ja JMV OÜ (16082767) jätta RHS § 98 lg 51 kohaselt kvalifitseerimata ja tuleb edasisest hankemenetlusest kõrvaldada. HD punkti 6.2.1 kohaselt peab pakkuja omama riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt ühe (1) vähemalt üheaastase (12 kuud) avalike kalmistute või avalike haljasalade hoolduse kogemust, st pakkuja peab olema varasemalt nõuetekohaselt täitnud vähemalt ühe avalike kalmistute või avalike haljasalade hoolduse lepingu või tal peab olema täitmisel vähemalt üks avalike haljasalade hoolduse leping, millist pakkumuste esitamise tähtajaks on nõuetekohaselt täidetud juba vähemalt aasta (12 kuud). Avalike haljasalade hoolduse kogemuseks käesoleva hankemenetluse mõttes loetakse avalikus kasutuses olevad pargid, kalmistud või haljasalad. Pakkuja esitab hankepassis nõuetekohaselt täidetud lepingute kohta nimekirja, milles on märgitud info teise lepingupoole kohta (tellija esindaja kontaktandmed, sh telefon, e-posti aadress), maksumus, lepingu periood ja riigihanke korral ka viitenumber. OÜ Kivirahnu on oma pakkumuses esitanud teostatud tööna mh ka Tõrma kalmistu hoolduse. Rakvere valla ja Kivirahnu OÜ vahel oli 01.07.2020 sõlmitud töövõtuleping Tõrma kalmistu hooldamiseks, mis lõppes 31.12.2021. Seega on tegemist tööga, mis on lõppenud enam kui 36 kuud tagasi. Teise kogemusena on Kivirahnu OÜ esitanud Pirita Rannahoone parkmetsa, parkla ja avaliku rannaga piirneva ala hoolduse, mis on hankepassis esitatud andmete kohaselt toimunud perioodil 01.01.2023 - 31.12.2023, kuid Pirita rannahoone asub eraomandis oleval kinnisasjal (katastritunnus 78402:202:0630), mistõttu ei ole tegemist avalikus kasutuses oleva haljasalaga. Seetõttu tuleb pakkujad Kivirahnu OÜ (14059095) ja JMV OÜ (16082767) jätta RHS § 98 lg 51 kohaselt kvalifitseerimata ja edasisest hankemenetlusest kõrvaldada. Arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi, hindas hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi kogumaksumuse alusel ja tunnistab edukaks kõige madalama kogumaksumusega pakkumuse. Arvestades riigihanke hanketeates ja alusdokumentides esitatud kõrvaldamisaluseid ja kvalifitseerimise tingimusi, kontrollis hankija eduka pakkuja kõrvaldamisaluste puudumist ja kvalifikatsiooni ning leidis, et edukal pakkujal puuduvad kõrvaldamise alused ning ta omab hanketeates ja riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni. Lähtudes eeltoodust, võttes aluseks riigihangete seaduse § 52 lõike 3, § 85 lg 4, § 95 lg 1 p 4, § 98 lg 51, § 114, § 115 lg 9, § 117, § 185, Rakvere Vallavolikogu 31.01.2018 määruse nr 2 „Rakvere valla hankekord“ § 12 punktid 2, 3, 7 ja 8 ning esitatud pakkumustest, annab Rakvere Vallavalitsus korralduse: 1. Tunnistada järgmiste pakkujate pakkumused (pakkuja ärinimi, registrikood ja lepinguperioodi kogumaksumus ilma käibemaksuta) vastavaks: 1) KiKi MaastikuKujundus OÜ (11380106), kogumaksumus 164160 eurot; 2) Rakvere Linnahoolduse Osaühing (10158736), kogumaksumus 142560 eurot; 3) Kivirahnu OÜ (14059095) ühispakkumine JMV OÜ-ga (16082767), kogumaksumus 140040 eurot; 4) Osaühing HKP (11990833), kogumaksumus 132660 eurot; 5) Osaühing N-JAAP (10107822), kogumaksumus 136440 eurot; 6) FSE CAPITAL OÜ (14253615), kogumaksumus 115200 eurot. 2. Kvalifitseerida järgmised pakkujad: FSE CAPITAL OÜ (14253615), KiKi MaastikuKujundus OÜ (11380106), Rakvere Linnahoolduse Osaühing (10158736), Osaühing HKP (11990833) ja Osaühing N-JAAP (10107822). 3. Mitte kvalifitseerida ja kõrvaldada hankemenetlusest pakkujad Kivirahnu OÜ (14059095) ja JMV OÜ (16082767), kuna HD p 6.1.2 kohaselt pidi pakkuja viimase kolme majandusaasta kogu majandustegevuse netokäive olema igal majandusaastal olnud vähemalt 50 000 eurot, kuid Kivirahnu OÜ (14059095) käive oli nõutust väiksem ja JMV OÜ (16082767) käibe kohta puudusid äriregistris andmed, kuna majandusaasta aruandeid polnud esitatud. Samuti puudus pakkujatel kvalifitseerimiseks vajalik kogemus. 4. Tunnistada pakkuja FSE CAPITAL OÜ (14253615) pakkumus edukaks, kui kõige madalama kogumaksumusega pakkumus 115200 eurot (ilma käibemaksuta). 5. Volitada vallavanemat sõlmima hankeleping FSE CAPITAL OÜ-ga (14253615). 6. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 7. Pakkuja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesolev korraldus rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse kümne päeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maido Nõlvak Vallavanem Katri Koitver Vallasekretär  Maksekorraldus Nr RMZB1N3RRS | Sooritatud 30.03.2025 MAKSJA SAAJA MAKSJA SAAJA KIVIRAHNU OÜ Rahandusministeeriumi MAKSJA KONTONUMBER SAAJA KONTONUMBER EE571700017003998940 EE701700017001577198 MAKSJA PANK SAAJA PANK (BIC) Luminor Bank AS Luminor Bank AS Tehing SELGITUS VIITENUMBER Riigilõiv VAKO vaidlustuselt, Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ 2900082126 vaidlustus, hanke nr 290732 VALUUTA JA SUMMA 640,00 € Täiendav info Teenustasu Isik, kelle eest makset teostatakse Arhiveerimistunnus Isik, kelle kasuks makset teostatakse B03G9K1P Maksja poolt määratud viitenumber Luminor Bank AS Telefon: +372 628 3300 Maksekorralduse väljatrükk internetipangast Liivalaia 45, 10145, Tallinn, Eesti Faks: +372 628 3201 30.03.2025 18:36:01 EEST Registrikood 11315936 E-post: [email protected] www.luminor.ee Page 1 of 1 SWIFT (BIC): RIKOEE22  Riigihangete vaidlustuskomisjon 30.03.2025 Lõkke 5 10122 TALLINN Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] KIVIRAHNU OÜ JA JMV OÜ VAIDLUSTUS PAKKUMUSE EDUKAKS TUNNISTAMISE, PAKKUJA KVALIFITSEERIMISE JA MITTE KVALIFITSEERIMISE OTSUSE PEALE Riigihange: Riigihange „Tõrma kalmistu hooldus“ (aastateks 2025–2027) Riigihanke viitenumber: 290732 Hankija: Rakvere Vallavalitsus Registrikood: 77000329 Aadress: Kooli tn 2, 44305, Rakvere vald, Eesti e-post: [email protected] Vaidlustajad: Kivirahnu OÜ Registrikood: 14059095 Aadress: Turu plats 3-15 Rakvere linn 44310 JMV OÜ Registrikood: 16082767 Aadress: Lõõtsa 12 Tallinn 11415 Vaidlustajate esindaja: Ilmar Veiman Tel: +3725101255 Menetlusdokumendid: [email protected] Kolmas isik: FSE CAPITAL OÜ Registrikood: 14253615 Aadress: Võidu tn 21-1, 44311 Rakvere linn, Lääne-Viru mk, e-post: [email protected]. TAOTLUSED: 1. Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse 19.03.2025 korralduse nr 75 punkt 3, millega jäeti Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ pakkumus kvalifitseerimata ning kõrvaldati hankemenetlusest, ning punkt 4, millega tunnistati FSE CAPITAL OÜ pakkumus edukaks (kui madalaima maksumusega pakkumus) ja punkt 5, . 2. Tühistada riigihange „Tõrma kalmistu hooldus“ (viitenr 290732) tervikuna. 3. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. 4. Mõista hankijalt Rakvere Vallavalitsuselt vaidlustajate kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja kantud õigusabikulud. 5. Kohustada hankijat läbivaatama vaidlustajatele hankija õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju. Vaidlustajad esitavad käesolevas vaidlustuses hankijale kahjunõuded – vt allpool punkt 1.3.44  1. Vaidlustuse aluseks olevad asjaolud Hankija alustas 11.02.2025 avatud hankemenetluses riigihanget „Tõrma kalmistu hooldus“ (viitenumber 290732). Riigihanke alusdokumentides oli pakkumuste hindamise kriteeriumiks madalaim hind kogu lepingu perioodi maksumuse alusel. Pakkumuste esitamise tähtajaks (03.03.2025 kell 10:00) laekus hankele kuus pakkumust järgnevate maksumustega (ilma käibemaksuta): • KiKi MaastikuKujundus OÜ – 164 160 € • Rakvere Linnahoolduse OÜ – 142 560 € • Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ (ühispakkumine) – 140 040 € • OÜ HKP – 132 660 € • OÜ N-JAAP – 136 440 € • FSE CAPITAL OÜ – 115 200 € 19.03.2025 võttis hankija (Rakvere Vallavalitsus) vastu korralduse nr 75 (edaspidi „Korraldus“ – Lisa 1), millega tunnistati kõik pakkumused hankedokumentidele vastavaks, kvalifitseeriti pakkujad v.a. ühispakkujad Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ ning tunnistati edukaks FSE CAPITAL OÜ pakkumus. Korralduse punktiga 3 jäeti Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ pakkumus kvalifitseerimata ja kõrvaldati hankemenetlusest, põhjendades seda nõutud käibenõude mittetäitmise ning nõutava kogemuse puudumisega. Korralduse punktiga 4 tunnistati FSE CAPITAL OÜ pakkumus edukaks kui madalaima maksumusega pakkumus ning volitati vallavanemat sõlmima hankeleping nimetatud ettevõtjaga (Korralduse p 5). Vaidlustaja sai Korraldusest ja oma õiguste rikkumisest teada 21.03.2025, tutvudes riigihangete registris vastava hankedokumentatsiooniga. Käesolev vaidlustus on esitatud õigeaegselt, s.t 10 päeva jooksul arvates vaidlustaja teadasaamisest (RHS § 189 lg 1). Kuivõrd vaidlustaja sai oma õiguste riivest teada 21.03.2025, olles eRHRis tutvunud Korraldusega, siis on vaidlustus esitatud tähtaegselt, s.o. 10 päeva jooksul (RHS § 189 lg 1). VAIDLUSTUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 1.1 Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ ühispakkumise kõrvaldamine rikkus RHS § 100 lg 4 ja lg 5 nõudeid Hankija kõrvaldas Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ ühispakkujatena hankemenetlusest väitega, et pakkujate majandustegevuse käibenõue (vähemalt 50 000 € iga viimase kolme majandusaasta kohta) ei olnud täidetud. Hankija kontrollis Kivirahnu OÜ esitatud majandusaasta aruannetest, et Kivirahnu OÜ käive oli aastatel 2021–2023 alla 50 000 € aastas. Ühispakkuja JMV OÜ majandusaasta aruandeid polnud äriregistrile esitatud, mistõttu hankija nõudis JMV OÜ-lt riigihangete registri kaudu täiendavaid tõendeid käibe kohta. JMV OÜ edastas seepeale hankijale bilansi ja kasumiaruande, kuid hankija keeldus neid arvesse võtmast, leides, et majandusaasta aruanded on Eesti õiguse kohaselt avalikud ning muid dokumente saab RHS § 100 lg 5 järgi kasutada üksnes juhul, kui aruanded ei ole asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikud. Hankija selline keeldumine on õigusvastane, rikkudes RHS § 100 lg-tes 4 ja 5 sätestatut. RHS § 100 lg 4 kohaselt võib pakkuja mõjuval põhjusel nõutud dokumentide asemel esitada muid asjakohaseid dokumente, tingimusel et see ei anna talle teiste pakkujatega võrreldes põhjendamatut eelist. JMV OÜ põhjendas aruannete puudumist auditeerimisprotsessi kestmisega ning esitas oma käibe tõendamiseks vajalikud finantsdokumendid. Hankija pidanuks neid dokumente arvestama või vähemalt veenduma esitatud andmete piisavuses. RHS § 100 lg 5 lubab alternatiivsete dokumentide esitamist ka juhul, kui majandusaasta aruanded ei ole pakkuja asukohariigi õigusaktide kohaselt avalikud – antud juhul on aruanded küll Eestis avalikud, kuid vormiliste puuduste tõttu (auditi viibimine) polnud JMV OÜ andmeid registris. Sellist olukorda võib käsitleda mõjuva põhjusena RHS 2 | 12  § 100 lg 4 tähenduses. Hankija põhjendamatu jäikus nõude formaalsel järgimisel, arvestamata esitatud sisulisi tõendeid, on ebaproportsionaalne ning rikkus pakkujate õigust võrdsele kohtlemisele. Lisaks märgib vaidlustaja, et hankija ei analüüsinud ühispakkujate käibenõuet kogumis. Hankija hankedokumentides polnud sätestatud, et käibenõue peab olema täidetud iga ühispakkuja poolt eraldi – seega võinuks nõuetekohane kogukäive tuleneda ka vaid ühest pakkujast või ühiselt. JMV OÜ oli valmis tõendama oma finantsvõimekust nõutud mahus, mistõttu oleks ka ühispakkumise tingimus tervikuna olnud sisuliselt täidetud. Hankija tegevus, millega jäeti vaidlustajad kvalifitseerimata, on õigusvastane ning on vastuolus RHS § 100 lg-te 4 ja 5 eesmärgiga tagada menetluses paindlikkus juhul, kui nõutud andmed on muul viisil kontrollitavad. Seetõttu on Korralduse p 3, millega vaidlustajate pakkumus kõrvaldati käibenõude täitmata jätmise ettekäändel, õigusvastane. 1.2 Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on vastuolus RHS § 115 lg-ga 1 või lg-ga 8 1.3 Hankija jättis kontrollimata FSE CAPITAL OÜ pakkumuse põhjendatuse (RHS § 115 lg 1 ja lg 8 rikkumine) Hankija tunnistas FSE CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks, kuid jättis tuvastamata, kas tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija juhul, kui tal tekib kahtlus, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, nõudma pakkujalt sellise hinna põhjendust. Käesoleval juhul oli FSE CAPITAL OÜ pakkumus (115 200 €) märkimisväärselt odavam ülejäänud pakkumustest – ligi 24,3% võrra madalam võrreldes teiste pakkumuste keskmise maksumusega. Selline hinnavahe on oluline indikatsioon, et tegu võib olla ebamõistlikult madala hinnaga pakkumusega. Vaidlustajale teadaolevalt hankija ei küsinud FSE CAPITAL OÜ-lt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi ega läbi viinud RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust. Juhul kui hankija jättis alapakkumuse kontrollimenetluse läbi viimata, on Korralduse p 4 (eduka pakkumuse tunnistamine) vastuolus RHS § 115 lg 1 nõuetega. Isegi kui hankija mingil viisil hinda analüüsis, puudub igasugune dokumenteeritud põhjendus, miks ta leidis, et FSE CAPITAL OÜ pakutud hind on põhjendatud. RHS § 115 lg 8 kohaselt peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui pakkuja ei esita hinna põhjendust hankija määratud tähtajaks või kui esitatud teave ei õigusta pakkumuse madalat maksumust. Kui hankija oleks nõuetekohaselt hinnanud FSE CAPITAL OÜ pakkumuse maksumuse põhjendatust, oleks tulnud kas: a) pakkumus tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse tõttu; või b) vähemalt esitada kirjalikud põhjendused, miks selline ebaharilikult madal hind on siiski vastuvõetav ja teostatav. Hankija ei ole kumbagi teinud. Seega on FSE CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine õigusvastane ja vastuolus RHS § 115 lg-te 1 ja 8 eesmärgiga kaitsta hankemenetluse ausust ja vältida teostamatute pakkumuste väljavalimist. Nimelt pidi hankijal tekkima kahtlus, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus kui odavaim pakkumus, on põhjendamatult madal. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumuse keskmisest 24,3% odavam 1.3.1 RHS ei sätesta konkreetseid tingimusi, millal peaks tekkima hankijal kahtlus alapakkumuse osas või millal on tegu alapakkumusega. Samuti pole määratletud meetodit selle kindlaks tegemiseks. Vaid ehitustööde hankelepingute ning ehitustööde kontsessioonilepingute osas on kehtestatud RHS §-s 115 lg-s 2 erireeglid, mil peab hankijal tekkima kahtlus alapakkumuse esinemise osas. Seetõttu on alapakkumuse kindlakstegemise meetod ning sellele viitavate indikaatorite määratlemine hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mitte diskrimineerivalt.1 1.3.2 RHS § 115 lg-st 1 loeb välja vaid juhise, et kahtlust äratava pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Kohtupraktika kohaselt tuleb terminit „hankelepingu ese“ 1 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 3 | 12  mõista võimalikult laialt, st viisil, et alapakkumuse kahtluse tekkimisel on asjakohased mistahes tegurid ja näitajad, mis võivad viidata pakutud hinna ebamõistlikkusele.2 1.3.3 Kuna RHS § 115 lg 1 kohustab arvestama hankelepingu eset, siis pakkumuse maksumuse erinevus hankelepingu eeldatavast maksumusest üksi ei pea automaatselt tekitama hankijal põhjendatud kahtlust selles, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.3 Siiski on kohtupraktikas ning õiguskirjanduses välja kujunenud teatud kriteeriumid ja olukorrad, mille esinemisel oleks hankijal pidanud vähemalt tekkima kahtlus alapakkumuse esinemise osas (vt p-d 1.3.4-13.9). Pakkuja Pakkumus (€) Erinevus FSE pakkumusest (€) Erinevus (%) 1.3.4 FSE CAPITAL OÜ (võitja) 115,200 – – OÜ HKP 132,660 +17,460 +15,15% OÜ N-JAAP 136,440 +21,240 +18,44% Kivirahnu OÜ + JMV OÜ 140,040 +24,840 +21,56% Rakvere Linnahooldus OÜ 142,560 +27,360 +23,75% KiKi MaastikuKujundus OÜ 164,160 +48,960 +42,49% 1.3.5 Vahe kolmanda isiku pakkumuse maksumuse ja võrreldava väärtuse vahel on märkimisväärne4 (vt tabel). Võrreldavateks väärtusteks on eelkõige teostatavate tööde eeldatav maksumus, teiste pakkumuste maksumus, pakkumuste keskmine hind, tavapärane turuhind. 5 Samuti on võimalik omavahel võrrelda ainult võrreldavaid pakkumusi, st võrrelda ei saa vastavaks tunnistatud ja tagasi lükatud pakkumuste maksumusi.6 Kuna mõistet „märkimisväärne“ pole kusagil määratletud, siis võib see sõltuvalt asjaoludest ja hankelepingu esemest oluliselt erineda. Nii võib ühes valdkonnas 30%- line 7 hinnaerinevus olla täiesti loomulik, kuid teises valdkonnas juba 10%-line (nt ehitustööde hanked) ja sellest suurem 8 ebaloomulik. Teenuse- ja kestvuslepingute puhul tuleb pakkumuse maksumuse hindamisel ja võrdlemisel arvestada, et pakutav hind põhineb paljuski ettevõtja prognoosil ja sisaldab seetõttu äririski. Kõiki (püsi)kulusid ja nende mõjusid ettevõtte struktuuris ei pruugi olla võimalik pakkumuse maksumuse määramise ajal 100% täpsusega ette näha ning ühe kulukomponendi võimalik suurenemine ning teenuse hinna muutumine selle tõttu ei tähenda, et pakkumuse maksumust tuleks pidada põhjendamatult madalaks.9 1.3.6 Pole võimalik katta minimaalseid teenuse osutamiseks vajaminevaid tööjõukulusid. Kui hankelepingu täitmise peamised kulud on tööjõukulud, siis saab põhjendamatult madala maksumuse kahtlusest rääkida, kui pakkumuse maksumusest tulenevalt on reaalne kahtlus, et ei ole võimalik katta minimaalseid teenuse osutamiseks vajaminevaid tööjõukulusid.10 1.3.7 Lepingu täitmisega kaasnevad kulud ületavad selgelt pakkuja saadava tulu11 või maksumus ei kata vähemalt lepingu täitmisega seotud otseseid kulusid12. 2 VAKO 16.09.2020 otsus 186-20/213197, p 21. 3 VAKO otsus 178-19/199438, p 10.3.1. 4 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 5 VAKO otsus 178-19/199438, p 10.3.2; RKHKo 3-3-1-50-15, p 23; EÜK T-392/15, p 88; VAKO otsus 154-19/210682, p 20.1. 6 TlnHKo 3-19-2248, p 14. 7 VAKO otsus 227-18/200206, p-d 17, 21. 8 TlnRKo 3-15-77, p 16, VAKO otsus 125-17/188223, p 30; 61-14 /148880, p 20-21; 231-13/144631, p 11.1.2; 39-14 /148620, p 10.2.2, 10.2.4; 7-16/161191, p 9. 9 TlnHKo 3-20-1400, p 19.4. 10 VAKO otsus 198-19/214918, p 9.4.3. 11 VAKO otsus 111-19/210721, 9.3.1; otsus 119-19/209507, p 10. 12 VAKO otsus 267-18/201616, p 11. 4 | 12 1.3.8 Tõsine oht, et leping jääb täitmata; pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; madala maksumuse aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta.13 Pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamisest 1.3.9 Alapakkumuse kontrolli läbiviimisel peab kolmanda isiku ja hankija vahel toimuma seisukohtade vahetus, mille käigus kolmas isik peab tõendama, et tema pakkumus on tõsiseltvõetav. Seejuures tõendamiskoormis pakkumuse tõsiselt võetavuse osas lasub kolmandal isikul.14 1.3.10 Alapakkumust kontrollides ei saa hankija usaldada kolmanda isiku kontrollimatut või üldsõnalist vastust (kinnitust) hankija selgitusnõudele, vaid kolmandal isikul tuleb esitada konkreetseid andmeid enda pakkumuse maksumuse põhjendamiseks.15 Näiteks arvutused tulude ja kulude kohta, kuidas üldkulud kaetakse ning samuti kui jätkusuutlik on pakkujapoolne lepingu täitmine pikema aja jooksul. 1.3.11 Kui hankija on kolmandalt isikult selgitusi küsinud, kuid kolmas isik ei esitanud hankija selgitustaotlusele vastuseks selgitusi või tõendeid üldse või esitas need hilinenult, ei pea ega saa hankija, VAKO ega ka kohus neid arvesse võtta.16 Hilisem tõendite või selgituste (täiendav) esitamine võib olla põhjendatud ainult juhul, kui esitamata jätmine või puudulik esitamine oli tingitud hankija veast. Näiteks hankija selgitustaotlus oli ebatäpne või ebapiisav.17 1.3.12 Kui hankija siiski tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega, ei anna RHS § 115 lg 8 hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasi lükkamise üle otsustamiseks. Sellisel juhul tuleb pakkumus põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.18 Kokkuvõttes 1.3.13 Kokkuvõttes leiab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumusel on põhjendamatult madala maksumuse tunnused, kuna pakutav hind on märkimisväärselt erinev kui pakkumuste keskmine maksumus. Juhul kui hankija ei ole pakkumuse maksumuse osas selgitusi küsinud, on tegemist RHS § 115 lg 1 rikkumisega. Juhul kui hankija on selgitusi küsinud, kuid teinud olulisi kaalutlusvigu selgituste hindamisel (mida VAKO saab kontrollida), siis on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus vastuolus RHS § 115 lg-ga 8. 1.3.14 FSE CAPITAL OÜ maksuvõlg: hankija on võimaldanud õigusvastaselt kõrvaldada pakkujal kõrvaldamisaluse (RHS § 95 lg 6 väär kasutamine, mõjuvate põhjuste puudumine). Nagu eespool märgitud, esines FSE CAPITAL OÜ-l hankemenetluse käigus oluline kõrvaldamise alus – riiklik maksuvõlg üle 45 tuhande euro. RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt tuleb hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kellel on riikliku maksu võlg Maksukorralduse seaduse mõttes. Sama paragrahvi lg 6 näeb ette erandi, mille kohaselt hankija annab pakkujale vähemalt 3 tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks ning võib mõjuval põhjusel seda tähtaega pikendada; kui pakkuja tähtaja jooksul võla tasub või ajatab, siis teda ei kõrvaldata. 1.3.15 Vaidlustajate hinnangul on hankija FSE CAPITAL OÜ suhtes tõenäoliselt rakendanud RHS § 95 lg 6 erandit viisil, mis rikkus erandi eesmärki ja tingimusi. Esiteks, 45 718,99 € suurune maksuvõlg on väga märkimisväärne summa väikeettevõtte kohta (FSE Capital OÜ osakapital on teadaolevalt vaid 2 500 €). Selline maksuvõlg viitab pakkuja makseraskustele või vähemalt tõsisele maksekäitumise probleemile. RHS § 95 lg 6 mõte on anda pakkujale võimalus erandjuhul ennast “parandada” – näiteks juhul, kui võlg on tekkinud eksituse tõttu või on vähene ning kohe likvideeritav. Antud juhul aga oli võla ulatus sedavõrd suur, et on kaheldav, kas pakkuja suutis 3 tööpäeva jooksul selle tasuda või ajatada. Kui hankija andiski FSE-le võimaluse, pidi ta tõenäoliselt tähtaega 13 RKHKo 3-20-924, p 26 ja RKHKo 3-20-2362, p 25.1 ja seal viidatud praktika. 14 Vako 157-17/188154 p 21 ja seal viidatud praktika. 15 RKHKo 3-20-924, p 31 ning seal viidatud praktika. 16 TlnRnKo 3-14-51616, p 15 ja 3-15-77, p 18. 17 TlnRnKo 3-14-51616, p 15. 18 RKHKo 3-20-924, p 25 ning RHS komm vlj – K.Matteus. K.Väljaots, § 115 komm 65 jj. 5 | 12  pikendama üle miinimum 3 päeva (nt andis nädal-kaks lisaks), et pakkuja saaks raha leida või maksuametiga ajatamise kokku leppida. RHS § 95 lg 6 lubab tähtaega pikendada ainult mõjuvatel põhjustel. Siinkohal on küsitav, mis oleks võinud olla “mõjuv põhjus”. Pelgalt asjaolu, et pakkuja ei jõua nii kiiresti maksta, ei tohiks automaatselt lugeda mõjuvaks põhjuseks – see sõltub konkreetsetest asjaoludest (nt tõend, et maksuamet protsessib parasjagu ajakava kokkulepet või et võlg tulenes vaidlusalustest nõuetest jne). Vaidlustajatele teadaolevalt FSE Capital OÜ maksuvõlg ei olnud vaidlustatud ning polnud ka ajatamisgraafikut enne pakkumuse esitamist. Seega ei olnud muud “mõjuvat põhjust” kui soov pakkumist mitte kõrvale jätta. 1.3.16 Teiseks, hankija ei ole dokumenteerinud maksuvõla tuvastamist ega tähtaja andmist. Hankija hankedokumendid (Korralduse nr 75 p 2, 3) loetlevad kõrvale jäetud pakkujad, kuid FSE Capital OÜ on hoopis kvalifitseeritute seas (Korralduse p 2) – justkui tal puudunuks kõrvaldamisalused. Tegelikult kõrvaldamise alus (maksuvõlg) oli olemas; järelikult pidi hankija tegema otsuse selle mittekohaldamise kohta RHS § 95 lg 6 alusel (andis tähtaega ja pakkuja tasus/ajatas võla). Kui pakkuja FSE Capital OÜ tasus maksuvõla alles pärast pakkumuse esitamist hankija antud lisaaja jooksul, siis oli hankija olukorras, kus pakkuja esialgu ei vastanud kvalifitseerimis tingimustele, kuid tehti erand. Selline erand on lubatud ainult seaduse rangetel tingimustel. Hankija on siin sisuliselt laiendanud pakkujale täiendavat aega oma “kõlblikkuse” tõestamiseks, samas kui vaidlustajatele ei antud täiendavat aega puuduolevate aruannete esitamiseks vms (vt eespool punkt 1). See tekitab ebavõrdse kohtlemise mulje. Kui hankija pidas FSE Capital OÜ hankes osalemist “hädavajalikuks” või leidis, et ilma FSE-ta ei saa hanget edukalt sõlmida, oleks pidanud esinema ülekaalukas avalik huvi (RHS § 95 lg 3 kohaselt erandlikult võib lepingut sõlmida ka kõrvaldamisalusega pakkujaga avaliku huvi tõttu). Käesoleval juhul sellist olukorda ei ole – kalmistu hooldusteenust suudavad pakkuda ka teised pakkujad ning hankele laekus mitu pakkumist. Seega ei olnud mõjuvat põhjust hankija poolt FSE Capital OÜ suhtes erandi tegemiseks muul põhjusel kui soov see konkreetne pakkuja eelistatult mängu jätta. 1.3.17 Vaidlustajate arvates on hankija seega vääralt kasutanud RHS § 95 lg 6 institutsiooni. Formaaljuriidiliselt võib hankija väita, et ta täitis seadust (andis 3+ päeva ja FSE maksis võla ära, järelikult võis kvalifitseerida). Kuid sisuliselt kahjustab see riigihanke menetluse ausust: pakkuja, kes ei olnud nõuete kohaselt maksehäirevaba pakkumuste esitamise tähtpäeval, sai sisuliselt tagantjärele oma kõrvaldamisalust “ravida”. Samas konkureerivad pakkujad olid terved ja korrektsed maksumaksjad algusest peale. See tekitab olukorra, kus maksuvõlglasele anti aega ja võimalus ennast päästa, kuid kvalifikatsiooninõuete puhul vaidlustajatele sama paindlikkust ei rakendatud. Selline ebavõrdne kohtlemine on riigihanke läbipaistvuse ja võrdse konkurentsi põhimõtetega vastuolus. 1.3.18 Kokkuvõttes leiavad vaidlustajad, et FSE CAPITAL OÜ poleks tohtinud hankemenetluses kvalifitseeruda, kuna tal esines olulise kõrvaldamisalusena riiklik maksuvõlg. Hankija otsus FSE siiski kvalifitseerida on õigusvastane või vähemalt tehtud ebapiisava põhjendusega. See on eraldi alus seada kahtluse alla hankija korralduse punkt 4 (FSE edukaks tunnistamine). Kui FSE OÜ oleks nõuetekohaselt kõrvale jäetud, oleks temast jäänud edukaks tunnistamata pakkumuseks jäänud järgmine pakkuja. Seega on FSE kvalifitseerituks ja edukaks tunnistamine vaidlustajate hinnangul tühistamist vääriv. 1.3.19 Pakkujate ärisaladuse avaldamine hankija poolt (AvTS § 35 lg 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 rikkumine). Hankija on vaidlusaluses Korralduses nr 75 avalikustanud teatud teavet, mis sisaldab pakkujate ärisaladust, ilma seadusliku aluseta. Eelkõige viitab hankija korralduse punkt 3 vaidlustajate pakkumuses esitatud andmetele nende käibe ja kogemuse kohta, mis olid esitatud hankemenetluse raames ning mõeldud üksnes hindamiseks, mitte avalikustamiseks kõigile konkurentidele. Samuti on hankija avalik dokument (korraldus) tõenäoliselt kättesaadav kolmandatele isikutele (nt teistele hankes osalenutele). 1.3.20 Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 17 kohaselt tuleb teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust, tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks. AvTS § 35 lg 2 sätestab, et asutusesiseseks mõeldud teabeks võib tunnistada dokumendi kavandi ja selle juurde kuuluvad dokumendid enne nende allkirjastamist – antud juhul on hankija sisuliselt avalikustanud vaidlustajate pakkumuse teatud üksikasjad lõppotsuses. Vaidlustajate hinnangul on nende majandusaasta käibe suurus ja täidetud lepingute üksikasjad (nt konkreetse objekti 6 | 12  ärisaladusega katud –nimetus, mida võib tuletada “kogemuse puudumise” remarkist) käsitletavad ärisaladusena. Vaidlustajad ei ole andnud nõusolekut nende andmete avalikustamiseks kõigile. Hankija oleks pidanud piirama juurdepääsu nimetatud andmetele (nt musterdades otsuse avalikus versioonis konkreetseid arvnäitajaid või detaile). Seda ei tehtud. Seega on hankija rikkunud AvTS sätteid, mis kaitsevad ettevõtjate konfidentsiaalsust. 1.3.21 Ärisaladuse omavoliline avaldamine kujutab endast ka õigusrikkumist eraõiguse mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on õigusvastane tegu muu hulgas seadusest tuleneva kohustuse rikkumine – käesoleval juhul rikkus hankija AvTS-st tulenevat saladuse hoidmise kohustust. Lisaks, VÕS § 1043 üldnorm ja § 1045 lg 1 p 8 (heade kommete vastane tegu) võivad samuti olla asjakohased, sest ärisaladuse avaldamine ilma loata on vastuolus ärilise hea tavaga. Vaidlustajatele tekitab selline teabe avaldamine kahju: konkurendid ning avalikkus saavad teada nende äriandmeid, mis võivad nõrgendada vaidlustajate konkurentsipositsiooni tulevastes hangetes (nt teades, et Kivirahnu OÜ-l oli ühel aastal väiksem käive, võivad konkurendid seda ära kasutada müügitöös; samuti võib “kogemuse puudumise” silt tekitada ebaõige mulje teistele tellijatele). Seetõttu on hankija käitumine pannud aluse kahju hüvitamise nõudele (millest pikemalt allpool kahjunõuete osas). 1.3.22 Siinkohal on oluline rõhutada, et hankija oleks saanud otsuse põhjendusi esitada ka ilma konkreetseid ärisaladusi paljastamata. Näiteks võinuks ta öelda üldiselt, et “pakkuja ei vastanud majandusliku suutlikkuse nõudele” täpsustamata käibenäitajat, või “pakkuja esitatud referents ei vastanud hankelepingu esemele” nimetamata konkreetset objekti. Praegu on aga korralduse p 3 detailselt välja toonud Kivirahnu OÜ ärisaladusega märgitud objekti ja JMV OÜ aruannete esitamise fakti, mis on piisavalt spetsiifiline info ja hankija ja pakkuja vaheline kirjavahetus. Vaidlustajate arvates kvalifitseerub see ärisaladuse avaldamiseks hankija poolt õigusvastaselt. 1.3.23 Tulenevalt eeltoodust paluvad vaidlustajad Vaidlustuskomisjonil tuvastada, et hankija on rikkunud avaliku teabe seadust ja tekitanud vaidlustajatele kahju. Kuigi see asjaolu iseenesest ei mõjuta otseselt hanketulemuse tühistamist, kinnitab see hankija menetluse ebaõiget läbiviimist ning on oluline kahjunõuete kontekstis. 1.3.24 Hankemenetluse ebapiisav dokumenteerimine (RHS § 98 ja § 113 nõuete rikkumine). Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija hankeprotsessi otsuseid ja toiminguid nõuetekohaselt dokumenteerinud, nagu seadus nõuab. RHS § 98 lg 5kohaselt peab hankija tegema pakkuja kvalifitseerimise või mitte-kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Kuigi hankija on Korralduse nr 75 p-s 3 esitanud mingid põhjendused, on need puudulikud (nagu eespool punktides selgitatud). Samuti puuduvad kirjalikud otsused või protokollid selliste menetlustoimingute kohta nagu põhjendamatult madala maksumuse kontroll või maksuvõla tasumise tähtaja andmine. Need oleks tulnud eraldi fikseerida (nt hankekomisjoni protokollis või lisadokumentides), kuid vaidlustajatele edastatud dokumentides neid pole. 1.3.25 RHS § 113 näeb ette pakkumuste avamise protokollimise ja andmete fikseerimise. Pole teada, kas hankija koostas pakkumuste avamise protokolli ja kas selles kajastati näiteks pakkumuste maksumused või osalejad. Samuti peaks hankija vastavalt RHS üldpõhimõtetele ja valla hankekorrale säilitama kogu hankemenetluse teabe (RHS § 98 lg 4 kohustab hankijat hoidma kvalifikatsiooniandmeid jms). Kui vaidlustajad küsisid hankijalt selgitusi oma kvalifitseerimata jätmise kohta, edastas hankija neile üksnes 1.3.26 Vaidlustajad rõhutavad, et hankemenetluse tulemus peab olema täielikult läbipaistev ja kontrollitav (RHS § 2 üldpõhimõtted; valla hankekorra § 2 lg 1). Siin on aga mitmeid “auke”: puudub selgus, kas hankekomisjoni koosolek toimus ja mida otsustati (kas või see, et FSE-l lubati võlg likvideerida); hankija otsuses puudub viide alapakkumise kaalumisel. Need kõik on dokumenteerimise ja menetluse vigade ilmingud, mis koosmõjus annavad aluse kahelda hanketulemuse õiguspärasuses. RHS § 98 lg 3 (ja valla hankekorra § 12) panevad hankijale kohustuse järgida proportsionaalsust ja läbipaistvust ka kvalifitseerimisel – kui sellest tulenevad dokumendid on puudulikud, on kannatanud vaidlustajate õigused (nad ei saa täielikult aru, mille alusel neid kõrvale jäeti, mis takistab ka efektiivset edasikaebeõiguse kasutamist). 7 | 12 1.3.27 Seega paluvad vaidlustajad Vaidlustuskomisjonil hinnata, kuivõrd hankija rikkus dokumenteerimise nõudeid ning kas see mõjutas hanketulemust. Vaidlustajad leiavad, et dokumenteerimata on jäetud just need asjaolud, mis on hankija jaoks ebamugavad (alapakkumise kontrolli puudumine, maksuvõla olukord, kvalifitseerimine jne), mis viitab tahtlikule või vähemalt hooletule RHS nõuete eiramisele. Ka see on täiendav alus Korralduse punktide 3, 4 ja 5 tühistamiseks, kuna pole võimalik usaldusväärselt kontrollida, kas hankija otsused on tehtud nõuetekohases menetluses. 1.3.28 Hankemenetluse läbiviijate rollide ebaselgus ja valla hankekorra rikkumine. Nagu eespool asjaolude osas kirjeldatud, jäi ebaselgeks, kes täpselt viis läbi hankemenetluse hindamistoimingud ja otsustas tulemuse. Rakvere valla hankekord nõuab, et iga hanke jaoks määratakse vallavalitsuse korraldusega hanke eest vastutav isik (hankekord § 10 lg 1). Samuti võib vastutav isik moodustada hindamiseks hankekomisjoni (§ 10 lg 2-3). Selline komisjon moodustatakse vallavalitsuse korraldusega ja selle ülesanne on pakkumusi võrrelda ja edukas välja valida (§ 10 lg 3). Käesoleva hanke puhul puudub viide, et oleks moodustatud eraldi hankekomisjon – Korraldus nr 75 seda ei maini. Samuti pole vaidlustajatele teada vallavalitsuse korraldust, millega oleks hanke eest vastutav isik määratud. Riigihangete registrist on nähtav, et hanke eest vastutavaks isikuks oli Minna Suurtamm ja hindamine oleks pidanud toimuma tema juhtimisel üksinda. Korraldus nr 75 on küll vallavalitsuse (kollektiivorgani) nimel antud, kuid pole teada, kas tegelik sisuline hindamine toimus vallavalitsuse istungil või kas keegi eelnevalt koostas hindamisaruande. Kui hindamisaruannet oli, siis miks seda vaidlustajatele ei avaldatud? Eelnõu koostas ja ettekande tegi vallavalitsuse istungil Ahti Randmere, kes ei ole registrijärgi hanke ees vastutav isik. Siinkohal jääb kahtlus, et hanke eest vastutav isik Minna Suurtamm ei ole tegelikkuses hanget läbi viinud ja sellega seoses korraldusi või otsused vastu võtnud. 1.3.29 Selline rollide hajusus kahjustab hankemenetluse läbipaistvust. Valla hankekorra § 12 loetleb otsused, mis tehakse vallavalitsuse korraldusega (kvalifitseerimine, kõrvaldamine, edukaks tunnistamine jne) – formalselt on see tehtud. Kuid hankekord eeldab ka, et ettevalmistav töö (pakkumuste läbivaatamine, selgituste küsimine jne) tehakse vastutava isiku ja/või hankekomisjoni poolt. Kui komisjoni ei moodustatudki, võib küsida, kas pakkujate hindamine toimus piisava erapooletuse ja analüüsiga. Ühe inimese (või pelgalt vallavalitsuse poliitilise organi) tasandil kõikide pakkumuste detailne võrdlus võib jääda pealiskaudseks. See võib selgitada, miks näiteks jäi märkamata FSE pakkumuse ebatavaliselt madal tase või ei pööratud tähelepanu JMV OÜ majandusandmete alternatiivse esitamise võimalusele – komisjonis, kus erinevad liikmed analüüsivad, oleks ehk need teemad tõstatatud. Nüüd aga on oht, et kogu hindamisprotsess toimus ühe ametniku peas, mis pole kooskõlas hankekorra eesmärgiga tagada menetluse kontrollitavus. 1.3.30 Kui hankija on jätnud hankekomisjoni moodustamata olukorras, kus pakkujaid oli tervelt 6 ja hankemaht märkimisväärne, siis on see kahtlemata kahtlane praktika. Hankekorra § 10 lg 2 annab vastutavale isikule õiguse komisjon moodustada “vajadusel”. Vaidlustajad leiavad, et vajadus oli olemas, arvestades hankemenetluse keerukust (erinevate aspektide hindamine – kvalifikatsioon, maksumus, võimalik alapakkumus). Komisjoni mittemoodustamine võis olla hankekorra rikkumine, kui vallavalitsus jättis selle lihtsalt tegemata ilma põhjenduseta. 1.3.31 Kokkuvõttes on hankija jätnud mulje, et hankemenetlus ei toimunud nõuetekohase meeskonnatöö ja järelevalve all, ega ka vastutava isiku poolt. See on loonud olukorra, kus mitmed vead said aset leida. Vaidlustajate arvates kinnitab see, et hankija poolt ei pruugi kõik otsused olla objektiivsed ja põhjalikult kaalutud. Rollide ebaselgus aga ei välista kahtlust, et hindamisel võisid mõjutada muud kaalutlused (nt soov eelistada kohalikku pakkujat FSE Capital OÜ-d vms). 1.3.32 Seetõttu paluvad vaidlustajad VAKO-l arvestada, et hankija pole järginud hankekorra nõudeid menetluse ülesehituse osas. See on täiendav argument, miks hanketulemus tuleb tühistada: vaidlustajatel puudub kindlus, et otsus sündis õiguspäraselt toimivas menetluses. 1.3.33 Vaidlustajate kvalifikatsioonikogemuse põhjendamatu mittearvestamine (Ärisaladusega kaetud hooldustööde kogemus). Hankija viitas vaidlusaluses korralduses, et vaidlustajatel “puudus kvalifitseerimiseks vajalik kogemus”. Vaidlustajate hinnangul on see väide väär. Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ esitasid hankes nõutud referentsid oma varasemate teenuste kohta. Muuhulgas esitati andmed Kivirahnu OÜ poolt teostatud ärisaladusega kaetud territooriumi hooldusteenuse kohta, 8 | 12  mida vaidlustajad pidasid täiesti asjakohaseks kogemuseks antud hankele (kalmistu hooldustööd on sisuliselt haljasala hooldus, mis sisaldab muru niitmist, lehtede riisumist, prügikoristust jmt – analoogsed tööd on ka avaliku nimetatud territooriumil). Hankija jättis aga ilmselt selle kogemuse kõrvale, pidades seda mitte võrreldavaks kalmistu hooldamisega. Selline otsus on põhjendamata ja ekslik. 1.3.34 Esiteks, hankija ei esitanud hankedokumentides täpset nõuet, et kogemus peab olema just kalmistu hooldamine. Tavaliselt sõnastatakse kvalifikatsioonitingimustes, et pakkujal peab olema nt viimane X aasta jooksul üks või mitu sarnase iseloomuga teenuse osutamise lepingut teatud väärtuses või mahus. Vaidlustajad eeldavad, et hankija nõue oli midagi sarnast (nt “pakkuja peab olema viimase 3 aasta jooksul edukalt osutanud haljastuse/heitluse teenust avalikus ruumis” vms). Pakkuja nimetatud territooriumi hooldus vastas kindlasti sellise tingimuse sisule: see on avalik territoorium Tallinnas, kus Kivirahnu OÜ teostas lepingu alusel regulaarselt hooldustöid (muru niitmine, prahi koristus, taimestiku hooldamine jms). Puhtformaalselt võib see erineda kalmistust (kalmistu hõlmab ka matmispaikade korrashoidu), kuid töö iseloom on väga sarnane. Kui hankija leidis, et see ei kvalifitseeru, oleks ta pidanud oma otsust põhjalikult põhjendama. Korralduses on aga öeldud ainult üldsõnaliselt, et “puudus vajalik kogemus” – järelikult hankija ei analüüsinud konkreetset referentsi sisuliselt, vaid lükkas selle arvesse võtmata kõrvale. 1.3.35 Teiseks, selline kogenud pakkuja kogemuse nullimine on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Kivirahnu OÜ on korduvalt osalenud kohalike omavalitsuste hangetel ja täitnud lepinguid, sh kalmistute hooldamise teenuseid ja lisaks (nt parkide, haljasalade hooldused). JMV OÜ, toetuski Kivirahnu kogemusele (mis on ühispakkujate puhul lubatav – RHS § 100 lg 3 keelab pakkuja kvalifitseerimata jätmise põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud; st kogemust võib tõendada ka teise partneri kaudu). Hankija otsus jätta vaidlustajad kvalifitseerimata kogemuse puudumise tõttu on selles valguses õigusvastane, sest vähemalt üks ühispakkuja omas reaalselt nõutud kogemust. Kui hankija hindas, et nimetatud objekti hooldus ei kvalifitseeru, oleks ta pidanud kaaluma, kas Kivirahnu OÜ-l on muid sarnaseid töid ette näidata (nt Rakvere vallas või Lääne- Virumaal tehtud haljastustööd). Vaidlustaja Kivirahnu OÜ oleks saanud täiendavat infot esitada, kui hankija oleks küsinud (RHS § 98 lg 4 lubab hankijal küsida täpsustusi esitatud dokumentide sisu kohta). Hankija seda ei teinud – ta otsustas lihtsalt, et kogemus “puudub”. See viitab, et hankija lähtus liigselt formaalsest kriteeriumist, eirates sisulist hindamist. 1.3.36 Kolmandaks hoolduskogemuse arvestamata jätmine oli õigusvastane Hankija jättis vaidlustajate kvalifikatsioonikogemuse hindamisel põhjendamatult arvestamata Kivirahnu OÜ esitatud hooldustööd parkmetsa, haljasala, parkla ja ranna-alal. Hankedokumentides oli kvalifikatsiooninõudeks vähemalt ühe avaliku haljasala või kalmistu hooldusperiood viimase 36 kuu jooksul kestusega vähemalt 12 kuud. Kivirahnu OÜ esitas töökogemuse, mille raames osutati 01.01.2023–31.12.2023 hooldusteenuseid avalikus kasutuses oleval territooriumil, kuid hankija leidis, et see ei vasta kvalifikatsiooninõudele, kuna kinnistu olevat eraomandis. Selline tõlgendus on õigusvastane, sest: 1. Hoone ja seda piirnev ala paikneb ranna ja kalda kaitsevööndis, kus kehtib üldsusele tagatud juurdepääsukohustus. – Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 ja lg 4 kohaselt ei tohi maaomanik piirata juurdepääsu merele ja rannaaladele isegi eraomandis oleval maal. 2. Kinnistu on avalikus kasutuses, hoolimata sellest, et tegemist on eraomandiga. – Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 sätestab, et avalikus kasutuses olevad alad on vaba juurdepääsuga kõigile isikutele, sõltumata omandivormist. – Planeerimisseaduse § 126 lg 1 sätestab, et avalik ruum hõlmab ka eraomandis asuvat ala, mida kasutab üldsus. 3. Hoone ja selle ümbrus täidavad avaliku ruumi funktsiooni: – Tegemist on avalikkusele ligipääsetava objektiga, mille territooriumil asuvad spa, hotell, restoranid, külaliskorterid ning mida kasutab igapäevaselt üldsus puhkealana. – Parkmetsa, jalakäiguteede, haljasala ja rannaalale on vaba juurdepääs. 9 | 12  4. Seega vastab hooldatud objekt nii sisuliselt kui ka õiguslikult kvalifikatsiooninõudele kui „avaliku haljasala hooldus“, ning selle arvestamata jätmine on vastuolus RHS § 100 lg 5¹ alusel nõutava objektiivse ja läbipaistva tõlgendamise kohustusega. Hankija kitsendav tõlgendus, mille kohaselt kvalifikatsiooninõudele vastamiseks pidi hooldatav ala paiknema omavalitsuse omandis, ei tulene hankedokumentidest ning on seetõttu õigusvastane. 1.3.37 Kohtupraktikas on rõhutatud, et hankija peab kogemusnõudeid kohaldama mõistlikult ja mitte välistama pakkujat tühistel põhjustel. Kui pakkuja esitatud referents on sisuliselt sarnane nõutule, ei tohiks teda kõrvale jätta pelgalt ettekäändel, et objekt polnud täpselt samanimeline või -liigiline. Antud juhul, kui hankija leidis, et kalmistu hooldamine eeldab mingeid spetsiifilisi oskusi (näiteks hauaplatside hooldust), oleks ta võinud nõuda täpsustust, kas Kivirahnu OÜ on ka midagi analoogset teinud. Hankija seda võimalust ei andnud, vaid tembeldas kogemuse ebapiisavaks. 1.3.38 Seega on Korralduse nr 75 punktis 3 esitatud põhjendus kogemuse puudumise kohta väär ja alusetu. Vaidlustajatel oli tegelikult kvalifikatsioon olemas. See viga on iseenesest alus vaidlustajate kvalifitseerimata jätmise otsuse tühistamiseks. Kui Vaidlustuskomisjon nõustub, et hankija hindas kogemusnõuet õigusvastaselt kitsalt, tuleb vaidlustajad kvalifitseerituks lugeda. Sellisel juhul poleks tohtinud nende pakkumust kõrvale heita. Igal juhul on see faktor, mis tugevdab vaidlustajate positsiooni – hankija on eksinud mitmel rindel. 1.3.39 Hankija põhjendamatud märkused vaidlustajate kohta – vaidlustajate maine kahjustamine (VÕS § 1047 lg 1 rikkumine). Lõpuks soovivad vaidlustajad juhtida tähelepanu hankija otsuse sõnastusele, mis on esitanud vaidlustajate suhtes ebaõigeid faktiväiteid, kahjustades sellega nende mainet. Korralduse p-s 3 on öeldud, et “Kivirahnu OÜ … käive oli nõutust väiksem ja JMV OÜ … aruandeid polnud esitatud. Samuti puudus pakkujatel kvalifitseerimiseks vajalik kogemus.” Need väited – eriti viimane lause – mõjuvad avalikult dokumenteerituna väga negatiivselt vaidlustajate äremainele. Sisuliselt kuulutab hankija, et Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ ei ole piisavalt kogenud ega usaldusväärsedteenusepakkujad kuigi Kivirahnu OÜ on olnud varasemalt hanke objektiks olnud Tõrma kalmistu hooldaja. 1.3.40 VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiku (sh juriidilise isiku) au teotamine ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane, kui just ei esine VÕS § 1047 lg-s 2 nimetatud erandlikke asjaolusid (nt andmete avaldamine ametikohustuste raames heas usus). Antud juhul leiavad vaidlustajad, et hankija avaldised on ebaõiged ja kindlasti nende mainet kahjustavad. Nagu varaasemalt põhjendatud, ei vasta tõele, et vaidlustajatel puudus vajalik kogemus – Kivirahnu OÜ on kogenud teenusepakkuja. Seega on tegemist ebaõige faktiväitega vaidlustaja professionaalsete võimete kohta. JMV OÜ kohta märkus aruannete esitamata jätmise ja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine samuti tekitadb mainekahju – see võib jätta mulje, et JMV OÜ on seaduserikkuja kuigi esitamata jätmisel olid objektiivsed mõjuvad põhjused ning dokumentatsioon käibe tõestuseks oli esitatud. 1.3.41 Hankija kui avaliku võimu esindaja sõnumeid võetakse tõsiselt. Vaidlustajate jaoks on äärmiselt kahjulik, kui ametlikus dokumendis on kirjas, et neil “puudub vajalik kogemus”. Tulevased potentsiaalsed hankijad või äripartnerid võivad seda infot silmas pidada ja kahelda vaidlustajate kompetentsis. Seega on hankija õigusrikkumine tekitanud vaidlustajatele mittevaralist kahju (maine kahjustamine), millel on ka varaline mõõde (vähenenud võimalused hanketel edaspidi edukas olla, vajadus teha lisategevusi maine taastamiseks jne). 1.3.42 VÕS § 1047 lg 3 kohaselt eeldatakse ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasust – hankija peaks tõendama, et tema väited on tõesed ja avaldamine õiguspärane. Käesolevas kontekstis seda tõendada ei saa, sest nagu näidatud, ei olnud väited tõesed tervikuna (kogenematuse osas kindlasti mitte). Samuti puudus hankijal otsene vajadus niivõrd kategoorilises sõnastuses neid avaldusi teha – see polnud näiteks ajakirjandusliku sõnavabaduse küsimus, vaid hankija enda valik sõnastada otsust sel moel. See ei olnud vältimatu ega proportsionaalne. Hankija oleks saanud põhjendada vaidlustajate kõrvalejätmist neutraalsemalt (vt punkt 4 ülal). Seega on ta rikkunud hoolsuskohustust vaidlustajate õiguste suhtes. 10 | 12 1.3.43 Kokkuvõttes on hankija pannud toime delikti vaidlustajate mainele kahju tekitamise näol (VÕS § 1045 lg 1 p 7 koostoimes § 1047 lg-ga 1). See annab vaidlustajatele õiguse nõuda kahju hüvitamist. Vaidlustajad käsitlevad kahjunõudeid eraldi alljärgnevalt. 1.3.44 Kahjunõuded 1.3.45 Vaidlustajad esitavad käesoleva vaidlustusega seoses hankijale ka kahju hüvitamise nõuded, tulenevalt hankija õigusvastastest tegudest (vaidlustatud hankemenetluse otsustest ja nende avalikustamisest): 1.3.46 Kivirahnu OÜ kahjunõue – 232 000 €. Kivirahnu OÜ nõuab Rakvere Vallavalitsuselt tekkinud kahju hüvitamist summas kaks sada kolmkümmend kaks tuhat eurot. Nõude aluseks on eeskätt kahju ettevõtte mainele ning ärisaladuse avaldamise eest hankija õigusvastase tegevuse tõttu. Hankija põhjendamatud märkused Kivirahnu OÜ “kogemuse puudumise” kohta on oluliselt kahjustanud ettevõtte mainet – Kivirahnu OÜ-d on alusetult esitletud ebausaldusväärse partnerina. Nõutav kahjusumma sisaldab hinnangulist kompensatsiooni ka tulevikus saamata jääva kasumi eest, kuna maine kahjustuse tõttu võib ettevõtte turupositsioon halveneda. 1.3.47 JMV OÜ kahjunõue – 1 145 765,80 €. JMV OÜ nõuab Rakvere Vallavalitsuselt kahju hüvitamist summas üks miljon sada nelikümmend viis tuhat seitsesada kuuskümmend viis eurot ja 80 senti. See summa vastab ligikaudu 5% JMV OÜ bilansimahust (22 915 316 € seisuga 31.12.2024). Nõude aluseks on ettevõtte ärilise maine kahjustamine hankija tegevuse tõttu. JMV OÜ on suuremahuliste investeeringutega tegelev ettevõte, kelle usaldusväärsus on kriitilise tähtsusega. Hankija avalik väide, et JMV OÜ ei esita aruandeid (seega justkui rikub seadust) ja et tal puudub kogemus, esitatud andmeid peetakse ebausaldusväärseteks lööb otseselt ettevõtte reputatsiooni. See võib mõjutada JMV OÜ suhteid finantspartnerite ja klientidega. JMV OÜ bilansimaht peegeldab ettevõtte varade suurust; 5% sellest on hinnanguline rahaline ekvivalent maine halvenemisest tingitud kapitali väärtuse langusele (nt investorid võivad ettevõtet 5% võrra madalamalt hinnata). Samuti arvestab JMV OÜ nõudes võimaliku saamata jäänud tulu kompensatsiooni – JMV OÜ plaanis laieneda tegevusi. Õigusvastaselt hankelt kõrvalejätmine ja sellele lisandunud negatiivne mainekujundus on nurjanud need plaanid vähemalt lähitulevikus. 1.3.48 Vaidlustajate kahjunõuded on esitatud hankijale teadmiseks ja lahendamiseks. Vaidlustajad loodavad, et hankija mõistab tekkinud kahju ulatust ja leiab võimaluse kahju hüvitada või saavutada vaidlustajatega kokkulepe. Juhime tähelepanu, et kahjunõuete summad võivad suureneda, kui vaidlustajatele ilmneb täiendavaid kahjulikke tagajärgi hankija rikkumistest. Vaidlustajad rõhutavad, et eelistavad vältida pikki kohtuvaidlusi ning on avatud hankijaga läbirääkimistele nimetatud summade osas. Kui aga hankija keeldub hüvitamast ja Vaidlustuskomisjoni otsus kinnitab hankija rikkumisi, jätavad vaidlustajad endale õiguse pöörduda kahju hüvitamise nõuetega kohtusse vastavalt VÕS §-dele 1043, 1045, 1047ja teistele kohaldatavatele sätetele. 1.3.49 Kokkuvõte ja resolutsioon 1.3.50 Eeltoodud argumentidest nähtub, et hankija on oluliselt rikkunud riigihanke menetluse reegleid ja kahjustanud vaidlustajate õigusi. Vaidlustuse eesmärk on taastada õiguspärane olukord – tagada, et ebaõiglaselt kõrvale jäetud ühispakkujad saaksid võrdse kohtlemise osaliseks ning et riigihanke tulemus vastaks seaduse nõuetele. Vaidlustajad ei pea aktsepteeritavaks, et hankija otsus, mis on sündinud mitme rikkumise saatel, jääks jõusse. 1.3.51 Tulenevalt kõigest eelnevast paluvad Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ Riigihangete Vaidlustuskomisjonil teha järgmised otsustused: 1.3.52 Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse 19.03.2025 korralduse nr 75 punkt 3 (Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ ühispakkujate kvalifitseerimata jätmine) ja punkt 4 (FSE CAPITAL OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine) ninh punkt 5. Kuna Hankija rikkumiste tõttu ei ole võimalik õiglast tulemust saavutada ilma uut hankemenetlust läbiviimata paluvad vaidlustajad tühistada korraldus nr 75 tervikuna, sealhulgas kõik hanketulemuse kinnitamise punktid. 11 | 12 1.3.53 Mõista hankijalt (Rakvere Vallavalitsuselt) vaidlustajate kasuks välja riigihanke vaidlustuse esitamise eest tasutud riigilõiv ning kõik vaidlustajate põhjendatud ja tõendatud õigusabikulud. 1.3.54 Vaidlustajad paluvad lugeda käesolevat vaidlustust eraldi ka teavituseks kahjunõuete kohta, mille nad on hankijale esitanud. Vaidlustajad loodavad, et hankija on valmis tekkinud kahju heastama, välistades sellega edasise kohtuvaidluse vajaduse kahju hüvitamise üle. 1.3.55 Palume vaidlustust menetleda kirjalikus menetluses (RHS § 191 lg 3) – vaidlustajate esindaja ei pea suulist arutelu vajalikuks, kuivõrd käesolevas dokumendis on kõik olulised asjaolud ja õiguslikud väited esitatud ammendavalt. Vaidlustajad kinnitavad, et kõik esitatud andmed on tõesed ja valmis on esitada täiendavaid tõendeid või selgitusi Vaidlustuskomisjoni nõudel. 1.3.56 Lõpetuseks avaldavad vaidlustajad lootust, et Vaidlustuskomisjon sellele vaidlustusele õiglaselt hinnangu annab ning aitab kaasa ausa konkurentsi ja seaduslikkuse põhimõtete kaitsmisele riigihangetes. 1.3.57 Asjaolud riikliku järelevalve algatamiseks RHS § 195 lg 10 sätestab, et vaidlustuse läbivaatamise käigus sellise asjaolu ilmnemisel, mis võib kaasa tuua Rahandusministeeriumi ettekirjutuse käesoleva seaduse § 208 lõikes 1 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Rahandusministeeriumi ja peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Rahandusministeeriumi poolt järelevalve tegemise lõppemiseni. Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 640 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (Lisa 3). Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Ilmar Veiman Kivirahnu OÜ ja JMV OÜ esindaja Lisad: 1. Rakvere Vallavalitsuse 19.03.2025 korraldus nr 75 “Hanke ‘Tõrma kalmistu hooldus’ pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumuse edukaks tunnistamine” (koopia, 3 lk) 2. JMV OÜ bilanss seisuga 31.12.2024 (päring Äriregistrist, 1 lk) 3. Riigilõivu koopia 4. Teabenõue 5. Vastus teabenõudele 12 | 12