OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla J.Sütiste tee 19, Mustamäe linnaosa 07.12.2023 nr 11.2-4/23/1445 Tallinn 13419, Harju maakond Registrikood: 90006399 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse naasmise suurendamiseks“ tegevuse “Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ raames otsuse SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ (projekti nr 2014- 2020.2.04.17-0072; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 231636 „Laekonsoolid Y-korpuse keemiaravi ja nefroloogia osakondade intensiivravipalatitesse“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 35 100 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 11 p 11 ja lg 12 ning tervise- ja tööministri 27.03.2015 määruse nr 18 „Haiglavõrgu pädevuskeskuste kaasajastamine“ (edaspidi meetme määrus) § 27, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. Rakendusüksus selgitab, et toetuse saaja taotluse vastavaks tunnistamise ja rahuldamise otsus nr 9-2.4-3/14/20/11/433 on tehtud 18.09.2017, mistõttu kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 231636 rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile kuni 08.10.2020 kehtivat ühendmääruse redaktsiooni. Eelkirjeldatud ühendmääruse kohaldamise põhimõtted on tingitud Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 28.06.2023 otsusest nr 5-23-3. 1. Hankija on tunnistanud riigihankes nr 231636 vastavaks hanketingimustele mittevastava pakkumuse, rikkudes sellega RHS § 114 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõudeid. 1.1 Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 231363 ja selle tulemusel sõlmis 29.07.2021 pakkujaga AB Medical Group Eesti osaühinguga meditsiiniseadmete riigihanke raamlepingu nr 1.2-13/4325-1 (edaspidi raamleping) eeldatava maksumusega 600 000 eurot (KM- ta). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 231636 kontrollimise käigus, et AB Medical Group Eesti osaühingu esitatud pakkumus ei vasta riigihankes seatud järgmistele vastavustingimustele: 1) Vastavustingimuse nr 8 „Andmed tootja poolt ettenähtudkorralise hoolduse kohta“ kohaselt on pakkuja kohustatud esitama informatsiooni tootja poolt ettenähtud korralise hoolduse sageduse, selle käigus tehtavad tööd ja hoolduseks kuluva aja kohta. Pakkumuses puudub nõutud informatsioon hoolduseks kuluva aja kohta. 2) Tehniline kirjelduse punktis 5.3 sätestatud nõude kohaselt peab konsooli ning liigendiga haarade liikumisel tekitatav müratase olema ≤ 30 dB vastavalt EN ISO3744standardile. Pakkumusega esitatud vormis „Tehniline ettepanek“ puudub vastav informatsioon seadme mürataseme kohta, kuid pakkumuse koosseisus esitatud seadme paigaldusjuhendi järgi on konsooli müratase ≤ 35 dB (In the dormant state, there are no noise peaks within the frequency spectrum that exceed a value of 35 dB(A). Noise only occurs during motorised adjustment or brief application of the brakes: ≤ 70 dB(A); paigaldusjuhend lk 120). Hankija ei ole esitanud muud tõendust, et seade vastab nõutud kriteeriumile. Rakendusüksus leiab, et tunnistades edukaks pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kehtestatud tingimustele, ei ole toetuse saaja järginud RHS § 114 lg-t 2 ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. 1.2 Toetuse saaja seisukoht Rakendusüksuse küsimusele, millises pakkumuse dokumendis on informatsioon seadme hoolduseks kuluva aja kohta ning kuidas on nõue täidetuks loetud, vastas toetuse saaja 28.10.2021 järgmist: Hankijal on sama tootja sama mudeli konsoolid kasutusel ja vastavalt lepingule Meditsiiniseadmete müügi riigihankeleping nr 1.2-13/886-1 lisa 4 on ühe seadme hoolduseks kuluv aeg 2-4 h. Seda toetab ka pakkuja pakkumuses esitatud dokument „8_1_1626819_Truport_Maintenance_plan.pdf“, mis sätestab, et kuluvaid osasid tuleb hoolduse käigus kontrollida ning vajadusel vahetada. Seadme vastavuse osas tehnilise kirjelduse punktile 5.3 selgitas toetuse saaja, et hankija veendus hankija osakonnas olevate sama tootja sama mudeli seadmete abil, et konsooli liigutamine ei tekita müra. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Toetuse saaja on Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. RHS § 114 lg 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või käesoleva seaduse § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke hankedokumentides esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei vastanud pakutud laekonsoolid hankija enda poolt kehtestatud nõuetele ning pakkumuses puudus nõutud informatsioon hoolduseks kuluva aja kohta. Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult RHAD-s esitatud tingimuste alusel. Vastavuse kontrolli etapis peab hankija jääma RHAD-s avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust eelnimetatud tingimustele sisuliselt. Kui hankija on RHAD-s nõudnud pakkumuse koosseisus informatsiooni tootja poolt ettenähtud korralise hoolduse sageduse, selle käigus tehtavad tööde ja hoolduseks kuluva aja kohta, on ta vastava tingimusega ka ise rangelt seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et võib pakkumuse vastavaks tunnistada asjaolul, et tal on olemas juba sama tootja tooted, milledele kuluv hoolduse aeg on 2-4 tundi ja et konsooli liigutamisel ei teki müra. Seadus paneb pakkujale kohustuse arvestada RHAD tingimusi tervikuna ja pakkumuse vastavuse kontroll ei ole piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-s (nt tehniline kirjeldus, juhised pakkujale, ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega. Juhul kui pakkumus vastab kõigile RHAD-s esitatud tingimustele nii sisu- kui ka dokumendinõuete osas, on pakkumus RHS § 114 mõttes vastav. RHS § 114 lõike 2 esimene lause kohustab hankijat lükkama pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele või kui hankijal ei ole pakkumuse või küsitud selgituste põhjal võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses. Antud juhul ei ole hankija AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumust tagasi lükanud, kuigi pakkumuse koosseisu lisatud seadme paigaldusjuhendist on nähtav, et konsooli müratase ei vasta nõutule. Seega on tegemist pakkumuse sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. Riigihangete registri andmetest nähtuvalt on hankija tagasi lükanud kõik teised esitatud pakkumused (kolm pakkumust), kuna need ei vastanud tehnilises kirjelduses sätestatud nõuetele, sealjuures on ühe pakkumuse tagasilükkamise põhjuseks muuhulgas ka hanke tehnilise kirjelduse punktis 5.3 sätestatud tingimuse mittevastavus (hankija on viidanud pakkumuse koosseisus esitatud seadme kasutusjuhendile (lk 23), kus on märgitud toote müratasemeks ≤ 35 dB). Kuid eduka pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel laekonsooli paigaldusjuhises toodud mürataseme mittevastavust (≤ 35 dB) hankija tuvastanud ei ole. Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid, tunnistades vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Pakkumuste vastavuse sisuliselt kontrollimata jätmisel rikuks hankija hankemenetluse läbiviimise fundamentaalseid printsiipe ja seaks menetluses osalejad ebavõrdsesse olukorda. Hankija kohustus on järgida pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, et soodustada tõelist konkurentsi riigihankes osalevate ettevõtjate vahel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab eelkõige seda, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, ning et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel võrdsed võimalused. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis muutma või laiendama. Kui hankija on hangitavale tootele seadnud kindla nõude, ent pakkuja pakub siiski toodet, mis sellele nõudele ei vasta, on tegemist sisulise puudusega. RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud pakkuja AB Medical Group Eesti osaühingu pakkumuse tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et tunnistades vastavaks tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse, ei ole hankija lähtunud RHS § 114 lg-st 2 ja § 3 p-dest 1 ja 2. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lg-st 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks riigihanke nr 231636 läbiviimisel lähtunud riigihangete seadusest ehk ei oleks tunnistanud vastavaks ja edukaks mittevastavat pakkumust. Rakendusüksuse hinnangul esineb põhjendatud oht, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lõike 11 punkti 11 toodud asjaolud, mille kohaselt hankelepingule eraldatavat toetust vähendatakse 25% kui hankemenetluse korraldamisel ei ole järgitud vastavaks tunnistamise või hindamise kriteeriume ning edukaks tunnistati pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus peab otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks 25-protsendilise määra kohaldamist. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, oleksid hanke tulemused eelduslikult teistsugused. Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et reaalselt ei pea laekonsooli müratase vastama ≤ 30 dB vastavalt EN ISO3744standardile ja pakkumuses ei pea olema informatsiooni hoolduseks kuluva aja kohta. Seetõttu oleks toetuse saaja võinud hankelepingu sõlmida teise pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel. Ühendmääruse § 22 lg 11 p 11 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras, konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.” Rakendusüksuse hinnangul ei esine rikkumise puhul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihankega nr 231636 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 8. „Ehitisse paigaldatavate seadmete hankimine ja paigaldamine“ (KD - d nr 107-108) abikõlblikus summas kokku 140 400 eurot. Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus riigihankega nr 231636 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 35 100 eurot (140 400*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 27 012,96 eurot ja omafinantseering 8087,04 eurot. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti osas 18.09.2017 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/433 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 01.12.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega. Toetuse saaja teavitas samal päeval saadetud vastuskirjaga rakendusüksust, et tal täiendavaid kommentaare ei ole. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe meditsiinilinnaku Y korpuse rajamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 35 100 eurot, millest toetus moodustab 27 012,96 eurot ja omafinantseering 8087,04 eurot; 2. vähendada KD-des riigihankega nr 231636 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 35 100 eurot; 3. muuta 18.09.2017 taotluse rahuldamise otsuse nr 9.2-4.3/14-20/11/433 punkte 2-4 alljärgnevalt: 3.1 „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 43 326 662,74 (nelikümmend kolm miljonit kolmsada kakskümmend kuus tuhat kuussada kuuskümmend kaks eurot ja seitsekümmend neli senti) eurot.“;  3.2 „3. Toetuse määr on 76,96 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 33 344 199,65 (kolmkümmend kolm miljonit kolmsada nelikümmend neli tuhat ükssada üheksakümmend üheksa eurot ja kuuskümmend viis senti)) eurot.“; 3.3 „4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 23,04 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 9 982 463,09 (üheksa miljonit üheksasada kaheksakümmend kaks tuhat nelisada kuuskümmend kolm eurot ja üheksa senti) eurot.“. 4. vähendada järgnevates riigihankega nr 231636 seotud KD-des hüvitamiseks esitatud kulusid käesoleva otsuse alusel 25% võrra, mille tulemusel väheneb ka projekti eelarve vastavalt toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul otsusest teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51). (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Liivika Põder 6632025 [email protected]