MÄÄRUS
06.12.2023 nr 68
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni
2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus“ ning majandus- ja
infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse
nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega
ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja
kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru
ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste
toetus“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru
ettevõtluse investeeringute toetus“ muutmine
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse
investeeringute toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„1) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette
nähtud regionaalabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT
L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning
sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352,
24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses
ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) paragrahvi 7 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks
ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise
edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses ning sellele kohaldatakse
nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA
määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33
sätestatut;“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punktid 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„4) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi
VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33
2
sätestatut;
5) paragrahvi 7 lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja
arendustegevuse (edaspidi TA tegevus) projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25
tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut
või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) paragrahvi 7 lõike 3 punktis 5 sätestatud tegevuseks antav toetus on koolitusabi üldise
grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi VTA määruse tähenduses ning
sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.“;
4) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku edendamiseks tehtavate investeeringute
elluviimine, ning investeeringud päikese- ja tuuleparkide rajamisse, kui nendest toodetav elekter
on ette nähtud toetatava projekti elektrivarustuse tagamiseks;“;
5) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„Toetatakse järgmisi tegevusi, kui need on vajalikud projekti ettevalmistamiseks või lõikes 2
sätestatud tegevuste elluviimiseks:
1) konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute
koostamine, projekteerimine ja ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja poolt tehtud ja
kavandatavatest tegevustest koos ajakava ning dokumentatsiooniga, infrastruktuuri arendamine,
võrkudega liitumine ja toetuse saamisega seotud teavitamine;“;
6) paragrahvi 8 lõige 21 sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud
piirmäär.“;
7) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 82 järgmises sõnastuses:
„(82) Abikõlblikud on § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud tegevuste kulud ulatuses, mis ei ületa
kümmet protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“;
8) paragrahvi 8 lõike 12 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 9 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:
„Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või
taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses
sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2026. a.“;
10) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse
täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud § 7 lõike 3 punktis 1 nimetatud
konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine, tehnoloogiate võrdlemine, hinnangute koostamine,
§ 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud hinnangu, punktis 18 nimetatud ülevaate või ehitamise
korral projekteerimine, kui nimetatud tegevusteks antakse vähese tähtsusega abi. Nimetatud
tegevustega võib olla alustatud või võetud seonduvaid kohustusi alates 1. jaanuarist 2021. a.“;
11) paragrahvi 10 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „10“ arvuga „13“;
3
12) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Maksimaalne toetuse summa on 100 000 eurot ühe uue töökoha kohta, kui loodavate
töökohtade aritmeetiline keskmine brutokuupalk on väiksem EMTAKi jao ja osa täpsusega
kindlaks määratud tegevusvaldkonna, milles projekti ellu viiakse, taotluse esitamisele eelnevalt
viimase kvartali kohta Statistikaameti avaldatud Eesti keskmisest brutokuupalgast.“;
13) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse arv „100 000“ arvuga „150 000“;
14) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse arv „200 000“ arvuga „300 000“;
15) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Toetuse taotlemisel vähese tähtsusega abina kooskõlas VTA määrusega on kõikide tegevuste
osas toetuse maksimaalne osakaal 80 protsenti abikõlblikest kuludest, sõltumata ettevõtja
suurusest.“;
16) paragrahvi 11 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Omafinantseeringu määr on vähemalt 35 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, välja
arvatud, kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega, mil omafinantseeringu määr on
20 protsenti.“;
17) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 2 lõike 4
alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta järgmistele
EMTAKi jagudele:
1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja
remont;
3) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
4) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;
5) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
6) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;
7) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;
8) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;
9) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;
10) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“;
18) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:
„4) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse
tagamise hinnang;“;
19) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 26 tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa
väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja
kord“ muutmine
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruses nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja
keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 1 lõike 5 punktid 1–3 sõnastatakse järgmiselt:
„1) kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187,
26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) toetust taotlevale raskustes olevale
4
ettevõtjale nimetatud määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;
2) toetuse taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega nimetatud määruse artikli 1 lõigetes
2–6 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel;
3) toetuse taotlemisel kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 1407/2013, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), nimetatud määruse artikli 1
lõikes 1 sätestatud juhtudel;“;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 1¹“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „5 ja 6“ tekstiosaga „5–9“;
4) paragrahvi 6 lõike 3 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Toetatakse järgmisi tegevusi, mis on vajalikud lõikes 2 sätestatud tegevuse elluviimiseks või
projekti ettevalmistamiseks:“;
5) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste ehitamine;“;
6) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 5 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 11“;
7) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:
„7) kliimakindluse tagamise hinnangu koostamine;
8) investeeringut ettevalmistavate tegevustena konsulteerimine, tasuvusuuringute tegemine ja
tehnoloogiate võrdlemine;
9) projekteerimine.“;
8) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevuste osakaal kokku ei tohi ületada kümmet protsenti
investeeringu abikõlblikust maksumusest.“;
9) paragrahvi 7 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga
„punktides 1 ja 11“;
10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kinnisasja soetamise korral kohaldub ühissätete määruse artikli 64 lõike 1 punktis b esitatud
piirmäär.“;
11) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Seadme või masina rentimise korral peab selle rentima kapitalirendi vormis ja rendileping peab
sisaldama toetuse saaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja.“;
12) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Olemasolevale ettevõtjale uue toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud üldise
grupierandi määruse artikli 14 tähenduses investeeringuteks ette nähtud regionaalabi puhul peavad
abikõlblikud kulud ületama vähemalt 200 protsenti uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust,
mis on registreeritud tööde algusele eelnenud majandusaastal.“;
13) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud hinnangu koostamise kulu.“;
5
14) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuste raames projekti ettevalmistamiseks
ja elluviimiseks vajaliku välise konsultandi kaasamise kulu.
(82) Abikõlblik on § 6 lõike 3 punktis 9 nimetatud projekteerimise kulu.“;
15) paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 8 lõikest 2 jäetakse välja sõna „hilisemast“;
17) paragrahvi 8 lõiked 5 ja 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse
täitmiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist, välja arvatud § 6 lõike 3 punktides 6–9
sätestatud tegevuste puhul.
(6) Juhul kui § 6 lõike 3 punktides 6–9 sätestatud tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist,
sätestab rakendusüksus taotleja soovil taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuste kulude
asjus taotluse esitamise kuupäevast kuni 12 kuud varasema projekti abikõlblikkuse perioodi
alguskuupäeva.“;
18) paragrahvi 9 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 1–2 esitatud tegevuste korral on toetuse taotlemisel kooskõlas
üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest järgmine:“;
19) paragrahvi 9 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktides 3–9 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas
üldise grupierandi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti.
(4) Paragrahvi 6 lõikes 3 esitatud tegevuste puhul on toetuse taotlemisel kooskõlas vähese
tähtsusega abi määrusega toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti.“;
20) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes ei ole välistatud § 1 lõike 5
alusel või kelle tegevusala või projekti, millele toetust taotletakse, tegevusala ei vasta
justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas
16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” sätestatud järgmistele jagudele:
1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;
2) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja
remont;
3) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
4) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;
5) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;
6) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;
7) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;
8) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;
9) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;
10) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.“;
21) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) investeeringu tegemisel taristusse, mille kestvus on vähemalt viis aastat, kliimakindluse
tagamise hinnang;“;
6
22) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses:
„151) ehitamise korral ülevaade ehitusloa taotlemiseks taotleja tehtud ja kavandatavatest
tegevustest koos ajakava ja asjakohaste dokumentidega;“;
23) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Lõike 1 punktis 31 sätestatud kliimakindluse tagamise hinnang koostatakse lähtudes Euroopa
Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks
2021–2027” (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92) ja rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist.“;
24) paragrahvi 15 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määruse alusel võib toetust taotleda rohkem kui ühele projektile.“;
25) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rakendusüksus võib taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus kaasata eksperte, et
hinnata, kas hinnang projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”, kliimakindluse
tagamise hinnang ja esitatud dokumendid vastavad § 11 lõigetes 2 ja 21 esitatud teatistele.“.
§ 3. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-Viru
ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmine
Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruses nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate
teadmusmahukate tegevuste toetus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:
„3) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on investeeringuteks ette
nähtud regionaalabi üldise grupierandi määruse artikli 14 tähenduses või investeeringuteks
ettenähtud abi taastuvallikatest toodetud energia ja vesiniku ning tõhusa koostootmise
edendamiseks üldise grupierandi määruse artikli 41 tähenduses või ressursitõhususe tagamiseks ja
ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi
määruse artikli 47 tähenduses ning nendele kohaldatakse nimetatud määruses ja
konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike
1 tähenduses, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi
suuniseid ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust, või vähese
tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;“;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:
„(2¹) Tõhus koostootmine on koostootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja
2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315,
14.11.2012, lk 1–56) artikli 2 lõike 34 tähenduses.“;
4) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 8¹ järgmises sõnastuses:
„8¹) taastuvallikatest toodetud energia on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 109
sätestatud nõuetele vastav taastuvenergia;“;
5) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:
„7) projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ja muud tugitegevused, mis
on seotud uue toote, teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks
vajamineva teadmusmahuka piloottaristu rajamisega.“;
7
6) paragrahvi 7 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine, kui abi taotletakse kooskõlas üldise grupierandi
määruse artikliga 14, peab vastama alginvesteeringule. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise
grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või
immateriaalsesse varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul
peab uuel tegevusalal olema olemasolevast tegevusalast erinev justiitsministri 28. detsembri
2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse
tegevusalade klassifikaator (EMTAK) esitatud neljast numbrist koosnev kood.“;
7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 61‒63 järgmises sõnastuses:
„(61) Teadmusmahuka piloottaristu rajamine taastuvallikatest toodetud energia tootmise
edendamiseks peab vastama üldise grupierandi määruse artikli 41 lõigetes 1a, 2, 3, 4 või 4a
sätestatud tingimustele.
(62) Teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks taastuvallikatest toodetud energia tootmise
edendamiseks võib abi anda ainult seoses uute või uuendatud tootmisvõimsustega.
(63) Kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 47, peab
teadmusmahuka piloottaristu rajamiseks tehtav investeering vastama nimetatud määruse artikli 47
lõigetes 2–6 esitatud tingimustele.“;
8) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise
grupierandi määruse artikliga 41, on abikõlblikud kõik investeeringukulud.
(42) Kui § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks antakse toetust kooskõlas üldise
grupierandi määruse artikliga 47, on abikõlblikud artikli 47 lõikes 7 nimetatud põhimõtete alusel
arvutatud kulud.“;
9) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks toetuse
andmisel kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 14 immateriaalse vara kulud abikõlblikud
kuni 50 protsendi ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeeringukuludest.“;
10) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses:
„(81) Maa ja hoonete rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis
aastat ja VKEde puhul vähemalt kolm aastat pärast projekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva.“;
11) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
„(131) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a tähenduses
uue, kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on lõike
1 punktis 3 nimetatud kulud abikõlblikud juhul, kui need ületavad vähemalt 200 protsenti uuesti
kasutatava vara arvestuslikku väärtust, mis on registreeritud tööde algusele vahetult eelnenud
majandusaastal.“;
12) paragrahvi 10 lõike 8 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi
määruse artikliga 14, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või
tehnoloogia, või punktis 7 nimetatud tegevusteks, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest
kuludest:“;
8
13) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 81 ja 82 järgmises sõnastuses:
„(81) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise
grupierandi määruse artikliga 41, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus
või tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7
punktiga a;
2) 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikli 41 lõike 7
punktiga b;
3) toetuse osakaalu suurendatakse 20 protsendi võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja kümne
protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale antava abi korral.
(82) Kui toetust taotletakse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuseks kooskõlas üldise grupierandi
määruse artikliga 47, et tööstuslikult esimest korda kasutusele võtta uus toode, teenus või
tehnoloogia, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest:
1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti suurettevõtja korral.“;
14) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing.“;
15) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 17 sõnastatakse järgmiselt:
„17) paragrahvi 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmusmahuka piloottaristu, mille kestvus on
vähemalt viis aastat, kliimakindluse tagamise hinnang;“;
16) paragrahvi 15 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:
„8) dokumendid, mis tõendavad, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt” põhimõttega ning
taristuinvesteeringu korral on tagatud kliimakindlus või nende puudumisel taotleja hinnang
projekti vastavusele § 12 lõike 2 punktides 15 ja 17 esitatule koos ülevaatega, missuguses projekti
etapis ja millise tähtajaga need dokumendid koostatakse.“;
17) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetutuks.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler
05.12.2023
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruse nr 50 „Ida-Viru
ettevõtluse investeeringute toetus“ ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni
2023. a määruse nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate
investeeringute toetamise tingimused ja kord“ ja 19. juuni 2023. a määruse nr 35 „Ida-
Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“ muutmise määruse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2
alusel.
Eelnõuga laiendatakse kolme Õiglase Ülemineku Fondist (edaspidi ÕÜF) rahastatava Ida-Viru
ettevõtluse toetusmeetme sihtgruppi ja toetatavaid tegevusi ning leevendatakse tingimusi
taotlemisele, võimaldamaks suuremat taotluste hulka ning seeläbi investeeringute mahu kasvu
Ida-Virumaal. Muudetavad määrused on nii pealkirjas kui määruse tekstis esitatud vastuvõtmise
kuupäevade kronoloogilises järjestuses. Muutmise vajadus tulenes taotlemisprotsessi käigus
ilmnenud kitsaskohtadest ning riigiabireeglite muutustest. Ida-Virumaale tehtavate
investeeringute hulk ja maht ei ole olnud tasemel, mida määruste ettevalmistamise käigus
oodati, mistõttu algselt kavandatud kitsendused investeeringute suunamiseks on osutunud liiga
piiravaks. Pidades silmas ka piirkonna üldist atraktiivsust investeeringute sihtkohana, on iga
investeering väga väärtuslik, et luua töökohti ning mitmekesistada piirkonna majandust. Sellest
tulenevalt on lähenemist valdkondadele põhjalikult muudetud, minnes üle kitsalt piiritletud
valdkondadelt laiapõhjalisemale lähenemisele, kus eraldi on esile toodud välistatud
valdkonnad. Uus lähenemine võimaldab paindlikumat lähenemist taotluste menetlusel ja
eeldatavalt aitab meelitada piirkonna majandust mitmekesistavaid ettevõtjaid.
Oluline on esile tuua, et projektide hindamiskriteeriumitesse varasemaga võrreldes leevendusi
kavandatud ei ole, seega toetatavate projektide kvaliteedi osas langust oodata ei ole. Samuti
eelistatakse hindamisel nii investeeringutoetuse kui ka teadmusmahukuse puhul projekte, mis
panustavad TAIE fookusvaldkondadesse. Ka see lähenemine ei ole varasemaga võrreldes
muutunud. Kõik projektid peavad endiselt igal juhul olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta
oluliselt“ ja investeeringute puhul peab olema tagatud kliimakindlus.
Ida-Virumaa on traditsiooniline tööstuspiirkond, kus inimestel on tööstusettevõtetes
töötamiseks vajalikud teadmised, kogemused ja harjumused. Seega, keskne roll piirkonna
majanduse restruktureerimisel on töötleval tööstusel. Uute ettevõtete puhul on tähtis toetada
arengut, mis järgib üleilmseid tehnoloogilisi suundumusi ning aitab Eestil saavutada
kliimaeesmärke, sellistes valdkondades nagu näiteks keskkonna- ja keskkonnahoidlikud
tehnoloogiad, taastuvenergia, ringmajandussektor, vesiniku tootmine vms. Teine prioriteet on
IKT-sektori areng, mis tagab suureneva automatiseerimise ja digiteerimise kontekstis kohalike
ettevõtete konkurentsivõime. Lisaks tuleb toetada sektoreid, mille tegevus mitmekesistab Ida-
Virumaa majanduslikku struktuuri ning pakub tulevikukindlaid töökohti ka väljaspool tööstust:
mikroettevõtlus, tervishoid ja sotsiaaltöö, loomemajandus, sh filmitööstus, mis on piirkonnas
juba tegev ja saab ainulaadse eelisena kasutada siinseid kaevandus- ja tööstuspaiku jms.
Arengusuundumused kõigis nimetatud valdkondades tagavad elanikele töötamiseks
mitmesuguseid võimalusi, meelitavad ligi talente, parandavad piirkonna üldist atraktiivsust ja
kultuuriruumi jätkusuutlikkust ning kindlustavad selle piirkonna majanduse tulevikku.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse
osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350,
[email protected]), sama valdkonna juht Andres Kikas (teenistussuhe lõppenud),
ning sama osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651,
[email protected]) ja nõunik Kaarel Lehtsalu (715 3414,
[email protected]). Eelnõu
ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (639 7652,
[email protected]). Eelnõu ja
seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi
Kapanen (
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse
ettevõtluskonsultant Jaak Puistama ning vanemjurist Terje Kleemann.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.
2.1. Eelnõu §-s 1 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21. juuni 2022. a määruses
nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus“1 muudatused.
Eelnõu § 1 punktidega 1–3 muudetakse antava riigiabi liike, muutes VTA läbivalt kasutatavaks
80% toetusena.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse § 7 lõike 2 punkti 2, et võimaldada investeeringuid päikese-
ja tuuleparkide rajamiseks, kui need on vajalikud projekti enda elektrivarustatuse tagamiseks.
Vajadus sellise muudatuse järele tuleneb asjaolust, et mitmed töötleva tööstuse valdkonna
projektid on soovinud installeerida tootmisüksuse osana päikesepaneele või rajada
tootmisüksuse kõrvale päikese- või tuulikupark, et varustada tootmist ennast taastuvelektriga.
Seega toetab muudatus projektide terviklikumat elluviimist, sh kliimaneutraalsete
energialahenduste kasutuselevõttu.
Eelnõu § 1 punktiga 5 toetatakse ettevõtjate projektide kvaliteetsemat ettevalmistust
eelnõustamisele ja taotlema tulekul, võimaldades selleks konsultatsiooniteenuse hankimise
kulu abikõlblikkust sh enne taotluse esitamist. Samuti on toetatav projekti ettevalmistamisega
seonduv tegevus, nagu:
tasuvusuuringute koostamine;
hinnangute koostamine, et analüüsida kliimakindluse ja põhimõtte „ei kahjusta
oluliselt“ järgimist;
projekteerimine;
taristu arendamine;
võrkudega liitumine;
1
RT I, 29.07.2023, 2
toetuse saamisega seotud teavitamine.
Projekteerimine enne taotluse esitamist ei muuda veel investeeringut pöördumatuks ehk
projekti koostamine ei kohusta kedagi ehitama. Seetõttu projekteerimine ei kahjusta ergutavat
mõju ning mahub ettevalmistavate tegevuste alla (analoogselt lubade saamisega, mis on „tööde
alustamise“ mõistes ära märgitud). Määruses on kinnisasja ost lisatud toetatava kuluna ning
seda toetatakse artikli 14 alt. See ei tähenda, et sellele ettevõttel, kes taotleb projekti raames
kinnisasja ostu, oleks juba projekteerimine eelnevalt tehtud. Määruses on loodud võimalus
projekteerimise eelnevaks teostamiseks (näiteks kui ettevõttel on juba maa endal olemas),
samuti on võimalus kinnisasja ostmiseks projekti raames, seega saab taotleja valida erinevate
variantide vahel, mis tema projektis vajalik on.
Eelnõu § 1 punktidega 6 ja 8 muudetakse abikõlblikuks hoonestamata kinnisasja ost,
osakaaluna kuni 10% investeeringu kogumahust või vastavalt ühissätete määrusele mahajäetud
aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned 15%. Varem ei olnud
hoonestamata kinnisasja ost abikõlblik.
Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse piirang, et projekti ettevalmistavad tegevused võivad
moodustada kuni 10% projekti abikõlblikust maksumusest.
Eelnõu § 1 punktiga 9 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega 31. augustile
2026. aastal. See muudatus loob ajalist lisapaindlikkust projektide elluviimise lõpptähtaja
kavandamisel nelja kuu ulatuses. Samuti luuakse võimalus ettevalmistavate kulude osas
abikõlblikkuse perioodi varasem algus. Tulenevalt § 9 lg 3 võib taotluse rahuldamise otsuses
olla märgitud ka varasem kuupäev. Teatud tegevustega võib olla alustatud (VTA saamise korral)
ka enne taotluse esitamist.
Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, milliseid tegevusi võib taotleja olla varem alustanud
tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.
Eelnõu § 1 punktiga 11 leevendatakse maksimaalset toetussummat projektidele kogumahus
kuni 55 miljonit eurot. Muudatuse tulemusena on võimalik taotleda sellises kogumahus
projektidel edaspidiselt kuni 13 miljonit eurot toetust varasema 10 miljoni euro asemel, kuna
see on riigiabi reeglite kohaselt lubatud. Muudatus toetab eelarve tõhusamat kasutust ning
selliste suurprojektide kaasamist, mis loovad olulises mahus uusi töökohti, kuid kogumahult ei
ole üle 55 miljoni euro.
Eelnõu § 1 punktidega 12, 13, 14 ja 19 muudetakse palgataseme nõudeid projektidele.
Eesmärk on toetuse diferentseerimine sõltuvalt palgatasemest.
Toetussumma 100 000 eurot ühe uue loodud töökoha kohta määratakse, kui töökohtade
palgatase jääb alla sama valdkonna EMTAKi keskmist võrrelduna Eesti keskmisega.
Projektidele palgatasemega 100–120% saab toetust taotleda 150 000 eurot ühe uue
loodud töökoha kohta.
Projektidele palgatasemega üle 120% saab toetust taotleda 300 000 eurot ühe uue
loodud töökohta kohta.
Selle muudatuse eesmärk on stimuleerida uute investeerimisprojektide lisandumist, sealhulgas
selliste, mille tulemusel luuakse töökohti, mille palgatase ei pruugi olla väga kõrge, kuid
tööhõive kontekstis on ka sellised investeeringud põhjendatud ja abiks Ida-Viru majanduse
arendamisel.
Säilib nõue saavutada pärast projekti elluviimist lisandväärtuse tase töötaja kohta § 4 lõike 4
punktis 2 sätestatu järgi, ja selle üks komponent on toetuse saaja tööjõukulud. Eeltoodu tõttu
kustutatakse punktiga 15 ka § 13 lõike 1 punkt 26.
Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse läbivalt toetatavaks tegevused VTA määruse alusel,
toetusmääraga 80%. Kui toetust ei anta kooskõlas VTA määrusega, rakenduvad määruses
sätestatud piirmäärad.
Eelnõu § 1 punktiga 16 määratakse omafinantseeringu määr, mis on vähemalt 35%, välja
arvatud juhul kui toetust antakse kooskõlas VTA määrusega Sel juhul on omafinantseering kuni
20%.
Eelnõu § 1 punktiga 17 kustutatakse taotleja nõudena teatud EMTAK koodide tegevusaladele
vastavus, et laiendada taotlejate hulka, ja ning võimaldada toetust taotleda kõigil ettevõtjatel,
kes ei lange õiglase ülemineku fondi määruses sätestatud piirangute alla.
Kui seni oli taotlemine võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud
kõigile, välja arvatud projektidele järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse
lõpetamine või nende rajamine; tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja
turustamine; raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi
reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega
abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid
vähendavaid investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine
või põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja
arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; hasartmängude ja kihlvedude
korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine, konsultatsioonid jms
tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus ja juhtimisalane
nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise tööjõu rent.
Eelnõu § 1 punktiga 18 sätestatakse, et investeeringute puhul taristusse, mille kestvus on
vähemalt viis aastat, on vajalik kliimakindluse analüüs. Kliimakindluse hindamine on vajalik
siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine ehitusseadustiku tähenduses. Kui
tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea kliimakindlust hindama.
2.3 Eelnõu §-s 2 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 9. juuni 2023. a määruse nr 33
„Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja
kord“2 muudatused.
Eelnõu § 2 punktiga 1 täpsustatakse üldise grupierandi määruse alusel abi taotlemisel määruse
alusel toetuse mitteandmise tingimusi ja vastava määruse artikli 1 lõigete loetelu, samuti vähese
tähtsusega abi (edaspidi VTA määrus) osas. Täpsustus on vajalik, et oleks üheselt mõistetav,
milliseid tegevusi ei toetata.
Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse § 2 lõike 1 punktis olevat loetelu, täiendades seda § 6 lõike
punktis 1¹ sätestatud toetatava tegevusega (kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste
ehitamine), mis hõlbustab VKEdel alusinvesteeringu tegemist. Muudatus on vajalik, et lubada
toetada ehitamist, varem see toetatav ei olnud. Ehitamise toetamine võimaldab VKEdel oma
2
RT I, 13.06.2023, 15
tegevust parandada ja arendada. Määruse jõusoleku vältel on ilmnenud praktiline vajadus
toetada ka ehitustegevust.
Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse § 2 lõike 1 punktis 5 olevat loetelu täiendades seda § 6
lõikes 3 kolme lisandunud toetatava tegevusega, mis hõlbustavad VKEdel alusinvesteeringu
tegemist.
Eelnõu § 2 punktiga 4 lisatakse lauses puudu olev sõna ja täpsustatakse selguse huvides, et
toetatavad on ka projekti ettevalmistavad tegevused. Tegemist on tehnilise parandusega
õigussätte senisesse sõnastusse.
Eelnõu § 2 punktiga 5 lisatakse toetava tegevusena kinnisasja ostmine ning hoonete ja rajatiste
ehitamine, mis hõlbustab taotlejal alusinvesteeringu tegemist. Ehitamise all mõeldakse ka
renoveerimist ja rekonstrueerimist ehitusseadustikus määratletud tähenduses, samuti ehitise
laiendamist ja lammutamist. Rekonstrueerimine on samuti ehitusseadustiku mõttes ehitamine.
Sellest tulenevalt on toetatav nii uue ehitise ehitamine kui olemasoleva renoveerimine,
laiendamine ja vajadusel lammutamine.
Eelnõu § 2 punktidega 6 ja 9 lisatakse viide uuele lisandunud tegevusele, milleks on kinnisasja
ostmine ja hoonete rajatiste ehitamine.
Eelnõu § 2 punktidega 7 ja 8 laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu uute tegevustega, mis
hõlbustavad taotleja alginvesteeringu tegemist. Võimaldatakse toetada kliimakindluse
hinnangu koostamist, investeeringut ettevalmistavaid tegevusi, nagu konsulteerimine,
tasuvusuuringute läbiviimine ja tehnoloogiate võrdlemine ning hoonete ja rajatiste
projekteerimine, tingimusel, et tegevuste kogumaht ei ületa 10% investeeringu abikõlblikust
maksumusest. Samuti toetatakse hindamise tegemist põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“
seisukohalt ja see peab mahtuma 10% sisse.
Projekteerimine enne taotluse esitamist ei muuda veel investeeringut pöördumatuks ehk
projekti koostamine ei kohusta kedagi ehitama. Seetõttu projekteerimine ei kahjusta ergutavat
mõju ning mahub ettevalmistavate tegevuste alla (analoogselt lubade saamisega, mis on „tööde
alustamise“ mõistes ära märgitud). Määruses on kinnisasja ost lisatud toetatava kuluna ning
seda toetatakse artikli 14 alt. See ei tähenda, et sellele ettevõttel, kes taotleb projekti raames
kinnisasja ostu, oleks juba projekteerimine eelnevalt tehtud. Määruses on loodud võimalus
projekteerimise eelnevaks teostamiseks (näiteks kui ettevõttel on juba maa endal olemas),
samuti on võimalus kinnisasja ostmiseks projekti raames, seega saab taotleja valida erinevate
variantide vahel, mis tema projektis vajalik on.
Eelnõu § 2 punktiga 10 lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060,
millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 64 lõike 1 punktist b tulenev piirang
kinnisasja ostmise kulu abikõlblikkuse kohta, kuna määruse muudatusega lisandub
abikõlblikuna ka vastav kulu 10% ulatuses, või vastavalt ühissätete määrusele mahajäetud
aladel ja varem tööstuslikus kasutuses olnud aladel, millel on hooned 15% ulatuses.
Eelnõu § 2 punktiga 11 täpsustatakse seadme või masina rentimise tingimusi. Seadmete või
masinate rentimise korral peab rentimine toimuma kapitalirendi vormis ja rendileping peab
sisaldama abisaaja kohustust osta vara lepingu lõppedes välja. Piirang on vajalik, et tagada
investeeringu edasine kasutamine.
Eelnõu § 2 punktiga 12 täpsustatakse olemasolevale ettevõttele uue toote tootmiseks või
teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul abikõlblikud kulude arvestamise tingimusi. Uue
toote tootmiseks või teenuse osutamiseks antud regionaalabi puhul peavad abikõlblikud kulud
ületama vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku väärtust.
Eelnõu § 2 punktidega 13 ja 14 täiendatakse määrust lisandunud toetatavate tegevuste
abikõlblike kuludega. Lisandus kliimakindluse hinnangu koostamine, välise konsultandi
kaasamise ning projekteerimise kulu. Nimetatud kulude osakaal võib olla kuni 10% projekti
abikõlblikest kuludest.
Eelnõu § 2 punktiga 15 tunnistatakse määruse paragrahvi 7 lõike 10 punkt 1 kehtetuks.
Muudatusega muutub kinnisasja omandamise kulu abikõlblikuks, mis varem oli abikõlbmatu.
Eelnõu § 2 punktiga 16 luuakse võimalus, et teatud kulud on abikõlblikud ka enne taotluse
esitamist. Muudatus võimaldab seada taotluse esitamisel ka projekti varaseim alguskuupäev,
seni oli võimalik vaid hilisema kuupäeva määramine.
Eelnõu § 2 punktiga 17 tehtav muudatus võimaldab käsitada abikõlblikuna kuni 12 kuud enne
projekti algust koostatud kliimakindluse tagamise hinnangu koostamisega, konsulteerimisega
või projekteerimisega seotud kulusid. Muudatus on vajalik, piiritlemaks, mis ajaraamis on
ettevalmistavad tegevused toetatavad. Muudatus võimaldab kliimakindluse tagamise hinnangu
koostamisega, konsulteerimisega või projekteerimisega alustada enne projekti algust.
Projektide kiirema elluviimise eesmärgil on toetatavad viidatud ettevalmistavad kulud, mis on
tehtud enne projekti algust
Eelnõu § 2 punktiga 18 täiendatakse tegevuste loetelu, mille puhul on rakenduvad toetuse
määrad 45% ja 35%. Nimetatud määrad tulenevad üldise grupierandi määruse piirangutest,
muul juhul, st VTA alusel on toetuse määr 80%.
Eelnõu § 2 punktiga 19 täpsustatakse tegevuste loetelu, mille puhul on toetuse maksimaalne
osakaal abikõlblikest kuludest 80 protsenti. Kui aluseks on VTA, siis on maksimaalne toetuse
määr kõigi tegevuste puhul 80%. Kui toetuse aluseks on üldine grupierandi määrus, on toetuse
maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest 50 protsenti, mis kohaldub paragrahvi 6 lõike 3
punktides 3–9 esitatud tegevuste puhul.
Eelnõu § 2 punktiga 20 jäetakse välja taotlejale esitatud nõue, et tegevusala peab vastama
teatud EMTAKi koodide tegevusaladele, et laiendada taotlejate hulka, võimaldades toetust
taotleda kõigil ettevõtjatel, kes ei lange õiglase ülemineku fondi määrusest tulenevate piirangute
alla. Kui seni oli taotlemine võimalik vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see
avatud kõigile, välja arvatud projektid järgmistes valdkondades: tuumajaamade tegevuse
lõpetamine või nende rajamine; tubaka ja tubakatoodete valmistamine, töötlemine ja
turustamine; raskustes olevad ettevõtjad, välja arvatud juhul, kui see on lubatud ajutiste riigiabi
reeglite kohaselt, mis on kehtestatud erandlike olukordade käsitlemiseks, või vähese tähtsusega
abi kontekstis, et toetada energiasüsteemi ümberkujundamise protsessi raames energiakulusid
vähendavaid investeeringuid; fossiilkütuste tootmine, töötlemine, transport, jaotus, ladustamine
või põletamine; põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; hulgi- ja jaekaubandus, välja
arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; hasartmängude ja kihlvedude
korraldamine; finants- ja kindlustustegevus; programmeerimine, konsultatsioonid jms
tegevused; juriidilised toimingud ja arvepidamine; peakontorite tegevus ja juhtimisalane
nõustamine; reklaamindus ja turu-uuringud; rentimine ja kasutusrent; ajutise tööjõu rent.
Eelnõu § 2 punktiga 21 kehtestatakse täiendav kliimakindluse nõue taotluse koostamisele,
juhul kui see kohaldub, st ehitustegevuse puhul. Varem polnud ehitamine toetatav, mistõttu
tekkis vajadus lisada kliimakindlusega seotud nõuded seoses ehitamise toetamisega. Muudatus
tuleneb kliimakindluse hindamise nõudest, mis ehitamise puhul on kohustuslik. Kliimakindluse
hindamine on vajalik siis, kui taristuinvesteeringuks on hoone/rajatise ehitamine
ehitusseadustiku tähenduses. Kui tegemist on sisetöödega ehk värskendusremondiga, siis ei pea
kliimakindlust hindama.
Eelnõu § 2 punktiga 22 kehtestatakse lisanõue taotluse koostamisele, kui tegu on
ehitustegevusega.
Eelnõu § 2 punktiga 23 kehtestatakse lisanõue lähtuda taotluse koostamisel juhistest, mille
järgi hinnata kliimakindlust. Viidatud nõue on vajalik selguse ja taotlemise sujuvuse
tagamiseks.
Eelnõu § 2 punktiga 24 võimaldatakse taotlejal taotleda toetust mitmele projektile korraga, et
meetme vahendid võimalikult kiiremini kasutusele võtta. Oluline on, et raha jõuaks Ida-
Virumaa majandusse, mistõttu oli ka seni kehtinud ühe projekti piirang liiga piirav.
Eelnõu § 2 punktiga 25 laiendatakse nõuetele vastavuse ulatust seoses kliimakindluse
hinnangu nõude lisandumisega määrusesse.
2.2. Eelnõu §-s 3 esitatakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuni 2023. a määruse
nr 35 „Ida-Viru ettevõtjate teadmusmahukate tegevuste toetus“3 muudatused.
Eelnõu § 3 punktiga 1 võimaldatakse toetust anda edaspidi ettevõtjatele, kelle tegevus ei olnud
seni nimetatud EMTAKi koodide loetelus. Muudatus võimaldab märkimisväärselt laiendada
toetuse sihtrühma. Muudatus on vajalik, et suurendada potentsiaalset taotlejate hulka, seeläbi
tihedamat konkurentsi ja tugevaimate projektide rahastamist. Kui seni oli taotlemine võimalik
vaid teatud valdkondade projektidele, siis nüüd on see avatud kõigile, välja arvatud ÕÜFi
välistused.
Eelnõu § 3 punktiga 2 laiendatakse toetuse andmise aluseks olevaid riigiabi liike, et
võimaldada toetuse paindlikumat ja mitmekesisemat kasutamist.
Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse § 2 lõikega 2¹, mis määratleb mõiste „tõhus koostootmine“.
Nimetatud terminit kasutatakse eelnõuga muudetavas § 2 lõike 2 punktis 3.
Eelnõu § 3 punktiga 4 lisatakse terminite loetellu uus termin „taastuvallikatest toodetud
energia“ koos selgitustega. Termini määratlemine suurendab selgust nii taotlejate kui ka
taotluse menetlejate hulgas.
3
RT I, 20.06.2023, 9
Eelnõu § 3 punktiga 5 täpsustatakse, et toetatavad on tugitegevused, mis on seotud uue toote,
teenuse või tehnoloogia esmakordseks tööstuslikuks kasutuselevõtuks vajamineva
teadmusmahuka piloottaristu rajamisega. Tugitegevuste toetamine parandab projektide
õnnestumise tõenäosust ja on seega põhjendatud.
Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse antava riigiabi liiki, mille alusel teadmusmahuka
piloottaristu rajamist toetatakse. Suurettevõtja puhul on abikõlblikud üldise grupierandi
määruse artikli 2 punktis 51 nimetatud investeeringud materiaalsesse või immateriaalsesse
varasse seoses uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga, mille puhul peab uuel
majandustegevusel olema olemasolevast tegevusest erinev EMTAK kood.
Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse § 7 lõigetega 61‒63. Täiendused täpsustavad piloottaristu
rajamise tingimusi, et edendada energia tootmist taastuvallikatest. Abi võib anda ainult seoses
uute või uuendatud tootmisvõimsuste rajamisega, mille korral on ühtlasi vajalik tagada
kooskõla grupierandi määruse asjakohaste artiklitega (41 ja 47). Oluline on seejuures täiendus,
et tulenevalt õiglase ülemineku fondi määruse artiklist 9, ei ole toetatav maagaasi kasutamine.
Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse § 8 lõigetega 41 ja 42. Täiendustega määratakse, et kõik
investeeringukulud, mis tehakse grupierandi määruse artikli 41 alusel, on abikõlblikud. Sellega
tagatakse selgus ja üheselt mõistetavus kulude abikõlblikkuse asjus. Lisaks sätestatakse, mis
alusel tuleb arvestada abikõlblikke kulusid, kui abi andmise aluseks on grupierandi määruse
artikkel 47.
Eelnõu § 3 punktiga 9 täpsustatakse, et suurettevõtjate puhul on § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud
tegevuse elluviimisel grupierandi määruse artikli 14 alusel immateriaalse vara kulud
abikõlblikud kuni 50% ulatuses alginvesteeringu kõigist abikõlblikest investeerimiskuludest.
Eelnõu § 3 punktiga 10 lisatakse § 8 lõige 81. Täiendusega määratakse, et maa ja hoonete
rentimise puhul peab rendileping kestma suurettevõtjate puhul vähemalt viis aastat ning väike-
ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) puhul vähemalt kolm aastat pärast
investeerimisprojekti eeldatavat lõpuleviimise kuupäeva. Lõike lisamise eesmärk on tagada
investeeringu säilimine ja kestlikkus, ilma sätteta oleks see mitmeti tõlgendatav.
Eelnõu § 3 punktiga 11 täiendatakse § 8 lõikega 131. Kui toetust antakse üldise grupierandi
määruse artikli 2 punkti 51 alapunkti a alusel uue kõrgema lisandväärtusega toote tootmise abil
ettevõtja tegevuse mitmekesistamiseks, on määruse lõikes 2 nimetatud kulud abikõlblikud.
Tingimuseks on, et need kulud ületavad vähemalt 200% uuesti kasutatava vara arvestuslikku
väärtust, mis on registreeritud tööde algusele eelneval majandusaastal. Muudatusega
soodustatakse ettevõtjate tegevuse mitmekesistamist, mis on üks õiglase ülemineku protsessi
eesmärkidest. Et mitmekesisuse mõiste oleks selgelt arusaadav, on see määratletud kulude
osakaaluga.
Eelnõu § 3 punktiga 12 seatakse piirmäärad, kui tööstuslikult võetakse esimest korda
kasutusele uus toode, teenus või tehnoloogia või taotletakse toetust projekteerimiseks,
infrastruktuuri arendamiseks, võrkudega liitumiseks ja selle tugitegevuseks. Toetuse
maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on 45 protsenti väikeettevõtja korral, 35 protsenti
keskmise suurusega ettevõtja korral ja 25 protsenti suurettevõtja korral. Paragrahv 7 lõike 1
punkti 5 alusel saab toetust taotleda VTA määruse, üldise grupierandi määruse artikli 14 ja
artiklite 41 ja 47 alusel.
Eelnõu § 3 punktiga 13 täiendatakse § 10 lõigetega 81–82.
Täiendusega määratakse maksimaalsed toetuse osakaalud üldise grupierandi määruse artikli 41
alusel. Toetus on 45 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise grupierandi määruse
artikli 41 lõike 7 punktiga a ning 30 protsenti, kui toetust taotletakse kooskõlas üldise
grupierandi määruse artikli 41 lõike 7 punktiga b. Toetuse osakaalu suurendatakse 20 protsendi
võrra väikeettevõtjale antava abi korral ja 10 protsendi võrra keskmise suurusega ettevõtjale
antava abi korral.
Üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel on määrad on järgnevad:
1) 60 protsenti väikeettevõtja korral;
2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral;
3) 40 protsenti suurettevõtja korral.“;
Täiendusega luuakse selgus, kui palju mingi tegevuse lõikes on kulud abikõlblikud. Määrad
tulenevad üldise grupierandi määruse maksimaalsetest lubatud määradest.
Eelnõu § 3 punktiga 14 viiakse sisse tehniline parandus tagamaks kooskõla käesoleva eelnõu
§ 3 punktiga 1.
Eelnõu § 3 punktiga 15 täpsustatakse, et kliimakindluse hindamine on vajalik ainult
taristuinvesteeringute puhul, kui teadmusmahuka piloottaristu kestvus on vähemalt viis aastat.
Senises sõnastuses oli võimalik nõuet laiemalt tõlgendada, näiteks ka tootearenduse tegevuste
puhul.
Eelnõu § 3 punktiga 16 viiakse sisse tehniline parandus „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte ja
kliimakindluse hinnangu osas.
Eelnõu § 3 punktiga 17 kaotatakse nõue, et toetuse maksmise eelduseks on vastava
aruandeperioodi vahe- või lõpparuande esitamine ja kinnitamine rakendusüksuse poolt.
Nimetatud muudatus võimaldab maksete paindlikumat menetlemist.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,
Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning
nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse
ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231/159).
2. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase
Ülemineku Fond (ELT L 231/1).
3. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352/1).
4. Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187/1).
4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab
taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega
abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja
vajaduse korral nõuab tagasi toetusi.
Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele võrreldes meetme senise
rakendamisega.
5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Euroopa Komisjonile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja
Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Õiglase Ülemineku juhtkomisjonile,
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Ida-Viru Ettevõtluskeskusele ja Ida-Viru
Investeeringute Agentuurile. Laekunud märkustega arvestamise tabel on lisatud seletuskirjale
(lisa).
Lisa. Märkustega arvestamine
Kooskõlastaja Märkus Arvestatud/mittearvestatud
Rahandus- 1. Eelnõu § 1 p 2 ja § 2 p 8: Arvestatud. Seletuskirja
ministeerium ettevalmistavate tegevustena on lisatud täiendatud.
(vastavalt) „projekteerimine ja
ehitusprojekti koostamine“ ning „hoonete
ja rajatiste projekteerimine“. Vastavalt
eelnõule võib taotleja nende tegevustega
alustada enne taotluse esitamist Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi
EIS) ja selliste tegevuste toetamiseks võib
anda vähese tähtsusega abi. Ettepanek
seletuskirjas täpsemalt selgitada, miks
nimetatud tegevustega alustamine enne
taotluse esitamist ei tekita riigiabi ergutava
mõju küsimust. Palume ka selgitada,
kuidas kinnisasja ostmine (mis eelnõu
kohaselt on nüüd ka lubatud) on juba
investeeringu osa (ehk et kinnisasja ei tohi
osta enne taotluse esitamist EISile), aga
projekteerimine, mis võiks toimuda pärast
kinnisasja ostu, on ettevalmistav tegevus,
millega võib alustada enne taotluse
esitamist.
2. Eelnõu § 3 p 6 (kehtiva määruse § Arvestatud.
7 uus lg 61): ettepanek on selguse huvides
kirjutada viited üldise grupierandi määruse
artikkel 41 lõigetele lahku, sest vastasel
korral võib sättest aru saada, et
piloottaristu rajamine peab vastama kõigile
artikkel 41 lõigetes 1a kuni 4a toodud
tingimustele (nt „… artikli 41 lõigetes 1a,
2, 3, 4 või 4a sätestatud…“).
3. Eelnõu § 3 p 12 (kehtiva määruse § Arvestatud.
10 uus lg 81): vastavalt üldise grupierandi
määruse artikkel 41 lõikele 8 oleks
võimalik VKEde puhul toetuse määra
suurendada kuni 20 protsendipunkti võrra
– palume kaaluda, kas see oleks
asjakohane.
4. Eelnõu § 3 p 12 (kehtiva määruse § Arvestatud.
10 uus lg 82): ka siin oleks vastavalt üldise
grupierandi määruse artikkel 47 lõigetele 8
ja 9 võimalik toetuse määra suurendada (nt
suurettevõtjale maksimaalselt 45
protsendini abikõlblikest kuludest).
5. Lisaks tehnilised Arvestatud.
parandusettepanekud seletuskirja kohta:
a. § 1 eelnõu seletuskirjas on
selgituses eelnõu punktide 9, 10, 11 ja 15
kohta (selgituse viimase lõigu viimane
lause) mõned ekslikud viited eelnõu
puntidele, s.o eelnõu punktiga 7 ei
korrigeerita § 5 lõike 5 sõnastust (tundub
olevat ekslik tekst) ja punkti 10 asemel
peaks olema viide eelnõu punktile 15;
b. § 3 eelnõu seletuskirjas puudub
selgituses eelnõu punkti 12 kohta selgitus
§ 10 uue lõike 82 kohta;
c. seletuskirja osa 3: viidatud on
komisjoni määrusele 360/2012 (s.o nn
üldhuviteenuste VTA määrus), kuid sellist
määrust pole eelnõudes mainitud –
tegelikult peaks viitama komisjoni
määrusele (EL) nr 1407/2013.
Riigi 1. Palun kontrollida viide eelnõu § 3 Arvestatud.
Tugiteenuste punktis 10 (§ 8 lg 13.1) - viide peaks
Keskus olema üldise grupierandi määruse artikli
punkti 51 alapunktile a (punkti 51a ei ole
olemas, vaata näiteks võrdluseks üldise
grupierandi määruse art 2 alapunkt 39a,
mis on olemas).
2. Palun lisada seletuskirja selgitus ka Arvestatud.
eelnõu § 3 punkti 12 selle osa kohta,
millega lisatakse § 10 lg 8.2 (art 47 alusel
toetuse piirmäärad).
3. Seletuskirja kolmandas peatükis Arvestatud.
(eelnõu vastavus EL õigusele) viidatakse
mh määrusele (EL) 360/2012, kuid selle
alusel üheski muudetavas määruses toetust
ei anta. Palun kustutada.
EIS Esitas sõnastusettepanekud. Arvestatud.
Regionaal- ja Lisada seletuskirja täiendus, et mahajäetud Arvestatud.
Põllumajandus- aladel (sarnaselt varem tööstuslikus
ministeerium kasutuses olnud aladega, millel on hooned)
on see piirmäär 15 %.
Lammutamine ja ehitise laiendamine Arvestatud.
lähevad ka ehitamise mõiste alla. SK-sse
võiks selguse mõttes need ka lisada, kui ei
ole eraldi soovi neid välistada.
Palun arvestada sarnaselt Arvestatud.
suurinvesteeringu meetmega VKE
investeeringu puhul CPR erandit:
mahajäetud aladel ja varem tööstuslikus
kasutuses olnud aladel, millel on hooned,
on see piirmäär 15 %.
Eesti 1. Eelnõuga laiendatakse kolme Ida-
Kaubandus- Viru ettevõtluse toetusmeetme sihtgruppi
Tööstuskoda ja toetatavaid tegevusi ning leevendatakse
tingimusi taotlemisele, võimaldamaks
suuremat taotluste hulka ning seeläbi
investeeringute mahu kasvu Ida-Virumaal.
Kuna kõik need muudatused on suunatud
taotlejate ringi laiendamisele ja taotlemise
lihtsamaks/kasulikumaks muutmisele, siis
on muudatused positiivsed ja
Kaubanduskoda toetab neid muudatusi.
2. Ida-Viru ettevõtluse investeeringute Mitte arvestatud.
toetuse määruse § 10 lõike 2 punkti 2 Töökohtade loomine on
kohaselt suurim toetuse võimalik summa Õiglase Ülemineku Fondi
ei tohi olla suurem kui üldise grupierandi üks eesmärkidest, millest
määruse artikli 2 punktis 20 toodud valemi loobuda ei ole võimalik,
alusel projektile kogumahus vähemalt 55 samuti seavad riigiabi
miljonit eurot. Palume kaaluda reeglid piirangud
ettepanekut, et Ida-Viru ettevõtluse toetusmääradele.
investeeringute toetuse määruse § 10 lõike
2 punktis 2 kirjeldatud projektide
toetusmäär tõsta 30%-ni abikõlblikest
kuludest ning määrata maksimaalseks
toetussummaks 50 mln eurot ning siduda
need lahti § 10 lõigetes 4-6 toodud uute
töökohtade loomise kriteeriumitest. See
tähendab, et edaspidi projektid, mille maht
on selline nagu määruse § 10 lg 2 p 2
kirjeldab, saaksid ka toetust maksimaalselt
50 mln eurot ja et toetuse maksimaalne
osakaal abikõlblikest kuludest on 30%
sõltumata sellest, kas luuakse toetuse abil
uusi töökohti. Täna ei ole võimalik saada
toetust riskide alandamiseks suurematele
investeeringutele. Suurinvesteeringud on
väga kapitalimahukad, mis loovad suurt
lisandväärtust, kuid mitte tingimata palju
uusi töökohtasid. Samas tekib suurte
tööstusinvesteeringute korral iga otsese
töökoha loomisel lisaks 4-5 kaudset
töökohta. Selleks, et selliseid
suurinvesteeringuid Ida-Virumaale tuleks,
on mõistlik nende puhul arvesse võtta
suurt kapitalikulu ja loodavat
lisandväärtust.