Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ elluviimiseks

Kooskõlastamiseks: 30.11.2023 nr 8-2/23/5470 Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigikantselei Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine" (TeaMe 3.0) elluviimiseks“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri 4. Seletuskirja lisa 1_Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 5. Seletuskirja lisa 2_Riskihindamise tabel Arvamuse avaldamiseks: Eesti Teaduste Akadeemia, avalik-õiguslikud ülikoolid, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuste Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, MTÜ Digitaalehitus, MTÜ EdTech Estonia, Eesti Inseneride Liit, Eesti Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet, SA Eesti Teadusagentuur, SA AHHAA, Energia avastuskeskus Katrin Mandra 735 0142, [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadmussiirde programmi meetme ja meetmete nimekirja meetme nr 21.4.4.3. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran SA Eesti Teadusagentuuri käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. maist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ elluviimiseks“ „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (TeaMe 3.0)“ toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Teadussüsteemi programmi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 meetmete nimekirja meetme nr 21.4.4.3. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (edaspidi TeaMe 3.0) elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 1.3. Toetatavate tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035" üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele” saavutamisse. Tegevustega viiakse ellu „Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 „Eesti teab”” seatud eesmärke. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035” aluspõhimõtteid. Tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste „Eesti 2035” näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks”, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik”, „Ligipääsetavuse näitaja” ning „Keskkonnatrendide indeks”. 2. Toetuse andmise eesmärgid ja tulemus 2.1. Toetuse andmise eesmärgiks on viia ellu teaduskommunikatsiooni strateegias seatud visiooni aastaks 2035: 1. Teadus on Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidab otsuste langetamisel pearolli. 2. Teaduskommunikatsioon on teadustöö lahutamatu osa. 1  3. Selge ja kõnekas teadussõnum on avalikus ruumis nähtav. 4. Teadusliku maailmavaate kujundamine on oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides. 5. Toimiv koostöö huvigruppide vahel toetab teaduskommunikatsiooni tegevusi ning ka koostöö ise on hästi toetatud. 2.2. Tegevuste tulemusena on suurenenud Eesti inimeste (eelkõige laste ja noorte) teadlikkus teadus- ja arendustegevusest. Teadustegevuse väärtus ja kasulikkus on Eesti inimestele (eriti lastele ja noortele) selgem ning teaduse roll otsuste langetamisel kasvanud tänasega võrreldes oluliselt. Tegevuste tulemusena on lapsed ja noored teadlikumad teadlase ja inseneri elukutsest ja töö sisust ning valivad suurema tõenäosusega õppimiseks LTT valdkonda. Paranenud on uurimistööde koordinaatorite pädevus uurimistööde juhendamisel ja selle tulemusena kasvanud teaduslike uurimistööde atraktiivsus õpilaste hulgas. Samuti aitavad ellu viidud tegevused saavutada “Eesti 2035” seatud sihti “Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”, mida mõõdetakse teadus ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena SKT-sse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni SKT-st. TeaMe 3.0 tulemusi mõõdetakse punktis 5 toodud näitajate alusel. 3. Eelnõu terminoloogia ja lühendid Harrastusteadus – (ingl k Citizen Science, eesti keeles ka kodanikuteadus) on inimese vabatahtlik osalemine teadustegevuses. Selleks võib olla vaatluste tegemine, andmete kogumine ja analüüsimine, ka sisendi andmine uurimisteemadesse või muu toetav tegevus. Sageli on harrastustedus seotud hobitegevusega, nt lindude vaatlemine, putukate kogumine, harrastusastronoomia.1 Inseneeria - teadus, kunst, oskus ja eriala sellest, kuidas teaduslikke, matemaatilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja praktilisi teadmisi saada ja kasutada projekteerimaks ning ehitamaks hooneid, masinaid, mehhanisme, süsteeme, materjale ja protsesse. Karjäärispetsialist - spetsialist, kes on abiks karjääri kujundamisega seotud otsuste langetamisel. Ta toetab inimesi kutse, töö, koolituse ja haridustee valimisel elukäigu jooksul. Karjäärispetsialistid töötavad nõustamiskeskustes, haridusasutustes jt organisatsioonides nii avalikus, era- kui kolmandas sektoris.2 LTT valdkond – loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info ja kommunikatsiooniteaduste (sh arvutiteaduste) õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad. Noor – seitsme kuni kahekümne kuue aastane füüsiline isik. STEM – (ingl k Sciense, Technology, Engineering, Mathematics) teadus, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnad Teaduskommunikatsioon – suhtlus teadusega seotud teemal, mille eesmärk on tutvustada teadust ühiskonnale ja luua eeldusi selle tihedamaks lõimumiseks ühiskonda. Olulised teemad, 2 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10667621 2 mida käsitletakse, on näiteks teaduse toimimise loogika, teadlase töö eripära, teadussaavutused ja nende väärtus jmt3. 4. Toetatavad tegevused Toetatavate tegevuste sisu ja ulatus on üle-Eestiline ning toetatakse järgmiste tegevuste elluviimist: Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele Teaduse vastu usalduse kasvatamiseks ja teaduses toimuva teadlikkuse tõstmiseks tutvustatakse aktuaalseid teadusteemasid ning teaduslikku maailmavaadet eri sihtrühmadele suunatud tegevuste raames, pidades silmas, et kaetud oleks võimalikult lai avalikkus. Elluviija hangib telesarja „Rakett 69“ ja uuendab saate formaati ning hanketingimusi, et pakkujate ringi laiendada ning seeläbi jõuda suurema auditooriumini, aga samal ajal säilitada ka püsivaatajate huvi. Elluviija tellib ideekonkursi korras teadusteemade kajastamiseks kommunikatsiooniformaate laiemale avalikkusele ja noorematele sihtrühmadele, mille tulemused annavad tegevuste edasise suuna. Samal ajal jätkatakse seni eduka ja tulemusliku Rakett 69 saatesarjaga. Võimalikult suure sihtgrupini jõudmiseks kasutatakse erinevaid ristmeedia võimalusi. Miks.ee veebiportaal viiakse üle uuele platvormile. Veebiportaalis avaldatakse, luuakse ja ajakohastatakse artikleid, videoid ja muid materjale. Teadusteemalist sisuloomet avaldatakse erinevates miks.ee-ga seotud ristmeedia kanalites. Teadusliku maailmavaate levitamiseks ja teaduse laiemaks populariseerimiseks luuakse harrastusteaduse populariseerijate võrgustik, mis ühendab tõenduspõhisest maailmapildist lähtuvaid inimesi, kes on aktiivsed teaduse toetajad ning osalevad ka ise aktiivselt kodanikuteaduses. Huvi tekkimise ja suurema kaasatuse soodustamiseks korraldatakse seminare ja teisi tegevusi, mis ühendavad inimesi, kes väärtustavad teadust ja teaduslikku mõtteviisi kestliku ühiskondliku, majandusliku ja isikliku heaolu tagajana. Nii on teadus inimesele lähemal, kui üksteisega saab jagada ideid ning tutvustada üksteisele oma tegevusi. Tegevus 2 Teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel Tööturu olukorrast ja vajadustest lähtuvalt suurendatakse noorte ja laiema avalikkuse teadlikkust LTT valdkonna arengutest, karjäärivõimalustest ning tõsta huvi seotud erialade õppimise vastu. Korraldatakse erinevaid üritusi ja tegevusi üldhariduskoolide ja kooliväliste partnerite koostöö edendamiseks. Oluline rõhk on väiksemate asulate koolide õpilastele LTT valdkonda tutvustavate tegevuste kättesaadavaks tegemisel. Tõstetakse inseneeria alast teadlikkust läbi mitmekesiste kommunikatsioonitegevuste, temaatiliste ürituste ja töötubade korraldamise. Elluviija osaleb rahvusvaheliste võrgustike töös ja kogub infot teiste riikide teaduse, tehnoloogia ja inseneeria populariseerimise (STEM strateegiate) ning tegevuste kohta ja tutvustab parimaid praktikaid erinevatel võrgustike üritustel. 2,3,9 Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 „Eesti teab“ https://www.etag.ee/wp- content/uploads/2019/11/ETAG_Eesti-teab_strateegia-EST.pdf 3 Tegevus 3 Uurimusliku õppe juhendajate võimestamine Uurimistööde koordinaatorite võrgustiku kaudu ning teadus- ja haridusasutuste kaasabil korraldatakse õpetajatele mentorlust, koolitusi jmt tegevusi uurimusliku õppe rakendamiseks ja LTT kirjaoskuse arendamist toetavate tegevuste läbiviimiseks. Toetatakse õpilastes tekkinud LTT huvi süvendamise ja ülevalhoidmise võimaluste loomist ja väljaarendamist sügavamaks isiklikuks huviks. Koolitatakse teadushariduse valdkonna juhendajaid ja õpetajaid nende pädevuse tõstmiseks, et paremini toime tulla ühiskonna ootusega, et LTT valdkond muutuks üha populaarsemaks. Elluviija töötab välja ja viib läbi koolitusi uurimusliku õppe rakendamiseks ning tehnoloogiaalase kirjaoskuse ja loovuse arendamiseks ning korraldab võrgustikutegevusi koolide uurimistööde koordinaatoritele (sh õpetajatele). Uurimistöid tegevatele ning teadushariduses osalevatele lastele ja noortele ning nende õpetajatele ja juhendajatele töötab elluviija välja ja korraldab iga-aastase õpilaste teadusfestivali, mille eesmärk on pakkuda võimalust kogemuste vahetamiseks ning tõsta noorte enesekindlust oma uurimisprobleemiga tegelemisel. Tegevuse raames toetatakse uurimistööde koordinaatorite võrgustiku toimimist sh võrgustikuliikmete kohtumised, info- ja parimate praktikate vahetus ning teadushariduse alaseid üritusi. Tegevus 4 Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine Hea teaduskommunikatsiooni teejuhise4 alusel korraldab elluviija teaduskommunikatsiooni- alast koostööd. Jätkatakse ja tõhustatakse teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerijate võrgustiku tegevusi sh võrgustikuliikmete kohtumisi, info- ja parimate praktikate jagamist, ühistegevuste ja koostöö kavandamist. Arendatakse ülikoolide, teiste teadusasutuste ning ministeeriumite teaduskommunikatsiooni alaseid oskusi. Elluviija kavandab ja vajadusel hangib teaduskommunikatsiooni alaseid koolitusi teadlastele ja ajakirjanikele, et jõuda teadusinfoga laiema avalikkuseni. Koolitusvajaduse sisend tuleb rakkerühmalt, mis koondab kõige pädevamaid teaduskommunikatsiooni spetsialiste Eestis. Elluviija aitab kaasa teaduskommunikatsiooni võrgustiku omavahelisele teabe- ja kogemuste vahetusele, et tõsta pädevust, suurendada tegevuste tulemuslikkust ja kasutatavate ressursside tõhusust, vähendada dubleerimist ning soodustada ühiskondliku diskussiooni tekkimist. Võrgustiku liikmed on nii teaduse kommunikaatorid kui ka populariseerijad. Toimub parimate praktikate ja meetodite jagamine ning erinevate organisatsioonide koostöö iga-aastaste teaduskommunikatsiooni konverentside ja teaduse populariseerijate suvekoolide raames. Teaduse populariseerijail võimaldatakse kasutada miks.ee portaalis asuvat ürituste kalendrit valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja algatuste tutvustamiseks ning kasutada ka muid meediakanaleid. 5. Näitajad Käesoleva käskkirja punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena on käskkirja punktis 2 toodud eesmärgid täidetud ning tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: 4 QUEST Project Hea teaduskommunikatsiooni 12 TUNNUST. Teejuht teadlastele ja teaduse vahendajatele. 4 Näitaja liik Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave mõõtühik tase siht- tase tase 2023 2026 2029 Korraldatud 0 5 30 Ürituste all mõeldakse teaduskommunikatsioo (2024) konverentse, seminare, Meetmete võrgustikutegevusi, koolitusi ni ja teaduse nimekirja 10 jms. Üritused võivad toimuda väljund- populariseerimise (2026) nii kohapeal kui veebis. näitaja alaste ürituste arv Ürituste arvu loetakse kumulatiivselt ja saavutatud tase tuuakse välja aruandluses. TAT Tegevus 1. Tegevuste 0 60 156 Tulemusi mõõdetakse iga- spetsiifilised raames hangitud ja aastaselt kumulatiivselt ning väljund- eetris olnud teadus- raporteeritakse aasta-aruandes. näitajad telesaadete arv Tegevus 2. 0 210 420 Tulemusi mõõdetakse iga- Seminaridel osalenud aastaselt kumulatiivselt ning karjäärispetsialistide raporteeritakse aasta-aruandes. arv Tegevus 3. Õpilaste 0 20 35 Koolide arvu loendamisel teadusfestivalil oluline vaadata regionaalset osalevate koolide kattuvust ning on oluline, et osakaal igast maakonnast oleks üldhariduskoolide vähemalt 1 kool esindatud. koguarvust (protsent) Näitajaga panustatakse regionaalsesse kattuvusse. Festivali iga-aastasel korraldamisel saab seisu raporteerida iga aasta lõpus. Oluline on, et kaasatud saab vähemalt sama palju või veidi enam (unikaalseid) koole erinevatest maakondadest kui eelnevatel aastatel. Tegevus 4. 0 12 15 Eesmärk on kaasata organisatsioonid, kes oma Rakkerühma kaasatud teadmistega meediast, organisatsioonide arv kommunikatsioonist ja populariseerimise viimastest trendidest suudaksid kõige enam panustada rakkerühma tegevustesse nõuandvas rollis. Teaduskommunikatsio 0 200 400 Näitajaga loetakse koolitusel oni koolitust saanud osalenuid osaluskordade ajakirjanikud, arvestuses. 2026. aasta vahetasemeks on 200 kommunikatsioonispet koolitatud spetsialisti. sialistid, teadlased Tulemusi mõõdetakse iga- (arv) 5  aastaselt kumulatiivselt ning raporteeritakse aasta-aruandes 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus 6.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 6.2.Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 7. Elluviija Tegevuse elluviijaks on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. 8. Sihtrühm TeaMe 3.0 sihtrühmaks üldisemalt on noored ja noortega tegelevad isikud (õpetajad, karjäärispetsialistid, teadushuviringide juhendajad). Täpsemalt jagunevad tegevuse sihtrühmad järgnevalt: a. tegevuse 1 sihtrühmaks on noored ja Eesti elanikkond tervikuna; b. tegevuse 2 sihtrühmaks on noored ja karjäärispetsialistid; c. tegevuse 3 sihtrühmaks on noored ja teadushariduse edendajad, uurimistööde koordinaatorid; d. tegevuse 4 sihtrühmaks on LTT valdkonnas noorte juhendajad ja tugispetsialistid, teadushariduse ja -kommunikatsiooni valdkonnas tegutsejad. 9. Rakkerühm Rakkerühma moodustab elluviija rakendusasutuse ettepanekul. Rakkerühma koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, teadushariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise eriala ekspertide, ettevõtjate esindajad ning õpetajad ja õpilased. 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood Punktis 3 tegevuse 1 abikõlblikkuse periood on 1. mai 2023 – 31. august 2029. Teiste tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. september 2023 - 31. august 2029. 11. Tegevuste eelarve TeaMe 3.0 eelarve on 7 004 764 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest finantseeritakse 4 903 335 eurot (70%), riiklikust kaasfinantseeringust 2 101 429 eurot (30%). 12. Kulude abikõlblikkus 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16; 12.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 12.2.3. ürituste (seminaride, konverentside, koolituste, koosolekute jms) korraldamise ja nendel osalemise kulud, sh ürituste osavõtutasu; 12.2.4. välislähetuste kulud; 12.2.5. artiklite avaldamisega seotud kulud; 12.2.6. miks.ee veebilehe arendamise kulud; 6  12.2.7. muud toetatavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 12.3. Abikõlbmatud on ühendmääruse § 17 nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatu: 12.3.1 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 punktile 3. 13.2. Elluviija esitab maksetaotluse rakendusüksusele e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis. 13.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse maksealuseks olevad dokumendid koos tegevuste elluviimise lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimustes ettenähtud kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 14.1.korraldama käesoleva käskkirja punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja korraldamist, sealhulgas koostama ja kinnitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise tingimused, korrad ja vormid; 14.2.ellu viima tegevusi vastavalt halduslepingu alusel kokku lepitud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 14.3.koostama ja esitama rakendusasutusele TAT-i järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks; 14.4.esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve ning selle jagunemise aastate ja tegevuste lõikes; 14.5.kooskõlastama enne toetatavate tegevuste kinnitatud aastaeelarvest erinevate kulutuste tegemist rakendusasutusega 14.5.1. tagama elluviija ülesannete täitmiseks piisava arvu töötajaid, kellel on asjakohane kvalifikatsioon; 14.5.2. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis: 14.5.2.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.5.2.2. toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 14.5.2.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist; 14.5.3. esitama rakendusüksusele iga aasta 15. jaanuariks järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi, milles toodud andmed (tähtajad, summad) on aluseks maksetaotluste esitamisel. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.6. Toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse § 5 lg 2 p 4 tähenduses ning hangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust ja ühendmääruse § 41 lg 1 p 21 ja § 11 nõudeid. 7 14.7. Toetuse saaja peab sihipäraselt toetuse eest ostetud asjast, teenusest või tööst säilitama kontrolljälje (asjakohased dokumendid,). 14.8. Toetuse saaja peab järgima perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamise määrust ja seal toodud tingimusi. 15. Aruandlus 15.1.Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.1.1.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 15.1.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 30 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 "Eesti teab" eesmärkide saavutamisele, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 34–38. 16.2. Finantskorrektsiooni otsuse alusel väheneb finantskorrektsiooni võrra projekti eelarve vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4. 17. Vaiete esitamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 17.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 8  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (TeaMe 3.0)“ toetuse andmise tingimused“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga reguleeritakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest toetuse andmise tingimusi, millega aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ meetme nr 21.4.4.3. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ eesmärkide saavutamisele. Toetuse andmiste tingimustega reguleeritakse sekkumise „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (TeaMe 3.0) elluviimist. Vastavus valikukriteeriumidele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja punktis 1.3, seos rakenduskava erieesmärgiga käskkirja Lisa 1 punktis 1.2. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on kirjas näidatud käskkirja Lisa 1 punktis 5. Sekkumise vajadust on selgitatud seletuskirja punktis 2.1. ning käskkirja Lisa 1 punktides 2; 4 ja 8. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja Lisa 1 punktis 11, mille kujunemise alused on selgitatud seletuskirjas vastava punkti all. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud seletuskirjas punkti 7 juures. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja Lisa 1 punktis 1.3 ja 1.4. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Katrin Mandra (735 0142, [email protected]), peaekspert Pille Pikker (735 0215, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap ([email protected], tel 735 0105),) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161). Eelnõu väljatöötamisse kaasati SA Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni osakonna TeaMe+ programmijuht Kaidi Meus (5359 1626, [email protected]), osakonnajuhataja Annely Allik (502 9970, [email protected]) ja teadushariduse valdkonna juht Katrin Saart (730 0378, [email protected]). 2. Eesmärk 1  2.1. Tegevuse taust ja eesmärk Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAg) üheks põhikirjaliseks ülesandeks on teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja mõju suurendamine teaduskommunikatsiooni edendamise teel. ETAgi algatusel koostatud 1 Teaduskommunikatsioonistrateegia 2020-2035 „Eesti teab" toob eessõnas välja, et Eesti olevikku analüüsides on näha, et kõikide suurte edulugude taga on tugev teadus. On erakordselt oluline teaduse mainet hoida ja arendada. Eesti teaduspotentsiaali arendamine on suurim rahvuslik eesmärk. Ainuüksi sellest ei piisa, et teadus on tasemel, avalikkus peab seda ka teadma ja uskuma. Tegevus „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine“ (TeaMe 3.0) kõige üldisemalt sellesse panustabki, et tasemel teadust tutvustatakse ja teaduseusku levitatakse laiale avalikkusele, keskendudes eelkõige lastele, noortele ja nendega tegelevatele täiskasvanutele. Teaduskommunikatsioonistrateegia 2020-2035 „Eesti teab" visiooni elluviimist toetavad TeaMe 3.0 tegevused. Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2035 on teadus kõigi jaoks iseenesestmõistetavalt ühiskondliku ja isikliku heaolu alus; teaduspõhine mõtteviis on Eestis juurdunud ning seda toetab kogu haridussüsteem; teadlase ja inseneri amet on tõusnud noorte jaoks ihaldusväärsete valikute sekka; poliitika austab fakte ja teaduslikku teadmist ning ühiskond teaduse abil maailma mõistmist; teadlased on aktiivsed teaduse eestkõnelejad. Visiooni elluviimiseks on strateegias konkreetsemalt seatud 5 eesmärki, mis on ühtlasi ka TeaMe 3.0 tegevuste eesmärgid: 1. Teadus on Eesti elanike silmis väärtuslik ja kasulik ning täidab otsuste langetamisel pearolli. 2. Teaduskommunikatsioon on teadustöö lahutamatu osa. 3. Selge ja kõnekas teadussõnum on avalikus ruumis nähtav. 4. Teadusliku maailmavaate kujundamine on oluline osa haridusest kõigil tasemetel ja vormides. 5. Toimiv koostöö huvigruppide vahel toetab teaduskommunikatsiooni tegevusi ning ka koostöö ise on hästi toetatud. 2019. a tellis Eesti Teadusagentuur „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine“ (RITA) tegevuse 4 raames uuringu „Teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste kaardistamine ja analüüs“2. Uuringu tulemustes toodi populariseerivate tegevuste probleemkohana välja koordineerimise ja koostöö ebapiisavust. Ühe lahendusena nägid uuringu koostajad ühisseminaride korraldamist õpetajatele ja teaduse populariseerijatele, et 1 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/11/ETAG_Eesti-teab_strateegia-EST.pdf 2 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/05/Teadust-ja-tehnoloogiat-populariseerivate-tegevuste- kaardistamine-ja-anal%C3%BC%C3%BCs.pdf 2 tekiks järelkasv ja arendataks pädevusi. Lisaks võrgustumisele peeti oluliseks leida ka teisi viise parimate praktikate jagamiseks. Sama uuring leidis, et väikesed piirkonnad/asulad vajavad samuti püsivaid LTT-valdkonna populariseerimise tegevusi. Võimalusena pakuti välja, et kulukate püsilahenduste kõrval võiks olla heaks lahenduseks mobiilsed LTT-d populariseerivad tegevused, rändõpitoad, teadusbusside arendamine ja (kohalike) ettevõtetega koostöö tegemine. LTT karjäärivõimaluste teadlikkuse tõstmiseks on eelmise programmi raames korraldatud iga-aastaselt karjäärispetsialistidele kevadkooli. Viimase, 2023. aastal toimunud kevadkoolist saadud tagasiside põhjal on tegemist vajaliku võrgustumise üritusega, mille raames saab külastada ettevõtteid, avaneb laiem pilt inseneeria valdkonnast ning spetsialistid saavad praktilisi näiteid ja kontakte, et nõustamisel tutvustada LTT valdkonda ning suunata noori inseneeriaga tegelema. 2.2 Seosed teiste meetmete ja sekkumistega TeaMe 3.0 jätkab struktuurivahendite perioodi 2014 – 2020 meetme „Teaduse populariseerimine „TeaMe+““ raames saavutatud tulemuste edasiarendamist. Meede panustab Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele”, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele” ja toetab kaudsemalt eesmärki 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine”. Meetmega panustatakse pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” strateegilisse sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik”. Tegevustega aidatakse kaasa „Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020-2035 “Eesti teab”” seatud eesmärkide saavutamisse. Teame 3.0 on kavandatud hariduse kvaliteedi ja teadmistepõhise arengu soodustamiseks teadushariduse ja -kommunikatsiooni kaudu, populariseerides laiemas avalikkuses ning õppijate seas teaduslikku maailmavaadet ja selle kaudu LTT (sh teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika) valdkondi, toetades nii spetsialistide jõudmist tööturule eelkõige teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonimahukate ettevõtete jaoks. Teame 3.0 kaudu viiakse ellu teadussüsteemi programmi 2022-2025 rõhuasetusi: kujundada teadusliku maailmavaadet hariduse kõigil tasemetel ja vormides, saavutada olukord, et ühiskonda mõjutavate otsuste langetamisel tuginetaks teaduslikult põhjendatud faktidele ning teaduskommunikatsiooni peetaks teadustöö lahutamatuks osaks. Haridusstrateegia „Tark ja tegus Eesti 2035“3 järgi on lähituleviku suur väljakutse muuta teaduslik mõtteviis ja tõenduspõhine maailmapilt üldiseks väärtuseks, millest ka tegelikult 3 https://haridusfoorum.ee/images/2020/Tark_ja_tegus_Eesti_2035.pdf 3 juhindutakse. Teaduspõhisus ning fakti- ja tõenduspõhisus on hädavajalikud nii ühiskonna konkurentsivõime, tervise ja heaolu kui ka hariduse edenemiseks. Otseselt või kaudselt on tegevus seotud kõigi teadusvaldkonna sekkumistega. Oluline on kasutada ära tegevuste vahelisi sünergiavõimalusi ja vältida dubleerimist. Teistest teadusvaldkonna tegevustest eristab TeaMe 3.0 tegevusi nii sihtrühm kui tegevuste fookus. Teame 3.0 keskmes on teadusliku mõtteviisi levik ühiskonnas, teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimise tegevused laiemalt, samal ajal kui teised teadusvaldkonna sekkumised keskenduvad sekkumise tulemusena tekkinud konkreetsete teadustulemuste ja teadusprojektide tutvustamisele. Sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ RITA+ raames toetatavate võrgustikutegevuste raames tehakse koostööd ministeeriumide teadusnõunike ja erialaliitude arendusnõunikega, kelle kaudu leiab üles spetsialiste ning ettevõtteid, et neid kaasata heade praktikate ja kogemuste jagamise tegevustesse ning populariseerida LTT valdkondi. Sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ Mobilitas 3.0 partnerlusprojektides toetatakse rahvusvahelistes teadus-, arendus- ja innovatsioonialgatustes osalemist ning seoses TeaMe 3.0 rahvusvaheliste võrgustike tegevustes, sh STEAM Coalition’is osalemisega, on võimalik teha koostööd, et olla ühtses inforuumis. Samas saavad teadust populariseerivad üritused jt ettevõtmised kaasata Mobilitas 3.0st toetatavat teaduse välisturunduse meeskonda Research in Estonia (RiE) ning RiE saab Teame 3.0 raames loodud materjale kasutada ning seotud tegevusi peegeldada rahvusvahelisel tasandil. Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) poolt ellu viidava „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” tegevuste raames pakuvad TeaMe 3.0 tegevused võimalust kasutada Teame 3.0 raames loodud väljundeid LTT valdkonna populariseerimiseks. Samuti pakub Teame 3.0 võimalust jagada Inseneriakadeemia tegevuste kohta infot toetatavates võrgustikes ning infoplatvormidel nt veebiportaalis miks.ee jt ristmeedia võimalusi kasutades. Dubleerivaid tegevusi ei ole näha, sest inseneriakadeemia sihtrühmad ja partnerid on erinevad. Kuna kõikides teaduse valdkonna toetusmeetmetes ja mitmes teises Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljatöötatud meetmes on TeaMe 3.0 ühisosa, on olulisemad puutumused teiste toetuste andmise rakendusskeemidega välja toodud tabelis 1. 4 Tabel 1. Seosed teiste toetusmeetmete tegevustega. Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (TeaMe 3.0) Teadusteemade tutvustamine Teadusliku Uurimusliku õppe Teaduskommunikatsiooni ja laiemale avalikkusele (tegevus 1) maailmavaate juhendjate teaduse populariseerimise kujundamine ja võimestamine pädevuse ja oskuste edendamine seostamine LTT (tegevus 3) (tegevus 4) karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel (tegevus 2) Sihtrühm:Eesti elanikkond Sihtrühm: noored ja Sihtrühm: noored ja Sihtrühm: LTT valdkonnas noorte tervikuna (sh lapsed ja noored) karjäärispetsialistid teadushariduse juhendajad ja tugispetsialistid, edendajad, teadushariduse ja - uurimistööde kommunikatsiooni valdkonnas koordinaatorid tegutsejad Fookus: 1) Kasutades erinevaid Fookus: Fookus: Fookus: TeaMe 3.0 kommunikatsiooniformaate 1) Tutvustatakse 1) Uurimistööde 1) Kvaliteetse teadussõnumi (televisioon (saatesari LTT- koordinaatoritele, edastamiseks peab Rakett69), sotsiaalmeedia karjäärivõimalusi juhendajatele ja teaduskommunikatsioon olema kanalid, miks.ee portaal) huvi tõstmiseks õpetajatele kaasaegne nii sisult, vormilt jõutakse laia avalikkuseni (sh seotud erialadel pakutakse kui ka eesmärkidelt. Jätkuvad lapsed ja noored) õppimise vastu; koolitusi ja temaatilised suvekoolid ja teadusteemade 2) Üldhariduskoolide seminare teaduskommunikatsiooni mitmekülgseks kajastamiseks ja kooliväliste uurimusliku õppe konverentside traditsioon. ning teadustulemuste partnerite koostöö rakendamiseks ja 2) Ellu kutsutakse rakkerühm, populariseerimiseks; edendamiseks LTT-alase kuhu kuuluvad erinevad 2) Harrastusteaduse võrgustiku korraldatakse kirjaoskuse TeaMe 3.0 tegevuste ellu kutsumine temaatilisi üritusi arendamiseks; sihtrühmade esindajad, kes tõenduspõhisest jmt; 2) Juhendajate ja annavad nõu teaduse maailmapildist huvitatud õpilaste populariseerimise ja 5  inimeste koondamiseks ning 3) Osaletakse motivatsiooni kommunikatsioonitegevuste inimeste vabatahtliku rahvusvahelises tõstmiseks ja paremaks koordineerimiseks. teadusesse panustamise STEAM- kogemuste 3) Teaduskommunikatsioonialaste populariseerimine. coalitionis, kust vahetamiseks koolituste vahendamine saadud parimaid korraldatakse igal teadlastele ja ajakirjanikele praktikaid aastal õpilaste teadusinfo vahendamise tutvustatakse Eesti teadusfestivali pädevuste tõstmiseks. huvigruppidele. ning ollakse kaaskorraldajad erinevatel LTT- alastel teadushariduse konverentsidel. Inseneri- Fookus: Inseneeria valdkonna tasemeõppe sisuline ajakohastamine, õppurite arvu suurendamine, populariseerimine. akadeemia Puutumus on populariseerimise aspektis, ent erinevus seisneb selles, et Inseneriakadeemia fookus on kitsalt inseneeria kõrghariduses valdkonnal, ja tegeletakse õppekavaarendusega, TeaMe 3.0 hõlmab lisaks inseneeriale ka LTT-valdkonda ning ei ole kitsalt ühe tegevuse (õppekavaarendus) keskne. Inseneriakadeemia partneriteks on valdkonna erialasid õpetavad ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid. TeaMe 3.0 tegevuste elluviija on ETAg ning sihtrühmaks kogu laiem avalikkus, sh noored ja nende õpetajad, juhendajad, karjäärispetsialistid (nii koolides kui ka Eesti Töötukassas) ning teaduskommunikatsiooni ja - populariseerimisega tegelevad inimesed. Konkreetsete erialade ja tööstusvaldkondade tutvustamisega ETAG ei tegele ning need on planeeritud inseneeria valdkonna ja IKT valdkonna sekkumistesse. Tagatakse jooksev koordinatsioon ETAG-iga, et tekitada sekkumiste vahelist sünergiat ja välistada dubleerimist. 6  Inseneri- Fookus: Kutseõppe tasemel inseneeria valdkonna tasemeõppe (4. ja 5. taseme õppekavad sh kutsekeskharidus) sisuline akadeemia ajakohastamine, õppijate arvu kasvatamine, populariseerimine. LTT õppe tugevdamine ja valdkondade ja kutsehariduses haridustasemete üleste õpilasprojektide disain. Puutumus on eesmärgis – populariseerida erialasid, mille järele on tööturul nõudlus kõige suurem. Kui Inseneriakadeemia kutsehariduses panustab kutseõppe tasemeõppe ajakohastamisse, siis TeaMe tegevused on üldhariduskoolide kesksed. IA kutsehariduses piloteerib küll 20s üldhariduskoolis inseneeria-alaseid valikainete mooduleid. TeaMe ei paku valikaineid, ent jälgib, kas IA pilootkoolidest osaletakse TeaMe korraldatavatel üritustel. Inseneri- Fookus: innovaatilised projektid ja algatused Inseneeria ja IKT õppe populariseerimiseks ja erialateadlikumate õppijate akadeemia värbamiseks ja vastu võtmiseks kutse- ja kõrgkoolide inseneeria valdkonna erialadele. avatud Puutumus on eesmärgis – nii Teame 3.0 kui ka Inseneriakadeemia tahavad suunata õppijaid valima tööturul kõige taotlusvoor vajalikumaid erialasid. TeaMe 3.0 tegevusi viib ellu ETAg ja avatud taotlusvoore partnerite tegevuste rahastamiseks ei ole. ETAgi ülesanne Teame 3.0 on võimestada noortega tegelevaid spetsialiste: õpetajaid, karjäärinõustajaid jt, selleks, et teadlikumalt ja oskuslikumalt kujundada noortes teaduslikku maailmavaadet. Inseneriakadeemia avatud taotlusvoor on suunatud MTÜdele ja erialaliitudele. Avatud taotlusvoor on alles disainimisel ning seda tehes saavad TATide omanikud omavahel läbi vaadata, kus on katmata alad. 7  „Täiskasvanute Fookus: 1) teadmiste ja oskuste arendamine läbi täienduskoolituste; 2) täiskasvanuhariduses uuenduslike mitteformaalses õppimisvõimaluste loomine ja elukestvas õppes osalemise toetamine ning täienduskoolituse kvaliteedi arendamine; õppes osalemise 3) täiskasvanuhariduse poliitika teadmispõhisuse arendamine toetamine ja arendustegevused“ Puutumus on olemuslikult esimese VÕTI-TATi eesmärgiga – ka TeaMe 3.0 osa tegevusi arendavad teadmisi ja oskusi VÕTI läbi koolituste. Erinevus seisneb aga selles, et VÕTI defineerib täienduskoolitusi läbi Täiskasvanute koolituse seaduse (TäKS), mille § 1 lg 4 sätestab, et täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus. TeaMe 3.0 ei paku täienduskoolitusi, millel oleks registreeritud õppekava, vaid koolituspäevi, seminare jt informatiivseid ja harivaid õpetamise formaate, kus eksperdid annavad oma teadmisi edasi asjast huvitatud sihtrühmadele. TeaMe 3.0 hangitud koolitused tõstavad teaduskommunikatsioonialaseid pädevusi teadlastel ja ajakirjanikel, ent ei ole TäKSi mõistes täienduskoolitused. TeaMe 3.0 raames uurimistööde koordinaatoritele ja juhendajatele tehtavad koolitused on mõeldud nende pädevuste tagamiseks (teemad: uurimistööde metoodika, teaduseetika ja andmekaitse, loovtöö ja loovuurimuse tegemine jne). Ei ole TäKSi mõistes täienduskoolitused. TeaMe 3.0 raames jätkub miks.ee suvekooli traditsioon, mis vormilt on koolituspäev/ õpituba erinevatel teaduskommunikatsiooni ja populariseerimise teemadel. Ei ole TäKSi mõistes täienduskoolitused. ASTRA+ Fookus: tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ühiskonna teenimise võimekust asutuste vastutusvaldkondades, kasvatada ettevõtluskoostööd, tagada teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire rakendumine ühiskonnas ning teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine. Puutumus: nii TeaMe 3.0 kui ka ASTRA+ panustavad teadustulemuste tutvustamisse – ASTRA+ raames keskendutakse teadusasutustes käimasolevate uurimisteemade ja konkreetsete uurimistulemuste tutvustamisele fookusega võimekatele rakendustele ettevõtluses või ühiskonnas, need tegevused on seatud fookusega teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. TeaMe 3.0 kommunikatsioonitegevused tutvustavad eri kommunikatsiooniformaatide kaudu uusimaid teadmisi ja teadustulemusi laiemale avalikkusele. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Tippkeskused ja Fookus: 1) luua võimalused teaduse tippkeskuste raames loodud tippteaduse tulemuste rakendamiseks Eesti ühiskonna teadustaristu ja majanduse hüvanguks; 2) luua tingimused teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtete ja avaliku sektori asutuste poolt; 3) suurendada tippkeskuste ja teadustaristute koostööd avaliku ja erasektoriga, samuti omavahelist koostööd. 8  Puutumus: Tippkeskuste teadustulemuste ja teadustaristute tutvustamine keskenduda konkreetsete tippkeskuste teadustulemustele ning taristute kasutamsie võimalustele. Tippkeskuste ja teadustaristute kommunikatsioonitegevused on Teame 3.0 sisendiks ning võimaldavad luua sünergiat, kus Teame 3.0 kasutab tippkeskuste loodud kommunikatsioonimaterjale oma tegevuste sisendina. Selle tulemusena välditakse sama tegevuse dubleerimist ja soodustatakse juba loodud materjalide laia kasutust erinevatele sihtrühmadele ja formaatides. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Sektoritevaheline Fookus: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda mobiilsus sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide elluviimiseks; 2) tippspetsialisti kaasamine (SEKMO) ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses; 3) teadmussiirdedoktorantide palkamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. Puutumus: Teadustulemusi, mida SEKMOst rahastatud teadlased on saavutanud, saab tutvustada miks.ee veebiportaalis ning kasutades ristmeedia võimalusi ning see on osa teaduskommunikatsioonist. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Temaatilised TA Fookus: 1) toetada teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvu ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade programmid arengut TAIE fookusvaldkondades (nutika spetsialiseerumise valdkondades, st digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused), suurendamaks sidusust teadus- ja arendustegevuse ning Eesti ja Euroopa majanduskasvu vahel; 2) hoogustada teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu; 3) tagada valdkonna teadlaste järel- ja juurdekasv TAIE fookusvaldkondades. Puutumus: temaatilised programmid tutvustavad projektide raames loodud konkreetseid teadustulemusi. Loodud infomaterjalid on sisendiks Teame 3.0 tegevustele. Selle läbi välditakse dubleerimist ning loodud materjalide ristkasutuse kaudu suurendatakse teaduskommunikatsiooni mõjuulatust ja jõudmist võimalikult laiade sihtrühmadeni. Teistes tegevustes puutumust ei ole. RITA+ Fookus: 1) ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine; 3) ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike 9  teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alase pädevuse kasvatamine; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. Puutumus: koordineeritud koostöö ministeeriumide teadusnõunike ja erialaliitude arendusnõunikega inseneeria ja LTT populariseerimiseks. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Õiglase Ülemineku Fookus: toetada Ida-Virumaa ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites Fond (ÕÜF) teadustulemuste kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel ja arendada Ida- Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti. Selleks toetatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist, rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks, rahastatakse välisteadlaste kaasamist TA-tegevusteks Ida-Virumaale, rahastatakse fookusteemadel info ja läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele. Puutumus: ÕÜFIs loodud teaduskommunikatsiooni tulemusi on võimalik kasutada Teame 3.0 kommunikatsioonitegevuste sisendina. Selle tulemusena välditakse materjalide dubleerimist ja tagatakse võimalikult lai riskasutus, et info projektides loodud teadustulemustest jõuaks võimalikult laiade sihtrühmadeni. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Mobilitas 3.0 Fookus: 1) ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; 2) MSCA järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine; 3) Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine; 4) Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus; 5) Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ (RiE). Puutumus: Teame 3.0 raames loodud materjalid ja info on sisendiks RiEle Eesti teadussüsteemi ja teadustulemuste populariseerimiseks rahvusvaheliselt. Teistes tegevustes puutumust ei ole. * LTT-valdkond - loodus-, täppisteaduste ning tehnoloogia valdkond (matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, geoloogia, töö- ja tehnoloogiaõpetus, info ja kommunikatsiooniteaduste (sh arvutiteaduste) õppesuuna erialad) ja nende valdkondadega seotud interdistsiplinaarsed erialad 10 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa 1 koosneb 17 punktist 1. Reguleerimisala 2. Toetuse andmise eesmärgid ja tulemus 3. Eelnõu terminoloogia ja lühendid 4. Toetatavad tegevused ja sihtrühm 5. Näitajad 6. Rakendusüksus ja rakendusasutus 7. Elluviija 8. Sihtrühm 9. Rakkerühm 10. Tegevuste abikõlblikkuse periood 11. Tegevuste eelarve 12. Kulude abikõlblikkus 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14. Elluviija kohustused 15. Aruandlus 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 17. Vaiete esitamine Eelnõu määrab käskkirja kehtestamise aluseks ÜSS2021_2027 § 10 lõiked 2 ja 4. Eelnõu punkt 1 kirjeldab käskkirja reguleerimisala, toob välja seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Toetatavad tegevused on kavandatud riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades. Laiapõhjalised sihid Eesti riigile ja rahvale on sätestatud strateegiaga „Eesti 2035“4. Eelnõu punkt 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärke ja oodatavaid tulemusi. Tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist mõõdetakse viie erineva näitajaga, mis on toodud eelnõu punktis 5. Toetuse andmise spetsiifilised väljundnäitajad on seotud sisutegevustega ning nendele on püstitatud vahesihttase 2026. ja sihttase 2029. aastaks. Tegevuste kaudu soodustatakse ühiskonnas teadlikkuse tõusu teaduse teemadel ja seeläbi positiivse suhtumise kujunemist teadusesse, muu hulgas avatud, laiapõhjalise ja kaasava arutelu kaudu teaduse üle. Võimendatakse teadlaskonna ja ühiskonna dialoogi ning suurendatakse noorte teadlaste osalust selles. Meediakanalites suurendatakse teaduse ja tehnoloogia nähtavust noortele. Programmi tegevused toetavad teaduskommunikatsiooni alaste pädevuste ja teadusmeedia kvaliteedi tõusu nii ajakirjanike, teadusasutuste 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 11 kommunikatsioonispetsialistide kui ka teadlaste hulgas. Koostöö soodustamine ettevõtete, teadus- ja haridusasutuste vahel arendab LTT-valdkonna pädevusi nagu ka karjäärispetsialistide teadlikkuse tõstmine LTT-valdkonnas tõstab nende nõustamispädevusi. Uurimusliku õppe toetamine jätkub uurimistööde koordinaatorite koolitamistega ning kus võimalik, arvestavad tegevused regionaalse aspektiga. Andmeid kogub ja analüüsib elluviija ning edastab vahe- ja sihttaseme hindamise tulemused Haridus- ja Teadusministeeriumile. Tegevusi tehakse koostöös Eesti Inseneride Liiduga, Eesti Töötukassaga, infot jagatakse Haridus- ja Noorteametiga ja teiste osapooltega, keda antud teemad puudutavad. Eelnõu punkt 3 loetleb mõisted, nende tähendused ja kasutatavad lühendid käesoleva TATi kontekstis. Eelnõu punkt 4 defineerib toetatavad tegevused, mis jagunevad neljaks sisutegevuseks Tegevus 1 Teadusteemade tutvustamine laiemale avalikkusele. „Teaduskommunikatsiooni strateegia 2020–2035“ üks eesmärk on teaduse väärtuslikkuse tõstmine Eesti elanike silmis. Et usaldus teaduse vastu kasvaks ja teadlikkus teaduses toimuva osas suureneks, tutvustatakse teadusteemasid ning teaduslikku maailmavaadet eri vanuserühmadele suunatud tegevuste raames, pidades silmas, et kaetud oleks võimalikult lai sihtrühm alates lasteaiaealistest lastest kuni kõrge pensioniealise inimeseni välja. Teadusuudiseid ja teadussaateid toodetakse ja levitatakse sihtrühmadele sobivas formaadis ja sobivates kanalites ning eraldi tähelepanu pööratakse tegevustele ristmeedias. See tähendab, et iga avaldatud teadusuudis või -saade on kajastatud ka asjakohastes sotsiaalmeedia või teistes sihtrühma kõnetavates kanalites. Uudiste ja saadete temaatika on otseses seoses hetkel aktuaalsete ühiskondlike kui ka teaduses enim tähelepanu leidvate teemadega (nt hetkel olulise tähtsusega maapõue maasoojuse uuringud või Lähis-Ida konflikti taust ja asjaolud jne). Laiema avalikkuse ja noorema sihtrühma kõnetamiseks korraldatakse ideekonkurss, et leida uusi tegevusi ja formaate teadusteemade ja -valdkondade tutvustamiseks (nt telesaade, podcast jne). Noortele mõeldud telesaade „Rakett69“ jätkub, aga läbib uuenduskuuri. Tänu seni tehtud populariseerimistegevustele on tuntavalt kasvanud teaduse ja tehnoloogia nähtavus meedias ning sellest temaatikast on saanud peavoolumeedia loomulik osa. TeaMe+ raames toodetud telesaade „Rakett69“ viimase hooaja vaatajanumbrid olid keskmiselt 92 000 otse-eetri ja järelvaatamise kohta. Et vaatajanumbreid ja inimeste teadlikkust tõsta, muudab elluviija hanketingimusi alates 2024. aastast hangitavatele saadetele. Eesmärgiks on lasta „Rakett69“ eeter vabaks, et saadet saaks toota ka teistes kanalites peale ERRi. „Rakett69“ on muutunud kaubamärgiks, juurde on loodud teadusstuudiod ning õpihuvilaagrid, mida aktiivselt kasutatakse. 12 Tegevuse raames arendab elluviija noortele suunatud teaduslikku maailmavaadet toetavat teadusuudiste veebiportaali miks.ee, st portaali platvorm vahetatakse seni kasutusel olnud Drupalilt Wordpressi vastu. Arendustööde käigus vaadatakse üle portaali kasutusmugavus, ligipääsetavus ning vajadusel luuakse uusi funktsionaalsusi. Miks.ee on veebiportaal, mis ärgitab noori tegelema teaduse ja maailma avastamisega, pakkudes selleks inspireerivat ja motiveerivat sisu ning praktilisi materjale ja jagab infot võimaluste kohta enda proovile panekuks (nt erinevatel konkurssidel, võistlustel vms). Portaali visioon on näidata, et teadus on parim viis maailma uurimiseks ja mõtestamiseks ning missiooniks on eelkõige parandada noortele suunatud LTT ja inseneeria valdkonna- ja karjääriinfo kättesaadavust. Laiema avalikkuse kaasamiseks tegevuse 1 raames arendatakse harrastusteadust (inglise keeles Citizen Science), st teadustegevuse tutvustamist üle Eesti eri piirkondades kogukondlikul tasandil. Inimeste kaasamine ja nende vabatahtlik panus teadusesse, nagu vaatluste tegemine, andmete talletamine või muu abistav tegevus, aitab teadustegevust ja teaduse vajalikkust paremini mõista. Selleks, et inimesi rohkem kaasata ja teadlased saaks kaasamisvõimalusi rohkem kasutada, on oluline laiapõhjalise võrgustiku olemasolu, selle toetamine ja kogemuste vahetamise võimaluste loomine. Elluviija loob võrgustiku, kuhu kaasatakse harrastusteadlasi erinevatest Eesti paikadest. Tegevuse tulemusena tõusevad Eesti elanike loodusteaduste- ja tehnoloogia alased teadmised ning teadlikkus teadus- ja arendustegevuses ning kõrgtehnoloogilises, teadmismahukas majanduses töötavate inimeste töö tulemustest, olulisusest ja erinevatest elukutsetest. Tõuseb teadlaskarjääri maine ja nähtavus ühiskonnas. Tegevus 2 Teadusliku maailmavaate kujundamine ja seostamine LTT karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel. OSKA uuringuaruanne 2022-2031 „Ülevaade Eesti tööturu olukorrast, tööjõuvajadusest ning sellest tulenevast koolitusvajadusest“ toob välja, et suurima tööjõunappusega valdkonnad ja ametialagrupid on järgmised: kriitiline puudus on reaalainete õpetajatest ja kutseõpetajatest; tarkvaraarenduse ja IKT süsteemihalduse spetsialistidest ning tööstuses ei suuda kõrgharidusõpe katta pea mitte ühelgi insenerierialal tööjõuvajadust ning puudujääk on pikaajaline. 5 Ekspertide ja tööandjate hinnangul on Eestis liiga vähe mitte ainult insenere, vaid üldse kõrgtehnoloogiliste oskustega inimesi. 6 Tööturu olukord ja vajadused peegelduvad tegevuse 2 eesmärkides: suurendada noorte ja laiema avalikkuse teadlikkust valdkonna arengutest, karjäärivõimalustest ning tõsta huvi valdkondlike erialade õppimise vastu. LTT ja inseneeria valdkondade karjääri võimalustest teadlikkuse tõstmisel on võtmeisikuteks koolide karjäärikoordinaatorid ja Töötukassa spetsialistid. Et info LTT erialade sisust ja ametite olemusest jõuaks nii kooliõpilaste, täiskasvanud ümberõppijate kui ka tööotsijateni, on vajadus neid nõustavate isikute koolitamiseks ning omavahelise 5 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/02/OSKA-Uldprognoos-2022-2031.pdf 6 https://oska.kutsekoda.ee/olav-aarna-insenerihariduse-naljutamine-surmab-eesti-eduloo/ 13 koostöövõrgustiku hoidmiseks. Nii koolide kui ka töötukassa karjäärispetsialistide kokku viimine ettevõtete ja erialaliitudega tõstavad nõustamise kvaliteeti. Tegevuse raames korraldab elluviija teavitusüritusi ja koostööseminare karjäärispetsialistidele. Korraldatavad seminarid jätkuvad sarnaselt eelmisele programmiperioodile, sest tagasiside kinnitab karjäärispetsialistidele mõeldud võrgustumisürituste vajadust. Huvi ettevõtete külastamise ja praktiliste kogemuste saamise järele on suur. Elluviija tegevuse tulemusena tõuseb õpilaste teadlikkus teadlaste ja inseneride tänapäevasest tööst ning selle olulisusest ja erinevatest karjäärivalikutest. Karjäärinõustajad ning karjäärikoordinaatorid on teadlikumad tänapäevastest LTT ja inseneeria valdkonna ametite mitmekesisusest ja oskavad karjääriplaneerimisel suunata inimesi ka LTT ja inseneeria valdkonda. Eelmisel programmiperioodil loodi inseneeria-alase teadlikkuse tõstmiseks veebileht inseneripuu.ee, mida täiendatakse aktuaalse informatsiooniga ning levitatakse ristmeedias (miks.ee portaalis, jt sotsiaalmeedia kanalites). Kuna tööturg, selle vajadused ning karjäärivalikute toetamine ei ole SA Eesti Teadusagentuur põhiülesanne ega fookus, siis tehakse tegevuse 2 raames koostööd nii Kutsekoja, Töötukassa kui ka Eesti Inseneride Liiduga. EU STEM Coalition on rahvusvaheline STEM võrgustik, mille eesmärgiks on edendada teaduse, tehnoloogia , inseneeria ja matemaatika alast haridust ning mille liige on Eestist ETAG.7 Projekti peamised väljundid on Euroopa STEM platvormi loomine, et erinevate riikide sarnased algatused saaks omavahel paremini koostööd teha, ja uute STEM strateegiate väljatöötamise initsieerimine riikides, kus neid veel ei ole. Läbi riiklike STEM platvormide ja strateegiate väljatöötamise ning jõustamise püüab projekt kaasa aidata STEM oskustega kvalifitseeritud tööjõu puuduse ja STEM valdkonna oskuste mittevastavuse (koolide õppekavad ja praktikad vs tööandjate vajadused) vähendamisele. ETAGi roll on: taskforce meeting’ute (TFM) korraldamine; osalemine projekti koosolekutel; parimate praktikate jooksev kaardistus rahvuslikul ja klastri tasandil; tugi regionaalsete ümarlaudade korraldamisel. Tegevus 3 Uurimusliku õppe rakendamise toetamine. Uurimuslik õpe on definitsiooni järgi tegevus, millega otsitakse maailmas toimuvate protsesside kohta iseenda jaoks seaduspärasusi, püstitades hüpoteese/küsimusi ja kontrollides neid eksperimentide või vaatluste abil (de Jong ja van Joolingen, 1998 jt, 2000; Wilhelm, 2001). Uurimusliku õppe eesmärk on omandada oskused, mis võimaldavad probleeme määratleda, uurimusküsimusi ja hüpoteese sõnastada, katseid ja vaatlusi kavandada ning läbi viia, saadud andmeid analüüsida ja järeldusi teha. 7 https://www.stemcoalition.eu/about 14 Eelmisel programmiperioodil kutsuti ellu uurimistööde koordinaatorite võrgustik, milles osalejatele toimusid regulaarsed koolitused uurimusliku õppe rakendamiseks ja LTT-alase kirjaoskuse arendamiseks. Eelmise perioodiga võrreldes on tõhustunud infovahetus ja koordinaatorite teadlikkus. Võrgustiku olemasolu ning toimimine eeldab sellesse pidevat panustamist, millega uuel perioodil tegeletakse edasi. Uurimistööde koordinaatorite võrgustiku eesmärgiks on edendada uurimuslikku õpet, jagades häid kogemusi ning praktikaid. Toetada koole juhendmaterjalide välja töötamisel ning ühtlustada uurimistööde koordinaatorite (seeläbi ka juhendajate) taset üle Eesti. Uurimistööde koordinaatorite võrgustiku tegevustega jätkatakse, sest see aitab nii uutel kui ka kogenud koordinaatoritel vahetada häid praktikaid ning olla kursis valdkonnas tehtavaga. Uurimistööde koordinaatoreid (ja juhendajaid) toetavaid võrgustikutegevusi teadaolevalt Eestis teisi ei ole. Arvukas osavõtt senistest üritustest näitab, et üritused on koordinaatoritele olulised. Siiani on uurimistööde koordinaatoritele korraldatud seminare ja koolitusi järgmistel teemadel: uurimistööde metoodika, teaduseetika ja andmekaitse, loovtöö ja loovuurimuse tegemine jne. Uuel perioodil on uurimistööde koordinaatorite võrgustiku funktsioon ennekõike päevakajaliste teemade ja suundumuste tõstatamine, vahendamine, täiendkoolitus (koordinaatorite koolitamine ja pädevuse tagamine) ja vajalike sihtrühmadega kokku viimine. Tegevuse 3 raames korraldatakse Õpilaste Teadusfestivali (edaspidi ÕTF). Festival on õpilastele, kes võistlevad oma uurimistöödega, kui ka neile, kellel seisab uurimistöö koostamine alles ees. Õpilased saavad näha, kui erinevatel teemadel uurimistöid on tehtud, milliseid meetodeid kasutatud ning kuidas on uurimistulemused välja toodud. ÕTFil jälgitakse üldist osalejate arvu ning registreerunud külalisgruppide andmete alusel on kaardistatav koolide regionaalse kaasatuse muutus (kas on aastate võrdluses lisandunud maakondi/koole, kes varasemalt ei ole festivalil osalenud). Uuringus „Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis“ (2019) tuuakse välja, et teadusharidusel puudub laiapõhjaline väljund, mis oleks võrreldav näiteks spordivõistluste või tantsu- ja laulupeoga. Väljundi olemasolu võimaldaks noortel oma saavutusi näidata, mis motiveeriks nii noori kui ka nende õpetajaid ja juhendajaid. LTT õppe huvi ülevalhoidmiseks on oluline väljundi pakkumine, milleks korraldatakse õpilaste teadusfestivali. Tegevus 4 Teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise edendamine. Inimeste infotarbimine on muutunud seoses kiire info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenguga ning kasvanud on info jagamise kiirus ja oluliseks saanud selle lihtsalt ja kiirelt haaratav vorm. Et teabe kvaliteet ja usaldusväärus ei jääks tahaplaanile, siis teaduspõhise maailmavaate kinnistamiseks ja kvaliteetse teadussõnumi edastamiseks on oluline, et teaduskommunikatsioon oleks kaasaegne nii sisult, vormilt kui ka eesmärkidelt. See omakorda vajab populariseerimis- ja kommunikatsioonitegevuste paremat koordineerimist. Teadlaskonna teadustöö tutvustamist ning teadusliku maailmavaate levikut toetavad 15 läbimõeldud tegevused ja koostöö kommunikatsioonispetsialistide, populariseerijate, meedia ja huvirühmade vahel.8 Tegevus 4 läbiviimisel järgime hea teaduskommunikatsiooni teejuhti9 ning toetame teaduskommunikatsiooni tegevusi ja hoiame toimivat koostööd huvigruppide (so õpilased, õpetajad, juhendajad jt noorte suunajad, karjäärispetsialistid, uurimistööde koordinaatorid) vahel. ResTA ja RITA kommunikatsioonitegevuste soovitusraportis on välja toodud, et teadlaste teaduskommunikatsiooni tegevusi peab toetama, kas tehniliselt või siis ka näiteks praktilises suhtluses meediaga, ning selleks tuleb läbi viia teaduskommunikatsiooni alaseid koolitusi, mida korraldatakse ja viiakse läbi TeaMe 3.0 tegevuse 1 raames. Eelmises programmis ellu kutsutud teaduskommunikatsiooni võrgustiku tegevustega jätkatakse, et infovahetus võrgustiku liikmete vahel toimuks järjepidevalt. Toimuvad suvekoolid erinevatel teaduskommunikatsiooni ja populariseerimise teemadel, korraldatakse teaduskommunikatsiooni konverentsi ning rakkerühmade kohtumisi. Eelneva TeaMe+ programmi viimasel rakkerühma kohtumisel viidi läbi rühmatöö ning ajurünnak uue TeaMe 3.0 programmi rakkerühma moodustamiseks. Otsustati moodustada üks rakkerühm, kuhu kuuluvad erinevad programmi sihtgrupi esindajad (nt õpetajad, õpilased) ja koostööpartnerid (koolide ja ülikoolide, ministeeriumite, erialaliitude esindajad). Koosolekud hakkavad toimuma vajaduspõhiselt 1-2 korda aastas. Tegevuse raames toetatakse teaduskommunikatsioonialaste koolituste korraldamist, et teaduskommunikatsioon muutuks lahutamatuks osaks teadustöös, mis on ka teaduskommunikatsioonistrateegia teine eesmärk. Sihtrühmaks on need teadlased, kes ei ole teaduskommunikatsiooni aineid oma õpingute raames omandanud. Strateegia kolmandaks eesmärgiks on selge ja kõneka teadussõnumi edastamine, mille elluviimiseks korraldatakse koolitusi teadusmeedia ja teemade teaduspõhiseks kajastamiseks ajakirjanikele. Perioodi 2014-2021 programmide ResTA ja RITA kommunikatsioonitegevuste raporti (2023)10 punkt 11 toob välja, et Eesti ülikoolides teaduskommunikatsioonispetsialiste süsteemselt ei koolitata, kuigi vajadus nende järele üha kasvab. TeaMe 3.0 tegevuse 1 raames välja töötatud ja hangitud koolitused tõstavad teaduskommunikatsiooni alast pädevust teadlastel ja ajakirjanikel. Erinevalt varasematest koolitustest, kus partneriks oli Eesti Meediaettevõtete Liit, planeeritakse koolitusi toetudes TeaMe rakkerühma soovitustele ja ettepanekutele, millised oleksid vajalikud teemad ja pädevaimad koolitajad. TeaMe 3.0 raames ei tehta täienduskoolitusi Täiskasvanute koolituse seaduse § 1 lg 4 alusel, vaid pigem seminaride, koolituspäevade või õpitubade formaadis. Tegevuse 3 ega 4 raames ei toimu sihtgrupile suunatud koolitusi, mis saaksid ületada 32 akadeemilist tundi osaleja kohta. Sellest tulenevalt ei kohaldu TeaMe 3.0 raames tehtavatele koolitustele ESF+ osalejate andmekorje nõuded. Eelnõu punkt 5 selgitab tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist mõõtvaid näitajaid. Meetmete nimekirja väljundnäitaja „Korraldatud teaduskommunikatsiooni ja teaduse populariseerimise alaste ürituste arv“ mõõtmismetoodika, sihttasemete seadmise jm info on 8 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/11/ETAG_Eesti-teab_strateegia-EST.pdf (lk 7-8) 9 QUEST Project Hea teaduskommunikatsiooni 12 TUNNUST. Teejuht teadlastele ja teaduse vahendajatele. 10 Tartu Ülikool (2023) ResTA ja RITA kommunikatsioonitegevuste analüüs 16 kirjeldatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas (Rahandusministeeriumi koostatud seire juhendi lisa). TAT spetsiifilised näitajad aitavad TAT tegevuste tulemuslikkust seirata. Selgitused ja mõõtmismetoodika on alljärgnev: Tegevus 1. Tegevuste raames hangitud ja eetris olnud teadus-telesaadete arv. Mõõtmismetoodika: saadete arv on ettenähtud lepingus ning lepingu järgi antakse aru ning saadete tootjad peavad ise järge pidama saadete arvu osas. Kokku sihttase saadud 13 hooaja 12 episoodiliste saadete alusel. Tegevus 2. Seminaridel osalenud karjäärispetsialistide arv. Seminaril osalejate alla loetakse kõik karjäärispetsialistid, kes on seminaridel osalenud. Osalejate arv kumuleeritakse ning loetakse osaluskordi (ei loeta unikaalseid osalejaid). Seminaridele ootame osalejaid toetusperioodi lõpuks kokku ca 400. Mõõtmismetoodika tugineb eelmise perioodi kogemusele ning näitab optimaalset grupi suurust, millega on võimalik seminari läbi viia. Tegevus 3. Õpilaste teadusfestivalil osalevate koolide protsent kõikidest Eesti üldhariduskoolidest ja gümnaasiumitest. Teadusfestivalil loetakse koolide arvu ning kumuleeritakse unikaalsete lisanduvate koolide arvuga iga-aastaselt. Oluline antud tegevuse juures on igal aastal, et eelnevast aastast vähem koolide esindatust ei oleks. Tegevus 4. a) rakkerühma kaasatud organisatsioonide arv. Eesmärk on luua võimalikult laiapõhjaline rakkerühm, kuhu kuuluksid erinevate organisatsioonide esindajad nii meedia- kui kommunikatsioonimaastikult. Loetakse rakkerühma kuuluvate organisatsioonide arvu kumulatiivselt. b) Teaduskommunikatsiooni koolitust saanud ajakirjanikud, kommunikatsioonispetsialistid, teadlased. Koolitustel osalejatena arvestatakse kõiki ajakirjanikke, teadlasi, kommunikatsioonispetsialiste, kes tegevuse raames on koolitust saanud. Kui osaleja osaleb kahel või enamal koolitusel, arvestatakse koolitusel osalenuks vastav arv kordi (ei loeta unikaalseid osalemisi) ning tulemus kumuleeritakse. Eelnõu punkt 6 nimetab rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeeriumi ning rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse. Eelnõu punkt 7 määrab elluviijana SA Eesti Teadusagentuuri. Eesti Teadusagentuur on 2012. aastal Eesti Vabariigi poolt loodud sihtasutus avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. Sihtasutuse põhieesmärkidena on ette nähtud rahvusvahelistes teadusprogrammides ja Euroopa Liidu programmides osalemine halduslepingu alusel. Eraldi eesmärgina on sihtasutuse põhikirjas välja toodud teadusuuringute tulemi avaliku kättesaadavuse ja mõju suurendamine teaduskommunikatsiooni edendamise teel. Elluviijal on piisav kompetents ja varasemad kogemused TeaMe ja TeaMe+ programmidest, et Euroopa Sotsiaalfond+ rahastamisel TeaMe 3.0 programmi tegevusi ellu viia. Eelnõu punkt 8 määratleb peamised sihtrühmad, keda toetatavad tegevused mõjutavad: 1) noored vanuses 7 – 26 eluaastat; 2) üldhariduskoolid, ülikoolid, kõrgkoolid, huvikoolid ja - 17 ringid; 3) teadlased, õppejõud, õpetajad; 4) teadus- ja arendusasutused, ettevõtted, teaduskeskused, meediapartnerid; 5) karjäärispetsialistid, uurimistööde koordinaatorid, teaduse kommunikaatorid; 6) Eesti elanikkond tervikuna. Eelnõu punkt 9 täpsustab rakkerühma rolli, mille ülesanneteks on anda programmi elluviijatele nõu. Rakkerühma koosseisu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, teadushariduse, meediavaldkonna ning karjäärinõustamise erialaekspertide, ettevõtjate esindajad ning õpetajad ja õpilased. Rakkerühma liikmed ja töökorra kinnitab elluviija juhatuse käskkirjaga. Rakkerühma kohtumisi korraldab elluviija. Eelnõu punkt 10 määrab TeaMe 3.0 tegevuse 1 abikõlblikkuse perioodiks 1. mai 2023 kuni 31. august 2029 ja teiste tegevuste abikõlblikkuse perioodiks 1. september 2023 kuni 31. august 2029. Tegevuse 1 abikõlblikkuse periood algab teistest tegevustest varem, sest vaja on teha ettevalmistusi „Rakett 69“ saate hankimiseks, et alates septembrist 2023 saaks seda tootma asuda. „Rakett 69“ saatele ei ole mõttekas jätta vaheaastat ning ajalise surve tõttu kuulutati hange saate tootmiseks välja maikuus 2023, et saate tootmist saaks alustada septembrist 2023. Eelnõu punktis 11 sätestatakse tegevuste eelarve, mis on 7 004 764 eurot. Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest finantseeritakse 4 903 335 eurot (70%), riiklikust kaasfinantseeringust 2 101 429 eurot (30%). TeaMe 3.0 tegevuste elluviimisel partnereid ning omafinantseeringut ei ole. TeaMe 3.0 tegevusi viib ellu Eesti Teaduagentuur ning seetõttu halduskoormuse vähendamiseks rakendatakse kaudsete kulude ühtset määra 7% arvestatuna kõigist otsestest abikõlblikest kuludest. Kaudsetest kuludest kaetakse ETAG-i halduskulud ning TeaMe 3.0 tegevustega seonduvate Eesti siseste lähetuste kulud nii elluviijal kui kolmandate isikute sõidu-ja majutuskulusid (nt võrgustike liikmetel). Eelnõu punkt 12 loetleb abikõlblikud kulud. Loetelu koostamisel on lähtutud põhimõttest, hoida nimekiri võimalikult avatud, et tegevuste elluviimisel võimaldada paindlikkust. Abikõlbmatud on kulud, mis on välja toodud ühendmääruse § 17. Lisaks on abikõlbmatud siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Eelnõu punkt 13 sätestab toetuse maksmise ja makse menetlemise peatamise tingimused. Eelnõu punkt 14 määrab elluviija kohustused. Eelnõu punkt 15 sätestatakse elluviija kohustused seoses regulaarse aruandluse ning tegevuste elluviimise seirega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT 18 tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Elluviija on kohustatud igal aastal esitama rakendusüksusele vahearuande, kus on kajastatud ellu viidud tegevused ja nende tulemused, elluviimisel esinenud probleemid ja nende lahendused. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole analüüsida põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju arengukava eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Eelnõu punkt 16 sätestab finantskorrektsioonide regulatsiooni. Eelnõu punkt 17 sätestab vaiete esitamise korra. 4. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva käskkirja kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse. Struktuuritoetuse vahendid on riigieelarvelised vahendid. Seega on antud kriteerium täidetud. 2. Abi antakse ettevõtjale 19 Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Käesoleva TATi raames ei korraldata avatud taotlusvoore ega anta abi ettevõtjale. Tegevuste elluviija on ETAG, kes täidab tegevuste elluviimisel avalikku ülesannet. ETAG on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 121 lõikele 1 riigi sihtasutus, mille asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Vastavalt ETAGi põhikirja punktile 1.1. on ETAG asutatud avalikes huvides riikliku teaduspoliitika elluviimise toetamiseks. Seega ETAG ei tegele TATis kirjeldatud tegevuste elluviimisel majandustegevusega, vaid täidab oma põhikirjalisi ülesandeid, milleks ETAG on asutatud. Seega antud kriteerium ei ole täidetud. Kuivõrd riigiabi andmiseks peavad olema kõik eelpoolloetletud viis kriteeriumit täidetud, siis puudub vajadus analüüsida edasisi kriteeriumeid, kuivõrd viimati nimetatud kriteerium on täitmata. Seega saab asuda seisukohale, et TATis kirjeldatud tegevuste toetamisel ei ole tegemist riigiabi andmisega ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõike 1 mõttes. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 6. TeaMe 3.0 mõjud Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus, kus asjakohane ja võimalik. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 20 Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (kontroll-leht, lisa 1). Keskkond ja kliima Toetatavad tegevused tõstavad noorte teadmisi loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnast, sh nende teadlikkust ja oskusi keskkonna ja säästlike keskkonnatehnoloogiate suhtes. Tegevuse üheks eesmärgiks on populariseerida loodus- ja täppisteadusi, millel võib olla puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste toetamisel teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate teemade käsitlemine, mille tegevused puudutavad mh elurikkuse, keskkonna saastekoormuse, ressursitõhususe ja kliimariskide valdkonda. Vaatluste ja eksperimentidega võivad olla hõlmatud nii elusloodus kui elukeskkonna seisund, samuti loodusressurssidega seonduvad tegevused. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Tegevuste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane ning võimalik. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse kõigile ühtemoodi võrdne juurdepääs, komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu. Hindamis- ja valikumenetlused kehtestatakse nii, et need ei diskrimineeriks ühtegi osapoolt. TeaMe 3.0 raames toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste (tüdrukute ja poiste) võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Soodustatakse mõlema soo osalemist erinevates tegevustes, tõstes seeläbi nende teadmisi LTT valdkonnast. Eri soost, vanuses, rahvusest või erivajadusega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist, seal kus asjakohane. Toetatavad tegevused peavad tagama nii projektis osalejatele kui sihtrühmale võrdsed võimalused ja ligipääsetavuse ning, kus asjakohane, panustama soolise võrdõiguslikkuse tagamisse. 7. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2023. a. 21 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, SA Eesti Teadusagentuur, Eesti Töötukassale, erialaliitudele, avalik-õiguslikele ülikoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, SA AHHAA, Energia avastuskeskusele ja TAIE juhtkomisjonile. Katrin Pihor teadus- ja arenduspoliitika osakonna juhataja Lisad: 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. 2. Riskihindamise tabel. 22