7-6/1178-2018-7 Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse eelnõule

KEHTNA VALLAVALITSUS Riigi Tugiteenuste Keskus Lõkke 4 10122 Tallinn 14.12.2023 nr 7-6/1178-2018-7 Toetuse saaja: Kehtna Vallavalitsus Registrikood: 77000252 Pargi tn 2, Kehtna alevik, Kehtna vald 79001 Rapla maakond e-post: [email protected] Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Registrikood: 70007340 Lõkke tn 4, 10122 Tallinn e-post: [email protected] TOETUSE SAAJA SEISUKOHT FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE EELNÕULE 1. ASJAOLUD 1. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või rakendusüksus) kontrollib meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse „Piirkondade konkurentsivõime Pargi 2 Telefon 5348 0602 Registrikood 77000252 Kehtna SEB Konto EE781010802000064001 79001 RAPLAMAA e-post: [email protected] tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ raames Kehtna Vallavalitsuse (edaspidi ka toetuse saaja või hankija või tellija) projekti „Järvakandi tööstuspargi arendamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.5.04.17-0254; edaspidi projekt) läbiviimist. 2. Projekti raames viis toetuse saaja läbi riigihanke „Järvakandi tööstuspargi teedevõrgu ümberehitamise ja laiendamise II etapp“ (viitenumber 245812; edaspidi riigihange nr 245812) avatud hankemenetlusena. 3. RTK 30.11.2023 saadetud finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise käskkirja muutmise otsuse (edaspidi FKO) eelnõus väidab RTK, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 245812 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioon; edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mis tingib finantskorrektsiooni tegemise. 4. FKO eelnõu p 2 kohaselt on toetuse saajal võimalik esitada omapoolne seisukoht hiljemalt 14.12.2023. Käesolevaga esitab toetuse saaja omapoolse seisukoha FKO eelnõule. 2. TOETUSE SAAJA SEISUKOHT 5. Riigihanke nr 245812 alusdokumentide koosseisu kuuluva hankelepingu projekti punkti 5.1.1 alusel kohustub töövõtja tellijale üle andma ehitusperioodi tagatisena pangagarantii pangalt, mis on Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud (edaspidi lepingutingimus). 6. FKO otsuse eelnõus asutakse seisukohale, et toetuse saaja kehtestatud lepingutingimus on pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu tingimus ning seetõttu on toetuse saaja kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt. 7. Rakendusüksus heidab toetuse saajale ette, et toetuse saaja ei ole andnud sellise lepingutingimuse kehtestamisel võimalust osaleda riigihankes potentsiaalsetel pakkujatel, kes oleksid soovinud esitada finantseerimisasutuse (nt krediidiandja) või kindlustusandja tagatisi. 8. Selliselt leiab rakendusüksus, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutuselt, vaid oleks tulnud aktsepteerida täitmistagatist ka nt krediidiandjatelt. 9. Sellest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 p 2. Toetuse saaja sellega ei nõustu ning seda järgmistel põhjustel. 2.1. Lepingutingimus oli õiguspärane 10. Toetuse saaja kehtestatud lepingutingimus oli õiguspärane, kuna see oli proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. 11. Kuigi hankija peab järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh RHS § 3 p 2, ei ole riigihanke läbiviimine eesmärk iseenesest. Oluline on, et hankija saaks riigihanke tulemusel kvaliteetse töö. Kuivõrd ehitustööde lepingute täitmisel võib tekkida paratamatult probleeme, on oluline, et hankija tööde teostamisel tekkida võivaid riske maandaks. 12. Parim viis selleks on sätestada lepingutingimused, millega hankija saab end kaitsta töö teostamisel esinevate probleemide eest ning seda enda jaoks majanduslikult soodsaimal viisil ehk kiiresti ja tõhusalt. 13. Kehtestatud lepingutingimuse eesmärk oli tagada, et olukorras, kus töövõtja ei täida ehitusperioodi aegseid kohustusi või täidab neid mittevastavalt, on tellijal võimalik oma nõuded töövõtja vastu täita kiirelt ja tõhusalt. Seda eesmärki ei olnud võimalik saavutada ühelgi teisel viisil kui pangagarantii esitamise ja vajadusel selle realiseerimisega. 14. Toetuse saaja on nõudnud lepingutingimuses pangagarantiid, kuna krediidiasutustele on seatud kõrgemad standardid kui finantseerimisasutustele või kindlustusandjatele. Kõrgemad standardid aitavad tagada seda, et garantii andja suudab vajadusel kogu summa kiiresti ja tõhusalt toetuse saajale välja maksta. 15. Erinevalt krediidiasutustest on finantseerimisasutustel ja kindlustusandjatel võimalik tegutseda kitsas valdkonnas, mis ei nõua krediidiasutuse tegevusloaga võrreldavat luba. Nõnda erineb nende asutuste puhul läbiviidav järelevalve. Finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate puhul viiakse järelevalvet läbi üksnes neis valdkondades, kus on neile väljastatud tegevusluba. Järelevalve krediidiasutuste puhul on aga mitmetahulisem ja põhjalikum. 16. Samuti on kindlustusandjate osa- ja aktsiakapitalinõuded väiksemad ja kindlustusandjatel pole nii tugevaid nõudeid kliendiusaldatavuse ning asutuse enda usaldatavuse tagamiseks. 17. Krediidiasutustele seatud kõrgendatud kapitali- ja likviidsusnõuded on garantiikirjaga tagatud nõuete täitmisel olulised. Ehituslepingu tagatisena kasutatav garantiikiri võib garantiiandjale tuua kaasa olukorra, kus ühe korraga tuleb kogu garantiina antud summa välja maksta. See eeldab garantii andjalt piisavat kapitali ning likviidsust. 18. Finantsinspektsioon jälgib oma tööülesannete käigus, kuidas krediidiasutused likviidsust juhivad, et pankadel oleks piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. Finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate puhul sellist kontrolli ei ole või teostatakse seda väiksemas mahus. 19. Hankija jaoks on krediidiasutuse poolt väljastatava garantiikirja puhul ka oluline eelis, kuna krediidiasutustel on ettevõtja rahalise seisu (sh likviidsuse) kohta parem ülevaade ja nad saavad garantiivõtja reaalset rahalist olukorda paremini hinnata. Kindlustusandjatel puudub sellise ülevaate saamise võimalus ning majandusaasta aruanne ei anna täielikku ülevaadet ettevõtja seisu kohta, mis on kättesaadav nii hankijale kui ka kindlustusandjale. 20. Eeltoodule lisaks on garantiikirja realiseerimise protsess (sh selle menetlemine) krediidiasutuste puhul kiirem kui kindlustusandjate puhul. 21. Eestis asuvad peamiselt kindlustusandjate filiaalid ning kuna filiaalide õigused on piiratud, siis tekib neil seetõttu vajadus kindlustada väljastatavat garantiid omakorda edasi teiste kindlustusandjate juures. 22. Krediidiasutuste poolne garantiikirjade menetlemine toimub väga kiirelt ning pärast pöördumist garantiikirja väljastanud krediidiasutuse poole ja kirjas vajalike andmete esitamist laekub hankija arvelduskontole vastavalt garantiikirjas ettenähtud summa. 23. Sealjuures tuleks arvestada, et toetuse saaja on kohalik omavalitsus. Kohalike omavalitsuste rahaline võimekus on piiratud ja seda eriti viimastel aastatel kõrge inflatsiooni ja tõusnud laenuintresside tingimustes. Seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus maandaks riske, mis on seotud rahaliste vahenditega. 24. Sellest tulenevalt kehtestaski toetuse saaja lepingutingimuse nii, et esitada oli võimalik vaid pangagarantiid. See tagas toetuse saajale kindluse, et lepingu täitmisel võimalike riskide realiseerimise korral on toetuse saajal võimalik kiirelt ja tõhusalt garantiikirja realiseerida. 25. Seega, kuigi tagatis- ja garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka krediidiandjad ja kindlustusandjad, siis oli antud juhul eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt kohane nõuda pangagarantiid, mis maandab hankelepingu täitmisel tekkida võivaid riske kiiremini ja tõhusamalt. Seetõttu on toetuse saaja poolt kehtestatud lepingutingimusel käesoleval juhul objektiivne põhjendus. 26. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum, kuivõrd vaid hankija otsustada on, kas, mida ja millistel tingimustel ta hankida soovib.1 Seega on hankija otsustada, millistel tingimustel ta ka hankelepingut sõlmida soovib. 1 Vt nt RKHKo 3-3-1-65-11, p 26; TlnHKo 03.08.2020, 3-20-1199, p 23, TlnHKo 04.05.2021, 3-21-613, p-d 9– 11. Õiguskirjanduses asutud ka seisukohale, et hankelepingu tingimuste kujundamine toimub hankija kaalutlusõiguse tulemusel.2 27. Seega olukorras, kus hankijal on objektiivne põhjendus lepingutingimuse kehtestamiseks, ei ole alust pidada seda lepingutingimust õigusvastaseks. 28. Nagu nähtub kirjeldatud finantseerimisasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohalduvate reeglite ja järelevalve võrdlusest, oli pangagarantii esitamise nõue proportsionaalne. Seda seetõttu, et ükski muu vahend ei oleks võimaldanud toetuse saajale sellist kaitset, mida ta objektiivselt ning põhjendatult vajas. 29. Lepingutingimuse kehtestamise eesmärk oli tagada, et olukorras, kus töövõtja ei täida ehitusperioodi aegseid kohustusi või täidab neid mittevastavalt, on tellijal võimalik oma nõuded töövõtja vastu täita kiirelt ja tõhusalt. Seda eesmärki täidab pangagarantiid nõudev lepingutingimus. Seega oli lepingutingimus ka asjakohane. 30. Seega on toetuse saaja kehtestatud lepingutingimus proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud. Seetõttu on FKO eelnõus esitatud etteheited seoses lepingutingimusega ja RHS § 3 p 2 rikkumisega põhjendamatud. 2.2. Lepingutingimus ei mõjutanud konkurentsi 31. Rakendusüksus on FKO eelnõus asunud seisukohale, et antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatise tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud, siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 245812 osalejate hulka. 32. Seeläbi oleks võinud edukaks ja soodamaks pakkumuseks kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Toetuse saaja sellega ei nõustu. 33. Riigihankele nr 245812 esitati kaheksa pakkumust. 3 Rahandusministeeriumi koduleheküljel avaldatud statistika kohaselt esitati aastal 2022, mil riigihanke nr 245812 hanketeade avaldati, ehitustööde avatud hankemenetluses keskmiselt 4,84 pakkumust. Sealjuures alla rahvusvahelise piirmäära jäävates ehitustööde avatud hankemenetluses oli keskmine pakkujate arv 4,80.4 Seega oli riigihankes nr 245812 pakkumuste arv peaaegu kaks korda suurem kui sarnastes riigihangetes keskmiselt. 34. Sellest tulenevalt oli konkurents riigihankes nr 245812 tunduvalt suurem kui keskmises sarnases riigihankes. Seega puudub igasugune põhjus eeldada, et pakkujate arv oleks olnud teistsuguse lepingutingimuse puhul veelgi suurem. 35. Siinkohal tuleb arvestada ka riigihanke nr 245812 mahtu, mida kirjeldab selle maksumus. Tegemist oli alla rahvusvahelise piirmäära jääva ehitustööde riigihankega, mille eeldatav maksumus oli 355 100 eurot käibemaksuta5 ja sõlmitud töövõtulepingu maksumus oli 482 156,18 eurot käibemaksuta6. Aastal 2022 oli alla rahvusvahelise piirmäära jääva ehitustööde avatud hankemenetluse keskmine maksumus 757 136,43 eurot.7 Seega oli 2 Simovart, M. A. RHS kommentaarid § 8/24. – Simovart, M.A., Parind, M. Riigihangete seadus. Komm vlj. Tallinn: Juura 2019. 3 Riigihange nr 245812. Riigihangete register: Pakkumused. – https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 4119630/tenders (12.12.2023). 4 Rahandusministeerium. Riigihangete statistika 2016–2023 interaktiivne joonis: Riigihanked hanke eseme järgi, 2016–2023. – https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete- valdkon--2 (12.12.2023). 5 Riigihange nr 245812. Riigihangete register: Üldandmed. – https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4119630/general-info (12.12.2023). 6 Riigihange nr 245812. Riigihangete register: Lepingud. – https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4119630/contracts (12.12.2023). 7 Rahandusministeerium. Riigihangete statistika 2016–2023 interaktiivne joonis: Riigihanked menetlusliigi järgi, 2016–2023. – https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/kasulik-teave#riigihangete- valdkon--2 (12.12.2023). riigihanke nr 245812 maht kaks korda väiksem kui keskmine samalaadne riigihange samal perioodil. 36. Kuivõrd riigihanke nr 245812 maht oli kaks korda väiksem kui keskmine sama perioodi riigihange, siis oli ka selle atraktiivsus pakkujate jaoks oma mahu tõttu madalam. Põhjendamatu on eeldada, et sellisele väikesemahulisele riigihankele, mille täitmiskoht on väljaspool suuri tõmbekeskusi, oleks esitatud veel rohkem pakkumusi. 37. Eeltoodust tulenevalt oli riigihankes nr 245812 konkurents tagatud ja puudub igasugune põhjendatud alus järeldada, et teistsuguse lepingutingimuse puhul oleks konkurents olnud suurem või pakkumuse maksumus madalam. 38. Lisaks sellele, et lepingutingimus konkurentsi ei mõjutanud, ei ole rakendusüksus ka võimalikku mõju konkurentsile tõendanud. Nii on värskemas kohtupraktikas leitud, et see on rakendusüksuse ülesanne oma uurimispõhimõtet rakendades tõendada, et konkurents võinuks olla teistsuguse tingimuse korral laialdasem.8 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Viks vallavanem Hans-Jürgen Schumann [email protected] 5625 6130 8 Vrd TlnHKo 3-23-355, p 28 (jõustumata). Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: 7-6/1178-2018-7 Toetuse saaja seisukoht finantskorrektsiooni otsuse eelnõule Kuupäev: 2023-12-14 14:24 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Tere Teile on saadetud Kehtna Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Lugupidamisega Kehtna Vallavalitsus Pargi 2 79001 Kehtna 5348 0602; [email protected] *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal.