OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

aktsiaselts Valga Haigla [email protected] Peetri 2a 13.12.2023 nr 11.2-46/23/1488 68206 Valga linn Registrikood: 10351752 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames otsuse aktsiaseltsile Valga Haigla (edaspidi toetuse saaja) projekti „AS Valga Haigla erakorralise meditsiini osakonna COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikusse“ (projekti nr struktuuritoetuse registris 2014-2020.15.01.21-0131; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke viitenumbriga 259236 „AS Valga Haigla EMO osakonna rekonstrueerimine“ (edaspidi riigihange nr 259236) korraldamisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 12 364,13 eurot. Otsuse tegemise alus on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p-d 2 ja 3, § 46, § 48 lg 3 ning Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 2-8 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja kehtestas riigihankes nr 259236 kvalifitseerimise tingimuse, mis ei ole proportsionaalne hankelepingu esemega, ja rikkus selgituste andmise korda 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja korraldas projekti elluviimiseks konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusega riigihanke nr 259236, mille tulemusena sõlmis ta 05.04.2023 töövõtulepingu nr 6.1-1/12 (edaspidi hankeleping) aktsiaseltsiga TARTU EHITUS. Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 259236 läbiviimise õiguspärasust kontrollides, et toetuse saaja kehtestas hanketeate punktis III.1.3) alapunktis 6 taotlejate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele kvalifitseerimise tingimuse, mis on hankelepingu esemega ebaproportsionaalne osas, milles taotleja spetsialistilt nõutakse üheaegselt nii B-klassi pädevustunnistuse kui ka vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsekvalifikatsiooni olemasolu. Samas, kui seadme ohutuse seaduse § 10 lg-te 2 ja 3 kohaselt piisab isiku kompetentsuse tõendamiseks ainult ühest neist. Hankelepingu esemega ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse seadmisega rikkus toetuse saaja RHS § 98 lg 1. Riigihankest huvitatud ettevõtja juhtis 31.01.2023 küsimusega ID 714580 toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et tulenevalt seadme ohutuse seaduse § 10 lõikest 2 on pädevustunnistus ja kutsetunnistus pädevuse tõendamisel võrdsustatud ning mõlema nõudmine ei ole põhjendatud. Toetuse saaja vastas 02.02.2023, et õigustatud on esitada vaid kas B-klassi pädevustunnistus või kutsekvalifikatsioon tase 6. Riigihanke alusdokumente toetuse saaja ei muutnud. Seetõttu rikkus toetuse saaja RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgituste kaudu riigihanke alusdokumente muuta. 1.2. Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja selgitas 07.08.2023, 17.08.2023, 01.09.2023 ja 27.09.2023 rakendusüksusele, et: Antud juhul kvalifitseeriti ka kõik pakkujad, kelle tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuht omab nii kutsekvalifikatsiooni kui B-klassi pädevustunnistust. Seega ei oleks juba enne selgituste esitamist esitatud pakkumused muutunud mittevastavaks ning pakkumuse oleks saanud esitada ka ilma selgituseta, seega ei olnud tegu uue teabega RHS § 46 lg 3 mõttes. Seadme ohutuse seadusega on loetud kutsetunnistus ja pädevustunnistus samaväärseteks dokumentideks isiku pädevuse tõendamisel vastavas valdkonnas. Kuna alternatiivne kompetentsi tõendamise tingimus tulenes otseselt õigusaktist (seadme ohutuse seaduse § 10 lg 2 ja 3), siis pidi see kõigile vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele teada olema. Kui hankija ei oleks tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhi kohta kehtinud kvalifitseerimistingimuse kohta midagi selgitanud, oleks pakkujatel nagunii seadme ohutuse seaduse § 10 lg-te 2 ja 3 alusel olnud õigus tõendada pädevust alternatiivselt kas kutsetunnistuse või pädevustunnistuse alusel ning hankija ei oleks saanud jätta sellist pakkujat kvalifitseerimata, kuna see olnuks vastuolus seadme ohutuse seadusega. Hankija leiab, et tegu ei ole finantsmõju omava olukorraga, mis annaks RTK-le alust projektile finantskorrektsiooni kohaldamiseks. Pakkumuse maksumusele ei oma mõju see, kas objektijuht omab kumulatiivselt nii kutsetunnistust kui ka pädevustunnistust või ühte neist. Hankel esitasid pakkumuse 5 pakkujat, seega oli piisav konkurents hankel tagatud ning kõnealune kvalifitseerimistingimus ei saanud omada finantsmõju. Puudub alus oletada, et kui hankija oleks kvalifitseerimistingimuse sõnastust muutnud vastavalt antud selgitusele, oleks hankel osalenud veel pakkujaid, kes esitanuks soodsama pakkumuse. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Tervise- ja tööministri 28. septembri 2021 määruse nr 40 „“Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 20 lg 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. Projekti elluviimisel STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise nõue tuleneb toetuse saajale ka Riigi Tugiteenuste Keskuse 10. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0257 punktist 12.3. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on aktsiaselts Valga Haigla, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 tähenduses, sest ta on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud eesmärgiga täita põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu ja mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi RHS § 5 punktides 1-4 nimetatud isikud. Seega, kuivõrd toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 tähenduses, pidi ta riigihanke nr 259236 läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda. Toetuse saaja kehtestas hanketeate punkti III.1.3) alapunktis 6 taotlejate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja meeskonda peab kuuluma tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuht (üks isik), kes peab omama kõrgharidust [---], ning kes peab omama B-klassi pädevustunnistust (seadme ohutuse seadusele ja MTM määrusele nr 88, 09.07.2015; väljaspool Eesti Vabariiki pärit isiku puhul päritoluriigi vastav tunnistus), ning kelle kutsekvalifikatsioon peab olema tõendatud vähemalt elektriinsener, tase 6. [---] Riigihankes nr 259236 oli taotluste esitamise tähtpäev 03.02.2023 kell 11:00. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja esitas toetuse saajale 31.01.2023 järgmise küsimuse ID 714580: Juhime hankija tähelepanu, et vastavalt Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 2 võib isiku kompetentsus olla tõendatud kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Tulenevalt eelpool toodud sättest on pädevustunnistus ja kutsetunnistus pädevuse tõendamisel võrdsustatud ning mõlema – nii pädevustunnistuse kui kutsetunnistuse – nõudmine ei ole põhjendatud. Toetuse saaja vastas 02.02.2023 kell 10:17 järgmiselt: [---] Ülaltoodust [RHS § 98 lg-st 1] tulenevalt oleme Hankijana väljendanud oma tahet tugev- ja nõrkvoolupaigaldise objektijuhi kvalifikatsioonile. RHS § 98. (1) ei saa meie Hankijana nõuda ebaproportsionaalse tingimuse täitmist sellest tulenevalt on õigustatud esitada vaid kas B-klassi pädevustunnistus või kutsekvalifikatsioon tase 6. Käesolevat vastust ei loe Hankija hankealusandmete muutmiseks ning jätab kvalifikatsiooniks vajaliku pakkumuse tegemise tähtaja muutmata. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Toetuse saaja selgitas 07.08.2023, et antud juhul kvalifitseeriti ka kõik pakkujad, kelle tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuht omab nii kutsekvalifikatsiooni kui B-klassi pädevustunnistust. Seega ei oleks juba enne selgituste esitamist esitatud pakkumused muutunud mittevastavaks ning pakkumuse oleks saanud esitada ka ilma selgituseta, seega ei olnud tegu uue teabega RHS § 46 lg 3 mõttes. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et RHS § 46 lg 3 kodifitseerib Eesti varasema vaidlustus- ja kohtupraktika, mis kinnitab, et selgituste kaudu ei tohi riigihanke alusdokumente sisuliselt muuta. Riigihanke alusdokumente saab muuta üksnes seaduses sätestatud korras ning hankijal puudub õigus sellest korrast kõrvale kalduda ka siis, kui hankija kehtestab muutmiseks riigihanke alusdokumentides teistsuguse reeglistiku. Nii ongi RHS § 46 lg 3 üles ehitatud selliselt, et selle teine lause sätestab üldise keelu selgituste kaudu riigihanke alusdokumente muuta ning esimeses lauses sätestatud kriteeriumid annavad konkreetsemad suunised, millele tuginedes teha vahet, kas uute andmete puhul on tegemist riigihanke alusdokumentide muutmise või pelgalt selgitamisega.1 Hanketeates, mis kuulub RHS § 4 punkti 17 kohaselt riigihanke alusdokumentide hulka, kehtestas toetuse saaja kvalifitseerimise tingimuse, milles nõudis, et taotlejal peab olema tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuht, kellel peab olema samaaegselt nii B-klassi pädevustunnistus kui ka vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistus. 02.02.2023 vastas toetuse saaja huvitatud isiku päringule aga selliselt, et tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhil võib olla ainult kas B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri tase 6 kutsetunnistus, mitte mõlemad korraga. Selline vastus läks vastuollu hanketeate punkti III.1.3) alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusega ja oleks eeldanud riigihanke alusdokumentide muutmist RHS-is sätestatud korras. Kui toetuse saaja tahtis vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust leebemaks muuta ja nõuda tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhilt ainult kas pädevustunnistust või kutsetunnistust, ei välista riigihanke alusdokumentide muutmise vajadust toetuse saaja 02.02.2023 vastuse lõppu lisatud lause, et käesolevat vastust ei loe Hankija hankealusandmete muutmiseks ning jätab kvalifikatsiooniks vajaliku pakkumuse tegemise tähtaja muutmata. Selline lause on sisutühi ja sellel puudub õiguslik tähendus, sest riigihanke alusdokumentide muutmise vajaduse üle saab otsustada üksnes hankija vastuse sisu põhjal. Kui hankija vastus läheb vastuollu kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud nõudega, tuleb hankijal a priori riigihanke alusdokumente muuta ja vajadusel, kui RHS seda ette näeb, pikendada taotluste või pakkumuste esitamise tähtaega. Seetõttu rikkus toetuse saaja 02.02.2023 vastusega RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmise kohta. Asjaolu, et toetuse saaja kvalifitseeris ka need taotlejad, kelle tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuht omas nii pädevustunnistust kui ka kutsetunnistust, näitab seda, et toetuse saaja ei rikkunud RHS § 98 lõikes 5 sätestatud kohustust teha taotleja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjalikku otsust. Taotleja õiguspärane kvalifitseerimine ei välista aga RHS § 46 lg 3 rikkumist. Toetuse saaja selgitas 01.09.2023 ja 27.09.2023, et hanketeate punkti III.1.3) alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse eesmärk oli kontrollida, et objektijuhil on piisav pädevus tegemaks seadme ohutuse seaduse kohaselt pädevalt hankelepingu objektiks olevaid tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste töid. Hankija tahe oli taotlejatele mõistetav, kuna täiendavaid küsimusi peale 02.02.2023 vastuse esitamist ei tulnud ning hankedokumente ei vaidlustatud. Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 2 kohaselt, kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. Seadme ohutuse seaduse § 10 lg 3 kohaselt eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele. RHS § 98 lg 1 kohaselt võib hankija kontrollida taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. 1 M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, 2019, lk 313, p 17. Seega peab toetuse saaja hankijana RHS § 98 lg 1 kohaselt kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel jälgima, et need oleksid hankelepingu esemega proportsionaalsed. Tallinna Halduskohus on 03.10.2014 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-14-52158 punktis 19 selgitanud, et kvalifitseerimise tingimust saab pidada proportsionaalseks, kui see on kohane ja vajalik. Tingimus on kohane, kui selle alusel saab hinnata pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita. Vajalikkus tähendab mingi meetme proportsionaalsuse hindamisel seda, et sama tulemust ei ole võimalik saavutada mõne samuti sobiva, ent vähemkoormava meetmega. Kuivõrd hankijale peab jääma mõistlik kaalutlusruum kvalifitseerimise tingimuste seadmise üle otsustamisel, siis tuleks tingimuse vajalikkuse kriteerium sisustada selliselt, et tingimus on vajalik, kui pakkuja suutlikkust leping nõuetekohaselt ja tõrgeteta täita, ei ole võimalik mõistlikult käituva hankija jaoks samaväärselt tõendada kergema tingimuse täitmisega. Siiski ei saa juhinduda vaid kaalutlusest, et pakkuja pädevus peab olema tõendatud võimalikult suurel määral, sest see viib ebamõistlikult rangete tingimusteni. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui see tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse. Toetuse saaja selgitas oma 01.09.2023 ja 27.09.2023 vastustes, et tema eesmärk oli kontrollida, kas objektijuhil on piisav pädevus, et teostada hanke objektiks olevaid tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste töid seadme ohutuse seaduse kohaselt. Seadme ohutuse seaduse § 10 lõigete 2 ja 3 kohaselt piisab isiku pädevuse/kompetentsuse tõendamiseks kas kutsetunnistuse või pädevustunnistuse omamisest vastavas valdkonnas. Seetõttu, võttes arvesse seadme ohutuse seaduse § 10 lõikeid 2 ja 3 ning toetuse saaja 01.09.2023 ja 27.09.2023 selgitust, on rakendusüksus seisukohal, et hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks puudus vajadus nõuda tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhilt nii B-klassi pädevustunnistust kui ka vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistust. See omakorda tähendab, et hanketeate punkti III.1.3) alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimus on hankelepingu esemega ebaproportsionaalne osas, milles nõutakse, et tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhil peab olema nii B-klassi pädevustunnistus kui ka vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistus. Toetuse saaja leidis 07.08.2023 vastuses, et RHS § 98 lg 1 ning seadme ohutuse seaduse § 10 lg- te 2 ja 3 alusel oleks pakkujatel nagunii olnud õigus tõendada pädevust alternatiivselt kas kutsetunnistuse või pädevustunnistuse alusel ning hankija ei oleks saanud jätta sellist pakkujat kvalifitseerimata, kuna see olnuks vastuolus seadme ohutuse seadusega. Rakendusüksus selgitab, et nii see siiski ei ole. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Seega on hankija enda poolt kehtestatud kehtivate hanketingimustega seotud, isegi siis, kui need on õigusvastased. See omakorda tähendab, et kuigi seadme ohutuse seaduse § 10 lõiked 2 ja 3 annavad isikule õiguse tõendada oma kompetentsust vastavas valdkonnas kas kutsetunnistusega, pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga, oleks toetuse saaja pidanud jätma taotleja siiski kvalifitseerimata, kui tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhil oleks olnud ainult üks nendest dokumentidest. Asjaolu, et kvalifitseerimise tingimus on vastuolus seadme ohutuse seaduse § 10 lõigetega 2 ja 3, muudab kvalifitseerimise tingimuse õigusvastaseks, kuid see ei tähenda, et toetuse saaja ning riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjad ei pea kehtivat tingimust järgima, vaatamata sellele, et see on õigusvastane. Toetuse saaja selgitas 01.09.2023, et hankija tahe oli taotlejatele mõistetav, kuna täiendavaid küsimusi peale 02.02.2023 vastuse esitamist ei tulnud ning hankedokumente ei vaidlustatud. Rakendusüksus juhib siinkohal tähelepanu, et RHS-i järgmise kohustus on hankijal, mitte riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatel. Osadele riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele võis toetuse saaja tahe pärast 02.02.2023 vastust tõesti mõistetav olla. See aga ei tähenda seda, et toetuse saaja võiks rikkuda RHS § 98 lõikest 1 tulenevat kohustust kehtestada hankelepingu esemega proportsionaalsed kvalifitseerimise tingimused ja RHS § 98 lõikest 5 tulenevat kohustust teha taotleja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjalikku otsust, lähtudes hanketeates kehtestatud kehtivatest kvalifitseerimise tingimustest. Samuti ei ole ettevõtjatel kohustust heidutava mõjuga kvalifitseerimise tingimuse tuvastamisel esitada hankijale selgitustaotlust või tingimust vaidlustada. Seetõttu ei saa ettevõtjate toetuse saaja poole (uuesti) mittepöördumisest ja riigihanke alusdokumentide vaidlustamata jätmisest teha järeldusi tingimuse õiguspärasuse (RHS-iga kooskõla) kohta. Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 46 lg 3, sest ta läks 02.02.2023 selgituse andmisel hanketeates esitatud nõudega vastuollu. Toetuse saaja rikkus ka RHS § 98 lg 1, sest ta kehtestas kvalifitseerimise tingimuse, mis oli hankelepingu esemega ebaproportsionaalne. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 20 lg-st 5 ja 10. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0257 punktist 12.3 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hankelepingule kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 ja ühendmääruse § 21 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Toetuse saaja selgitas 07.08.2023 ja 27.09.2023, et pakkumuse maksumusele ei oma mõju see, kas objektijuht omab kumulatiivselt nii kutsetunnistust- kui ka pädevustunnistust või ühte neist. Rakendusüksus selgitab, et kohustuse rikkumise rahalist mõju või selle puudumist ei saa hinnata ainult riigihankele esitatud pakkumuste maksumuse põhjal, vaid selleks tuleb vaadata ka seda, kas pakkujate ring oleks võinud rikkumise puudumise korral olla suurem. Toetuse saaja leiab oma 27.09.2023 vastuses, et tegu ei ole finantsmõju omava olukorraga, mis annaks RTK-le alust projektile finantskorrektsiooni kohaldamiseks. Rahaline mõju saaks esineda eelkõige juhul, kui hankel kehtestatud õigusvastaselt piirava kvalifitseerimistingimuse tõttu ei saanud hankel osaleda piisav hulk pakkujaid konkurentsi tagamiseks ning kvalifitseerimistingimuse muutmisel oleks potentsiaalselt saanud osaleda rohkem pakkujaid ning hankijal oleks olnud võimalus saada odavam pakkumus. Osundame, et hankes osales 5 pakkujat, kes kõik kvalifitseeriti. See on kahtlemata piisav hulk pakkujaid konkurentsi tagamiseks. Kõigil hankes osalenud pakkujate elektritööde objektijuhtidel oli kas A- või B-klassi pädevustunnistus, lisaks oli kolme pakkuja objektijuhil ka elektriinseneri tase 7 kutsetunnistus, kahel pakkujal mitte. Järelikult olid pakkujad teadlikud, et kvalifitseerimistingimuses kehtestatud B-pädevustunnistuse ja elektriinseneri tase 6 kutsekvalifikatsiooni nõue on antud hankes samaväärsed vastavalt seadme ohutuse seaduses sätestatule ning pädevate elektritööde objektijuhtide leidmine ei tekitanud raskusi. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumise rahaline mõju tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Selleks, et öelda, et rikkumisel puudub rahaline mõju, peab eespool viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus olema välistatud. Teisisõnu peab olema välistatud riigihanke teistsugune tulemus, mida saab teha ainult siis, kui saaks tõsikindlalt väita, et rikkumise puudumise korral ei oleks taotlejate ring muutunud. Toetuse saaja ei saa teada ega tõsikindlalt väita, et kõik riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjad said hanketeate punkti III.1.3) alapunktis 6 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusest aru selliselt, et kvalifikatsiooni tõendamiseks piisab sellest, kui tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhil on ainult üks nõutud dokumentidest. Seetõttu ei saa välistada võimalust, et mõni riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtja otsustas vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse tõttu riigihankel osalemisest loobuda, kuna ta ei saanud kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest tulenevalt eeldada, et ta võib tingimuse täitmise tõendamiseks esitada kas B-klassi pädevustunnistust või vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistust. Rakendusüksus leiab, et tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhi kvalifikatsioon ehk see, kas nimetatud isik omab nii B-klassi pädevustunnistust kui ka vähemalt elektriinseneri tase 6 kutsetunnistust või ainult ühte neist dokumentidest, omab kahtlemata mõju taotlejate ringile. Taotlejal on kindlasti lihtsam leida turult tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhti, kellel on ainult üks eespool nimetatud dokumentidest. Ka toetuse saaja 27.09.2023 vastusest selgub, et viiest riigihankel osalenud taotlejast vastasid vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele kolm taotlejat ning kaks taotlejat esitasid tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhiks isiku, kellel oli ainult kas A- või B-klassi pädevustunnistus. See tähendab, et nii pädevustunnistuse kui ka kutsetunnistuse üheaegne omamine ei ole elektrivaldkonnas sugugi levinud praktika. Asjaolu, et toetuse saaja tegi oma 02.02.2023 vastuse nähtavaks/kättesaadavaks kõikidele riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele, ei tähenda seda, et kõik riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjad said teha otsuse riigihankel osalemise kohta sellest vastusest lähtudes. Hankija eksitab riigihankest huvitatud ettevõtjaid, kui ta annab selgitusi, mis lähevad riigihanke alusdokumentidega vastuollu. Kui hankija rikub RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, ei ole teada, millest lähtuvad ettevõtjad riigihankes osalemise/mitteosalemise otsuse tegemisel - kas riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest, nagu näeb ette RHS, või hankija selgitusest. Ühed ettevõtjad võivad olla riigihankeõiguse osas rohkem informeeritud kui teised ja teada, et õiguspäraselt käitudes ei tohi hankija kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuda RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevast selgitusest ega kvalifitseerida taotlejat, kes ei vasta kõikidele hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, isegi kui mõni tingimus on vastuolus seadme ohutuse seaduse § 10 lõigetega 2 ja 3. Teised ettevõtjad võisid mistahes põhjusel toetuse saaja selgitust mitte lugeda, vaid üksnes riigihanke alusdokumente. Kolmas kategooria ettevõtjaid on aga need, kes toetuse saaja selgitust lugesid ja sellega ka arvestasid, kuid kes järelikult ei vastanud vaidlusalusele kvalifitseerimise tingimusele. See omakorda tähendab, et võis tekkida olukord, kus ühed ettevõtjad võisid lähtuda riigihanke alusdokumentides esitatud nõuetest ja teised ettevõtjad toetuse saaja 02.02.2023 selgitusest. Seetõttu ei saa välistada, et ettevõtjad, kes lugesid hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimust ja/või teadsid, et see on täitmiseks kohustuslik nii taotlejatele kui ka toetuse saajale endale, jätsid riigihankel osalemata, sest neil ei olnud võimalik leida tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhti, kellel oleks olnud nii nõutud pädevustunnistus kui ka kutsetunnistus. Rakendusüksus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et toetuse saaja esitas oma vastuse 02.02.2023 kell 10:17 ning riigihankes oli taotluste ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise tähtpäev 03.02.2023 kell 11:00. Seega jättis toetuse saaja ettevõtjatele vastusega arvestamiseks, juhul kui ettevõtjad vastusega arvestasid, natuke üle 24 tunni. Riigihange nr 259236 oli alla rahvusvahelise piirmäära ehitustööde riigihange. RHS § 82 lg 1 kohaselt peab hankija riigihanke alusdokumentide muutmise korral pikendama taotluste esitamise tähtaega selliselt, et muudetud hanketeate registrile esitamisest arvates oleks see tähtaeg võrdne vähemalt poolega vastavast RHS §-s 94 sätestatud minimaalsest tähtajast. RHS § 94 lg 1 punkti 1 kohaselt konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. Seega vähemalt pool RHS §-s 94 sätestatud minimaalsest tähtajast on 8 päeva, mille toetuse saaja oleks pidanud riigihankel osalemisest huvitatud ettevõtjatele jätma taotluse ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamiseks, kui toetuse saaja oleks hanketeadet muutnud vastavalt oma 02.02.2023 selgitusele. See omakorda tähendab, et RHS-i kohaselt on piisav aeg muudatusega arvestamiseks 8 täispäeva. Toetuse saaja jättis aga ettevõtjatele vastusega arvestamiseks natuke üle 24 tunni. Seda proportsiooni vaadates (24 tundi vs 8 täispäeva) on rakendusüksus seisukohal, et ettevõtja, kes loobus riigihankel osalemisest nõutud kvalifikatsiooniga tugev- ja nõrkvoolupaigaldiste objektijuhi puudumise tõttu, ei oleks pruukinud jõuda 24 tunni jooksul (kuhu sisse jääb ka puhkeaeg, sh alltöövõtjate oma) sõlmida vajalikke kokkuleppeid ja täita riigihankel osalemiseks vajalikke dokumente. Toetuse saaja leiab oma 27.09.2023 vastuses, et puudub alus oletada, et kui hankija oleks kvalifitseerimistingimuse sõnastust muutnud vastavalt antud selgitusele, oleks hankel osalenud veel pakkujaid, kes esitanuks soodsama pakkumuse. Osundame, et hanke võitnud AS Tartu Ehitus pakkumuse maksumus oli 16,6% võrra madalam kõigi pakkumuste keskmisest maksumusest. Seega on ebatõenäoline eeldada, et hankel võinuks osaleda veelgi madalama maksumusega pakkumusi. RHS § 115 lg 2 p 1 seab piiri 20%-le teiste pakkumuste keskmisest, mil on alust kahtlustada juba põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse esitamist. Rakendusüksus jääb oma seisukoha juurde, et ainuüksi riigihankel juba osalenud taotlejate arvu põhjal ei saa teha järeldust nende riigihankest huvitatud ettevõtjate kohta, kes oleksid võinud riigihankel veel osaleda (ja esitada soodsama hinnaga pakkumuse), kuid kes ei teinud seda ebaproportsionaalse kvalifitseerimise tingimuse tõttu. Siinkohal ei saa ka riigihankele esitatud pakkumuste maksumuste põhjal teha järeldust, kas rikkumise puudumise korral oleks või ei oleks taotlejate ring muutunud. Veel vähem ei saa teha järeldust (ega välistada), et isegi kui taotlejaid oleks võinud olla rohkem, ei oleks nad riigihankele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujast soodsama hinnaga pakkumust teinud. Esiteks märgib rakendusüksus, et toetuse saaja poolt viidatud 20% ja 16,6% vahele jääb veel rahalist ruumi, millisel juhul ei pea hankija RHS § 115 lg 2 punktis 1 sätestatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimenetlust läbi viima. Teiseks, isegi kui hankija oleks (potentsiaalse pakkuja pakkumuse maksumuse tõttu) kohustatud RHS § 115 lg 2 punktis 1 sätestatud kontrollimenetlust läbi viima, ei ole hankijal RHS § 115 lõikest 8 tulenevalt kohustust ega ka õigust sellist pakkumust automaatselt tagasi lükata. Kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu taotlejate osalemist riigihankel nr 259236, ei ole teada, milline oleks võinud olla riigihankes nr 259236 taotlejate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta oleks järginud kõiki RHS-ist tulenevaid nõudeid. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS § 98 lg 1 rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega. Ühendmääruse § 223 lg 1 punkti 4 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra, kui taotleja kvalifitseerimiseks on seatud tingimus, mis on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkti 1 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra, kui ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 nimetatud olukorral puhul esines piirav tingimus kvalifitseerimise tingimustes, kuid mitu ettevõtjat vastasid kvalifitseerimise tingimustele. Riigihankel nr 259236 osales 5 taotlejat, kes kõik kvalifitseeriti ja kes esitasid riigihankele ka pakkumuse. Seega esineb antud juhul ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 ja lg 2 punktis 1 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul õiguspärane rakendada 5% suurust finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 223 lg 1 punktis 4 ja lg 2 punktis 1 nimetatud aluse esinemise korral 5% finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust, puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus. Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega kohustuse eiramise võimalikku mõju juba kaalutud. Seega on õigusnormiga eeldatud, et kahju tekkis ja selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ka Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega Euroopa Liidu reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa Liidu eelarvet ja siseturgu. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ja aktsiaseltsi TARTU EHITUS vahel 05.04.2023 sõlmitud hankelepingule 5%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 259236 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 3 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikuravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raames kokku summas 247 282,69 eurot käibemaksuga. Riigihankega nr 259236 seotud kulud: Kuludokumendi Abikõlblik Rikkumisega seotud Rikkumisega seotud tunnus summa summa 5% summa seisund 2 8 137,55 eurot 406,88 eurot Makstud 3 5 793,72 eurot 289,69 eurot Maksmata 4 12 204,26 eurot 610,21 eurot Maksmata 5 17 387,84 eurot 869,39 eurot Maksmata 6 35 789,80 eurot 1 789,49 eurot Maksmata  7 71 376,29 eurot 3 568,81 eurot Maksmata 8 96 593,23 eurot 4 829,66 eurot Maksmata Kokku 247 282,69 eurot 12 364,13 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks ühendmääruse § 223 lg 1 punkti 4 ja lg 2 punkti 1, loeb rakendusüksus riigihanke nr 259236 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulust (247 282,69 eurot) mitteabikõlblikuks kuluks 5% ehk 12 364,13 eurot. Kui toetuse saaja esitab järgnevates kuludokumentides veel riigihanke nr 259236 tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tekkinud kulusid, loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks kuluks 5%, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve ja toetus. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Riigi Tugiteenuste Keskuse 10. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0257 punkti 3 kohaselt moodustab projekti abikõlblikest kuludest 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus. Seega STS § 46 lg 3 kohaselt moodustab ka mitteabikõlblikust kulust 100% Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus. 2. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 22.11.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 06.12.2023. Toetuse saaja täiendavat seisukohta ei esitanud. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „AS Valga Haigla erakorralise meditsiini osakonna COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 12 364,13 eurot, millest 100% moodustab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus; 2. vähendada kuludokumentides tunnusega 3-8 riigihankega nr 259236 seotud abikõlblikku kulu kokku 11 957,25 euro võrra; 3. nõuda aktsiaseltsilt Valga Haigla osaliselt tagasi kuludokumendi tunnusega 2 alusel väljamakstud toetus summas 406,88 eurot; 4. tasaarveldada otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav toetus summas 406,88 eurot aktsiaseltsile Valga Haigla projekti raames edaspidi väljamakstava toetusega, vähendades seda 406,88 euro võrra; 5. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikuravi võimekuse  suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ mitteabikõlbliku kulu 12 364,13 euro võrra; 6. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada järgnevates kuludokumentides riigihanke nr 259236 hankelepingu alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve ja toetus; 7. muuta Riigi Tugiteenuste Keskuse 10. märtsi 2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0257 punkte 2 ja 3 ning sõnastada need järgmiselt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 268 707,87 eurot. 3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 268 707,87 eurot.“. Otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme määruse § 4 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. STS § 51 lg 1 kohaselt on enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetluse läbimine kohustuslik. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]