Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord

Rahandusministeerium [email protected] 11.12.2023 nr 18-5/2023/5043-1 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Ettevõtja varustuskindluse toetuse muutmine Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Arvestades vajadust rakendada muudatused enne aasta lõppu, palume eelnõu kooskõlastada kiireloomulisena 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kaupo Sempelson 625 6350 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 04.12.2023 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS 2023 nr Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruses nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõna „kahte“ arvuga „2,25“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) elektrifitseerimine – teiste energialiikide asemel elektrienergia kasutuselevõtt või fossiilsel energialiigil töötava seadme asendamine elektril töötava seadmega;“; 3) paragrahvi 8 lõike 5 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) toetatava tegevusega seotud ehitis ja selle alune maa on taotleja omandis või ehitise alusele maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus, isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja; 3) kui toetatav seade paigaldatakse ehitisse või seda kasutatakse ehitises, peab ehitis olema taotleja omandis või kasutuses punktides 2 või 2¹ sätestatud tingimuste kohaselt.“; 4) paragrahvi 8 lõiget 5 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses: „2¹) toetatava tegevusega seotud ehitise kasutamiseks on taotleja sõlminud kirjaliku üüri- või rendilepingu tähtajatult või vähemalt viieks aastaks arvates vahendusasutusele taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on väikeettevõtja, ning vähemalt seitsmeks aastaks taotluse esitamise kuupäevast, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja, või käesolevas punktis sätestatud nõuete täitmist võimaldava eellepingu, kui nimetatud ehitis on valmimisel;“; 5) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „31. detsember 2023“ tekstiosaga „30. juuni 2024“; 6) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Toetust ei saa taotleda äriühing, kelle taotluses sisalduv projekt on seotud fossiilkütuse kasutamisega.“; 8) paragrahvi 12 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui toetust taotletakse, et osta § 7 lõikes 2 nimetatud seade, mis paigaldatakse ehitisse või mida kasutatakse ehitises, esitatakse koos taotlusega § 8 lõike 5 punktides 2 või 2¹ sätestatud nõude täitmist tõendav leping, kui ehitis ei ole taotleja omandis. Hoonestusõiguse, isikliku kasutusõiguse või kasutusvalduse seadmise lepingu esemeks oleval kinnisasjal peab asuma ehitis, milles seade asub või kus seadet kasutatakse.“; 9) paragrahvi 12 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) paragrahvi 8 lõike 5 punktis 21 sätestatud nõuete täitmist võimaldav eelleping, kui ehitis on valmimisel.“; 10) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 14 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui toetust antakse ajutise riigiabi raamistiku alusel otsustab vahendusasutus toetuse andmise 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast, kuid hiljemalt 30. juunil 2024.“; 12) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Taotluse rahuldamise otsuses nähakse kõrvaltingimusena ette üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui taotlusega esitati § 8 lõike 5 punktis 2¹ sätestatud eelleping.“; 13) määrust täiendatakse 8. peatükiga järgmises sõnastuses: „8. peatükk Määruse rakendamine § 28. Määruse rakendamine 2023. a detsembris vastu võetud § 8 lõike 5 punktide 2–3, § 12 lõike 3 ja lõike 4 punkti 5 ning § 20 lõike 4¹ redaktsiooni rakendatakse taotlustele, mis on esitatud pärast nimetatud muudatuse jõustumist.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja infotehnoloogiaminister Ahti Kuningas kantsler  04.12.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30. mai 2023. a määruse nr 30 „Ettevõtja varustuskindluse toetuse tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel. Eelnõuga pikendatakse ajutise kriisiabi raamistiku alusel toetuse andmise võimalust kuni 30. juunini 2024. Ühtlasi parandatakse seni määruse rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna äriarenduse ja ekspordi valdkonna ekspert Kaupo Sempelson (625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse § 2 lõiget 2 ning sätestatakse, et riigiabi ajutise raamistiku alusel antav riigiabi koos määruse alusel antava toetusega ei tohi lõppsaaja kohta ületada 2,25 miljonit eurot. Varem kehtis määr 2 miljonit eurot. Eelnõu punktiga 2 defineeritakse termin elektrifitseerimine. Seni on mõiste tekitanud taotluste menetlemisel segadust. Eelnõu punktidega 3 ja 4 laiendatakse võimalusi toetust taotleda ka neil ettevõtjatel, kel on isiklik kasutusõigus või kasutusvaldus ehitisele ja selle alusele maale või kellel on sõlmitud üüri-või rendileping. Seni piiras § 8 lõike 5 punkti 2 sõnastus taotleja investeeringuobjekti ainult omandi- või hoonestusõiguse olemasoluga. Samuti fikseeritakse ajapiirangu algus taotluse e s i t a m i s e kuupäevaga, kuna viidatud lepingud on nõutud koos taotlusega. Senine sõnastus määras algusajaks taotluse rahuldamise kuupäeva, ent see ei saa olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. Selguse huvides lisatakse, et aktsepteeritav on tähtajatu üüri- või rendileping. Praktikas on kerkinud vajadus käsitleda juhtumeid, kus ehitis, kuhu soovitakse toetuse abil omandatav seade paigaldada või seda ehitises kasutada, on alles valmimas. Ehitamisega peab olema alustatud. Sellisel juhul sõlmitakse eelleping. Eelnõu punktiga 5 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi poole aasta võrra, võimaldamaks taotlejal kuni 30. juunini 2024 taotleda toetust ka riigiabi ajutise raamistiku alusel. Eelnõu punktidega 6 ja 7 võimaldatakse toetust taotleda, kui taotleja põhi- või kõrvaltegevusala on seotud fossiilkütustega, kuid projekt ei ole fossiilkütusega seotud. Säte laiendab võimalike taotlejate ringi. Samas ei leevendata nõudeid, kuna taaste ja vastupidavuskava nõuded fossiilkütuste välistamise osas jäävad endiselt kehtima. See tähendab, et ei toetata projekte ega tegevusi fossiilsete kütuste tootmiseks, töötlemiseks, ladustamiseks jm käitlemiseks. Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 12 lõiget 3, mille kohaselt tuleb esitada nõuetekohane leping, sealhulgas eelleping, kui ehitist alles ehitatakse. Oluline on, et ehitamisega on alustatud. Eelnõu punktiga 9 lisatakse esitatavate dokumentide loetellu eelleping, juhul kui see on asjakohane. Eelnõu punktiga 10 tehakse tehniline parandus, kuna viidatavaid punkte kehtivas määruses enam ei ole. Eelnõu punktiga 11 muudetakse otsuse tegemise tähtpäeva tulenevalt riigiabi ajutise raamistiku kehtivuse pikenemisest poole aasta võrra, võimaldamaks taotlejal ka pikemalt toetust taotleda. Samuti kaotatakse piirang, mis ei luba teha otsuseid enne, kui Euroopa Komisjon on teinud riigiabi teatise kohta lubava otsuse. Kuna riigiabiluba on olemas, pole piirang enam asjakohane. Eelnõu punktiga 12 nähakse, et taotluse rahuldamise otsuses märgitakse kohustusliku kõrvaltingimusena üüri- või rendilepingu esitamise kohustus, kui esitati eelleping. Eelnõu punktiga 13 sätestatakse rakendussäte, mille kohaselt rakendatakse toetatava tegevusega seotud ehitise ning ehitise, millesse toetuse abil ostetav seade paigutatakse või kus seda kasutatakse, kasutamisega seotud muudatusi taotlustele, mis esitatakse pärast muudatuste jõustumist. Rakendussäte on vajalik, sest toetust taotletakse jooksvalt ning kui muudatused jõustuvad ajal, mil isik on taotluse esitanud, kuid selle osas ei ole veel otsust tehtud, tuleb kohaldada taotluse esitamise ajal kehtinud redaktsiooni. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELTL 352,24.12.2013, lk1–8); 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75); 3. Euroopa Komisjoni 9. novembri 2022. aasta teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (ELT C 426 I, 09.11.2022, lk 1–34, muudetud 20.11.2023/ konsolideeritud tekst). 4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel, kes nõustab taotlejaid, võtab vastu taotlusi, analüüsib, kas toetuse andmine on riigiabi või vähese tähtsusega abi, teeb vastavuskontrolli ja korraldab hilisemat hindamist, teeb otsuseid, maksab välja ja vajaduse korral nõuab toetusi tagasi. Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise rakendamisega. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.