Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus NARVA HAIGLA [email protected] Haigla tn 7 20.12.2023 nr 11.2-46/23/1534 20104, Ida-Viru maakond, Narva linn Registrikood: 90003217 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” raames otsuse Sihtasutus NARVA HAIGLA (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ (toetuste registris nr 2014- 2020.15.01.21-0160; edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke (edaspidi ka hange) nr 252545 „Haigla 1, III korrusel AIRO isolatsiooni palatite rajamise projekteerimistööd“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 6 726,00 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 228 samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) tunnustega 2 ja 3 ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja on selgituste alusel muutnud riigihanke alusdokumente ja sõlminud hankelepingu, mis ei vasta RHAD-i hankelepingu projektile 1.1. Rikkumise asjaolud Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 252545 „Haigla 1, III korrusel AIRO isolatsiooni palatite rajamise projekteerimistööd“ (hanketeade avaldati 20.07.2022; edaspidi hange nr 252545) pakkumuste esitamise tähtajaga 05.09.2022. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Projektibüroo OÜ 25.10.2022 projekteerimistööde töövõtuleping nr 25/10/22 (edaspidi hankeleping) maksumusega 59 000 eurot (käibemaksuta). Rakendusüksus tuvastas hanke nr 252545 kontrollimisel, et toetuse saaja on muutnud selgitustega hanke nr 252545 alusdokumente (edaspidi ka RHAD) ja sellega rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Lisaks ei vasta sõlmitud hankeleping RHAD lepinguprojektile ja sellega on rikutud RHS § 12 lõike 1 nõudeid. RHAD-i Lähteülesande, mis on RHR-s avaldatud 26.08.2022, lisa 3 „Leping (projekt)“ (edaspidi hankelepingu projekt) punktis 5.14 on hankija sätestanud järgmist: „Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt.“ Hankemenetluse läbiviimise ajal, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, esitasid hankest huvitatud ettevõtjad toetuse saajale riigihangete registri (edaspidi ka RHR) kaudu küsimusi hanke nr 252545 alusdokumentide kohta. Hankest huvitatud ettevõtja esitas 04.08.2022 RHR-i kaudu järgmise küsimuse hanke alusdokumendi kohta (ID 674764): „Vastavalt Keeleseadusele riigiasutustes ja riigi asutatud sihtasutuses asjaajamine toimub eesti keeles. Palume likvideerida vene keelse asjaajamise/suhtluse nõue. Hankija vastas 09.08.2022 järgmiselt: „Üksüheselt vene keele nõuet likvideerida ei saa, sest: 1) Narva Haigla ei ole ei riigiasutus ega riigi poolt asutatud sihtasutus; 2) venekeelne kogukond moodustab Narvast enam kui 90 % ning suhtluskeeleks on peamiselt justnimelt vene keel; 3) hetkel on huvitatud isikute ringis ettevõtteid nii Eestist kui ka väljaspool Eestit, samuti on huvitatud isikute hulgas erinevaid projekteerimistettevõtteid, milles töötajaskond suhtleb näiteks meelsamini vene keeles - Hankija ei pea mõistlikuks seada keelelist piirangut; 4) juhul kui edukaima pakkumuse esitab ettevõte, mille töötajaskond koosneb inimestest, kelle emakeeleks on vene keel, siis miks peaks Hankija piirama suhtlust muuhulgas ka vene keeles, eriti kui see puudutab mingit terminoloogiat. 5) analoogne teema on ka inglise keelega. Eeltoodust tulenevalt on Hankija seisukohal, et suhtluskeelteks, eriti arvestades huvitatud isikute ringi, jäävad eesti, vene või inglise keel.“ Sellega on hankija hanke nr 252545 seotud küsimusele (ID 674764) vastates andnud hankest huvitatud ettevõtjatele keelenõude kohta uut informatsiooni, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, kuid mida on vajalik teada pakkumuste koostamisel. Antud infost sõltub võimalike pakkujate ring ja seeläbi ka pakkumuse koguhind. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente. RHAD-s ei ole hankija vastavat infot täiendanud. Hankes nr 252545 viis RHS § 46 lõike 3 rikkumine selleni, et toetuse saaja lähtus hankelepingu sõlmimisel enda selgitusest, mitte riigihanke alusdokumentidest. Edukaks tunnistatud pakkujaga 25.10.2022 sõlmitud hankelepingu punkt 6.14 on sõnastatud järgmiselt: „Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise Tellijaga eest, vene või inglise keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad eesti, vene või inglise keelt.“ Sellega on hankija läinud vastuollu ka RHS § 120 lõike 1 nõudega, mille kohaselt tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Seega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente, RHS § 120 lõikes 1 toodud nõuet, et hankeleping sõlmitakse RHAD-s ettenähtud tingimustel, ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. 1.2. Toetuse saaja selgitused 19.07.2023 e-kirjas selgitas toetuse saaja: „Hankelepingu esialgsed tingimused, mis oli alusdokumentide koosseisus kandis dokumendi pealkirja „lepingu olulised tingimused (160822).docx ning selles ei olnud väidete aluseks olnud punkte.“. Peale rakendusüksuse selgitust, mille kohaselt viitab toetuse saaja oma 19.07.2023 saadetud vastuses kehtetule dokumendile ning et kehtivaks dokumendiks on 26.08.2022 avaldatud Lähteülesanne, mis sisaldab mh ka hankelepingu projekti, vastab toetuse saaja 04.08.2023 e- kirjaga: „Jääb selgusetuks, millist nn teavet on 09.08.22 selgitustega andnud, mis muudaksid hanke alusdokumente?“ ja 21.09.2023 saadetud selgituses: „Pole välistatud, et ekslikult läks kasutusse kehtetu versioon“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4 6/ 0268 punktile 12.3 on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS-i, selle alusel antud õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut, sh kohustub toetuse saaja tagama seoses hankimisega STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. Tervise- ja tööministri 28.09.2021 määruse nr 40 „„Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates” toetuse andmise tingimused avatud taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 20 lõikele 5 on toetuse saaja kohustatud seoses hankimisega tagama STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Narva Haigla, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-s sätestatud korda. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid ühtemoodi. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. RHS § 46 lõige 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Rakendusüksus tuvastas, et hankija on hanke nr 252545 alusdokumentidega seotud küsimusele vastates andnud RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevat uut teavet, mis ei sisaldunud RHAD-s. Toetuse saaja on vastuses andnud uut infot, mille järgi on RHAD-i nõuet, mille järgi kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt, laiendanud selgitusega selliselt, et suhtluskeelteks jäävad eesti, vene või inglise keel. Sellega on hankija hanke nr 252545 seotud küsimusele vastates andnud hankest huvitatud ettevõtjatele keelenõude kohta uut informatsiooni, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, kuid mida on vajalik teada pakkumuste koostamisel. Antud infost sõltub võimalike pakkujate ring ja seeläbi ka pakkumuse koguhind. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente. RHAD-s ei ole hankija vastavat infot täiendanud. Selgituste kaudu hankedokumentide muutmine on lubamatu, kuna huvitatud isikutel pole kohustust „Teabevahetuse“ alajaotuses sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda ning selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks kättesaadav sama informatsioon riigihanke objekti kohta, peab vastav teave olema esitatud riigihanke dokumentides (või hanketeates), mitte aga „Teabevahetuse“ rubriigis. Eeltoodust tulenevalt peaks hankija huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus juba hankedokumentides (sh hanketeates) või edastab hankija oma selgitustega täiendavat informatsiooni, mis võiks koostatavat pakkumust oluliselt muuta. Hankijal tuleks asetada end huvitatud isiku olukorda ning hinnata, kas juhul kui huvitatud isik hankija poolt selgitusega antavat informatsiooni kätte ei saa ning koostab pakkumuse ainult hankija poolt tehnilises kirjelduses/lähteülesandes esitatu põhjal, siis kas selline pakkumus oleks endiselt vastav ning juhul kui pakkuja hankijale sellist teenust osutab, siis kas need on teenused, mida hankija silmas pidas. Toetuse saaja RHR-s teabevahetuse käigus 09.08.2022 antud vastuses (ID 674764) sisaldub keelenõude osas informatsioon, ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik, sest tegemist on uue teabega, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud. Riigihanke alusdokumente toetuse saaja ei muutnud ega lisanud andmeid, mida toetuse saaja esitas riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitustena. Seega on toetuse saaja otsuse punktis 1.1. nimetatud selgitustega andnud uut informatsiooni, mida RHAD ei sisaldanud ning ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused RHAD-le mittevastavaks või muutuks nende sisu, kui pakkujad oleksid antud vastustest lähtunud. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja rikkus RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi hankija selgituste alusel RHAD- i muuta, ning RHS § 3 punkte 1 ja 2, kuivõrd ei tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt antud selgitustest RHAD-i hankelepingu projekti muutnud, on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale. Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 on loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud. RHS § 120 lõike 1 järgi sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Riigihanke alusdokumentides olev nõue, mille järgi kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise tellijaga vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt, on eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingus täiendatud selliselt, et lepingu osapoolel on võimalik valida tagatavaks suhtluskeeleks kas eesti, vene või inglise keel. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et sõlmides hankelepingu, mis ei ole vastavuses riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel, ei ole hankija järginud RHS § 120 lõike 1 nõuet. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 p 1 ja p 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning § 46 lg 3 ja § 120 lg 1 sätestatud nõudeid. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lg 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.4. Hanke nr 252545 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr 10% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4 peatükis ei ole sätestatud teisiti. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt hanke nr 252545 osas talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud hankes pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks hanke läbiviimisel lähtunud RHS-ist, eelkõige kui toetuse saaja poleks selgitustega muutnud RHAD-i. Hankest huvitatud ettevõtjad, kes teabevahetust lugemata ei teadnud, et hankija on laiendanud keelenõuet ja tuginedes RHAD-s välja toodud keelenõudele, võisid jätta pakkumuse esitamata. Kui selgitustega antud uus teave oleks RHAD-i sisse viidud, siis oleks võinud olla rohkem või teistsuguse hinnaga pakkumuste pakkujaid. Lisaks on hankija sõlminud hankelepingu laiendatud tingimustel keelenõude osas, mis ei sisaldu riigihanke alusdokumentides, vaid RHR teabevahetuse rubriigis. Hankemenetluse läbiviimise ajal teabevahetuse raames antud selgitused on nähtavad vaid neile riigihankest huvitatud ettevõtjatele, kes laadisid riigihangete registrist riigihanke alusdokumendid alla, tutvusid nendega, kuid jätsid riigihanke nr 252545 juurde registreerimata, sest neil puudus võimalus/oli raskendatud tagada suhtlemine tellijaga just vene keeles (kaasata lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt), ei saanud toetuse saaja 09.08.2022 selgitust ja ei teadnud, et toetuse saaja aktsepteerib suhtluskeeltena lisaks vene keelele ka eesti või inglise keelt. Eelnevast tulenevalt leiab rakendusüksus, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hankes nr 252545 ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et RHS § 46 lõike 3 ja § 120 lõike 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Hankest huvitatud ettevõtjad ei oma üldjuhul eriteadmisi riigihangete õigusest ja usaldavad RHS-i järgimise osas eelkõige hankijat. Punktis 1.1. nimetatud rikkumiste osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10 või 25%), välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ka ühendmääruse seletuskirjas on välja toodud, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul on 25%-st madalama määra rakendamine proportsionaalne juhul, kui riigihanke teistsugune tulemus ei ole faktiliselt kinnitust leidnud, ent selle esinemise võimalikkus ei ole välistatud ning rikkumise raskus ja ulatus ei ole suur. Eeltoodud seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25 protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25% asemel.” Rakendusüksuse hinnangul esineb antud rikkumiste osas asjaolusid, et käesoleval juhul kaalutleda 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksuse hinnangul ei ole kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra, kuivõrd vaatamata RHS § 46 lõike 3 ja § 120 lõike 1 rikkumistele oli tagatud konkurents. Riigihankes nr 252545 esitati kokku neli pakkumust, mis osalesid pakkumuste hindamise etapis, mistõttu oli võimalik pakkumuste võrdlemine. Eelnevast lähtuvalt peab rakendusüksus põhjendatuks rakendada 10% vähendamise määra. Määra kaalutlemisel on rakendusüksus võtnud arvesse asjaolu, et tegemist on hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega (RHS § 46 lõike 3 rikkumine viis antud juhul selleni, et sõlmiti riigihanke alusdokumentidele mittevastav hankeleping) ning puudub kindlustunne, et pakkujate ring ja hanke tulemused ei oleks võinud kujuneda teistsuguseks, kui toetuse saaja oleks järginud riigihangede seaduses sätestatut. Arvestades eelpool toodut ei ole põhjendatud kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra kui 10%, mis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise raskusega. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus hankele nr 252545 finantskorrektsiooni määra 10% ning vähendab hanke alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10% võrra. 2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on hanke nr 252545 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 3 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raames kuludokumentides nr 2 ja 3 kokku summas 67 260 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 252545 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk kokku 6 726 eurot (67 260*10%), millest toetus moodustab 100%. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 15.03.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0268 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksus arvestab antud otsuse koostamisel ka asjaolu, et hankega nr 252545 seotud kulusid ei ole toetuse saaja käesolevaks hetkeks rakendusüksusele veel võimalikus kogumahus esitanud. Seega, juhul kui projekti esitatakse veel antud hanke raames tehtud kulusid, siis arvestades käesolevas otsuses sätestatut ja lähtuvalt ühendmääruse §-st 228, loeb rakendusüksus edaspidi mitteabikõlblikuks, peab esitatavates kuludokumentides kajastatavatest kuludest kinni ja vähendab eelarvet 10% ulatuses. 3. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 22.11.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 06.12.2023. Toetuse saaja esitas rakendusüksusele oma seisukoha ja vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta 06.12.2023 allkirjastatud vastuskirjas nr 2-1.3/1410 (RÜ süsteemis registreeritud nr 11.2-46/23/3861-1), milles leidis, et SA Narva Haigla ei ole nõus kinnitusega, et toetuse saaja ei ole järginud RHS sätestatud korda. 3.1. Toetuse saaja selgitab: 1) Hange oli välja kuulutatud 20.07.2022. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 05.09.2022. 2) 04.08.2022 esitas konkursil osaleja RHR infosüsteemi kaudu nöude: «Vastavalt Keeleseadusele riigiasutuses ja riigi asutatud sihtasutuses toimub eesti keeles. Palume likvideerida vene keeles asjaajamise/ suhtluse nöue.» 3) 09.08.2022 anti osalejale vastavalt RHS § 46 lg 1 ja lg 2 selgitus: „Üksüheselt vene keele nöuet likvideerida ei saa, sest:  Narva Haigla ei ole riigiasutus ega riigi poolt asutatud sihtasutus;  venekeelne kogukond moodustab Narvast enam kui 90 % ning suhtluskeeleks on peamiseltjust nimelt vene keel;  hetkel on huvitatud isikute ringis ettevötteid nii Eestist kui ka väljaspool Eestit, samuti on huvitatud isikute hulgas erinevaid projekteerimisettevötteid, milles töötajaskond suhtleb näiteks meelsamini vene keeles - Hankija ei pea möistlikuks seada keelelist piirangut;  juhul kui edukaima pakkumuse esitab ettevöte, mille töötajaskond koosneb inimestest, kelle emakeeleks on vene keel, siis miks peaks Hankija piirama suhtlust muuhulgas ka vene keeles, eriti kui see puudutab mingit terminoloogiat.  analoogne teema on ka inglise keelega. Eeltoodust tulenevalt on Hankija seisukohal, et suhtluskeeleks, eriti arvestades huvitatud isikute ringi, jäävad eesti, vene vöi inglise keel.» 4) 24.08.2022.a avaldas SA Narva Haigla RHR infosüsteemis lepingu eelnöu, milles osaleja väljaarvamise nöude pöhjustanud tingimus avaldati muudetud redaktsioonis: «6.14. Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise Tellijaga eest, vene vöi inglise keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövötjaid, kes valdavad eesti, vene vöi inglise keelt». 26.08.2022 avaldas SA Narva Haigla ehitustööde lähteülesande uuendatud variandi, mille sisusse jäi tehnilise vea töttu alles lepingu eelmine versioon koos vene suhtluskeelte sättega.  5) 25.10.2022.a sölmis SA Narva Haigla hankelepingu. Leping sisaldas sama tingimust, mis oli 24.08.2022.a avaldatud lepingu eelnöus: «6.14. Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise Tellijaga eest, vene vöi inglise keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövötjaid, kes valdavad eesti, vene vöi inglise keelt.» 6) Pärast 24.08.2022, kui RHR infosüsteemis avaldati lepingu projekt, milles osaleja väljaarvamise nöude pöhjustanud tingimus avaldati muudetud redaktsioonis, ei teatanud ükski osaleja menetluse rikkumisest ega konkursil osalejate öiguste piiramisest. 7) Pärast konkursi edukaks tunnistamise otsuse avaldamist ei ole ükski osaleja seda otsust vaidlustanud. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt jöudis SA Narva Haigla järgmistele järeldustele. 1) Riigi Tugiteenuste Keskus on oma otsuses (projektis) märkinud, et avaldas SA Narva Haigla RHR infosüsteemis lepingu eelnöu, milles liikme väljaarvamise nöude pöhjustanud tingimus avaldati senises redaktsioonis: „Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövötjaid, kes valdavad vene keelt." See Riigi Tugiteenuste Keskuse väide ei vasta 24.08.2022.a avaldatud lepingu projektile. 2) SA Narva Haigla tegi täienduse lepingus olevasse SA Narva Haigla töövötjate ja töötajatega suhtlemise keele punkti. Seega hakkas juba olemasolev lepingutingimus vastama lepingu täitmise tegelikkusele, aitama hanke eesmärgi saavutamisel ega piiranud konkurentsi, millele konkursil osaleja nöue algselt keskendus SA Narva Haigla tegevus vastab riigihangete korraldamise üldpöhimötetele, RHS 3:  hankija tegevus hanke läbiviimisel on läbipaistev, kontrollitud ja proportsionaalne,  hankija kohtleb vördselt köiki osanikke, kellel on asukoht Eestis vöi teises riigis;  hankija tagab konkurentsi töhusa kasutamise tarneahelas;  hankija väldib konkurentsi kahjustavate huvide konflikti. 3) Riigi Tugiteenuste Keskus hindas SA Narva Haigla 09.08.2022 selgitusi RHS § 46 lg 3 rikkumiseks. Kooskölas RHS § 46 Ig.3 : Riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused vöi selgitamist vöimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine vöimalik vöi muutuksidjuba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks vöi muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist vöimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. SA Narva Haigla ei piirdunud selgitustega ühele konkursil osalejale, vaid Iisas juba olevasse lepingusse suhtluskeele punkti. Lepingu projekt, hanke alusdokument, avaldati RHR infosüsteemis 24.08.2022. Olemasoleva Lepingu juba olemasoleva punkti täiendamine ei sisaldanud uusi andmeid, ilma milleta ei ole vöimalik pakkumusi esitada. Seega ei ole lepingus juba oleva punkti täiendamine vastuolus RHS § 46 lg 3 ja see ei kujuta endast tarnekorra rikkumist. 4) Hanke nr 252545 asjaoludest nähtub, et 25.10.2022 sölmitud leping vastab tarne alusdokumendile — 24.08.2022 avaldatud lepingu projektile. Seega on SA Narva Haigla täitnud nöuet.§ 120 lg 1 RHS ja Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus rahastamise korrigeerimise rakendamise kohta summas 6726,00 eurot tehnilise vea eest on ebaproportsionaalne“. 3.2. Rakendusüksuse seisukoht 24.08.2022 avaldas toetuse saaja RHR infosüsteemis dokumendi „Hankelepingu esialgsed tingimused“, mille punktis 6.14. on märgitud, et Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise Tellijaga eesti, vene või inglise keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövötjaid, kes valdavad eesti, vene või inglise keelt. Tegemist on RHR-s kehtetu dokumendiga. 26.08.2022 avaldas toetuse saaja RHR infosüsteemis dokumendi „Lätheülesanne“, mille punktis 5.14 on hankija sätestanud järgmist: „Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt.“. RHR-st nähtub, et tegemist on kehtiva dokumendiga ja võimalikud pakkujad olid kohustatud pakkumuse koostamisel selles sisalduvaid nõudeid arvesse võtma, sh ka vene suhtluskeele nõuet. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja on selgitustes ja vastuväidetes otsuse eelnõu kohta tuginenud kehtetule dokumendile. Toetuse saaja märge, et pärast 24.08.2022 (kui RHR infosüsteemis avaldati lepingu projekt, milles osaleja väljaarvamise nõude pöhjustanud tingimus avaldati muudetud redaktsioonis) ei teatanud ükski osaleja menetluse rikkumisest ega konkursil osalejate õiguste piiramises, ei ole asjakohane, sest tegemist on kehtetu dokumendiga, mida pakkujad ei pidanudki arvesse võtma pakkumuse koostamisel. Kehtiv on 26.08.2022 RHR-s avaldatud lähteülesanne, mille lahutamatu osa Lisa 3 (Projekteerimistööde töövõtuleping) punktis 5.14 on hankija sätestanud vaid vene keele nõude. Toetuse saaja viide 24.08.2022 dokumendile ei ole asjakohane, sest tegemist on kehtetu dokumendiga. Toetuse saaja viide, et pärast konkursi edukaks tunnistamise otsuse avaldamist ei ole ükski osaleja seda otsust vaidlustanud, ei anna õiguslikku alust hankijal riigihangete seadust rikkuda. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja 06.12.2023 saadetud vastuskirjas finantskorrektsiooni otsuse eelnõule jõutud järeldustele: 1) Toetuse saaja väide: „Riigi Tugiteenuste Keskus on oma otsuses (projektis) märkinud, et avaldas SA Narva Haigla RHR infosüsteemis lepingu eelnöu, milles liikme väljaarvamise nöude pöhjustanud tingimus avaldati senises redaktsioonis: „Projekteerija kohustub tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövötjaid, kes valdavad vene keelt.". See Riigi Tugiteenuste Keskuse väide ei vasta 24.08.2022.a avaldatud lepingu projektile.““ Rakendusüksus märgib, et toetuse saaja on kirjeldanud kehtetut dokumenti, millele rakendusüksus ei ole finantskorrektsiooni otsuse eelnõus tuginenud. Rakendusüksus tugineb mitte 24.08.2022 avaldatud (ja kehtetule) dokumendile vaid 26.08.2022 avaldatud (ja kehtivale) dokumendile. Kehtivas dokumendis on punktis 5.14 hankija sätestanud vaid vene keele nõude. 2) Toetuse saaja väide: „SA Narva Haigla tegi täienduse lepingus olevasse SA Narva Haigla töövötjate ja töötajatega suhtlemise keele punkti. Seega hakkas juba olemasolev lepingutingimus vastama lepingu täitmise tegelikkusele, aitama hanke eesmärgi saavutamisel ega piiranud konkurentsi, millele konkursil osaleja nöue algselt keskendus SA Narva Haigla tegevus vastab riigihangete korraldamise üldpöhimötetele, RHS 3/…/“. Rakendusüksus viitab veelkord, et kehtiv riigihanke alusdokument nägi ette vaid vene keele nõude (avaldatud RHR-s 26.08.2022). Hankija 24.10.2022 sõlmitud hankeleping sisaldab muuhulgas nõuet, mille järgi peavad alltöövõtjad valdama eesti, vene või inglise keelt. RHS § 120 lõike 1 järgi sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Riigihanke alusdokumentides olev nõue, mille järgi kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise tellijaga vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt, on eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingus täiendatud selliselt, et lepingu osapoolel on võimalik valida tagatavaks suhtluskeeleks kas eesti, vene või inglise keel. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et sõlmides hankelepingu, mis ei ole vastavuses riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel, ei ole hankija järginud RHS § 120 lõike 1 nõuet. 3) Toetuse saaja väide: „SA Narva Haigla ei piirdunud selgitustega ühele konkursil osalejale, vaid Iisas juba olevasse lepingusse suhtluskeele punkti. Lepingu projekt, hanke alusdokument, avaldati RHR infosüsteemis 24.08.2022. Olemasoleva Lepingu juba olemasoleva punkti täiendamine ei sisaldanud uusi andmeid, ilma milleta ei ole vöimalik pakkumusi esitada. Seega ei ole lepingus juba oleva punkti täiendamine vastuolus RHS § 46 lg 3 ja see ei kujuta endast tarnekorra rikkumist.“. RHS § 46 lõige 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Rakendusüksus tuvastas, et hankija on hanke nr 252545 alusdokumentidega seotud küsimusele vastates andnud RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevat uut teavet, mis ei sisaldunud RHAD-s. Toetuse saaja on vastuses andnud uut infot, mille järgi on RHAD-i nõuet, mille järgi kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötjatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt, laiendanud selgitusega selliselt, et suhtluskeelteks jäävad eesti, vene või inglise keel. Sellega on hankija hanke nr 252545 seotud küsimusele vastates andnud hankest huvitatud ettevõtjatele keelenõude kohta uut informatsiooni, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, kuid mida on vajalik teada pakkumuste koostamisel. Antud infost sõltub võimalike pakkujate ring ja seeläbi ka pakkumuse koguhind. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente. RHAD-s ei ole hankija vastavat infot täiendanud. Kehtiv on 26.08.2022 RHR-s avaldatud lähteülesanne, mille lahutamatu osa Lisa 3 (Projekteerimistööde töövõtuleping) punktis 5.14 on hankija sätestanud vaid vene keele nõude. Rakendusüksus viitab veelkord, et kehtiv riigihanke alusdokument nägi ette vaid vene keele nõude (avaldatud RHR-s 26.08.2022). Ka selles punktis toetub toetuse saaja oma selgitustes kehtetule dokumendile. 4) Toetuse saaja seisukoht: „Hanke nr 252545 asjaoludest nähtub, et 25.10.2022 sõlmitud leping vastab tarne alusdokumendile — 24.08.2022 avaldatud lepingu projektile. Seega on SA Narva Haigla täitnud nöuet. § 120 lg 1 RHS ja Riigi Tugiteenuste Keskuse otsus rahastamise korrigeerimise rakendamise kohta summas 6726,00 eurot tehnilise vea eest on ebaproportsionaalne“. Rakendusüksus märgib veelkord, et ainsale dokumendile, millele toetuse saaja kõikides vastuväidete punktides toetub, on kehtetu. Tegemist on RHR-s 24.08.2022 avaldatud kuid kehtetu dokumendiga (hankelepingu esialgsed tingimused). Kehtivas, 26.08.2022 ehk kaks päeva hilisemas dokumendis (lähteülesanne) on kehtestatud hankija poolt alltöövõtjatele vene keele nõude ja sellega on hankija läinud vastuollu ka RHS § 120 lõike 1 nõudega, mille kohaselt tuleb hankeleping sõlmida riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Hankija on sõlminud 25.10.2022 hankelepingu, mille punkti 6.14 kohaselt kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise Tellijaga eesti, vene või inglise keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad eesti, vene või inglise keelt. Riigihanke alusdokumentides olev nõue, mille järgi kohustub Projekteerija tagama oma suhtlemise tellijaga vene keeles, st Projekteerija kaasab lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt, on eduka pakkujaga sõlmitud hankelepingus täiendatud selliselt, et lepingu osapoolel on võimalik valida tagatavaks suhtluskeeleks kas eesti, vene või inglise keel. Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et sõlmides hankelepingu, mis ei ole vastavuses riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel, ei ole hankija järginud RHS § 120 lõike 1 nõuet. Hankemenetluse läbiviimise ajal teabevahetuse raames antud selgitused on nähtavad vaid neile riigihankest huvitatud ettevõtjatele, kes laadisid riigihangete registrist riigihanke alusdokumendid alla, tutvusid nendega, kuid jätsid riigihanke nr 252545 juurde registreerimata, sest neil puudus võimalus/oli raskendatud tagada suhtlemine tellijaga just vene keeles (kaasata lepingu täitmise ajal oma töötajatele töötajaid, alltöövõtjaid, kes valdavad vene keelt), ei saanud toetuse saaja 09.08.2022 selgitust ja ei teadnud, et toetuse saaja aktsepteerib suhtluskeeltena lisaks vene keelele ka eesti või inglise keelt. Eelnevast tulenevalt leiab rakendusüksus, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hankes nr 252545 ei olnud üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et RHS § 46 lõike 3 ja § 120 lõike 1 rikkumine tõi kaasa rahalise mõju. Hankest huvitatud ettevõtjad ei oma üldjuhul eriteadmisi riigihangete õigusest ja usaldavad RHS-i järgimise osas eelkõige hankijat. Rakendusüksus märgib, et finantskorrektsiooni määra kaalutlemisel on rakendusüksus võtnud arvesse asjaolu, et tegemist on hanke tulemusi reaalselt mõjutanud rikkumisega (RHS § 46 lõike 3 rikkumine viis antud juhul selleni, et sõlmiti riigihanke alusdokumentidele mittevastav hankeleping) ning puudub kindlustunne, et pakkujate ring ja hanke tulemused ei oleks võinud kujuneda teistsuguseks, kui toetuse saaja oleks järginud riigihangede seaduses sätestatut. Arvestades eelpool toodut ei ole põhjendatud kohaldada väiksemat finantskorrektsiooni määra kui 10%, mis on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise raskusega. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. 4. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projektis „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ hanke nr 252545 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 6 726 eurot, millest toetus moodustab 100%; 2. vähendada KD-des nr 2 ja 3 hankega nr 252545 seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 3 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ otsuse punktis 2 märgitud summas; 4. muuta 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0268 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt: „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 739 199 eurot“; „3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 739 199 eurot.“; 5. lugeda mitteabikõlblikuks ja vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punktide 1-2 alusel hüvitamiseks esitatud hankega nr 252545 seotud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Visla 663 1429 [email protected]