Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla [email protected] Paldiski mnt 68 20.12.2023 nr 11.2-46/23/1532 Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Registrikood: 10822269 Otsus finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” raames otsuse Aktsiaselts Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi toetuse saaja või hankija) projektile nr 2014-2020.15.01.21-0161 „Isolatsioonipalatite ehitamine ja elektrigeneraatori soetus AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 260495 „AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskliiniku isolatsioonipalatite rekonstrueerimisprojekti ehitustööd“ kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus hankega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 103 506,34 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 4, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 228 samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) nr 8, 10, 11, 14 ja 17 ning hankijaga peetud kirjavahetus. 1. Hankija on riigihankes nr 260495 muutnud selgitustega riigihanke alusdokumente, rikkudes sellega RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu 1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitus Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 260495 (hanketeade avaldati 17.02.2023) pakkumuste esitamise tähtajaga 31.03.2023. Hankemenetluse tulemusel sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga OÜ Vanalinna Ehitus 06.06.2023 hankeleping nr 3-1/259-1 maksumusega 3 871 212,82 eurot (käibemaksuta). Hankemenetluse läbiviimise ajal, enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist, esitasid hankest huvitatud ettevõtjad toetuse saajale riigihangete registri (edaspidi ka RHR) kaudu küsimusi hanke nr 260495 alusdokumentide kohta. Rakendusüksus tuvastas, et kuuele hankega nr 260495 seotud küsimusele vastates on toetuse saaja andnud hankest huvitatud ettevõtjatele ostetavate toodete kohta uut informatsiooni, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud. Viidatud küsimused-vastused olid järgmised: 1.1.1. OÜ Vanalinna Ehitus 08.03.2023 küsimus hanke alusdokumendi, nõrkvoolu põhiprojekti „Töö: 22-15, Dokumendi nr.: EN-3-01, 30.01.2023“ seletuskirja kohta (ID 723965): „Seletuskirjas on öeldud, et kaardilugejad tuleb täpsustada Tellijaga. Millise tootja ja mis mudeli kaardilugejaid konkreetselt tuleb pakkuda?“ Hankija vastas 13.03.2023 järgmiselt: „Kaardilugejad peavad lugema olemasolevaid kontaktivabu kiipkaarte- i-Class, 37 bit-wiegand, site code. Ühendus teostada uuel paigaldisel OSDP lahendusena. Soovituslikult peaks olema HID iCLASS SE R10, selle toimimine vastavas seadistuses on tagatud ja kontrollitud. Loomulikult on võimalik kasutada samaväärseid lugejaid kuid funktrionaalsus olemasolevate kaartidega peab olema tagatud.“ 1.1.2. OÜ Vanalinna Ehitus 08.03.2023 küsimus hanke alusdokumendi, nõrkvoolu põhiprojekti „Töö: 22-15, Dokumendi nr.: EN-3-01, 30.01.2023“ seletuskirja kohta (ID 723965): „Seletuskirjas on öeldud, et läbipääsusüsteem peab sisaldama kontaktivabu kaarte ja kogus täpsustada vastavalt kasutajate arvule. Kas kaarte on ka vaja tegelikult arvestada või on need Tellija hankes? Kui kaardid peavad ehitaja töövõtus sisalduma, siis palun täpsustada täpne mudel ja kogus.“ Hankija vastas 13.03.2023 järgmiselt: „Kaarte lisada ei ole vaja, meil on oma corp kaardid, eelpoolnimetatud i-Class, 37 bit ja site koodiga. Peab olema tagatud olemasolevate kaartide kasutamine.“ 1.1.3. OÜ Vanalinna Ehitus 08.03.2023 küsimus ravimikülmikute kohta (ID 724057): „Palun täpsustada ravimikülmikute maht liitrites.“ Hankija vastas 13.03.2023 järgmiselt: „500 liitrit või rohkem.“ 1.1.4. OÜ Vanalinna Ehitus 13.03.2023 küsimus 2. korruse põranda kohta (ID 725388): „Kohapealsel vaatlusel olid 2. korruse koridori (ruumid 221, 222, 229, 224, 235, 245, 242) aluspõrandad üsna halvas seisukorras (kriuksuvad ja vapuvad). Projekti järgi ei ole nendes ruumides põranda aluskonstruktsioonide ehitust ettenähtud, ehk aluskonstruktsioon peaks jääma olemasolev. Palume kinnitust, et aluskonstruktsioone ei vahetata, teostatakse ainult põrandakatte vahetus.“ Hankija vastas 16.03.2023 järgmiselt: „Nende ruumide aluspõrandad tuleb asendada. Aluseks võtta sarnaste ruumide tüüplahendused.“ 1.1.5. OÜ Vanalinna Ehitus 16.03.2023 küsimus (ID 726292): „Kas kleebitavad akustilised plaadid Akusto Wall C peaksid olema Akutex või Texona kattega?“ Hankija vastas 20.03.2023 järgmiselt: „Akutex kattega.“ 1.1.6. OÜ Vanalinna Ehitus 27.03.2023 küsimus patsiendipaneeli kohta (ID 729495): „Palume täpsustada patsiendipaneeli pikkust. Kas saame õigesti aru, et patsiendipaneel paigaldatakse tugevvoolu jõu plaanidel (näiteks EL-041_1k_jõud) näidatud alumiinium kaablikarbiku otsa välisseinani, st et paneeli pikkus on karbiku otsast kuni välisseinani ca 2000mm?“  Hankija vastas 28.03.2023 järgmiselt: „Palume arvestada Medicare Light patsiendipaneeliga 2 voodikohale, kogupikkus vastavalt ruumi laiusele (~3400 mm). Erandina arvestada lugemisvalgus vaid põhivoodikoha jaoks selle asukoha järgi.“ Rakendusüksus on seisukohal, et eeltoodud vastustega on hankija andnud uut infot, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud ning mis on vajalik pakkumuse koostamiseks. Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeldu, mille kohaselt ei tohi selgitused ega selgitamist võimaldavad dokumendid muuta riigihanke alusdokumente, ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid. Toetuse saaja leidis rakendusüksuse päringule antud 01.09.2023 vastuses, et hankija on riigihanke alusdokumentide kohta edastanud üksnes selgitavat infot ja puudus vajadus alusdokumentide muutmiseks. 1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Meetme määruse § 29 lõike 1 alusel peab toetuse saaja tagama STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 lõike 1 alusel on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kuivõrd toetuse saaja on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes, on ta kohustatud järgima RHS-s sätestatud nõudeid. Rakendusüksus tuvastas, et hankija on hanke nr 260495 alusdokumentidega seotud küsimusele vastates andnud RHS § 46 lõikega 3 vastuolus olevat uut teavet, mis ei sisaldunud riigihanke alusdokumentides. 1.2.1. Otsuse punktides 1.1.1 ja 1.1.2 nimetatud nõrkvoolu põhiprojekti seletuskirjas on hankija muuhulgas kehtestanud: „Kõik kontrollitavad uksed peavad olema varustatud elektrilukkudega. Elektrilised ukselukud, kaablikaitsed ja ukse sulgurid hangib ja paigaldab uste valmistaja/paigaldaja. Lukule/kaardilugejale peab olema ukse valmistaja poolt ukse sisse paigaldatud ühenduskaabel. Kaardilugejad kavandatakse peamiselt sissepääsuks, väljumiseks projekteeritakse ustele avamisnupud, link või nn liblikas. Kahepoolsed kaardilugejad lisatakse klientide erisoovil. Tehnoruumidesse sisenemiseks kavandatakse lisaks kaardilugejale koodpaneel. Kaardilugeja tootja ning mudel kooskõlastatakse Tellijaga. Lisavõimalusena paigutatakse sisenemis-väljumisteedele kaardilugejad. Valve- ja läbipääsusüsteemi akud peavad põhitoite katkemise korral süsteemi töös hoidma vähemalt 24 tundi. Läbipääsusüsteem peab sisaldama kontaktivabad kaardid. Kaartide arv täpsustatakse vastavalt kasutajate hulgale.“ Riigihanke alusdokumendis ei olnud märgitud, et kaardilugejad peavad lugema olemasolevaid kontaktivabu kiipkaarte- i-Class, 37 bit-wiegand, site code. Vastava info andis hankija teabevahetuse käigus (ID 723965). Tegemist on uue info andmisega, ilma milleta võis pakkumuse tegija sattuda segadusse ning seetõttu pakkuda mittefunktsioneerivat ja ka kallimat kaardilugejat. Lisaks oli riigihanke alusdokumendis kehtestatud, et läbipääsusüsteem peab sisaldama kontaktivabu kaarte ja kogus täpsustada vastavalt kasutajate arvule. Asjaolu, et pakkuja ei pea kontaktivabu kaarte lisama, sest hankijal on olemas oma corp kaardid, selgus alles teabevahetuse käigus. Vastava info andis hankija selgitustega. 1.2.2. Otsuse punktis 1.1.3. nimetatud ravimikülmikute mahtu ei ole hankija riigihanke alusdokumentides nimetatud.  Teabevahetuse käigus (ID 724057) andis hankija aga teada ravimikülmikute mahu, milleks on 500 liitrit või rohkem. Sellega on hankija teabevahetuse käigus selgitanud, millise ravimikülmiku mahuga peavad pakkujad pakkumuse esitamisel arvestama. 1.2.3. Otsuse punktis 1.1.4. nimetatud 2. korruse koridori seitsme ruumi aluspõrandate osas on hankija andnud uut teavet (ID 725388), selgitades, et eelnimetatud ruumide aluspõrandad tuleb asendada ja aluseks võtta sarnaste ruumide tüüplahendused. Riigihanke alusdokumentides puudus teave 2. korruse koridori (ruumide 221, 222, 229, 224, 235, 245, 242, vt. ka TL225_PP_EK-5-03_v01_2k plaan.pdf) põranda aluskonstruktsioonide ehituse vajaduse kohta. Eelnimetatud dokumendi punktis 4.5 on muuhulgas märgitud, et „Maapealsetel korrustel on ruume, kus pealispõrand lammutatakse ja rajatakse uued põrandad. Pealispõranda lammutamisel eemaldatakse ka kogu vahekiht (räbu, ehitusjäätmed, soojustus vms.), mis jääb kandva aluspõranda peale.“ Aluspõranda vahetuse kohta aga informatsioon puudub. 1.2.4. Otsuse punktis 1.1.5. nimetatud kleebitavate akustiliste plaatide osas on hankija andnud täiendavat teavet selle kohta, millise kattega vastavad plaadid peavad olema. Ettevõtte küsimusele, kas kleebitavad akustilised plaadid Akusto Wall C peaksid olema Akutex või Texona kattega, vastas hankija, et Akutex kattega. Riigihanke alusdokumendis (TL225_PP_SA-12-Palatite-tüüpne-WC.pdf) oli märgitud „akustiline seinapaneel ühel pool seintes, /… /Akusto Wall C“ kuid puudus täpsustus, millise kattega Akusto Wall C plaadid peavad palatites (nr 102-114 ja 201-212 ehk kokku 25 palatis) olema. Kahes alusdokumendis (TL225_PP_SA_02_1-korruse-siseviimistlustabel.pdf ja TL225_PP_SA_03_2-korruse-siseviimistlustabel.pdf) puudus kleebitavate akustiliste plaatide kohta igasugune teave. Samas on riigihanke alusdokumendis, mis on kuupäevaga 20.03.23 on siseviimistlustabeli Excel versiooni sisse viidud küll lisainfo: „Voodi tagaseina ülaossa paigaldatakse akustiline paneel Akusto Wall C, peatsikonsoolist alates ca 1,70 kuni ripplaeni 2,87. kuni laeni vt joonis SA-12.“ (Paldiski mnt.66 siseviimistlustabel 20.03.23.xlsx) kuid plaadi katte kohta infot mitte. 1.2.5. Otsuse punktis 1.1.6. nimetatud küsimuse kohta patsiendipaneeli pikkuse osas on hankija andnud täiendavat teavet selle kohta, et pakkuja peab arvestama Medicare Light patsiendipaneelidega 2 voodikohale, kogupikkus vastavalt ruumi laiusele (~3400 mm). Erandina tuleb ka arvestada lugemisvalgus vaid põhivoodikoha jaoks selle asukoha järgi. Toetuse saaja on eeltoodud selgituste andmisega läinud vastuollu RHS § 46 lõikes 3 sätestatud regulatsiooniga. RHS § 46 lg 3 keelab riigihanke alusdokumentide muutmise selgituste andmisega, seda ka riigihange registris teabevahetuse rubriigi vahendusel. RHS § 46 lg 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Toetuse saaja on andnud hankest huvitatud ettevõtjatele riigihanke alusdokumentides kehtestatud toodete või ehitustööde kohta uut teavet, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud ning ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu, kui pakkujad oleksid antud vastustest lähtunud. Kui hankijale sobisid ka teistsuguse materjali, mõõtmete või omadustega tooted, siis oleks ta pidanud sellise võimaluse ka riigihanke alusdokumentides kehtestama. Lisaks andis hankija uut infot, mille kohaselt lisandub uusi tegevusi, mida pole riigihanke alusdokumentides sätestatud. Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt antud selgitustest hanke tehnilist kirjeldust muutnud, on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale endale. Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses haldusasjas nr 3-16-874 on loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud. Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine on lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust riigihangete registri teabevahetuse rubriigis sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt kättesaadav ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave olema esitatud kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. RHS § 46 lg 3 esimesest lausest tulenevalt peab hankija huvitatud isikute küsimustele vastamisel igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus riigihanke alusdokumentides või edastab hankija oma selgitustega uut ja täiendavat informatsiooni, mis võib juba esitatud pakkumuste sisu muuta. Hankija peab selgituste andmisel suutma hinnata, kas ilma vastavate selgitustega tutvumata ning üksnes algsete s.o muutmata alusdokumentides sisalduva informatsiooni alusel esitatud pakkumus oleks endiselt vastav ning kas selle alusel pakutavad asjad, teenused või ehitustööd on oma sisult ja kvaliteedilt need, mida hankija tegelikult silmas pidas. Kuigi hankija ei pruugi riigihanke alusdokumente koostama asudes olla täpselt teadlik kõikidest riigihanke objekti puudutavatest asjaoludest, siis ei tähenda see, et juhul kui alusdokumentides kirjeldatud asjaolud on muutnud või informatsioon täienenud, siis ei peaks hankija alusdokumente vajamineva informatsiooniga kaasajastama. Vastupidi, hankija peab hoolitsema selle eest, et hanke alusdokumendid kirjeldaksid juba hanketeate avaldamise ajal riigihanke objekti võimalikult täpselt. Käesoleval juhul esitasid huvitatud isikud hankijale pidevalt täpsustavaid küsimusi, mistõttu oleks hankija pidanud mõistma, et on tehnilise kirjelduse ebapiisavalt koostanud ning peab seda täiendama. Sellise täiendamise viis ei ole aga selgituste andmine riigihangete registri teabevahetuse alajaotuses, kuna RHS § 81 lõiked 1, 5 ja 6 kohustavad hankijat muutma hankedokumente, mitte aga esitama muudatusi selgituste kaudu. Kirjeldatud rikkumise tulemusena on toetuse saaja muu hulgas rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise üldpõhimõtteid. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi ning et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. See tähendab, et kõik hankemenetluse tingimused ja eeskirjad peavad olema hanketeates või tehnilises kirjelduses sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Kokkuvõttes on toetuse saaja on rikkunud RHS § 46 lõiget 3 ning § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Seega ei ole toetuse saaja täitnud STS § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. 1.3. Hanke nr 260495 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr 5% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt hanke nr 260495 osas talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud hanke pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukad pakkumused, kui toetuse saaja oleks hanke läbiviimisel lähtunud RHS-ist, eelkõige kui toetuse saaja poleks selgitustega muutnud riigihanke alusdokumente. Hankest huvitatud ettevõtjad, kes teabevahetust lugemata ei teadnud, et pakkuda võib teistsuguste mõõtmete, materjali ja omadustega tooteid, võisid jätta pakkumuse esitamata, kui vastavaid tooteid pakkuda polnud. Lisaks andis hankija selgitustega uut infot, mille kohaselt lisandub uusi tegevusi, mida pole riigihanke alusdokumentides sätestatud. Samas oleksid võinud hankest huvitatud ettevõtjad selgitustega antud info valguses esitada teistsuguse sisu ja maksumusega pakkumuse. Kui selgitustega antud uus teave oleks riigihanke alusdokumentidesse sisse viidud, siis oleks võinud olla rohkem või teistsuguse hinnaga pakkujaid. Käesoleva rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb §-des 22-227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (2, 5, 10 või 25%), välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Määra kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et hankele nr 260495 esitati kokku kolm pakkumust, mis kõik osalesid pakkumuste hindamise etapis. See tähendab, et riigihankes nr 260495 oli tagatud piisav konkurents, mistõttu on põhjendamatu kohaldada kõige rangemaid 10- ja 25-protsendiseid määrasid. Samas tuleb arvestada, et toetuse saaja andis hanke nr 260495 osas selgitused kuuele küsimusele viie pöördumise osas, mis läksid RHS § 46 lõikes 3 sätestatud keeluga vastuollu ning puudub kindlustunne, et pakkujate ring ja hanke tulemused ei oleks võinud kujuneda teistsuguseks, kui toetuse saaja oleks järginud riigihangede seaduses sätestatut. Toetuse saaja RHR teabevahetuse raames antud vastused kitsendavad ja piiritlevad hanke eset ning jätab hankest huvitatud ettevõtjatele eksliku mulje, et kui hankest huvitatud ettevõtja ei suuda pakkuda selgitustes toodud mõõtmete ja omadustele vastavaid tooteid või lisanduvaid tegevusi, tunnistatakse tema pakkumus mittevastavaks. Seetõttu võis mõni riigihankest huvitatud ettevõtja jätta pakkumuse üldse esitamata. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuses kirjeldatud rikkumine viitab ühendmääruse § 223 lõikes 10 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihanke nr 260495 alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ raames kokku summas 2 070 126,84 eurot. Riigihanke nr 260495 seotud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kuludokumendi tunnus Abikõlblik summa Rikkumisega seotud summa 5% 8 103 816,08 eurot 5 190,80 eurot 10 136 291,53 eurot 6 814,58 eurot 11 471 582,70 eurot 23 579,13 eurot 14 657 035,30 eurot 32 851,77 eurot 17 701 401,23 eurot 35 070,06 eurot Kokku 2 070 126,84 eurot 103 506,34 eurot Toetuse saaja on hanke nr 260495 alusel tekkinud kulusid kajastanud kuluridadel nr 8, 10, 11, 14 ja 17 kokku summas 2 070 126,84 eurot. Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 260495 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 103 506,34 eurot (2 070 126,84 *5%), millest toetus moodustab 100%. STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 07.03.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0246 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti eelarvet. Rakendusüksus arvestab otsuse koostamisel ka asjaolu, et hankega nr 260495 seotud kulusid ei ole toetuse saaja käesolevaks hetkeks rakendusüksusele veel võimalikus kogumahus esitanud. Seega, juhul kui projekti esitatakse veel antud hanke raames tehtud kulusid, siis arvestades käesolevas otsuses sätestatut ja lähtuvalt ühendmääruse §-le 228, loeb rakendusüksus edaspidi mitteabikõlblikuks, peab esitatavates kuludokumentides kajastatavatest kuludest kinni ja vähendab eelarvet 5% ulatuses. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 22.11.2023 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 06.12.2023. Toetuse saaja ei vastanud. Rakendusüksus saatis meeldetuletuse ja andis täiendavaks tähtajaks 12.12.2023, kuid ka selleks tähtajaks ei esitanud toetuse saaja rakendusüksusele omapoolseid vastuväiteid ega arvamusi. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projektis „Isolatsioonipalatite ehitamine ja elektrigeneraatori soetus AS Lääne-Tallinna Keskhaiglas“ hankega nr 260495 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 103 506,34 eurot; 2. vähendada KD-des nr 8, 10, 11, 14 ja 17 hankega nr 260495 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra; 3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Olemasoleva palati ümberehitamine isolatsioonipalatiks või uue isolatsioonipalati loomine, sealhulgas hapnikravi võimekuse suurendamine statsionaarses või erakorralise meditsiini osakonnas vastavalt haigla vajadustele“ otsuse punktis 1.4 märgitud summas; 4. muuta 07.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0246 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt: 4.1. „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 6 431 247,66 eurot“; 4.2. „3. Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 6 431 247,66 eurot.“; 5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse alusel hüvitamiseks esitatud hankega nr 260495 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele STS-s ja HMS-s sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Tiina Visla 663 1429 [email protected]