Käskkiri - Sotsiaalkaitseministri ning tervise ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavate tegevuste kinnitamine“ muutmine ja 2023. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine

KÄSKKIRI 18.12.2023 nr 163 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavate tegevuste kinnitamine“ muutmine ja 2023. aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 kinnitatud „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ järgmised muudatused: 1. Asendan punktis 1.2.4 tabeli järgmiselt: Summa Osakaal 1 ESF toetus 4 049 800,90 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 714 670,75 15% 3 Omafinantseering 0 0 4 TAT eelarve kokku 4 764 471,65 100% 2. Kinnitan lisa 1 vormi B „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 1 vormi A „TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023“ uues sõnastuses (lisatud). 3. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister  11.12.2023 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetatavate tegevuste kinnitamine“ muutmise seletuskiri 1. Sisukokkuvõte Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga muudetakse sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirja nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade lõikes“. Toetuse andmise tingimuste eelarve kogumaht (4 987 083,74 eurot) väheneb 222 612,09 euro võrra, sest tegevuste ümberhindamise tulemusena on aastatel 2020–2023 eelarveliste vahendite vajadus vähenenud. TAT eelarve kokku on 4 764 471,65 eurot. Summeeritud jääk antud perioodil on kokku 222 612,09 eurot, mis jääb TAT tegevuste elluviimisel kasutamata. 2023. aasta muudetud eelarve on 245 873,47 eurot. Võrreldes 2023. aastaks kinnitatud eelarvega (432 784,50 eurot) suurendatakse TAT juhtimiskuludes otseste personalikulude eelarvet 8 786,02 euro võrra. Tegevuse 2.1. „Töövõime toetamise reformi elluviimine“ osas vähendatakse eelarvet kokku 218 273,42 euro võrra, kus otsesed personalikulud suurenevad 58 051 euro võrra ning sisutegevuste kulud vähenevad 276 324,42 euro võrra. Tegevuse 2.2. „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ osas suurendatakse eelarvet 12 550,82 euro võrra. Otseste personalikulude muudatustest lähtuvalt suureneb 2023. aasta kaudsete kulude eelarve 10 025,55 euro võrra. Tabel 1. TAT kinnitatud eelarve, uus eelarve ja muudatus Tegevus Kehtiv Uus eelarve Muudatus eelarve 2023 2023 2023 TAT juhtimiskulud 27 213,98 36 000 8 786,02 Töövõime toetamise reformi elluviimine, sh 389 188,42 170 915 -218 273,42 otsesed personalikulud 82 000 140 051 58 051 sisutegevuste kulud 307 188,42 30 864 -276 324,42 Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused 0 12 550,82 12 550,82 töötingimuste edendamiseks Kaudsed kulud 16 382,10 26 407,65 10 025,55 2. Vastavus Euroopa Liidu õigusele ja siseriiklikele õigusaktidele Käskkirja muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469) ja Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. 3. Käskkirja jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. 4. Muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelarve muudatus on kooskõlastatud korraldusasutusega ja rakendusüksusega. Korraldusasutuse märkused on arvesse võetud. Rakendusüksus kooskõlastas muudatuse märkusteta.  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavate tegevuste kinnitamine“ kinnitatud „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ Lisa 1 Vorm A TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2023–31.12.2023 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, eesmärgiga toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemiga liitujate täisväärtuslikku elu töö leidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform viidi ellu kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa (TK) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas TK hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole varem kehtinud süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Kui töövõime hindamise metoodikas selguvad kitsaskohad, mis vajavad korrigeerimist või senine praktika ühtlustamist ja/või teenused lihtsustamist, metoodika ja hindamispõhimõtted tutvustamist või on vajalikud ettevalmistavad tegevused töövõimereformi teiseks etapiks, korraldatakse 2023. aastal vajaduspõhiselt kohtumisi/arutelusid ning kaasatakse eksperte. Partnerite tegevused Töötukassa 2023. aastal koolitustegevusi läbi ei vii. SKA ametnikele ja ekspertarstidele on 2023. aastal planeeritud seminarid/koolitused tööealiste puude tuvastamise praktikast ja RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) koodide kasutuselevõtuga seotud mõjude tutvustamiseks ning töövõime hindamisest ja puude raskusastme tuvastamisest tööealiste sihtrühmas. Partner Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub alates 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite (e-kirjad, veebipöördumised) kaudu ja telefoni teel ning vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2023. aastal jätkub konsultatsiooniteenuse osutamine. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (partneri SKA koolitused) Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 konsultatsiooniteenuse osutamine (partneri EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ning protsesside käigus tekkivad andmed ja andmekoosseisud, mille alusel luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) tervise infosüsteemi (TIS), patsiendiportaali (PP) ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali (MISP) andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamise ning hooldus- ja parandustegevused, mille eesmärk on tagada süsteemide tõrgeteta toimimine, vajalike andmete kättesaadavus ja parem kasutusmugavus, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Vajaduspõhiselt teostab partner TEHIK 2023. aastal töövõime hindamiseks vajalike teenuste arendamist ja/või teostab süsteemide korrashoiuks vajalikke hooldus- ja parandustegevusi. Samuti panustab TEHIK töövõimereformi teise etappi ehk pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele 2 toetussüsteemi loomise ettevalmistavatesse tegevustesse koordineerides selleks vajalikku andmevahetust. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, alates 01.07.2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Töötukassa) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Sihtrühmi informeeritakse ka otsekommunikatsiooni teel, korraldades selleks kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse. 2023. aastal viiakse teavitustegevusi ellu vajaduspõhiselt. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes teavitab tööealisi puudega inimesi puude tähtaja saabumisest ning korduvekspertiisi taotluse esitamise võimalusest otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) 3 Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest (vajadusel korraldatakse meeskonnaüritusi) ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Tegevus viiakse ellu vajaduspõhiselt, võimaluse korral kaasatakse tegevustesse ka partnerite esindajaid. 2023. aastal töövõimepoliitikaga seotud analüüse, uuringuid ja ekspertiise läbi ei viida. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõimepoliitika 01.01.2015–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhete ja töökeskkonna teemadel, samuti tervislike ja ohutute töötingimuste kujundamise võimalustest. Ühiskonna ja majanduse areng ning tööturu muutused on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlike töösuhete ja seda toetava seadusandluse järele. Samuti on oluline, et töötegemise tingimused ja viisid, tööaeg ja tööülesannete valik toetaksid töö, pereelu ja eraelu ühitamist. 2023. aasta alguses on fookuses teadlikkuse tõstmine uutest töösuhete- ja töökeskkonnaalastest seadusemuudatustest, mille osas korraldatakse tutvustav infoseminari. Üritusel on planeeritud käsitleda uusi kaugtöö ja töötervishoiuteenuse muudatusi nagu uuenenud kaugtöö regulatsioon, mis näeb ette tööandja ja töötaja kohustused kaugtöö korral ohutu töökeskkonna tagamisel ning töötervishoiuteenuse muudatusi, mis lisas seadusesse uue teenuse osa – terviklik töötervishoiuteenus. Lisaks korraldatakse 2023. aastal vajaduspõhiselt kohtumisi/arutelusid sotsiaal- ja/või koostööpartneritega töösuhteid ning töökeskkonda puudutavates küsimustes ja teisi infopäevi/koolitusi valdkonnaga seotud teemadel, sh Tööinspektsiooni ametnikele. 4 Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja töösuhtealane 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 teavitustegevus Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 1 77 toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) 2023. aastal poliitikaanalüüse, uuringuid ja ekspertiise läbi ei viida. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel (vajadusel korraldatakse meeskonnaüritusi) ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. Tegevus viiakse 2023. aastal ellu vajaduspõhiselt. Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2023 01.01.2023–31.12.2023 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase tegevuskava 2023 aasta(te)l Väljundinäitaja Tööandjaid ja töötajaid 1 77 toetavate tegevuste arv 5  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14. novembri 2014. a käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavate tegevuste kinnitamine“ kinnitatud „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ 2023. aasta eelarve seletuskiri Eelarve seletuskirjas toodud summad ja nende jaotus kuluartiklite lõikes on indikatiivsed ning põhinevad prognoosidel. TAT käigus võivad muutuda nii baashinnad, tegevuste mahud kui ka kuluartiklid ulatuses, mis ei lähe vastuollu vormis A kirjeldatud tegevustega. 2023. aasta eelarve on kokku 245 873,47 eurot, sh otsene personalikulu 176 051 eurot. 1. TAT otsesed kulud TAT juhtimiskulud, sh otsene personalikulu 36 000 eurot 2023. aastal on planeeritud TAT juhi personalikuludeks 36 000 eurot, mis sisaldab TAT juhi 12 kuu töötasu koos tööandja maksudega. Töötasu TAT tegevuste raames 75%. 2. TAT sisutegevuse kulud Tegevuse 2.1 „Töövõime toetamise reformi elluviimine“ kulud kokku on 170 915 eurot, millest otsene personalikulu 140 051 eurot ja sisutegevuste muud kulud 30 864 eurot ning tegevuse 2.2 „Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste edendamiseks“ kulud kokku on 12 550,82 eurot (ainult sisutegevuste kulud). TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Tegevuse 2.1 otsene personalikulu 140 051 eurot Toetuse saaja Summa Selgitus (SoM/partner) SoM (tegevus 2.1.1) 26 700* Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning töövõimereformi edukaks elluviimiseks teenistusse võetud ametniku (tööhõive osakonna nõunik) töötasu koos tööandja maksudega. Töötasu TAT tegevuste raames 60% kogukuluga perioodil 2023 jaanuar – märts ca 9 705 eurot. Alates 01.09.2023 töötasu TAT tegevuste raames 100% kogukuluga perioodil 2023 september – detsember ca 16 995 eurot. Partneri EPIKoda 43 351 Töövõime hindamisega seotud konsultatsiooniteenuse (tegevus 2.1.1) osutamine perioodil jaanuar – detsember 2023. Partneri TEHIK 70 000* TEHIK projektijuhi ja IT-arhitekti töötasud koos (tegevus 2.1.2) tööandja maksudega. Projektijuht ja IT-arhitekt koordineerivad projekti „Püsiva töövõimekao väljakujunemise ennetamiseks pikaajalise ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ infosüsteemi analüüsi ning realisatsiooni. Projektijuhi töötasu TAT tegevuste raames 100%, IT- arhitekti töötasu 50%. 1 *Tähistatud palgakulud sisaldavad võimalikke töötasu muutusi 2023. aastal. Tegevuse 2.1 sisutegevuse muud kulud 30 864 eurot: Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine 23 864 eurot (tegevus 2.1.1), sh: TAT elluviija SoM kulu 15 400 eurot TAT partneri Sotsiaalkindlustusameti kulu 7 000 eurot TAT partneri EPIKoda kulu 1 464 eurot 1) Vajaduspõhiselt korraldatavad kohtumised, arutelud, seminarid, infopäevad töövõime hindamise metoodika tutvustamiseks, kasutamise praktikate ühtlustamiseks, teenuste lihtsustamiseks või töövõimereformi teise etapi ettevalmistamiseks. Kulu 6 000 eurot, mis sisaldab seminariteenusega seotud kulusid nagu ruumi rent, tehnika ja toitlustus (sh erisoodustusmaks) ning ekspertide kaasamisega seotud kulusid nagu töötasud, majutus- ja sõidukulud. Kui kaasatakse sihtrühma esindajaid, võib kaasnevateks kuludeks olla näiteks viipekeele tõlgi ja eritranspordi kulud. 2) Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi poolt koostatud juhendmaterjali „Pikaajalise haigusega inimeste tööle naasmine kohandatud tingimustes“ tasu. Kulu 9 400 eurot. 3) Sotsiaalkindlustusameti koolituskulu 7 000 eurot, mille raames korraldatakse kaks seminar/koolitust peaspetsialistidele ja ekspertarstidele tööealiste puude tuvastamise praktikatest ja RFK (rahvusvaheline funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioon) koodide kasutuselevõtuga seotud mõjude tutvustamiseks ning töövõime hindamisest ja puude raskusastme tuvastamisest tööealiste sihtrühmas. Kuludeks on ruumi rent, tehnika, toitlustus (sh tulumaks erisoodustuselt), sõidu- ja majutuskulud ning vajadusel muud kaasnevad korralduslikud kulud. 4) Eesti Puuetega Inimeste Koja konsultatsiooniteenuse osutamisega kaasnevad kulud. Kulu 1 464 eurot, mis sisaldab viipekeele tõlketeenust, teenuse projektimeeskonna koolitus- ja lähetuskulusid ning vajadusel seminariteenusega seotud kulusid nagu ruumi rent, tehnika, toitlustus (sh erisoodustusmaks). Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine 0 eurot (tegevus 2.1.2), sh: TAT partneri TEHIK kulu 0 eurot 1) Tervise infosüsteemi, patsiendiportaali ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamine ning hooldus- ja parandustegevused viiakse läbi vajaduspõhiselt ja TEHIK enda eelarvelistest vahenditest. TAT kulu 0 eurot. 2) Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomise ettevalmistamiseks ja andmevahetuse koordineerimiseks on TEHIK planeerinud IT-arhitekti ja projektijuhi palgakulud (kajastuvad tegevuse 2.1 otseste personalikulude all), mistõttu tegevuse 2.1.2 sisutegevuse osas on TAT kulu 0 eurot. Avalikkuse teavitamine 3 000 eurot (tegevus 2.1.3), sh: TAT elluviija SoM kulu 0 eurot TAT partneri Sotsiaalkindlustusameti kulu 3 000 eurot 2 1) Vajaduspõhiselt teavitustegevuste läbiviimine, mille raames vaadatakse üle, korrastatakse ja ajakohastatakse töövõimereformiga seotud olemasolevad info- ning teavitusmaterjalid. Kulude täpsem sisu ja jaotus sõltub tegevuste elluviimise meetoditest. TAT kulu 0 eurot. 2) Sotsiaalkindlustusameti teavituskirjade saatmine. Kulu 3 000 eurot, mis sisaldab postiteenuse kulusid. Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine 4 000 eurot (tegevus 2.1.4) Töövõime alase poliitika kujundajate ja rakendajate pädevuse suurendamiseks vahetatakse kogemusi teiste EL riikide poliitikakujundajatega õppereisidel, osaletakse konverentsidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse erinevaid andmeallikaid ja teavikuid. Kulu 4 000 eurot, mis sisaldab koolituste korralduslike kulusid (juhul, kui koolitus korraldatakse TAT elluviija poolt, näiteks meeskonnaüritused jms), konverentside, koolituste ja seminaride osalemistasusid, sõidukulusid, majutust, päevarahasid ning andmeallikate ja teavikute soetamise maksumust. TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Tegevuse 2.2 sisutegevuste muud kulud 12 550,82 eurot: Teavitustegevused 10 000 eurot (tegevus 2.2.1) Töökeskkonna- ja töösuhtealane teavitustegevus. Kulu 10 000 eurot, mis sisaldab teavitustegevust nii töösuhete- kui töökeskkonnalastel teemadel ning vajaduspõhiselt läbi viidavaid kohtumisi//seminare/infopäevasid/koolitusi. Teavitamisega seotud kulud on ruumi rent, tehnika ja toitlustus (sh tulumaks erisoodustuselt), osalejate transpordikulud, lektorite/ekspertide kaasamisega seotud kulud nagu töötasud ning majutus- ja sõidukulud, vajadusel õppe- ja infomaterjalide väljaandmisega seotud kulud ning muud korralduslikud kulud. Kulude täpsem sisu ja jaotus sõltub tegevuste elluviimise meetoditest. Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine 0 eurot (tegevus 2.2.3) 2023. aastal poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning ekspertiise läbi ei viida. TAT kulu 0 eurot. Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine 2 550,82 eurot (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel, koolitustel (sh korraldatakse meeskonnaüritusi) ning hangitakse erinevaid andmeallikaid ja teavikuid. Kulu 3 000 eurot, mis sisaldab konverentside, koolituste ja seminaride osalemistasusid, sõidukulusid, majutust, päevarahasid jm täiendavaid kulusid (nt transport lennujaamast, linnasisene transport jne) ning andmeallikate ja teavikute soetamise maksumust. 3. TAT kaudsed kulud TAT administreerimisega seotud kulud arvutatakse ühtse määra alusel TAT otsestest personalikuludest, mis on 26 407,65 eurot (sisaldab partnerite kaudseid kulusid). 3