Kiri

Tiina Sams Teie 17.11.2023 Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 18.12.2023 nr 10-5/11598 [email protected] Arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusele (eelnõu) finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta 1. ASJAOLUD 1.1. Pärnu linn esitas 20.12.2018 Riigi Tugiteenistuste Keskusele taotluse registreerimisnumbriga 2014-2020.9.01.18-0096 projektile „Raja tänava lasteaia rajamine“ siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ alusel toetuse saamiseks. 1.2. Riigi Tugiteenuste Keskus tunnistas 29.03.2019 (nr 11.6-15/0105) Pärnu Linnavalitsuse ja tema esitatud taotluse toetuse saamiseks vastavaks. 1.3. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames otsuse Pärnu Linnavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Raja tänava lasteaia rajamine“ (projekti nr 2014-2020.9.01.18- 0096; edaspidi projekt) osas. 1.4. Rahandusministeerium viis läbi auditi nr JKS-49/2022, mille raames tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 198237 läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 603 074,19 eurot, sh toetus 403 920 eurot. 1.5. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 48, § 49, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 22 lg 1, lg 11 p 5 ja 7, lg 12 ja 14, siseministri 03.03.2015 määrus nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng”“ (edaspidi meetme määrus) samuti 29.03.2019 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-15/0105 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus), auditi nr JKS-49/2022 lõpparuanne, projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1.6. Auditi nr JKS-49/2022 lõpparuandes on hanke nr 198237 osas välja toodud järgmised RHS- i rikkumised: 1) hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“; 2) hankes on kehtestatud konkurentsi piirav kvalifitseerimistingimus; 3) hankes on kehtestatud konkurentsi piiravad hankelepingu täitmise tingimused. 1.7. Pärnu Linnavalitsus ei nõustu RTK finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmises tooduga ning esitab RTK-le oma arvamuse. Pärnu Linnavalitsus jääb oma 12.09.2023 esitatud seisukohtade juurde ning täiendab neid alljärgnevalt. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee 2. ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1. RTK heidab toetuse saajale ette, et hanke tehnilises kirjelduses on nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“. 2.1.1. Riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka HD) tehnilises kirjelduses, punktis 3.3.8. on sätestatud: „Iga viidet, kus hankija on viidanud käesolevas dokumendis või tehnilises kirjelduses (k.a lisades) kindlale kutsekvalifikatsioonile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne“. Seega on üheselt mõistetav, et toetuse saaja ei ole rikkunud talle etteheidetavat tingimust. Tuleb pidada ebamõistlikuks RTK siinkohal tehislikult ja otsitult ajendatud tingimust, justkui tuleks tingimus „või sellega samaväärne“ eraldi juurde kirjutada absoluutselt igale eraldiseisvale standardile. Seesugune RTK tõlgendus seaduses etteantust on meelevaldne ning hankija õigusi ahendav. HD dokumendid moodustavad ühtse terviku. Kui tehnilises kirjelduses on sätestatud nõnda, nagu antud HD puhul on, siis ei ole võimalik lugeda antud sätet, HD punkti 3.3.8. kuidagi teisiti, kui see kirja pandud on. Eeltoodust tulenenuna kandub sõnaselgelt üle kohustus lugeda „või sellega samaväärseks“ kõik, mida p-s 3.3.8. nimetatud on ehk k.a erinevaid standardeid. 2.1.2. Eeltoodut kinnitab ka tehnilises kirjelduses toodud p 3, mis sätestab „tööde teostamise alusdokumendid ja juhendid“ p 3., milles on toodud, et lähtuda tuleb kõikidest tehnilistest dokumentidest kui tervikust. 2.1.3. Rahandusministeerium on selgitanud oma dokumendis „Korduma kippuvad küsimused (täiendatud 27.07.2017)“ p-s 2.2. „või sellega samaväärne“ klausli lisamise kohustuse kohta järgmist (lk 53–54): „/…/oleme seisukohal, et eelnimetatud märge peab sisalduma hankedokumendi tehnilises kirjelduses.“ Vaidlusaluse hanke puhul on nimetatud klausel märgitud tehnilises kirjelduses. 2.1.4. Et etteheidetavat punkti on hankija igas nõutavas HD osas, k.a tehnilises kirjelduses eraldi märkinud, ei ole võimalik nõustuda RTK nimetatud etteheitega. 2.2. RTK heidab toetuse saajale ette, et hankes on kehtestatud konkurentsi piirav kvalifitseerimistingimus. 2.2.1. Hankes nr 198237 on seatud mh järgmine tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimus: „Pakkuja peab riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema korrektselt lepingu ja hea ehitustava kohaselt peatöövõtjana teostanud vähemalt 3 (kolm) hoone ehitustööd, igaüks suletud netopinnaga vähemalt 5000 m2, kusjuures vähemalt üks (üks) neist majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12100 (majutus- ja toitlustushooned), 12200 (büroohooned) või 12600 (meelelahutus-, haridus, tervishoiu- ja muud avalikud hooned), ning vähemalt ühe 100 m2 netopinnaga ujumisbasseini ehitustööd. Arvesse lähevad ehitustööd, mis on eelnimetatud perioodi jooksul tellija poolt vastu võetud. Garantiiperiood võib kesta. Pakkuja kinnitab tingimusele vastavust hankepassis, kus esitab ka olulisemate lepingute loetelu koos lepinguperioodi, maksumuse ja infoga teiste lepingupoolte kohta.“ 2.2.2. Toetuse saaja peab eeltoodud kriteeriume riigihanke korraldamisel mõistlikuks, kuivõrd hoolas hankija peab tegema kõik endast oleneva, et hankelepingu ese saaks täidetud nõuetekohaselt, kvaliteetselt ja optimaalsete kuludega. Hankija õiguspäraseks diskretsiooniõiguse kasutamiseks tuleb lugeda mõnetist tingimuste seadmist pakkujatele, kuivõrd on oluline lõppeks saavutatav lepingu eseme kvaliteet. Ettevõtja kogemus majandusturul seesuguse objekti, nagu vaidlusaluse hanke puhul tegemist on, ehitamisel, on erilist tähelepanelikkust ja oskuslikkust nõudev, arvestades, et tegemist on ühiskondlikku hoone, täpsemalt kooli ja ujulaga. 2.2.3. Riigihangete seaduse üldpõhimõtete hulka kuulub mh põhimõte, et hankija sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib hanke läbi mõistliku aja jooksul. Et leida eelnimetatud tingimusi täita suutev osaleja, tuleb hankijal teatud kriteeriumid eelnevalt seada. Kui hankija ei või seada mingeidki mõistlikke tingimusi, milleks hankeesemeks olevale sarnastele kriteeriumidele vastavate objektide edukas ehitamine on, ei saa hankijat 2 pidada hoolsaks. Hanke väljakuulutamise eesmärk ei ole massiliselt pakkumuste kogumine, vaid teatud kvaliteetse töö saavutamine töövõtulepingu täitmise läbi. Et leida kvaliteetne pakkuja, tuleb seada teatud tingimused, mis potentsiaalselt tagavad lepingueseme kvaliteedi ning siinkohal ka toetusmeetme otstarbeka kasutamise. Seetõttu ei saa pidada nimetatud tingimust liigselt konkurentsi piiravaks, arvestades, et mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt mingisugune konkurents tuleb seada. Kui viimast mitte teha, on tõenäoline tohutu halduskoormuse kasv, mis ei ole eesmärki arvestades otstarbekas ning on haldusorganile ülemääraselt kulukas. Kaalutlusõigust tuleb kasutada arvestades eesmärki, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 2.2.4. Hankemenetluse puhul ei tule arvestada vaid pakkujate, vaid ka hankija õigusi ning neid liigselt piirata pole õiguspärane. Siinkohal leiab toetuse saaja, et RTK piirab liialt hankija õigusi läbi oma tegevuse hankijale ette heites hankes osalemise tingimuste üle otsustamisel. Ka piiravad tingimused võivad olla õiguspärased, kui need on seatud selliselt, et on arvestatud oluliste asjaoludega arvestades hankeleping objekti. Riigihangete eesmärk on omandada asi, teenus või ehitustöö õiglase ja avatud menetluse teel, kusjuures menetluses olevaid isikuid tuleb kohelda võrdselt ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Selleks on hankijal kohustus fikseerida pakkujatele nõuded, kusjuures sellised nõuded (piirangud ja kriteeriumid) peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.1 Kõnealuses hankes tegi pakkumuse 6 ettevõtet, mida saab pidada heaks tulemuseks tagamaks konkurents. 2.2.5. RHS-i kohaselt on hankijal võimalik seada kvalifitseerimistingimusi tehnilise ja kutsealase pädevuse järgi (RHS § 101). Ettevõtja tehnilise suutlikkuse eelkontroll, seades teatud tingimused HD-sse, ei ole võrreldav diskrimineerimisega. Riigihangete seaduse kohaselt saab kogemuse nõude esitada pakkuja eelnevate samalaadsete lepingute täitmise alusel. Mida riigihangete seadus alates 01.09.2017 ei luba, on töötajate kogemuse nõuete kvalifitseerimise tingimusena määramine. Neid kahte sätet tuleb omavahel selgelt eristada. 2.3. RTK heidab toetuse saajale ette, et hankes on kehtestatud konkurentsi piiravad hankelepingu täitmise tingimused. 2.3.1. RHAD-i lisas 2 „Hankelepingu projekt“ ning sõlmitud lepingus on välja toodud hankelepingu täitmise tingimused, mis käsitlevad garantiikirja andmist Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuselt (p-d 11.4. ja 11.5.) ei mõjutanud Euroopa Liidu eelarvet kahjulikult, kuivõrd sellise garantiikirja hankimist ei saa pidada pakkujale koormavaks tingimuseks. Garantiikirja saamine pangast on hõlmatud lihtsa ja kiire protseduuriga, mis sisaldab endas vaid järgmist: taotluse esitamine koos garantii kohustusele viitava lepinguga; pakkumus panga poolt üldiselt 24h jooksul; pakkumuse kinnitamine ja lepingutasu tasumine; pank edastab allkirjastatud garantiikirja. Informatsiooni hankimine, missugused krediidiasutused on Eestis registreeritud, on triviaalne otsingumootori kasutamise küsimus. EL on ühtne majandusliit. Diskrimineerivaks saaks antud asjas pidada seesugust näitlikku tingimust, kui hankija nõuaks, et Soome päritolu pakkuja peab esitama Norra finantsasutuse garantiikirja, aga Eesti pakkuja Läti finantsasutuse garantiikirja, ehk et tingimused ei oleks võrdsed. Seega siinkohal diskrimineerimisega tegemist ei ole, kuna kõigile pakkujatele on antud samasugused osalemise tingimused. Hankija peab tagama kõigi taotlejate ja pakkujate suhtes ühese käitumise samadel tingimustel.2 2.3.2. Perioodil 2015–2021 on välismaised ehk piiriülesed pakkujad esitanud pakkumuse ehitustöödega seotud rahvusvahelist riigihanke piirmäära ületavates riigihangetes 44 korral. Piiriüleste ettevõtjate osalemine sellistel riigihangetel on vähetõenäoline, mida tuleb liidu eelarvele avaldatava mõju hindamisel arvestada. Vaidluse all olev kriteerium ei välistanud otsesõnu piiriüleste pakkujate osalemist riigihankel, sest tingimus ei olnud suunatud pakkuja enda registreeritusele Eestis, vaid üksnes krediidiasutusele, kelle kinnituskirja hanketeate kohaselt aktsepteeriti. 1 Äripäeva „Riigihangete käsiraamat 2“, pt 8, lk 1. 2 Äripäeva „Riigihangete käsiraamat 2“, pt 8, lk 2. 3 2.3.3. Piiriülestel ettevõtjatel puudus huvi vaidlusaluses hankes osaleda. Lähiriikidest, nagu Läti, Leedu, Soome või Rootsi pärit võimalike pakkujate puhul on Eesti turul vastavast riigist pärit krediidiasutuse Eesti filiaal või on nendes riikides mõne Eesti panga filiaal. 2.3.4. Hankija küll nõudis EV-s registreeritud panga garantiikirja, kuid selle saamist ei saa pidada pakkujale koormavaks. Igal välisriigi pakkujal on võimalik taotleda ükskõik, millises liikmesriigis registreeritud panga garantiikirja, kui ta on täitnud selleks vajalikud eeldused. Üldjuhul on kõnealune krediidiasutuse garantii taotluse ankeedi maht üksnes 2–3 lk ning koosneb ettevõtja baasandmetest, kusjuures igal Eestis registreeritud krediidiasutusel on vorm kodulehel lihtsasti leitav mh inglise keeles3. Selline tingimus ei diskrimineeri hankes osaleda soovivaid ettevõtteid, EL on ühtne majandusruum ning võimalused igasuguseks majandustegevuseks on liikmesriikide ettevõtjatel samaväärsed. Igal EL-is registreeritud ettevõttel on võimalik taotleda mistahes liikmesriigis registreeritud krediidiasutuse garantiikirja. Hankija on siinkohal eelistanud tegutsemisriigis registreeritud krediidiasutuse garantiikirja esitamist lihtsustamaks potentsiaalselt tekkida võivate finantsküsimuste lahendamist. Eeltoodust tulenenuna ei saa pidada eeskirjade rikkumiseks asjaolu, et hankija on nõudnud EV-s registreeritud panga garantiikirja. Seetõttu ei saa pidada RTK antud toetust osaliselt abikõlbmatuks. 2.3.5. EL otsekohalduva määruse nr 1303/2013 artikli 143 lõige 2 näeb ette, et liikmesriigid teevad eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid ning seejuures võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Ka STS 2014−2020 § 45 (finantskorrektsiooni alused) lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel ja sellega kooskõlas“. Siinkohal vaide esitaja rõhutab, et eeskirja väidetava eiramise puhul tuleb lähemalt vaadata ka väidetava eiramise olemust ja keerukust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Romek Kosenkranius linnapea Katariina Triin Treffner 5112 393, [email protected] 3 Vt näiteks https://www.lhv.ee/assets/files/applications/Valisgarantii_taotlus_EN.pdf 4 Saatja: [email protected] Saaja: "RTK Info" <[email protected]> Teema: 10-5/11598/2023 ArvamusRiigi Tugiteenuste Keskuse otsusele (eelnõu) finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Kuupäev: 2023-12-18 14:52 Tähelepanu! Kiri saabus väljastpoolt ametit/RM valitsemisala. Palume linke ja faile mitte avada, kui kiri on saabunud tundmatult aadressilt! Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Arvamus Riigi Tugiteenuste Keskuse otsusele (eelnõu) finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta mis on registreeritud numbriga 10-5/11598/2023 Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected] <mailto:[email protected]> <http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzjtOAzEQgOHT2B3WPPyawkUEFGm5wSweJyvYJNo190eIIv2vX99pe1zvu37Yt07r52nb-a1hBpFafW8j8oLeGhYgQURif20j9TG6FluSZU4dYFHmz0wDqnECvzYCYiSsGBMBhGypKmLRLKzJqouwXcJD99tPMPObHYde7GXtzfErBa7YOQIXllGK0CJRXAT9twah6Pjd7229jbuLsM-vv8tsp2fwGwAA__8Hjj1_>