Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium 29.12.2023 nr 1-4/23/3526-4 Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu teistkordselt kooskõlastamiseks esitamine, kuna Riigi Tugiteenuste Keskus ei kooskõlastanud kliimaministri 02.08.2023 kirjas nr 1-4/23/3526 nimetatud eelnõud. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri koos kooskõlastustabeliga 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. TAT riskihindamise tabel Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus ja Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjon Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Kliimaministri määruse „Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1. Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetust on varem antud ELi perioodi 2014–2020 vahenditest prioriteetse suuna „Kasvuvõimeline ettevõtlus ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline teadus- ja arendustegevus“ meetme „Ettevõtete ressursitõhusus“ tegevuse „Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnikasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine“ kaudu ning toetatakse taaste- ja vastupidavuskava alusel keskkonnaministri määruse 19.07.2022 nr 33 alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunikud Toomas Luhse (e-post [email protected], tel 605 4315), Marika Lillemets (e-post [email protected], tel 626 2867) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 29 paragrahvist, mis on liigendatud 10 peatükki. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse saaja õigused ja kohustused 8. Aruannete esitamine 9. Toetuse maksmise tingimused 10. Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine Eelnõu 1. peatükis on kirjeldatud üldsätted. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihti „Eestis on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“, viies Eestis ellu ÜRO üleilmseid säästva arengu eesmärke 12.2 „Saavutada 2030. aastaks loodusvarade säästev majandamine ja tõhus kasutamine“ ning 12.4 „Saavutada 2020. aastaks kemikaalide ja kõikide jäätmete keskkonnaohutu käitlemine kooskõlas kokkulepitud rahvusvaheliste raamistikega kogu nende elutsükli jooksul ning vähendada oluliselt nende sattumist õhku, vette ja pinnasesse, et viia miinimumini nende negatiivne mõju inimese tervisele ja keskkonnale“. Toetatav tegevus aitab saavutada „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja aitab kaasa sihi „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval moel. Seda hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ressursitootlikkus“, „kasvuhoonegaaside netoheide ekvivalenttonnides“ ja „ringleva materjali määr“ ja „tööjõu tootlikkus“. Toetatav tegevus aitab saavutada ELi ringmajanduse tegevuskava eesmärki kiirendada majanduse ümberkorraldamiseks tehtavaid muudatusi, mis on ette nähtud Euroopa rohelise kokkuleppega. Ressursitõhususe edukas rakendamine eeldab süsteemset lähenemist, st investeeringute tegemiseks peab eelnevalt olema tehtud põhjalik analüüs, mis aitaks välja tuua probleeme ja kitsaskohti ning leida neile sobivad lahendused. Esiteks parandatakse ettevõtete teadlikkust, mis suurendab huvi ressursitõhususe ja selle võimaluste vastu. Ringmajanduse ja kemikaalivaldkonna eksperte koolitatakse kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ alusel. Kui auditid/analüüsid on tehtud, on võimalik ettevõtetel neis pakutavaid ressursisäästulahendusi rakendama asuda. Paragrahvi 1 lõige 1 kirjeldab toetuse andmise aluseid. Paragrahvi 1 lõige 2 kirjeldab, millise programmi raames toetust eraldatakse ning millist tegevust meede aitab saavutada. Paragrahvi 1 lõige 3 kirjeldab toetatavate tegevuste valimise aluseid. Eelnõu § 2 lõikes 1 on defineeritud määruses kasutatud terminid. Lõike 2 punktides 1–23 täpsustatakse terminid määruse tähenduses, et oleks võimalik sätestada ja piiritleda rahastatavad tegevused, nende prioriteetsus ning projekti panus meetme eesmärkidesse. Punktis 1 selgitatakse, et abikõlbliku kulu aluseks olev tegevus peab olema tehtud ja kuludokument koostatud abikõlblikkuse perioodil ning olema vajalik ja mõistlik. Kulu aluseks olev tegevus peab olema kooskõlas kehtiva õigusega, eelkõige ühendmääruse ja käesoleva määrusega. Punktis 5 toodud energiatõhususe termin tuleneb üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 103. Punktis 6 toodud innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist (tooteinnovatsioon), vastavate turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ning juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali oskuste arendamist (personaliinnovatsioon). Punktis 7 toodud kliimakindluse tagamist hinnatakse ning asjakohane analüüs esitatakse vajaduse korral koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, tuleb taotlusele lisada kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud vormil. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Taristuprojektide korral on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. 2 Punktis 13 toodud ressursi termin katab tootmises kõiki kaupade ja teenuste valmistamiseks vajalikke tootmistegureid, sh toore, energia, vesi, jäätmed. Punktis 14 täpsustatakse ressursitootlikkuse terminit. Ressursitootlikkus on sisemajanduse koguprodukti (SKP, referentsaasta 2015) ja kodumaise materjalitarbimise (DMC) suhe. DMC tähendab kõiki Eestis tarbitud tahkeid, vedelaid ja gaasilisi materjale, millel on majanduslik väärtus ja mida kasutatakse tootmise ja tarbimise protsessis. Sõna „kodumaine“ tähistab materjali, mis Eestis tarbiti, st nii kodumaisest keskkonnast ammutatud kui ka imporditud materjal, samas kui eksporditud materjal on välja arvatud. DMC suurimad kategooriad on fossiilsed kütused, mineraalid ja biomass. SKP kasvutempo mõõtmiseks viiakse jooksevhindades SKP eelmise aasta hindadesse ja leitakse saadud mahumuutused referentsaasta taseme järgi. Seda nimetatakse SKP arvutamiseks aheldamise meetodil. Hinnamuutused seega SKP kasvutempot ei mõjuta. Selleks, et vältida turuhindade kõikumisi, lähtutakse ressursisäästu arvutustes püsihindadest (st taotluse esitamise aasta hindad est). Punktis 17 toodud tootmisjäägiks võivad näiteks olla soe vesi, jääksoojus, saepuru, süsihappegaas. Lisaks võib tootmisjäägiks olla kõrvalsaadus, aga mitte jäätmed. Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning seatakse oodatav tulemus. Lõige 1 defineerib toetuse andmise eesmärgi, määramata täpselt toetatavat tegevust. Toetuse andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukusest, mis on jätkuvalt suur (üks suuremaid ELis, https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-datasets/- /sdg_12_20). Selle parandamiseks on vaja teha investeeringuid innovaatilistesse rohetehnoloogiatesse ja ressursitõhusatesse lahendustesse. Kõnealuse meetme tegevus peab soodustama selliste investeeringute tegemist ettevõtetes. Majanduses jäetakse kõrvale väärtuslikke materjale, mistõttu suureneb nõudlus ja konkurents ammenduvate ja mõnikord nappide ressursside järele. Lisaks kahjustab surve loodusvaradele üha rohkem keskkonda. Seetõttu võib ressursside tõhusam kasutamine anda olulist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. Lisaks on ressursi tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele (on hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest, https://ellenmacarthurfoundation.org/completing-the-picture), et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele. Riigi konkurentsivõime sõltub üha enam majanduse ressursi- ja energiamahukusest ning eri sektorite võimest kasvatada ressursi- ja energiasäästu uute tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu. Ettevõtete sammud tootmise tõhustamisel, sh materjalide ja jäätmete ringlussevõtu suurendamisel, jäätmetekke vähendamisel ning energiakasutuse optimeerimisel on olnud ebapiisavad. Käsikäes majandusarenguga suurenevad jätkuvalt energia- ja loodusressursside kasutus, jäätmeteke ja negatiivsed keskkonnamõjud. Konkurentsivõimelise ja mitmekesise tööstusbaasi säilimiseks ja edasiarenemiseks tuleb muuta tööstussektor senisest energia- ja ressursitõhusamaks, edendada loodusressursside kasutust vähendavaid tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid ning suurendada investeeringuid tehnikasse. Konkreetsete lahendustena võivad olla näiteks liiniseadistused, automaatika jms. Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatakse meetme nimekirja väljund- ja tulemusnäitaja panustamist. Näitajate sisu ja aruandluse tingimusi kirjeldatakse perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 3  Perioodi 2021–2027 Algtase 2024 2029 Selgitav teave meetme nimekirja ja vahesiht sihttase väljundnäitaja aasta tase nimetus ja mõõtühik Ringmajanduses Ei 15 75 Toetust saanud unikaalsete toetatavad ettevõtjad* kohaldu ettevõtete arv. Näitajasse loetakse vaid ettevõtjaid äriseadustiku tähenduses (s.o füüsilisest isikust ettevõtja, osaühing, aktsiaselts, täisühing, usaldusühing, tulundusühistu). Saavutustase esitatakse pärast projekti tegevuste lõpetamist lõpparuandes. Perioodi 2021–2027 Algt Aasta 2024 2029 Selgitav teave meetme nimekirja ase vahesiht siht- tulemusnäitaja tase tase nimetus ja mõõtühik Esmase toorme sääst 0 2021 ei 37 Toetatud projekti tulemusel projektidega (tonni kohaldu 500 tekkiva esmase toorme sääst aastas) ühe aasta kohta. Saavutustase esitatakse järelaruandega aasta pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. Arvutusmetoodika leiab KIKi veebilehelt. * Sealhulgas peetakse eraldi arvestust väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate ning suurte ettevõtjate arvu üle. Lõigetes 4 ja 5 kirjeldatakse „Eesti 2035“ sihti, millesse määruses kirjeldatud toetatav tegevus panustab. Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse. Võrdsed võimalused teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisele. Kõigil huvitatud ettevõtetel on võimalus taotleda toetust ressursiauditi tegemiseks. Need ettevõtted, kes selle määruse alusel taotleda ei saa, saavad samadel tingimustel minna toetust taotlema KIKi keskkonnakorralduse programmist. Meede panustab ettevõtete konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamisse ning mitmekesise tööstusbaasi säilimisse ja edasiarenemisse. Ressursitõhusad ettevõtted suudavad paremini konkureerida ka teiste ELi liikmesriikide ettevõtetega. 4 Soolisse võrdõiguslikkuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisele. Ligipääsetavuse teemal eraldi tegevusi ei toetata, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Meetme rakendamisel peetakse silmas tasakaalustatud regionaalse arengu eesmärke, mille saavutamist hinnatakse tööviljakuse regionaalsete erisuste kahanemise järgi. Ressursitõhususe kasvul on suur potentsiaal suurendada tööviljakust. Kuna maakondlikud tööviljakuse näitajad ettevõtlusvaldkondade kaupa ei ole kättesaadavad, lähtutakse regionaalsete eesmärkide saavutamise kavandamisel töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvust maakondades. Näitajasse panustamine projektiga toimub siis, kui tööviljakus projekti piirkonnas kasvab. Projektiga ei panustata sellesse näitajasse, kui projekti viiakse ellu Tartu- ja Harjumaal. Arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesandega suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni. Eelneva perioodi sarnase toetusmeetme andmestikust (allikas: struktuuritoetuse registri aruandlussüsteem, aruanne kajastab andmeid 23.08.23 seisuga) nähtub, et ressursiinvesteeringute toetused jagunesid maakondadesse valdavalt korrelatsioonis töötleva ja mäetööstuse ettevõtete arvuga maakonnas (v.a Harju- ja Ida-Virumaal) ning Harjumaa ja Tartumaa ettevõtjate toetatud projektide arv ja toetusmaht jäid 60% piiresse kõigist toetatud projektidest ja kogu toetusmahust, seega ei ole täiendavate regionaalsete sekkumiste rakendamine otseselt vajalik. Küll aga jälgitakse tegevuse elluviimise jooksul toetuse maakondlikku jaotust ning vajaduse korral kavandatakse muudatused toetuse andmise tingimustes. Selleks, et tagada Vabariigi Valitsuse tegevusplaani ülesande täitmine on määrusesse lisatud eraldi säte (§ 13 lg 2). Ida-Virumaal saadi toetust proportsionaalselt vähem võrreldes mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtete arvuga piirkonnas. Osalt võib see olla tingitud asjaolust, et seda määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 toodud tegevustele, millega tegelevaid ettevõtteid on Ida-Virumaal enam. Küll aga rakendatakse Ida-Virumaa ettevõtetele kõrgemat regionaalabi määra. Kliima ja keskkonnahoid on väga tähtis, sest toetatavad tegevused panustavad ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamisse. Toetuse andmise eesmärk on tõhustada ettevõtete ressursikasutust. Info sihi ja näitaja kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Lõikes 6 tuuakse välja, et toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja määruse § 5 lõike 1 punktides 1–3 toodud toetatav tegevus ja selle arv ja § 17 lõike 1 punktides 1 ja 4–7 toodud tegevus ja selle tulemus. Paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse määruse rakendusüksus ja -asutus. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus Kliimaministeerium. Lõigetes 3–4 sätestatakse rakendusüksuse kohustused. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse tegevused, mida toetatakse seoses tootmisprotsessi ümberkujundamisega. Toetust antakse järgmisteks tegevusteks: 1) ressursitõhusa lahenduse väljatöötamine ja rakendamine. Toetatakse terviklikke insenertehnilisi lahendusi, millega kaasneb ressursisääst. Lahendused hõlmavad nii tootmis- kui ka tarneahelate tõhustamist. Terviklike lahenduste all mõistetakse selliseid lahendusi, mis hõlmavad näiteks tegevusi alates tootmise optimeerimisest kuni hoonete renoveerimiseni/ressursisäästlikumaks muutmiseni. Oluline on esmalt hinnata olemasolevat ressursikasutust ja alles siis dimensioonida tulevast kasutust. Hoonete puhul tuleb silmas pidada, et need peavad olema otseselt seotud tootmise või teenusega (tootmishoonete soojustamine ja nende energiatõhusamaks muutmine eeldusel, et tootmistegevuse spetsiifikast lähtudes on vaja hoida hoones temperatuuri, rõhku või muud olulist tegurit), mitte aga lihtsalt 5 ettevõtte töötingimuste parandamiseks, ilma et sellega kaasneks ettevõtte tootmises ressursitõhususe kasvu; 2) seadmete soetamiseks ja/või väljavahetamiseks uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu. Toetatakse tehnoloogiate uuendamist, mille tulemusena nõuab sama toodangu tootmine vähem ressursi (sh süsteemide parandamine). See võimaldab sama toorainehulgaga saada rohkem toodangut. Toetatakse lahendusi, mis parandavad ettevõtte tootmisprotsesse. Selleks võib olla protsessi reorganiseerimine või mõni muu lahendus; 3) seadme soetamiseks oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis. Toetatakse lahendusi, mille tulemusena saab ettevõte ära kasutada enda tegevuses tekkivaid tootmisjääke; 4) toetuse kasutamisest teavitamiseks ja avalikustamiseks. Lõike 2 järgi rakendub meetmele horisontaalse põhimõttena „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte, mille järgi toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi tegi Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga. Seda põhimõtet tuleb tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43, edaspidi taksonoomiamäärus ), artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Selleks, et meede vastaks „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav tegevus kahjustada järgmisi keskkonnaeesmärke: 1) kliimamuutuste leevendamine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Toetatavad tegevused ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile, neil puudub negatiivne mõju kliimamuutuste leevendamisele, pigem on mõju positiivne. Uuenduslike ja ressursitõhusamate seadmete kasutamisel on võimalik kasvuhoonegaaside heide väiksem. Väiksemast ressursivajadusest tingituna väheneb vajadus toota uusi materjale, mille tootmisega kaasneks kasvuhoonegaaside heide; 2) kliimamuutustega kohanemine: tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Määruse tegevustel puudub otsene mõju kliimamuutustega kohanemisele. Kaudne mõju seisneb selles, et tänu väiksemale ressursivajadusele väheneb mõju keskkonnale ja sellest tingituna ka võimalik mõju kliimamuutuste tekkele; 3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. Määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki, pigem positiivne mõju, sest tänu ressursitõhusamatele seadmetele väheneb ka veekasutus; 4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Määruse tegevustel on positiivne mõju. Ressursitõhusate seadmete ja oma tootmisjääkide kasutamisega väheneb vajadus uute ressursside järele ning ressursse kasutatakse säästlikkumalt ning väheneb jäätmeteke; 6 5) saastuse vältimine ja tõrje: määruse raames toetatavad tegevused ei kahjusta seda eesmärki. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ressursitõhusamad seadmed vähendavad reostuse oht, kuna suurem osa ressursist kasutatakse tootmiseks ära ning jäätmeid tekib vähem. Oma tootmisjääkide kasutusega väheneb samuti jäätmeteke ja sellest tingitud võimalik reostus; 6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Määruse raames toetatavatel tegevustel on kaudne positiivne mõju. Tänu ressursitõhusamatele seadmetele väheneb uue ressursi hankimise vajadus ja sellega seoses mõju keskkonnale. Kõikide taotluste hindamisel lähtutakse põhimõttest, et toetatakse vaid neid projekte, kus toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Paragrahvis 6 lõiked 1–10 kirjeldavad riigiabi andmisega seonduvat. Paragrahvis 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 viidatakse ÜSS2021_2027 peatükile 5 ning eelnõukohase määruse tingimustele, millele peavad abikõlblikud kulud vastama. Lõikes 2 määratakse abikõlblikeks nende tegevuste kulud, mis on kirjeldatud eelnõu §-s 5, saavutavad tulemused, nagu kirjeldatud eelnõu §-s 3, mis jäävad §-s 9 sätestatud piirmääradesse ning vastavad otsusele, mis tehti taotluse rahuldamisel. Samuti on välja toodud abikõlblikkuse tingimused üldise grupierandi määruse alusel antava riigiabi puhul. Lõikes 3 määratakse, et abikõlblikud kulud on kindlasummalise makse alusel kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral. Kogusumma arvutab rakendusüksus eelarveprojekti alusel. Selleks on taotleja esitanud hinnavõrdluse. Hinnavõrdluse tegemiseks oleks vaja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldust koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitamise vormil. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada, tuleb taotlusele lisada sellekohane põhjendus. Taotleja peab olema teinud piisavaid pingutusi kolme võrreldava hinnapakkumise saamiseks, millega tagada konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Näitlikult olukorda, kus on küsitud kolm hinnapakkumist, kuid esitatud/saadud vaid üks pakkumus, ei saa lugeda piisavaks, st toetuse saajal tuleb veel uurida potentsiaalsete võrreldavate pakkumiste saamise võimalusi, sest ei saa piirduda ühe ettevõtte esitatud pakkumusega (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on need dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Olukorras, kus toetuse saaja hinnangul ei ole kolme hinnapakkumist võimalik saada, peab sellekohane põhjendus olema veenev ja põhjendatud (nt ei saa aktsepteerida põhjendusi, et tegemist on pikaajalise koostööpartneriga vms). Lõikes 3 reguleeritakse toetuse maksmist kindlasummalise maksena. Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses, lähtudes taotleja koostatud ja põhjendatud projekti eelarvest. Lõikes 4 määratakse, millistele kuludele toetust ei anta. Lõikes 5 sätestatakse, et § 7 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise puhul ei või kavandatavat tegevust alustada ja sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. 7 Paragrahv 8 sätestab määruse raames toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid. Lõige 1 sätestab ajaraami projekti abikõlblikkusele ja lõige 2 projekti kestvuse. Lõige 3 kirjeldab projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise võimalust ning tingimusi. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Sellega võimaldatakse toetuse saajal abikõlblikkuse perioodi mõjuval põhjusel pikendada, tagamaks, et projekti elluviimistähtaja pikenemine ei oleks ainus põhjus, mis takistaks oluliste projektide elluviimist ja seeläbi meetme eesmärkide saavutamist. Paragrahv 9 seab määruse raames antava toetuse piirsumma ja osakaalu. Lõikes 1 määratakse toetuse maksimaalne ja minimaalne summa. Lõikes 2 määratakse toetuse osakaal vähese tähtsusega abi andmisel. Selles sekkumises antakse toetust kahe määruse alusel. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Rakenduskavaga Riiklik kaas- ELi toetuse Oma- Kogu- Meede kooskõlas olevad finantseerin eelarve finantseering maksumus sekkumised g Ringmajandus Ringmajanduspõhist 111 028 2 122 758 118 500 231 651 e korraldamine e tootmis- ja 963,0 000 721 tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; tööstus- ja teenindussektori, sh Veed energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine; jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise number on 21.2.4.12, rahastatud tegevuste detailne hinnanguline jagunemine on lisatud allpool tabelina. ELi toetusest on planeeritud 8 kasutada reaalselt 34 500 000 eurot, kogumaksumus 103 500 000 eurot. Meetme nimekirjas on ringmajanduse korraldamisel Euroopa Liidu toetuse protsent 47,93. Oleme rakenduskavas planeerinud selle sekkumise kogukuluks 103 500 000 eurot. Kuna toetuse andmisel tuleb arvestada riigiabiga, siis omafinantseeringu panus suureneb, sellest lähtudes oleme planeerinud kasutada Euroopa Liidu toetust 34 500 000 eurot. Peale selle sekkumise toetuse kasutamist saame muuta kogu ringmajanduse korraldamiseks mõeldud Euroopa Liidu toetusi. ELi toetuse eelarve Oma- Kogumaksumu eurodes finantseerin s eurodes g eurodes Sekkumine: tööstus- ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe suurendamine ja auditite toetamine 49 606 788 53 893 212 103 500 000 a) TAT määrus – audit 479 293 520 707 1 000 000 b) TAT määrus – investeering 49 127 495 53 372 505 102 500 000 ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Rakenduskavaga ELi ELi toetuse Riiklik kaas- Oma- kooskõlas olevad toetuse eelarve finantseering finantseering sekkumised osakaal Kogumaksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 c) TAT määrus 40, avatud taotlemine 3 659 444 66% 5 340 556 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKEde energia- ja ressursitõhususe 49 606 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000 9 suurendamine ja auditite toetamine: a) TAT määrus – audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000 b) TAT määrus – investeering 49 127 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 685 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662 a) TAT käskkiri (riigi poolt vajaliku taristu arendamine) 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115 Ringlussevõtu võime suurendamine ja ohutu materjaliringluse tagamine 21 991 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353 a) TAT käskkiri (riigi poolt ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353 b) TAT avatud 40, taotlemine 16 991 074 66% 0 23 008 926 40 000 000 ELi toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning omafinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Lõigetes 3–7 tuuakse välja toetuste osakaalud. Toetuse maksimaalseks osakaaluks on üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel antava abi puhul 20% suurettevõtjale, 30% keskmisele ettevõtjale ja 40% väikeettevõtjale. Kõiki nimetatud määrasid on Euroopa Komisjoni suuniste „Riigiabi SA.100251 (2021/N) – Eesti. Eesti regionaalabi kaart (1. jaanuar 2022–31. detsember 2027)“ alusel võimalik suurendada piirkonnas Kirde-Eesti (EE00A), mis on Ida-Viru maakond. Artikli 36 alusel antava abi puhul on võimalik anda suurettevõtjale abi kuni 45%, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93%. Artikli 38 alusel antava abi puhul on võimalik anda suurettevõtjale abi kuni 35% ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45% ning väikeettevõtjale kuni 47,93%. Artikli 47 alusel antava abi puhul on võimalik anda suurettevõtjale abi kuni 45% ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale 47,93%. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele. Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlejale. Lõigetes 1–4 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. 10 Lõige 3 seab piirangud, millistele tegevusvaldkondadele toetust ei anta, täiendavalt seab see ka piirangud seoses kasvuhoonegaaside heite tasuta ühikutega Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise skeemist (European Uniooni Emissions Trading Scheme – EU ETS). Eestis kuuluvad kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi käitajad, kelle tegevusalad vastavad Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määruses nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“ toodud nõuetele. Lisaks on sätte eesmärk on hoiduda osade valdkondade rahastamise dubleerimisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/uri=CELEX:32021R1058), artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei toetata ERFist ja Ühtekuuluvusfondist investeeringut selliste kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, mis tulenevad direktiivi 2003/87/EÜ I lisas loetletud tegevustest. Paragrahvi 11 kehtestatakse toetuse taotleja kohustused. Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele kõikidest muudatustest esitatud informatsioonis, mis mõjutab toetuse andmise otsust. Info, mille põhjal otsus langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tagasinõudeid. Taotleja peab selgitama, kuidas vastab määruse nõuetele. Paragrahvis 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 nõutakse, et toetus, mida taotletakse, ei ületaks §-s 9 sätestatud piirmäärasid ning vastaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Lõikes 2 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente peab taotlus sisaldama. Taotluses peab olema kirjeldatud eesmärk, mida soovitakse toetuse abil saavutada, ning tegevuste kirjeldus, mida toetuse abil tehakse. Taotlusesse tuleb lisada ka taotleja kinnitused, mis näitaksid, et kõik esitatud andmed on õiged, ning lisada vajalikud dokumendid. Lõikes 2 punktis 13 nimetatud ressursiaudit peab olema ajakohane. Ajakohaseks auditiks loetakse auditit, mis vastab auditi koostamise juhendile ning annab ülevaate olemasolevast olukorrast. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega kooskõla hindamisel tuleb arvestada ka paragrahvis 5 toodud selgitusi. Kliimakindluse analüüs tuleb teha projektidele, mis taristuinvesteeringuid sisaldavad ka. Taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindluse analüüsi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Komisjoni teatises (2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ ning juhend selle tegemiseks on kättesaadav korraldusasutuse koduleheküljel https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja- korraldamine/kiirelt-katte/keskkonnanouded. Kliimakindluse tagamisele kaasaaitamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kui projekti kogumaksumus (kõik projekti abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, sh käibemaks) on: a) üle 200 000 euro, siis esitatakse eelarve kulude suuruse tõendamiseks taotluses iga kulu kohta vähemalt kaks hinnapakkumust, sest taotluse rahuldamise korral tuleb korraldada riigihange või ostumenetlus, mille tulemusena selgub projekt tegelik kulu ning rakendusüksus kontrollib hangete õiguspärasust; b) kuni 200 000 eurot, tuleb lisada vähemalt kaks hinnapakkumust ja määrata projekti kogumaksumus. Rakendusüksus projekti elluviimise käigus riigihanget või ostumenetlust ei kontrolli. 11 Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral antakse toetust kuluhüvitise lihtsustatud metoodikast lähtudes ning selleks arvestatakse abikõlblikud kulud kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2021/1060/EL1 artikli 53 lõike 3 punkti b alusel leitakse kogumaksumus eelarveprojekti alusel. Käesolevas määruses käsitatakse eelarveprojektina hinnapakkumuste alusel arvutatud kulude loetelu ja objektiivsuse tagamiseks on hinnapakkumusi iga kulu kohta vaja esitada vähemalt kaks. Taotluse rahuldamise korral rakendusüksus hankeid ja kuludokumente ei kontrolli. Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise protsessi. Paragrahv 13 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes annab selle info edasi rakendusüksusele. Lõikes 2 sätestatakse, et 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. See nõue kehtestatakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 ülesandest „Analüüs ja ettepanekud Rohelisem Eesti ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetuste suunamiseks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone“. Ülesanne tuleneb Vabariigi Valitsuse üldisest eesmärgist ja valitsusliidu aluspõhimõttest nr 7.1.5. Tugevdame Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel ettevõtlustoetuste regionaalse jaotamise põhimõtet. Selleks kehtestame suuremat regionaalset tasakaalu loovad tingimused toetuste taotlemiseks ja kasutamiseks eesmärgiga suunata „Nutikam Eesti“ ja „Rohelisem Eesti“ ettevõtlusmeetmete puhul vähemalt 40% toetustest väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Lõikes 3 kirjeldatakse avalikkuse teavitamist taotlusvooru avamisest. Paragrahv 14 sätestab toetuse taotlemise tähtaja ja taotlemise viisi. Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse saab esitada taotleja või volitatud isik digitaalselt allkirjastatuna jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtu alguse päeva. Lõikes 3 kirjeldatakse juhtu, kui e-toetuste keskkonnas peaks esinema tõrkeid. Sel juhul rakendub taotluse esitamise tähtpäevale ühendmääruse § 5 lõige 2. Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi. Paragrahv 15 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist ja toiminguid taotlusega. Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlus esitada e-toetuse keskkonna kaudu ja tingimustel, mis on seatud §-s 12. Lõikes 2 määratakse, et taotluse vastuvõtmisele kohaldub ühendmääruse § 5. Lõikes 3 loetletakse rakendusüksuse poolt tehtavaid toiminguid. Lõikes 4 sätestatakse, et taotlusi vaadatakse läbi esitamise järjekorras. Lõikes 5 täpsustatakse tegevusi, mida tehakse taotluse läbivaatamisel. Lõikes 6 antakse rakendusüksusele võimalus puuduste korral küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud. Puuduste kõrvaldamiseks on taotlejale ühe päringu kohta mõistlik aeg, milleks on kuni kümme tööpäeva. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 12 Lõikes 7 kirjeldatakse, millal loetakse taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 8 loetletakse, millistel juhtudel ei tunnistata taotlus nõuetele vastavaks. Lõikes 9 sätestatakse, millal teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõikes 10 sätestatakse taotluse menetlemise tähtaeg ning tingimus, mil võib seda pikendada. Paragrahvi 16 lõigetes 1–3 kirjeldatakse hindamiskomisjoni moodustamist. Paragrahvi 17 lõigetes 1–15 sätestatakse projektide hindamise, vastavus-, valikukriteeriumid ja -metoodika. Hindamiskomisjon hindab projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Sättes nähakse ette, et toetuse taotluses kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning projekt vastab sätestatud nõuetele. Innovatsiooni tähendus, mida taotluses tuleb välja tuua, on selgitatud § 2 lõike 2 punktis 6. Valikukriteeriumid, millele taotluses kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on esitatud järgmisena. 1. Projekti kooskõla „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitatakse § 3 lõikes 2 toodud näitaja kaudu). Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas ning tulemusse. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool toodud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD), mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada (kooskõla kinnitatakse § 3 lõikes 2 toodud näitaja kaudu). 2. Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas: a) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; b) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad; c) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub rakendusüksus määruse § 12 lõikes 2 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Kui taotleja on esitanud rakendusüksusele nõutud info ja arvestanud määruses toodut, loeb rakendusüksus projekti kuluefektiivseks, kui saadud taotleja info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on määrusega kooskõlas. 13 Lisaks loetakse kriteerium täidetuks, kui olemasoleva info alusel saab eeldada, et projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale, hangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust ja hanked tehakse riigihangete registris. Selle kriteeriumi puhul hinnatakse kas ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks ja kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik, st on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve koostatud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud. Taotlejal on piisav võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks. 4. Taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima üksnes juhul, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele (nt nõuded taotlejale, taotlusele, taotleja kohustustele jms. 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Rakendusüksus loeb nimetatud valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele, sh „Eesti 2035“ pikaajalise strateegilise sihi „Eestis on tugev, uuendusmeelne ja teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus“ eesmärgile. Paragrahvi 18 lõigetes 1–8 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse tingimused, millal tehakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Lõikes 2 loetletakse taotluse rahuldamise otsuses olevaid toetuse saaja õigusi, kohustusi ja tingimusi. Punkti 2 kohaldatakse mh ka kindlasummaliste maksete korral, sh käsitletakse maksete suurusi ja tingimusi. Lõikes 3 tuuakse välja, et rakendusüksus toimetab taotluse rahuld amise otsuse toetuse saajale kätte viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. Paragrahv 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise täpsemad tingimused ja korra. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Lõikes 2 öeldakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui selles soovitud toetuse suurus ületab meetme eelarve vaba jäägi või seda ei ole võimalik osaliselt rahuldada, nagu sätestatud ühendmääruse § 9 lõikes 1. Lõikes 3 kirjeldatakse rakendusüksuse õigusi juhul, kui taotlus ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Lõikes 4 loetletakse andmed, mis pannakse kirja taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Lõikes 5 sätestatakse viis, kuidas taotluse rahuldamata otsus taotlejale edastatakse. Paragrahv 20 sätestab täpsemad tingimused, millal taotlus rahuldatakse osaliselt või kõrvaltingimustega. Lõikes 1 tuuakse välja, millal on taotluse osaline rahuldamine lubatud . See toimub vaid juhul, kui saavutatakse toetuse andmise eesmärk. Vastasel juhul on risk, et toetussumma makstakse välja asjata. Lõikes 2 tuuakse välja, mis tingimustel saab taotlust osaliselt rahuldada. Lõikes 3 sätestatakse, et taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 järgi. Lõikes 4 sätestatakse, millal saab taotluse rahuldamise otsuse teha kõrvaltingimusega. See toimub ühendmääruse § 9 lõigete 2 ja 3 järgi. Lõikes 5 kirjeldatakse juhtu, kui toetus on otsustatud tingimuslikult rahuldada. Sellisel juhul saab taotleja toetust alles pärast seda, kui ta on täitnud rakendusüksuse poolt ette kirjutatud tingimused. 14 Eelnõu 6. peatükis kirjeldatakse, millisel juhul muudetakse taotluse rahuldamise otsust ja millal tunnistatakse see kehtetuks. Paragrahv 21 kirjeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmise protsessi. Lõikes 1 sätestatakse võimalused, mille alusel saab taotluse rahuldamise otsust muuta. Lõikes 2 loetletakse juhud, millal on toetuse saaja kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Lõikes 3 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, seda juhul, kui muutub oluliselt projekti oodatav tulemus. Ühendmääruse § 12 lõike 6 kohaselt on kindlasummalise makse kasutamisel lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Seega tuleb projekti tegevuste ja tulemuste määramisel olla väga hoolikas. Lõikes 4 reguleeritakse tähtaeg, mille jooksul peab rakendusüksus muutmise otsuse tegema. Paragrahvi 22 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise protsessi. Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja partneri õigusi ja kohustusi. Paragrahvi 23 lõigetes 1–7 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõikes 3 on sätestatud tingimused projektidele, mille maksumus on suurem kui 200 000 eurot – nende puhul ei rakendata lihtsustatud kulu hüvitamise viisi. Eelnõu 8. peatükis kirjeldatakse aruannete esitamise protsessi. Paragrahv 24 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist. Lõigetes 1–8 sätestatakse, mida peab toetuse saaja aruandes kajastama, millal ja kuidas selle esitama. Aruande esitamisel on oluline roll rakendusüksusel, kes täpsustab vastavalt taotlusele, kui tihti ja millal peab aruande esitama. Peale projekti lõppemist aruannete esitamise vajaduse ja detailse info kogumise vajaduse üksikasjad kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. „Eesti 2035“ näitajatesse panustamine fikseeritakse ainult kinnitamise teel, eraldi infot ei koguta. Eelnõu 9. peatükis kirjeldatakse toetuse maksmise tingimusi. Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused. Lõigetes 1–8 tuuakse välja toetuse maksmisega seotud üksikasjad. Paragrahv 26 sätestab, millal võib rakendusüksus peatada toetuse maksmise menetlemise. Seda tehakse ühendmääruse §-s 33 sätestatu põhjal. Eelnõu 10. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja vaideid. Paragrahv 27 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse. See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal. Paragrahvi 28 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne halduskohtule kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt ja see vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi võib esitada ka vaide, mis on tehtud auditiaruande alusel. 15 Paragrahv 29 sätestab tingimuse, millal määrus jõustub. Määrus jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel, milleks on riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamine. Euroopa Komisjon peab eeltingimuse täitmise kinnitama. 4. Eelnõu vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 5. Määruse mõju Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. Määruse rakendamine ei too riigieelarvesse tulusid. ELi 2021–2027 vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Määruse jõustumisega rahastatakse ettevõtete ressursikasutuse süstemaatilist hindamist ning ressursisäästuprojektide koostamist koos hinnangulise säästupotentsiaali ja tasuvushinnanguga ning võimaliku tegevuskava ja seireplaaniga. 5.1. Määruse üldine mõju. Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes, mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste elluviimiseks. Tööstuse üleminek vähese CO 2 heitega ressursitõhusale ringmajandusele on riigi konkurentsivõime ja keskkonnaga arvestamise seisukohalt määrava tähtsusega. Tegevusega jätkatakse olemasolevates tööstusettevõtetes kriisist taastumisel rohepööret, jätkates (alustatud ELi vahenditest 2014–2020, nüüdseks vahendid lõppenud) ressursitõhususe, sh energiatõhususe suurendamisega. Toetusi rohepöörde võimaldamiseks ettevõtetes antakse ka teisest rahastusallikatest (nt taastekava). Ettevõtted on üles näidanud suurt huvi energia- ja ressursitõhusust suurendavate investeeringute vastu. Selleks, et aidata kaasa kiiremale ja ulatuslikumale rohepöördele ettevõtetes, sh VKEdes, peame ühe ettevõtluse rohestamise sekkumisena oluliseks suunata lisaraha ressursitõhususe suurendamiseks. Tegevuse elluviimist toetab ka see, et Eestis on olemas pädevad ressursitõhususe spetsialistid (audiitorid), kes aitavad investeeringuvajadused tervikliku hinnangu andmise abil välja selgitada, ja ettevõtete teadlikkus ressursi- ja energiatõhususe suurendamise meetmetest on kasvanud. Samas meetmes toetatakse ka eraldi ressursiauditite koostamist. Määruse jõustumisega rahastatakse neid investeeringuid, mida teeb ettevõte ressursitõhususe parandamiseks, kasutades uudsemaid lahendusi. See saavutatakse nii seadmete väljavahetamisega parema tehnoloogia vastu kui ka seadme soetamisega oma tootmisjääkide kasutamiseks. Meetme tegevusega panustatakse ettevõtete rohepöördesse, kuna selle saavutamiseks tuleb jätkata tootmise kasvu lahti sidumist suurenevast ressursikasutusest ning tootmise keskkonnamõju vähendamist. 16 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Vähendatakse imporditava toorme ja energia kasutust tänu tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressursi- ja energiasõltumatus. 5.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetmest tehtud investeeringute tulemusena väheneb tööstuse tegevuse mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna vähenevad heitmete sattumine keskkonda, jäätmete teke ning esmase toorme kasutus. Meetme raames rahastatavad projektid aitavad kaasa ka kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele, ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edenemisele ning laiemalt rohepöörde saavutamisele. 5.4. Mõju majandusele. ELi vahenditega on võimalik ellu viia tegevusi Eesti toodete ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Meetme tulemusel parandatakse ettevõtete võimalusi teha investeeringuid ressursitõhususe lahendustesse ressursside tõhusamaks kasutamiseks ja lisandväärtuse suurendamiseks, sh Eesti ressursitootlikkuse ja lisandväärtuse kasvu. Toetus on tõuge ettevõtetele ressursitõhususse investeerimise soodustamiseks, mis kiirendab tööstusettevõtete rohepööret ja mida varem on rahastatud ELi 2014–2020 vahenditest ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni, kuna tegu on lisanduvate vahenditega. 5.5. Mõju regionaalarengule. Kuna meetme tegevuse käigus suureneb ettevõtete ressursitootlikkus, on eeldatavalt kaudne positiivne mõju regionaalarengule tänu jätkusuutlikumatele ettevõtetele, kes kohalikku elu aitavad üleval hoida. Toetatava sihtgrupi (mäetööstus, töötlev tööstus) põhjal võib eeldada toetuse suuremat koondumist tööstuspiirkondadesse. Võib eeldada, et piirkonnad, kus on vähem tööstust ja rohkem kaitsealasid (näiteks saared ja Läänemaa), saavad meetme tegevusest vähem toetust. Eesti ettevõtluse jätkusuutlikkus aitab ressursitõhusamate lahenduste abil kaasa Eesti majanduse kasvule. Samuti väheneb sõltuvus esmasest, sh imporditavast toorainest. Lisaks väärtustatakse rohkem Eestist saadavad toorainet. Arvestades piiratud taotlejate sihtgruppi (mäe- ja töötlev tööstus) ja meetme eesmärki (tööstusettevõtete rohepööre), ei ole mõistlik taotlemist regiooniti piirata. Küll kasutame toetuse andmise võimalusi riigiabi jaoks (sh Ida-Virumaale regionaalabi). Ettevõtete ressursitõhususe suurendamise toetusmeetme varasem kogemus näitab, et taotlejaid tuleb üle Eesti. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel, Euroopa Komisjon peab eeltingimuse täitmise kinnitama). 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) juhtkomisjonile. 17  EELNÕU 10.10.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Ettevõtete ressursitõhususe investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ meetme 21.2.4.1 „Ringmajanduse korraldamine” sekkumises nr 21.2.4.12 „Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia- ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine“. (2) Toetust eraldatakse 2023–2026 riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine“ tulemuste saavutamiseks. (3) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. § 2. Terminid (1) Määruses kasutatakse termineid ühendmääruse ning muid valdkondi reguleerivate õigusaktide tähenduses. (2) Käesoleva määruse tähenduses: 1) abikõlblik kulu on projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik toetatav kulu, sealhulgas omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega; 2) abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal projekti toetatavad tegevused algavad ja lõpevad ning projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud abikõlblikud kulud tekivad; 3) alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 49 esitatud definitsioonile; 4) ei kahjusta oluliselt põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile; 5) energiatõhusus on töö, teenuse, kauba või energiaväljundi ja energiasisendi vaheline suhe; 6) innovatsioon on uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks; 7) kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga; 8) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse või kasutatakse; 9) projekti kogumaksumus on projekti elluviimiseks tehtavate abikõlblike ja abikõlbmatute kulude kogusumma; 10) ressursiaudit on ettevõtte ressursikasutuse analüüs, mille eesmärk on anda hinnang säästuvõimalustele ettevõttes rakendusüksuse poolt eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastatud juhendi „Nõuded ressursiauditile“ kohaselt; 11) ülevaatlik audit on ressursiaudit, kus antakse ülevaade ettevõtte ressursikasutusest ja soovitused edasiseks tegevuseks; 12) detailne audit on ressursiaudit, kus antakse detailne analüütiline ülevaade, mis on ressursisäästu projekti aluseks ja milles sisaldub hinnanguline säästupotentsiaal, projekti kirjeldus ja tasuvushinnang, soovituslik tegevuskava ning seireplaan; 13) ressursid on kõige üldisemas mõistes tootmisvahendid ja -tagavarad, mida on võimalik kasutada; 14) ressursitootlikkus on materjali kasutuse efektiivsust väljendav näitaja, mis arvutatakse sisemajanduse koguprodukti ja kodumaise materjalitarbimise suhtena, mille arvutamisel kasutatakse sisemajanduse koguprodukt aheldatud väärtust, mille referentsaasta on 2015, ning mis näitab mitu lisandväärtuse eurot on suudetud luua ühe kilogrammi materjali kasutamise abil; 15) ressursitõhusus on säästetud ressursi hulk, mis määratakse, mõõtes või hinnates tarbimist enne ja pärast ressursitõhususe parandamise meetme rakendamist, tagades ka ressursitarbimist mõjutavate välistingimuste normaliseerimise; 16) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele; 17) tootmisjääk on materjal, mida ei ole tahtlikult toodetud, vaid on tootmisprotsessist üle jääv materjal või muu ressurss; 18) tootmisüksus on eraldiseisev hoonete, rajatiste või seadmete kompleks, mille eraldiseisvusest tingituna on võimalik välja arvestada tema majanduslikud näitajad – tootmismahud, kulud ja tulud – ning tehtav investeering on käsitatav terviklahendusena; 19) uut majandustegevust soodustav alginvesteering on investeering, mis vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 51 esitatud definitsioonile; 20) väikese või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja konkurentsiseaduse § 2 mõistes ja kes vastab üldise grupierandi määruse lisas I sätestatud kriteeriumidele; 21) ümberpaigutamine on sama või sarnase tegevuse või selle osa üleviimine ühest Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest teise EMP lepingu osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse. Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ning EMP lepingu osalisriigis asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad ; 22) Tallinna regioon on Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald. 23) Tartu regioon on Tartu linn haldusüksusena. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada ettevõtete ressursi- ja energiatõhusust ning ressursitootlikkust tööstusettevõtetes innovaatiliste rohetehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu kaudu, et aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele ja kliimamuutustega kohanemisele. (2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja saavutamisse, milleks on ringmajanduses toetatavad ettevõtjad. (3) Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on esmase toorme sääst. (4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisse. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke ning regionaalarengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel näitajatega „ressursitootlikkus“, „kasvuhoonegaaside netoheide ekvivalenttonnides“, „ringleva materjali määr“ ja „tööjõu tootlikkus“. (6) Toetuse andmisel on projekti täiendav spetsiifiline näitaja käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1-3 toodud toetatav tegevus ja selle arv ning § 16 lõike 1 punktides 1 ja 4-7 toodud tegevus ja selle tulemus. § 4. Rakendusasutus, rakendusüksus ja rakendusüksuse kohustused (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Rakendusüksus kohustub seoses riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul alates päevast, kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohta. (4) Rakendusüksus koostab, kehtestab ja avaldab oma kodulehel enne taotluste vastuvõtu algust asjakohased juhendid ja vormid. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi ning väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse, mis on kooskõlas ressursiauditi tulemustega ja mille raames kujundatakse tootmisprotsess ümber järgmiste tegevuste abil: 1) ressursitõhusa lahenduse rakendamine; 2) seadmete soetamine või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu; 3) seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendab esmase ja suurendab teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis; 4) teavitustegevus, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (2) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43, edaspidi taksonoomiamäärus), artiklist 17 ega kahjusta oluliselt artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärke. § 6. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi (1) Kui käesoleva määruse alusel antakse riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (edaspidi üldine grupierandi määrus), alusel, lähtutakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatust. (2) Riigiabi antakse kas: 1) investeeringuteks ette nähtud regionaalabina (edaspidi regionaalabi) üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel; 2) investeerimisabina keskkonnakaitseks, sealhulgas CO2 heite vähendamiseks (edaspidi keskkonnakaitseks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel; 3) energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abina (edaspidi energiatõhususeks antav abi) üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel; 4) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antav investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel. (4) Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes. (5) Käesoleva määruse alusel ei maksta üksikabi ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni sellise eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi poolt antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks. (6) Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6. (7) Kui määruse alusel antav abi on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (8) Abi andmisel kohaldatakse lõikes 6 nimetatud määruse artiklis 1 sätestatud välistusi. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme majandusaasta jooksul ületada 200 000 eurot. (9) Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtja. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud abi liike ühe taotluse raames kombineerida ei ole lubatud. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised määruse § 5 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kulud; 2) investeeringutega seotud seadistamise kulud; 3) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud teavitusnõude täitmiseks vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 12.05.2022 nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 4) regionaalabi andmisel on abikõlblikud kulud, mis on seotud alginvesteeringu või uut majandustegevust soodustava alginvesteeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse ja mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 14 lõigetes 4, 6, 8 ja 9 sätestatud tingimuste järgi; 5) keskkonnakaitseks antava abi korral on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 36 lõikes 4 sätestatud tingimuste järgi; 6) energiatõhususeks antava abi korral on abikõlblikud täiendavad investeerimiskulud, mida arvestatakse üldise grupierandi määruse artikli 38 lõikes 3 sätestatud tingimuste järgi; 7) ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks antava investeeringuteks ettenähtud abi andmisel on kulud abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 47 lõike 7 tingimuste järgi; 8) projektijuhtimise kulu on üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral abikõlblik sisseostetud teenusena kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. (3) Projekti kogumaksumusega kuni 200 000 eurot toetatakse kindlasummalise makse alusel taotluse rahuldamise otsuses määratud ulatuses. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) projektijuhtimise kulu alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral; 2) kulu sõiduki soetamiseks või rendiks; 3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu; 4) üld- ja tegevuskulud; 5) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artiklite 36 ja 38 alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas normatiividega, mis on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud; 6) muu projektiga mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline kulu; 7) riigiabi eeskirjade kohaselt abikõlbmatu kulu. (5) Käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud riigiabi taotlemise korral ei või kavandatavat tegevust alustada ega sellega seotud siduvaid kohustusi võtta varem kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rakendusüksusele esitamise päev ning lõpp ei või olla hilisem kui 31.12.2029. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. (3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib rakendusüksus abikõlblikkuse perioodi pikendada kuni 31.12.2029. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada ka lõikes 2 nimetatud perioodi. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot ja toetuse minimaalne summa 50 000 eurot projekti kohta. (2) Kui abi antakse vähese tähtsusega abina, on toetuse osakaal kuni 47,93 protsenti. (3) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 20 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 30 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 40 protsenti. (4) Kui abi antakse regionaalabina üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel Ida-Virumaa maakonnas, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 45 protsenti. (5) Kui abi antakse keskkonnakaitseks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 36 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti. (6) Kui abi antakse energiatõhususeks antava abina üldise grupierandi määruse artikli 38 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 35 protsenti, keskmise suurusega ettevõtjale kuni 45 protsenti, väikeettevõtjale kuni 47,93 protsenti. (7) Kui abi antakse ressursitõhususe tagamiseks ja ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 47,93 protsenti. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotleja võib olla äriühing, kelle tegevusala vastab vähemalt 20% müügitulu ulatuses justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK)“ järgmistele koodidele: mäetööstus (jagu B, alajagu 07-09) või töötlev tööstus (jagu C, alajagu 10-33). (2) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse §-s 3 nimetatud nõuetele. (3) Toetust ei anta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 esitatud tegevusvaldkondade projektidele. (4) Taotleja viimase kolme majandusaasta keskmine müügitulu summeeritult lõikes 1 nimetatud põhi- ja kõrvaltegevuste kohta peab olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. § 11. Taotleja kohustused Toetuse taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse §-s 2 sätestatud nõuded ning esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist või taotluse rahuldamise otsuse alusel tehtavaid makseid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotletava toetuse suurus ja selle osakaal abikõlblikest kuludest ei tohi ületada §-s 9 sätestatud toetuse määra ning taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid andmeid ja dokumente: 1) andmed taotleja kohta; 2) projekti eesmärgi ja kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus; 3) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 4) selgitus ja kinnitus, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ rakendusüksuse kehtestatud juhendi alusel, mis avaldatakse taotlusvooru avamisel rakendusüksuse kodulehel. 5) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta, sealhulgas toetuste kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; 6) kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib rakendusüksus laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui taotleja on sellekohase taotluse ja asjakohase tõenduse esitanud ning finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil ; 7) projekti tegevusega seotud kinnisasja või ehitise omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid, mis kehtivad taotluse esitamise hetkest ning näitavad kehtivust vähemalt kuni viis aastat pärast projekti viimase lõppmakse saamist; 8) taotleja kinnitus, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused; 9) tõendid omafinantseeringu ning projekti abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkuse kohta; 10) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 11) projekti kulude loetelu ja seda põhjendavad võrreldavad hinnapakkumised; 12) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust; 13) ressursiauditi aruanne või selle uuendus, milles on kirjeldatud ressursitõhususe projekti, sealhulgas projekti seireplaan. Kui projekti kogumaksumus on 200 000 eurot või suurem, peab esitama detailse auditi, kui alla 200 000 euro, siis piisab ülevaatlikust auditist; 14) projekti ajakava ja toetuse kasutamise rahastamiskava, mis on realistlik ja kooskõlas §-s 8 sätestatud abikõlblikkuse perioodiga; 15) finantsanalüüs, mis kajastab projektis osalevate äriühingute majanduslikku olukorda ja taotluses sisalduvat projekti ning vastab rakendusüksuse kehtestatud juhendile; 16) kinnitus, et taotlus ei sisaldada tegemisel olevaid või tehtud töid; 17) kinnitus, et taotluses planeeritud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 18) selgitus taotleja ja taotluse vastavuse kohta riigiabi nõuetele asjakohaste lisadega rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhendi järgi; 19) kinnitus, et projektis toodud tegevused vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele ettevõtte põhi- või kõrvaltegevuse kohta ega ole vastuolus § 10 lõikes 3 sätestatud tegevustega; 20) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis aastat, esitatakse rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021– 2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk 1–92); 21) projekti tulemusena vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik rakendusüksuse veebilehel avaldatud vormil; 22) toetuse summa, selle osakaal abikõlblikest kuludest ja abi liik; 23) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 24) taotlus peab vastama § 17 sätestatud valiku- ja vastavuskriteeriumitele; 25) kinnitus, et meetme raames toetust saanud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele, ning järgima keskkonda reguleerivate õigusaktide nõudeid . 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab asjakohase teabe rakendusüksusele. (2) Vähemalt 40% taotlusvooru eelarvest tuleb suunata toetusteks väljaspoole Tallinna ja Tartu regioone. (3) Taotluste vastuvõtu algusest, peatamisest, lõpetamisest ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma kodulehel ning üleriigilise levikuga ajalehes vähemalt kümme tööpäeva enne taotluste vastuvõtu algust. Kui esitatud taotluste maht ületab taotlusvooru eelarve, peatab rakendusüksus viivitamata taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest oma kodulehel. § 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotluse saab esitada taotleja või volitatud isik digitaalselt allkirjastatuna jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni toetuse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. (2) Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtu alguse päeva. (3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluste vastuvõtu alguse päevale ühendmääruse § 5 lõige 2. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse esitamine ja toimingud taotlusega (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruse §-s 12 sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5. (3) Rakendusüksus teeb taotleja ja esitatud taotluse suhtes järgmised toimingud: 1) vaatab taotluse läbi; 2) küsib selgitusi ja lisateavet; 3) teeb ettepanekuid taotluse täiendamiseks ja muutmiseks; 4) tunnistab taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks; 5) teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotlusi vaadatakse läbi nende esitamise järjekorras. (5) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja vastavust määruse nõuetele ja taotletava toetuse kulude abikõlblikkust. (6) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad kõrvaldamist. Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub kuni puuduste kõrvaldamiseni. (7) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. (8) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus või taotleja ei vasta taotlusele või taotlejale esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole lõike 6 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust. (9) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada. § 16. Hindamiskomisjoni moodustamine (1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse rakendusasutusega. (2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. § 17. Projektide hindamine, vastavus-, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Käesoleva määruse § 12 nõuetele vastava taotluse puhul hinnatakse taotlust esmalt järgmiste vastavuskriteeriumide alusel: 1) ressursitootlikkuse kasv; 2) investeeringu innovaatilisus; 3) vastavus põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“; 4) kasvuhoonegaaside heite vähenemine toodanguühiku kohta; 5) projekti ressursikasutuse paranemine; 6) esmase toorme sääst projektidega; 7) projekti abil saavutatav energiasääst; 8) projekti abil loodava taristu vastavus kliimakindluse nõuetele. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et ressursisäästuprojekti tulemusena suureneb ettevõtte ressursitootlikkus. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et selles kirjeldatud tehnoloogiline lahendus on innovaatiline (vastab innovatsiooni definitsioonile). (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on hinnanud projekti mõju keskkonnaeesmärkidele ja kirjeldanud vajaduse korral mõjude vältimise või leevendusmeetmete rakendamist ning selle tulemusena ei ole tekitatud olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile artikli 17 tähenduses. (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projekti tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside heide ettevõttes toodanguühiku kohta. (6) Lõike 1 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga saavutatakse ressursikasutuse paranemine vähemalt 2 protsenti. (7) Lõike 1 punktis 6 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga saavutatakse põhilise või põhiliste materjalide esmase toorme sääst ja ressursisääst. (8) Lõike 1 punktis 7 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui projektiga ei suurene energiakasutus tootanguühiku kohta või saavutatakse energiasääst tootanguühiku kohta. (9) Lõike 1 punktis 8 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui kliimakindluse nõue projektile kohaldub ja on tehtud kliimakindluse analüüs koos vajadusest lähtuvate rakendatavate leevendusmeetmetega, tagatakse projektis rajatava taristu vastavus kliimakindluse nõuetele. (10) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest: 1) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas. (11) Lõike 10 punktis 1 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide alusel on võimalik asuda seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Majandus – Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ kliima- ja keskkonnavaldkonnas ja määruses nimetatud tulemusse. (12) Lõike 10 punktis 2 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 5 toodud toetatavatele tegevustele ning toetuse taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust. (13) Lõike 10 punktis 3 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja esitatud info alusel on võimalik asuda põhjendatult seisukohale, et kavandatav eelarve on kuluefektiivne ja määrusega kooskõlas. (14) Lõike 10 punktis 4 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja vastab kõigile määruses taotlejale sätestatud nõuetele. (15) Lõike 10 punktis 5 nimetatud kriteerium loetakse täidetuks, kui toetuse taotluses kajastatud teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 3 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotleja ja taotluse määruse nõuetele vastavuse korral rahuldatakse taotlus otsusega, kui need vastavad ühendmääruse § 8 lõikes 1 sätestatule. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi, kehtestatakse tingimused ja märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega alustamiseks; 2) toetuse maksmise tingimused ja eeldatav ajakava; 3) kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta; 5) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord; 6) projekti kooskõla keskkonnavaldkonna arengukavaga (KEVAD) ringmajanduse tegevussuuna tagamiseks, mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele; 7) hangete läbiviimise ja kontrolli nõuded. (3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale kätte kolme päeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. (4) Kui projekti kogumaksumus on kuni 200 000 eurot, käsitatakse toetust kindlasummalise maksena ning taotluse rahuldamise otsuses määratakse projekti tulemus ja toetuse summa ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt. (5) Kindlasummalise makse korral on toetuse summa määramise aluseks taotlusekohase projekti kogumaksumus, mis on selgunud käesoleva määruse § 12 lõike 2 punktis 11 nimetatud hinnapakkumuste võrdluse tulemusena. (6) Kindlasummalise makse korral määratakse projekti tulemuseks projekti tegevuste kavandatud mahus elluviimine. (7) Projekt kuulub rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele osaliselt või täielikult, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded ning taotluses kirjeldatud projekt vastab ettenähtud valikukriteeriumidele. (8) Toetuse taotlusi rahastatakse nende esitamise järjekorras. Rakendusüksus rahuldab käesolevale paragrahvile vastavad toetuse taotlused osaliselt või täielikult nende esitamise järjekorras kuni taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatu kohaselt osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui see ei vasta ühendmääruse § 9 lõikele 1. Kui taotleja ei nõustu taotluse muutmise ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg. (5) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte kolme päeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et toetuse andmise eesmärk on saavutatav ka taotluse osalisel rahuldamisel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul toetussummat vähendada. Kui taotleja ei ole toetussumma muutmisega nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui taotluse rahaline maht ületab toetuste eelarve vaba jäägi. (3) Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt. (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.  6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras ning kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. (2) Toetuse saaja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist järgmistel juhtudel: 1) soovitakse pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi käesoleva määruse § 8 lõikes 2 sätestatu kohaselt; 2) toetuse taotlejal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt toetuse andmise eesmärgile vastavat oodatavat tulemust. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 alusel. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada lõikes 1 nimetatud otsuses toodu alusel. 7. peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1)Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi ja muuhulgas: 1) tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 8 kohaselt on toetuse saaja kohustatud võimaldama audiitoril ja kontrollijal viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil, andma neile projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost, ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) tagab projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja projektis märgitud tulemuse saavutamise; 4) tagab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viie aasta jooksul või kolme aasta jooksul, kui tegemist on toetusega väike või keskmise suurusega ettevõtjale. 5) säilitab toetuse saamise aluseks olevaid dokumente perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) §-s 18 sätestatu kohaselt; 6) tagab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase teavitamistegevuse. (3) Toetuse saaja teeb hanked järgmiste nõuete kohaselt: 1) toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt; 2) rakendusüksus sätestab vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuses kohustuse esitada enne riigihanke või ostumenetluse väljakuulutamist riigihanke alusdokumentide või ostudokumentide kavandi ja lepingu projekti rakendusüksusele eelkontrolli. Rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul; 3) toetuse saaja esitab üle 200 000-eurose eelarvega projektide korral rakendusüksusele hanke- või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse kaudu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete registrist; 4) toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele ülevaatamiseks muudatuse kavandi; 5) rakendusüksus avaldab dokumentide kohta arvamuse 20 tööpäeva jooksul. (4) Toetuse saaja peab esimese riigihanke või ostumenetluse välja kuulutama hiljemalt kuus kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (5) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 15. juuliks. (6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. (7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega „ei kahjusta oluliselt“. 8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande vähemalt üks kord e-toetuse keskkonna kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja sagedust. (2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 2) andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tegevused, saavutatud tulemused ja eesmärgid); 3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 4) info teavitusnõude täitmise kohta, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. (3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva määruse § 3 lõigetes 4 ja 5 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse. (4) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande käesoleva määruse § 25 lõike 8 kohaselt. (5) Rakendusüksusel on õigus rakendusasutusega kooskõlastatult toetuse tulemuslikkuse hindamiseks nõuda toetuse saajalt aruannete esitamist projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. (6) Paragrahvi 3 lõikes 3 toodud näitaja ja § 17 lõikes 1 punktides 1 ja 4-7 toodud tegevuste saavutustaset raporteeritakse viis aastat pärast projekti lõppemist tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. (7) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (8) Toetuse saaja esitab iga kalendriaasta kohta e-toetuste keskkonnas vastavalt etteantud vormile viiel aastal pärast projekti lõppu järelaruande lõikes 6 nõutud info tegelikele mõõdetud andmetele tuginedes. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 25. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Alla 200 000-eurose kogumaksumusega projektide kindlasummalise makse korral lisatakse maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. (5) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised dokumendid: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid , kui lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole eelnevalt rakendusüksusele esitatud; 3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on eelnevalt rakendusüksusele esitatud või lepingud on kättesaadav riigihangete registrist ja lepingut ei ole muudetud; 4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 5) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 7) kulu tasumist tõendav dokument; 8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument; 9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes. (6) Makse menetlemine toimub ühendmääruse § 25 sätestatud korras. (7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel. (8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. § 26. Makse menetlemise peatamine Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. peatükk Finantskorrektsioonid, vaided ja jõustumine § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt. § 28. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021-2027 § 31 kohaselt. § 29. Jõustumine Määrus jõustub riigi jäätmekava 2022–2028 kehtestamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Kliimaminister Keit Kasemets Kantsler