Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 29.12.2023 nr 1.1-2/23/369 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ elluviimiseks kutse-, üld- ja huvihariduse valdkonnas (lisatud). 2. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. juunist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ “IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri (edaspidi ka TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme number 21.4.4.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-ja huvihariduses“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses’’. 1.3. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi „(e) - muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 1.4. Tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74 aastaste osakaal (%)“. 1.5. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist  tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat. 1.6. Mõisted IT akadeemia1 on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust, IKT kõrg- ja kutsehariduse tasemeõpet ning täiendusõpet. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnaga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Õpisündmus on koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne), sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides toimuvad õpisündmused. Õppur on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe 4. või 5. tasemeõppe õppekaval õppiv õpilane. Praktik on ettevõtte või asutuse töötaja, kes õpetab kutsekoolis lühiajaliselt ja kellel reeglina puudub (kutse)õpetaja kutsetunnistus. 1.7. Toetuse andmise eesmärk 1.7.1. Toetuse andmise eesmärk on, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia2 ja inseneeria valdkonna3 kutseharidustaseme õpe vastaks tööturu vajadustele ning kasvatada inseneeria valdkonna populaarsust. 1.7.2. Toetuse andmise tulemusena kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inseneeria valdkondades kutseõppe tasemeõppes õppijate arv, väheneb väljalangevus ning lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute 1 Lisainfo IT akadeemia programm, https://harno.ee/it-akadeemia-programm 2 Informatsiooni ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe tasemel piiritletud järgmiste prioriteetsete õppekavarühmadega: andmebaaside ja võrgu haldus ning tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs. 3 Inseneeria valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis piiritletud kutseõppes järgmiste prioriteetsete õppekavarühmadega: elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektrienergia ja energeetika, mehaanika ja metallitöö. Lisaks arvestatakse inseneeria valdkonna hulka ka loodavad rohemajanduse ja keskkonna-tehno- loogiaga seotud õppekavad.  tegemisel. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.7. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist: a) kutsehariduse IKT erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele; b) kutsehariduse IKT erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on tasemeõppest väljalangemine langustrendis; c) kutsekeskhariduses IKT erialadel lõpetajatele on loodud tingimused õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi eesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskandidaatide arvu suurendamisega. Tasemeõppe kaasajastamiseks töötatakse välja ja uuendatakse IKT valdkonna tasemeõppe 4. ja 5. taseme õppekavad. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, kaardistatakse ja kaasajastatakse õppekorraldusvorme, töötatakse välja 4-aastastele IKT valdkonna õppekavadele erialased vastuvõtu põhimõtted, vastuvõttu toetavad (digi)lahendused jne. Arendustegevuste tulemusi tutvustatakse ja tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Tasemeõppe pakkumise kaasajastamiseks ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Õppijate saamiseks IKT valdkonna kutseõppe tasemeõppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks IKT õppes. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja õpetajate toetamiseks arendatakse partnerite IKT valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavate kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskusi ja teadmisi. Selleks korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning neile võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis kui välismaal. Luuakse või hangitakse õpetajatele juhendmaterjale IKT õppekavadel õpetamiseks. Koolitustele ja võrgustiku seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste IKT erialade (kutse)õpetajaid. Alustavatele IKT eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja tugivõrgustikku. Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse sh õpetamisesse, juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Töötatakse välja ettevõtetes töötavate praktikute ja ülikoolide õppejõudude kaasamise põhimõtted. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet, töötatakse koostöös ülikoolidega välja täienduskoolitus(ed). Väljatöötatud koolitust pakutakse IKT valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavatele praktikutele ning väljatöötatud koolitus tehakse kättesaadavaks kõigile kutsekoolidele. Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja- õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse IKT valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla nii kõiki kutsekoole kaasavad kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse IKT erialadel õppivate tüdrukute ja hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste IKT erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid. Töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatel oleks võimalus sujuvaks õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist. 2.2. Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist: 1) inseneeria valdkonna õppurite arv kutsehariduse tasemeõppes on kasvutrendis; 2) kutsehariduse inseneeria erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele; 3) kutsehariduse inseneeria erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on tasemeõppest väljalangemine langustrendis; 4) kutsekeskharidusõppe lõpetajatele inseneeria valdkonna erialadel on loodud tingimused õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi alameesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskanditaatide arvu suurendamisega. Tasemeõppe kaasajastamiseks uuendatakse või töötatakse välja inseneeria valdkonna 4. ja 5. taseme tasemeõppe (ühis)õppekavad ja/või (ühis)moodulid. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus 4.0 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, mis tehakse kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse uusi õppekorraldusvorme ning kaasaegseid õpetamise metoodikaid. Tegevuse raames ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Õpetajaid koolitatakse kaasajastatud õppelaborite ja keskkondade kasutuselevõtuks. Õpetamise võimekuse tagamiseks kaardistatakse inseneeria valdkonna kutseõpetajate ja üldõpingute moodulite õpetajate pädevused ja oskused. Lähtuvalt kaardistusest pakutakse inseneeria valdkonna (kutse)õpetajatele erialaseid, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskuste arendamise koolitusi. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis kui välismaal. Korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Luuakse või hangitakse juhendmaterjale inseneeria õppekavadel õpetamiseks. Koolitustele ja seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste inseneeria valdkonna erialade (kutse)õpetajaid. Alustavatele inseneeria eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja koolitusi. Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse, juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse jne. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet pakutakse neile tegevuse 2.1 raames väljatöötatud täienduskoolitust. Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja- õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse inseneeria valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla nii kõiki kutsekoole kaasavaid kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel arvestatakse inseneeria erialadel õppivate tüdrukute ja HEV õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste inseneeria erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid. Õppurite arvu kasvatamiseks inseneeria valdkonna kutseõppes korraldatakse turundustegevusi, korraldatakse õppimisvõimalusi ja valdkonda tutvustavaid teavituskampaaniaid ja tehakse koostööd piirkonna üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks inseneeria valdkonna tasemeõppes. Kutseõppeasutused töötavad koostöös üldhariduskoolidega sh välja valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega ning teevad muid tegevusi valdkonna tutvustamiseks ja noortes huvi äratamiseks. Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse õppijatel oleks võimalus sujuvaks õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist. 2.3. IKT õppe arendamine üldhariduses Kutse- ja kõrghariduse IKT valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse tõstmiseks ja huvi äratamiseks on perioodi lõpuks:  loodud kaasaegne õppesisu IKT õppeks üldhariduse kõigil astmetel,  populariseeritud IKT õpet ja õppevõimalusi üldhariduskoolide õpilastele. IKT õppe tugevdamiseks üldhariduskoolides uuendatakse ja arendatakse üldhariduse informaatika ainekava. Tegevuste tulemusena valmivad informaatika valikkursuste ainekavad, juhendmaterjalid õpetajatele, soovitused jm õppetöö läbiviimist toetavad materjalid. Informaatika ainekava rakendamise toetamiseks luuakse ja kaasajastatakse digitaalseid õppematerjale. Ainekavade ja õppematerjalide koostamisse kaasatakse eksperte nii ülikoolidest kui üldhariduskoolidest. Loodud ainekavad ja õppematerjalid on tasuta kättesaadavad kõikidele üldhariduskoolidele. Valminud ainekavade rakendamise toetamiseks korraldatakse õpetajatele ja kooli juhtkondadele koolitusi, seminare ja infopäevi. Selleks, et informaatika aine jõuaks süsteemselt koolide tunniplaani pakutakse koolidele nõustamist või mentortuge. Tellitakse või koostatakse ainekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Selleks, et IKT oskuste õpe oleks eluline ja seostatud teiste ainetega, kogutakse üldhariduskoolides kokku lõimitud õppe näited ja analüüsitakse neid. Analüüsi tulemusel luuakse juhendeid ja õppematerjale. Loodud materjale tutvustatakse õpetajatele ning pakutakse kasutuselevõtu toetamiseks koolitusi ja seminare. Hariduslike erivajadustega (HEV) õppijatele IKT oskuste õpetamiseks kaardistatakse parimad näited ja luuakse HEV õpilastele sobivaid IKT ainekava rakendamist toetavaid õppematerjale. Õpetajatele pakutakse koolitusi ja seminare HEV õppijatele IKT oskuste õpetamiseks. IKT õppe populariseerimiseks viiakse läbi erinevaid piirkondlikke ja üle-eestilisi infopäevi, õpilasüritusi ja -konkursse. Üritused on suunatud üldhariduse kooliastmete õpilastele. Selleks, et äratada või säilitada tüdrukutes huvi IKT valdkonna vastu, korraldatakse tüdrukute sihtrühmale suunatud üle-eestilisi või piirkondlikke tegevusi. 2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses Kutse- ja kõrghariduse inseneeria valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse tõstmiseks ja huvi äratamiseks luuakse võimalused inseneeria õppeks üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetes ning huvihariduses. Üld- ja huvihariduses on inseneeria õpe praktilise kallakuga ja tugineb viie valdkonna integreeritud tervikule - matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst (edaspidi MATIK4). 4 MATIK õppe ingliskeelne akronüüm on STEAM, mis tuleneb sõnadest Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics. Partnerid töötavad üldhariduse 3. või 4. kooliastmes välja MATIK õppe mooduli(d) või MATIK õppe rakendusliku õppesuuna, digitaalse õppevara sellele rakendamise toetamiseks, piloteerivad loodud MATIK mooduleid ja õppevara ja viivad MATIK õpet läbi. Moodulite või õppesuuna väljatöötamisse ja pakkumisse kaasatakse kõrg- ja kutsekoole, üldhariduskoole, huvikoole, ettevõtteid ja valdkonna eksperte. Selleks, et MATIK õpet efektiivsemalt pakkuda, kaasajastatakse partnerite laboreid. Labori sisustamine hõlmab nii riistvara, litsentside kui seadmete ostmist. Partner, kellel puudub materiaal-tehniline õppekeskkond MATIK õppe läbiviimiseks, võib osa õppest viia läbi kõrg- või kutsekooli laboris või ettevõtetes, kus on vastavad seadmed ja lahendused olemas. Tasustatakse õpetajaid, kes piloteerivad MATIK mooduleid ja hiljem viivad läbi õpet üldhariduskoolides. Valminud ja piloteeritud MATIK mooduleid ja õppesuundi tutvustatakse teistele koolidele. Tegevuse raames korraldatakse moodulite ja õppesuundade väljatöötamise meeskondadele ja õpetajatele seminare ning koolitusi eesmärgiga tõhustada moodulite väljatöötamist ja MATIK õppe pakkumist. Analüüsitakse loodud MATIK õppe pakkumist üldhariduskoolides. Huvihariduses MATIK õppe toetamiseks töötatakse välja MATIK huvialade õppekava kontseptsioon ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele. Tegevuse raames piloteeritakse loodud kontseptsiooni ja raamõppekava MATIK huvialade õppekavade väljatöötamisel ning samuti piloteeritakse väljatöötatud õppekavade rakendamist. Huvikoolidele ja teistele võimalikele MATIK huvialade õpet pakkuvate asutuste ja ettevõtete meeskondadele ja huvihariduse õpetajatele korraldatakse koolitusi loodud kontseptsiooni ja raamõppekava rakendamiseks. Selleks, et tagada MATIK huvialade õpetamisel õppe kvaliteet, kaardistatakse MATIK huvialade õpetajatele tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellele tuginedes koostatakse interaktiivne täienduskoolituskursus MATIK huvialade õpetajatele. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Tegevustes antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsustega abi. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele5 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonnahoidlikke põhimõtteid6. 3. Tulemused 5 Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.2 https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 6 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena: 3.1.1. on üldhariduskoolides loodud võimalus IKT õppeks kõigis kooliastmetes 3.1.2. on üldhariduse 3. ja 4. kooliastmes ja huvihariduses on loodud võimalused MATIK õppeks; 3.1.3. kutsekoolide ja ülikoolide IKT ja inseneeria valdkondade õppekavadele asuvad õppima erialateadlikumad õppijad; 3.1.4. kasvab inseneeria valdkonnas kutsehariduse tasemeõppes õppivate õppurite arv; 3.1.5. kutsehariduse tasemel kasvab IKT ja inseneeria valdkonnas õppe lõpetamise efektiivsus (lõpetajate osakaal vastuvõetutest); 3.1.6. kutseõppe IKT ja inseneeria valdkonna lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:  Näitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase (2029) Selgitav teave (2022) (2024) mõõtühik Meetmete nimekirja näitajad, millesse TAT panustab Tulemusnäitaja Prioriteetsetes 22,5% (2020) Ei kohaldu 24% Eelmääratletud prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppesuundades õppivate kutse- ja õppurite osakaal % kõigist kõrghariduse õppurite osakaal õppuritest kõigist kutse- ja kõrghariduse õppuritest (ISCED tasemed 4-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Andmete aluseks on EHIS. Väljundnäitaja Toetatud prioriteetsete 0 2 3 Loetakse meetme raames toetatud õppesuundade arv õppesuundasid kutse- ja kõrghariduses (ISCED 2013 järgi tasemed 4-7) Allikas projekti aruanne. TAT spetsiifilised näitajad  Näitaja nimetus ja Algtase (2022) Vahesihttase Sihttase (2029) Selgitav teave (2025) mõõtühik TAT spetsiifilised Kutsehariduse IKT 16,4% 16% 15% Loetakse kutsekeskhariduses IKT näitajad tegevusele 2.1 õppevaldkonnas õppevaldkonnas kutsekeskhariduse (IKT valdkonna kutsekeskhariduse tasemel õppekavadel õppivaid õppijaid ja arendustegevused esimese aasta järel katkestajaid. kutsehariduses) katkestajate osakaal Andmete aluseks on EHIS. Tüdrukute osakaal 7,7% 9% 12% Loetakse kutsekeskhariduses IKT kutsehariduse tasemeõppe õppevaldkonnas kutsekeskhariduse IKT õppevaldkonna õppekavadel õppima asunud kutsekeskhariduse tüdrukuid. õppekavadel (protsent) Andmete aluseks on EHIS TAT spetsiifilised Kutsehariduse inseneeria 21% 20% 18% Loetakse kutsekeskhariduses näitajad tegevusele 2.2 valdkonnas õppetöö inseneeria valdkonnas (Inseneeria katkestajate osakaal kutsekeskhariduse õppekavadel valdkonna õpingute esimesel aastal õppivaid õppijaid ja katkestajaid. arendustegevused (protsent) Andmete aluseks on EHIS. kutsehariduses) Kutsehariduse tasemel 0 2 6 Loetakse uusi inseneeria valdkonna inseneeria valdkonnas õppekavarühmades loodud väljatöötatud uute kutsekeskhariduse õppekavasid, kutsekeskhariduse mis on registreeritud EHISes.  õppekavade arv. Allikas projekti aruanne. TAT spetsiifilised IKT valikkursusi õpetavate 40% 50% 60% Loetakse IKT valikkursuseid näitajad tegevusele 2.3 kasutavaid koole. üldhariduskoolide osakaal (IKT õppe (protsent) Allikas projekti aruanne. arendamine üldhariduses) TAT spetsiifilised Väljatöötatud ja 0 1 5 Loendatakse üldhariduse 4. ja 3. näitajad tegevusele 2.4 piloteeritud MATIK kooliastmel väljatöötatud ja (Inseneeria valdkonna moodulite arv üldhariduses piloteeritud MATIK õppe arendustegevused üld- mooduleid kumulatiivselt. ja huvihariduses) Allikas projekti aruanne. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 5.2. Tegevuste partneriteks on: Partner Tegevus 2.1 2.2 2.4 Tartu Rakenduslik Kolledž X X Tallinna Polütehnikum X X Ida-Virumaa Kutseõppekeskus X X Tallinna Ehituskool X Tallinna Tööstushariduskeskus X Pärnu Kutsehariduskeskus X Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool X Tartu Kunstikool X Kuressaare Ametikool X kuni 20 üldhariduskooli, mis valitakse partneri X konkursiga. SA AHHAA X 6. Juhtimine 6.1. Tegevuste sidususe tagamiseks töömaailma ootuste, valdkondlike arengukavade, poliitiliste suundumuste ja toetuse andmise tingimuste „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“ tegevustega juhivad tegevusi juhtkogud, kes on elluviijale nõuandev organ. 6.1.1. Tegevusi 2.1 ja 2.3 juhib IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 6.1.2. Tegevusi 2.2 ja 2.4 juhib insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu. 6.2. Juhtkogude kooseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. 6.3. Juhtkogu ülesandeks on: 6.3.1. nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks; 6.3.2. hinnata ja kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve; 6.3.3. kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded; 6.3.4. teha elluviijale ja partneritele kooskõlas käesoleva käskkirja punktis 1.5 eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava ja eelarve muutmiseks. 6.4. juhtkogul on õigus moodustada temaatilisi alamtöörühmi ja kaasata eksperte. 7. Sihtrühm 7.1. Punktis 2. toodud tegevuse sihtrühm on: 7.1.1. õppeasutused st üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja MATIK huviharidust pakkuvad asutused, 7.1.2. õppijad st kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide, üldhariduskoolide ja huviharidust pakkuvate asutuste õppijad, 7.1.3. õpetajad st üldhariduskoolide IKT ja MATIK kursusi õpetavad õpetajad, kutseõppeasutuste IKT ja inseneeria valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid, sh kutseõpetajad, üldõpingute moodulite õpetajad, praktikud, MATIK huvihariduse õpetajad 7.1.4. lapsevanemad sh üldhariduskoolide õpilaste lastevanemad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 31.08.2029. 8.2. Tegevuste 2.3 ja 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 kuni 31.08.2029. 9. Projektide eelarve Tegevuste kogumaksumus on 24 763 600 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist Fondist 17 334 520 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7 429 080 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%. Tegevus Summa (EUR) 2.1 IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses 6 465 900 2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses 11 487 900 2.3 IKT õppe arendamine üldhariduses 2 175 700  2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses 4 001 500 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 632 600 Eelarve kokku 24 763 600 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. kaudsed kulud 7% ühtse määra alusel arvestatuna otsestelt kuludelt vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 10.2.3. abikõlblikud muud otsesed kulud: 10.2.3.1. uuringute ja analüüside läbiviimise ja tulemuste levitamise kulud; 10.2.3.2. juhendite, digiõppevara, sh koolituskulud nende kasutuselevõtuks, koolitusmaterjalide koostamise ja levitamisega seotud kulud sh, tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamiskulud;, trükiste kirjutustõlke, kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud. 10.2.3.3. Eestis ja välisriigis toimuvate infopäevade, teavitusürituste, seminaride, koolituste, töötubade, arutelude, koosolekute, konverentside, õppereiside, stažeerimiste ja muude ürituste osalemise ja organiseerimise kulu sh materjalide kulu; veebikoolituste loomise ja tootmise kulu; hübriidõpisündmuse (reaalajas õpisündmuse ülekandmise) tehnilise lahenduse ja toe kulu; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 10.2.3.4. välisriigi koolitaja või eksperdi lähetuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel vm üritusel osalemiseks 10.2.3.5. õpilastele suunatud võistluste, konverentside, häkatonide jm ürituste organiseerimise ja osalemisega seotud kulud, sh meened, auhinnad;  10.2.3.6. tasemeõppe läbiviimiseks vajaliku riistvara, tarkvara, digitaalsete seadmete, õpikeskkondade soetamise kulud; 10.2.3.7. välislähetustega seotud kulu; 10.2.3.8. turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele; 10.2.3.9. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 10.2.3.10. muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 10.2.4. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.2.4.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.2.4.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 3. 11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 . 11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud: 12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, juhtkogude ja juhtkogude temaatiliste alamtöörühmade ja ekspertide töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne; 12.1.2. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist, ;  12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse sh partnerite pikaajalised tegevuskavad ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist; 12.1.4. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtkogud; 12.1.5. esitama punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 12.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 12.1.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 12.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15. 12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga).. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust  omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele ja sihtrühmadele: 14.2.1. tegevustes 2.1-2.4 32 akadeemilist tundi ületavatel koolitustel osalevad kutse-, üldharidus- ja huvikoolide õpetajad; 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“ 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuste sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses” toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Sama tegevuse elluviimiseks on koostatud ka teine käskkiri „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“, mis reguleerib samade tegevuste rakendamiseks toetuse andmise tingimusi kõrghariduse tasemel. Hetkel kehtiva meetmete nimekirja järgi on kaks eraldi sekkumist: 21.4.4.21 Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses, ehk Tehnoloogiaprogramm (aka Inseneriakadeemia) ja 21.4.4.23 IT hariduse ja digioskuste arendamine. Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) on otsustanud lähtuvalt TAT tegevuste sihtrühmadest ning elluviidavatest tegevustest siduda need haridustaseme alusel ning välja on töötatud kaks TATi, sh kummaski on ühendatud nii IT- kui inseneriakadeemia tegevused. HTM on seetõttu teinud ettepaneku meetmete nimekirjas IT akadeemia ja Inseneriakadeemia ühendamiseks üheks ja samaks sekkumiseks. Vastavasisuline arutelu on toimunud Rahandusministeeriumiga ning saanud erinevate osapoolte heakskiidu, muudatuse ametlik sisseviimine liigub paralleelselt TATi menetlemisega. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „(e) - muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduspoliitika ja oskuste poliitika valdkonna peaekspert Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 7350105, [email protected]), eelarve ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tel 7350163, [email protected]), kutsehariduse valdkonna peaekspert Aulika Riisenberg ([email protected]), noorte- ja andepoliitika osakonna huvihariduse ja noorsootöö juht Tormi Kotkas (tel 735 0303, [email protected]) ja üldhariduse valdkonna peaekspert Liia Varend (tel 735 0636, [email protected]). Toetuse andmise eesmärk on suurendada kutseõppe lõpetajate vastavust tööturu vajadustele inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) valdkondades ning suurendada inseneeria valdkonna populaarsust. 1.1 Tegevuse taust IKT ja inseneeria valdkondi iseloomustab uuenduslike lahenduste mitmekesine kasutamine ja ülemaailmne kiire areng. Uued tehnoloogiad toetavad organisatsioonide digitaalse võimekuse kasvatamist (uued ärivõimalused, tooted ja teenused, tõhusamad äriprotsessid, turvalisem andmehaldus, tõenduspõhised otsused jm) ja seeläbi suurendavad majanduse lisandväärtust ning kiirendavad majanduskasvu. Eesti riigi ees seisvate suurte väljakutsete ning eesmärkide nagu tööstuse digitaliseerimise või rohepöörde saavutamiseks tuleb tagada lisaks suuremale panustamisele teadus- ja arendustegevusse ka vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamine. Nii IKT kui ka inseneeria valdkonna arengut pidurdab kvalifitseeritud spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv. Kutse- ja kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on järgneval kümnendil vaja igal aastal ca 3500 uut spetsialisti. Kutsehariduse väljakutsed OECD haridusstatistika kogumiku Education at a Glance 20221. a väljaandes tuuakse välja, et toetamaks keskharidustaseme kutseõppes õppijate jätkamist keskharidusjärgses hariduses ja parandamaks nende karjääriväljavaateid, on paljud riigid loonud kutsehariduse järel kõrghariduses jätkamiseks otseteid. Eestis õpib 59% kõigist keskharidustaseme kutseõppuritest 4. taseme kutseõppes ja kutsekeskhariduses õppekavadel, mille läbimine annab vahetu juurdepääsu kõrgharidusele. Seda on vähem kui OECD keskmine 70%. OECD 2019.a raportis esitatakse Eesti kutseharidussüsteemi kohta mh soovitus töötada välja tegevuskava kutseõppe lõpetajate edasiõppimise toetamiseks ning teha koostööd erinevate haridusasutuste vahel, sh pakkuda karjäärinõustamist nii põhikoolis, gümnaasiumis kui ka kutseõppeasutustes. Samuti tehakse ettepanek luua dialoog kõrgharidusasutustega, et kutsekoolide lõpetajatele kui kõrghariduses potentsiaalsetele osalejatele kehtestada sobivad sisseastumistingimused ning tagada õiglane juurdepääs keskhariduse-järgsele ja kõrgharidusõppele, olenemata õppida soovijate soost, piirkonnast ja emakeelest. Kutsekeskharidusõppes soovitatakse valmistada õpilasi paremini ette kõrgkoolidesse astumiseks. Samuti on OECD hinnangul Eestis väga oluline tõsta noorte huvi kutsehariduse vastu ning parandada kutsehariduse mainet, et kutsehariduse valiks rohkem hea õpiedukusega õpilasi. 1 Education at a Glance 2022 https://www.oecd-ilibrary.org/docserver/3197152b- en.pdf?expires=1680526330&id=id&accname=guest&checksum=81E8FD934B1B67AB66E7B88E12 CF3447 2019. aastal oli Eestis 27% 25–34-aastaste inimeste kõrgeim omandatud haridustase kutsekeskharidus või 5. taseme kutseõppel omandatud haridus ja 19% inimeste kõrgeim omandatud haridustase üldkeskharidus. IKT sektori väljakutsed IKT valdkonda iseloomustab väga suur hõive kasvuvajadus. Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsi „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond2“ (edaspidi OSKA IKT raport) kohaselt peab IKT põhikutsealadel hõivatute koguarv kasvama 2027. aastaks vähemalt 1,5 korda. Asendus- ja kasvuvajaduse tõttu vajab IKT-sektor ning kõik teised majandussektorid igal aastal põhikutsealadele kokku vähemalt 2600 uut töötajat. OSKA IKT raportis on toodud, et IKT-sektori ettevõtted tunnevad juba praegu väga suurt puudust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajatest. Andmeanalüütikutest on suur puudus kõikides majandussektorides. Käitamisega seotud põhikutsealade puhul on kasvuvajadus u 40%. Tasemeõppe lõpetanute arv ei suuda katta järjest suurenevat vajadust IKT-spetsialistide järele. OSKA prognoosi kohaselt on uue tööjõu vajadus seitsme aasta vaates (2021-2027) kokku üle 18 000 inimese, samas kui tasemeõppest liigub tööturule maksimaalselt 7350 lõpetajat. OSKA ekspertide hinnangul ei ole võimalik IKT valdkonnas tasemeõppes õppijate arvu suurendada, pigem tuleb tegeleda IKT valdkonna õppe katkestajate arvu vähendamise ja ümberõppe võimaluste suurendamisega, mis võimaldab teha karjääripöörde teistel erialadel töötavatel inimestel. Eesti IT ettevõtete arengut takistav oluline tegur on oskustööjõu puudus. IKT valdkonna tasemeõppe kvaliteet ja õppe katkestamine Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õpib Eestis kutseõppe tasemeõppe IKT õppevaldkonnas ca 2600 õppijat. Naisi on nende hulgas oluliselt vähem kui mehi. 2022/2023 õppeaasta andmetel on IKT õppevaldkonnas kutseõppes naiste osakaal 19% (kutsekeskhariduse õppekavadel on osakaal 9%). Viimasel 7 aastal on osakaal jäänud samale tasemele. IKT õppevaldkonnas on tüdrukute osakaal lõpetajatest 11% (sh kutsekeskhariduse õppekavadel 8%). IKT õppe eripäraks võrreldes teiste valdkondadega on suurem õppe katkestajate osakaal – 24% kogu stuudiumi jooksul. Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) on katkestamise põhjustena ca 48% juhtudel toodud „Ei tule õppega toime“, 35% „Muud põhjused“ ja 4% „Eriala sobimatus“. Levinumad katkestamise põhjused on: 1) Õppija avastab esimese õppeaasta jooksul, et tuli õppima „vale eriala”. 2) Õppija ei saa hakkama, st ilmneb, et varasemad teadmised ja oskused ei ole piisavad selleks, et õpingutega toime tulla. 2 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA analüüsi „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkond https://oska.kutsekoda.ee/uuring/info-ja-kommunikatsioonitehnoloogia/  3) Õpimotivatsioon kaob. Õpilasele tundub, et ta ei õpi midagi juurde, väljakutsed tööl pakuvad rohkem pinget ja eneseteostusvõimalusi. Piisav teadmiste ja oskuste tase on juba olemas ja/või seda on võimalik töökohal õppides tõhusamalt/sihipärasemalt tõsta. Põhjus võib olla selles, et teooria ei ole sidustatud praktikaga, õpe piirdub teadmiste omandamise, mitte nende rakendamisega. 4) Õppija läbib õpingud, kuid lõputöö / kutseeksam jääb kirjutamata. 5) Katkestamine isiklikel põhjustel – lapse sünd, kaitsevägi, pereliikme hooldamine jms. Väljalangevuse vähendamiseks soovitavad OSKA eksperdid rakendada tegevusi, mis aitavad vastuvõtul selgitada välja sobiva motivatsiooni ja eeldustega õppijad. Katkestamist aitaks vähendada see, kui põhikooli ja gümnaasiumiõpilastel tekiks parem arusaam tööst IKT valdkonnas, samuti selguks sobivus töötamiseks IKT põhikutsealadel. Soovitatakse ka, et kutse- ja kõrgkoolid koostöös tööandjate esindajatega töötavad välja lahendused IKT õppekavade interdistsiplinaarsuse suurendamiseks, nt tuuakse õppesse praktilised õppekavade- ülesed ühisprojektid. IT Akadeemia kutsehariduse programmis3 on eesmärgiks arendada IKT valdkonna õppekavasid, tõsta õpetamise taset ning tagada õppijate motivatsioon õpingute täies mahus läbimiseks. Õppekava arendus aitab kaasa õpingute katkestamise vähenemisele, sest huvitav ja väärtustatud õpe tõstab õppijate motiveeritust. Motiveeritud õppijate valik mõjutab üldist õpimotivatsiooni õpingute ajal, kuid ka ühist õpikeskkonda. IKT valdkonnas õppimine eeldab huvi ja head ettevalmistust reaalainetes, mida peegeldab kõrgem keskmine hinne vastavates õppeainetes, sest suhteliselt madala keskmise hindega sisseastujad katkestavad õpingud suurema tõenäosusega. Lähtuvalt Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) tehtud kutsehariduse kvaliteedi hindamise aruannetes ning hinnangutele IKT valdkonnaga otseselt seotud kutsehariduse õppekavu hõlmavate õppekavarühmade „Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus“, „Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs“ tagasisides on teiste seas välja toodud järgmised parendusvaldkonnad: • väljalangevus on suur; • täiskasvanud õppijate osakaalu kasv tingib vajaduse teha muudatusi nii tasemeõppe õppekorralduses, sh praktikakorralduses, kui ka õpetamismeetodites; • arendamist vajavad õpetajate teadmised ja oskused e-õppe metoodika rakendamiseks; • töökohapõhine õpe vajab suuremat ja mõtestatumat koostööd kooli- ja töökohapoolsete juhendajate/erialaõpetajate vahel, et tagada suurem sidusus, võtmepädevuste teadlik arendamine, rakendatud meetodite mitmekülgsus, õpiväljundite saavutatus. Käesolevas toetuse andmise tingimustes tegeletakse konkreetsete IKT valdkonna tasemeõppe praktika ja töökohapõhise õppe probleemidega. OSKA eksperdid on rõhutanud, et tööandjate jaoks on vajalik, et nii kutse- kui ka kõrghariduse õppekavad oleksid koostatud tulevikku vaatavalt ning neid arendataks pidevalt, lähtudes trendidest ja muutustest töökeskkonnas. Ettevõtete esindajad rõhutasid tiheda ja hea koostöö 3 https://www.harno.ee/sites/default/files/documents/2021-05/ITA%20Kutsehariduse%20pilootprogramm.pdf olulisust koolidega nii õppekavaarenduses (osalemine õppekava- ja programminõukogu töös), õppes (sh lõputööde juhendamisel) kui ka praktikakorralduses. Samas märgiti erinevusi eri kutsekoolide lõpetanute erialastes teadmistes ja oskustes. Ekspertide üldhinnangu alusel märgiti kutseõppe lõpetanute kohatist ebapiisavat taset õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Kutseõpetajate puudus OSKA analüüs näitab, et kõrgkoolidel napib õppetöö läbiviimiseks ja üliõpilaste juhendamiseks ning teadustööks akadeemilisi töötajaid, mis seab küsimuse alla IKT-alase kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kestlikkuse. Erialaõpetajate nappus kimbutab ka kutsekoole. Kutsekoolides on suureks probleemiks IKT valdkonna kutseõpetajate värbamine ja järelkasvu tagamine, sest märkimisväärselt kõrgem töötasu meelitab erialaõpetajaid tööle IKT-sektorisse. Kutsekoolid kaasavad õpetajate põua leevendamiseks praktikutest spetsialiste, kuid praktikud ei saa asendada põhikohaga töötajaid, kes vastutavad õppekava terviklikkuse ja strateegilise arendamise eest. Eespool nimetatud EKKA aruandes on parenduskohtadena välja toodud: • täistööajaga koolis töötavate kutseõpetajate arv on kriitilisel tasemel, kattes minimaalselt õppekavaarenduseks vajaliku töötajate arvu ja koos külalislektoritega õppe läbiviimise; • põhikohaga töötavate erialaõpetajate erialased teadmised ja oskused ei ole alati ajakohased. Erialaõpetajate töökoormus on suur ja neil ei jää piisavalt aega oskuste täiendamiseks, õppekavade arendamiseks ja õppijate juhendamiseks. Väljakutsed üldhariduses Eesti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad ei sisalda kohustuslikku informaatikaõpet ning koolid alustavad õpilastele eraldi õppeainena digiteemade pakkumist väga erineval ajal. Analüüsist „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“4 (2021) järeldub, et viiendik Eesti üldhariduskoole alustavad digioskuste õpetamisega eraldi õppeainena I kooliastmes, veidi enam kui pooled koolid (55%) õpetavad digioskusi eraldi õppeaines II kooliastmes ning peaaegu pooled (48%) III õppeastmes (Leppik et al., 2017). Kuivõrd õpetamiseks puuduvad ühtsed materjalid, siis samavõrd ebaühtlane on ka sisu, mida valikainetes pakutakse: kõige rohkem on ainekavades kirjeldatud igapäevaseid infootsinguga seotud oskusi (nt infootsingut referaatide koostamiseks). Äärmiselt vähe on ainekavades otseselt tehnoloogiaharidusega seotud tegevusi, nagu veebilehe loomine, robotite ehitamine, mängude loomine või programmeerimine (ibid.). 9. ja 12. klassi õpilaste seas läbi viidud küsitlus näitas, et enamik küsitletud õpilastest olid õppeaja jooksul osalenud informaatika või arvutiõpetuse tundides, mille peamine sisu oli seotud tekstitöötluse jm arvuti kasutamise baasoskustega. Programmeerimisega olid kokku puutunud natuke üle poole õpilastest ja robootikaga üks kolmandik õpilastest (Kori et al., 2019). 4 Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s - müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul – lõpparuanne. https://www.sm.ee/media/2252/download Analüüsi „Klaasseinad ja klaaslagi Eesti IKT-s: müksud naiste osakaalu suurendamiseks IKT valdkonnas hariduses ja tööturul“ tuuakse välja, et Eestis on naisi IKT-spetsialistide seas vaid 22% ja naiste osakaal IKT valdkonnas on viimasel kümnendil kasvanud marginaalselt (Eurostat, 2019). Naiste madalama osakaalu põhjuseid IKT-sektoris ja seda alalhoidvaid mehhanisme on palju, kuid peamiseks mõjuriks on uuringutes peetud soostereotüüpe ja eelarvamusi, mis mõjutavad naiste ja meeste eriala- ja karjäärivalikuid. Analüüsi tulemusena soovitatakse:  Informaatika peaks olema riikliku õppekava kohustuslik osa, seda kas eraldi tundidena või lõimituna muude ainetundidega. Laiemaks eesmärgiks oleks noorte arusaama laiendamine infotehnoloogia tegelikust olemusest, laiaulatuslikkusest ja rakendusvõimalustest, kuid see toetaks paremini ka tüdrukute jõudmist IKT-sse, suurendades varasema infotehnoloogiaga kokkupuute kaudu nende IKT-alast enesetõhusust.  IKT-oskuste omandamise lõimimine erinevate ainetundidega, IKT ainekavade sisu ja õpetamismetoodikate ülevaatamine. Lõiminguga saab noortele anda teadmise sellest, kuidas IKT teadmisi ja oskusi vajatakse väga erinevates valdkondades.  Külalisloengud ja kõneisikud, kelle kaudu tutvustada IKT eriala või IKT-oskuste kasutamise võimalusi: millist tööd need oskused võimaldavad teha, millised on võimalused tööturul.  IKT-sektori naissoost eeskõnelejate ja eeskujude aktiivne roll tüdrukutes maast madalast IKT vastu huvi kujundamisel: just nemad saaksid anda kätte suuna, mida tüdruk nutivahendiga tegelikult teha saaks – mitte passiivselt tarbida sotsiaalmeediat, vaid olla aktiivne kasutaja, õppides hoopis programmeerimist. Inseneeria valdkonna väljakutsed Enamikul tööstuse ja ehituse kutsealadel jääb vastavate erialade lõpetajatest puudu tööjõuvajaduse katmiseks (OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus5, Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont6, Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus7). OSKA ekspertide hinnangul aitaks tehniliste spetsialistide puudujääki korvata insenerihariduse süsteemne tähtsustamine, muuhulgas Inseneriakadeemia loomine. Insenerihariduse peaks üles ehitama viisil, mis sarnaneb praeguse IKT hariduse süsteemse arendusega. See tähendaks, et IKT hariduse esmatähtsa asendi kõrvale kerkiks samaväärsele kohale inseneriakadeemia. Positiivse muutuse jaoks on vajalik avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate koostöö, k.a eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. Eksperdid näevad, et 5 OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus avaldatud: https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2018/10/OSKA_Toostus_veebi.pdf 6 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus ja remont avaldamata, https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/04/Masina-metalli- elektroonikatoostus_final_20.04.23.pdf 7OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Avaldatud https://oska.kutsekoda.ee/wp- content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf inseneriakadeemia eesmärgiks võiks olla tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu, laiendada inseneeria valdkonna populaarsust ning suurendada kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu ootustele. Inseneriakadeemia sihtrühmaks on põhikooli ja gümnaasiumi ning kutse- ja kõrgkooliõpilased, et tugevdada inseneeria valdkonna spetsialistide arvu noorte varajase spetsialiseerumise kaudu ning luua õpiteed kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatele õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Inseneriakadeemia plaanitavad tegevused hõlmavad nii õppekavaarendust, õppijate, kutseõpetajate ja õppejõudude toetamist, valdkonna populariseerimist jms tegevusi. Süsteemne insenerihariduse tähtsustamine hõlmaks endas programme teadlikkuse tõstmiseks, inseneeria-alase „kirjaoskuse“ projekte, inseneeria arendamise teemalisi eriuuringuid, eriprojekte üldhariduskoolides, inseneeria kui ümberõppe suuna populariseerimist täiskasvanud õppijate seas, inseneeria vallas huvitegevuse soodustamist, inseneeria karjääriteede fookusesse toomist karjäärinõustajate infoväljas jpm. Olulise algatusena peaks nägema Inseneriakadeemia ideed, mille eesmärk oleks muuhulgas luua eeldused konkurentsivõimelise insenerihariduse andmiseks ning kõrge kvalifikatsiooniga inseneride olemasoluks Eesti tööturul. OSKA töötleva tööstuse uuringu kohaselt püsib kutsehariduses esmaõppijate osakaal stabiilsena, väheneb noorte õppijate hulk ning kasvab täiskasvanud õppijate arv. Kutseõppe tasemel jääb aastas üle 100 tasemeõppe lõpetaja tööjõuvajaduse katmiseks puudu mehhatroonikute ning masinate ja seadmete tehnikute, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajate ning töömasinate ja tõsteseadmete operaatorite puhul. Üle 50 tasemeõppe lõpetaja aastas jääb puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajate, tekstiil-, rõivaste ja jalatsite tootjate ning muude tööstusoperaatorite (sh keemiaprotsesside operaatorid) osas. OSKA ekspertide hinnangul on vaja tehnikaaladele järelkasvu tagamiseks ja noortes tehnikaalade vastu huvi tõstmiseks erinevatele sihtrühmadele suunatud tegevusi. Valdkonnast positiivse kuvandi loomiseks on vaja läbimõeldud koostööd ettevõtete, erialaliitude, õppeasutuste ja riigi vahel. Näiteks tehnikaalasid ja tööstust tutvustavad meediakajastused (tele- ja raadiosaated, persoonilood, sotsiaalmeedia), võistlused, üldhariduskoolides põhikooli õpilastele pakkuda koostöös kutsekooliga mõnda tehnika eriala ainet jmt. OSKA ekspertide hinnangul ei ole masina, metalli- ja elektroonikatööstuse erialad noorte seas populaarsed. Erialad konkureerivad õppijate pärast teiste erialadega (eriti IKT) ning vaatamata senistele pingutustele erialade populariseerimisel on endiselt takistuseks tööstuse vananenud kuvand. Noorteni ei jõua piisavalt teavet tööstuse kaasaegsusest. Ekspertide hinnangul tuleb noorte teadlikkust kaasaja tööstuse olemusest ja mitmekesisusest tõsta juba põhikoolis, et noortes tekitada motivatsiooni ja huvi masina- ja metallitöö vastu. OSKA ekspertide hinnangul tuleb kutsehariduse mainet tõsta. Kutsekoolidesse suunduvad sagedamini õppijad, kelle eesmärk ei ole niivõrd omandada eriala kui saada keskhariduse tunnistus. Seetõttu on katkestamised sagedased ning ei suunduta hiljem erialasele tööle. Üheks lahenduseks oleks sisse seada vestlused sisseastujatega, et selgitada välja noore motivatsioon ja huvi eriala vastu, et oleks suurem tõenäosus omandada vajalikud oskused, lõpetada kool ja suunduda erialasele tööle. Inseneeria valdkonna õppekava arendus ja õppekvaliteet Kutsekoolid tegelevad aktiivselt õppekavaarendusega, arvestatakse tulevikusuundumustega ja tööandjate ootustega, näiteks digitaliseerimine, robootika, tootearendus on laiemalt õppekavadesse integreeritud. Tööandjad on kaasatud õppekavaarendusse ja ekspertide hinnangul on vajalikud baasoskused lõpetajatel tööle asumisel olemas. Õppimine on paindlikum, rohkem on loodud võimalusi kitsamateks spetsialiseerumisteks. Õppekavade arendamisel takistusi ei ole, peamisteks piiravateks teguriteks on teatud erialadel vähene õpilaste arv ning kutseõpetajate nappus. Metallitööde valdkonnas on loodud laiapõhjaline kolme spetsialiseerumisega keevitus- ja metallitööde õppekava, mis annab võimaluse spetsialiseeruda metallilõikepinkidel töötajaks, koostelukksepaks või keevitajaks. Esimesel õppeaastal õpitakse alusteadmisi ja baasoskusi, mida on tarvis keevitajal, treialil, freesijal või lukksepal, saadakse põhjalikud teadmised masinaehitusest ja metallitööde alustest. Seejärel on õpilasel lihtsam valida spetsialiseerumine. OSKA töötleva tööstuse uuringus8 on samuti esile tõstetud, et senisest laiapõhjalisem väljaõpe kutsehariduses kataks paremini tööstuste tulevikuoskusi. Ekspertide arvates saaks töötleva tööstuse oskustöötajate puudujääki korvata töötleva tööstuse vajadusi arvestava kutsehariduse terviklahenduse abil, mis hoolitseks muuhulgas selle eest, et väljaõpe oleks senisest laiapõhjalisem ja kataks töötleva tööstuse tulevikuoskusi paremini. OSKA ehituse valdkonna uuringu ekspertide sõnutsi on ehitushariduse omamine üha olulisem seoses karmistuvate nõuetega ehituses ning muutustega tehnoloogias, töömeetodites ja materjalides. Tehnoloogia areng toob kaasa võimalused muuta hooned autonoomseks ja nutikaks. Ehitised, samuti nende eriosad (kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, valgustid, turvaseadmed, heli- ja videoseadmed) muutuvad tehnoloogiliselt järjest keerulisemaks ja vajavad koostoimimiseks süsteemset juhtimist. Tänapäeva „tark maja” võimaldab suurendada energiasäästu turvalisust ja mugavust, kuid oluline on iga seadme ja süsteemi koostoimimine ja reguleerimisvõimalus. Tehnoloogiliselt keerukad süsteemid eeldavad tihedamat koostööd kitsamate valdkondade spetsialistide vahel, toovad kaasa suurema vajaduse ehitusjärgse haldus- ja hooldusteenuse järele ning tekitavad vajaduse hoone eriosade spetsialistide järele. Teadmistepõhise Eesti strateegias9 on samuti oluliste eesmärkidena välja toodud targa maja arendamine ja innovatiivne ehitamine. Üheks suundumuseks ehituse valdkonnas on liikumine tööstusliku tootmise ja ehitustoodete standardiseerimise poole. Frey ja Osborne (2013) uuring toob välja, et ehitus on suure automatiseerimise potentsiaaliga10, kus raskuskese on nihkumas ehitusplatsil tehtavatelt töödelt tööstusesse. 8 Leoma, R., Ungro, A. (2020). Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele. Uuringu terviktekst. Tallinn: SA Kutsekoda. 9 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia “Teadmistepõhine Eesti” 2014- 2020. https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 10 Frey, C. B.; Osborne, M. A. (2013) The future of employment: how susceptible are jobs to computerisation? http://www.oxfordmartin.ox.ac.uk/downloads/academic/The_Future_of_Employment.pdf Ehituse valdkonna ekspertide hinnangul on oskustöötajate puhul kõige olulisem laiapõhjaliste erialaste baasteadmiste ja -oskuste omamine, ehitusmaterjalide ja -tehnoloogiate tundmine, töövahendite ja õigete töövõtete kasutamise ning jooniste lugemise oskus. Oskustöötajatel tuleb vajaduse korral koostada hinnapakkumisi, arvutada töömahtusid ja materjalikulu, mis eeldab head arvutamise ja eelarvestamise oskust. Ekspertide sõnul vajab arvutamise ja eelarvestamise oskus järeleaitamist. Ekspertide hinnangul muutuvad ehituse valdkonna oskustöötajate töös üha olulisemaks järgmised oskused ja/või isikuomadused:  laiapõhjalised erialased teadmised ja oskused;  energiatõhususe nõuetega arvestamine;  töövahendite kasutamise oskus ning töö- ja keskkonnaohutusnõuete järgimine;  joonistelt lugemise oskus (nii 2D- kui ka 3D-joonised) ja elementaarne joonestamis- ning hea arvutamisoskus;  tervikpildi nägemine ja mõistmine, kus teatud tööoperatsioonid ehitusprotsessis paiknevad ning kuidas need mõjutavad ehitusprotsessi kui tervikut;  valdkonnaspetsiifilised IKT-oskused. Õppematerjalid kutsehariduses on sageli koostatud ainult oma kooli tarbeks, mis ei soosi parimate praktikate jagamist ning soodustab ebaühtlast e-õpetamise taset. Elektroonilised õppematerjalid võimaldavad paindlikumalt uuendustega kaasas käia ja erinevaid õppemeetodeid kasutada. E-õppematerjale on küll loodud ja neid kasutatakse, kuid paljud neist on vananenud ja kutseõpetajad ei kasuta neid süsteemselt. Olemasolevad e-õppematerjalid vajavad ajakohastamist ning vajatakse ka uusi e-õppematerjale. Kutsehariduses ei suuda õppijad inglise keelsete õppematerjalide toel iseseisvalt uusi teadmisi ja oskusi omandada ja see tähendaks õppijatele ja õpetajatele suuremat koormust. Ühtsed õppematerjalid aitaks kaasa lõpetajate ühtlasema oskustaseme saavutamisele. Ehituse valdkonnas tuuakse välja, et kutsehariduses tuntakse puudust ühtsetest ehituse erialade õppematerjalidest. Õpetajad koostavad oma õppematerjalid ise ning kasutavad neid kooli sees, mis ei soosi parima praktika jagamist. Ühiste õppematerjalide väljatöötamisel teevad koolid ja ettevõtted küll juba koostööd, kuid protsessi raskendab asjaolu, et puudub õppematerjalide järjepidev koordineeritud arendamine. Materiaaltehniline baas on Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi HAKA) aruannete järgi üldjuhul metalli, masinatööstuse ja ehituse (MME) erialavaldkonna õppekavades seatud õpieesmärkide saavutamiseks koolides olemas. Õppetööks on kasutada kaasaegsed õppetöökojad ja õppelaborid, stendid ning praktiliste tööde läbiviimiseks vajalikud masinad ja seadmed. Ekspertide hinnangul on metallitööks vajalikud masinad ja seadmed kallid ning nende uuendamine keeruline, samuti toodi probleemina välja metalli jm õppeks vajaliku toormematerjali hinnatõus. Tehakse koostööd tööandjatega ning praktilise õppe läbiviimiseks kasutatakse ka ettevõtete seadmeparki, sest kiiresti arenevat tehnoloogiat ei ole koolil alati võimalik oma tehnikapargis kaasaegsena hoida. Näiteks rakendatakse duaalõpet, kus teooriatunnid toimuvad kutseõppekeskuses ning praktika ettevõttes. Õppeainete läbiviimine ettevõttes kohapeal annab õppijatele arusaama reaalsest tööst, võimaluse tööd proovida töökeskkonnas ning lisaks aitab õpetaja teadmisi hoida kaasaegse ja ajakohasena. Tööandjad julgustavad koolide esindajaid pöörduma ettevõtete poole, et nt metallialal osa tunde ettevõttes läbi viia. Lisaks võimaldatakse õpetajatele koolitusi tööandjate poolt, mis on uuemate tehnoloogiate tundmiseks, tööturu trendidega kaasas käimiseks, rahvusvaheliseks koostööks ja õpetaja isiklikuks professionaalseks arenguks äärmiselt tähtis. Materiaaltehnilise baasi osas julgustavad eksperdid tegema koolidel omavahel tihedamat koostööd, kasutada praktiliste oskuste omandamiseks teiste valdkonnas õpetavate kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppelaboreid. Näiteks autoerialade õpetamisel on osadel koolidel takistuseks ruumipuudus või aegunud õppeseadmed ja simulaatorid. Kohati puuduvad koolides õppevahendid kaasaegsete baasteadmiste omandamiseks ja keerulisemate praktiliste tööde läbiviimiseks. Autoerialade puhul toetuvad koolid sageli üsna palju automargi esindustele. OSKA töötleva tööstus uuringu kohaselt jääb kutsekoolide lõpetajatel vajaka optimeerimisoskusest, ohutusteadmistest (eriti tööohutus) ning ruumilise mõtlemise oskustest, mille üks väljendusi on jooniste lugemise oskus. Tööstusega seotud õppe hetke suurim ja tähtsaim ülesanne on luua võimalused (erialaste) IKT-oskuste arendamiseks. Kõrg- ja kutsehariduses tuleks eelkõige arendada projekteerimis-, analüüsi- ja infohalduse tarkvara, tootmise juhtimise lahenduste ning tootmisrobotite kasutust. Kutsehariduses rõhutati õpetajate enesetäiendamise vajadust digioskuste alal e-õppe platvormide tõhusamaks ja laialdasemaks kasutamiseks. OSKA ekspertide arvamusel peaks kutsekoolist kõrgkooli suundumine olema sujuvam. Nii kutsehariduse kui ka insenerihariduse omandanud töötaja on MME valdkonnas hinnatud spetsialist. Õpitee sujuvam jätkamine ja paindlikumad õpiteed valdkonna kutseõppest kõrgharidusõppesse siirdumiseks tooks valdkonda enam erialase ettevalmistusega töötajaid. Samuti peaks võimaldama kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide ühiste õppekavade arendamist, mida seadus praegu takistab. Praegu on kutsekooli lõpetajatel keeruline kõrgkooli tehnilisele erialale õppima asuda. OSKA eksperdid soovitavad analüüsida, millistel kutsekeskhariduse tehniliste erialade õppekavadel pakkuda kutsekeskhariduse õpet, kus on üldharidus võrdväärses mahus gümnaasiumitega, et oleks võimalik edukalt sooritada kõrgkooli astumiseks vajalikke riigieksameid. Kutsehariduse õppekavade arenguvajaduste osas soovitavad OSKA eksperdid tähelepanu pöörata järgnevale:  õppes pöörata enam tähelepanu arusaamisele tootmisprotsessist kui tervikust, kus teatud tööoperatsioonid paiknevad tootmisprotsessis ning kuidas need mõjutavad tootmistsüklit kui tervikut;  siduda rohkem teooriat praktikaga, et õppijal tekiks suurem seos erialase tööga;  pöörata suuremat tähelepanu käeliste oskuste omandamisele;  selgitada õppes keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja keskkonnakaitse olulisust;  õppes tuleb rohkem tähelepanu pöörata töötervishoiule ja tööohutusele;  suurendada õppes mootorsõiduki elektriosa õppemahtusid, kuna mootorsõidukite hoolduses suureneb elektriliste ja elektrooniliste komponentide osakaal (kuni elektrimootorite kasutamiseni). Inseneeria valdkonna kutseõpetajate nappus OSKA raportitest lähtuvalt on Inseneeria valdkonna suureks kitsakohaks kutseõpetajate nappus. Kutseõpetajate töötasu ei ole konkurentsivõimeline ettevõtete palgatasemega. Kutseõpetajate järelkasvu tagamise üheks võimaluseks on tehnika erialadel õppijatele ja töötavatele erialaspetsialistidele, kellel on soov panustada valdkonna õppesse, pakkuda täiendavalt kutsepedagoogika õpet. OSKA ekspertide hinnangul on kitsaskohaks kutseõpetajate teadmiste ja oskuste järjepideva täiendamise puudulikkus ning kohati nende madal kvalifikatsioon. Pakkuda tuleks võimalust täiendada nii õpetatava eriala-alaseid kui ka pedagoogilisi teadmisi. Kutseõpetajatele, kellel puudub kutse- või üldpedagoogiline haridus, tuleks pakkuda pedagoogikaalase enesetäienduse võimalust ning motiveerida omandama kutseõpetaja kutset. Kutseõpetajate töögraafikus peaks olema ettenähtud aeg ettevõtete külastamiseks, koostööks praktikaettevõtetega ning stažeerimiseks, et olla paremini kursis kohaliku tööturu vajaduste ning valdkonna arengutega. Enesetäiendamisel võib takistavaks teguriks olla kõrge õppetöö läbiviimise koormus. Kutseõpetajatele tuleb luua paremad võimalused arendustegevusteks sh koostööks ettevõtetega. Pikaajalise kasu saamiseks ja kvaliteedi tagamiseks tasub rohkem panustada külalisõpetajatesse ja praktikutesse, suunates ka neid pedagoogilistele koolitustele. Eksperdid on öelnud, et tööstusele sobiv ja kasulik spetsialist saab vajalikud pädevused ainult tööstusega käsikäes. Koolis võivad olla tipptasemel masinad, kuid kutseõpetaja või nende õpetamisoskuste puudumisel ei täida need oma eesmärki. Käelist oskust ja reaalset praktikat on vaja õppesse juurde tuua. Töötavad spetsialistid saavad läbi oma kogemuse pakkuda õppijatele praktilist õpet ja aidata luua eriala õppimisel vajalikke seoseid teooria ja praktika vahel. OSKA töötleva tööstuse uuringus11 soovitatakse koolidel üha enam kaasata õppetöösse tööstusettevõtete esindajaid, et tuua õppetöösse uudseimaid arengusuundi ning luua paremaid võimalusi õpetajate ja õppejõudude tööstusettevõtetes stažeerimiseks. OSKA ehituse uuringus tuuakse välja, et kutseõpetajate oskused, kogemused ja suhtumine mõjutavad õppekvaliteeti. Paljud õpetajad on vanema generatsiooni esindajad, kes sageli kasutavad vananenud õppematerjale ja -meetodeid, ning esineb puudujääke ajakohaste materjalide ja tehnoloogiate tundmises ja kasutamises. Noori ei motiveeri õpetajana töötamine, kuna õpetajate palgad on väiksemad kui ehitussektoris üldiselt. Praktiseerimine ehitusobjektil on õpetajatele üks väärtuslikumaid täienduskoolitusi, kus õppida ehitusobjekti töökorraldust, meeskonna juhendamist ning viia end kurssi ehitusesektorit mõjutavate uute suundade ja materjalidega ning tehnoloogia arenguga. Õpetajatele tuleb tagada professionaalne areng ja koolidel töökorralduslikult võimaldada õpetajatele stažeerimist ettevõtetes. Koolid peaksid senisest enam kaasama sektori spetsialiste ja ettevõtjaid õppetöö läbiviimisesse, praktiliste õppematerjalide koostamisse ja õppekavade arendamisse. HAKA kutseõppe hindamise raportites (inseneeria valdkond) on probleemidena välja toodud:  õpetajaid napib, õpetajaskond vananeb ning järelkasv on ebapiisav;  erasektorist eriala tippspetsialiste kaasata on keeruline, sest palgalõhe on suur;  loodud e-õppe materjalid on kohati vananenud ja kutseõpetajad ei kasuta neid süsteemselt; 11 Leoma, R., Ungro, A. (2020). Tulevikuvaade töötleva tööstuse ametialagruppide tööjõu- ja oskuste vajadusele   õpetajate stažeerimine ei ole süsteemne ja sageli ei ole aega ega vahendeid ka praktikaettevõtete külastamiseks. Inseneeriavaldkonna väljakutsed üld- ja huvihariduses OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstuse uuringu eksperdid toovad kitsakohana välja noorte vähese huvi reaalainete vastu ning reaalainete nõrgenenud taseme üldhariduskoolides, mistõttu jõuab aina vähem noori tehnilisi erialasid õppima. Praktilisem MATIK-õpe sobiks suurepäraselt insenerihariduse alusõppeks ning tekitaks noortes juba põhikoolis rohkem huvi inseneeria vastu. MATIK õpe (ingliskeelne akronüüm STEAM (Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics)) on viie valdkonna– matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst – integreeritud tervikule tuginev praktilise kallakuga õpe. Tehnilistele erialadele, sh inseneridele järelkasvu kasvatamiseks, tuleb ekspertide hinnangul luua riiklik tehnikaalade koostööprogramm, näiteks „inseneriakadeemia“, mis suurendaks huvi ja vastuvõttu tehnikaerialadele. Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud huvikoolide õppekavade analüüsist selgub, et looduse ja tehnoloogia õppekavad moodustavad vastavalt 2,2% ja 5,5% kõikide huvialavaldkondade õppekavadest. Loodus-, tehnoloogia ja täppisteaduste (LTT) valdkonna huvihariduses domineerivad lühiajalised õppekavad, kestes valdavalt alla aasta kuni kolm aastat. See viitab, et LTT valdkonnas rakendatakse pigem huvitegevuse formaati. Selleks, et lastel ja noortel oleks võimalik üldhariduskooliga paralleelselt tegeleda süsteemse huviala õppega LTT valdkonnas, on vaja toetada LTT huviala õppe läbiviijaid õppe kavandamisel. 2023. a valminud Teadushuvihariduse Liidu läbiviidud uuringust selgus, et LTT valdkonna huviringe pakkus 251 kooli (84%), millest oli enim esindatud robootika huviring (31% 1108 huviringist). Kõige rohkem LTT valdkonna huviringe pakutakse põhikooli I kooliastmele (46% uuringus kaardistatud ringidest). Vanuse kasvades jääb huviringide võimalusi vähemaks. Spetsiaalselt gümnaasiumiõpilastele pakuti vaid 30 huviringi 1108-st. Valdav enamus üldhariduskoolis LTT valdkonna huviringide juhendajatest on sama kooli õpetajad (65%) ning märkimisväärne osa üldhariduskoolide LTT huviringide juhendajatest tulevad huvikoolist (22%). LTT huviringide toimumise üheks suureks takistuseks on juhendajate puudus nii maapiirkondades kui ka linnades mh loobuvad õpetajad huviringide juhendamisest kasvanud töökoormuse tõttu. See viitab tugevale õpetajate järelkasvu vajadusele nii üldhariduse LTT valdkonna õppes kui ka huvihariduses. IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia IT akadeemia12 (edaspidi ka ITA) on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi 12 Lisainfo: https://harno.ee/it-akadeemia-programm tagamiseks. IT Akadeemia toimib koostööplatvormina, mille kaudu jõuavad ettevõtjate ja ühiskonna vajadused IKT valdkonna kutse- ja ülikoolidesse. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust IKT kõrg- ja kutseharidust ning võimaldatakse IKT valdkonna ümber- ja täiendõpet. IT akadeemia strateegilise juhtimisega tegeleb IT Akadeemia juhtkomisjon, kuhu kuuluvad ettevõtjate, HTMi ja MKMi esindajad ning programmis osalevate haridusasustuse juhid. Juhtkomisjoni ülesandeks on tagada IKT valdkonna terviklik ja tasakaalustatud areng, kooskõlastada partnerite tegevuskavad, analüüsida programmi tulemusi ja anda partneritele tagasisidet. IT akadeemia kutsehariduse programmis osalevad: Tallinna Polütehnikum, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Tartu Rakenduslik Kolledž. IT akadeemia kutsehariduse programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet. Kuna IT akadeemia kutsekoolidel on suures osas sarnased valdkondlikud väljakutsed ja arenguvajadused, siis IT akadeemia kutsehariduse programmi tegevuste kavandamisel ja planeerimisel lähtutakse põhimõttest, et kui (arendus)tegevus puudutab kõiki ITA kutseharidus programmi koole, siis tehakse arendustegevus koostöös ja kõikidele partneritele. Selline lähenemine tagab ressursside mõistliku kasutuse, tegevuse tulemuse rakendumine kõikides kutsekoolides ja ühtlasema kvaliteedi. Arendustegevuste tulemused tehakse kättesaadavaks kõikidele sh mitte IT akadeemia programmi kutsekoolidele. Kui tegemist on konkreetse kooli arenguvajadusega (nt kooliõppekava arendus, õppijate väljalangevuse vähendamine, IKT taristu kaasajastamine, konkreetse kutseõpetaja koolitamine), siis viib tegevuse ellu partner ise. Arendustegevuse kvaliteedi tagamisel kasutatakse joonisel 1 toodud kvaliteediringi. analüüs rakendamine kõikides väljatöötamine koolides tuvustused ja koolitused rakendamise toetamiseks Koolikatsetus 1 - 3 koolis kõikidele koolidele koolikatsetuse analüüs ja parendamine Joonis 1: arendustegevuste kvaliteediring Koostöös tehtavate arendustegevuste eestvedaja on reeglina Harno ja selleks kutsutakse kokku töörühm, mille ülesandeks on kaardistada arenguvajadus, kokku leppida arendustegevuse lähtealused ja parim viis arendustegevuse tegemiseks. Töörühma kaasatakse kutsekoolide, ettevõtete ja vajadusel ülikoolide esindajad. Kui Harnol või mõnel partneril/partneritel on vajalik kompetents arendustegevuse tegemiseks olemas, siis teeb arendustegevuse Harno, partner või kutsutakse kokku partneritest koosnev töörühm. Kui vajalik kompetents puudub, siis arendustegevus hangitakse. Näiteks, Harno tegeleb IKT erialade riiklike õppekavade arendustegevustega, milleks on kokku kutsutud töörühm. Samuti korraldab või hangib Harno IT akadeemia raames kõiki IKT valdkonna kutseõpetajaid (sh mitte partnerite IKT kutseõpetajad) puudutavaid erialaseid suvekoole ja seminare ning hangib IKT erialade riikliku õppekava rakendamiseks toetavat digitaalset õppevara. Teiselt poolt on Tartu Rakenduslik kolledž VOCO organiseerinud õppijatele häkatoni, kus saavad osaleda kõikide kutsekoolide õpilased ning tellinud erialase koolituse, kuhu on oodatud kõikide koolide (kutse)õpetajad. Teiselt poolt, kuna IKT valdkonna tasemeõpe toimub ka ITA kutseharidusprogrammi välistes kutsekoolides, siis kaasatakse teiste koolide (kutse)õpetajaid töörühmadesse ja pakutakse neile võimalust osaleda üle Eestilistes koolitustel. Loodav digitaalne õppevara tehakse kõigile kutsekoolidele kättesaadavaks. Eelpool kirjeldatud põhimõtteid hakatakse rakendama ka loodavas Inseneriakadeemias. Inseneriakadeemial on analoogiline juhtnõukogu ning tegevusi koordineerib Harno. Tegevuste planeerimisel lähtutakse senisest IT akadeemia kogemusest ja põhimõtetest. Lähtuvalt eeltoodust planeeritakse toetuse andmise tingimused. Seosed teiste kavandatavate tegevustega Kõige olulisem koosmõju tekib kõrghariduse tasemel IKT haridust ja inseneeria valdkonda toetava meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumisega „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“, millest toetatakse IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia elluviimiseks vajalikke arenguid kutse- ja üldharidusele järgneval astmel. Selle oluliseks osaks on ka tehnikavaldkonna huvihariduse ja -tegevuse toetamine ning LTT õppe edendamine üldhariduskoolides fookusega põhikooli kolmandale astmele, et tekitada huvi tehnoloogiahariduse vastu ning kasvatada IT ja inseneeria kõrghariduse omandamiseni jõudvate noorte osakaalu. Majanduse taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) rahastatud oskuste uuendamisele suunatud meetmed digipöörde ja rohepöörde toetamiseks – digipöörde programmist toetatakse kõrgemate IKT oskuste arendamist mitte IKT erialadel ning rahastatakse ka IKT spetsialistide ümberõppe programme. Meetmete vahelise sünergia tagamiseks koordineerib Harno nii IT valdkonna kutsehariduse ESF tegevusi kui taastefondi IKT tegevusi. Sarnaselt toetatakse rohepöörde programmist keskkonnatehnoloogiate õppe kaasajastamist ning rohepöördeks vajalike oskuste õpetamiseks moodulite sisseviimist teistele õppekavadele valdkondades, millel on suur mõju keskkonnale. Majanduse taastefondi digi- ja roheoskuste arendamise tegevused on suunatud lühemate moodulite väljatöötamisele ning mikrokvalifikatsiooni ja -kraadiõppe pakkumisele fookusega töötavatel inimestel, et tuua kiiremat muudatust majanduses. Ida-Virumaa arendusprogrammi (ÕÜF) koolitusmeede – toetatakse kutse- ja kõrgharidusõpet ning täiendusõpet Ida-Virumaal, et toetada väljumist põlevkivienergeetikast ning mitmekesistada sealset majandusstruktuuri ning toetada uute ning olemasolevate tööstusettevõtete investeeringuid vajaliku tööjõu pakkumisega. Inseneriakadeemia kutsehariduse tegevustest ei toetata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õppekavu, mis saavad toetust Ida-Virumaa arendusprogrammi koolitusmeetme kaudu. Praktika ja töökohapõhise õppe arendamise meede (PRÕM+) on suuremas osas suunatud kutsehariduse tasemele. PRÕM+ toetab praktika ja töökohapõhiseõppe kvaliteedi tõstmiseks vajalikke arendustegevusi kutse- ja kõrghariduses ning töökohapõhise õppe pakkumist kutsehariduses ühikuhinna alusel. Jälgitakse, et ei tekiks kattuvust kutsehariduse inseneeria ja IKT valdkonna sekkumise õppekavarühmade ja õppekavadega. Kõigi nimetatud sekkumiste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi Harno), kellel on ülevaade erinevate sekkumiste raames ellu viidavatest tegevustest ning ta saab jälgida, et ei tekiks kattuvusi ning seeläbi ei võimaldataks topeltrahastamist. Topeltrahastamise riski on võimalik maandada pidades kinni sekkumiste sihtrühmadest (nt vastavalt tasemeõppurid kõrg- või kutsehariduses) ning sekkumiste eesmärkidest (nt õppekavarühmad, millele tegevused on suunatud). Oluline koosmõju tekib ka kutse- ja üldharidusetasemel sekkumisega „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (edaspidi ÕKVA). Käesoleva TATi tegevused annavad praktilise sisendi ÕKVA raames välja töötatavatesse kutse- ja üldhariduse valdkonna õppekavade ja õppevara kontseptsioonidesse. Samuti arvestatakse käesoleva TATi arendustegevuste tegemisel ÕKVAs kokkulepitud üldisi põhimõtteid. Väljumisstrateegia: Toetusmeetme eesmärk on kutse- ja üldhariduskoolide võimestamine piiratud ajaperioodi jooksul konkreetsetes õppevaldkondades. Struktuurivahendite lõppedes lähevad õppeasutustes toetusega loodud ülesanded ja töökohad riigieelarvelisele rahastamisele ning eeldatavasti säilivad toetusega loodavad koostööformaadid ja -kultuur. Sekkumise raames kehtestatakse kokku kolm toetuse andmise tingimust: TAT Eelarve (EUR) Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses 33 740 000 Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses 24 763 600 Meetmete planeerimata eelarve 3 345 100 Kokku 61 848 700 Planeerimata eelarvest on kavas ette valmistada tingimused avatud taotlemiseks, et võimaldada rohujuuretasandilt pärinevate jätkusuutlike algatuste rahastamist, jõudmaks LTT valdkonna tutvustamisel võimalikult laiade sihtrühmadeni. Avatud taotlusvooru avamine on planeeritud 2024. aasta III kvartalis 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 16 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisteid. Käesolev käskkiri reguleerib toetuse andmise tingimusi tegevusele „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“, mis on üks osa reformipakettidest pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks ja haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Toetatav tegevus seostub strateegias "Eesti 2035" viidatud järgmiste arenguvajadustega: rahvastik, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond (AV1, AV3, AV4 ja AV5). See reformikimp on osa oskuste ja tööturu muutmisvajaduste tervikust.13 Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegiliste sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „tööjõus osalemise määr (15-74)“ saavutamisse ja sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamisesse. Samuti on tegevused kaudselt seotud Eesti 2035 strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdikutega „hoolivuse ja koostöömeelsuse näitaja“; „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning „ligipääsetavuse näitaja“ ning tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näidikuga „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64) osakaal“. Täpsemalt vt toetatavate tegevuste panust ning puutumust horisontaalsete põhimõtetega peatükist “TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega”. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat. Toetatavad tegevused panustavad viidatud Eesti 2035 mõõdikute muutusesse kaudselt – st tegevuste raames kaasajastatakse IKT õppekavasid, suureneb IKT erialade lõpetajate arv. Toetatavad tegevused panustavad viidatud mõõdikute sihttasemete muutusesse kaudselt – st tegevuste raames kaasajastatakse IKT õppekavasid, suureneb IKT erialade lõpetajate arv. Tegevus on seotud Eesti 2035 tegevuskava „Oskused ja tööturg“ sihtidega „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“ ja „Valmistume tulevikutööks“. Tegevused toetavad Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” saavutamist. Eesti 2035 eesmärkide elluviimist toetavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 nähakse ette, et tehakse vajalikke tegevusi tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamiseks ning paremaks sidustamiseks haridusega. Lisaks toetavad tegevused Eesti Noortevaldkonna arengukava 2021- 2035 strateegilise eesmärgi ISE, alameesmärgi: 3.1 Tagatakse kvaliteetse noorsootöö (sh noorte huvihariduse) regionaalselt ühtlane kättesaadavus, alategevuse “suurendades kõigi noorte huvi MATIK 1 - ning keskkonnateaduse huvialade vastu, sh ligipääsu, osalusvõimalusi ja nende kvaliteeti” eesmärgi saavutamist. Tegevuste kavandamisel analüüsiti tegevuste puutumust ja mõju seoses horisontaalsete põhimõtete kriteeriumitega (punktis 5). 13 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/oskused-ja-tooturg Vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruse § 2 lg 5- le koostab rakendusasutus koostöös korraldusasutusega teavitamistegevuste kava tegevuste kogumile, mis on strateegiliselt oluline, ning korraldab sama määruse lõikes 4 nimetatud nõuetele vastava teavitusürituse ja kaasab lõike 3 kohaselt Euroopa Komisjoni. Toetuse andmise eesmärk on viia ellu haridusvaldkonna arengukavas ette nähtud tegevusi ning viia IKT ja inseneeria valdkondade tasemeõpe kutsekoolides paremasse vastavusse tööandjate ootustega, millest lähtuvalt oleks tööturul rohkem IKT ja inseneeria valdkonna spetsialiste. Kuna OSKA IKT valdkonna raport ei näe vajadust suurendada vastuvõttu, on oluline ennekõike keskenduda õpetamise kvaliteedile, õppijate motiveerimisele ja koolides õpetamise võimekuse loomisele. Mõistete valikul ja kirjeldusel on lähtutud mõiste uudsusest ja selle kasutamisest ja toetuse andmise tingimustest. Defineerimisel on aluseks võetud valdkonna levinud ja tunnustatud tõlgendused ning dokumendid. Toetuse andmise eesmärk on, et IKT ja inseneeria valdkondade kutsehariduse tasemeõpe vastaks enam tööturu vajadustele ning kasvaks valdkondade populaarsus. Ellu viidavad tegevused panustavad otseselt valitud erieesmärki, parandades haridussüsteemis kaasamise oskust, arendavad võtmepädevusi ning parandavad süsteemi tõhusust. Punkt 2 kirjeldatakse rahastatavad tegevused. Punktis 2.1 sõnastatakse toetatava tegevuse „IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ alameesmärgid ja kirjeldatakse võimalikud toetatavad tegevused. Tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse IT akadeemia koostööpõhimõttest st kui tegevus mõjutab kõiki IKT valdkonna kutsekoole, siis koordineerib ja viib tegevuse ellu elluviija või üks partner, kes kaasab teisi partnereid ja tööandjate esindajaid. Tegevuste valikul ja tegevuskava koostamisel on oluline, et tegevused oleks seotud tegevuse alameesmärkidega ja tagavad tulemuste ning mõõdikute saavutamise. Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi tegevuskavade alusel. Tasemeõppe kaasajastamine Õppekava arendamise14 alla kuuluvad õppekava kavandamine ja koostamine, avamine ja rakendamine, hindamine ja parendamine või muutmine. Seega on õppekavaarendus n-ö katusmõiste, mille alla kuuluvad kõik õppekavaga seotud tegevused. Õppekava arenduse eesmärk on pidevalt täiustada õppekava ning selle rakendamist. Seega ei saa öelda, et õppekava saab mingil hetkel valmis ja seda ei ole vaja enam muuta. Tegevuse raames elluviija arendab ja uuendab IKT valdkonna riiklike õppekavasid ja partnerid IKT valdkonna tasemeõppe kooliõppekavasid (sh kutsekeskharidus, 4. ja 5. taseme kutseõppe õppekavad) lähtuvalt osapoolte tagasisidest. Õppekavade arendustegevustesse kaasatakse 14 Õppekava arendamise juhendmaterjal https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16497/juhend_veeb.pdf kõrgkoolide, tööandjate, erialaliidu ja vilistlaste esindajad. Õppekavade arendamiseks ja kaasajastamiseks korraldatakse arutelusid, ümarlaudu jm kaasamis- ning aruteluüritusi. Tasemeõppe õppekavade rakendamise toetamiseks loovad või kaasajastavad partnerid või elluviija uut ja olemasolevat digiõppevara15. Tegevuse raames toetatakse kutsekoole (nt õppevara tutvustused, õppevara kasutamise koolitused jm õpiüritused) loodud ja uuendatud õppevara kasutuselevõtul. Loodud õppevara tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Selleks, et tagada IKT erialade õppijate tase ja õppijate erialakindlus töötavad partnerid ja elluviija koostöös välja ühtseid IKT valdkonna kutsekeskhariduse õppekavadele sisseastumise põhimõtted ning partnerid piloteerivad ja rakendavad neid. Sisseastumise põhimõtteid töötatakse välja kooskõlas põhikooli lõpetamise ühtsete põhimõtetega ning fookuses on erialased oskused ja teadmised ja erialavalik. Lähtuvalt loodud põhimõtetest luuakse sisseastujatele erialased sisseastumistestid, sisseastumisekursused või muud lahendused, mille rakendumist analüüsitakse ja vajadusel uuendatakse iga-aastaselt. Sisseastumiskursusi saavad põhikoolid pakkuda ka valikainetena. Loodud sisseastumisteste või kursusi saavad kasutada kõik kutseõppeasutused, kus toimub IKT erialade õpe. Õppijate saamiseks IKT valdkonna tasemeõppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute toomiseks IKT õppesse. Tegevuse raames töötatavad partnerid ja elluviija välja praktikute ja ülikoolide õppejõudude kaasamise põhimõtted/mudelid sh ühiseid mooduleid, projektid, praktika, juhendamine jne. Väljatöötamisel lähtutakse, et koostöö oleks mõlemale poolele kasulik. Partnerid piloteerivad põhimõtteid ja tulemusi tutvustatakse ka teistele kutseõppeasutustele. Kutsekoolid kaasavad koostöömudelite raames valdkonna ettevõtteid ning asutusi ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse, juhendamisesse, praktikakorraldusse ja -kohtade pakkumisse jne. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Ettevõtete töötajad õpetavad reeglina mõnda konkreetset teemat. Õpetamine võib toimud kas lühiajaliselt (nt meistriklassid) või pikemaajaliselt (üksikud loengud/praktikumid pikemal perioodil). Praktikute kaasamisel lähtutakse iga partneri vajadustest. Õppijate saamiseks õppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute toomiseks IKT õppesse. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja õpetajate toetamiseks Tegevuse raames toetatakse IKT valdkonna kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste (nt Oracle, Java, pilvesüsteemid, suurandmed, tarkvaraarenduse põhimõtted, lõimitud õpe jne), eriala didaktika (sh lõimitud õpe) ja metoodika ning meeskonnatöö oskuste ja teadmiste arendamist. Õppe praktilisuse tõstmiseks ja töömaailma vajadustele vastamiseks võimaldatakse õppetööks ligipääs analoogsetele arenduskeskkondadele, mida oma töös kasutavad ettevõtted (nt Jira, Confluennce, Atlassian) ja professionaalsetele koolituskeskkondadesse (nt Oracle academy, Coursera jne), samuti on õpetajatel võimalus osaleda konverentsidel ja õppekäikudel teistesse riikidesse ja koolidesse. Selleks, et kutseõpetajal oleks võimalikud praktilised 15 Digiõppevara on digitaalsel kujul õppematerjal, nt e-õpik, õpiotstarbeline mobiilirakendus, õpimäng, e-tööleht, veebipõhine test, õpiobjekt. Haridussõnastik, https://www.eki.ee/dict/haridus/ teadmised ja oskused võimaldatakse neile stažeerimist ettevõtetes ja vaba semestri võimalusi koos töötasu säilitamisega. Koolisiseselt ja IKT valdkonna koolide üleselt korraldatakse seminare parimate praktikate jagamiseks, kaardistatakse kaasaegsed õppemetoodikaid ja nende rakendamise näiteid. Luuakse õpijuhiseid jm materjale õpetajatele. Koolitustele ja teistele õpetajate õpisündmustele kaasatakse ka teiste kutsekoolide IKT erialade õpetajaid. Kuna IKT valdkonnas on kutseõpetajaid puudu, siis toetatakse alustavaid IKT eriala kutseõpetajaid sh pakutakse mentorlust, tugivõrgustikku, seminare, koolitusi jne. Tegevuste tulemusena elab alustav õppejõud paremini sisse organisatsiooni, paraneb tema õpetamise ja juhendamise kvaliteet, kasvab õpetamise efektiivsus ja motivatsioon töötada kutseõpetajana. IKT erialade õpetamisse kaasatakse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Praktik on erialaselt pädev isik, keda kaasatakse õppetööd läbi viima väljastpoolt õppeasutust ja ta ei pea vastama korralistele õpetajatele seatud nõuetele. Reeglina õpetab praktik ühte teemat või moodulit. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet, töötatakse välja täienduskoolituskursus(ed). Kursuste fookuses on eriala didaktika, õppijate (sh HEV õppijate) juhendamine ja toetamine, tagasisidestamine jm mis toetavad praktikut õppetöö läbiviimisel. Väljatöötatud koolitusi pakutakse kutsekoolides õpetavatele või tulevastele praktikutele. Tegevuse raames kaasajastatakse õppeasutuse õpikeskkonda. Selleks võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused (nt protsesside ja projektide juhtimise keskkonnad jne), kaasajastatakse õppeklasside ja laborite sisustust sh soetatakse tasemeõppeks vajalikke IKT seadmed ja vahendid, hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Kui uue õppeklassi või labori sisustamine eeldab olemasolevate ruumide remonti või renoveerimist, siis katab partner remontimise kulud teistest allikatest. Selleks, et õpetajad ja õpilased kasutaksid klasse ja õppelaboreid efektiivsemalt, viiakse neile läbi koolitusi, infotunde ja seminare. Katkestamise vähendamine Õppurite toetamisel on rõhuasetus õppurite väljalangevuse vähendamisel ja lõpetamisele viimisel. Partnerid pakuvad esimese aasta õppuritele tasemeõppele lisaks sisseelamisprogramme või -laagreid ning vajadusel tasanduskursusi. Partnerite koostöös töötatakse välja ja rakendatakse koolides õppurite mentorluse (õpetaja-õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted kõikidele õppuritele. Õppuritele korraldatakse inspireerivaid õpilasüritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, üldõpingute moodulite laagrid jms). Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel arvestatakse IKT erialadel õppivate tüdrukute ja HEV õppurite sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste IKT erialade õppuritele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased. Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse IKT erialade lõpetajatel oleks võimalus sujuvalt õpinguid jätkata kõrghariduse tasemel. Näiteks kutsekeskhariduse lõpetaja saab kõrgkooli IKT erialale sisseastumisel eelise või saab osaliselt mõne õppeaine arvestatud. Elluviija ja partnerid kaasavad tegevustesse IKT valdkonna tööandjaid, erialaliitu, ülikoole, vilistlasi ja teisi eksperte. Arendustegevuste tulemused (õppevara, interaktiivne koolitus jne) ja põhimõtted tehakse peale piloteerimist tasuta kättesaadavaks kõigile kutsekoolidele. Partnerid määratlevad oma õppetegevuse kitsaskohad ja koostavad parendamiseks vastavasisulised tegevuskavad. Elluviija lepib iga-aastase tegevuskava kokku Haridus- ja teadusministeeriumiga ja kooskõlastab IT akadeemia juhtkomisjonis. Punktis 2.2 sõnastatakse toetatava tegevuse „Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ alameesmärgid ja kirjeldatakse võimalikud toetatavad tegevused. Tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse põhimõttest, kui tegevus mõjutab kõiki kutsekoole (nt ühine vastuvõtu protsess, digitaalsee õppevara loome, üle-eestilised õpilasüritused, kutseõpetajate erialadidaktika koolitused), siis koordineerib ja viib tegevuse ellu elluviija või (juht)partner, kaasates teisi partnereid ja tööandjate esindajaid. Kui tegevus mõjutab konkreetset partnerit (nt õppijate väljalangevuse vähendamine konkreetses koolis), siis viib tegevuse ellu partner. Partnerid planeerivad tegevused lähtuvalt oma arenguvajadustest. Tegevuste valikul ja tegevuskava koostamisel on oluline, et partneri ja elluviija tegevused on seotud tegevuse alameesmärkidega ning tagavad tulemuste ja mõõdikute saavutamise. Võimalikud toetatavad tegevused on õppesisu uuendamine ja väljatöötamine, õppekeskkonna kaasajastamine, õpetamise, õppijate ja õpetajate toetamine ning motiveerimine ning valdkonna populariseerimine. Kuna partnerid alles alustavad inseneriakadeemia tegevustega, siis on suurem rõhk õppekavade arendusel (eriti 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade väljatöötamine) ning insenerivaldkonna tasemeõppe populariseerimisel. Tegevuste kavandamisel ja läbiviimisel võetakse üle IT Akadeemia hea praktika. Tasemeõppe kaasajastamine Õppekava arendamise16 alla kuuluvad õppekava kavandamine ja koostamine, avamine ja rakendamine, hindamine ja parendamine või muutmine. Seega on õppekavaarendus n-ö katusmõiste, mille alla kuuluvad kõik õppekavaga seotud tegevused. Õppekava arenduse eesmärk on pidevalt täiustada õppekava ning selle rakendamist. Seega ei saa öelda, et õppekava saab mingil hetkel valmis ja teda ei ole vaja enam muuta. Tegevuse raames arendatakse inseneeria valdkonna ja valdkonnaga seotud interdistsiplinaarseid tasemeõppe õppekavasid ja mooduleid (sh kutsekeskharidus, 4. ja 5. taseme kutseõppe õppekavad, ühisõppekavad ja ühismoodulid), lähtuvalt osapoolte tagasisidest. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus 4.017 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Interdistsiplinaarsed õppekavad on reeglina mitme kooli ühisõppekava või neil on ühismoodulid. Ühismoodulid on koolide õppekavade osad ja neid õpetatakse kõigis koolides ühiselt (nt toote või teenus disain ideest prototüübini). Interdistsiplinaarsete õppekavade ja moodulite väljatöötamisel ja rakendamise toetamisel on oluline roll Tartu Kunstikoolil ja Kuressaare Ametikoolil tööstus- ja tootedisaini seisukohast. Õppekava arendustegevustesse 16 Õppekava arendamise juhendmaterjal https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/16497/juhend_veeb.pdf 17 Tööstus 4.0 https://wp.itl.ee/files/toostus_4.0_preview.pdf kaasatakse kõrgkoolide, tööandjate, erialaliitude ja vilistlaste esindajad. Õppekavade arendamiseks ja kaasajastamiseks korraldatakse arutelusid, ümarlaudu jm kaasamis- ning aruteluüritusi. Tasemeõppe õppekavade rakendamise toetamiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digitaalset õppevara. Tegevuse raames toetatakse koole (nt õpetajate koolitused, parima praktika jagamine, seminarid jne) loodud ja uuendatud õppekavade ja õppevara kasutuselevõtul. Loodud õppekavad ja õppevara tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele, kus õppetöö toimub inseneeria valdkonna õppekavadel. Tegevuse raames töötatakse välja praktikute ja ülikoolide õppejõudude kaasamise põhimõtted/mudelid sh ühised moodulid, projektid, praktika, juhendamine jne. Väljatöötamisel lähtutakse sellest, et koostöö oleks mõlemale poolele kasulik. Põhimõtteid piloteeritakse ja vajadusel toetatakse kutseõppeasutusi nende rakendamisel. Piloteeritud koostöömudeleid tutvustatakse ka teistele kutseõppeasutustele. Õpetamise võimekuse tagamine Tegevuse raames toetatakse inseneeria valdkonna (sh toote- ja tööstusdisaini) kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste koolituste (nt jooniste lugemine, BIM), eriala didaktika (sh lõimitud õpe) ja metoodika ning meeskonnatöö oskuste ja teadmiste arendamist. Õpetajatel võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ja professionaalsetele koolituskeskkondadele (nt Coursera jne), samuti on õpetajatel võimalus osaleda konverentsidel ja õppekäikudel teistesse riikidesse ja koolidesse. Selleks, et kutseõpetajal oleksid head praktilised teadmised valdkonnast ja töömaailmas toimuvast, võimaldatakse neile stažeerimist ettevõtetes ja vaba semestrit koos töötasu säilitamisega. Kuna inseneeria valdkonnas on kutseõpetajaid puudu, siis toetatakse alustavaid kutseõpetajaid sh pakutakse mentorlust, vähendatud tunnikoormust ja rohkem aega tundide ettevalmistamiseks või õppurite juhendamiseks. Alustavaid inseneeria erialade kutseõpetajaid toetatakse kuni kaks aastat. Koolisiseselt ja koolide üleselt korraldatakse seminare parimate praktikate jagamiseks . Samuti kaardistatakse kaasaegsed õppemetoodikad ja nende rakendamise näited. Luuakse õpijuhiseid jm materjale õpetajatele. Koolitustele jt õpetajate õpiüritustele kaasatakse ka teiste kutsekoolide inseneeria erialade õpetajaid. Inseneeria valdkonna erialade õpetamisse kaasatakse ettevõtetes töötavaid praktikuid. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteeti, täiendatakse ja võetakse kasutusele tegevuse 2.2 raames välja töötatud täienduskoolitus, töötatakse koostöös ülikoolidega välja täienduskoolituskursused (mikrokvalifikatsioon). Kursuste fookuses on erialane didaktika, õppijate juhendamine ja toetamine, tagasisidestamine jm mis toetavad praktikut õppetöö läbiviimisel. Väljatöötatud koolitusi pakutakse kutsekoolides õpetavatele või tulevikus õpetavatele praktikutele. Katkestamise vähendamine Analoogselt IKT valdkonnaga on õppijate toetamisel rõhuasetus õppijate väljalangevuse vähendamisel. Esimese aasta õppuritele pakutakse sisseelamisprogrammi. Töötatakse välja ja rakendatakse õppijate mentorluse (õpetaja-õpilane) ja tuutorluse (õpilane-õpilane) põhimõtted kõikidele õppuritele. Õppijatele korraldatakse inspireerivaid õpilasüritusi (sh võistlused, häkatonid, ettevõtete külastused, üldõpingute moodulite laagrid jms). Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel arvestatakse inseneeria valdkonna erialadel õppivate tüdrukute ja HEV õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustele kaasatud lisaks kutseõppeasutuste inseneeria valdkonna erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased. Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja paindlikud õpiteed, et kutsekeskhariduse õppijatel oleks võimalus sujuvalt jätkata õpinguid kõrghariduse tasemel. Luuakse tingimused inseneeria erialadel kutse(kesk)hariduse õppekavade lõpetajatele kõrghariduse tasemel õpingute sujuvaks jätkamiseks, sealhulgas tehes koostööd kõrgkoolidega. Näiteks kutsekeskhariduse lõpetaja saab kõrgkooli inseneeria erialale sisseastumisel eelise (vastuvõtul lisapunktid) või saab mõne õppeaine arvestatud. Õppijate saamiseks õppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks inseneeria valdkonna õppekavadel. Tegevusse kaasatakse nii kõrgkoolide ja tööandjate esindajad. Tegevuse raames kaasajastatakse õppeasutuse õpikeskkonda. Selleks võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused (nt protsesside ja projektide juhtimise keskkonnad, simulaatorid jne), kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid (IKT seadmed ja vahendid) ja hangitakse õppeks vajalikke litsentse ja tarkvara. Selleks, et õpetajad kasutaksid klasse ja õppelaboreid efektiivsemalt, viiakse läbi koolitusi ning jagatakse parimaid praktikaid. Teavitustegevused Inseneeria valdkonna tasemeõppe populariseerimiseks ja teadlikkuse tõstmiseks valdkonnast korraldatakse turundustegevusi, teavituskampaaniaid ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega (nt erialade tutvustamine, pakutakse valikaineid, ühiseid valikmooduleid). Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute toomiseks inseneeria valdkonna tasemeõppesse. Punktis 2.3 tuuakse välja toetatava tegevuse „IKT õppe arendamine üldhariduses“ alameesmärgid ja võimalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks. Toetatavad tegevused on seotud informaatika ainekava arendamise, valikkursuste väljatöötamise ja rakendamise toetamise ja IKT õppe populariseerimisega. Informaatika ainekava uuendamisse ja arendamisse kaasatakse IKT õpetajaid, erialaliitude ja ülikoolide esindajad ning teisi valdkonna eksperte. Ainekava uuendamiseks ja arendamiseks korraldatakse kaasamis- ja aruteluüritusi, moodustakse töörühmi ja vajadusel hangitakse teenus sisse. Maakondades tegutsevad mentorid, kes töötavad mõnes üldhariduskoolis IKT õpetajana või IT juhina ja toetavad maakonna teisi koole IKT õppe paremal rakendamisel. Mentorid valitakse läbi konkursi. Üldhariduse IKT õppe toetavaid tegevusi teeb Haridus- ja Noorteamet. Punktis 2.4 sõnastatakse toetatava tegevuse „Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses“ alameesmärgid ja kirjeldatakse toetatavad tegevused. Üld- ja huvihariduses on inseneeria õpe praktilise kallakuga ja tugineb viie valdkonna - matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst (edaspidi MATIK18) – integreeritud tervikule. Tegevuse raames töötavad partnerid (üldhariduskoolid) välja MATIK õppe moodulid või MATIK õppe rakendusliku õppesuuna. Väljatöötatav õppesuund sisaldab mitut moodulit ning moodul sisaldab mitut kursust, mis moodustavad ühe terviku. Kool võib moodulites olevaid kursusi pakkuda nii kohustuslike kursustena või valikkursustena. Ühte MATIK moodulit või neis sisalduvaid kursusi võib õpetada mitmes üldhariduskoolis. Igal koolil on võimalik mooduleid kohandada vastavalt õppijate sihtrühmale. Arendustegevusse kaasatakse ettevõtete, ülikoolide ja kutseõppeasutused. Tegevuse raames partnerid piloteerivad loodud mooduleid. Rahastatakse õpetajate täiendavat tööd moodulite piloteerimisel (nt õppetegevuste analüüs, tagasiside küsimine ja koondamine, piloteerivate õpetajate juhendamine ja nõustamine jms) ja läbiviimisel (nt õpetamine teistes koolides piloteerimise eesmärgil). Moodulite pakkumine üldhariduskoolis toimub tasemeõppe raames ning rahastatakse tegevustoetusest. Käesoleva käskkirja raames õppe pakkumist ei rahastata. Valminud ja piloteeritud mooduleid tutvustavad partnerid teistele üldhariduskoolidele. Tegevuste raames rahastatakse partnereid õppeklasside või laborite sisustamise kaasajastamisel inseneeria õppeks vajalike digilahenduste või - seadmetega. Selleks, et tagada MATIK moodulite väljatöötamisel ja pakkumisel kvaliteet ning soodustada partnerite vahelist koostööd, korraldab elluviija moodulite väljatöötamismeeskondadele ja õpetajatele seminare, eesmärgiga tõhustada moodulite väljatöötamist ja õppe pakkumist. Analüüsitakse loodud MATIK õppe moodulite pakkumist üldhariduskoolides. Tegevuse partnerid valitakse partnerikonkursiga peale TATi jõustumist. Partneri konkursil saavad osaleda kõik üldhariduskoolid ning partnerite valikul on oluline regionaalne aspekt st igast maakonnast, Tartust ja Tallinnast oleks vähemati üks partner, ja jätkusuutlikkus hiljem MATIK õpet pakkuda. Konkursi võitnud üldhariduskoolid nimetatakse TATi partneriks. Tegevuse raames rahastatakse partnerite tegevusi iga-aastaste tegevuskavade alusel. Huvihariduses inseneeria õppe toetamiseks töötatakse välja MATIK huvialade õppekava kontseptsioon ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele. Kontseptsioon sisaldab põhimõtteid MATIK õppekava koostamiseks (nt väljundipõhisus, ühilduvus üldharidus õppega, võimalikud õpiteede kirjeldused, jne) ja rakendamisepõhimõtted (nt ettevõtete kaasamine õppe läbiviimisesse jne). Tegevuse raames piloteeritakse MATIK 18 MATIK õppe ingliskeelne akronüüm on STEAM, mis tuleneb sõnadest Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics. huvialade õppekavade kontseptsiooni ja raamõppekava MATIK huvialade õppekavade loomisel ning väljatöötatud õppekavade rakendamisel vähemasti ühes MATIK huvialasid pakkuvas asutuses. Huvikoolidele ja teistele võimalikele MATIK huvialade õpet pakkuvate asutuste või ettevõtete meeskondadele ja huvihariduse õpetajatele korraldatakse koolitusi ja seminare loodud põhimõtete ja raamõppekava rakendamiseks. Tegevuse raames kaardistatakse MATIK huvialade õpetajatele tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellele tuginedes koostatakse täienduskoolituskursus(ed) MATIK huvialade õpetajatele. Väljatöötatud koolitust piloteeritakse vähemalt 20 osalejaga. Väljatöötatud MATIK huvialade õppekava kontseptsioon, raamõppekava ning juhendajate oskuste ja teadmiste kaardistus on sisendiks õigusaktide muutmiseks. Huvihariduse MATIK õppe arendustegevustesse kaasatakse MATIK huviharidust pakkuvate asutuste, ettevõttete, õppeasutuste, ettevõtete, ülikoolide, Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid ja teisi eksperte. Tegevuse raames rahastatakse partneri tegevusi iga-aastase tegevuskava alusel. Tegevused 2.1 ja 2.3 toetavad IT akadeemia ja tegevused 2.2 ja 2.4 inseneriakadeemia eesmärke ja elluviimist. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirja peatükis 3. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Punkt 3 käsitleb tegevuse elluviimisest oodatavaid tulemusi. Punktis 2 toodud tegevuste abikõlblikkusperioodi lõpuks on Tulemus Tegevus(ed) 1. üldhariduskoolides on loodud võimalus IKT õppeks kõigis 2.3 kooliastmetes; 2. üldhariduskoolide 3. ja 4. kooliastmes ja huvihariduses on loodud 2.4 võimalus MATIK õppeks;  3. kutsekoolide IKT ja inseneeria õppevaldkondade õppekavadele 2.3, 2.1 asuvad õppima erialateadlikumad õppijad; 4. kasvab inseneeria valdkonnas kutsehariduse tasemeõppes õppivate 2.2, 2.4 õppurite arv; 5. kutsehariduse tasemel kasvab IKT ja inseneeria valdkonnas õppe 2.1, 2.2 lõpetamise efektiivsus (lõpetajate osakaal vastuvõetutest) 6. kutseõppe IKT ja inseneeria valdkonna lõpetajate erialased 2.1, 2.2 teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. Tegevuste elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: Meetmete nimekirja tulemusnäitaja (näitaja kood näitajate metoodika tabelis: PSR23): Prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate osakaal, % kõigist kutse- ja kõrgkooliõppuritest, algtase 22,5% (2020), lõpptase 24% (2029). Loetakse inseneeria valdkonnas (kutse- ja kõrghariduse) õppijaid, allikana EHISe andmed. Kõrghariduses on vastavates õppesuundades õppurite osakaal 13% (2020) ja kutsehariduses 37% (2020) ning kummaski TAT-is kehtestatakse vastavad TAT spetsiifilised näitajad. Meetmete nimekirja väljundnäitaja (näitaja kood näitajate metoodika tabelis: PSO25): toetatud prioriteetsete õppesuundade arv (ISCED 2013). 2029. aastaks jõutakse vähemalt kolme prioriteetse õppesuuna toetamiseni. Õppesuund loetakse toetatuks, kui selles õppesuunas õpet pakkuvad kutseõppeasutused on välja valitud ja on oma tegevusi alustanud. Toetatud prioriteetsete õppesuundade arvu sisendiks on partnerite tegevuskavade aruanded. Meetmete nimekirja näitajate saavutustasemed raporteeritakse kutse- ja kõrghariduse peale kokku, st arvestatakse mõlema TATi saavutustasemeid ühtsena. Nt toetatud õppesuundade puhul tähendab see seda, et täitmist saab raporteerida vaid hetkest, kui nii kutsehariduse kui ka kõrghariduse tasemel on vastava õppesuuna toetamise kriteerium täidetud. Tegevuse 2.1 „IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: 1) Kutsehariduse IKT õppevaldkonnas kutsekeskhariduse tasemel esimese aasta järel katkestajate osakaal (õppekavarühma keskmine) Mõõdiku väärtus leitakse Tartu Rakendusliku Kolledži, Tallinna Polütehnikumi ja Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse IKT valdkonna nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade õppijate ja katkestajate baasil. Andmete allikas on EHISe 10. novembri seis. 2) Tüdrukute osakaal kutsehariduse tasemeõppe IKT õppevaldkonna kutsekeskhariduse õppekavadel (protsent) Mõõdiku väärtus leitakse Tartu Rakendusliku Kolledži, Tallinna Polütehnikumi ja Ida- Virumaa Kutsehariduskeskuse nelja-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade õppijate ja õppes õppivate tüdrukute arvu baasil. Andmete allikas on EHISe 10. novembri seis. Tegevuse 2.2 „Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitaja kaudu:  1) Kutsehariduse inseneeria valdkonnas õppetöö katkestajate osakaal õpingute esimesel aastal (protsent) Mõõdiku väärtus leitakse partnerite inseneeria valdkonna kutsekeskhariduse õppekavade õppijate ja katkestajate baasil. Andmete allikas on EHISe 10. novembri seis. 2) Kutsehariduses väljatöötatud uute inseneeria valdkonnaga seotud kutsekeskhariduse õppekavade arv. Tegevuse raames töötavad partnerid välja uued inseneeria valdkonnaga seotud kutsekeskhariduse õppekavad. Uued väljatöötatud õppekavad võivad olla nii interdistsiplinaarsed, valdkondlikud st laiapõhjalised või ühele eriala põhised. Õppekavad registreeritakse EHISesl. Igas inseneeria valdkonnaga seotud õppekavarühmas töötatakse välja vähemasti üks uus õppekava. Allikas on projekti aruanne. Tegevuse 2.3. „IKT õppe arendamine üldhariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: 1) IKT valikkursusi õpetavate üldhariduskoolide osakaal (protsent) Tegevuse raames uuendatakse olemasolevaid ja luuakse uusi IKT ainekursusi, mis tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile üldhariduskoolidele.. 2022. aastal viis Tallinna Ülikool läbi Kooliinformaatika uuringu19, mille tulemusena selgus, et ca 40% üldhariduskoolides on informaatika ainekursus (ainekursuse nimetusena on kasutusel ka arvutiõpetus, robootika, programmeerimine jms) kohustuslik. Näitaja leidmiseks hangib elluviija 2024. ja 2029. aastal kordusuuringud. Eesmärgiks on, et IKT valikkursused võtavad perioodi lõpuks kohustuslikuna kasutusele 50% üldhariduskoolidest. Tegevuse 2.4 „Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses“ elluviimist mõõdetakse järgmise näitaja kaudu: 1) Väljatöötatud ja piloteeritud MATIK moodulite arv üldhariduses. Loetakse kokku üldhariduse 4. ja 3. kooliastmel väljatöötatud ja piloteeritud MATIK moodulid. Allikas on projekti aruanne. Punktis 4 nimetatakse toetatavate tegevuste rakendusasutus ja -üksus. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Punktis 5 nimetatakse elluviija ja partnerid. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 19 M. Laanpere "Kooliinformaatika uuring 2022“ https://harno.ee/media/4303/download Harno põhimäärusest tulenevalt on ameti peamisteks tegevusvaldkondadeks hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine. Amet korraldab õigusaktide rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist. Harnol on pikaajaline ESF programmide elluviimise ja rakendamise kogemus. Harno viib ellu ka IT Akadeemia programmi, mis on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) ettevõtete koostööplatvorm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Samuti viib Harno ellu ProgeTiigri programmi, mille raames toetatakse lasteaialaste, üldharidus- ja kutsekooli õpilaste kujunemist tehnoloogia tarbijatest selle arendajateks ja loojateks. ProgeTiigri programmi eesmärk on arendada õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust (tehnoloogia olemuse mõistmine, selle rakendamine, loomine, arendamine). Selleks toetatakse õpetajate ja juhendajate digipädevuse ja tehnoloogilise kirjaoskuse arendamist ja selle õppetöös rakendamist; edendatakse valdkonnas tegutsevate õpetajate ja juhendajate võrgustikke; tõstetakse laste ja noorte teadlikkust ning huvi IT valdkonna vastu. Tegevuse 2.1 partneriteks on Tallinna Polütehnikum, Tartu Rakenduslik Kolledž ja Ida- Virumaa Kutseõppekeskus. IT Akadeemia kutsehariduse programmi koolide valik on tehtud õppekavarühma ja õppekavade võrreldavuse alusel, et saavutada arendusprotsessi suurim sünergia – mitmes koolis ühe valdkonna õppetöö uuendamine annab võimaluse paremaks koostööks, senise teadmise ärakasutamiseks ja tagasisidestamiseks koolide vahel. Samuti on võimalik luua ühised moodulid või valikainete pakkumise süsteem ja teha koostööd ülikoolidega. Võrreldavus on oluline, sest lisaks õppekavade arendusele tuleb pilootprogrammis testida protsessi metoodikat. Koolide valikul on arvestatud riikliku koolitustellimuse täitmist 2017. aastal ning koolitustellimuse mahtu aastatel 2018-2020. Lisaks on arvestatud geograafilist printsiipi – koolid katavad geograafiliselt olulise osa Eestist, samuti on igas piirkonnas võimalik IT valdkonnas minna edasi õppima kõrghariduse tasemel. Kuigi kutseharidusest kõrgharidustasemele õppima minejate arv on madal, on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Tallinna Polütehnikum olnud suurima kõrghariduse edasiõppijate arvuga viimasel neljal aastal. Tegevuse 2.2 partneriteks on Tartu Rakenduslik Kolledž, Tallinna Polütehnikum, Ida-Virumaa Kutseõppekeskus, Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Pärnu Kutsehariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tartu Kunstikool ja Kuressaare Ametikool. Partnerite valiku aluseks on, et partneritel oleks inseneeria valdkonnas tasemeõppe läbiviimise õigus ning piisaval arvul kutsekeskhariduse tasemel õppijaid. Partnerite valikul leiti viimase kolme aasta keskmine õppurite arv inseneeria valdkonna õppekavarühmades kutsekeskhariduse tasemel (allikas EHIS) ning lisaks arvestati geograafilist printsiipi – koolid katavad geograafiliselt olulise osa Eestist. Iga õppekavarühma raames on valitud partneriks vähemalt 3 kutsekooli. Kui kolme kõige suurema õppijate arvuga koolide seast ei teki regionaalset kaetust, on valitud partneriks ka kutsekool, mis asub väljaspool Tallinna ja Tartut. Partneritel on võimalus teha tegevusi kõigis inseneeria valdkonna õppekavarühmade raames, kus neil on õppe läbiviimise õigus. Lähtuvalt eelnevast on tegevuse 2.2 partnerid: Elektroonika Ehitus ja Elektrienergia Mehaanika ja automaatika tsiviilrajatised ja energeetika ja metallitöö Kriteerium: viimasel kolmel aastal keskmine õppijate arv kutsekeskhariduse õppekavadel (Õ) 100+ 175+ 50+ 100+ Kriteerium: regionaalsus (R) õppeläbiviimise õigus (õõ) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Õ õõ õõ Õ Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool õõ õõ Õ Tallinna Polütehnikum Õ Õ Tallinna Tööstushariduskeskus Õ õõ õõ Tartu Rakenduslik Kolledž õõ Õ Õ Õ Tallinna Ehituskool Õ Õ Pärnumaa KHK õõ R õõ R Lisaks on partneriteks Tartu kunstikool ja Kuressaare Ametikool, mis on kaks suuremat tasemeõppe pakkujat Audiovisuaalsete tehnikate ja meedia tootmine õppekavarühmas. Mõlemal koolil on kogemused kunsti õppesuunaga seotud interdistsiplinaarsete õppekavade väljatöötamisel ning koolidel on olemas toote- ja tööstusdisaini kompetentsi arendamise kompetents. Tartu Kunstikoolil on kogemus MATIK õppe pakkumisel Tartu linna üldhariduskoolidega koostöös. Tartu kunstikool ja Kuressaare Ametikooli tegevused on suunatud kõikide inseneeria valdkonna õppekavarühmadesse. Eelkõige koostöös teiste koolidega interdistsiplinaarsete õppekavade väljatöötamise ning toote- ja tööstusdisaini moodulite arendamise. Tegevuse 2.4 üldharidusele suunatud tegevuste partnerid on kuni 20 üldhariduskooli, mis valitakse läbi partneri konkursi. Partnerite valikul lähtutakse regionaalsest aspektist (igast maakonnast üks üldhariduskool), kooli valmisolekust MATIK moodulit välja töötada ning pakkuda ja jätkusuutlikkusest. Tegevuse 2.4 huviharidusele suunatud tegevuste partner on SA AHHAA, mis on riigi osalusel asutatud sihtasutus ja mille riigipoolseid asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium. SA AHHAA põhikirjaline ülesanne on inseneeria huvihariduse edendamine. Partneril on kogemus MATIK huvialade pakkumisel, inseneeria valdkonna populariseerimisel ning suutlikkus tegevust ellu viia. Partneri valikul on arvestatud ja läbi kaalutletud halduskoostöö seaduse § 5 lõikes 1 ja § 12 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud tingimused. Punktis 6 käsitletakse tegevuste juhtimist. Tegevusi 2.1 ja 2.3 juhib IT Akadeemia juhtkomisjon, mille töökord on kinnitatud haridus- ja teadusministri 24. oktoobri 2011. a käskkirjaga nr 823 „IT Akadeemia programmi juhtkomisjoni moodustamine”. IT Akadeemia juhtkomisjoni kuuluvad Haridus- ja teadusministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad. Ekspertidena kaasatakse koolide ja ettevõtete esindajaid. IT Akadeemia juhtkomisjon aitab elluviijal ja partneritel seada fookusi ning hoida ka tervikpilti meetmete üleselt. Tegevust 2.2 ja 2.4 juhib insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu, kuhu kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Tööandjate Keskliidu, erialaliitude ja ettevõtete, sh start-up ettevõtete, esindusorganisatsioonide esindajad. Ekspertidena kaasatakse koolide esindajad. Mõlema juhtkogu roll on hoida fookuses töömaailma vajadusi, valdkonna(de) suurt pilti ning suunata elluviija ja partnerite tegevusi, et need vastaksid enam tööturu vajadustele. Punktis 6 kirjeldatakse juhtkomisjoni ülesanded TATi kontekstis. Punkt 7 kirjeldab meetme tegevuste sihtrühmi. õppeasutused – üldhariduskoolid ja kutseõppeasutused. Tegevustes 2.1 ja 2.1 toimub kutsehariduse tasemel õppekava arendus ja luuakse digitaalset õppevara, mida on võimalik kasutusele võtta kõikidel kutseõppeasutustel. Tegevuse 2.3 raames luuakse üldhariduskoolidele IKT õppematerjale ja valikkursusi, mida on võimalik kõigil koolidel võtta kasutusse. Samuti pakutakse koolidele mentortuge IKT õppeainete rakendamisel. Tegevuses 2.4 luuakse üldhariduses MATIK õppe moodulid, mida tutvustatakse kõikidele üldhariduskoolidele ning koolid saavad neid vabalt kasutada. Sama tegevuse raames töötatakse välja ka huvihariduses MATIK huvialade õppekava kontseptsioon, mida saavad rakendada kõik MATIK huviharidust pakkuvad asutused ja ettevõtted. õppijad st üldhariduskoolide ja huvikoolide õpilased ning kutseõppeasutuste IKT ja inseneeria erialade tasemeõppe õpilased. Tegevuste raames korraldatakse üldhariduskoolide ja IKT ning inseneeria valdkonna kutsehariduse tasemeõppes õppivatele õpilastele kui ka potentsiaalsetele õppijatele õpiüritusi ja konkursse. Üldhariduses pakutakse õppijatele MATIK mooduleid. Vajadusel (nt õppetöö rikastamine, õppetöö kvaliteedi tagamine) kaasatakse õpilasüritustele teiste erialade õppijaid või kõrgkoolide õppijaid õpetajad st üldhariduskoolide IKT aineid ja MATIK mooduleid õpetavad õpetajad ja kutseõppeasutuste IKT ja inseneeria erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid sh kutseõpetajad, üldmoodulite õpetajad, praktikud. Tegevuste raames pakutakse sihtrühmale erinevaid õpiüritusi. Kutseõpetajatele pakutakse lisaks stažeerimise võimalusi, pakutakse mentorlust jne. lapsevanemad st üldhariduskoolide ja huvikoolide õpilaste lapsevanemad. Üldhariduses tehakse IKT ja inseneeria valdkonna õpet populariseerivaid tegevusi ja korraldatakse õpiüritusi. Vajadusel informeeritakse ja kaasatakse tegevustesse ka lapsevanemaid. Tegevuste mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse valdkondadesse, eelkõige IKT ja inseneeria sektoritesse, millele valmistatakse ette spetsialiste. Tegevuste positiivne mõju ei ilmne kohe, vaid järk-järgult vastavalt tegevuskavade elluviimisele. Toetuse andmise eesmärk on suurendada kutseharidusõppe lõpetajate vastavust tööturu vajadustele IKT ja inseneeria valdkondades. Punktis 8 sätestatakse toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. Tegevused 2.1 ja 2.2 on abikõlblikud alates 1.06.2023 ja kõik tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.08.2029. Tegevuste 2.3 ja 2.4 abikõlblikkuse periood algab 1.01.2024, kuna üldhariduse valdkonna senised IKT tegevusi tegevused on rahastud Euroopa Sotsiaalfondi tegevusest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“, mis lõppeb 31.12.2023. Käskkirjas kirjeldatud tegevuste ettevalmistamine algas jaanuaris 2023.a seoses riigi prioriteediga pakkuda kvaliteetset kutseõpet (nelja-aastastel õppekavadel) IKT ja inseneeria valdkondades. Punktis 9 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste kogumaksumus on 24 763 600 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 17 334 520 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 7 429 080 eurot. IT Akadeemia (tegevused 2.1 ja 2.3) ja Inseneriakadeemiaga (tegevused 2.2 ja 2.4) seotud tegevuste eelarved on eristatud. Kumbki valdkond on oma arengus erinevas etapis, vajaduste ning rõhuasetustega (nt IKT erialad on populaarsed ja suure konkurentsiga, kuid inseneeria õppekavad vähese nõudlusega vajades enam populariseerimist). Kumbagi akadeemiat juhib valdkondade vajadustest ja pädevustest lähtuvalt oma juhtkogu. Eelarve jaotamisel haridustasemete vahel on arvestatud OSKA valdkondlike raportite soovitustega ning haridustasemete panust meetme üldeesmärgi saavutamisse. Eelarve kavandamisel on lähtutud IT Akadeemia programmi varasemast kogemusest ja lähtutud partnerite ning toetavate õppekavade võimalikust arvust. Tegevustes 2.1 ja 2.2 seatakse partneritele piirsummad, millega partnerid arvestavad oma pika- ja lühiajaliste tegevuskavade koostamisel. Piirsummad kinnitavad vastava valdkonna juhtkogud. Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia juhtkogud vahehindavad partnerite tegevuste tulemuslikkust 2025.a alguses. Hindamise tulemusel võib juhtkomisjon teha ettepaneku piirsummade ümberjagamiseks. Tegevuses 2.1 jaotub partnerite eelarve (piirsumma) kolme kooli vahel võrdselt, sest partneritel on IKT õppekavarühma õppekavadel õppijaid samas suurusjärgus. Samuti on kõik kolm partnerit oma arenguvajadustes samal tasemel. Tegevuses 2.2 jaotub partnerite eelarve lähtuvalt õppijate arvust kutsekeskhariduse tasemel inseneeria valdkonna õppekavarühmades ja lähtuvalt partnerite planeeritavate arendustegevuste ulatusest. Elluviija ja Partnerite tegevuste eelarvestamisel on aluseks varasemad IT akadeemia tegelikud kulud, eelmise ESF perioodi sarnaste tegevuste tegelikud kulud ja partnerite tegelikud vajadused. Punktis 10 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käskkirja Lisas nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 15 ning käskkirja Lisas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud kulud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja kaudsed kulud 7% otsestest rahastamiskõlblikest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6 ja muud käskkirja Lisas punktis 10 nimetatud abikõlblikud kulud. Tegevuste raames tehtavad riistvara, tarkvara, digitaalseid seadmeid, õpikeskkondi soetuskulud on abikõlblikud, kuid need on suunatud õppijatele kasutamiseks, toetavad tasemeõppe läbiviimist ja õpetamise kvaliteedi tõstmiseks. Õpilastele suunatud ürituste raames on abikõlblikud õppijatele suunatud meened. Kui ürituste auhinnad on suunatud parimatele, siis meened on suunatud kõigile õpilasüritustel osalejatele ja toetavad TATi teavitustegevusi. Samuti on meened mõeldud võistluste ergutusahindadeks või osavõtjate tunnustamiseks. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost ning siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning mitteabikõlblike kulude tekkimise riski maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 7 % ühtse määrana saadavatest projekti kaudsetest kuludest. Hankemenetluse teel kogu ürituse, sh sõidu ja majutuse hankekulud on abikõlblikud hankelepingu alusel. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, sh ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega. Punktis 11 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24−26, § 27 lg 1 punktile 1 ja § 28 lg 3. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lg 3. Kaudsed kulud arvestatakse ja makstakse välja 7% otsestest rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. Punktis 12 käsitletakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse § 43 alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud koostama iga-aastase tegevuskava, sh viima tegevused ellu vastavalt tegevuskavale ja eelarvele. Elluviija kaasab tegevuskava väljatöötamisse HTMist antud toetuse meetmehoidja ja esitab rakendusasutusele järgneva aasta tegevusplaani toetatavate tegevuste elluviimiseks hiljemalt 1. detsembriks ja peale kinnitamist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. Elluviija esitab ka rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1. detsembriks. Õppeklasside ja- laborite sisustamisel tehtud soetusi, sh õppeotstarbeline riist- ja tarkvara ning litsentsid, ei käsitleta taristuna ja seega ei kohaldu Parlamendi ja Nõukogu määruse 2021/1060 artikkel 65 kohane tegevuste kestvusnõue. Punktis 13 sätestatakse elluviija kohustused seoses regulaarse aruandluse ning tegevuste elluviimise seirega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajadusel juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevustes õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole analüüsida põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Punktis 14 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites20 ning Rahandusministeeriumi väljatöötatud Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendis perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele. Antud TATis kohaldub ESF+ andmekorje kõigile 32 akadeemilist tundi ületavatel õpisündmustel osalevatele kutse- üld- ja huvihariduskoolide õpetajatele. Andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimise korraldus, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile (https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS). Punktis 15 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 20 Euroopa Komisjoni andmekorje juhendid Punktis 16 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSSi §-dele 31 ja 32. 3. RIIGIABI ANALÜÜS Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid21 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: a) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; b) abi antakse ettevõtjale; c) abimeetmel on valikuline iseloom; d) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; e) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. a) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused. Abi antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1059 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid alusel loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist, st tegemist on riigi vahenditega (avalikud vahendid). Kriteerium on täidetud. b) Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.22 21 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 22 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN Ettevõtjaks tuleb lugeda igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist, kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all tuleb mõista mistahes kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses. Tegevusi viib ellu ja on toetuse saaja Haridus- ja Noorteamet, kes ei paku turul TAT raames elluviidavaid teenuseid. Toetuse saaja kohustub tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Tegevuse 2.1 raames antakse toetust Tallinna Polütehnikumile, Tartu Rakenduslikule Kolledžile ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele IKT õppekavarühmas tasemeõppe pakkumise tõhustamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse 2.2 raames antakse toetust Tallinna Polütehnikumile, Tartu Rakenduslikule Kolledžile, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusele, Tallinna Tööstushariduskeskusele, Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakoolile, Viljandi Kutseõppekeskusele, Pärnumaa kutsehariduskeskusele, Tartu kunstikoolile ja Kuressaare ametikoolile inseneeria valdkonna õppekavarühmades tasemeõppe pakkumise tõhustamiseks ja õppekvaliteedi tõstmiseks. Tegevuse 2.4 partneriteks saavad üldhariduskoolid, mis töötavad välja ja pakuvad MATIK mooduleid olemasoleva tasemeõppe raames. Samuti on nimetatud tegevuse partner SA AHHAA, mille asutajateks on Eesti Vabariik, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Eesti Vabariigi asutajaõigusi teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Tegemist on riigi osalusel asutatud sihtasutusega. SA AHHAA täidab partnerina avalikku ülesannet, mis on tema põhikirjaline tegevus. Seega ei ole tegemist majandustegevusega ning tegevuste elluviimiseks ei anta riigiabi. Tasemeõppe näol on tegemist mitte-majandustegevusega. Lähtuvalt komisjoni teatisest: riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Kutse- ja üldhariduskoolides toimuv tasemeõpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis EHIS registreeritud õppekavade alusel. Tasemeõpet saavad pakkuda kutsekoolid, olenemata omandivormist ja kellel on tasemeõppe läbiviimise õigus antud õppekavarühmas st nad on läbinud kvaliteedihindamise. Kriteerium ei ole täidetud. c) Abimeetmel on valikuline iseloom Abil on valikuline iseloom, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele või ettevõtjate grupile või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Valikuline iseloom on abil ka siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt (toetuse saamiseks esitatakse taotlus ja see rahuldatakse, kui tingimused on täidetud). Toetust antakse Haridus- ja Noorteametile ning eelpool nimetatud kutsekoolidele ja üldhariduskoolidele tasemehariduse pakkumise tõhustamiseks. Teenuste sisse ostmise puhul tuleb järgida riigihangete seadust. Kriteerium on täidetud. d) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, so ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks loetakse lisaks toetusele ka sooduslaenu, riigivara alla turuhinna kasutada andmist vms. Eelis võib seisneda ka ettevõtte majanduslikest koormistest vabastamises. Konkurentsi kahjustavaks loetakse igat riigi vahenditest kas otseselt või kaudselt antud majanduslikku eelist. Eelise välistab olukord, kus riik käitub nii nagu teeks seda samas olukorras sarnane turuoperaator (erainvestor). TAT kohaselt tuleb kõik sisse ostetavad teenused hankida vastavalt riigihangete seadusele, mistõttu ei anna abi konkurentsi kahjustada võivat eelist. Kriteerium ei ole täidetud. e) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Toetus on riigiabina käsitletav ainult siis, kui selle andmine kahjustab või ähvardab kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, on tõenäoliselt tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutav mõju ei pea olema oluline või materiaalne. Mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele võib esineda ka siis, kui abisaaja vahetult piiriüleses kaubanduses ei osale, kuid abi tõttu võib teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemine muutuda keeruliseks. Toetusega liikmesriikidevahelist kaubandust ei kahjustata ega ähvardata kahjustada, sest toetus on suunatud Eestis IKT ja inseneeria valdkonna tasemeõppe pakkumiseks ja tasemeõppe kvaliteedi tagamiseks. Kriteerium ei ole täidetud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Plaanitud tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabiga, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi ettevõtjatele ning see ei anna abi saajale ka mingeid majanduslikke eeliseid ega moonuta konkurentsi. 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress, asutuse nimi ja ametikoht. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, ning esitama need RÜ-le. Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitus- ja nõustamistegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Nõustamisteenus on anonüümne, elluviija infosüsteemis säilitatakse vaid see, mis teemal nõustati. Eeltoodud tegevuste puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. 6. TAT KOOSKÕLA EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA ALUSPÕHIMÕTETE JA SIHTIDEGA Seosed üldiste valikukriteeriumidega 1. TATi kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Seosed loodud toetuse andmise tingimustega ning kirjeldatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 2. TATi põhjendatus Kavandatud tegevused on vajalikud Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Täpsemalt on tegevuste elluviimise vajadust põhjendatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirjas peatükis 2. Tegevuste detailne eelarve kehtestatakse TAT-iga 2029. a. lõpuni. Tegevuste kulude eelarvestamisel on lähtutud varasematest kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel tekkivate kulude ning nende suuruse arvestamisel. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia. Haridus- ja Noorteamet määratakse tegevuse elluviijaks, kuna seal on pädevus ja kogemused sarnase meetme ehk IT Akadeemia tegevuste rakendamisel. Põhjendus on esitatud seletuskirja 2. peatükis. Tegevuste rakendamise riskihindamise tabel (Lisa 1) on seletuskirjale lisatud. 5. TATi mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Peatükis 2 on toodud seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning Eesti Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav kontroll-leht (seletuskirja Lisa 2) on seletuskirjale lisatud. Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegilisse sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, saavutamisesse regionaalselt tasakaalustatud moel. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Ühtlasi on tegevused kaudselt seotud strateegiliste sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdikutega „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng: jah ei  TAT tegevused panustavad regionaalarengusse. Tegevuste 2.1 2.2 ja 2.4 partnerite valikul on lähtutud regionaalset aspekti st et partneridei asuks ainult Tallinnas või Tartus. TATi tegevustesse (koolitused õpilasüritused jms) kaasatakse teiste kutsekoolide õpetajaid ja õppureid. Samuti teavitatakse saadud tulemustest teisi kutsekoole Samuti on tegevuse 2.3 ja 2.4. tegevused suunatud kõigile üldhariduskoolidele ja nende õpetajatele ning õpilastele. Tegevuse 2.4 partnerite valikul lähtutakse mh regionaalsest aspektist. keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Toetuse andmise tingimuste raames ei toetata fossiilkütuse kaevandamisega seotud tasemeõppe õppekavade arendustegevusi. Eelistatakse taastuvenergia seotud tasemeõppe õppekavade arendamist. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah ei Võrdsed võimalused jah ei  Sooline võrdõiguslikkus. jah ei   On analüüsitud naiste ja meeste osakaalu ja olukorda kutse- üld ja huvihariduse erinevates  valdkondades ja kavandatud tegevusi naiste osakaalu  suurendamiseks. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestatakse naissoost ja meessoost õppurite erineva olukorra ja vajadustega ja tegeletakse soostereotüüpide negatiivse mõju vähendamisega õppeprotsessis. IKT ja inseneeria valdkonna kutseõppes õpib vähem tüdrukuid. Tegevuste käigus populariseeritakse IKT ja inseneri valdkonna õpet tüdrukute sihtrühmale. Korraldatakse erinevaid õpiüritusi et tutvustada IKT ja inseneeria valdkonda, motiveerida neid IKT või inseneeria valdkonnas õppima, tutvustada võimalikke karjääriteid IKT ja inseneeria valdkonnas jne. Võrdsete võimaluste edendamine. jah ei    rühmadesse kuuluvate inimeste (nt Tegevustes võetakse arvesse erinevatesse sotsiaalsetesse erivajadusega, erineva emakeelega inimeste) erinevat olukorda ja vajadusi ja kujundatakse tegevusi tagamaks kõigile sotsiaalsetele rühmadele võrdsed võimalused tegevustes osalemiseks ja nendest kasu saamiseks. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse infoüritusi, koolitusi ja nõustamisteenust ning antakse välja juhendmaterjale võõrkeeles keeles (osaliselt toimuvad TAT tegevused ka inglise keeles). Õppimist toetavate tegevuste väljatöötamisel arvestatakse eraldi sihtrühmana HEV õppureid. Ligipääsetavus jah ei   on nii füüsiliselt kui ka digitaalselt kõikidele Teavitustegevuste raames edastatav informatsioon inimestele kättesaadav. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea, erivajaduse või muu eristuva vajaduse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. Samuti tehakse enne üritusi kindlaks, milliseid erilahendusi osalejad vajavad ning võimalusel need tagatakse. Kõik tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Virtuaalse sündmuse puhul tehakse võimaluse korral erilahendusi kõikidele soovijatele, kui neil on vaja abi sündmusest osa võtmisel. 7. KÄSKKIRJA MÕJUD Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: 1) ettevõtted, kes on huvitatud et nende potentsiaalsete töötajate teadmised ja oskused vastaksid ettevõtja ootustele; 2) õppeasutused, õpetajad ja õppejõud, kes panustavad IKT ja inseneeria valdkonna õppesse; 3) indiviidid, kes on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamiseks ning karjääritee kujundamiseks saada infot vajaminevatest oskustest ning võimalusest oma oskusi hinnata ja tunnustada; Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Kuigi planeeritud tegevustel puudub neile otsene mõju, kuid ajakohased oskused ja nende tunnustamise võimalused e terviklik kutsesüsteem omavad horisontaalsetele teemadele kaudset mõju. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Tegevuste käigus jälgitakse nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele, mh pööratakse tähelepanu tööturu ja hariduse soolisele segregeeritusele ja võimalusele selle vähendamisele. Avaldatava info ja andmebaaside ligipääsetavuse tagamine erivajadustega inimestele parendavad erinevate sihtgruppide ühiskonda ja tööturule kaasatust. Meetme tegevused mõjutavad sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ saavutamist ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamist ning on sisendiks tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näidikusse „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64 osakaal). 8. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. juunist 2023. a. 9. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti kutsehariduse edendamise ühingule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Inseneride Liidule, Eesti Masinatööstuse Liidule, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile ja Sihtasutusele AHHAA. Märkused ja ettepanekud on kirjeldatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 3. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnajuhataja Lisad: Lisa 1_Riskihindamise tabel Lisa 2_Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht Lisa 3_Kooskõlastustabel