Kiri

KINNITATUD riigisekretäri käskkirjaga Rakendusasutus Riigikantselei Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Elluviijad Riigikantselei Rahandusministeerium Justiitsministeerium Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Abikõlblikkuse periood 01.03.2014–31.12.2023 1 Sisukord 1. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus.................................................................................................. 3 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning riigisiseste arengukavadega...................................................................................................................................................................... 3 1.2. Toetuse andmise tulemus....................................................................................................................................... 3 2. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused........................................................................ 5 2.1. Mõjude hindamise süsteemi arendamine...................................................................................................... 10 2.2. Kaasamise arendamine......................................................................................................................................... 14 2.3. Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine........................................................................................................................................................................ 17 2.4. Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine........................................................................................................................................................................ 19 2.5. Strateegilise juhtimise arendamine................................................................................................................. 22 2.6. Rakke- ja eksperdirühmad.................................................................................................................................. 26 2.7. Õiguse revisjon......................................................................................................................................................... 29 2.8. Õigusloomejuristide arendamine..................................................................................................................... 34 2.9. Õppereisid.................................................................................................................................................................. 37 2.10. Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid................................................................40 3. Eelarve........................................................................................................................................................ 43 4. Tegevuste mõju läbivatele teemadele............................................................................................... 46 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud........................................................................................ 46 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord............................................................................................. 48 7. Tegevuse elluviija kohustused............................................................................................................ 48 8. Partneri kohustused............................................................................................................................... 49 9. Tegevuste tulemuslikkuse seire ja hindamine............................................................................... 49 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine................................................................ 50 11. Finantskorrektsioon............................................................................................................................... 50 Lisa: Kodifitseerimise ja revisjoni läbiviimise metoodika...................................................................... 51 2 Käesolev käskkiri kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS 2014 2020) § 16 lõike 1 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tegevuste 12.2.1–12.2.7 (vt loetelu ptk-s 2) raames toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning riigisiseste arengukavadega Toetust antakse ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ eesmärgil „Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmistepõhisemale poliitikakujundamisele“. Tabel 1. EL vahendite kasutamise eesmärgi „Parem poliitikakujundamise protsess juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmistepõhisemale poliitikakujundamisele“ tulemusnäitaja rakenduskavas Näitaja Näitaja Alg- Alg- ja Baas- Siht- Andme- Aruand- puhul väärtus siht- aasta väärtus allikas luse kasutatav väär- (2020) sagedus mõõtühik tuse mõõt- ühik Nende Algatuste 78,6 % 2015 89 Seire Kord algatuste arv, arv aastas mis on ESF toetuse tulemusel käima lükatud parandamaks koostööd ja kaasamist ja soodustamaks paremat teabekasutust poliitika- kujundamisel Toetusega panustatakse haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavasse, Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse 2014 –2016 ja õiguspoliitika arengusuundadesse aastani 2018. 1.2. Toetuse andmise tulemus Toetuse andmise tulemusena suureneb valitsussektori võimekus lahendada riigi pikaajalisi ja valdkonnaüleseid probleeme, tõhustades selleks mõeldud poliitika kujundamist ja elluviimist ning toetades struktuurseid muudatusi, mis parandavad avaliku sektori teenuseid. Soov on jõuda olukorda, kus valdkonna poliitikat kujundatakse seotud asutuste 3 tihedas koostöös enam probleemi- ja eesmägipõhiselt, kaasates süsteemsemalt valitsusväliseid olulisi osalisi ning tuginedes senisest enam Eesti ja teiste riikide kogemuste ja kavandatava poliitika potentsiaalsete mõjude analüüsile. Täpsemalt tähendab see, et:  Mõjuanalüüside tegemine on muutunud üldlevinud praktikaks ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning Vabariigi Valitsus kasutavad analüüsi tulemusi otsuste tegemisel.  Valitsemisalade ja -tasandite vaheline koostöö prioriteetsete valdkonnaüleste probleemide lahendamisel on tõhustunud, takerdumata kinnistunud vastutusalade ja rahastamise korraldusse.  Strateegiline ja finantsjuhtimine on omavahel seotud, toetades nii teadmistepõhist otsustamist kui ka aidates kaasa prioriteetidest lähtuvale rahastamisele.  Suureneb ministeeriumide võimekus terve poliitikakujundamise tsükli vältel huvirühmi kaasata ning sotsiaalpartnerite suutlikkus poliitikakujundamises kaasa rääkida.  Tänu aruka õigusloome põhimõtete kasutamisele on õigusloome protsess kvaliteetsem ning õigusloome toetatud valdkondades selgem, lihtsam, teadmistepõhisem ja kaasavam kui kehtiv õigus. Eelnevast tulenevalt on toetuse andmise alaeesmärgid järgmised:  Eesmärk 1: Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel.  Eesmärk 2: Valitsuse jaoks olulistele pikaajalistele probleemidele pakutakse koostöös kestlikke lahendusi.  Eesmärk 3: Strateegiline ja finantsjuhtimine on omavahel seotud.  Eesmärk 4: Suurenenud on ministeeriumide võimekus kaasata valitsuse jaoks olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida.  Eesmärk 5: Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. 4  2. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused Allolev tabel annab koondülevaate rakenduskava eesmärgi saavutamiseks kavandatud meetme tegevustest, nende panusest toetuse andmise eesmärkidesse, tegevuste eelarvest, väljundnäitajatest ja tegevuste elluviijatest. Tabel 2. Meetme tegevuste koondülevaade1 Meetme Pr Meetme tegevus ja selle Meetme Meetme Meetme Täiendavad Teg tegevus o- alategevused (ala)tegevusega (ala)tegevuse (ala)tegevuse meetme tegevuse e- e nr jekt seotud meetme kogumaksu- väljundnäitaja väljundnäitajad vuse meet- alaeesmärk mus (sh rakenduskavas ellu- mete mitteabikõlbli viija nime- k kulu) kirjas 12.2.1 1. Mõjude hindamise Mõjude hindamine on 2892 251 Tehtud analüüside - RK süsteemi arendamine saanud arv 45 poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine 12.2.2 2. Kaasamise arendamine Suurenenud on 437566 Kaasamisprojektide - RK ministeeriumide arv 7 võimekus kaasata valitsuse jaoks 1 Eelarve muudatuste ülevaade on toodud 3 peatükis. 5 Meetme Pr Meetme tegevus ja selle Meetme Meetme Meetme Täiendavad Teg tegevus o- alategevused (ala)tegevusega (ala)tegevuse (ala)tegevuse meetme tegevuse e- e nr jekt seotud meetme kogumaksu- väljundnäitaja väljundnäitajad vuse meet- alaeesmärk mus (sh rakenduskavas ellu- mete mitteabikõlbli viija nime- k kulu) kirjas olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida 12.2.3 3. ja Tööturu osaliste (Eesti Suurenenud on 469797 Kaasamisprojektide Vt ala-tegevused ETKL 4. Tööandjate Keskliit ja ministeeriumide arv 2 ja Eesti Ametiühingute võimekus kaasata EAKL Keskliit) valitsuse jaoks poliitikakujundamisel olulistesse algatustesse kaasarääkimise huvirühmi ning võimekuse huvirühmade suurendamine võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida 3. Eesti Tööandjate Vt tegevus 12.2.3 235 294 Kaasamisprojektid 1) Mõjuanalüüside ETKL Keskliidu e arv 1 arv 25 poliitikakujundamisel 2) Konjunktuuri- kaasarääkimise raportite arv 16 võimekuse suurendamine 3) Töörühmade kohtumiste arv 40 4) Koolituste arv 5 4. Eesti Ametiühingute Vt tegevus 12.2.3 234503 Kaasamisprojektide 1) Sektori tööandjate EAKL Keskliidu arv 1 ja ametiühingute poliitikakujundamisel ühiskoolitused 13 kaasarääkimise võimekuse 2) Koolitusprogrammi 6  Meetme Pr Meetme tegevus ja selle Meetme Meetme Meetme Täiendavad Teg tegevus o- alategevused (ala)tegevusega (ala)tegevuse (ala)tegevuse meetme tegevuse e- e nr jekt seotud meetme kogumaksu- väljundnäitaja väljundnäitajad vuse meet- alaeesmärk mus (sh rakenduskavas ellu- mete mitteabikõlbli viija nime- k kulu) kirjas suurendamine arendamine 10 3) Infosüsteem 1 4) Haruametiühingute struktuurianalüüsi d koos arengu- plaaniga 8 12.2.4 5. Strateegilise juhtimise Strateegiline ja 2041 471 Tegevuspõhisele - RM arendamine finantsjuhtimine on eelarvele üle läinud omavahel seotud valitsemis- või haldusalade arv 11 12.2.5 6. Rakke- jaeksperdi- Valitsuse jaoks 2 518 000 Rakke- ja - RK rühmad olulistele pikaajalistele eksperdirühmade probleemidele arv 15 pakutakse koostöös kestlikke lahendusi 12.2.6 7. Õiguse revisjon Arukas õigusloome Nende - JUM revideeritud kodifitseeritud valdkondades ja 1420 449 seaduseelnõude kvaliteetsem arv, mis on esitatud õigusloome Vabariigi kujundamine Valitsusele heakskiitmiseks 52 12.2.7 8. Õigusloome Arukas õigusloome 402029 Avaliku sektori, v.a - JUM arendamine revideeritud kohalikud 2 Muudatus on seotud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis tegevuse 12.2.7 ja 12.2.8. eelarve vähendamisega kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus), mistõttu vähendati ka tegevuse 12.2.6. väljundnäitajat ühe revisjoni võrra. Muudatus on heaks kiidetud 21.12.2018 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning 31.01.2019 meetmete nimekirjas. 7  Meetme Pr Meetme tegevus ja selle Meetme Meetme Meetme Täiendavad Teg tegevus o- alategevused (ala)tegevusega (ala)tegevuse (ala)tegevuse meetme tegevuse e- e nr jekt seotud meetme kogumaksu- väljundnäitaja väljundnäitajad vuse meet- alaeesmärk mus (sh rakenduskavas ellu- mete mitteabikõlbli viija nime- k kulu) kirjas valdkondades ja omavalitsused, ja kvaliteetsem õigusloome MTÜ osalejate arv kujundamine ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust 6363 8. Õigusloomejuristide Vt tegevus 12.2.7 Koolitustel - JUM arendamine 313 765 4 osaluskordade arv 600 8. Õppereisid Vt tegevus 12.2.7 61264 5 Õppereisidel - JUM osaluskordade arv 36 8. EL õiguse ülevõtmise ja Vt tegevus 12.2.7 27 000 Tehtud analüüside 2 JUM rakendamise analüüsid6 arv 3 Vabaühendus - keskvalitsuse üksuste asutatud sihtasutus või mittetulundusühing, mis aitab keskvalitsusel täita talle pandud funktsioone. 4 2021. aasta alguses tõsteti tegevuse 12.2.7 õigusloome arendamise alltegevuste vahel eelarvet ümber . Õigusloomejuristide arendamise tegevusele tõsteti juurde 13 700 eurot õppereiside eelarvest. 2021. a detsembris tõsteti õigusloomejuristide arendamisele juurde 1440 eurot õppereiside eelarvest. 5 2021. aasta alguses tõsteti tegevuse 12.2.7 kogueelarvet ümber. Õigusloomejuristide arendamise tegevusele tõsteti juurde 13 700 eurot õppereiside eelarvest. 6 2021. aasta detsembris lisandunud tegevus. 2021. a detsembris tõsteti õiguse revisjonide eelarvest 21 289 eurot (30.11.2021 finantskorrektsiooni otsus nr 11.2-3/ 1503) ja 5711 eurot EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüside alla. 8  2.1. Mõjude hindamise süsteemi arendamine 2.1.1. Toetatav tegevus Meetmest toetatakse: 1) Valitsuse otsustusprotsessi toetavate mõjuanalüüside tegemist: a. Euroopa Liidu otsustusprotsessis Vabariigi Valitsuse seisukohtade kujundamisel; b. valdkondlike arengukavade koostamisel või olulises mahus muutmisel; c. seaduste väljatöötamisel või muutmisel, kui seaduse algatamiseks on koostatud väljatöötamise kavatsus, kus on tuvastatud oluline mõju või mõjud; d. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis nimetatud roheliste ja valgete raamatute ettevalmistamisel; e. muude Vabariigi Valitsuse jaoks oluliste algatuste väljatöötamisel, kui algatus või sellega otseselt seotud ülesanne sisaldub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis; f. analüüsid, mis on seotud tegevusega Eesti konkurentsivõime tõstmiseks arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks, Euroopa Liidu samalaadse protsessi raames, säästva arengu komisjoni tööga või Euroopa Nõukogu riigipõhiste soovituste elluviimisega; g. tegevuste vahe- või järelhindamisel, kui hindamise vajadus on kinnitatud Vabariigi Valitsuses või valitsuse nõuandvates kogudes. 2) tulevikuanalüüside läbiviimist, mille eesmärk on Eesti jaoks pikaajalises perspektiivis oluliste teemade ja trendide analüüsimine rahvusvahelises kontekstis ja selle pinnalt esialgsete poliitikasoovituste andmine. Tulevikuanalüüs peab vastama ühele järgmistest tingimustest: a. analüüs seondub Eesti Euroopa Liidu poliitika planeerimisega; b. analüüs seondub Eesti konkurentsivõime tõstmisega aruka, kestliku ja kaasava majandusega riigiks või Euroopa Liidu samalaadse protsessiga. 3) õiguslikule küsimusele keskenduvate põhjalike analüüside läbiviimist, mis eeldavad lahendamiseks õiguslikke teadmisi, sisaldavad nii teaduslikku kui praktilist teemakäsitlust ning võrdlevat käsitlust. Õigusanalüüs peab vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a. analüüs toetab õigusloomeprotsessi valitsuse prioriteetses valdkonnas b. analüüs on vajalik EL otsustusprotsessis või EL õiguse ülevõtmiseks, et hinnata pakutud lahenduste sobivust Eesti õiguskorda ning saavutada valitsuse EL poliitikas seatud eesmärkide elluviimine. Punktides 2.1.1.1 – 2.1.1.3 kirjeldatud analüüside puhul toetatakse analüüside tellimist või analüüsi tegemiseks vajaminevaid uuringuid või konsultatsiooniteenust tingimusel, et toetuse abiga valmib terviklik mõju-, tuleviku- või õigusanalüüs. 4) Mõjude hindamise süsteemi arendamist ja juurutamist, muu hulgas: a. mõjude hindamisega seotud koolituste ja seminaride korraldamine ning nendeks materjalide väljatöötamine; b. osalemine mõjude hindamisega seotud konverentsidel, seminaridel ja koolitustel; c. mõjude hindamisega seotud juhiste jm materjalide koostamine; 9  d. mõjude hindamise metoodika edasiarendamine; e. mõjude hindamise süsteemi toimimise analüüside tegemine; f. teavitustöö mõjude hindamisega seotud osalistele; g. mõjude hindamise süsteemi toetavate uute lahenduste katsetamine; h. mõjude hindamist toetavate IT-lahenduste arendamine. 2.1.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärkidesse „Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel“ ning „Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine“. 2.1.3. Tegevuse oodatav tulemus Tegevuse 2.1.1.1. tulemusena on poliitikaalternatiivide kaalumine ja nende mõjude hindamine saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel. Valitsusasutustes on paranenud Vabariigi Valitsuse otsuste ettevalmistus ja otsuste mõju hindamise kvaliteet ning mõjude hindamisel kasutatakse horisontaalseid reegleid ja praktikat vastavalt Vabariigi Valitsuses kinnitatud „Mõjude hindamise metoodikale“. See muudab valitsuse poliitika rohkem teadmistele tuginevaks ja läbimõeldumaks ning poliitikaprotsessi avatumaks. Tegevuse 2.1.1.2. tulemusena aidatakse kaasa pikaajaliste probleemide, võimaluste või muul moel oluliste teemade varajase märkamise süsteemi tekkimisele poliitikakujundamises. Tegevuse 2.1.1.3. tulemusena on alternatiivsete õiguslike lahenduste kaalumine ja nende analüüsimine saanud õigusloomeprotsessi osaks ning õigusanalüüside tulemusi kasutatakse õiguslike valikute langetamisel ja õigusaktide järelhindamistel. 2.1.4. Tegevuse väljund Tegevuste väljundina valmib 45 analüüsi. Vajaduse ilmnemisel on korrigeeritud mõjuanalüüside koostamise metoodikat ja juhised, et need toetaksid analüüside tegemist ja kasutatavust. Mõjuanalüüsidega seotud osalistel on praktilised oskused analüüside tellimiseks ja tegemiseks. Tabel 3. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja Mõõt- Sihttase Sihttase Andme- Aruandluse nimetus ühik (2018) (2020) allikas sagedus Tehtud Analüüs 27 45 Seire Kord aastas analüüside arv 2.1.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuste sihtrühm on valitsusasutused ja teised poliitikakujundamise osalised. Tegevustes osalevad õigus, - mõju ja tulevikuanalüüsidega ning mõjuhindamise süsteemi arendamisega seotud ametnikud, poliitikud kui ka seotud valitsusvälised huvirühmad. 2.1.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. 10  2.1.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei strateegiabüroo. 2.1.8. Partnerid 1) Partner on organisatsioon, kes osaleb punktis 2.1.1. nimetatud tegevuse algatamisel. 2) Elluviija sõlmib partneriga koostöölepingu, milles täpsustatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord programmi elluviimisel. 2.1.9. Kavandatava tegevuse maksumus Punktides 2.1.1.1-2.1.1.3 nimetatud tegevuste abikõlblik EL toetus 7 ühe mõjuanalüüsi kohta saab olla kuni 51 000 eurot. Kui tegevus on algatatud koostöös ühe või mitme ministeeriumiga, siis kogub Riigikantselei tegevuse elluviijana partneritelt omaosalust vähemalt 15% tegevuse maksumusest. Partneritelt kogutavat omaosalust kasutatakse mitteabikõlblike kulude katteks. Riigikantselei kohustub arvet pidama omaosaluse katteks kogutavate vahendite üle. 2.1.10. Tegevuste algatamine 1)Punktides 2.1.1.1-2.1.1.3 nimetatud tegevuste läbiviimise korraldus: a. Riigikantselei algatab punktis 2.1.1.1 -2.1.1.3 nimetatud tegevusi jooksvalt, konsulteerides ministeeriumidega ning kaasates vajaduse korral ministeeriume tegevuse algatamisse. b. Tegevuse algatamiseks peab Riigikantselei strateegiabüroo hindama tegevuse vastavust meetme eesmärkidele, seost valitsuse poliitika ja prioriteetidega, teostatavust ja rakendatavust. Kavandatava tegevuse kohta täidetakse enne riigihanke väljakuulutamist kontroll-leht, kus on hinnatud vastavust kriteeriumidele. c. Punktides 2.1.1.1a, 2.1.1.2a ja 2.1.1.3b toodud tegevuste puhul tuleb enne tegevuste algatamist saada tegevusele heakskiit Euroopa Liidu koordinatsioonikogust. Selleks esitab Riigikantselei või ministeerium, kellega koostöös tegevust plaanitakse, Euroopa Liidu koordinatsioonikogule lähteülesande kavandi, milles on välja toodud mõjuanalüüsi ja tellitava tegevuse vajadus, eesmärk ja sisu, ulatus, eeldatav ajakava ja maksumus. Euroopa Liidu koordinatsioonikogu teeb otsuse lähteülesande kavandi heakskiitmise, tingimusliku heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. d. Riigikantselei korraldab kavandatavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise, lepingute ettevalmistamise ja nende täitmise jälgimise, teenuste osutajatega arveldamise ja tegevuste aruandlusega seonduva töö. e. Kui tegevus on algatatud koostöös ministeeriumi või ministeeriumidega, kohustuvad ministeeriumid andma igakülgse sisulise panuse lõpliku lähteülesande koostamisse, osalema uuringu või analüüsi tegemiseks või konsultatsiooniteenuse osutamiseks võetavate pakkumuste hindamises, toetama eksperte nende töös ning hindama tehtud töö vastavust lähteülesandele ning tagama omaosaluse. 2)Punktis 2.1.1.2 nimetatud mõjude hindamise süsteemi arendamise ja juurutamisega seotud tegevused planeerib Riigikantselei iga kalendriaasta alguses. Tegevusi algatatakse jooksvalt, konsulteerides vajaduse korral teiste asjaomase teemaga seotud osalistega. 7 st EL toetus +riiklik kaasfinantseering 11  2.1.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.12.2014 –31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 12  2.2. Kaasamise arendamine 2.2.1. Toetatav tegevus Toetust antakse sellisteks kaasamis- või osalemisalasteks tegevusteks, mis parandavad kas riigiasutuste või samal ajal riigiasutuste ja valitsusväliste osaliste võimekust poliitikakujundamise protsessis huvitatud osaliste arvamust välja selgitada ja valitsusväliste huvirühmade võimekust poliitikakujundamises kaasa rääkida. Toetatakse kolme tüüpi tegevusi: 1) arengukava, seadus-, Eesti seisukohtade kujundamisel EL otsustusprotsessis vm otsuse eelnõu väljatöötamise raames uute kaasamisalaste lahenduste katsetamist või juurutamist eesmärgiga suurendada osaliste võimekust poliitikakujundamises osaleda; 2) tegevusi, millega arendatakse riigi kaasamispoliitikat vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamisalastele dokumentidele (sh kaasamise hea tava) või tagatakse tugi kaasamiseks või osalemiseks kooskõlas kaasamispoliitikaga; 3) tegevusi, millega arendatakse poliitikakujundamises osalevate vabaühenduste/valitsusväliste huvirühmade suutlikkust osaleda. 2.2.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Suurenenud on ministeeriumide võimekus kaasata valitsuse jaoks olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida“ ning järgmistesse tulemusnäitajatesse:  Kaasamise protsess ja tulemuslikkus. 2.2.3. Tegevuse oodatav tulemus Tegevuste tulemusena peab paranema osaliste võime koostöös osaleda, sh  kas analüütiline suutlikkus, teadmised, oskused või hoiakud;  töö parem organiseerimine või  teadmised osalemisvõimalustest või info kättesaadavus osalemisvõimaluste kohta. 2.2.4. Tegevuse väljund Valmib seitse kaasamisprojekti. Tabel 4. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja Mõõt- Sihttase Sihttase Andme- Aruandluse nimetus ühik (2018) (2020) allikas sagedus Kaasamis- Projekt 4 7 Seire Kord aastas projektide arv 2.2.5. Tegevuse sihtrühm Toetuse sihtrühm on vabaühendused ja valitsusasutused. 13  2.2.6. Seotud arengukavad Tegevused lähtuvad Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast 2014–2016 ja haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. 2.2.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei strateegiabüroo. 2.2.8. Rahastamise ettepaneku algatajale esitatavad nõuded Kõik tegevused algatab Riigikantselei kas iseseisvalt või koostöös ministeeriumi(de) või vabaühendustega. 2.2.9. Tingimused toetatavatele tegevustele Tegevused vastavad järgmistele tingimustele: 1) Uute kaasamisalaste lahenduste katsetamine: a) Tegevusse on kaasatud vähemalt kaks ministeeriumi ja vähemalt kolm valitsusvälist partnerorganisatsiooni; b) tegevuse kirjelduse juurde on esitatud eelnõu menetluse eest vastutava ministeeriumi järgmise sisuga kinnitus:  Eelnõu menetlust kaasaval moel toetava juhtkonnaliikme toetusavaldus  Kaasamise korraldamise eest vastutava ametniku nimi ja ametikoht  Kaasamise kava  Huvirühmade toetusavaldus kaasamise kavale c) tegevuse tulemusi on kohustus talletada ja esitleda huvitatud osalistele; d) Tegevuse potentsiaalne kasu on suur kas puudutatud sihtrühmade suurust või kaasamisprojekti hinnatavat mõju arvestades, sh tulemuste kestlikkuse seisukohast. 2) Riigi kaasamispoliitika arendamine: a) tegevus on tuletatav Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaasamisalasest dokumendist või seal nimetatud või on vajalik selleks, et hinnata kaasamispoliitika või mõne selle aspekti tulemuslikkust; b) tegevusest saab kasu vähemalt viis ministeeriumi ja/või valitsusvälist organisatsiooni; c) tegevus räägitakse läbi ministeeriumide kaasamise kontaktisikutega; d) tegevuse potentsiaalne kasu on suur kas puudutatud sihtrühmade suurust või kaasamisprojekti hinnatavat mõju arvestades, sh tulemuste kestlikkuse seisukohast. 3) Vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise suutlikkuse arendamine: a) tegevuse eesmärk on vabaühenduste analüütilise võimekuse, teadmiste, oskuste ja hoiakute parandamine või töö parem korraldamine; b) tegevus on suunatud vähemalt kümne valitsusvälise partnerorganisatsiooni ühesuguste vajaduste rahuldamisele; c) tegevuse potentsiaalne kasu on suur kas puudutatud sihtrühmade suurust või kaasamisprojekti hinnatavat mõju arvestades, sh tulemuste kestlikkuse seisukohast. 2.2.10. Tegevuste valiku põhimõtted Tegevuste rahastamine otsustatakse järgmiselt: 1) Riigikantselei esitab koostöös ühe või mitme ministeeriumi ja/või vabaühendusega koostatud tegevuse kirjelduse selleks riigisekretäri moodustatud komisjonile. 14  2) Komisjon liikmed esindavad võrdsel alusel valitsusasutusi ja valitsusväliseid partnerorganisatsioone. 3) Komisjoni ülesanne on anda hinnang tegevuse rahastamise vajalikkusele. Komisjon saab esitada tegevuse kirjelduse kohta täiendus- ja parandusettepanekuid. 4) Pärast täiendus- ja parandusettepanekute läbitöötamist ja vajaduse korral täiendatud tegevuse kirjeldust otsustab Riigikantselei tegevuse rahastamise ning informeerib komisjoni. 2.2.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.12.2014 –31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 15  2.3. Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 2.3.1. Toetatav tegevus Toetust antakse tööandjate keskliidu poliitikakujundamises kaasarääkimise võimekuse suurendamiseks. Toetatavad tegevused jagunevad kaheks: 1) Analüütilise võimekuse kasvatamine: a) analüüside tegemine majanduse konkurentsivõimega seotud probleemide ja lahenduste leidmiseks; b) analüütiliste oskuste ja analüüsiprotsessi arendamine; c) koostöövõrgustiku arendamine poliitikauuringute asutustega; d) haruliitude analüütilise võimekuse suurendamine. 2) Liikmete kaasamisvõime suurendamine: a) keskliidu ja haruliitude võtmeisikute koolitamine; b) kaasamisvaldkonna konsultandi kaasamine Eestist aitamaks kaasa kaasamisprotsesside kujundamisele igapäevatöös. 2.3.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Suurenenud on ministeeriumide võimekus kaasata valitsuse jaoks olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida“. 2.3.3. Tegevuse oodatav tulemus Toetuse tulemusena: 1) On paranenud tööandjate keskliidu analüütiline võimekus, seisukohtade esitamisel on analüütilise argumentatsiooni esitamine muutunud poliitikakujundamise tööprotsessi osaks. Tööandjate keskliit annab riigile majandus- ja rahandusotsuste tegemisel olulist tagasisidet tööandjate ootuste kohta. Majandussubjektide ootused on üks olulisimaid majanduskäitumist mõjutavaid tegureid. 2) Liikmete kaasamine paraneb. Paraneb nii seisukohtade kvaliteet kui ka liikmete arusaam endi kaasatusest. Liikmete kaasamise parandamisel on eesmärgiks seatud, et viie aasta pärast räägib poliitikakujundamisel kaasa vähemalt 30 liiget aastas. Kaasamist seiratakse iga aasta, perioodi lõpus annavad liikmed hinnangu tööandjate keskliidu kaasamisele ja 2/3 liikmeid tajub, et neil on võimalik poliitikakujundamises kaasa rääkida. 2.3.4. Tegevuse väljund Viiakse ellu tööandjate keskliidu poliitikakujundamises kaasarääkimise võimekust suurendav projekt. Projekti raames on kavas analüütilise võimekuse suurendamiseks aasta jooksul koostada neli tööandjate prioriteetse teema põhjalikumat mõjuanalüüsi ja neli jooksva teema lühianalüüsi ning välja anda kvartaalset tööandjate majanduskonjunktuuri uuringut. Regulaarselt töötab neli temaatilist töörühma, mis annavad sisendi tööandjate keskliidu poliitikakujundamisse. Korraldatakse viis koolitust. Tabel 5. Tegevuse väljundnäitajad ning nende sihttasemed 16  Näitaja nimetus MõõtühikSihttase Andmeallikas Aruandluse sagedus (2018) Tegevuse väljundnäitaja rakenduskavas Kaasamisprojektide Projekt 1 Seire Kord aastas arv Täiendavad väljundnäitajad Mõjuanalüüside arv Analüüs 25 Seire Kord aastas Konjunktuuri- Raport 16 Seire Kord aastas raportite arv Töörühmade Kohtumist 40 Seire Kord aastas kohtumiste arv Koolituste arv Koolitust 5 Seire Kord aastas 2.3.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on Eesti Tööandjate Keskliit ning selle haruliidud. 2.3.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevus sisaldub Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014–2016. 2.3.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Eesti Tööandjate Keskliit. 2.3.8. Tingimused toetatavatele tegevustele 1) Mõjuanalüüsid on kasutatavad kõikide tööandjate keskliidu haruliitude poolt. 2) Haruliitudele suunatud võtmeisikute koolitustel osaleb vähemalt 50% keskliidu haruliitudest. 3) Käivitatavatest töögruppidest võtab osa 20% keskliidu liikmetest 2.3.9. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.03.2014 –31.12.2018. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 17  2.4. Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 2.4.1. Toetatav tegevus Toetust antakse ametiühingute keskliidu poliitikakujundamises kaasarääkimise võimekuse suurendamiseks. Toetatavad tegevused jagunevad kolmeks: 1) Ametiühingute osaluse kvaliteedi parendamine tööturgu ja majandust puudutavate otsuste langetamisel: a) koolitussüsteemi väljaarendamine – ennekõike õppeprogrammide ja finantseerimisskeemide väljatöötamine, samuti lektorite ettevalmistamine; b) eelnõude ja läbirääkimiste infosüsteemi väljaaraendamine – aitab hoida silme ees olulisemaid poliitilisi protsesse, koguda tagasisidet ning samas ka analüüsida ametiühingute toimet majandusnäitajate muutustele; c) ametiühinguvälise tagasisiderühma loomine esindamata töötajatest – aitab kaasa ametiühingute maine tõusule töötajaskonna seas ja kavandada ametiühingute tegevusi laiemalt töötajate huvide kaitseks, kui vaid oma liikmete huvides. Tagasisidegrupi moodustamise kaugem eesmärk on ametiühingusse uute liikmete leidmine . 2) Ametiühingute sisemise struktuuri tugevdamine, et kanda majanduses ja otsustamises vastutusrikkamat rolli. Eriti pööratakse tähelepanu valdkondlike haruliitude tugevdamisele: a) struktuuriuuringu ja haruliitude võimekuste auditi tegemine – hindab suutlikkust ja annab soovitusi muudatusteks; b) struktuurinõustamine – kõigi vajalike funktsioonide väljaarendamiseks; 3) Kolmepoolse dialoogi arendamine võimalikult kõigis majandus- ja riigielu sektorites, mis parandab tööandjate ja ametiühingute ühist panust poliitika kujundamisel ja elluviimisel: a) sektorite sõlmküsimuste analüüside tegemine – selgitatakse välja sektorite peamised tugevused ja arenguprobleemid; b) kohtumiste ja ühisarutelude korraldamine tööandjate organisatsioonidega – ühistegevuste planeerimiseks ja koostöö käivitamiseks. 2.4.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Suurenenud on ministeeriumide võimekus kaasata valitsuse jaoks olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida“. 2.4.3. Tegevuse oodatav tulemus Toetuse tulemusena: 1) Toimib olulisemates majandussektorites funktsionaalne ametiühing, mis suudab osutada liikmeskonnale tööeluga seotud teenuseid, suudab olla konstruktiivseks partneriks sektori tööandjatele ning sünteesida praktika ja asjatundmise pealt poliitikasoovitusi riigile ja kohalikele omavalitsustele. 18  2) Toimib kestlik ametiühingute koolitussüsteem, mis tagab usaldusisikute ja liidrite väljaõppe, infosüsteem tagab laiema osaluse eelnõude ja poliitika väljatöötamisel ning ka piisava analüüsi ametiühingu enda toimimisest ja seostest majandusarenguga, ametiühingutel on kaasamissüsteem, mis võimaldab küsida ja arvesse võtta ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate seisukohti. 3) Saab välja tuua 10–15 alasektorit, kus sektori tasemel toimub reaalne dialoog ja nii töösuhteid kui ka poliitikat kujundatakse sektoriorganisatsioonide koostoimes. 2.4.4. Tegevuse väljund Viiakse ellu ametiühingute keskliidu poliitikakujundamises kaasarääkimise võimekust suurendav projekt. Projekti raames on kavas arendada välja kümme koolitusprogrammi, korraldada 13 sektori tööandjate ja ametiühingute ühiskoolitust, arendada välja infosüsteem ja koostada kaheksa haruametiühingu struktuurianalüüsi koos arenguplaaniga. Tabel 6. Tegevuse väljundnäitajad ning nende sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) sagedus Tegevuse väljundnäitaja rakenduskavas Kaasamisprojektide arv Projekt 1 Seire Kord aastas Täiendavad väljundnäitajad Sektori tööandjate ja Koolituste arv 13 Seire Kord aastas ametiühingute ühiskoolitused Koolitussüsteemi Väljatöötatud või 10 Seire Kord aastas arendamine uuendatud koolitusprogramm Infosüsteem Infosüsteem 1 Seire Kord aastas Haruametiühingute Analüüside ja 8 Seire Kord aastas struktuurianalüüsid koos rakendusse arenguplaaniga võetud arenguplaanide arv 2.4.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on Eesti Ametiühingute Keskliit ning selle haruliidud, ametiühingute liikmed ja Eesti Tööandjate Keskliit ja sektorite tööandjad. 2.4.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast 2014–2016 ja haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. 2.4.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Eesti Ametiühingute Keskliit. 19  2.4.8. Tingimused toetatavatele tegevustele 1) Toetatavad tegevused peavad tagama haruametiühingutele kestliku ja arenemisvõimelise struktuuri, mis võimaldab ka osa analüüsi- ja arendusvõimekusest usaldada haruliitudele, lisaks on välja töötatud tehniline platvorm ja kord parimate eksperditeadmiste kaasamiseks tagasiside andmisel erinevate eelnõude ja poliitika ettevalmistusprotsessis. 2) EAKL panustab programmi elluviimiseks lisaks kirjeldatule juba programmi toimimisajal enda ja haruliitude inimvara ja raha. 2.4.9. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.11.2014 –31.12.2018. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 20  2.5. Strateegilise juhtimise arendamine 2.5.1. Toetatav tegevus Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamine tähendab eelkõige strateegilise ja finantsjuhtimise korrastamist ning omavahelist paremat sidumist. Korrastamise käigus ühtlustatakse arengudokumentide juhtimistasandeid (ja andmeobjekte) ning luuakse eeldused tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekul, mis seob omavahel selgemalt eesmärgid ressurssidega. Strateegilise ja finantsjuhtimise korrastamisel antakse toetust: 1) Valitsemis- ja haldusalade võimekuse suurendamiseks tegevuspõhisele eelarvele üleminekul, sh: a) protsesside ja teenuste kindlaksmääramiseks ja optimeerimiseks; b) arengukavade väljatöötamiseks; c) tulu- ja kuluarvestuse väljatöötamiseks; d) seire ja aruandluse arendamiseks; e) infosüsteemide seadistamiseks. 2) Ministeeriumide valitsemisalade piire ületavate valdkondade terviklike rahastamislahenduste väljatöötamiseks ja katsetamiseks: a) metoodikate arendamiseks ja vastavate juhiste jm materjalide koostamiseks; b) koolituste ja koosolekute korraldamiseks ning nendeks materjalide väljatöötamiseks; c) analüüside tegemiseks; d) protsesside ja teenuste kindlaksmääramiseks ja optimeerimiseks; e) seire ja aruandluse arendamiseks; f) infosüsteemide seadistamiseks. 3) Strateegilise ja finantsjuhtimise süsteemi korrastamiseks, arendamiseks ja juurutamiseks, sh: a) koolituste, seminaride ja konverentside korraldamiseks ning nendeks materjalide väljatöötamiseks; b) konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemiseks; c) metoodikate arendamiseks ja vastavate juhiste jm materjalide koostamiseks; d) eelarvestamise süsteemi toimimise analüüside tegemiseks; e) teavitustöö tegemiseks; f) Infosüsteemide seadistamiseks. 2.5.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Strateegiline ja finantsjuhtimine on omavahel seotud“. 2.5.3. Tegevuse oodatav tulemus 1) Riigieelarvelised asutused on edukalt üle läinud tegevuspõhisele eelarvele. 2) Finantsjuhtimise protsess eelarvestamisest aruandluseni on terviklik ja selgelt seotud strateegilise planeerimise protsessiga (finantsplaneerimise ja strateegilise planeerimise protsessid on ajaliselt ühtlustatud, st tegevusinfo ja finantsinfo üheaegne koondamine ja planeerimine). 3) Nõuetekohaste strateegiliste arengudokumentide juhtimistasandid on ühtlustatud ja võrreldavad, valdkondlikke arengukavasid on vähem ja nendega on kaetud enamik tulemusvaldkondi. 21  2.5.4. Tegevuse väljund Tegevusega toetatakse 11 valitsemis- või haldusala tegevuspõhisele eelarvele üleminekul ning täiustatakse strateegilise planeerimise jaeelarvestamise metoodikaid ja juhiseid. Vajaduse korral korraldatakse võtmeisikutele koolitusi ja kogemuste vahetamist kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. Tabel 7. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse nimetus (2018) (2020) sagedus Tegevuspõhisel valitsemis- 2 11 Seire Kord aastas e eelarvele üle või läinud haldusala valitsemisala arv või haldusala arv. 2.5.5. Tegevuse sihtrühm Otseselt mõjutatud sihtrühmad on ministeeriumide finants- ja arendusjuhid, sisuvaldkondade juhid ning teised riigi strateegilise planeerimisega kokku puutuvad riigiasutuste töötajad ja huvirühmade esindajad ning ning tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetav meeskond. Toetuse tulemustest lõppkasusaajad on asjakohase strateegilise ja finantsinformatsiooni kaudu Riigikogu, Vabariigi Valitsus, poliitikakujundajad, ministeeriumide valitsemisalade tipp- ja keskastmejuhid. 2.5.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. Projekti lõpptulemus peab olema kooskõlas riigi elarvestrateegia, riigieelarve seaduse ning teiste strateegilist ja finantsplaneerimist reguleerivate õigusaktidega. 2.5.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Rahandusministeerium. 2.5.8. Tingimused toetatavatele tegevustele 1) Punktis 2.5.1.1 nimetatud tegevus peab vastama järgmistele tingimustele: a) tegevus peab olema kooskõlas riigieelarve seadusega, selle rakendusaktidega ning Rahandusministeeriumi juhistega. 2) Punktis 2.5.1.2 nimetatud tegevus peab olema suunatud konkreetsele eesmärgile, olema ajaliselt ja rahaliselt selgelt piiritletud, käsitlema vähemalt kahe ministeeriumi valitsemisalas tekkivaid küsimusi ning vastama vähemalt ühele järgmistest tingimustest: a) tegevuse eesmärk tuleneb Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“, konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020, haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavas, käesoleva käskkirja punktis 2.2 nimetatud tulevikuanalüüsis, Eesti Euroopa Liidu suunalise poliitika raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika“ või riigipõhistes soovitustes kirjeldatud arenguvajadustest või strateegilistest prioriteetidest; 22  b) tegevus on vajalik Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks (vt www.valitsus.ee). 2.5.9. Rahastamisettepaneku algataja 1) Punktis 2.5.1.1 nimetatud tegevuse algatab Rahandusministeeriumi initsiatiivil ja juhendamisel ministeerium, Riigikantselei või põhiseaduslik institutsioon. 2) Punktis 2.5.1.2 nimetatud tegevuse algatavad vähemalt kaks ministeeriumi või ministeerium ja Riigikantselei Rahandusministeeriumi juhendamisel. 3) Punktis 2.5.1.3 nimetatud tegevuse algatab Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakond või riigieelarve osakond.8 2.5.10. Arendusprojektide algatamine 1) Punktides 2.5.1.1 ja 2.5.1.2 nimetatud tegevuste puhul: a) Algatatakse arendusprojekte jooksvalt vastavalt laekuvatele ettepanekutele. b) Ettepaneku algataja esitab arendusprojekti plaani, milles on välja toodud, millise probleemi lahendamiseks ja millisel eesmärgil arendusprojekti rakendada soovitakse, keda soovitakse kaasata, mis on oodatavad tulemused, elluviimise tähtaeg ning indikatiivne maksumus. c) Rahandusministeeriumis hindab arendusprojekti plaani vastavust rahastamisnõuetele selleks moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni koosseis kinnitatakse rahandusministeeriumi kantsleri käskkirjaga. d) Hindamiskomisjon teeb pärast arendusprojekti plaani sisulist läbivaatamist järgmise otsuse: a. kiidab arendusprojekti algatamise otsusega arendusprojekti plaani heaks; b. kiidab arendusprojekti algatamise otsusega arendusprojekti plaani tingimuslikult heaks, leides, et seda tuleb täpsustada; c. ei toeta arendusprojekti plaani. e) Arendusprojektiplaani tingimuslikul heakskiitmisel on selle esitajal kaks nädalat plaani täpsustamiseks. Täpsustatud arendusprojekti plaan esitatakse uuesti hindamiskomisjonile ülevaatamiseks. f) Arendusprojekti plaani esitaja peab pärast selle heakskiitmist esitama Rahandusministeeriumile arendusprojekti detailse tööplaani ning andma igakülgse sisulise panuse selle elluviimisse. g) Teavitamise, kavandatavate riigihangete ettevalmistamise ja korraldamisega, lepingute ettevalmistamise ja nende täitmise jälgimise, teenuste osutajatega arveldamise korraldamise ja arendusprojektide aruandlusega seonduva töö korraldavad arendusprojekti juhid koostöös Rahandusministeeriumiga. 2) Punktis 2.5.1.3 nimetatud tegevused planeeritakse igal aastal koos Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarve planeerimisega ja kooskõlastatakse rakendusasutusega tegevuste detailses kirjelduses (vt ptk 7). 8 2020. aasta käskkirja muudatustega lisatakse seoses Rahandusministeeriumi struktuuri muudatusega tegevuse algatajaks ka eelarve arenduste osakond. 23  2.5.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.01.2015 –31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 24  2.6. Rakke- ja eksperdirühmad 2.6.1. Toetatav tegevus Toetust antakse mitme ministeeriumi, valitsemistasandi ja/või sektori koostööd nõudvate strateegiliste küsimuste lahenduste väljatöötamiseks loodavate rakke- ja eksperdirühmade kokkukutsumiseks ja nende töö toetamiseks. Rakkerühm ning eksperdirüm on kuni 55 9 10kuuks kokku kutsutud mitme valitsemisala, -tasandi ja/või sektori esindajaid jt poliitikakujundamise osalisi hõlmav kindla eesmärgiga töörühm. Rakke- ja eksperdirühmade töö võib muu hulgas hõlmata: a. rakke- või eksperdirühma juhtimist ja administreerimist; b. teemakohaseid uuringuid, analüüse, metoodikaid, juhiseid, küsitlusi ja infomaterjale; c. teemakohast konsultatsiooni ja eksperdihinnanguid; d. teemakohaste koolituste, õppereiside, seminaride, konverentside, infopäevade, ja koosolekute korraldamist või nendel osalemist; e. uute lahenduste katsetamist; f. rakke-või eksperdirühma eesmärki toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi; g. rakke- ja eksperdirühma eesmärkidele kaasa aitavat teavitustööd. 2.6.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Toetatav tegevus panustab eelkõige meetme alaeesmärki: „Valitsuse jaoks olulistele pikaajalistele probleemidele pakutakse koostöös kestlikke lahendusi. 2.6.3. Tegevuse oodatav tulemus Toetuse tulemusena töötatakse välja lahendused rakkerühma eesmärgi saavutamiseks, määratakse täpselt kindlaks osaliste ülesanded ja vastutus edaspidiseks tööks (st lahenduste elluviimiseks) ning vajaduse korral algatatakse vastavalt õigusaktide jt poliitikadokumentide muutmine ja kehtestatakse uus institutsionaalne korraldus. 2.6.4. Tegevuse väljund Käivitatakse ja viiakse lõpuni 15 rakke- või eksperdirühma tegevus. Tabel 8. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) (2020) sagedus Rakke- ja Rakke-ja 7 15 Seire Kord aastas eksperdirühmade eksperdirühm arv 9 2021. aasta alguses toimunud käskkirja muudatusega pikendati rakke- ja eksperdirühmade toetusperioodi 36 kuult 43 kuuni. 10 2021. aasta detsembris toimunud käskkirja muudatusega pikendati rakke- ja eksperdirühmade toetusperioodi 43 kuult kuni 55 kuuni. 25  2.6.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on rakke- ja eksperdirühmadega hõlmatud valdkondade poliitikakujundajad (sh valitsusvälised huvirühmad ja eksperdid) ja väljatöötatavate lahenduste rakendajad. Teavitustegevuse puhul võib sihtrühmaks olla ka avalikkus. 2.6.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. 2.6.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei strateegiabüroo. 2.6.8. Partner 1) Partner on ministeerium, kes osaleb punktis 2.6.1 nimetatud tegevuse algatamisel ja kellel tekivad tegevusega seoses kulud. 2) Elluviija sõlmib partneriga koostöölepingu, milles täpsustatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord programmi elluviimisel. Riigikantseleil on tegevuse elluviijana õigus koguda partneritelt omaosalust. Juhul kui partneritelt kogutakse omaosalust, siis vähendatakse selle võrra abikõlblikke kulusid ning omaosalust kasutatakse mitteabikõlblike kulude katteks. Riigikantselei kohustub arvet pidama omaosaluse katteks kogutavate vahendite üle. 2.6.9. Tingimused toetatavatele tegevustele Toetatakse rakke- või eksperdirühmi, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1)Rakke- või eksperdirühma loomise eesmärk tuleneb Eesti säästva arengu riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21“, konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014–2020, haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast, käesoleva käskkirja punktis 2.2 nimetatud tulevikuanalüüsis, Eesti Euroopa Liidu suunalise poliitika raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika“ või Euroopa Nõukogu riigipõhistes soovitustes kirjeldatud arenguvajadustest või strateegilistest prioriteetidest. 2)Rakke- või eksperdirühma loomine on vajalik Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi poliitikavaldkonna eesmärkide saavutamiseks (vt www.valitsus.ee). 2.6.10. Tegevuste algatamine 1)Rakke- või eksperdirühma algatamise ettepaneku teeb Riigikantselei koostöös asjaomase ministeeriumiga. 2)Rakke- või eksperdirühma algatamise ettepanekus on välja toodud, millise probleemi lahendamiseks ja millisel eesmärgil rakke- või eksperdirühm kokku soovitakse kutsuda, keda soovitakse rühma kaasata, mis on rühma töö oodatavad tulemused, tegevuste indikatiivne eelarve, ajakava ja elluviimise tähtaeg. 3)Rakke- või eksperdirühma algatamisel hindab Riigikantselei strateegiabüroo ettepaneku vastavust toetuse andmise tingimustele, meetme eesmärkidele, seost valitsuse poliitika ja prioriteetidega, teostatavust ja rakendatavust. 4)Rahastatakse rakkerühma tegevust, mille puhul Vabariigi Valitsus on teinud pärast ideekavandi sisulist läbivaatamist järgmise otsuse: 26  a. kiidab rakkerühma algatamise otsuse ideekavandi heaks; b. kiidab rakkerühma algatamise otsuse ideekavandi tingimuslikult heaks, leides, et ideekavandit tuleb täpsustada; 5)Rahastatakse eksperdirühma tegevust, mille puhul kantslerite koosolek on teinud pärast ideekavandi sisulist läbivaatamist järgmise otsuse: a. kiidab eksperdirühma algatamise otsuse ideekavandi heaks; b. kiidab eksperdirühma algatamise otsuse ideekavandi tingimuslikult heaks, leides, et ideekavandit tuleb täpsustada; 6)Algatamise ettepaneku esitaja peab pärast selle heakskiitmist koostama rakke- või eksperdirühma detailse tööplaani ning andma igakülgse sisulise panuse selle elluviimisse. 7)Teavitamise, kavandatavate hangete ettevalmistamise ja korraldamisega, lepingute ettevalmistamise ja nende täitmise jälgimise, teenuste osutajatega arveldamise korraldamise ja tegevuste aruandlusega seonduva töö korraldavad rakke- ja eksperdirühmade juhid Riigikantseleiga koostöös. 2.6.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.03.2014 –31.12.2023 Rakke- ja eksperdirühmi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 27  2.7. Õiguse revisjon 2.7.1. Toetatav tegevus Toetust antakse õiguse revisjoniks alates selle ettevalmistamisest kuni eelnõu vastuvõtmiseni Riigikogus. Revisjon11 on kehtiva õiguse korrastamine ja edasiarendamine kindlaksmääratud valdkonnas. Selle käigus viiakse läbi õigusvaldkonna õigusloome põhjalik, sisuline ja süsteemne analüüs, ühtlustamine ja ajakohastamine. Revisjoni ettevalmistavas etapis võidakse teha ettepanek revisjoni etapp läbi viia järk-järguliselt (edaspidi teemapakett) näidates ära tööde järjekorra. Revisjoni käigus tuleb läbida kogu tavapärane õigusloomeprotsess ja lähtuda eelnõude koostamisel kehtivatest nõuetest, arvestades käesolevas käskkirjas sätestatud erisusi ja kodifitseerimise ja revisjoni läbiviimise metoodikat (vt lisa). Iga revisjon peab sisaldama lihtsustamist, EL õiguse rakendamise analüüsi, alternatiivide kaalumist, mõjude analüüsi ja huvirühmade kaasamist. 2.7.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärkidesse „Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine“. 2.7.3. Tegevuse oodatav tulemus Toetuse tulemusena on revideeritud valdkondades arukas õigusloome, st selgem, lihtsam, teadmistepõhisem ja kaasavam kui kehtiv õigus. 2.7.4. Tegevuse väljund Revisjon viiakse läbi ning revideeritud eelnõud esitatakse Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks vähemalt viies valdkonnas. Kui revisjon viiakse läbi järk-järguliselt, siis loetakse sihttase täidetuks, kui kõik revisjoni etapi teemapaketid on valdkondliku komisjoni heakskiidetud mahus esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Tabel 9. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) (2020) sagedus Nende Kodifitseeritud 4 512 Seire Kord aastas kodifitseeritud seaduseelnõu seaduseelnõude arv, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks 11 Mõiste „revisjon“ on üldmõiste ning selle all mõeldakse siin ja edaspidi nii revisjoni ettevalmistavat kui revisjoni etappi. Kui soovitakse eraldi rõhutada revisjoni ettevalmistavat või revisjoni etappi, siis kirjutatakse see tervikuna välja. 12 Muudatus jõustub, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014- 2020“ muudatused ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud need muudatused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas 2019. aasta alguses. Muudatus on setud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis tegevuse 12.2.7 ja 12.2.8. eelarve vähendamisega kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus), millega seoses tegi Riigikantselei ettepaneku vähendada 12.2.7 väljundnäitaja „Kodifitseeritud seaduseelnõude arv, mis on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks“ sihttaset 6-lt 5-le. 28  2.7.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on revideeritava valdkonna õigusloome eksperdid, huvirühmad ja rakendajad. 2.7.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad haldusvõimekuse arendamise, OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast. 2.7.7. Tegevuse elluviija 2.7.8. Tegevuse elluviija on Justiitsministeerium.Partnerid 1) pPartner on ministeerium, kes osaleb revisjonis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partner määratletakse revisjoni või selle ettevalmistava etapi algatamisel. 2) Justiitsministeerium sõlmib partneriga koostöölepingu, milles täpsustatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord programmi elluviimisel. Revisjoni koostöölepingus nähakse ette, et kui partner õigel ajal ja korrektselt revisjoni tegevusi ellu ei vii, kohustub ta hüvitama Justiitsministeeriumile toetuse ulatuses, milles see Justiitsministeeriumilt tagasi nõutakse. Revisjoni partner viib ise läbi vajalikud riigihanked ja sõlmib lepingud. 2.7.10 Tegevuse korraldus 1)Revisjoni algatamise ettepaneku teeb Justiitsministeerium koostöös asjaomase ministeeriumiga. 2) Revisjoni algatamise ettepanekus tuleb põhjendada hinnangulist revideerimise vajadust ja ulatust, valdkonna õigusloome lihtsustamisvõimalusi, seost valitsuse prioriteetide ja pikaajaliste strateegiatega, oluliste õigusloomes esinevate probleemide lahendamisvõimalusi ja võimalikku kaasnevat mõju. 3) Revisjoni algatamise ettapanek esitatakse haldusvõimekuse valdkondlikule komisjonile heakskiitmiseks. 4) Valdkondlik komisjon hindab ettepanku prioriteetsust lähtuvalt järgmistest aspektidest: a. valdkonna revideerimisvajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist; b. valdkonna revideerimisvajadus tuleneb pikaajalisest strateegiast; c. valdkonna revisjon võimaldab õigusloomet oluliselt lihtsustada; d. valdkonna revisjon võimaldab lahendada õigusloomes korduvalt esinevaid olulisi probleeme; e. revideeritav valdkond puudutab rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisala; f. valdkonna revisjon puudutab võimalikult suurt sihtrühma. 5) Valdkondlik komisjon teeb pärast revisjoni algatamise ettapaneku sisulist läbivaatamist järgmise otsuse: a. kiidab revisjoni algatamise ettepaneku heaks; b. kiidab revisjoni algatamise ettapaneku tingimuslikult heaks, leides, et seda tuleb täpsustada, sh maksumuse osas; c. ei toeta revisjoni algatamise ettepanekut. 2.7.11 Revisjoni etapid Revisjonid koosnevad: 29 1) ettevalmistavast etapist ja 2) revisjoni etapist. 2.7.11.1 Ettevalmistav etapp 1) Ettevalmistava etapi tulemusena selgitatakse välja, kas revisjon on asjaomases valdkonnas vajalik ja võimalik ning tehakse ettevalmistused revisjoni etapi läbiviimiseks, sh selgitatakse välja, kas revisjoni on mõistlik läbi viia teemapaketipõhiselt või mõnda punkti 2.7.11 alapunktis 4 nimetatud menetlusetappi ühendada või ära jätta 2) Ettevalmistav etapp algab valdkonna ekspertide kohtumisega, millest koostatakse protokoll. 3) Ettevalmistava etapi tulemus koondatakse revisjoni lähteülesandesse, mis kirjeldab revisjoni vajadust ja prognoositavat ulatust, probleemide kindlaksmääramist ja analüüsi ülesandeid, revisjoni üldist tegevuskava ja esialgset huvirühmade väljaselgitamist. Lähteülesanne peab läbima avaliku arutelu. 4) Justiitsministeerium koostöös asjaomase ministeeriumigateeb valdkondlikule komisjonile ettepaneku: a. jätkata revisjoni etapiga vastavalt lähteülesandele; b. revisjoni etapiga mitte jätkata. 5) Valdkondlik komisjon otsustab: a. jätkata revisjoni etapiga vastavalt lähteülesandele; b. revisjoni etapiga mitte jätkata. 6) Kui revideerimise etapp viiakse läbi teemapaketipõhiselt ja valdkonna ministeerium otsustab mõne teemapaketi osas revisjoni etapi ära jätta või muudab teemasid oluliselt või mõne punkti 2.7.11 alapunktis 4 nimetatud menetlusetappidest ära jätta või ühendada, tuleb otsus esitada valdkondlikule komisjonile heakskiitmiseks lisades vajadusel muudetud lähteülesande. 7) Valdkondlik komisjon võib heaks kiita revisjoniga jätkamise või lõpetamise, mille ettevalmistav etapp ei ole läbi viidud käesoleva punkti kohaselt, eeldusel, et revisjoni ettevalmistav etapp vastab sisuliselt käesoleva punkti nõuetele. 2.7.11.2 Revisjoni etapp 1) Revisjoni etapi tulemusena revideeritakse valdkond vastavalt lähteülesandele, esitatakse revideeritud eelnõu(d) Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks ja toetatakse eelnõu menetlemist kuni selle vastuvõtmiseni Riigikogus. 2) Revisjoni etapi läbiviimiseks moodustatakse töörühm ning komisjon. 2.7.12 Revisjoni töörühm 1) Töörühm koosneb valdkonna ekspertidest. Kandidaatidele esitatavad nõuded näeb ette Justiitsministeerium või partner Justiitsministeeriumiga kooskõlastatult, kui ei ole Justiitsministeeriumi valdkonna revideerimine. 2) Töörühma liikmed valib valdkonna ministeerium. Valdkonna ministeerium on käesoleva peatüki mõistes ministeerium, kelle valitsemisalas revisjon toimub. 3) Töörühma juhi ja selle liikmete töö on tasustatud. 4) Töörühma töö koosneb järgmistest põhilistest etappidest: a) revisjoni detailse tegevuskava koostamine; 30  b) analüüsi koostamine; c) seaduseelnõu kontseptsiooni koostamine; d) seaduseelnõu ja seletuskirja koostamine. 5) Kõikide etappide tulemused arutatakse läbi komisjonis ning esitatakse valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks. Ilma valdkonna ministeeriumi heakskiiduta ei ole lubatud tööd järgmise etapiga jätkata. 6) Avaliku konsultatsiooni ja ametliku kooskõlastuse peavad läbima vähemalt analüüs, seaduseelnõu kontseptsioon ja seaduseelnõu ja neid korraldab valdkonna ministeerium. 7) Eelnõu menetlemist Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus toetab töörühma juht või vajaduse korral töörühma juht koos mõne töörühma liikmega ja valdkonna ministeeriumi esindaja. 8) Valdkonna ministeeriumi juhtnöörid tegevuskava muutmiseks on töörühmale siduvad. Partnerite revisjonide puhul kooskõlastatakse tegevuskavas sisalduv revisjoni ajakava Justiitsministeeriumiga. 9) Töörühma juht või kokkuleppel mõni muu töörühma liige tagab, et teave töörühma töö käigu, tegevuskava, vahetulemuste ja lõpptulemuse kohta oleks Justiitsministeeriumi veebi kaudu avalikkusele jooksvalt kättesaadav. Töörühma koostatud materjali ei või Justiitsministeeriumi veebi panna enne, kui valdkonna ministeerium on andnud sellele heakskiidu. 10) Töörühma juht lepib komisjoni juhiga kokku komisjoni koosoleku aja ja edastab komisjoni koosolekul arutamisele esitatavad materjalid komisjoni juhile enne komisjoni koosolekut, jättes komisjoni liikmetele mõistliku aja nendega tutvumiseks. Töörühma juht osaleb komisjoni koosolekutel ja võtab vajaduse korral kaasa töörühma liikmeid või eksperte. 11) Töörühm võib kasutada piiritletud teemade analüüsiks või muudeks töödeks eksperte, kes ametlikku töörühma ei kuulu. 2.7.13 Revisjoni komisjon 1) Komisjonis on vähemalt viis liiget. 2) Komisjonis peavad olema esindatud valdkonna ministeeriumi valdkonna eest vastutav ametnik ja valdkonnaga seotud olulisemate asjaomaste institutsioonide esindajad. Kui tegemist ei ole Justiitsministeeriumi valdkonna revideerimisega, on Justiitsministeeriumi esindaja komisjonis esindatud. 3) Lisaks ametnikele on vähemalt pooled komisjoni liikmed selleks nõusoleku andnud valdkonna eksperdid, teadlased, suuremate huvirühmade või nende esindusorganisatsioonide esindajad. 4) Komisjoni liikmed valib valdkonna ministeerium ja kinnitab käskkirjaga. Partner kooskõlastab komisjoni liikmete määramise käskkirja eelnõu Justiitsministeeriumiga. 5) Komisjoni tööd juhib komisjoni juht, kes on valdkonna ministeeriumi revideeritava valdkonna eest vastutav ametnik. 6) Komisjoni juhi ülesandeks on komisjoni koosolekute juhtimine, valdkonna ministeeriumi heakskiidetud töörühma tegevuskava täitmise jooksev jälgimine ja töörühma juhi teavitamine võimalikest töörühma tööd mõjutavatest otsustest või seisukohtadest ministeeriumis. 7) Komisjoni liikmete tööd ei tasustata ja nendega ei sõlmita lepinguid. 31  8) Komisjoni liikmetele hüvitatakse Eesti piires koosolekule kohaletulekuks vajalik majutus- ja transpordikulu ning toitluskulud. Komisjoni koosoleku korraldamise kulud on abikõlbikud. 9) Komisjon arutab oma koosolekutel töörühma esitatud töö tulemusi ja annab töörühmale enda eksperditeadmistest lähtuvalt soovitusi ning teeb märkusi ja ettepanekuid (edaspidi komisjoni arvamus). Komisjoni arvamus ei ole töörühmale järgmiseks kohustuslik. 10) Komisjoni arvamusega mittenõustumise korral esitab töörühm selle kohta kirjalikud põhjendused kooskõlastustabelis, kui arvamuse esitanud komisjoni liige seda nõuab. Põhjendamise vajadust nimetab komisjoni liige koosolekul ja sellekohane ettepanek kantakse protokolli. 11) Komisjon ei võta oma koosolekutel vastu otsuseid. 12) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja fikseeritakse kohal olnud isikud (osalejate leht). 13) Komisjoni koosoleku saab lugeda toimunuks, kui kohal on või oma arvamuse on eelnevalt elektronposti teel esitanud vähemalt pooled komisjoni liikmetest. Kui ministeeriumi või huvirühma esindaval komisjoni liikmel ei ole võimalik koosolekul osaleda, saadab ta koosolekule enda asendaja vastavalt ministeeriumist või huvirühmast. 2.7.14 Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.04.2014 –31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 32  2.8. Õigusloomejuristide arendamine 2.8.1. Toetatav tegevus Toetust antakse õigusloomejuristide koolituste (edaspidi mõeldakse koolituste all ka Õigusloome akadeemiat, kui ei ole nimetatud teisiti) ja järelkasvuprogrammi korraldamiseks, sh: a) koolitus- ja järelkasvuprogrammi koostamine, sh selleks vajalikud küsitlused ja analüüsid; b) koolituste ja järelkasvuprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine, sh pilootprojekti ettevalmistamine ja läbiviimine; c) koolituste ja järelkasvuprogrammi tulemuslikkuse analüüs. 2.8.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine“. 2.8.3. Tegevuse oodatav tulemus Koolituste vahetu tulemus on õigusloomejuristide õigusalaste teadmiste ja muude kompetentside arendamine, ajakohastumine ja kinnistumine ning kogemusvahetuse ja omavahelise koostöö soodustamine ja parendamine. Järelkasvuprogrammi vahetu tulemus on õigusloomejuristide järelkasvu tagamine. Toetusega luuakse eeldused kvaliteetsema õigusloome kujundamiseks, mis väljendub õigustloovate aktide kvaliteedi paranemises. 2.8.4. Tegevuse väljund Teemakoolitustes või järelkasvuprogrammis osalejate minimaalne arv aasta kohta on 100 ning Õigusloome akadeemias 75. Teemakoolitus on piiritletud õiguslikule küsimusele või konkreetsele valdkonnale keskenduv koolitus, millel osalus ei sõltu eelnevast ega järgnevast osalusest mõnel muul teemakoolitusel. Iga teemakoolitus on käsitatav eraldiseisva koolitusena. Tabel 10. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) (2020) sagedus Koolitustel Osalus- 400 600 Seire Kord aastas osaluskordade arv kord 2.8.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on ministeeriumide ja Riigikantselei õigusloomejuristid, põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei) juures õigusloomega kokkupuutuvad juristid ning õigushariduse omandanud või õigusharidust omandavad riigiasutustes potentsiaalset tööle asuvad inimesed. Vabade kohtade olemasolu puhul kaasatakse koolitustele õigusloomes osalevad ministeeriumide sisuosakondade juristid ning ametite ja inspektsioonide juristid. 33 Õigusloomejurist on eelnõude juriidilist kvaliteeti tagav jurist (õigusosakondadega ministeeriumides õigusosakonna jurist). 2.8.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevuse vajadus tuleneb õiguspoliitika arengusuundadest aastani 2018 13 ja õiguspoliitika põhialustest aastani 203014. 2.8.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Justiitsministeerium. 2.8.8. Partnerid Partner on valitsusasutus või põhiseaduslik institutsioon, kes osaleb punktis 2.8.1 nimetatud tegevuses. 2.8.9. Omafinantseering Alates 01.01.2016 võib tegevuse elluviija nõuda koolitustel osalevalt partnerilt omafinantseeringu tasumist 15% ulatuses. 2.8.10. Nõuded koolitustele ja koolituse pakkujale ning järelkasvuprogrammile 1) Koolitused korraldatakse vastavalt Justiitsministeeriumi heakskiidetud õigusloomejuristide koolituste korraldamise lähteülesandele („Õigusloomejuristide koolituste läbiviimise lähteülesanne perioodil 2014–2020“). Alates 2021. a alustav Õigusloome akadeemia korraldatakse selleks eraldi koostatava lähteülesande alusel. 2) Koolitused õigusloomejuristidele peavad olema praktilise suunitlusega ja sisaldama näiteid õigusloomest. 3) Iga teemakoolituse juurde tuleb koostada koolitusmaterjal, mis oleks edaspidi kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehe vahendusel. 4) Koolitused võtavad arvesse koolitusvajadusi: a) kogemusega õigusloomejuristidele; b) õigusloometöösse sisenejatele ja kogemuseta õigusloomejuristidele, v.a Õigusloome akadeemia 5) Iga-aastase koolitusprogrammi teemad pakub välja Justiitsministeerium ja Õigusloome akadeemia puhul Justiitsministeerium koos õigusloomejuristide töörühmaga, arvestades seejuures valdkondliku komisjoni prioriteetidega, ja esitab need õigusloomejuhtide ümarlauale heakskiitmiseks. Õigusloomejuhtide ümarlaud teeb pärast iga-aastase koolitusprogrammi teemade ja valdkondliku komisjoni prioriteetidega tutvumist järgmise otsuse: c) kiidab koolitusprogrammi teemad heaks; d) kiidab koolitusprogrammi teemad tingimuslikult heaks, andes suunised, mida teemades muuta; e) ei toeta koolitusprogrammi teemasid. 6) Iga-aastase koolitusprogrammi teemade tingimuslikul heakskiitmisel on Justiitsministeeriumil kaks nädalat muudatuste tegemiseks. Muudetud koolitusprogrammi teemad esitatakse uuesti ümarlauale ülevaatamiseks. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/307032011001, p 21. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 34  7) Juristide järelkasvu arendamiseks koostab Justiitsministeerium järelkasvuprogrammi, arvestades seejuures valdkondliku komisjoni prioriteetidega. Enne järelkasvuprogrammi kinnitamist esitab Justiitsministeerium järelkasvuprogrammi ettepaneku õigusloomejuhtide ümarlauale tutvumiseks. 2.8.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.05.2014 – 31.12.2023.15 Koolitusi korraldatakse jooksvalt kuni aastani 2023. Koolitused korraldatakse vastavalt Justiitsministeeriumi heakskiidetud õigusloomejuristide koolituste korraldamise lähteülesandele („Õigusloomejuristide koolituste läbiviimise lähteülesanne perioodil 2014–2020“). Õigusloome akadeemia läbiviimiseks koostatakse igal aastal uus lähteülesanne uute koolitusteemadega. Koolitusprogrammi teemad pakub igal aastal välja Justiitsministeerium või Justiitsministeeriumiga õigusloomejuristide töörühm, arvestades seejuures valdkondliku komisjoni prioriteetidega. Tegevusi juristide järelkasvu tagamiseks korraldatakse vastavalt järelkasvuprogrammile. 15 Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse seoses 2020. aasta alguses välja kuulutatud riikliku eriolukorraga COVID- 19. Tegevuse elluviimine peatati kuni eriolukorra lõpuni, sh tühistati kõik koolitused, õppereisid jmt. 35  2.9. Õppereisid 2.9.1. Toetatav tegevus Toetust antakse õppereisideks Euroopa Liitu,väliseksperdi Eestisse toomiseks või Eesti enda ekspertidega õigusloomejuristidele suunatud konverentside, seminaride, kriisiõppuse vms ürituse korraldamiseks Eestis eesmärgiga tõsta õigusloome üldist kvaliteeti ning õppereiside tulemuslikkuse analüüsiks. Õppereisina on käsitatav viibimine mõne teise riigi teadusasutuse või riigiasutuse või EL institutsiooni juures või osalemine Eesti ekspertide osalusel toimuval õigusloomejuristidele suunatud konverentsil, seminaril, kriisiõppusel vms üritusel Eestis eesmärgiga tutvuda võõrriigi või selle institutsiooni õigusloome korralduse või õigusliku regulatsiooniga, olla teadlik õigusloomejuriste puudutavatest küsimustest nii Eestis kui välismaal või kohtuda välis- ja Eestisisest ekspertidega kogemusvahetuse soodustamiseks. 2.9.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärki „Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine“ ning järgmistesse tulemusnäitajatesse:  Nende õigusloomet arendavates tegevustes osalenute arv, kes pärast tegevuses osalemist olid tegevuse tulemusi kasutanud. 2.9.3. Tegevuse tulemus EL institutsioonide töö korralduse, teiste riikide ja nii välis- kui Eesti ekspertide kogemusest õppimine või sellega tutvumine on lisavõimalus tõsta õigusloomejuristide pädevust ja üldisemalt meie õigusloome kvaliteeti. 2.9.4. Tegevuse väljund Väljundiks on õppereisidel osaluskord. Eesti ekspertide osalusel toimuvate konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms ürituse puhul on osalejate minimaalne arv 75. Tabel 11. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) (2020) sagedus Õppereisidel Osaluskord 24 36 Seire Kord aastas osaluskordade arv 2.9.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on ministeeriumide, sh haldusala ja Riigikantselei ning põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei) juures õigusloomega kokkupuutuvad ametnikud, sh keeletoimetajad, revisjoni ettevalmistava etapi eksperdid, revisjoni etapi töörühmade liikmed ja õigusanalüüside koostajad. 36  2.9.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevuse vajadus tuleneb õiguspoliitika arengusuundadest aastani 2018 16 ja õiguspoliitika põhialustest aastani 203017. 2.9.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Justiitsministeerium. 2.9.8. Partnerid Partner on valitsusasutus või põhiseaduslik institutsioon, kes osaleb punktis 2.9.1 nimetatud tegevuses. 2.9.9. Omafinantseering Alates 01.01.2016 võib tegevuse elluviija nõuda õppereisil osalevalt partnerilt omafinantseeringu tasumist 15% ulatuses. 2.9.10. Tingimused toetatavatele tegevustele Õppereisi rahastatakse, kui selle ideekavandis on põhjendatud reisi või Eesti ekspertide osalusel Eestis toimuva konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms ürituse tegemise vajadust ja seost vähemalt ühega järgnevatest tingimustest: 1) revisjoni raames taotletakse ühe või mitme revisjoni ettevalmistava etapi eksperdi või revisjoni etapi töörühma liikme või valdkonna ministeeriumi esindaja reisi Euroopa Liidu riiki, mille valdkondlikku õiguslikku regulatsiooni soovitakse lähteülesande või analüüsi kohaselt lahenduste väljatöötamisel aluseks võtta; 2) positiivse rahastamisotsuse saanud õigusanalüüsi raames taotletakse analüüsi koostaja või valdkonna ministeeriumi esindaja reisi Euroopa Liidu riiki, kui meetme vahenditest rahastatava õigusanalüüsi käigus on ilmnenud vajadus välisriigi regulatsiooniga tutvumiseks teha sellesse riiki õppereisi; 3) õigusloomejuhtide ümarlaua raames taotletakse õigusloomejuhtidele või nende määratud isikutele oma asutuses reisi Euroopa Liidu riiki või institutsiooni eesmärgiga tutvuda teise riigi või institutsiooni õigusloome korralduse või õigusliku regulatsiooni sellise küsimusega, mis puudutab kõiki ministeeriume (horisontaalne küsimus). Õigusloomejuhtide ümarlaua raames toimuvast õppereisist peavad osa võtma vähemalt pooled ümarlaual osalevate asutuste esindajad; 4) Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis või Eesti Euroopa Liidu suunalise poliitika raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika“ prioriteetsena nimetatud ja vähemalt kahte ministeeriumi puudutava EL õigusakti ülevõtmise või rakendusaktide väljatöötamise raames asjaomaste ministeeriumide õigusloomega kokkupuutuvate ametnike reisi eesmärgiga tutvuda EL õigusakti tõlgenduspraktika või välisriigi regulatsiooniga; 5) õigusloomejuhtide ümarlaua eestvedamisel taotletakse konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms ürituse korraldamist Eestis kõiki ministeeriume (horisontaalne küsimus) puudutavas aktuaalses õigusloomelises küsimuses käesoleva käskkirja punktis 2.9.5 nimetatud sihtrühmale. Üritusele kaasatakse kõnelejate ja töötubade läbiviijatena vastava valdkonna eksperte Eestist ning vajadusel ja võimalusel kaasatakse väliseksperte; 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/307032011001, p 21. 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 37  6) eelnimetatud viiest eesmärgist ühe saavutamiseks väliseksperdi Eestisse toomiseks. 2.9.11. Rahastamise ettepaneku algatajale esitatavad nõuded 1) Õppereisi rahastamise ettepaneku algatajaks on: a) revisjoni raames töörühma juht või ekspert; b) positiivse rahastamisotsuse saanud õigusanalüüsi puhul õigusanalüüsi tellija; c) õigusloomejuhtide ümarlaua raames või selle eestvedamisel õigusloomejuhtide ümarlaua liige; d) EL õigusakti ülevõtmise või rakendamise eest vastutava ministeeriumi esindaja. 2) Ettepaneku algataja peab esitama Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonnale õppereisi ideekavandi, mis sisaldab reisi tegemise vajaduse põhjendust ja selle vastavust abikõlblikkuse nõuetele, õppereisi programmi (sh kohtumised valdkonna ekspertidega ja muud õppereisi jooksul kavandatavad tegevused), vastuvõtja või Eestisse saabuva eksperdi või Eesti eksperdi kirjalikku nõusolekut ning reisi eeldatavat eelarvet. 3) Kui ideekavandi esitab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond, hindab ideekavandi vastavust toetuse andmise vastavustingimustele Justiitsministeeriumi üldosakond. 2.9.12. Tegevuste valiku põhimõtted 1) Tegevusi rahastatakse jooksva taotlemisega laekuvate ideekavandite alusel. 2) Toetuse aastate- ja teemadepõhise ühtlasema jaotamise eesmärgil võib Justiitsministeerium taotlemise ajutiselt sulgeda. Taotlemisvõimaluste ja taotlemise ajutise sulgemise info tehakse kättesaadavaks õigusloomejuhtide ümarlaua kaudu. 3) Ideekavandeid vaatab läbi Justiitsministeerium nende laekumise järjekorras. 4) Kui taotletava õppereisi jaoks eelarves vahendeid ei ole, palub Justiitsministeerium taotlust korrigeerida reaalseid vahendeid silmas pidades, säilitades seejuures vastavuse eeltoodud tingimustele, mis on õppereisidele seatud. Kui taotletava õppereisi eelarvet ei muudeta, jätab Justiitsministeerium taotluse rahuldamata ja vaatab läbi järjekorras järgmisena esitatud taotluse. 5) Õppereisi toimumisega seonduva töö korraldab Justiitsministeerium. 2.9.13. Aruandlus Õppereisi käimise kohta tuleb esitada Justiitsministeeriumile aruanne, mis sisaldab ülevaadet sellest, kus käidi ja kellega kohtuti ning millist teavet programmi tegevuste paremaks elluviimiseks saadi. 2.9.14. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.01.2015 –31.12.2023.18 Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 18 Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse seoses 2020. aasta alguses välja kuulutatud riikliku eriolukorraga COVID- 19. Tegevuse elluviimine peatati kuni eriolukorra lõpuni, sh tühistati kõik koolitused, õppereisid jmt. 38  2.10.Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid19 20 2.10.1. Toetatav tegevus Toetust antakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsideks, mis mh tagavad uute muudatuste sobivuse ja kooskõla Eesti õigussüsteemiga. EL õiguse analüüsimist kasutatakse EL direktiivide ülevõtmiseks või EL määruste rakendamiseks, et leida Eesti õiguse parendamiseks või EL õigusega kooskõlla viimiseks parimad lahendused. EL õiguse ülevõtmiseks koostatavas analüüsis võib jätta kaasnevad mõjud hindamata, kui need on hinnatud juba varasema menetluse käigus või hinnatakse neid menetluse mõnes teises etapis. 2.10.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Tegevustega panustatakse meetme alaeesmärkidesse „Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel“ ja „Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine“. 2.10.3. Tegevuse oodatav tulemus Toetuse tulemusena tõuseb ministeeriumide analüüsivõimekus EL õiguse analüüsimisel ja alternatiivsete õiguslike lahenduste kaalumisel. Täiendavate ekspertide kaasamise teel on leitud Eesti õiguse jaoks parimad ja õigemad lahendused. 2.10.4. Tegevuse väljund Tegevuste väljundina valmib 2 analüüsi. EL õiguse analüüsid aitavad tõsta EL ülevõtmiseks ja rakendamiseks vajalikku analüüsivõimekust. Tabel 12. Meetme tegevuse väljundnäitaja ning selle sihttasemed Näitaja nimetus Mõõtühik Sihttase Sihttase Andmeallikas Aruandluse (2018) (2022) sagedus Tehtud analüüside Analüüs 0 2 Seire Kord aastas arv 2.10.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuste sihtrühm on valitsusasutused ja teised poliitikakujundamise osalised. Tegevustes osalevad analüüsivõimekuse arendamisega seotud teenistujad ja seotud valitsusvälised huvirühmad. 2.10.6. Partnerid 1) Analüüside läbiviimise partner on ministeerium, kes osaleb toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. 19 Muudatus jõustus ja tegevustega alustati alates 1. juunist 2021. Vastav muudatus tehti valdkondlikus komisjonis 1.06.2021. Tegevusega alustamisel ei olnud ettenähtavate rahaliste vahendite suurus teada, mistõttu rahaliste vahendite ümbertõstmise osas muudatust ei tehtud. 20 2021. aasta lõpu muudatuste tegemisel on tegevusele suunatud rahalised vahendid, mistõttu tuuakse ka tegevus eraldi punktina välja. Muudatus tehti valdkondlikus komisjonis 7.12.2021. 39  2) Ministeerium osaleb analüüside algatamisel. Analüüsi teostamisse kaasatud ministeeriumid kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse lõpliku tehnilise kirjelduse (pakkumuse ettepaneku) koostamisse analüüsi tellimiseks, osalema analüüsi tegemiseks esitatud pakkumuste hindamises, toetama analüüsi teostajaid nende töös ning hindama tehtud töö vastavust tellitule ning tagama omaosaluse. 3) Justiitsministeerium sõlmib analüüsi partneriga koostöölepingu, milles täpsustatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord tegevuse elluviimisel. 4) Analüüsi teostamisel korraldab Justiitsministeerium kavandatavate hangete ettevalmistamise ja läbiviimise, lepingute ettevalmistamise ja nende täitmise jälgimise, teenuste osutajatega arveldamise ja tegevuste aruandlusega seonduva töö. 2.10.7. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused lähtuvad Haldusvõimekuse arendamise ja OECD riigivalitsemise raporti soovituste rakendamise tegevuskavast, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2021-2023, õigusloomepoliitika põhialustest aastani 2030 21 ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjast22. 2.10.8. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Justiitsministeerium. 2.10.9. Analüüside maksumus Analüüside abikõlblik EL toetus 23 ühe analüüsi kohta on kuni 15 000 eurot. Kui tegevus on algatatud koostöös ühe või mitme ministeeriumiga, siis kogub Justiitsministeerium tegevuse elluviijana partneritelt kokku omaosalust vähemalt 15% tegevuse maksumusest. Seda ületavas osas on omaosaluse tasumine ministeeriumide vahel kokkuleppeline. Partneritelt kogutavat omaosalust kasutatakse mitteabikõlblike kulude katteks. Justiitsministeerium kohustub arvet pidama omaosaluse katteks kogutavate vahendite üle. 2.10.10. Tegevuse korraldus 1) Analüüsi algatamise ettepaneku teeb ministeerium, mille meetme vastavust, sh eesmärkidele ja maksumusele, hindab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond. 2) Analüüsi algatamise ettepanekus tuleb põhjendada analüüsi vajadust, kirjeldada eesmärki ja sisu, ulatust ning esitada eeldatav ajakava ja maksumus. 3) Analüüsi algatamise ettepanek esitatakse õigusloomejuhtide ümarlaua raames tegutsevale töörühmale heakskiitmiseks. Töörühm vaatab taotlusi rahaliste vahendite olemasolul läbi igakuiselt. 4) Õigusloomejuhtide ümarlaua töörühm hindab ettepaneku prioriteetsust lähtuvalt järgmistest aspektidest: a. analüüsitavatel teemadel on seos valitsuse poliitika ja prioriteetidega; b. analüüsitavad teemad puudutavad rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisala; c. analüüsitavad teemad puudutavad Eesti õigussüsteemi jaoks põhimõttelisi, aktuaalseid ja uudseid õiguslikke küsimusi; d. analüüsi läbiviimine on teostatav ja rakendatav, sh on olemas vastavad rahalised vahendid. 5) Õigusloomejuhtide ümarlaua töörühm teeb pärast analüüsi algatamise ettepaneku sisulist läbivaatamist järgmise otsuse: a. kiidab analüüsi algatamise ettepaneku heaks; 21 Õiguspoliitika põhialused aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 22 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 23 st EL toetus +riiklik kaasfinantseering 40  b. kiidab analüüsi algatamise ettepaneku tingimuslikult heaks, leides, et seda tuleb täpsustada, sh maksumuse osas; c. ei toeta analüüsi algatamise ettepanekut. 2.10.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.06.2021–31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Analüüsi algatamise ettepanekute esitamise info saadetakse laiali õigusloomejuhtide ümarlaua kaudu. 41  3. Eelarve Tabel 13. Eelarve Meetme Meetme (ala)tegevus EL toetuse EL toetuse Riiklik Oma- Meetme Mitte- tegevuse summa (€) osakaal kaas- finantse tegevuse abikõlblik nr abikõlblikust finantsee- ering (€) abikõlblik kulu (€) meetmete kogumaksumus ring (€) kogu- nimekirja est, % maksumus s (€) Projekt 1 – Riigikantselei 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine 2 009 382 85 354597 0 2 363979 433 838 Projekti administreerimine 80269 85 14165 0 94434 Projekt 1 Kokku 2 089 6512425 85 368 762 0 2 458 413 433 838 Projekt 2 – Riigikantselei 12.2.2 Kaasamise arendamine 357 874 85 0 63154 421028 0 Projekti administreerimine 14 05726 85 0 2481 16538 0 Projekt 2 Kokku 371 931 85 0 65635 437566 0 Projekt 3 - Eesti Tööandjate Keskliit 24 Struktuurifondide rakenduskava eelarve tehnilise kohenduse tõttu tuli vähendada kõikide meetmete eelarveid 1% võrra. Haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni otsusega tehakse poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise meetme eelarve 1% vähendamine mõjude hindamise süsteemi arendamise projekti arvelt, vähendades ühtlasi ka väljundnäitajaid. Muudatus viidi käskkirja sisse 2017. aastal. 2020. aastal suurendati eelarvet vastavalt Avatud riigivalitsemise arendamise komisjoni 18.02.2020 otsusele ning Vabariigi Valitsuse 19.3.2020 korraldusele nr 83 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kogusummas 365 000 eurot. 25 2021. aasta juunis vähendati majanduskulusid, mille arvelt suurendati sama projekti administreerivad kulusid ning tegevuse 12.2.5 tegevuskulusid. Vastav otsus tehti Avatud riigivalitsemise arendamise komisjonis 1.06.2021. 26 2021. aasta juunis vähendati majanduskulusid, mille arvelt suurendati sama projekti administreerivad kulusid. Vastav otsus tehti Avatud riigivalitsemise arendamise komisjonis 1.06.2021. 42 Meetme Meetme (ala)tegevus EL toetuse EL toetuse Riiklik Oma- Meetme Mitte- tegevuse summa (€) osakaal kaas- finantse tegevuse abikõlblik nr abikõlblikust finantsee- ering (€) abikõlblik kulu (€) meetmete kogumaksumus ring (€) kogu- nimekirja est, % maksumus s (€) 12.2.3 Eesti Tööandjate Keskliidu 200 000 85 0 35 294 235 294 0 poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine Sh projekti administreerimine 0 85 0 0 0 0 Projekt 3 Kokku 200 000 85 0 35 294 235 294 0 Projekt 4 - Eesti Ametiühingute Keskliit 12.2.3 Eesti Ametiühingute Keskliidu 199328 85 0 35175 234503 1070 poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine Projekti administreerimine 0 85 0 0 0 Projekt 4 Kokku 199328 85 0 35175 234 503 1070 Projekt 5 – Rahandusministeerium 12.2.4 Strateegilise juhtimise arendamine 1735 250 85 306 221 0 2041 471 0 Projekti administreerimine 0 85 0 0 0 0 Projekt 5 Kokku 173525027 85 306 221 0 2041 471 0 Projekt 6 – Riigikantselei 12.2.5 Rakke- ja eksperdirühmad ning 2064 18528 85 0 364268 2428453 0 nõuandvad kogud Projekti administreerimine 76115 85 0 13432 89547 0 Projekt 6 Kokku 2 140 300 29 85 0 377700 2518000 0 Projekt 7 – Justiitsministeerium 27 Eelarvet suurendatakse vastavalt Avatud riigivalitsemise arendamise komisjoni 18.02.2020 otsusele ning Vabariigi Valitsuse 19.3.2020 korraldusele nr 83 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kogusummas 365 000 eurot. 28 Eelarvet suurendatakse vastavalt Avatud riigivalitsemise arendamise komisjoni 18.02.2020 otsusele ning Vabariigi Valitsuse 19.3.2020 korraldusele nr 83 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ kogusummas 200 000 eurot. 29 2021. aasta juunis suurenesid majanduskulud tegevuse 12.2.1 tegevuskulude arvelt ning osa tegevuse 12.2.5 tegevuskulusid tõsteti sama projekti administreerivateks kuludeks. Vastav otsus tehti Avatud riigivalitsemise arendamise komisjonis 1.06.2021 43 Meetme Meetme (ala)tegevus EL toetuse EL toetuse Riiklik Oma- Meetme Mitte- tegevuse summa (€) osakaal kaas- finantse tegevuse abikõlblik nr abikõlblikust finantsee- ering (€) abikõlblik kulu (€) meetmete kogumaksumus ring (€) kogu- nimekirja est, % maksumus s (€) 12.2.6 Õiguse revisjon 1207 382 85 213 067 0 1420 449 0 30 Projekti administreerimine 0 85 0 0 0 0 Projekt 7 Kokku 1207382 85 213 067 0 0 1420 449 Projekt 8 – Justiitsministeerium 12.2.7 Õigusloomejuristide arendamine 266701 85 13 005 34060 313 76531 0 Õppereisid 52 074 85 3958 5232 61264 0 Projekti administreerimine 0 85 0 0 0 0 EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise 22 950 85 4050 0 27 000 4 765 analüüsid32 Projekt 8 Kokku 341725 85 21 012 39 292 402029 33 0 30 Muudatus jõustub, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muudatused ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud need muudatused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas 2019. aasta alguses. Muudatus on seotud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis tegevuse 12.2.7 ja 12.2.8. eelarve vähendamisega kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus). 2020. aastal vähendati meetme eelarvet projektijuhtimise kulude jaotuse korrektuuriga kogusummas 30 000 eurot. 31 2021. aasta detsembris tõsteti tegevuse 12.2.7 õppereiside eelarvest õigusloomejuristide arendamisele juurde 1 440 eurot. Koondeelarve jäi samaks. 32 2021. aasta detsembris lisatud tegevus õigusloome arendamise alla. Vastav muudatus tehtud valdkondlikus komisjonis 7.12.2021. 33 Muudatus jõustub, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muudatused ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud need muudatused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas 2019. aasta alguses. Muudatus on setud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis tegevuse 12.2.7 ja 12.2.8. eelarve vähendamisega kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus), 2020. aastal suurendati meetme eelarvet projektijuhtimise kulude jaotuse korrektuuriga kogusummas 30 000 eurot. 2021. aasta alguses tõsteti tegevuse 12.2.7 Õigusloome arendamine kogueelarvet ümber. Õigusloomejuristide arendamise tegevusele tõsteti juurde 13 700 eurot õppereiside eelarvest. Koondeelarve tegevusel 12.2.7 jäi 2021. aasta alguses samaks. 44 Meetme Meetme (ala)tegevus EL toetuse EL toetuse Riiklik Oma- Meetme Mitte- tegevuse summa (€) osakaal kaas- finantsetegevuse abikõlblik nr abikõlblikust finantsee- ering (€) abikõlblik kulu (€) meetmete kogumaksumus ring (€) kogu- nimekirja est, % maksumus s (€) Kokku 8285 566 909 063 553111 9747 725 439673 45  4. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Meede panustab järgmistesse läbivatesse teemadesse: 1) Riigivalitsemine – Kõik meetme tegevused on suunatud riigivalitsemise paremale korraldamisele. Eelkõige toetavad meetme tegevused arendustegevusi ja koostööd. 2) Võrdsed võimalused – Meetme tegevustel, eriti kaasamise arendamisel ja mõjude hindamisel, võib olla mõju soolisele võrdsusele, erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele, puuetega inimeste võrdsetele õigustele ja võimalustele ning võrdsete võimaluste tagamisele sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks mõjuanalüüside tegemise metoodika kohaselt hinnatakse mõjuanalüüse tehes ka mõju võrdsele kohtlemisele ja soolisele võrdõiguslikkusele, hinnates tegevuste mõju meestele ja naistele, erinevast rahvusest ja vanuses inimestele. Aluseks selliste analüüside tegemisel on (statistilised) andmed, mis on eristatavad kõnealuste rühmade kaupa. Koolituste jms kokkusaamiste korraldamisel tuleb arvestada, et asjakohased koolitused oleksid vajaduse korral ligipääsetavad ka puudega inimestele või teise emakeelega sihtrühmadele. Näiteks konkreetsete kaasamise kaasuste juures tuleb vajaduse korral kõrvaldada takistused asjakohaste sihtrühmade kaasamisel (nt kujundades kaasamise meetodi vastavalt sihtrühmale, võimaldades vajaduse korral puuetega inimestele invatransporti, osalemist nägemis- või kuulmispuudega inimestele, vene- või ingliskeelset tõlget vms). 3) Infoühiskond – Investeeringud infosüsteemidesse on toetuse andmise tingimuste kohaselt abikõlblikud (nt on võimalik kasutada nutikaid e-lahendusi kaasamisel, strateegilisel planeerimisel, mõjude hindamisel). Meede haakub „avatud andmete“ initsiatiiviga. 4) Regionaalareng – regionaalarengusse ja regionaalpoliitika üldistesse eesmärkidesse panustab meede eeskätt mõjude hindamise süsteemi ja kaasamise arendamise ning rakke-ja eksperdirühmade tegevuste kaudu. Mõjude hindamise süsteemi arendamise tegevused võimaldavad muuhulgas tõhustada regionaalsete mõjude hindamist ja arvestamist õigusloomes ja valdkondlike arengukavade koostamisel. Meetme tegevustel on eeldatavalt toetav mõju kohalikule ning regionaalsele arendus-ja planeerimisvõimekusele. Kaasamise arendamise tegevustes edendatakse teiste hulgas ka kohalike ja piirkondlike huvirühmade kaasatust ning võimekust osaleda poliitikakujundamises. Samuti kaasatakse meetmest toetatavate riigivalitsemise strateegiliste küsimuste lahendamise rakke-ja eksperdirühmade tegevustesse vastavalt teemale ka kohalike ja regionaalsete organisatsioonide esindajaid. Regionaalse mõju aspektidele „piirkondlike erinevusi tasakaalustava arengu soodustamine“ ja „piirkondade eripäradega arvestamine ja nende spetsiifiliste arengueelduste oskuslikum ärakasutamine“ ning „piirkondade terviklikkuse ja keskus-tagamaa seoste tugevdamine“ olulised mõjud puuduvad. 5) Keskkonnahoid ja kliima – keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse panustab meede eeskätt mõjude hindamise süsteemi tegevuste kaudu. Mõjude hindamise süsteemi arendamise tegevused võimaldavad muuhulgas tõhustada keskkonnamõjude hindamist ja arvestamist õigusloomes ja valdkondlike arengukavade koostamisel. Meetme tegevustel, eriti mõjude hindamisel ja rakkerühmadel, võib olla mõju keskkonnahoiu ja kliima läbivale teemale sõltuvalt algataatavate tegevuste valdkonnast. 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1) Kulutusi on võimalik teha meetme tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks kooskõlas käesolevas käskkirjas sätestatuga ning Vabariigi Valitsuse määrusega „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetustest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, 46  toetuse väljamaksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) kehtestatud tingimustel ja korras. 2) Abikõlblikud on järgmised kulud: a) uuringud, analüüsid, ekspertiisid ja küsitlused nende tulemuste avalikustamise kulud; b) personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 3; c) konsultatsioon, kirjandus; d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine; e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste ja koolitus- ja arenguprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; f) temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemise tasud; g) lähetuse kulud; h) transport ja majutus; i) tõlke kulud; j) trükised; k) teavitamiskulud, sh veebidisain ja majutus, meened; l) tarkvara litsentsid või veebipõhiste tarkvaralahenduste teenustasud; m) infotehnoloogilised lahendused. Järgnev tabel annab ülevaate abikõlblikest kuludest tegevuste kaupa. X-ga märgitud kulud on vastava tegevuse puhul abikõlblikud. Tabel 14. Abikõlblikud kulud tegevuste kaupa Meetme (ala)tegevus a) b) c) d) e) f) g h i) ) ) 12.2.1.1 Mõjude hindamise x x x x x x x x süsteemi arendamine 12.2.1.2 Tulevikuanalüüside x x x x tegemine 12.2.1.3 Õigusanalüüside tegemine x x x x 12.2.2 Kaasamise arendamine x x x x x x x x 12.2.3.1 Eesti Tööandjate x x x x x x x Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 12.2.3.2 Eesti Ametiühingute x x x x x x x Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 12.2.4 Strateegilise juhtimise x x x x x x34 x x arendamine 12.2.5 Rakke- ja eksperdirühmad x x x x x x x x ning nõuandvad kogud 12.2.6 Õiguse revisjon x x x x x x x x 12.2.7.1 Õigusloomejuristide x x x x x x x x arendamine 12.2.7.2 Õppereisid x x x x x x x x 12.2.7.3 EL õiguse ülevõtmise ja x x x x x rakendamise analüüsid 34 Arendustegevused (konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemine) on mõeldud ka tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetavale meeskonnale. 47  3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: a) toetust saavate asutuste üldkulud; b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; c) ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärkide saavutamiseks. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 1) Toetust makstakse vastavalt STS2014_2020 §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11–13 ja §-i 14 lõike 1 punktile 1. 2) Toetust makstakse tegelike kulude alusel. 3) Tegevuse elluviija või volitatud esindaja esitab rakendusüksusele etteantud vormil maksetaotluse. Maksetaotlusele lisab tegevuse elluviija või volitatud esindaja kuludokumentide ja vajaduse korral tasumist tõendavate dokumentide koopiad ning riigihanke alusdokumendid ja nendega seotud dokumendid, sh lepingud ja nende muudatused ning rakendusüksusele nõudmisel muud asjakohased dokumendid abikõlblikkuse kontrollimiseks. 4) Maksetaotlus esitatakse struktuuritoetuste registri väliselt, juhul kui seda ei ole võimalik esitada struktuuritoetuste registri kaudu. 5) Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist. Vastavalt ühendmääruse § 13 lõike 1 alusel võib toetuse saaja maksetaotlusi rakendusüksusele esitada 17. jaanuarini 2024. 7. Tegevuse elluviija kohustused Tegevuse elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas ettenähtule STS2014_2020 §-s 24 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on tegevuse elluviija kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) teavitama toetuse saamise võimalustest; 3) esitama rakendusasutuse nõudmisel täiendatud väljumisstrateegia, tegevuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa, ülevaate tegevuste rakendamisest ja detailse tegevuskava või seirearuande täpsustused; 4) rakendama meetme tegevust vastavalt punktis 3 nimetatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele. Juhul kui punkti 3 kohaselt esitatud tegevuste detailses kirjelduses jäetakse tegevusi ära või lisatakse tegevusi juurde, teavitama rakendusasutust ja rakendusüksust muutustest e-kirjaga; 5) teavitama rakendusasutust, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 6) kooskõlastama rakendusasutusega ametiasutuse ametnike või töötajate personalikulud, millele toetust taotletakse; 7) juhul kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; rakendusüksuse kohustus on säilitada vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid 10 aastat (VTA määrus art 6 p 4); elluviijale VTA määruse alusel antud abi koos käskkirja alusel antava vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. 48  8) riigihangete korraldamisel järgima STS2014_2020 § 26. Kui lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ja kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama hanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 9) juhul kui meetme tegevus teenib tulu, siis kohaldama puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 10) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist. 8. Partneri kohustused Partnerile kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas ettenähtule STS2014_2020 §-s 25 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides partneritele sätestatud kohustused. Ühtlasi on partner kohustatud: 1) rakendama tegevusi eesmärgipäraselt ja kasutama toetust säästlikult; 2) esitama rakendusasutuse või tegevuse elluviija nõudmisel tegevuse eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa, ülevaate tegevuste rakendamisest ja detailse tegevuskava või seirearuande täpsustused; 3) rakendama meetme tegevust vastavalt kinnitatud detailsele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 4) teavitama rakendusasutust ja elluviijat, kui samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 5) juhul kui meetme raames antav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) artikli 3 mõistes, kohaldama nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; rakendusüksuse kohustus on säilitada vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid 10 aastat (VTA määrus art 6 p 4); partnerile VTA määruse alusel antud abi koos käskkirja alusel antava vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja sellele vahetult eelneva kahe majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot; 6) riigihangete korraldamisel järgima STS2014_2020 § 26. Kui lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ja kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või sellest suurem, kuid jääb alla lihthanke piirmäära, siis küsima vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama riigihanke kohta teate. Kui pakkujate paljususe puudumise tõttu võrreldavaid pakkumusi ei küsita või teadet ei avalikustata, põhjendama eduka pakkumuse valikut; 7) juhul kui meetme tegevus teenib tulu, siis kohaldama puhastulu mahaarvamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65 lõikes 8 sätestatut; 8) säilitama toetatavate tegevuste elluviimisega seotud dokumente, sh abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid neli aastat alates sama aasta 31. detsembrist kui lõppmakse laekus enne 30. juunit, juhul kui lõppmakse laekus pärast 30. juunit, siis alates järgneva aasta 31. detsembrist. 9. Tegevuste tulemuslikkuse seire ja hindamine 1) Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele vormikohase meetme tegevuse vahearuande ja tegevuste detailse kirjelduse jooksva eelarveaasta kohta üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks. 2015. aasta aruanne esitatakse 31. märtsiks. Juhul kui 49  tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.Seirearuanne ja tegevuste detailne kirjeldus sisaldavad ülevaadet tegevustest ja finantsprogressist, eesmärkide ja näitajate saavutamisest, elluviija hinnangut tegevuse tulemuslikkusele, ülevaadet jooksval eelarveaastal plaanitud tegevuste kohta ja nende maksumuse kohta ning muud toetuse elluviimisega seotud seireinfot. 2) Tegevuse elluviija esitab rakendusüksusele ja rakendusasutusele vormikohase meetme tegevuse lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuse lõppemisest, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2024, mis on vastavalt. ühendmääruse § 13 lõike 1 alusel võib toetuse saaja viimase maksetaotluse esitamise tähtaeg rakendusüksusele 35. 3) Juhul kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 4) Rakendusasutus ja rakendusüksus kontrollivad vahe- või lõpparuannet ning tegevuste detailset kirjeldust (edaspidi koos seirearuanne) 20 tööpäeva jooksul selle laekumisest. 5) Puuduste esinemisel seirearuandes annab rakendusasutus tegevuse elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. 6) Rakendusasutusel on õigus igal ajal küsida tegevuse elluviijalt lisainfot meetme tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 7) Tegevuse elluviija kohustub esitama rakendusasutusele küsitud info. 8) Seire käigus kogutud info edastatakse STS2014_2020 § 33 alusel moodustatud valdkondlikule komisjonile, kes võib seireinfole tuginedes teha ettepanekuid käesoleva käskkirja muutmiseks, auditi läbiviimiseks või tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks. 9) Rakendusasutus algatab vajaduse korral seireinfole tuginedes või valdkondliku komisjoni soovitusel käesoleva käskkirja muutmise, auditi või hindamise. 10) Tegevuse elluviija kohustub andma igakülgse sisulise panuse seiresse, auditisse või hindamisse. 10. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 1) Rakendusasutus võib muuta toetuse andmise tingimusi tuginedes seireinfole, valdkondliku komisjoni soovitustele, rakendusüksuse või tegevuse elluviija ettepanekutele või kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste edukaks elluviimiseks või tegevuse elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 2) Rakendusüksus võib tegevuse elluviijale või rakendusasutusele teha ettepanekuid meetme tegevuste eelarve muutmiseks, kui seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik meetme tegevuste eduka elluviimise tagamiseks. 3) Juhul, kui elluviija planeerib muudatusi alategevuste eelarvetes kuni 10% ulatuses kinnitatud eelarvest, sealhulgas mitte ületades meetme tegevuste koondeelarvet, ei ole vaja toetuse andmise tingimustes eelarve muudatust teha, kui elluviija on e-maili teel kooskõlastanud eelarve muutmise nii rakendusasutuse kui rakendusüksusega enne tegelike kulude tegemist36. 4) Meetme tegevuse tingimuste muutmist ei saa taotleda sagedamini kui korra kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas rakendusasutuse eelnev nõusolek. 5) Meetme tegevuse tingimuste muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega, valdkondlikku komisjoni kuuluva rakendusasutusega ning käesoleva käskkirjaga hõlmatud meetme tegevuse elluviijaga. 35 2023. aasta veebruaris on täiendatud lõpparuande esitamise tähtaegasid. 36 2023. aasta veebruaris on täiendatud tegevuste eelarvete muutmise korda, mis on seotud tegevuste lõppemisega. 50  11. Finantskorrektsioon Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt STS2014_2020 §-dele 45–47. Toetus makstakse tagasi vastavalt STS2014_2020 §-dele 48–49. 51 Lisa: Kodifitseerimise ja revisjoni läbiviimise metoodika 1. Kodifitseerimine ja revisjon käesoleva projekti raames tähendab kehtiva õiguse korrastamist ja edasiarendamist kindlaksmääratud valdkonnas. Kodifitseerimise ja revisjoni käigus analüüsitakse võrdlevalt läbi kogu kodifitseeritava või revideeritava valdkonna õigusloome (nii riigisisene, EL kui ka rahvusvaheline õigus) ja kohtupraktika. Analüüsiks kasutatakse ka asjakohast erialakirjandust. Kodifitseerimise ja revisjoni eesmärk on korrastada kodifitseeritavat või revideeritavat õiguse valdkonda nii, et õiguskord muutuks selgemaks ja seeläbi oleks vajamineva regulatsiooni leidmine õiguse rakendajale lihtsam. Samuti on kodifitseerimise või revisjoni eesmärk ühtlustada kodifitseeritava või revideeritava valdkonna õigusliku regulatsiooni kvaliteeti. Kodifitseerimise või revisjoni eesmärk ei ole tingimata kehtivate õigusnormide muutmine, täiendamine või ümberstruktureerimine, kuid see võib mitmel juhul osutuda vajalikuks. 2. Vajaduse korral muudetakse või täiendatakse olemasolevaid regulatsioone. Muutmise või täiendamise vajadus võib tuleneda eelkõige järgnevast: - kodifitseeritavad või revideeritavad õigusaktid või õigusnormid on üksteisele vastukäivad; - kodifitseeritavad või revideeritavad õigusaktid või õigusnormid ei ole enam ajakohased; - kehtiv regulatsioon on puudulik; - kehtivad normid ei ole praktikas andnud soovitud tulemusi; - kehtivas õiguses sisalduv norm toob kaasa põhjendamatut bürokraatiat või on rakendaja suhtes muul moel põhjendamatult koormav; - EL õiguse ülevõtmine ei ole olnud korrektne või põhjendatud; - eriosa regulatsioon ei vasta seadustiku üldosas sisalduvatele üldpõhimõtetele. 3. Kodifitseerimist või revisjoni alustatakse reeglina üldossa kuuluvate normide analüüsist, millele järgneb üldosa normide sõnastuse kirjapanek, sellele järgnevad samad tegevused eriosa normide ja rakendussätete puhul Põhjendatud juhtudel ei tule eelmises lauses nimetatud põhimõttest lähtuda Eelnõu koostamisel tuleb lähtuda hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetest. 4. Kodifitseerimise või revisjoni käigus tuleb püüda leida võimalusi, kuidas olemasolevaid tarbetuid protseduure ja põhjendamatuid nõudeid lihtsustada nii, et soovitud eesmärgi saavutamiseks kulub kokkuvõttes vähem aega tingimusel, et olulised õigushüved on jätkuvalt kaitstud. Lihtsustamine tähendab seejuures isiku ja halduse vahelises suhtluses eeskätt isiku suhtes selgemate, lihtsamini täidetavate ja väiksemat ajakulu nõudvate normide kehtestamist. Ka asutuste suhtes kehtivate normide lihtsustamine on lubatud, kuid seejuures ei tohi normide täitmine muutuda isikutele aja- ega ressursimahukamaks. Lihtsustamiseks võiks eeskätt lähtuda järgmistest haldusmenetluse seaduse mõttega kooskõlas olevatest põhimõtetest: 52 - isikult ei nõuta nende dokumentide või andmete esitamist, mida isik on korra juba esitanud või mida haldusasutusel on võimalik saada teistelt asutuselt; - ühe eesmärgi saavutamise (nt keemiatehase rajamine) raames erinevate tegevuste korral, milles osalevad erinevad haldusorganid, antakse ühele haldusorganile kogu protsessi koordineerimise ülesanded; - võimaluse korral luua võimalus elektrooniliseks menetluseks; - isik ei pea ühe ja sama toimingu tegemiseks suhtlema mitme asutusega. Kontseptsioonis ja eelnõu seletuskirjas tuleb eraldi selgitada, mil moel uued normid ja menetlusskeemid senistega võrreldes lihtsustuvad. 5. Kehtivate õigusaktide analüüsi käigus ja eelnõu koostamisel tuleb ühtlustada ja vajaduse korral uuendada erinevates valdkonna seadustes kasutatavat terminoloogiat. 6. EL õiguse normide ülevõtmise korrektsust ja põhjendatust tuleb kontseptsiooni ja analüüsi koostamise käigus analüüsida ja hiljem eelnõu väljatöötamisel arvestada. EL õiguse põhjendatud ülevõtmist kontrollides tuleb eeskätt analüüsida, kas direktiivis liikmesriigile jäetud otsustusruumi on piisaval määral ja sobilikul viisil ära kasutatud. Vajaduse korral tuleb välja töötada sobilikumad lahendused. 7. Tööde planeerimisel tuleb arvestada sellega, et lisaks juriidilisele analüüsile peavad olema hinnatud olulisemate muudatuste sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonna- või muud kaasnevad mõjud. Mõjude analüüsi mõte on saada täpsemat teavet kavandatavate lahenduste rakendatavusest, kaasnevatest kuludest ja tuludest erinevatele ühiskonnaelu sfääridele. 8. Juba analüüsi algetapil selgitab töörühm välja huvirühmad, koostab neist nimekirja ja teeb esialgse kava, kuidas, keda ja mis etapis eelnõu väljatöötamisse kaasata. Seejuures tuleks arvesse võtta huvirühmade erinevust ja kaasamisviisi (nt huvirühma esindajatega kohtumine, ühisseminar, ümarlaud, elektrooniliselt või paberkandjal arvamuste küsimine jne) otsustamisel lähtuda just konkreetse huvirühma suurusele ja olemusele sobilikust lahendist. 53  Prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ käskkirja seletuskiri 1 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................................. 3 1. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus.................................................................................................. 4 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning riigisiseste arengukavadega...................................................................................................................................................................... 4 1.2. Toetuse andmise tulemus....................................................................................................................................... 4 2. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused........................................................................ 7 2.1. Mõjude hindamise süsteemi arendamine........................................................................................................ 7 2.2. Kaasamise arendamine......................................................................................................................................... 14 2.3. Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine........................................................................................................................................................................ 17 2.4. Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine........................................................................................................................................................................ 20 2.5. Strateegilise juhtimise arendamine................................................................................................................. 23 2.6. Rakke- ja eksperdirühmad.................................................................................................................................. 31 2.7. Õiguse revisjon......................................................................................................................................................... 35 2.8 Õigusloomejuristide arendamine........................................................................................................................... 47 2.9 Õppereisid.................................................................................................................................................................. 52 2.10 Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid................................................................56 3 Eelarve........................................................................................................................................................ 59 4 Tegevuste mõju läbivatele teemadele............................................................................................... 61 5 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud........................................................................................ 61 6 Toetuse maksmise tingimused ja kord............................................................................................. 62 7 Tegevuse elluviija kohustused............................................................................................................ 63 8 Partneri kohustused............................................................................................................................... 63 9 Tegevuste tulemuslikkuse seire ja hindamine............................................................................... 63 10 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine................................................................ 63 11 Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele............................................................................ 63 2 Sissejuhatus Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi käskkiri) eesmärk on sätestada toetuse andmise tingimused poliitikakujundamise arendamise meetme kõikidele tegevustele. Käskkiri koosneb järgmistest peatükkidest: 1. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus 2. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused 3. Eelarve 4. Tegevuste mõju läbivatele teemadele 5. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7. Elluviija kohustused 8. Tegevuste tulemuslikkuse seire ja hindamine 9. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 10. Finantskorrektsioon Kõige mahukam on teine peatükk, mis määrab kindlaks, mis tegevusi ja millistel tingimustel meetme tegevuste raames toetatakse. Käesolev seletuskiri avab peatükkide sisu ning põhjendab toetuse vajadust. Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Riigikantselei strateegiabüroo nõunik Laura Viilup (e- post: [email protected]), nõunik Anni Lehari (e-post: [email protected], telefon: 693 5635), nõunik Merilin Truuväärt (e-post: [email protected], telefon: 693 5222), konsultant Kaisa-Maarja Pärtel (e-post: kaisa- [email protected], telefon: 693 5635), ja nõunik Juhani Lemmik, õigusloomeosakonna nõunikud Epp Hannus (e-post: [email protected], telefon: 693 5533) ja Marion Loonela, Justiitsministeeriumist Karmen Vilms (e-post: [email protected]), Rahandusministeeriumist nõunik Veikko Kapsta (e-post: [email protected], telefon: 611 3430), nõunik Urve Maiste ja riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Karl-Erik Tender, Eesti Tööandjate Keskliidust Kaidi Luide (e-post: [email protected], telefon: 699 9301) ja Toomas Tamsar (e-post: [email protected], telefon: 699 9301) ja Eesti Ametiühingute Keskliidust Peep Peterson (e-post: [email protected]). Eelnõu koostamisel konsulteeriti ministeeriumite ja huvirühmadega. Kohtumiste, koosolekute ja kirjaliku kommenteerimise käigus täiendati eelnõud. Ametlikul kooskõlastusel esitasid kommentaare Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit ja Eesti Koostöö Kogu. Ülevaade nende kommentaaridega arvestamisest on leitav seletuskirja lisast. 3  1. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus 1.1. Seosed ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja meetme eesmärgiga ning riigisiseste arengukavadega Käesolev käskkiri koondab kõiki struktuurivahenditest rahastatavaid tegevusi ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ eesmärgi „Parem poliitikakujundamise protsess, juurutades mehhanisme ja tööriistu, mis aitavad kaasa terviklikumale, kaasavamale ja teadmistepõhisemale poliitikakujundamisele“ saavutamiseks. Eesmärki mõõtev rakenduskava indikaator mõõdab osakaalu algatustest (uuringud, rakkerühmad, kaasamise projektid jne), mis on täitnud projekti lõpuks neile seatud eesmärgid ja kasutatavad poliitikakujundamise protsessis. Analüüsi aluseks on nii dokumendianalüüs (projekti kirjeldused, riigihanke alusdokumendid, üleandmis-vastuvõtmis aktid, seirearuanded), kui ka seotud poliitikakujundajate hinnang projekti eesmärkide täitmisele ja kasutatavusele. Baastase arvutati kokku 14 algatuse põhjal, mis vastaksid ka täna poliitikakujundamise meetme toetuse andmise tingimustele. Algatuste tüübid valiti võimalikult sarnase proportsiooniga nagu on plaanitud väljundite tüübid kavandatud meetme tegevustes (vt lahter seosed väljunditega). Valimi suurust piiras sobivate projektide arvu piiratus. Sihttaseme seadmisel arvestati soovi tänu paremale õppeprotsessile algatuste läbiviimisel tõhustada algatuste kasulikkust poliitikakujundamise protsessis.1 Lisaks käskkirjas kirjeldatud tegevustele toetavad eesmärgi saavutamist ka teised sama prioriteetse suuna eesmärgid "Valitsemissektoris on suurenenud ameti- ja erialane pädevus ning juhtimisvõimekus" ja " Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt". Samuti mõjutavad eesmärgi saavutamist riigiasutuste sisesed koolitus- ja arendustegevused. Tagamaks haldusvõimekuse prioriteetse suuna meetmete vahelist head koordinatsiooni on kõigi haldusvõimekuse prioriteetse suuna meetmete rakendusasutuste esindajad kaasatud haldusvõimekuse valdkondlikku komisjoni. Tegevused lähtuvad eelkõige 2011. aasta OECD riigivalitsemise raportist „Ühtsema riigivalitsemise suunas“2 soovituste elluviimise tegevuskavast (edaspidi OECD riigivalitsemise raport). Peale selle seonduvad käskkirja tegevused veel Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavaga 2014–20163 ja õiguspoliitika arengusuundadega aastani 2018. 1.2. Toetuse andmise tulemus Eesti riigivalitsemist põhjalikult analüüsinud OECD 2011. aasta raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ hinnangul suudaks Eesti avalik sektor pikaajaliste ja valdkonnaüleste probleemidega edukamalt toime tulla, kui tegeleda järgmiste kitsaskohtadega:  Haldussüsteem, milles probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt ning koostöös nähakse asjatut bürokraatiat ja takistust, ei toeta võimalusi saavutada paremaid tulemusi valdkonnaüleselt poliitika kujundamisel ja elluviimisel; 1 Lõik lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega (varasemate muudatuste tegemisel ei olnud baas-ja sihttaset leitud). 2 OECD (2011), Estonia: Towards a Single Government Approach, OECD Public Governance Reviews, OECD Publishing. Kättesaadav: https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/oecd_public_governance_review_estonia_full_report.pdf 3 4   Koostatavatel strateegiatel ei ole piisavat mõju valdkondade suunamisel – lahendused on liialt asutuste põhised, strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega ning puudub paindlikkus muutuste suhtes;  Teadmistepõhist poliitikakujundamist kasutatakse ebapiisavalt;  Arenguruumi on poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvirühmade kaasamisel;  Avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus on nii ministeeriumide võrdluses kui ka regionaalselt ebaühtlane, sageli ei ole kindlaks määratud miinimumstandardeid, millele teenused peaksid vastama – piisavalt ei kasutata koostööd ega ühtlustata protsesse. Meetme käskkirjas seatakse eesmärgid poliitikakujundamise arendamiseks. Parema poliitikakujundamise all peetakse silmas võimet probleeme õigel ajal märgata ja piiritleda, selgeid eesmärke ja eelistusi seada, oskust pakkuda välja toimivaid lahendusi, jaotada ülesandeid ja vastutust, tagada prioriteetidest lähtuv rahastus ning vajaduse korral ka plaanide muutmine lähtuvalt hindamistulemustest. Samal ajal on tähtis ka poliitika tõhus elluviimine ehk tuleb tagada kokkulepitud ülesannete täitmine ja tulemuste saavutamine mõistliku ressursikuluga. Poliitika elluviimisega seotud tegevusi meetmest ei rahastata. Käskkirjas seatud eesmärke toetavad ka teised ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava haldusevõimekuse prioriteetse suuna meetmed. Lähtudes OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskavas väljatoodud probleemidest ning varasemast sarnaste meetmete rakendamise kogemusest, on käskkirjas seatud viis toetuse andmise alaeesmärki. Järgnevalt kirjeldatakse iga eesmärgi raames soovitud tulemusi ning eesmärgi saavutamise mõõtmiseks kavandatud tulemusnäitajaid. Seni on riigivalitsemise valdkonnas kasutatud tegevustega võrdlemisi raskesti seostatavaid rahvusvahelisi mõjunäitajaid või siis pelgalt väljundnäitajaid ning tegevuste tulemusi mõõtvaid sobivaid tulemusnäitajaid pole välja töötatud. Seetõttu on mitmed tulemusnäitajad hetkel esialgsed ning konkreetsed tulemusnäitajad plaanitakse välja töötada perioodi jooksul.  Eesmärk 1: Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel. Eesmärk on seatud ajendatuna OECD kriitikast poliitikakujundamise vähese teadmistepõhisuse kohta. Rahastusperioodiga soovitud tulemuseks on, et mõjuanalüüside tegemine on muutunud üldlevinud praktikaks ning Vabariigi Valitsus kasutab analüüsi tulemusi otsuste tegemisel. Eesmärgi saavutamist oleks võimalik mõõta järgmiste tulemusnäitajate abil:  Poliitikakujundamise teadmistepõhisus;  Analüüside kvaliteet;  Analüüside kasutatavus.  Eesmärk 2: Valitsuse jaoks olulistele pikaajalistele probleemidele pakutakse koostöös kestlikke lahendusi. Eesmärk on ajendatud OECD raportis välja toodud kriitikast, et probleeme lahendatakse vastutusalade põhiselt ning koostöös nähakse asjatut bürokraatiat ja takistust, mistõttu ei kasutata ära võimalust saavutada paremaid tulemusi valdkonnaüleselt poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Toetuse tulemusena soovitakse saavutada olukord, kus valitsemisalade ja -tasandite vaheline koostöö prioriteetsete valdkonnaüleste probleemide lahendamisel on tõhustunud, takerdumata kinnistunud vastutusalade ja rahastamise korraldusse. Eesmärgi saavutamist oleks võimalik mõõta järgmise tulemusnäitajate abil:  Ministeeriumide- ja asutustevaheline koostöö poliitikakujundamisel. 5   Eesmärk 3: Strateegiline ja finantsjuhtimine on omavahel seotud. OECD tõi samuti välja, et koostatavatel strateegiatel ei ole piisavat mõju valdkondade suunamisel – lahendused on liialt asutuste põhised, strateegiatel puudub otsene seos riigieelarvega ning puudub paindlikkus muutuste suhtes. Käskkirja raames antava toetuse abil soovitakse olla olukorras, kus strateegiline ja finantsjuhtimine on omavahel seotud, toetades nii teadmistepõhist otsustamist kui ka aidates kaasa strateegilistest prioriteetidest lähtuvale rahastamisele. Eesmärgi saavutamist mõõdetakse järgmise näitaja abil:  2020. a on üle mindud tegevuspõhisele eelarvele. Kõigi valitsemisalade üleminekul tegevuspõhisele eelarvele paraneb poliitika, selle eesmärkide ja eelarveraha seostamine, millega luuakse üks eeldus raha mõjusamaks ja tõhusamaks kasutamiseks.  Eesmärk 4: Suurenenud on ministeeriumide võimekus kaasata valitsuse jaoks olulistesse algatustesse huvirühmi ning huvirühmade võimekus poliitikakujundamisel kaasa rääkida. OECD raportis välja toodud kitsaskohtade, et koostöös nähakse asjatut bürokraatiat ning arenguruumi on poliitikakujundamise protsesside läbipaistvuse suurendamisel ning kodanikuühenduste ja huvirühmade kaasamisel, vastuseks soovitakse suurendada ministeeriumide võimekust terve poliitikakujundamise tsükli vältel partnereid kaasata ning sotsiaalpartnerite suutlikkust poliitikakujundamises kaasa rääkida. Eesmärgi saavutamist oleks võimalik mõõta järgmise tulemusnäitajate abil:  Kaasamise protsessi tulemuslikkus.  Eesmärk 5: Arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. Oluline osa poliitikakujundamisest on soovide väljendamine regulatsioonides. Seetõttu pööratakse tähelepanu ka õigusloome arendamisele, soovides, et toetuse abiga jälgitaks enam aruka õigusloome printsiipe (mis sisaldab muu hulgas nii kaasamise, teadmispõhisuse kui ka koostöö elemente) ning õigusloome muutub toetatud valdkondades selgemaks, aidates paremini kaasa regulatsiooni eesmärkide saavutamisele, vältides seejuures ebavajalikku halduskoormust. Et tegemist on paljuski juba kehtiva õigusloome analüüsiga, kasutatakse eesmärgi sõnastuses Euroopa Liidus käibel olevat terminit „arukas õigusloome“, mis asendab varasemalt kasutatud „paremat õigusloomet“, mille tähendus EL kontekstis on uuest terminist piiratum, rõhutades rakenduspraktika analüüsi vajalikkust ja kehtiva õiguse muutmisel kõigi parema õigusloome meetodite kasutamist. Uue termini kasutamine ei too kaasa olulist sisulist erinevust. Pigem on terminikasutuse muutus tingitud asjaolust, et praegu on õigusloome kvaliteedi kontekstis tegu ELis kasutusel oleva ja laiemalt paremini mõistetava terminiga, mis oma sisult on kooskõlas meie tegevustega. Eesmärgi saavutamist oleks võimalik mõõta järgmise tulemusnäitajate abil:  Nende revisjonide arv, mis saavutasid seatud eesmärgid;  Nende õigusloomet arendavates tegevustes osalenute arv, kes pärast tegevuses osalemist olid tegevuse tulemusi kasutanud. 6 Poliitikakujundamise kontekstis on tulemusnäitajatena seni kasutatud rahvusvahelisi võrdlusnäitajaid (nt Institute for Management Development (IMD) konkurentsivõime uuringu põhjal mõõdetava valitsuse töö efektiivsuse kuue indikaatori – avalike finantsvahendite juhtimine, õiguskeskkonna piirangud ettevõtluse konkurentsivõimele, valitsuse poliitikate paindlikkus muutuste suhtes, valitsuse otsuste elluviimine, valitsuse poliitikate läbipaistvus, bürokraatia ettevõtluse takistusena – punktide kogusumma ja Eesti keskmine koht Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas) või siis väljundnäitajaid. Nende kohta on olemas ka baas ja sihttasemed. Samas jäävad need näitajad antud meetme tegevuste tulemuste näitamisel liialt kaudseteks ja nende põhjal on raske meetme kontekstis järeldusi teha. Kõik eelpool pakutud tulemusnäitajad on esialgsed mõtted. Kas ja milliseid tulemusnäitajaid kasutada poliitikakujundamise kvaliteedi mõõtmiseks, plaanitakse välja selgitada meetme vahehindamise käigus. 2. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused Tabel 3 annab koondülevaate meetme sekkumisloogikast.  Tegevuse nr – SFOS-s antav kood meetme tegevusele, mis lähtub Vabariigi Valitsuse kinnitatavast meetmete nimekirjast;  Tegevus – Vabariigi Valitsuse kinnitatavas meetmete nimekirjas nimetatud meetme tegevus või selle alategevus;  Tegevusega seotud meetme alaeesmärk – Luuakse seos, millise käskkirja tabelis 2 välja toodud meetme alaeesmärki tegevus eelkõige panustab;  Tegevusega seotud alaeesmärgi tulemusnäitaja – Nimetatakse eelmises punktis välja toodud alaeesmärgiga seotud tulemusindikaator(id), millesse meetme tegevus panustab;  Tegevuse kogumaksumus – Vabariigi Valitsuse kinnitatavas meetmete nimekirjas välja toodud meetme tegevuse kogumaksumus. Alategevuste puhul on meetmete nimekirjas välja toodud summa jagatud alategevuste vahel;  Meetme tegevuse väljundnäitaja rakenduskavas – Näidatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatavas meetmete nimekirjas kinnitatud meetme tegevuse väljundnäitaja koos 2023. aasta sihttasemega, millesse meetme tegevus/alategevus panustab;  Täiendavad meetme tegevuse väljundnäitajad – Vajaduse korral seatakse tegevuste paremaks juhtimiseks täiendavaid meetmespetsiifilisi väljundnäitajaid;  Tegevuse elluviija – Nimetatakse tegevuse elluviija (toetuse saaja) struktuuritoetuste seaduse mõistes. RK tähendab Riigikantseleid, ETKL Eesti Tööandjate Keskliitu; EAKL Eesti Ametiühingute Keskliitu, RM Rahandusministeeriumi, JUM Justiitsministeeriumi. 2.1. Mõjude hindamise süsteemi arendamine 2.1.1. Toetatav tegevus 2.1.1.1 Mõjuanalüüsid 2011. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ parandamaks õigustloovate aktide kvaliteeti ning tagamaks laiemat arutelu ja huvirühmade kaasamist õigusloomesse. Et integreerida mõjude hindamise süsteemiga kaasamise korraldus, võttis Vabariigi Valitsus 2011. aasta lõpus vastu ka „Kaasamise hea tava“, mis viitab kaasamise seostele mõjude hindamise metoodikaga. „Mõjude hindamise metoodika“ kinnitas Vabariigi Valitsus 2012. aastal. Metoodika eesmärk on anda valitsusasutustele juhiseid mõjude analüüsi korraldamiseks, et parandada ja ühtlustada valitsusasutuste võimekust valitsuse poliitika kavandamisel, elluviimisel ja hindamisel. 7 Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi. Mõjude hindamine parandab valitsuse otsustusprotsesside kvaliteeti ja läbipaistvust ning loob paremad eeldused, et need otsused avaldaksid soovitud mõju ühiskonnaelu asjade korraldusele. Mõjude hindamise näol ei ole tegemist poliitilise otsustuse asendajaga, vaid seda toetava tegevusega. ”Mõjude hindamise metoodika” vastuvõtmine on pannud valitsusasutused proovile, kuidas mõjude hindamisega süsteemsemalt tegeleda, ning aitab seeläbi parandada arengukavade jt strateegiliste dokumentide analüütilisust ja tõenduspõhisust. Mõjude hindamise süsteemi juurutamine on aga endiselt algusetapis ja vajab valitsusasutustes nii ühtlustamist kui ka teadlikkuse ja oskuste tõstmist. Samuti on valitsusasutustes seni tekkinud enam praktikat esialgse mõjude hindamisega ning vähem kogemust põhjalike mõjude hindamisega seotud analüüside ja uuringute tegemise ja tellimisega. Riigikantselei alustas 2013. aastal mõjude hindamiseks vajalike uuringute ja analüüside rahastamist tarkade otsuste fondist programmi „Valitsuse töö pikaajalise planeerimise süsteemi arendamine ja korrastamine” raames. Juhtprojektina tehti neli mõjuanalüüsi, mille tulemusi on kasutatud seaduseelnõu ettevalmistamisel, Eesti seisukohtade kujundamisel Euroopa Liidus ja arengukava ettevalmistamisel. Mõjuanalüüside tellimisest ja tegemisest saadud kogemust on omakorda kasutatud poliitikakujundamise kvaliteedi arendamise meetme toetuse andmise tingimuste planeerimisel. Käesoleva meetmega jätkatakse samuti mõjude hindamisega seotud tegevuste elluviimist, luues selleks varasemast laiemad ja paindlikumad võimalused ja võttes arvesse juhtprojektidest saadud kogemusi. Riigikantselei tellis ka mõjude hindamise süsteemi rakendumise hindamiseks EL näidete varal analüüsi „Mõjude hindamise metoodika rakendamine EL asjades“ (Praxis 2014). Eesmärgiks oli hinnata, kuidas mõjude hindamise metoodikat EL asjades seisukohtade kujundamisel on kasutatud, ning sellest tulenevalt jagada praktilisi näpunäiteid EL asja mõju hindamisega tegelevatele ekspertidele esialgseks mõjude hindamiseks ja teha ettepanekuid mõjude hindamise metoodika EL asju puudutavate suuniste edasiarendamiseks. Analüüsist selgus, et aasta jooksul pärast mõjude hindamise metoodika vastuvõtmist on toimunud väga oluline edasiminek nii mõjude hindamise vajaduse mõistmisel, mõju hindamise metoodika omaksvõtul kui ka selle elluviimise sisulises kvaliteedis. Samas tõi analüüs välja mitmeid praktilisi soovitusi ja probleemkohti mõjude hindamise parandamiseks ja edasiarendamiseks. Soovitused puudutasid üldistatult metoodika tõhusamat kasutamist, metoodiliste juhiste täiendamist ja mõjude hindamist. Et mõjude hindamine muutuks poliitikakujundamise loomulikuks osaks ja aitaks valitsuse poliitikat muuta enam teadmistel põhinevaks, on oluline mõjusid hinnata poliitikakujundamise põhiprotsessides ja valitsusele oluliste algatuste ja ülesannete raames, seda nii ettevalmistavas etapis kui ka järelhindamistena. Meetme raames tehakse mõjuanalüüsideks vajalikke uuringuid või analüüse või ostetakse sisse konsultatsiooniteenust valitsuse jaoks oluliste järgmiste algatuste raames: 1. Euroopa Liidu algatused; 2. Valdkondlikud arengukavad; 3. Seaduseelnõud; 4. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis nimetatud rohelised ja valged raamatud; 8  5. Eesti 2020 protsessis Euroopa Nõukogu antavate riigipõhiste soovituste suhtes Eesti seisukohtade kujundamine; 6. Säästva arengu komisjoni tegevus;4 7. Muud Vabariigi Valitsuse jaoks olulised algatused, mis sisalduvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Lähtutud on mõjude hindamise metoodikast, mille järgi tuleb mõjusid hinnata poliitikakujundamise põhiprotsessides: Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamisel (ja vajaduse korral erandina ka Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisel), valdkonna arengukavade koostamisel ja õigusloomes. Kuna mõjude hindamise vajadus võib kerkida esile ka teistes valitsuse jaoks olulistes küsimustes, siis on loodud meetmega lisaks võimalus mõjusid hinnata ka teiste valitsuse jaoks oluliste algatuste raames, nagu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud rohelised ja valged raamatud ja muud olulised algatused või ülesanded, mis sisalduvad Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis. Mõjude hindamise etappideks on ka vahe- ja järelhindamised. Oluline on tegevuste jooksul ja ka pärast tegevuste elluviimist vastata küsimusele, kas poliitika saavutas soovitud eesmärgid. Meetmes on seetõttu loodud võimalus ka vahe- ja järelhindamisteks. Järelhindamisi puudutavad ka mitu Vabariigi Valitsuse vastu võetud määrust. Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määruse nr 302 „Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord“ § 8 lõige 3 sätestab, et valdkonna arengukava täitmise hindamisel otsustab vajaduse korral Vabariigi Valitsus tellida sõltumatu eksperthinnangu valdkonna arengukavades püstitatud eesmärkide saavutamise ja rakendatud meetmete tulemuslikkuse kohta. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ toob välja, et kui seaduse rakendamisega kaasnevad eeldatavasti olulised mõjud, lisatakse seletuskirjale mõjude analüüsi aruanne, kus muu hulgas esitatakse järelhindamise aruande esitamise kohustus, selle koostamise tegevuskava, sealhulgas selle eeldatav toimumise aeg, peamised vaadeldavad mõju liigid ja hindamise kriteeriumid, või põhjendatakse järelanalüüsi ebavajalikkust. 5 Lisaks kavandatakse meetme raames ellu viia vastavalt vajadusele mõjude hindamise süsteemi juurutamisega ja edasiarendamisega seotud tegevusi, muu hulgas mõjude hindamisega seotud juhiste koostamise või täiustamisega seotud tegevusi (sh veebipõhised tööriistad), väiksemamahulisi koolitusi ja seminare ning analüüse süsteemi toimimise kohta, samuti teavitustööd mõjude hindamisega seotud osalistele ning vajaduse korral muid mõjude hindamisega seotud arendustegevusi. Et saavutada meetmega seatud eesmärki muuta mõjude hindamine poliitikakujundamise loomulikuks osaks ja seeläbi muuta valitsuse poliitikat enam läbimõeldumaks ja teadmistel tuginevaks, on vaja mõjude hindamise süsteemi juurutamisega järjepidevalt jätkata ning seda täiustada ja arendada. Samuti on vaja selleks praktilisi kogemusi mõjude hindamisel. Seda kõike toetavad meetme raames kavandatavad tegevused, kuna mõjuanalüüside tegemine loob enam kogemust ja praktikat ning analüüside tulemused aitavad teha teadmistel põhinevaid otsuseid. Mõjuanalüüside süsteemi toimimisele aitavad aga kaasa nii arendustegevused, koolitused, toimivuse analüüsimine, teavitustöö kui ka muud süsteemi edasiarendamisega seotud tegevused. 4 Säästva arengu komisjoni tööd toetavad analüüsid lisati käskkirja toetatavate tegevuste hulka 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega. 5 Vahehindamised lisati käskkirja toetatavate tegevuste julka 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 6.10.2015 (muudatuse haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis kooskõlastamise kuupäevast). 9 2.1.1.2 Tulevikuanalüüsid Toetatakse analüüside läbiviimist, mille eesmärgiks on Eesti jaoks pikaajalises perspektiivis oluliste teemade ja trendide analüüsimine rahvusvahelises kontekstis (Eesti EL poliitika planeerimine, Eesti konkurentsivõime tõstmisega arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks (nn Eesti2020 protsess) Euroopa Liidu samalaadse protsessi raames) ja selle pinnalt esialgsete poliitikasoovituste tegemine. Tulevikuanalüüsid seonduvad vajadusega olla valmis märkama nn nõrku signaale, mis ei pruugi anda piisavalt infot veel konkreetsete poliitikalahenduste väljatöötamiseks, kuid on piisavalt olulised, et nende suhtes kujundada esialgne seisukoht (vajadus hoida silma peal, töötada välja üldised stsenaariumid toimetulekuks vms) lühikeses perspektiivis. Tegu on mõnevõrra uue poliitikainstrumendi katsetamisega jaette on nähtud tulevikuanalüüside läbiviimine prioriteetsetes poliitikavaldkondades või – küsimustes, mis lähtuvad Vabariigi Valitsuse prioriteetsetest eesmärkidest. Tegevuse raames on kavas läbi viia tulevikuanalüüse, mille sisuks on olemasolevale andmestikule tuginedes trendide tuvastamine ja/või stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga pakkuda poliitikakujundajatele võimalust tuleviku ebakindluse tingimustes läbi mõelda viise sellega toimetulekuks. Tulevikuanalüüs peab vastama ühele järgmistest tingimustest:  analüüs seondub Eesti Euroopa Liidu poliitika planeerimisega;  analüüs seondub Eesti konkurentsivõime tõstmisega arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduseks Euroopa Liidu samalaadse protsessi raames. Meetme raames toetatakse tulevikuanalüüsi tellimist või selle tegemiseks vajaminevaid uuringuid või konsultatsiooniteenust tingimusel, et toetuse abiga valmib terviklik tulevikuanalüüs. 2.1.1.3 Õigusanalüüsid Toetatakse õiguslikule küsimusele keskenduvaid põhjalikke analüüside läbiviimist, mille eesmärgiks on õiguslike küsimuste lahendamine valitsusele prioriteetsetes valdkondades arvestades rahvusvahelist kogemust ja konteksti ja analüüsi pinnalt poliitikasoovituste tegemine. Õigusanalüüs peab sisaldama nii teaduslikku kui praktilist teemakäsitlust. Õigusanalüüs peab vastama ühele järgmistest tingimustest: a. analüüs toetab õigusloomeprotsessi valitsuse prioriteetses valdkonnas b. analüüs on vajalik EL otsustusprotsessis või EL õiguse ülevõtmiseks, et hinnata pakutud lahenduste sobivust Eesti õiguskorda ning saavutada valitsuse EL poliitikas seatud eesmärkide elluviimine. Õigusanalüüsis käsitletav küsimus puudutab vähemalt kahe ministeeriumi valitsemisalas tekkivaid küsimusi. Eelistatakse õigusanalüüse, mis puudutavad rohkem kui ühte haldusala. 2.1.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel. Tegevuse tulemusena on toimunud arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. 10  2.1.3. Tegevuse oodatav tulemus Mõjuanalüüside tegemine, mõjuanalüüsidega seotud osaliste koolitamine ja mõjude hindamise süsteemi täiustamine ja arendamine aitab muuta mõjude hindamist poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning seeläbi muuta valitsuse poliitikat rohkem teadmistele tuginevaks, läbimõeldumaks ja seega ka tulemuslikumaks ning poliitikaprotsessi rohkem avatumaks. Tulevikuanalüüside tulemusena aidatakse kaasa pikaajaliste probleemide, võimaluste või muul moel oluliste teemade varajase märkamise süsteemi tekkimisele poliitikakujundamises. Õigusanalüüside tellimise eesmärgiks on parandada õigusloome üldist kvaliteeti ja toetada kvaliteetsemate otsuste vastuvõtmist. 2.1.4. Tegevuse väljund Programmi tulemusena valmib 45 analüüsi, mis jaguneb eelduslikult järgnevalt:  25 mõjuanalüüsi  15 Tulevikuanalüüsi  5 Õigusanalüüsi Lisaks analüüsidele korrigeeritakse vajaduse korral mõjude hindamise metoodikat ja juhiseid. Plaanitud on ka väiksemamahulisi seminare ja koolitusi, et arendada valitsusasutuses praktilisi oskusi analüüside tellimiseks ja tegemiseks ning arutada läbi mõjude hindamisega seotud kogemusi, probleeme ja kitsaskohti. Suuremamahulisi (näiteks terve koolitustsükkel) ja järjepidevaid koolitusi tellitakse keskse koolituse meetmest „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“. Väljundnäitaja sihttaseme seadmisel on arvestatud eelmise programmiperioodi kogemust. 2.1.5. Tegevuse sihtrühmrühm Tegevuse sihtrühm on valitsusasutused, kuna valitsusasutused puutuvad poliitika kujundamisel ja elluviimisel otseselt kokku mõjude hindamisega või tuleviku- või mõjuanalüüside läbiviimisega. 2.1.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevus tuleneb OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskavast. Tegevuste elluviimise edukust toetavad ka meetme „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames korraldatavad koolitustegevused (n-ö riigiasutustele keskselt korraldatud koolitus) mõjude hindamise teemal. Riigikogu kiitis 23.02.2011 heaks õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018, mille eesmärgiks on määrata tegevuskava õigusaktide kvaliteedi parandamiseks. Igal aastal esitab justiitsminister Riigikogule Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ettekande õiguspoliitika arengusuundade elluviimise kohta. Õigusaktide kvaliteedile suurema tähelepanu ja suunamise ja õigusaktide kvaliteedi parandamise kaudu on võimalik mõjutada riigi konkurentsivõimet, viia poliitilisi eesmärke ellu eesmärgistatumalt ja efektiivsemalt ning hoida reaalselt kokku nii riigi kui erasektori kulusid, suurendades seeläbi ühiskonna üldist efektiivsust. Õigusaktide kvaliteedi parandamisele aitab kahtlemata kaasa eelnõude väljatöötamine erinevatele analüüsidele tuginedes. 11 Analüüsidega panustatakse ka riigireformi tegevuskava elluviimisesse. 2.1.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei. Riigikantseleis vastutab tegevuste elluviimise eest strateegiabüroo, kelle põhiülesandeks on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine. Strateegiabüroo koordineerib riigi konkurentsivõime ning säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiate koostamist ja elluviimist ning vastavate nõukodade tööd. Samuti koordineerib strateegiabüroo Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koostamist ja elluviimist ning nõustab peaministrit ja riigisekretäri strateegilise planeerimisega seotud küsimustes. Eelnevast tulenevalt on elluviijal ka võimekus tegevusi ellu viia. 2.1.8. Partnerid6 Partneriks loetakse organisatsioon, kes osaleb analüüsi algatamisel ja panustab analüüsi omaosalusega. 2.1.9. Kavandatava tegevuse maksumus Mõjuanalüüsi tegemiseks tellitava uuringu, analüüsi või konsultatsiooniteenuse EL toetusest kaetav abikõlblik summa saab olla kuni 51 000 eurot.7 Kui tegevus on algatatud koostöös ühe või mitme ministeeriumiga, siis kogub Riigikantselei tegevuse elluviijana ettepanekute esitajatelt omaosaluse katteks raha 15% ulatuses projekti eeldatavast maksumusest. Partneritelt kogutav omaosalust kasutatakse mitteabikõlblike kulude katteks. Riigikantselei kohustub arvet pidama omafinantseeringu katteks kogutavate vahendite üle. Mõjude hindamisega seotud arendustegevustele ei ole seatud alam- ja ülemmäära. Tegevusi algatab Riigikantselei jooksvalt lähtudes meetme tegevuse eelarvest. 2.1.10. Tegevuste algatamine Mõju-, õigus- või tulevikuanalüüsi tegemiseks vajaminevate uuringute, analüüside või konsultatsiooniteenuse algatab Riigikantselei või Riigikantselei koos ühe või mitme ministeeriumiga. Tegevusi algatatakse jooksvalt. Riigikantselei strateegiabüroo konsulteerib ministeeriumidega ning seirab pidevalt ministeeriumide vajadust mõjuanalüüse teha, lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi elluviimisest. Samuti saavad ministeeriumid pöörduda Riigikantselei strateegiabüroo poole ja rääkida läbi ideed ja vajadused mõjuanalüüside tegemiseks. Kui Riigikantselei plaanib tegevuse algatada või Riigikantselei koostöös ühe või mitme ministeeriumiga on jõudnud kokkuleppele tegevuse algatamises, siis alustatakse lähteülesande koostamist, mille alusel tegevus tellitakse. Erisus on Euroopa Liidu algatustega seotud analüüsidega, kus enne hanke väljakuulutamist tuleb saada tegevusele heakskiit ka Euroopa Liidu koordinatsioonikogust (KOK). Selleks esitab Riigikantselei või ministeerium, kellega koostöös tegevust plaanitakse, KOK-ile lähteülesande kavandi, milles on välja toodud mõjuanalüüsi ja tellitava tegevuse vajadus, eesmärk ja sisu, ulatus, eeldatav ajakava ja maksumus. KOK teeb otsuse lähteülesande kavandi heakskiitmise, tingimusliku heakskiitmise või tagasilükkamise kohta. Tingimusliku heakskiitmise korral tuleb KOKi protokollis välja tuua, 6 Partnerite määratlus lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega, kuna arutelude käigus korraldusasutusega selgus, et muul moel ei ole korrektne korjata partnerministeeriumitelt ja erasektori osalistelt omafinantseeringut. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates käskkirja esmakordsest kinnitamisest, kuna käskkirja tekstis oli omafinantseeringu katmine partnerite poolt juba siis ette nähtud. 7 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega kaotati maksimaalne mõju-õigus- ja tulevikuanalüüsi maksumus ja määratleti selle asemel maksimaalne EL toetus analüüsi kohta. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 6.10.2015 (muudatuse haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis kooskõlastamise kuupäevast). 12 kas ideekavand on vaja uuesti KOKi esitada või tuleb täiendamisvajadustega arvestada põhjalikuma lähteülesande koostamisel. Kui Riigikantselei on tegevuse algatanud koostöös ministeeriumi või ministeeriumidega, kohustuvad ministeeriumid andma igakülgse sisulise panuse lõpliku lähteülesande koostamisse, osalema uuringu või analüüsi tegemiseks või konsultatsiooniteenuse osutamiseks võetavate pakkumuste hindamises, toetama eksperte nende töös, hindama tehtud töö vastavust lähteülesandele ning tagama omafinantseeringu. Riigikantselei korraldab kavandatavate riigihangete ettevalmistamise ja läbiviimise, lepingute ettevalmistamise ja nende täitmise jälgimise, teenuste osutajatega arveldamise ja tegevuste aruandlusega seonduva töö. Kontrolljälje tagamiseks täidab Riigikantselei strateegiabüroo valdkonna nõunik või meetme tegevuse elluviimisega seotud ametnik/töötaja enne hanke väljakuulutamist kontroll-lehe, kus on hinnatud tegevuse vastavust meetme eesmärkidega, seotust valitsuse poliitika ja prioriteetidega, hinnatud kavandatava tegevuse teostatavust ja rakendatavust. Kontroll-leht on jah/ei vastustega, kuhu vajaduse korral võib kontroll-lehe täitja lisada täiendavaid sõnalisi selgitusi. Mõjude hindamise süsteemi vastutus on riigis jagatud Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi vahel. Mõjude hindamise süsteemi arendamisega ja juurutamisega seotud tegevusi käesolevast meetmest kavandab, viib ellu ja vajaduse korral hangib väljastpoolt Riigikantselei, konsulteerides vajaduse korral Justiitsministeeriumi ja teiste mõjude hindamisega seotud osalistega. Riigikantselei strateegiabüroo analüüsib jooksvalt vajadusi mõjude hindamise süsteemi paremaks korralduseks, kogudes teavet ka Justiitsministeeriumilt ja teistelt mõjude hindamisega kokkupuutuvatelt osalistelt. Tegevuste koordineerimiseks hoiavad Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi mõjude hindamisega tegelevad ametnikud üksteist planeeritavatest tegevustest jooksvalt kursis. 2.1.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.12.2014 8 –31.12.20239. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 8 Märtsis 2015 muudeti tegevuste algusaega varasemaks, kuna ettevalmistavate tegevustega alustati juba detsembrist. 9 2017. aasta käskkirja muudatusega pikendati projekti tähtaega rakendusperioodi lõpuni. 13  2.2. Kaasamise arendamine 2.2.1. Toetatav tegevus Ootus osalemiseks poliitikakujundamises on ühiskonnas laiemalt ja vabakonnas kitsamalt selgesti tajutav. 2011. a kinnitas Vabariigi Valitsus „Kaasamise hea tava“ uue versiooni, mis lõi senisest selgema aluse riigiasutustele kaasamise korraldamiseks. Kodanikuühiskonna arengukavas aastateks olid ette nähtud arendused kaasamisalaste praktikate edendamiseks riigiasutustes, käimasoleva kodanikuühiskonna arengukava 2014-2020 väljatöötamisel on kaasamine kujunemas üheks võtmeteemaks. 2014. a juunis Vabariigi Valitsuse kinnitatud Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava eesmärgiks on ületada need osalemist võimaldavaid puudujäägid, mis on erinevates teemakohastes analüüsides välja toodud. Põhilisteks kaasamisalasteks puudujääkideks, mida kajastab 2011. aasta Siseministeeriumi tellitud „Valitsusasutuste kaasamispraktikate ülevaade“ ja mis on olnud aluseks ka teiste ülal viidatud dokumentide ettevalmistamisel, näevad kaasatavad järgmist: ebapiisav informatsioon osalemisvõimaluste kohta, kaasamine liiga hilises etapis, ebapiisav tagasiside kaasatavate väljendatud seisukohtadele või arvamusele ning viimaks formalistlik lähenemine kaasamisele (kaasamine nö „linnukese pärast“). Üldine tõdemus on, et kuigi kaasamise olukord on aastatel 2005-2010 oluliselt paranenud, ei ole osalemist toetav valitsemiskultuur veel universaalselt juurdunud. Viimastel aastatel on Riigikantselei kui kaasamisskorralduse eest seisja kaasamise parandamiseks astutud sammud olnud suunatud „Kaasamise hea tava“ põhimõtete laialdasele tutvustamisele ning sellele, et riigiasutustes paraneks arusaam ja oskused valitsusväliste partnerite kaasamiseks poliitikakujundamisse. Selleks on rahandusministeeriumi vahendusel tellitud kaasamiskoolitusi nii ametnikele kui vabaühendustele, abistatud ministeeriume kaasamiskorralduse juurutamisel ning kogemuste vahetamisel. Uuel perioodil on tegevuse planeerimisel lähtutud siiski valmisolekust intensiivistada kaasamisalast tegevust selliselt, et lisaks juba väljakujunenud ja toimivatele meetmetele oleks võimalik süsteemselt ja terviklikult läheneda ka varem kirjeldatud probleemide lahendamisele. Oluliseks põhimõtteks on siin vabaühenduste esindusorganisatsioonide ning ekspertide suurem osalus tegevuste väljatöötamises, mis aitaksid sisulisi kitsaskohti lahendada, eesmärgiga luua tugevam ja pikaajaline partnerlussuhe. Seetõttu on ka meetme kaasamisalase tegevuse ettevalmistuses korduvalt konsulteeritud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liiduga, kelle näpunäidete järgi on paika pandud kaasamisalase tegevuse raamistik. 2.2.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.2.3. Tegevuse oodatav tulemus Tegevuse tulemusena muutub kaasamine süsteemsemaks, kaasajad ja osalejad võimekamaks ning nendevaheline teineteise vajadusi ja võimalusi paremini arvestavaks. Arendatakse keskkonda, kus osalemisvõimalustest on hea ülevaade, arvamusi ja seisukohavõtte väärtustatakse ning nendega arvestamist või mittearvestamist selgitakse paremini. 14  2.2.4. Tegevuse väljund Tegevuse väljundina valmib 7 kaasamisprojekti. Kaasamisprojektid võivad olla nö programmilaadsed, mis tähendab, et avatakse kindla eesmärgiga suund teatavat tüüpi tegevuste jaoks. Näiteks „vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise suutlikkuse arendamine“ on suund, mille all tehakse erinevaid koolitusi, aga ka muid võimekuse suurendamisele suunatud tegevusi. Samuti võivad kaasamisprojektid olla seda projekti tavapärases tähenduses, st kindla eesmärgiga ajas piiritletud tegevuste kogum. Projektide valimine toimub koostöös valitsusväliste partneritega, mis toetab nende võimalikult suurt kandepinda ja mõjusust. 2.2.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on vabaühendused ja riigiasutused. 2.2.6. Seotud arengukavad Tegevus on ette nähtud Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016 ja seondub ka OECD riigivalitsemise raporti rakendamise tegevuskava ning Kodanikuühiskonna arengukava 2014-2020 eesmärkidega. 2.2.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei. Konkreetsete rahastatavate tegevuste läbirääkimiseks on ette nähtud riigiasutuste ja vabaühenduste esindajatest koosneva komisjoni moodustamine, millele esitatakse tegevuste kavandid ülevaatamiseks nende sobivuse, asjakohasuse ja parendamisvõimaluste hindamiseks. Komisjoni juhib riigisekretär, kes on moodustanud samadel alustel koordineeriva kogu Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava 2014-2016 elluviimise jälgimiseks. Peatselt kokku tulevale kogule meetmega ette nähtud ülesande panemine on üks võimalus suurendada eri tegevuste vahelist sidusust ning vältida sedalaadi kogude paljusust. Eelnevast tulenevalt on elluviijal ka võimekus tegevusi ellu viia. 2.2.8. Rahastamise ettepaneku algatajale esitatavad nõuded Kõik tegevused algatab Riigikantselei kas iseseisvalt või koostöös ministeeriumi(de) või vabaühenduste esindusorganisatsioonidega. See tähendab, et sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks teeb Riigikantselei nendega tihedat koostööd. 2.2.9. Tingimused toetatavatele tegevustele Kaasamise arendamise tegevuse all on kolm suunda:  uute kaasamisalaste lahenduste katsetamine;  riigi kaasamispoliitika arendamine;  vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamine. Uute kaasamisalaste lahenduste katsetamine. Tegemist on mõne suurema dokumendi või otsuse-eelnõu (näiteks seaduseelnõu, arengukava, Euroopa Liidu asi) ettevalmistamise käigus huvipoolte osalemist eeldava projekti toetamisega, mille puhul vastutav ministeerium katsetab kas riigi või vähemalt ministeeriumi jaoks uuenduslikku lähenemist. See võib olla seotud koostöö korraldamisega partneritega (näiteks partnerite võimestamisele suunatud tegevus), kaasamismeetoditega (näiteks varem mittekasutatud meetodi katsetamine) või –kanaliga (nt osalemist hõlbustava veebikeskkonna kohandamine). Tähtis on sellise meetmest toetatava ettevõtmise puhul kogemusest õppimine, mistõttu on nõutav tehtava talletamine, analüüsimine ning jagamine teiste huvilistega. Toetatakse nt eksperdi palkamist. 15 Riigi kaasamispoliitika arendamine on seotud eelkõige Riigikantselei ülesannetega selles valdkonnas. Näiteks võib olla vajalik juhendmaterjalide välja töötamine nii kaasajatele kui osalejatele, analüüside tellimine, väikesemahuliste koolituste või muude ürituste läbiviimine, kaasamise kontaktisikute võrgustiku tegevuse toetamine, kaasamisalaste e-keskkondade arendamine jms. Paljud tegevused on kirjas Vabariigi Valitsuse kinnitatavates dokumentides, eeskätt Avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas, aga ka näiteks Kodanikuühiskonna arengukavas või selle rakendusplaanis. Vabaühenduste poliitikakujundamises osalemise võimekuse arendamine on suunatud vabaühenduste spetsiifiliste vajaduste rahuldamisele, mis on samas ühetaolised paljudele organisatsioonidele. Sellised võivad olla näiteks vajadus poliitikakujundamises paremat osalemist toetava koolituse järgi, aga ka vajadus töötada välja organisatsioonidevahelisi koostöörutiine või –formaate. Ei toetata organisatsioonispetsiifiliste vajaduste rahuldamisele suunatud tegevusi ega tegevusi, mille tulemust ei ole võimalik selgelt defineerida ja seetõttu ka hinnata. 2.2.10. Tegevuste valiku põhimõtted Kuna Riigikantselei on kaasamistegevuste algatajaks, taotlusvoore ei korraldata. Samas konsulteerib Riigikantselei enda või partnerite väljapakutavate tegevuste üle komisjoniga, mille moodustab riigisekretär nii riigiasutuste kui valitsusväliste partnerorganisatsioonide esindajatest. Komisjoni roll on anda tagasisidet ja aidata kaasa tegevuste viimistlemisele selliselt, et need avaldaksid maksimaalset soovitud mõju. Eesmärk on see, et väljapakutavad tegevused arutatakse läbi ning viimistletakse nõnda, et need oleksid omavahel hästi koordineeritud, sobivalt ajastatud ning tagaksid oluliste vajaduste rahuldamise parimal viisil. Näiteks, kui on otsustatud mõne vabaühenduste esindusorganisatsiooni eestvõttel ja Riigikantselei heakskiidul välja töötada vabaühenduste arenguprogramm ja kindlaks määratud koolituse sihtrühm ning ulatus, püütakse enne projekti elluviimisega alustamist selgitada välja oluliste osapoolte täpsemad vajadused ja huvi. Sellise korraldusega püütakse vältida olukorda, et tekiks surve projekte kiirustades ette valmistada ning seega teha asju, mis pole tingimata kõige olulisemad. 2.2.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.12.2014 10 –31.12.202311. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 2.3. Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 2.3.1. Toetatav tegevus Eesti Tööandjate Keskliit on tööandjate esindusorganisatsioon Eestis, mis esindab majandusharude ühishuvisid euroopalikus sotsiaalmudelis riigi ja rahvusvahelisel tasandil suhetes võimuorganite, avalikkuse ning töövõtjate esindusorganisatsioonidega. Tööandjate Keskliitu kuuluvad kõik peamised majandusharuliidud (21 liitu). Kokku ühendab keskliit otse ja läbi haruliitude üle 1500 ettevõtte, mis on tööandjaks 145 000 töötajale. 10 Märtsis 2015 muudeti tegevuste algusaega varasemaks, kuna ettevalmistavate tegevustega alustati juba detsembrist. 112017. aasta käskkirja muudatusega pikendati projekti tähtaega rakendusperioodi lõpuni. 16 Tööandjate Keskliit osaleb mitmete ühiskondlikult oluliste koostööorganite töös, nagu Haigekassa nõukogu, Töötukassa nõukogu, Kutsekoda jt, kus esindatakse tööandjate huve ning osaletakse vastutustundliku ja konstruktiivse partnerina sotsiaaldialoogis. Tööandjate Keskliit on oma liikmetele abiks kollektiivsete töötülide lahendamisel, omades seaduslikku õigust ettekirjutusteks leppivatele pooltele. Tööandjate Keskliit esindab oma liikmete huvisid ka rahvusvahelisel tasemel. Keskliit on Rahvusvahelise Tööandjate Organisatsiooni IOE (International Organisation of Employers), Euroopa tööandjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE (kuni 2007 nimega Union of Industrial and Employers' Confederations of Europe, UNICE) ja OECD Ettevõtlus- ja Tööstuskomitee BIAC (The Business and Industry Advisory Committee to the OECD) liige. Aastatel 2007-2009 viis keskliit läbi „Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi“. Programmi käigus valmis rahvusvaheliste parimate praktikate uuring, toimusid õppereisid, koostati haldussuutlikkuse analüüs (saadi soovitusi arengukavade koostamiseks ja liitude haldusvõimekuse suurendamiseks). Koostati haldussuutlikkuse arengukavad ning töötati välja ettevõtlusorganisatsioonide ühine IT lahendus. Töötati välja ja rakendati koolitusprogramm organisatsioonide juhtidele ning mentorkoolitusprogramm. Valmis ka käsiraamat ettevõtlusorganisatsioonide juhtidele. Töötati välja kommunikatsioonistrateegia ning loodi projekti kodulehekülg ning teabelist. Paljud erialaliidud kasutavad täna programmi käigus loodud kodulehti. Programmis osalejad hindasid tagasisides kasulikuks rahvusvaheliste praktikate tundmaõppimist, aga ka võimalust omavahelisemaks põhjalikumaks läbikäimiseks, kogemuste vahetamiseks ning koostöö arendamiseks. Eesti riigi tasandil on Tööandjate Keskliit ainuke ettevõtlusorganisatsioon, mis on tunnustatud sotsiaalpartnerina Valitsuse ja ametiühingute keskorganisatsioonide poolt. Keskliit osaleb sotsiaalpartnerina kahe- ja kolmepoolsetel sotsiaal- ja majanduspoliitilistel läbirääkimistel ning sõlmib kokkuleppeid valitsuse, ametiühingute ja muude ühiskondlike organisatsioonidega; esindab tööandjate ja ettevõtluse huve õigusloomes; teeb ettepanekuid töö- ja sotsiaal-, haridus-, majandus-, rahandus- ja keskkonnapoliitikat puudutava seadustiku loomiseks, muutmiseks ja täiendamiseks ning oma liikmete huve kaitsva ja edendava majanduspoliitika rakendamiseks. Tööandjate Keskliidu liikmeskonna kooskõlastusringist käivad läbi kõik ettevõtlust ja töösuhteid puudutavad õigusaktide eelnõud. Riigipoolne initsiatiivide põhjendamise ja analüüsimise tase on hetkel väga ebaühtlane. Ka keskliidu enda mõjuhindamine on väga nõrk. Keskliidu asi on sotsiaalpartnerina seista oma liikmete (ja tööandjate laiemalt) huvide eest ning keskenduda eelkõige majanduse konkurentsivõimele pikas perspektiivis. Seetõttu on kriitiliselt oluline panustada keskliidu analüüsivõime kasvatamisesse. Parem analüütiline tegevus suurendaks kolmepoolse diskussiooni sisukust ning muudaks keskliidu seisukohad paremini mõistetavaks nii teistele osapooltele kui ka avalikkusele. Nagu me seisame selle eest, et olla maksimaalselt kaasatud majandus- ja sotsiaalpoliitika kujundamisel ning puhuti heidame ka vähest kaasamist ette, vajab nii keskliit kui haruliidud suuremat võimekust omaenda liikmete tõhusamaks kaasamiseks. Kaasamine tähendab eelkõige paremat teabevahetust, liikmete ja liikmete esindajate kaasalöömise igakülgset edendamist. See on osa NGO-de valitsemisest (Governance), milles on nii teadmisi kui ka kogemusi veel vähevõitu. Keskliidu eesmärgiks on enda ja oma liikmete teadmiste kasvatamine kaasamisvaldkonnas. 17  2.3.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.3.3. Tegevuse oodatav tulemus Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamises kaasarääkimise võimekust suurendava projekti tulemusel, analüüse ise läbi viies, paranevad oluliselt keskliidu ja haruliitude analüütiline suutlikkus, nii valdkonnaspetsiifilised kui kaasamisalased teadmised, oskused ja tööprotsessid. Keskliidu eesmärgiks on, et poliitikakujundamises osalemisel muutuks oma seisukohtade loomisel ning esitamisel analüütilise sisendi osakaal senisest märksa suuremaks, tekiks võimekus kasutada seda igapäevase tööprotsessi osana. Samuti on eesmärk anda riigile majandus- ja rahandusotsuste tegemisel olulist tagasisidet tööandjate ootuste osas. Liikmete kaasamisvõime suurendamise projekti tulemusel kasvavad nii keskliidu kui liikmete võtmetöötajate teadmised nii kaasamisvaldkonnast kui poliitikakujundamises osalemise võimalustest. 2.3.4. Tegevuse väljund Analüütilise võimekuse tõstmise projekti käigus koostatakse igal aastal 4 tööandjate prioriteetse teema põhjalikku mõjuanalüüsi ning 4 lühianalüüsi jooksvatest teemadest. Keskliidus luuakse analüütiku töökoht. Majanduse konkurentsivõimega seotud probleemide ja võimalike lahenduste analüüsimisel tehakse koostööd uurimisasutustega. Keskliidus tekib oskus, harjumus ja rutiin koostöö tegemisest. Koostöö jätkub ka peale projekti lõppu. Välja antav tööandjate kvartaalne majandusuuring on teistest majandusprognoosidest täiesti erinev sellepoolest, et erinevalt kvantitatiivsetel empiirilistel mudelitel põhinevatest analüüsidest võtab see kokku Eesti suurimate tööandjate hulka kuuluvate ettevõtjate ja tippjuhtide kogemusel ja teadmistel põhineva hinnangu majanduse hetkeseisule ning lähemaile väljavaateile. Uuring viiakse läbi peamiselt keskliidu liikmete ja haruliitude seas ning osalemise läbi paraneb nende võime poliitikakujundamises kaasa rääkida. Haruliitude analüütilise võimekuse tõstmine toimub läbi nende oskuste arendamise läbi koostöö keskliiduga. Osaledes ise analüüside koostamise protsessides, tõuseb haruliitude analüütiline võimekus. Liikmete kaasamisvõime suurendamiseks keskliidus on plaanis läbi viia ka igal aastal üks koolitus. Koolitus on segu lektoorsest tegevusest, arutelust ja parimate praktikate jagamisest. Võrgustumise toetamiseks käiakse vajadusel õppereisidel ja kaasatakse väliseksperte. Käivitatakse 4 töögruppi, mis annavad sisendi poliitikakujundamisesse. Töögrupid koosneksid nii keskliidu liikmetest kui ka ekspertidest väljastpoolt keskliitu. Töögrupid käivitatakse keskliidu strateegiast lähtuvail võtmeteemadel, milleks on majanduskeskkond, maksupoliitika, haridus ning tööturg. Näiteks on sarnaste töögruppide töö tulemusena valminud tööandjate manifest, mis annab riigile (ja ka tööinimestele ja teistele tööandjatele) edasi tööandjate arvamuse olulisimatest probleemidest igas valdkonnas ja ettepanekud olukorra parandamiseks. On oluline, et töö prioriteetsetel teemadel jätkuks. 18 Selleks, et kaasamisprotsesse igapäevatöös paremini kujundada, kasutatakse kaasamisvaldkonna konsultandi abi. Konsultandi peamine roll seisneb hea kaasamispraktika protsesside väljatöötamises ja juurutamises keskliidus ja haruliitudes. Aastaks 2018 seatud sihteesmärgiks, et aastas on osalenud poliitikakujundamises läbi keskliiduga koostöö vähemalt 30 liiget. Viiakse läbi uuring liikmete seas. Aastaks 2018 leiab 2/3 liikmetest, et neid on kaasatud. Selleks viiakse liikmete seas läbi uuring/küsitlus. 2.3.5. Tegevuse sihtgrupp Tegevuse sihtgrupiks on Eesti Tööandjate Keskliit ja selle haruliidud. 2.3.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevus on ette nähtud Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016 ja seondub ka OECD tegevuskava ja Kodanikuühiskonna arengukava 2014-2016 eesmärkidega. 2.3.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Eesti Tööandjate Keskliit. Eesti Tööandjate Keskliit on enda kompetentsi tõstmiseks parim võimalik tegevuse elluviija. 2.3.8. Tingimused toetatavatele tegevustele Tegevused vastavad järgmistele tingimustele:  Mõjuanalüüsid on kasutatavad kõikide tööandjate keskliidu haruliitude poolt. Mõjuanalüüsid on haruliitudele kättesaadavad ning kasutatavad ka sisuliselt;  Haruliitudele suunatud võtmeisikute koolitustel osaleb igal läbiviidaval koolitusel vähemalt 50% keskliidu haruliitudest;  Käivitatavatest töögruppidest võtab osa 20% keskliidu liikmetest. Liikmete osalemist hinnatakse kokku kõikides töögruppides osalejate arvu kogusummast. Rahastamisettepaneku algatajatele esitatavad tingimused 2.3.9. Ajakava Iga aasta koostab Tööandjate Keskliit täpsustatud tegevuskava ja eelarve koos selgitustega järgmiseks aastaks/ järgmisteks aastateks. Täpsustatud aastase tegevuskava kooskõlastab rakendusasutus enne tegevustega alustamist 2.4. Eesti Ametiühingute Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine 2.4.1. Toetatav tegevus Eesti Ametiühingute Keskliitu kuulub 2014. aastal 20 alaliitu, mis on oma ülesehituselt, suuruselt (30-4500 liiget), funktsionaalsuselt ja esinduslikkuselt väga erineval tasemel. See omakorda mõjutab asjatundlikkust ja kaasarääkimisvõimet poliitikate nõustamisel. Saame Eestis rääkida neljast mõjukalt organiseeritud sektorist – transport, tervishoid, energeetika 19 (koos mäetööstusega) ja haridus, kus esinduslikkuse näitajad ulatuvad Läänemere regiooni keskmisele tasemele, kuid vajavad siiski täiendavat toetamist. Tööstuses, kaubanduses ja avalikus halduses tegutsevad alaliidud vajavad piisava esinduslikkuse ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks suuremat arengutõuget. Jätkuvalt on esindamata ehitus- ja finantssektor, kus ametiühingute keskliit valmistub toetama mõnd uut sündivat ühingut. Esinduslikkuse ja kaasarääkimisvõime suurendamiseks vajavad suuremaid või väiksemaid struktuurseid reforme kõik sektorid. Seejuures on reformimise põhikoormus alaliitudel endil, keskliidu roll on pakkuda analüüsi, nõustamist ning toetada konkreetseid arendustegevusi. 2007-2013 programmiperioodil töötati välja arengukava Ametiühingud 2020, mis näeb ette alaliitude ühinemist, liikmelisuse tõusu ja toimivate partnerlussuhete kujundamist iga sektori tööandjatega. Samuti viidi läbi suur hulk koolitusi usaldusisikutele ja alaliitude juhtidele, mis on tõstnud mõistmist reformide läbiviimise vajadusest ning hõlbustanud suhtlemist tööandjate ja ametiasutustega. 2014-2020 perioodi tegevused on mõeldud Ametiühingud 2020 arengukava elluviimiseks, vähendades jooksvate koolituste hulka, kuid genereerides selle asemel struktuurseid muudatusi, mis tagavad seatud eesmärkide täitumise. Uue perioodi tegevused on jaotatud kolme eesmärgi alla:  Tugevdada ametiühingute sisemist struktuuri, et kanda majanduses ja otsustamises vastutusrikkamat rolli. Eriti pöörata tähelepanu valdkondlike haruliitude tugevdamisele;  struktuuriuuringud - hindab suutlikkust ja annab soovitusi muudatusteks;  struktuurinõustamine - kõigi vajalike funktsioonide väljaarendamiseks-tagamiseks;  sektorite arendusjuht - arenguprojektide juhtimine koondunud sektorites;  analüütik-projektijuht - projektijuht, kes vastutab ka struktuurianalüüsi tellimise ja haruliitude hilisema nõustamise eest;  Arendada dialoogi võimalikult kõigis majandus- ja riigielu sektorites. Tegevused viiakse läbi koostöös Tööandjate Keskliiduga;  sektorite sõlmküsimuste analüüsid - selgitatakse välja sektorite peamised tugevused ja arenguprobleemid;  kohtumised ja ühisarutelud tööandjate organisatsioonidega - ühistegevuste planeerimiseks ja koostöö käivitamiseks;  Parandada ametiühingute osaluse kvaliteeti tööturgu ja majandust puudutavate otsuste langetamisel;  Koolituskeskuse väljaarendamine - ennekõike õppeprogrammide ja finantseerimisskeemide väljatöötamine, samuti lektorite ettevalmistamine;  Eelnõude ja läbirääkimiste infosüsteem - aitab hoida silme ees olulisemaid poliitilisi protsesse, koguda tagasisidet ning samas ka analüüsida ametiühingute toimet majandusnäitajate muutustele;  Ametiühinguvälise tagasisiderühma loomine esindamata töötajatest - aitab kaasa ametiühingute maine tõusule töötajaskonna seas ja kavandada ametiühingute tegevusi laiemalt töötajate huvide kaitseks, kui vaid oma liikmete huvides. Tagasisidegrupi moodustamise kaugem eesmärk on ametiühingusse uute liikmete leidmine . 12 2.4.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 12 Punkti täpsustati 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega, et paremini esile tuua tegevuse sisu. 20  2.4.3. Tegevuse oodatav tulemus Kõigi kolme eesmärgi saavutamisel toimib igas olulisemas majandussektoris funktsionaalne ametiühing, mis suudab osutada liikmeskonnale tööeluga seotud teenuseid, suudab olla konstruktiivseks partneriks sektori tööandjatele ning sünteesida praktika ja asjatundmise pealt poliitikasoovitusi riigile ja kohalikele omavalitsustele. Lisaks saab välja tuua 10-15 alasektorit, kus sektori tasemel toimub reaalne dialoog ja nii töösuhteid kui poliitikaid kujundatakse sektoriorganisatsioonide koostoimes. Toimib ka jätkusuutlik ametiühingute koolituskeskus, mis tagab usaldusisikute ja liidrite väljaõppe, infosüsteem tagab laiapõhjalise osaluse eelnõude ja poliitikate väljatöötamisel ning ka piisava analüüsi ametiühingu enda toimimisest ja seostest majandusarengutega, ametiühingutel on kaasamissüsteem, mis võimaldab küsida ja arvesse võtta ka ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate seisukohti. 2.4.4. Tegevuse väljund Tegevuse väljundiks on:  Sektorite struktuurianalüüsid ja arendusplaanid, mille elluviimist nõustab arendusjuht;  Koos tööandjatega läbiviidavad majandussektorite analüüsid ja ühiskoolitused, mis suurendavad sektorite sidusust ja võimaldavad pakkuda häid soovitusi juhtivale ministeeriumile;  Koolituskeskuse koolitusprogrammid, mis lähtuvad alaliitude parimast praktikast ja saavad juba programmiperioodil regulaarse uuenduse;  Läbirääkimisinfot ja ja eelnõudele tagasiside mogumise moodulit sisaldav infosüsteem, mis saab perioodi jooksul ka väemalt ühe uuenduse praktikas selgunud puuduste kõrvaldamiseks;  Ametiühingutesse mittekuuluvate töötajate seisukohtade kogumise süsteem, mis on seotud eelnimetatud infosüsteemiga. 2.4.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on Eesti Ametiühingute Keskliit ja selle alaliidud, ametiühingute liikmed ja Eesti Tööandjate Keskliit ja sektorite tööandjad. 13 Võimalusel toetatakse ka teiste ametiühingute arendustegevusi, kui need toetavad arengukava Ametiühingud 2020 eesmärke. 2.4.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevusega viiakse ellu aastatel 2007-2013 välja töötatud arengukava Ametiühingud 2020. 2.4.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Eesti Ametiühingute Keskliit Tegevuste elluviimist juhib programmi käigus palgatav projektijuht-analüütik, kes allub EAKL organisatsioonisekretärile. Tegevuste reaalne elluviimine jaguneb EAKL töötajate vahel, kes kaasavad tegevustesse ka spetsialiste alaliitudest. Eesti Ametiühingute Keskliit on enda kompetentsi tõstmiseks parim võimalik tegevuse elluviija. 13 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega lisati sihtrühma hulka ametiühingute liikmed, Tööandjate keskliit ja sektorite töötajas, et sihtrühm läheks kokku toetatavate tegevustega. 21  2.4.8. Tingimused toetatavatele tegevustele 2.4.9. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.11.2014 –31.12.2018. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Esialgne kava tegevuste algatamiseks on alljärgnev: 2014 Programmi käivitamine Projektijuhi-analüütiku palkamine (oktoober) Ettevalmistused infosüsteemi riigihankeks ja riigihanke läbiviimine Ühe uue koolitusprogrammi väljatöötamine 2015 Sektorite arendusjuhi palkamine Infosüsteemi ehitusprotsessi jälgimine ja Infosüsteemi esimese etapi käivitamine Kolme sektoripõhise ühisseminari läbiviimine koos tööandjatega Kahe uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja ühe uuendamine Ametiühinguvälise tagasisiderühma väljaarendamine 2016 Infosüsteemi teise etapi käivitamine Nelja sektoripõhise ühisseminari läbiviimine koos tööandjatega Ühe uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja ühe uuendamine 2017 Nelja sektoripõhise ühisseminari läbiviimine koos tööandjatega Ühe uue koolitusprogrammi väljatöötamine ja ühe uuendamine Ametiühinguvälise tagasisiderühma uuendamine 2018 Infosüsteemi uuendamine Kahe sektoripõhise ühisseminari läbiviimine koos tööandjatega Kahe koolitusprogrammi uuendamine Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan, kus eelpool toodud plaani täpsustatakse ja vajadusel muudetakse. 2.5. Strateegilise juhtimise arendamine 2.5.1. Toetatav tegevus14 Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamise ning omavahelise sidumise eesmärk on riigi rahaliste vahendite sihipärasem ja tulemustest sõltuvam kasutamine. Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele selgema, tulemustest sõltuva, otsustusaluse loomine. Lõpptulemusena muutub Eesti riigi juhtimine paremini toimivaks. Eestis on tehtud varasemalt arendusplaane eelnimetatud teemal nii 2008.a (Vabariigi Valitsusele esitatud “Riigi finantsjuhtimise arendamise kontseptsioon”) kui 2010.a ülevaade 15. Strateegilise ja finantsjuhtimise süsteemi probleeme ja lahendusi soovitatakse nii OECD riigivalitsemise raportis16 kui ka Riigikontrolli vastavateemalises auditis 17. Mõlemad nimetatud ülevaated keskenduvad praktilistele juurutustegevustele. 14 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega täpsustati toetatavaid tegevusi ning lubati strateegilise ja finantsjuhtimise süsteemi korrastamiseks, arendamiseks ja juurutamiseks toetada ka infosüsteemide seadistamist. 15 Ülevaade tulemuslikkuse juhtimise süsteemi arendustest. Rahandusministeerium. 2010. (http://www.fin.ee/doc.php?107859) (vaadatud 19.02.2014). 16 OECD Public Governance Reviews. Estonia. Towards a Single Government Approach. OECD. 2011. http://valitsus.ee/et/riigikantselei/oecd-raport) (vaadatud 20.02.2014). 17 Vabariigi Valitsuse tegevus oma töö mõjude hindamisel ja tulemustest aruandmisel. Riigikontroll. 2012. (http://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2265/Area/1/language/et-EE/Default.aspx) (vaadatud 20.02.2014) 22 Eesti riigi väljakutseks on teha paremaid otsuseid piiratud ressursside suunamisel parimate lahenduste saamiseks. Eesti edukusega kasvab valikute keerukus, aina vähem saab tugineda juba sarnastes olukordades olnud riikide kogemustele ja pigem tuleb lahendada esmakordseid poliitikaväljakutseid.18 Väljakutsete edukas lahendamine eeldab võimet valikud ellu viia, õppida tehtud tagajärgedest ja kasutada neid praktilisi kogemusi uute otsuste langetamisel. Strateegilise ja finantsjuhtimise arendamisel on rõhuasetus tihedamal koostööl ja kogemustest õppimisel, vähem kontrollil ja sanktsioneerimisel. Seetõttu on oluline koostöövõrgustikuga töötamise tõhusus ja kvaliteet ja nende hinnang. Ühe enimkasutatava, OECD tulemuspõhise eelarve klassifikatsiooni 19 kohaselt, on Eestis kasutusel esitluslik tulemuspõhine eelarve, mis tähendab, et eelarvega esitatakse koos finantsinformatsiooniga tulemusinformatsioon. Eestis väljendub see riigi eelarvestrateegias olevates valdkonnapoliitilistes olukorrakirjeldustes, eesmärkides ja poliitikamuudatuste loetelus, eelarve seletuskirja koosseisus ja koos riigieelarve liigendusega Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas tegevuskavas ning majandusaasta aruande koosseisus esitletavas valitsemisalade tegevuskavade täitmise ülevaates, mis peab olema seostatav rahaliste ressurssidega. Pikaajaline väljakutse on süsteemselt liikuda esitluslikult tulemuspõhiselt eelarvelt rohkem tulemusinformatsiooni kasutava eelarvestamise suunas. Seni tehtud ja planeeritavad arendustegevused on suunatud eeltöö järgmistele sammudele, et lõpptulemusena tagada täieliku tegevuspõhise riigieelarve kasutuselevõtt hiljemalt aastal 2021. Tulemus- ja finantsinformatsiooni suurem kasutamine otsuste tegemise sisendina eeldab õigeaegse tulemusinformatsiooni kvaliteedi olulist tõstmist ning struktureerimist viisil, mis lubab seda kasutada finantsinformatsiooniga seotult. Piiratud ulatuses saab tulemusinfo olla ja on ka täna ressursijagamise aluseks, läbi jäikade valemipõhiste seoste. Siiski see ei ole tervikuna eesmärk, vaid võib olla pigem erandlik lahendus valdkondades, kus selline lahendus on teiste avaliku halduse väärtustega kooskõlas. Enne tegevuspõhise eelarve kasutuselevõtmist on vajalik riigi finantsjuhtimisega seostatava strateegilise juhtimisinfo korrastamine. Muudatusteks on olemas seadusandlik raam, Rahandusministeeriumi poolsed riigi tasandi metoodilised juhendid ja kriitiline hulk kompetentsi Rahandusministeeriumis ja teiste ministeeriumite arendus- ja finantsjuhtide hulgas. Sidusa, tõhusa ja tulevikutrende arvestava strateegilise ja finantsjuhtimise saavutamiseks on vajalik: 1. Eesti riigil on korrastatud (terviklik ja samadest põhimõtetest lähtuv) strateegiline planeerimine aastast 2021, mille tulemusena on oluliselt vähenenud strateegiliste arengudokumentide (valdkondlike arengukavade) arv. Korrastatud strateegiline juhtimine Vabariigi Valitsuse tasemel tähendab, et valitsuse tasandil moodustub strateegilistest arengudokumentidest üks, terviklik, kogu riigi tegevuse kattev strateegiline vaade (valitsuse ühtne strateegiline plaan). Aastal 2005 vastu võetud strateegilist planeerimist reguleeriva määruse kohaselt pidi terviklik strateegiline plaan moodustuma valitsemisalade arengukavadest, kuid see ootus ei realiseerunud. Seda takistas muuhulgas juhtimistasandite erinev sisustamine planeerimisel erinevates ministeeriumites, mis tõi kaasa väga erineva detailsusega arengu- ja tegevuskavad. Puudus ühtne lähtekoht, millest ministeeriumis eesmärkide, meetmete ja tegevuste kirjeldamisel lähtuda. Ühtse lähtekoha andis Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Nüüd on kavas ühtsed juhtimistasandid panna paika uue strateegilise juhtimise määruse eelnõuga. Korrastamine ei tähenda poliitika sisu muutmist, vaid ühtsematel alustel planeerimist, et hõlbustada koostööd ja juhtimist. 18 Vt näiteks “Eesti järgneva kümne aasta arenguvajadused” Rahandusministeerium. 2012. (http://www.struktuurifondid.ee/public/arenguvajadused__final1.pdf) (vaadatud 19.02.2014). 19 Klassifikatsooni leiab lk 21. Performance Budgeting in OECD Countries. OECD. 2007. 23 Tänases strateegilises juhtimises kasutatakse arengudokumente, mis teatud valdkondades kipuvad ajast maha jääma. Arengukavade väljatöötamise ja muutmise protsessid on ulatuslikuma kaasamise ja kompromisside otsimise tõttu muutumas aina pikaajalisemaks. Tihti peetakse arengukavade juures olulisemaks sümboolseid sõnumeid, abstraktseid strateegilisi valikuid ja tegelikku rakendamist tajutakse teisejärgulise küsimusena. Seda kinnitab asjaolu, et rohkem kui pooltel arengukavadel puudub realistlik plaan nende rakendamiseks (ei ole kooskõlas riigi eelarvestrateegia rahaliste võimalustega). Strateegilise juhtimise koordineerimisel tuleb tihti korrata, et arengukaval on väärtus juhul, kui see suunab tegelikku haldust tulemuslikumaks, mis eeldab planeerimisel reaalsete võimalustega arvestamist ja valikute tegemist. Muudatuste elluviimine on valdkonna arengukavade puhul reeglina võimalik vaid siis, kui koostatakse uut arengukava või kehtiv arengukava avatakse muutmiseks. Valitsemisala arengukavade juures toimub selline protsess aastase regulaarsusega, mistõttu on muudatuste saavutamine veidi hõlpsam. Ka valitsemisala arengukavade juures esineb valitsemisaladel soovimatust olulisi muudatusi teha (koostööd teiste valitsemisaladega välditakse, sest ühe ministeeriumi piires on lihtsam tegutseda, otsustada), mistõttu rakenduvad muudatused aeglaselt. Seepärast on vajalik regulatiivne sekkumine uue strateegilise planeerimise määrusega. Oluline on tagada kindlustunne süsteemi muudatustest tulenevast kasust (paremad juhtimisotsused, halduskoormuse vähendamine, parem IT tugi). Strateegilise planeerimise korrastamise vajadus tuleneb eelkõige järgnevatest eesmärkidest:  Planeerimine viiakse dokumendikeskselt mõtteviisilt terviklikule, valitsuse ühtse plaani vaatele, mis lähtub erinevatest juhtimistasanditest;  Valitsuse strateegiline plaan muutub terviklikumaks ning kajastub rakendusplaanidest kuni tööplaanideni ühtse hierarhia alusel (korrastatud andmeobjektid);  Ühtne valitsuse eesmärkidest lähtuv terviklik plaan, mis baseerub sisu kirjeldamisel samadele allustele, toetab valitsemisalade vahelist koostööd ühiste eesmärkide saavutamisel;  Kaob kohustus ja väheneb vajadus dubleerida samu tegevusi, meetmeid ja mõõdikuid veidi erineva struktuuriga mitmes eraldiseisvas arengudokumendis;  Ühtsem planeerimine teeb läbipaistvamaks tehtud kokkulepete täitmise;  Väheneb arengukavade vahelistest dubleerimistest tulenev halduskoormus;  Suureneb süsteemi paindlikkus, kaob ära süsteemis regulatsiooniga loodud kohustuslik jäikus (teatud arengukavade koostamise kohustus seadustes), mis ei pruugi olla kooskõlas muutunud oludega. Arengukavade vajadus ja kinnitamine liigub valitsuse tasandile;  Väheneb motivatsioon teha arengukavasid vaid planeerimiseks, kuid mitte tegevuste suunamiseks ja juhtimiseks;  Muutub lihtsamaks kasutada ühe valdkonna strateegilises juhtimises osalemisel saadud töökogemuse kasutamiseks teises valdkonnas;  Tekib süsteemne võimalus siduda strateegilist infot ja finantsinformatsiooni;  Rahaliste ressurssidega dubleerimiste kaotamisega arengukavades tekib võimalus kasutada arengukavasid finantsplaneerimises, et jälgida, kas arengukavades kavandatud tegevusi rahastatakse ja millistes mahtudes. 2. Minnakse üle ka tegevuspõhisele kuluarvestusele ja eelarvele. Tegevuspõhine arvestuspõhimõte – tegevuste tulud ja kulud eelarvestatakse ja kajastatakse ressursside kaudu tegevuste maksumuste arvestamiseks. Tegevuspõhise arvestuspõhimõtte rakendamine viib harjumuspärase rõhuasetuse ressurssidelt soovitud tulemuste saavutamisele tegevuste kaudu. Tegevuspõhine eelarve annab info tegevuste 24 ja teenuste maksumuse kohta. Tekib võimalus riigi finantsjuhtimises seada lisaks tasakaalule ka sisulisi eesmärke ressursside kasutamise tulemustele. Võimaldab hinnata strateegilise planeerimise ja juhtimise mõõdikute/tulemuste muutmise mõju eelarvele ja finantsotsuste tagajärgi tulemustele. Riigieelarve muutub arusaadavamaks ja läbipaistvamaks mittefinantsistidele ja teiste valdkondade taustaga inimestele. Suurendab ministeeriumite vabadust otsustada eesmärkide saavutamiseks eelarvevahendite jaotuse üle, kuid samas nõuab suuremat vastutust nii eesmärkide kui eelarve täitmise eest. Näitajaks on järk-järguline üleminek tegevuspõhisele eelarvele. Eesmärk täidetud, kui 2020.a on täies ulatuse kasutusel tegevuspõhine riigieelarve. Tegevuspõhine eelarve on vajalik alljärgnevatel eesmärkidel:  Tekib info tegevuste ja teenuste maksumuse kohta;  Tekib võimalus riigi finantsjuhtimises seada lisaks tasakaalule ka sisulisi eesmärke ressursside kasutamise tulemustele;  Võimaldab hinnata strateegilise planeerimise ja juhtimise mõõdikute/tulemuste muutmise mõju eelarvele ja finantsotsuste tagajärgi tulemustele;  Heaks tööriistaks erinevate poliitikainstrumentide elluviimisel on tulemusmõõdikud. Tulemusmõõdikuid võib olla erinevat tüüpi, alustades tulemuste omadest kuni tõhususe ja mõjususeni Seega nt tekib võimalus hinnata ressursside kasutamise tõhusust;  Riigieelarve muutub arusaadavamaks ja läbipaistvamaks mittefinantsistidele ja teiste valdkondade taustaga inimestele;  Eesti on jätkuvalt riigi rahanduses edasijõudnute hulgas;  Suurendab ministeeriumite vabadust otsustada eesmärkide saavutamiseks eelarvevahendite jaotuse üle, kuid samas nõuab suuremat vastutust nii eesmärkide kui eelarve täitmise eest. Oluline on strateegilise ja finantsjuhtimise mõjususe suurendamiseks ja läbimõeldumaks muutmiseks vajalik erinevate võtmeisikute ja kasutajate kompetentsi tõstmine. Selleks on vajalik rahandusministeeriumi strateegilise juhtimise võtmeisikute ning kõikide valitsemisalade strateegilise- ja finantsjuhtimisega tegelevate isikute koolitamine, samuti erinevate kogemuste omandamine ja vahetamine teiste riikidega ja OECD võrgustikega. Kvaliteetse riigijuhtimise üheks eelduseks on hea koostöö temaatilistes võrgustikes (arendusjuhid, finantsjuhid, jne), mis võimaldab kvaliteetsemat ja väiksema halduskoormusega juhtimisprotsessi. Juhtimise alla kuulub nii strateegiline kui ka finantsjuhtimine. Parema koostöö eesmärgil viiakse läbi ühisseminare, kogemuste jagamist ja diskussioone kui ka individuaalset nõustamist ja tuge. Jätkuvalt on riigiasutuste arengukavade peamiseks probleemiks nende nõrk seotus ressurssidega ja seeläbi eelarveprotsessiga. Arengukavade otstarve ja ülesehitus erinevad märkimisväärselt. Samas valitseb ka valdkondlikke arenguid suunavate ja strateegiliste dokumentide süsteemis ebaselgus – neid on koostatud väga erinevate nimetuste, ajahorisondi ja detailsusega, ressursside, sh finantsvajaduse, prognoos tihti puudub, on ebarealistlik või lühiajaline. Puudub selgus, miks kinnitab mõned arengukavad Riigikogu ja teised Vabariigi Valitsus. Teiseks probleemiks on see, et arengukavade protsess ei ole ajaliselt seotud ressursivalikute tegemisega, vaid on otseselt seotud läbi valitsemisala arengukava ja tegevuskava. Valdkonna arengukavade rakendusplaanide ja nende täitmise aruandeid võib esitada kogu aasta jooksul. 25 Kolmandaks on strateegilise planeerimise korrastamine suunatud halduskoormuse vähendamisele, st liikumist dubleerivate arengudokumentide koostamise vältimise suunas. Kui loobuda juba ühes strateegias olemasolevate andmete dubleerimisest teistes strateegiates (nt valdkonna arengukavades toodud andmeid ei dubleerita enam valitsemisala arengukavas), siis piisabki, kui esitada üks aruanne ja seda kaks nädalat senisest hiljem ehk iga aasta 1. märtsiks. Ehkki aruande esitamise tähtajaks ei ole tihti olemas veel kogu infot, siis tuleb kasutada hetkel parimat võimalikku infot. Uue riigieelarve seaduse jõustumisega ja valdkonna arengukava, valitsemisala arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise korraga antakse õiguslik alus strateegiline juhtimise ja finantsjuhtimise sidumiseks. Kaheks võtmemuudatuseks on siin arengudokumentide ühine protsess ja andmestruktuur. See eeldab tegevuspõhisele eelarvestamisele üleminekut. Andmestruktuuri puhul on riigi finantsjuhtimises juba kirjeldatud strateegilise juhtimisega ühine arvestusobjekt: programm. Selle objekti sisustamine on strateegilise juhtimise küsimus ja nõuab täitjatelt uut mõtteviisi, et minna üle riigis tervikuna eelarvestamises ja aruandluses majanduslikult sisult tegevuspõhisele eelarvele, kus poliitiliste otsuste tulemusi hinnatakse vahendite kasutamise tõhususe ehk saavutatud eesmärkide tulemuste alusel. Läbivalt kogu täidesaatva võimu sama arvestusobjekti “programm“ kasutamine võimaldab kaotada valdkonna arengukavade eelarvete vahel esinevad kattuvused, mis raskendavad analüüsi ja mõjutavad objektiivseid juhtimisotsuseid kavandatud tegevuste rahastamiseks eesmärkide täitmisel. Kuna valdkondade arendamine nõuab mitmete valitsemislade head koostööd, siis vältimatu on senisest tõhusam kaasamine. Tegevuste sisuks on arendusprojektide läbiviimine. Toetatakse valitsemisala või põhiseadusliku institutsiooni poolt läbi viidavaid tegevusi, mis on suunatud strateegilise ja finantsjuhtimise korrastamisele. Strateegilise planeerimise osas toetatakse arengukavade koostamist, mille oluliseka osaks on valdkonna protsesside ja teenuste kaardistamine. Finantsjuhtimise tegevuste osas on pearõhk toel tegevuspõhise eelarvestamise juurutamisel (s.h. kuluarvestuse väljatöötamise toetamine). Lisaks toetatakse ühtse seire- ja aruandluse arendamine. Vajadusel pakutakse täiendavat abi infosüsteemide (eelarvestamise ja strateegilise planeerimise infosüsteemid) käikuvõtmisel ja seadistamisel. Rahandusministeeriumi tegevused on suunatud üldise kompetentsi tõstmisele ja erinevate kesksete tugiteenuste ja analüüside läbiviimisele. Tegevusteks nii erinevate erinevate koolituste ja seminaride läbiviimine kui ka parimate praktikate õppimine osaledes erinevatel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel. Oluline on olemasolevate metoodikate arendamine ja uute juurutamine (tegevuspõhine eelarvestamine) ning vastavate analüüside läbiviimine mõjude hindamiseks. Oluline osa saab olema ka kesksel teavitustööl ja vajadusel koolitustel (nii ühekordsed arendustest tulenevad koolitused kui ka üleriigiliste baaskoolituste sisseviimine). Arendusprojektide sisuks on mõjuanalüüside läbiviimine, metoodikate ning strateegilise ja finantsjuhtimise käsiraamatu koostamine, valitsemisalade personaalne toetamine nii strateegilise planeerimise kui ka finantsjuhtimise arenduste osas, koolituste korraldamine ja kogemuste vahetamine võrgustikes. Teised meetmed otseselt antud tegevuste edukust ei mõjuta. 26  2.5.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.5.3. Tegevuse oodatav tulemus Tegevuse tulemusena korrastatakse ja seotakse omavahel strateegiline ja finantsjuhtimine. Strateegilise planeerimise valdkonnas on ühtlustatud arengudokumentide juhtimistasandid ja on üleriigiliselt omavahel võrreldavad. Arengukavadega on kaetud enamus tulemusvaldkondi ehk riigi tegevusi. Samuti väheneb arengukavade arv. Valdkondlike arengukavade arv peaks jääma alla 25. Strateegilise ja finantsplaneerimise protsessid seotakse nii sisuliselt kui ajaliselt rohkem üksteisega. Finantsjuhtimise protsess on selgemalt seotud strateegilise planeerimisega (finantsplaneerimise ja strateegilise planeerimise protsessid on ajaliselt ühtlustatud st tegevusinfo ja finantsinfo üheaegne koondamine ja planeerimine). Finantsjuhtimise protsess eelarvestamisest aruandluseni on terviklik, läbipaistev ja paremini mõistetav. Strateegilise ja finantsjuhtimise sidumise seisukohalt on oluline tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõtt. Tegevuspõhisele riigieelarvele on üle mindud 2020.a. Valitsemisalade valmisolekut tegevuspõhisele eelarvele üleminekuks mõõdetakse Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi alguses 1. märtsil, mil esitatakse planeeritava aasta eelarve sisendmaterjal Rahandusministeeriumile. Aastal 2020. 1. märtsiks peavad olema esitanud vähemalt 11 valitsemis- või haldusala Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi sisendmaterjalid tegevuspõhiselt. 2.5.4. Tegevuse väljund Tegevuse väljundina toetatakse vähemalt 11 valitsemis- või haldusala strateegilise juhtimise korrastamisel ning tegevuspõhisele eelarvele üleminekul. Arendatakse edasi strateegilise juhtimise ning eelarvestamise metoodikaid ja juhiseid. Vajadusel korraldatakse võtmeisikutele koolitusi ja kogemuste vahetamist kompetentsi ja kvalifikatsiooni tõstmiseks. Algselt mõõdeti projektide arvu, kuid mõistlikum on mõõta üleminekul nõustatud valitsemisalade arvu kui tegevusest toetatud projektide arvu. Osa valitsemisalasid teostavad ülemineku 2-3 riigihanke abil, kuid osa valitsemisalasid ei vaja riigihanget, vaid RM riigieelarve osakonna nõunik/projektijuhi nõustamist. Selleks värbab RM tähtajaliselt nõunikud/projektijuhid, kelle töötasu on finantseeritav Strateegilise juhtimise arendamise tegevusest. See tähendab, et tegevuse eesmärk on võimalik saavutada väiksema projektide arvuga ja kehtiv väljundnäitaja ei võimalda mõõda tegelikku tulemust. 2.5.5. Tegevuse sihtrühm Otseselt mõjutatud sihtrühmad on ministeeriumide finants- ja arendusjuhid, sisuvaldkondade juhid ning teised riigi strateegilise planeerimisega kokku puutuvad riigiasutuste töötajad ja huvirühmade esindajad20 ning tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetav meeskond. 21 20 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega laiendati tegevuste sihtrühma lisaks finants-ja arendusjuhtidele ja sisuvaldkonna juhtidele ka riigi strateegilise planeerimisega kokku puutuvatele riigiasutuste töötajatele ja huvirühmade esindajatele. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt (haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni toimumise kuupäevast oktoobris 2015). 21 2018. a lõpus toimunud käskkirja muudatusega täpsustati, et tegevuse sihtrühmaks on lisaks ka tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetav meeskond. 27 Toetuse tulemustest lõppkasusaajad, läbi adekvaatse strateegilise planeerimise ja finantsinformatsiooni, on Riigikogu, Vabariigi Valitsus, poliitikakujundajad, ministeeriumite valitsemisalade tipp- ja keskastme juhid. Samuti saab mõjusamatest ja tõhusamatest rahastamisotsustest kasu kogu ühiskond. 2.5.6. Tegevusega seotud arengukavad Projekti eesmärgid peavad olema kooskõlas OECD riigivalitsemise raporti tegevuskava või riigipõhiste soovitustega kirjeldatud arenguvajaduste või strateegiliste prioriteetidega. Projekti lõpptulemus peab olema kooskõlas riigieelarve seaduse ning teiste strateegilist ja finantsplaneerimist reguleerivate õigusaktidega. 2.5.7. Tegevuse elluviija Meetme tegevuse elluviija on Rahandusministeeriumi, kes vastavalt projektide taotlustele planeerib nende rakendamise ja rahalised vahendid. Rahandusministeerium vastutab riigieelarve arenduste eest ja on seetõttu ka antud tegevuste elluviimiseks sobivaim valik. 2.5.8. Tingimused toetatavatele tegevustele Kõik projektid peavad vastama erinevatele strateegilistele dokumentidele ja muudele õigusaktidele. Olulisemad nendest on: „Säästev Eesti 21“, konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas 2014-2020, OECD riigivalitsemise raporti tegevuskava või riigipõhised soovitused. Samuti õigusaktidega nagu riigieelarve baasseadus ja teised strateegilist ja finantsplaneerimist reguleerivate õigusaktidega. 2.5.9. Rahastamisettepaneku algataja Arendusprojektid jagunevad kaheks: ministeeriumite, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide (koostöös rahandusministeeriumiga) algatatud projektid, mille rahastamise otsustamine toimub läbi hindamiskomisjoni allpool kirjeldatud protseduuride järgi ja rahandusministeeriumi enda poolt algatatud projektid. Rahandusministeeriumi projekte ei menetleta läbi hindamiskomisjoni. Valitsemisalade, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide personaalse toetamise osas (strateegilise planeerimise korrastamine, tegevuspõhisele eelarvele üleminek) peaksid initsiatiivi näitama valitsemisalad ise. See tagab nende vajadustele kõige paremini vastava toe. Analüüside, metoodikate ja kompetentsi tõstmise osas on algatajaks reeglina rahandusministeerium, kes omab terviklikumat pilti nii analüüside kui koolitusvajadustest. 2.5.10. Arendusprojektide algatamine Arendusprojekte menetletakse, sõltuvalt esitajast, erinevalt. Rahandusministeeriumi algatatud projektid määratletakse rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna või riigieelarve osakonna eelarvega ja ministeeriumite, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide algatatud projektid vastavalt järgnevale menetluskorrale. 22 Arendusprojekte menetletakse vastavalt laekunud ettepanekutele laekumise järjekorras. Aktiivsematel on suurem võimalus projektile toetus saada. Planeeritud on kokku leppida eelnevalt vahendite eeldatav jaotus erinevate tegevuste vahel (tugi, koolitus, analüüsid, käsiraamatud). 22 2020. aasta käskkirja muudatustega lisatakse seoses Rahandusministeeriumi struktuuri muudatusega tegevuse algatajaks ka eelarve arenduste osakond. 28 Ministeeriumite, Riigikantselei või põhiseaduslike institutsioonide algatatud projekte menetletakse kahes etapis: projektiplaan, mis annab üldisema ülevaate probleemist, selle lahendamisest, tähtaegadest ja indikatiivsest maksumusest. Teises etapis, kui projektiplaan on heaks kiidetud, toimub projekti detailsem kirjeldamine. Projektiplaani vormi koostab rahandusministeerium ja see on kõigi taotlejate jaoks ühesugune. Arendusprojektide rakendamise üle hakkab otsustama rahandusministeeriumi poolt moodustatud hindamiskomisjon. Komisjoni koosseis kinnitatakse rahandusministeeriumi kantsleri käskkirjaga.23 Komisjon võib kaasata oma töösse eksperte, hindamaks projektiplaani olulisust ja rakendatavust. Hindamiskomisjon otsustab esimeses projektiplaanide menetlemise etapis, millistele heakskiit anda. Hindamiskomisjon peab taotlejale põhjendama, kui projektiplaani heaks ei kiideta. Tingimusliku heakskiidu korral on projektiplaani koostajal aega 2 nädalat projektiplaani täiendamiseks ja parandamiseks. Seejärel esitatakse see uuesti hindamiskomisjonile. Projektiplaani heakskiitmisel esitatakse detailsem kava, kuidas projekt ellu viiakse (tähtajad, vastutajad, riigihanke vajadus, lepingute sõlmimise vajadus). Projektiplaani ellu viimist juhib projekti juht või selle eest vastutavaks määratu isik. Arendusprojekti käigust, tulemustest ja võimalikest probleemidest informeeritakse rahandusministeeriumi üks kord kvartalis. Rahandusministeeriumi poolt algatatud arendusprojektid strateegilise juhtimise süsteemi korrastamiseks, arendamiseks ja juurutamiseks planeeritakse iga-aastaselt koos rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna eelarve planeerimisega ja kooskõlastatakse rakendusasutusega tegevuste detailses kirjelduses. 24 2.5.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.01.2015 –31.12.2023 25. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 23 2020. aasta käskkirja muudatusega võetakse välja hindamiskomisjoni koosseis, kuivõrd see kinnitatakse rahandusministeeriumi kantsleri käskkirjaga. 24 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega täpsustati, et arendusprojektid kooskõlastatakse rakendusasutusega tegevuste detailses kirjelduses. 25 2017. aasta käskkirja muudatusega pikendati projekti tähtaega perioodi lõpuni. Ressursside piisavusel jätkatakse valitsemisalade nõustamist vähemalt kuni 2021.a. lõpuni. Kuna tegemist on riigis väga mastaapse reformiga, mis puudutab paljude süsteemide koostoimet – raamatupidamine, finantsarvestus, eelarvestamine, strateegiline planeerimine, organisatsioonide juhtimissüsteemid jms, siis arendustegevused ei lõpe pelgalt valitsemisala üleminekuga vaid on vajalik kavandada täiendav nõustamine ja tugi ülemineku sujuvaks tagamiseks – seda läbi infosüsteemide arendamise, koolituste, juhendmaterjalide täiendamise ja igapäevase operatiivse nõustamisteenuse. 29  2.6. Rakke- ja eksperdirühmad 2.6.1. Toetatav tegevus Eesti riigivalitsemist põhjalikult analüüsinud OECD riigivalitsemise raport tõi peamiste riigivalitsemise kitsaskohtade seas välja, et meil on probleeme horisontaalsete teemadega edukal tegelemisel või nende küsimuste lahendamisel, mis kukuvad mitme ministeeriumi vahele ning jäävadki reeglina sinna pikaks ajaks lebama. Sageli ei reageeri administratsioon piisavalt kiiresti (või ei reageeri üldse) uutele väljakutsetele, inertsust peaks olema vähem ja uuenduslikkust (nii organisatsioonide sisemiste kui vaheliste teemadepuhul) rohkem. Vähendamaks valitsuse väledust takistavaid tõkkeid ning suurendamaks paindlikkust, soovitasid eksperdid luua Riigikantselei juhtimisel uute horisontaalsete algatustega tegelemiseks ministeeriumite ja ametite esindajate rakkerühmi, mille tulemuse käima lükatud protsessid istutatakse käivitumisel poliitikate eest vastutavatesse ministeeriumitesse. Rakkerühmade kui fokusseeritud jõupingutuse tegemise vormi iseärasuseks võrreldes ministeeriumide tavatööga on lahenduste otsimine probleemidele, mis langevad mitme ministeeriumi vahele või nõuavad osapoolte koordineeritud ja head koostööd lahenduste mõjusaks toimimiseks. Käskkirja kinnitamise hetkeks on valitsus algatanud kolme rakkerühma töö – oskuste rakkerühma, vigastuste ennetuse rakkerühma ja e-tervise rakkerühma. Esimene neist jõudis oma tegevustega lõpule 2014 juunis ning teine on lõppemas. Seniste esialgse kogemuste põhjal võib öelda, et rakkerühmad on täitnud oma eesmärke, rakkerühmade formaat aitab erinevad organisatsioonid ja eksperdid kokku tuua ning probleemidele koostöös lahendused välja töötada ning jagada vastutust lahenduste ellu rakendumisel. Seniste positiivset kogemust on kavas uue perioodi struktuuritoetuste toel laiendada ning toetada komplekssete poliitikaprobleemide lahendamiseks rakke- ja eksperdirühmade tööd, mis toovad kokku mitu ministeeriumi, valitsemistasandit ja/või sektorit. Rakkerühmade kõrval toetatakse ka eksperdirühmade tööd. Eksperdirühmad on koostöökogud, mis võimaldavad kiiremini ja paindlikumalt kui rakkerühmad lahendada väiksemaid probleemikobaraid. Eksperdirühmad ei vaja valitsuse mandaati, need kutsub ellu kantslerite koosolek. 26 27 28 Rakke- ja eksperdirühmade eesmärkide saavutamiseks on kas toetada:  Rakke- või eksperdirühma juhtimist ja administreerimist; Rakkerühma toimimiseks on vaja pühendunud eestvedajat/ eestvedajaid, kes korraldab rakkerühma koosolekuid, teeb või tellib tööks vajalikud analüüsid või muud vahendid, jälgib rakkerühmade tulemuste saavutamist ning finantsprogressi ja teeb muid rakkerühmade juhtimise või administreerimisega seotud ülesandeid. 26 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega täpsustati rakke-ja eksperdirühmade mõistet. Eksperdirühmade võimalik toetusperiood pikenes 18 kuult 24 kuule ning definitsioonist võeti välja konkreetne viide rühma moodustamise aluseks olevale dokumendile (rühmade kokkukutsumise protsessi kirjeldatakse tegevuste algatamise punktis). Muudatus kehtib tagasiulatuvalt (haldusvõimekuse valdkondliku komisjoni toimumise kuupäevast oktoobris 2015). 27 2021. aasta alguses toimunud käskkirja muudatusega pikendati rakke- ja eksperdirühmade toetusperioodi 36 kuult 43 kuuni. 28 2021. aasta detsembris pikendati rakke- ja eksperdirühmade toetusperioodi 43 kuult 55 kuuni. 30   Teemakohaseid uuringuid, analüüse, metoodikaid, juhiseid, küsitlusi ja infomaterjale; Rakkerühma töö ja teadmistepõhise otsustamise toetamiseks, juhul kui vastavat informatsiooni seni kogutud/ analüüsitud ei ole, võib olla vajalik uuringute analüüside, küsitluste või infomaterjalide tegemine.  Teemakohast konsultatsiooni ja eksperthinnanguid; Rakkerühma juhtimise või teadmistepõhise otsustamise toetamiseks, valitud lahendustele kinnituse saamiseks vms võib olla vajalik konsultatsiooni või eksperthinnangute tellimine.  Teemakohaste koolituste, õppereiside, seminaride, konverentside, infopäevade, ja koosolekute korraldamist või nendel osalemist; Rkke- või eksperdirühmade eesmärkide elluviimisel (nt parema koostöö, teadmistepõhisema otsustamise, välja töötatud lahenduste sujuvama elluviimise vms toetamiseks) on rakke- ja eksperdirühmadel võimalus korraldada või võimaldada osalemist kellegi teise poolt korraldatud teemakohastel koolitustel, õppereisidel, seminaridel, konverentsidel, infopäevadel või koosolekutel.  Uute lahenduste rakendamist29; Toetust antakse uuenduslike lahenduste testimiseks/ piloteerimiseks avaliku sektori probleemide lahendamisel, eesmärgiga selgitada välja uuendusliku lahenduse kulutõhusus ja mõju nende probleemi lahendamisel ning süvalaiendada/juurutada mõjusad ja kulutõhusad lahendused valdkonda laiemalt.  Rakke-või eksperdirühma tööd või eesmärki toetavaid infotehnoloogilisi lahendusi; Rakkerühmade juhtimist või väljatöötatavate lahenduste rakendamist on võimalik toetada väiksemamahuliste infotehnoloogiliste lahendustega.  Rakke- ja eksperdirühma eesmärkidele kaasa aitavat teavitustööd. Toetatakse Rakke- ja eksperdirühmade eesmärkidele kaasa aitavat teavitustööd otsustajate, avalikkuse või teiste vajalike osapoolte suunal. 2.6.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.6.3. Tegevuse oodatav tulemus Rakke- ja eksperdirühmad soodustavad ministeeriumite, valitsemistasandite ja sektorite vahelist koostööd ning aitavad lahendada teadmistepõhiselt mitut valdkonda puudutavaid probleeme. Rakkerühmade töö tulemusena välja töötatavad lahendused viiakse osaks ministeeriumi igapäeva tööst või algatatakse vastavad muudatused seadustes, arengukavades ja protseduurides. Rakke – ja eksperdirühmad aitavad kaasa rakenduskava eesmärgi kõikidele komponentidele- nii koostöös sündivale, enam teadmistepõhisele kui kaasavamale poliitikakujundamisele. 29 Lisatud 2017. aasta käskkirja muudatusega. 31  2.6.4. Tegevuse väljund Kavas on korraldada 15 rakke- ja eksperdirühma töö. Rakke-või eksperdirühm loetakse toimunuks, kui see on vastavalt korrale kokku kutsutud, teinud oma ellukutsumise ajal eesmärgipärast tööd ning esitanud lõpparuande rakke-või eksperdirühma tulemusest. Rakke- või eksperdirühma keskmine kestvus on 16 kuud (kokku 15 rakke-või eksperdirühma peale 240 kuud). Rakke või eksperdirühmade enda töö keskmiseks maksumuseks on kalkuleeritud 131 150 (sh on arvestatud täiskohaga töötaja palgakuludega 16 kuu vältel, analüüside läbiviimisega ning ekspertarvamuste maksumustega; Rahandusministeeriumi prognoosile tuginedes ning tinglikult perioodi lõpuni pikendades on aastal 2014 on rakkerühma prognoositud maksumus ühes kuus 7440 eurot ning 2020 aastal 8789 eurot). 2.6.5. Tegevuse sihtrühm Rakke- ja eksperdirühmade tööga soovitakse mõjutada eelkõige valdkondade poliitikakujundajaid (sh valitsusvälised partnerid ja eksperdid) ja välja töötatavate lahenduste rakendajaid. Samas võib nt teavitustegevuste puhul sihtrühm olla ka laiem avalikkus, kui avalikkuse teadlikkus või poolehoid on vajalik rakke- või eksperdirühma lahenduste edukaks elluviimiseks. 2.6.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused panustavad OECD riigivalitsemise raporti „Ühtsema riigivalitsemise suunas“ rakendamise tegevuskava eesmärkide saavutamisse. Tegevuse tulemuslikkust toetavad kõik haldussuutlikkuse prioriteetse suuna meetmed. 2.6.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Riigikantselei. Riigikantseleis vastutab tegevuste elluviimise eest strateegiabüroo, kelle põhiülesandeks on Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamine. Strateegiabüroo koordineerib Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi koostamist ja elluviimist ning nõustab peaministrit ja riigisekretäri strateegilise planeerimisega seotud küsimustes. Eelnevast tulenevalt on elluviijal ka võimekus tegevusi ellu viia. 2.6.8. Partner Riigikantselei võib algatada rakke-või eksperdirühma koostöös ühe- või mitme osapoolega. Riigikantseleil on õigus küsida algatamises osalevatelt partneritelt omaosalust. Juhul kui partneritelt kogutakse omaosalust, siis vähendatakse selle võrra abikõlblikke kulusid ning omaosalust kasutatakse mitteabikõlblike kulude katteks. 2.6.9. Tingimused toetatavatele tegevustele Rakke- ja eksperdirühmad luuakse oluliste ühiskonnas kerkivate probleemide lahendamiseks, mistõttu on oluline nende seos loetletud horisontaalsete strateegiliste dokumentide, tulevikuuuringute või valitsuse tegevusprogrammiga. 2.6.10. Tegevuste algatamine30 Kuna probleemid, mille lahendamiseks rakke- ja eksperdirühmad kokku kutsutakse peavad olema valdkonna- või valitsemistasandiülesed ning valitsuse jaoks prioriteetsed, on rakke- ja eksperdirühma algatajaks Riigikantselei koos vähemalt ühe ministeeriumiga. Rakkerühma tööd 30 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega täpsustati, et rakke-või eksperdirühma ettepanekuga esitatakse ka rühma indikatiivne eelarve. 32 koordineerib ja korraldab Riigikantselei, eksperdirühma tööd koordineerib Riigikantselei või ministeerium, korraldab Riigikantselei. Ideekavandi esitamine on vajalik selleks, et ettepaneku algataja mõtleks läbi ning rakendusasutus saaks hinnata kavandatavaid tegevusi ja nende soovitud tulemusi. Ideekavand võimaldab esitada soovitud tulemuse visandi Vabariigi Valitsusele või kantslerite koosolekule otsustamiseks, ilma et kogu rakke- või eksperdirühma detailne tegevusplaan oleks välja töötatud. Kinnitamaks ekspert- või rakkerühma valdkonna prioriteetsust ja valdkonnaülesust on nende algatajaks kas vabariigi valitsus või kantslerite koosolek oma protokollilise otsusega. 2.6.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.03.2014 –31.12.2023 31. Rakke- ja eksperdirühmi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 32 31 2017. aasta käskkirja muudatusega pikendati projekti programmperioodi lõpuni. 32 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega viidi tegelikkusega kooskõlla projekti ajakava. 33  2.7. Õiguse revisjon33 2.7.1. Toetatav tegevus Käesolevaks hetkeks on Eestis mitmed olulised reformid erinevates õigusvaldkondades lõpule jõudnud. Samas on aga mitmeid valdkondi, kus õigusloome areng on erinevatel põhjustel toimunud kiirustades ja Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega ühtlustamine on segi paisanud õigusaktide esialgse süsteemi. Ühe valdkonna sisene õigusaktide ja -normide killustatus pärsib nende mõistmist. Sellist killustatust esineb paljudes õiguse valdkondades ja selle tulemusena on täna muutunud lihtsamaks kehtivate seaduste muutmise asemel välja töötada üha uusi seadusi, mis reguleerivad ainult kitsast valdkonda. Põhjusteks on olnud kiired reformid õiguskorras, varasemate ja hilisemate aktide vaheliste ebaühtluste esinemine, EL õigusest tulenevate muudatuste tõttu tehtud mööndused süsteemsusele jne. Suurema selguse ja süsteemsuse loomiseks õiguskorras on Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvates riikides kasutatud kodifitseerimist. Kodifitseerimise mõte seisneb eeskätt õiguskindluse ja selguse loomises, muutes vajamineva regulatsiooni leidmise õiguse rakendajale lihtsamaks ja andes samal ajal ülevaatlikuma pildi sellest, mis on kehtiv õigus. Kodifitseerimise metoodikaid on riigiti erinevaid, varieerudes seaduste vormilisest ühtlustamisest kuni kodifitseerimisteni, mis toovad muu seas kaasa ulatuslikke sisulisi muutusi õigusloomes. Kodifitseerimine ise ja ka selleks kasutatav metoodika on tavapäraselt poliitilise otsustuse objektid ning need määratakse ära enne kodifitseerimise läbiviimist. Sarnaselt 2007- 2014 programmi perioodiga on ka uue programmi alusel toimuv kodifitseerimine rohkemat kui õigusloome vormiline muutmine. Kodifitseerimine peab toimuma käskkirjas sätestatud töökorraldust ja kodifitseerimismetoodikat järgides. Metoodika kohaselt võib kodifitseerimise eelnõu koondada endasse valdkonna seni killustunud seadusi, kuid võib põhjendatud juhul jätta regulatsiooni jätkuvalt eraldiseisvatesse seadustesse. Viimane võib olla põhjendatav erinevate asjaoludega (nt regulatsiooni maht, tihe muutmisvajadus, senine kasutusharjumus, külgnevate teemade mehhaanilise liitmise ebaotstarbekus jne), kuid igal juhul tuleb kodifitseerimise tulemusena tagada valdkonnasisene regulatsiooni ühtsus, ajakohasus ja selgus. Seega põhjendatud juhul säilitatakse regulatsiooni killustatus erinevates, kuid omavahel sisult kooskõlas olevates eriseadustes. Viimasel juhul koondatakse kõikide eriseaduste jaoks ühtsed üldnormid valdkonna nn üldseadusesse. Kodifitseerimine hõlmab ka juba kehtiva seadustiku või seaduste põhjalikku, sisulist ja süsteemset analüüsi, ühtlustamist ja ajakohastamist juhul, kui selle käigus tehtav analüüs vastab sisuliselt kõigile kodifitseerimisprojektis ettenähtud kohustuslikele tegevustele ja etappidele. Selliste projektide puhul on sisuliselt õigem kasutada terminit „revisjon“. Asjaolu, et metoodika võimaldab kodifitseerimise ja revisjoni käigus muu hulgas teha sisulisi ja terminoloogilisi muudatusi, ei tähenda, et neid võiks teha kergekäeliselt. Toimivaid lahendusi ei tule tingimata muuta. Muudatusi ja lihtsustusi tuleb teha seal, kus need on vajalikud ja põhjendatud. Kodifitseerimisprojekti ja revisjoni võib põhjendatud juhtudel läbi viia ka teemapaketipõhiselt. Nimetatud vajadus selgitatakse välja kodifitseerimise või revisjoni ettevalmistavas etapis ja fikseeritakse lähteülesandes. Kodifitseerimisprojekti ja revisjoni teemapaketipõhine läbiviimine 33 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega “ asendati kodifitseerimise mõiste revisjoni mõistega ning võimaldati revisjoni etapiviisilist läbiviimist (kodifitseerimine asendati revisjoniga läbivalt terves käskkirjas). Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 6.10.2015 (muudatuse haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis kooskõlastamise kuupäevast). 34 võimaldab valdkonnaprobleeme prioritiseerida ja neid lahendada operatiivsemalt. Kodifitseerimisprojektid ja revisjonid võivad oma valdkonna haarde tõttu olla väga sisu- ja ajamahukad, mistõttu võib tekkida oht, et pakilisematele probleemidele ei suudeta piisavalt kiiresti reageerida. Kodifitseerimisprojektidel ja revisjonidel peab riigil olema otsene praktiline kasu ja seetõttu on vaja paindlikumat lahendust, mida pakub revisjonide teemapaketipõhisus. Samuti nagu kodifitseerimisprojekt või revisjon tervikpaketina peab kodifitseerimisprojekt või revisjon erinevate teemapakettidena toimuma käskkirjas sätestatud töökorraldust ja metoodikat järgides. Kehtiva õiguse valdkondade kodifitseerimisel ja revideerimisel tuleb analüüsida rakenduspraktikat ja püüda leida võimalusi regulatsiooni lihtsustamiseks, mis samuti aitab saavutada normide paremat realiseerumist. Hinnata tuleb seda, kas kõik normid, mis praegu on kehtivad seaduse tasandil, ikka peavad olema sel tasandil või nende tehnilisuse astmest tulenevalt peaksid olema kehtestatud hoopis ministri või Vabariigi Valitsuse määrusega. Ka EL õiguse korrektset ülevõtmist tuleks kodifitseerimise ja revisjoni juures uuesti hinnata. Igas kodifitseerimisprojektis või revisjonis viiakse läbi järgmised tegevused, mis peavad projekti lõpuks kajastuma eelnõu seletuskirjas:  Lihtsustamine: o halduskoormuse vähendamine ja e-lahenduste eelistamine; o põhjendamatult keerukate protseduuride isikutele lihtsamaks muutmine; o ebamõistliku või mitteefektiivse regulatsiooni kehtetuks tunnistamine ja vajaduse korral uue sisuga asendamine; o normide vahelise loogilise ja selge süsteemi loomine või korrastamine; o terminoloogiliste vastuolude ärakaotamine, terminite uuendamine, õiguskeele selgem väljendus  EL õiguse rakendamise analüüs: o EL õiguse korrektse ja efektiivse rakendamise analüüs; o analüüsida selliste normide vajalikkust, mille EL õigusest Eesti õigusesse ülevõtmine või rakendamine ei ole imperatiivne.  Alternatiivide kaalumine: o teiste riikide kogemuse kasutamine õigusloome muudatuste kavandamisel (erinevad võimalused teiste riikide kogemusele juurdepääsuks: kirjandus, andmebaasid, tutvumisvisiidid, külalislektorid, seminarid, konverentsid); o erinevate õiguslike ja mitteõiguslike reguleerimisvõimaluste kaalumine enne õigusakti eelnõu väljatöötamisele asumist ning nende sobivuse ja rakenduvuse analüüs ja võimaluse korral välisekspertiisi tellimine eelnõule.  Mõjude analüüs: o probleemide kaardistamine lähteülesande etapis; kodifitseerimise ja revisjoni etapis (analüüs) võimalike kaasnevate mõjude ja nende olulisuse väljaselgitamine; o iga kodifitseerimisprojekti või revisjoni puhul oluliste mõjude analüüs vastavalt mõjude analüüsi metoodikale ja õiguspoliitika arengusuundadele.  Huvirühmade kaasamine: o valdkondade spetsialistide (praktikud ja teoreetikud) kaasamine ekspertidena eelnõude väljatöötamisse; o kodifitseerimise või revisjoni etapis (analüüs) kaasamise heale tavale vastava kaasamiskava väljatöötamine, hõlmates seda, keda, millal ja kuidas eelnõu koostamisse kaasatakse; o huvirühmadega ühisarutelude ja seminaride korraldamine; o avalikus veebis ülevaate pidamine töö käigust teavitamiseks ja olulisemate materjalide avaldamiseks, tutvustamiseks. 35 Kõik eelnimetatud tegevused teenivad üldisemat aruka õigusloome saavutamise eesmärki kodifitseeritavas või revideeritavas valdkonnas. Täiendavaid juhiseid nende tegevuste läbiviimiseks leiab kodifitseerimise ja revisjoni läbiviimise metoodikast (vt käskkirja lisa 1) ja muudest olemasolevatest õigusloome juhendmaterjalidest, nt mõjude hindamise metoodika, kaasamise hea tava jne. Eelnõu seletuskirjas tehtu fikseerimine aitab hiljem hinnata, mil määral ja moel kodifitseerimise või revisjoni kaudu õigusloome kvaliteeti parandada püüti. Eelmise EL struktuurivahendite perioodi jooksul kodifitseerimist ja revisjoni kui õiguse ajakohastamise ja selgemaks muutmise meetodit mõnedes valdkondades juba kasutati. Sellisteks valdkondadeks olid: keskkonnaõigus, majandushaldusõigus, ehitus- ja planeerimisõigus, karistusõigus, väärteomenetlusõigus, sotsiaalõigus ja intellektuaalse omandi õigus. Võttes arvesse seda, et kodifitseerimine ja revisjon on väga töö- ja ressursimahukas õiguse ajakohastamise viis, ei jõutud seda läbi viia kõigis neis valdkondades, kus vajalik. Sellest tulenevalt uuel perioodil jätkatakse kodifitseerimist või revisjoni uutes valdkondades. 2.7.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.7.3. Tegevuse oodatav tulemus Nii õiguse kodifitseerimine või revisjon kui ka selle käigus läbiviidavad tegevused – lihtsustamine, kaasamine, alternatiivide kaalumine, EL õiguse ülevõtmise analüüs, mõjude analüüs – on aruka õigusloome osad. Seega kodifitseerimise või revisjoni käigus, mis on juba ise arukas õigusloome, kasutatakse veel teisi selliseid õigusloome kujundamise võtteid, mis võimaldavad lõpptulemusena saavutada kvaliteetsema õiguse. Kvaliteet väljendub niisiis süsteemsuses ja korrastatuses, lihtsuses ja selguses, laialdaselt läbiarutatud ja kaalutletud otsustes. Seda kvaliteeti aitab saavutada selgelt paika pandud töökorraldus ning kodifitseerimise ja revisjoni läbiviimise metoodika. 2.7.4. Tegevuse väljund Euroopa Liidu vahendite kasutamise perioodil 2014-2020 kavatsetakse kodifitseerida (revideerida) 5 valdkonda.34 Väljund loetakse saavutatuks, kui antud käskkirja raames on nõuetekohaselt tehtud kodifitseerimise või revisjoni etapp (sõltumata sellest, kas ettevalmistav etapp on tehtud antud käskkirja vahenditest või muudest allikatest) ning eelnõu on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Kodifitseerimise või revisjoni ettevalmistava etapi sisulistele nõuetele vastavust kontrollib valdkondlik komisjon kodifitseerimise või revisjoni etapiga jätkamise üle otsustamisel. Selline indikaator on valitud, lähtudes ministeeriumide õigusloome plaanide analoogiast. Samuti sellepärast, et Vabariigi Valitsusele peab jääma võimalus otsustada, kas ja millist eelnõu heaks kiita. Kui valitsus eelnõu heaks kiidab, esitab ta selle Riigikogule menetlemiseks. Eelmisel programmi perioodil oli väljundindikaatoriks kodifitseerimisprojektide või revisjonide puhul kodifitseerimiskomisjoni heakskiit eelnõule. Sel perioodil on aga komisjoni ülesandeid muudetud ja nende hulka ei kuulu enam töörühma töö erinevate etappide heakskiit, vaid arutelu 34 Muudatus on seotud Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis tegevuse 12.2.7 ja 12.2.8. eelarve vähendamisega kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus), mistõttu vähendati ka tegevuse 12.2.6. väljundnäitajat ühe revisjoni võrra. Muudatus on heaks kiidetud 21.12.2018 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas ning 31.01.2019 meetmete nimekirjas. 36 ja märkuste tegemine oma ekspertteadmistest lähtuvalt. Uuel perioodil kasutatakse kodifitseerimiskomisjoni asemel nii kodifitseerimisprojektides kui revisjonides ühisnimetust „komisjon“ Eelmise perioodi väljundindikaator ei hõlmanud endas sõnaselgelt ametlikku kooskõlastusmenetlust ega näinud ette, kas ja millises etapis peab tehtud töö heaks kiitma valdkonna ministeerium. Seega ei olnud piisaval määral tagatud koostöö töörühma ja valdkonna ministeeriumi vahel. Kuigi praktikas koostööd tehti, sõltus selle toimimine liigselt töörühma juhtidest ja oli valdkonniti erinev. Uuel perioodil soovitakse aga võimalikult suurel määral maandada riski, et töörühma töö tulemus on valdkonna ministeeriumile vastuvõetamatu. Kui kodifitseerimine või revisjon viiakse läbi teemapaketipõhiselt, siis loetakse sihttase täidetuks, kui kodifitseerimise või revisjoni etapi viimane teemapakett on esitatud Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Kodifitseerimise või revisjoni etapi mahu (teemapaketid) on heaks kiitnud valdkondlik komisjon, kellel on võimalik algselt heakskiidetud mahu osas ka muudatusi teha. Kuivõrd erinevad teemapaketid moodustavad üldjuhul ühtse terviku, siis viimase teemapaketi esitamisega Vabariigi Valitsusele on eeldatavasti tagatud valdkonnasisene regulatsiooni ühtsus, ajakohasus ja selgus. 2.7.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on kodifitseeritava või revideeritava valdkonna õigusloome rakendajad. Sihtrühm on seega valdkonniti erinev. 2.7.6. Tegevusega seotud arengukavad Tegevused on seotud OECD tegevuskavaga. 2.7.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviijaks on Justiitsministeerium. 2.7.8. Partnerid Revisjonide partneriteks on ministeeriumid, kelle valitsemisalas kodifitseerimised või revisjonid toimuvad. Partnereid selguvad konkreetsete kodifitseerimisprojektide või revisjonide valikul. Partner määratletakse revisjoni algatamisel 35. Partnerit ei määratleta kodifitseerimisprojektides või revisjonides, mis kuuluvad Justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Iga partneriga sõlmib Justiitsministeerium koostöölepingu, milles nähakse ette partneri õigused ja kohustused kodifitseerimise, revisjoni elluviimisel. Olulise punktina nähakse lepingus ette, et kui partner ei tee õigeaegselt ja korrektselt projekti tegevusi, kohustub ta hüvitama Justiitsministeeriumile toetuse ulatuses, milles see Justiitsministeeriumilt tagasi nõutakse. Sellise punkti eesmärgiks on motiveerida ministeeriume oma valdkonna kodifitseerimisi ja revisjone korrektselt ja õigeaegselt läbi viima. Kodifitseerimise või revisjonide raames riigihangete läbiviimisel lähtub partner riigihangete seadusest, abikõlblikkuse reeglitest ning Justiitsministeeriumi ja oma asutuse väljatöötatud juhistest riigihangete korraldamise kohta. Partner vastutab seaduspäraste ja korrakohaste riigihangete läbiviimise eest. Partner peab säilitama kõik abikõlblike kulude tõendamiseks vajalikud originaaldokumendid. 35 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega lisati täpsustus, et partnerid määratletakse revisjoni algatamisel. See võimaldab vältida käskkirja muutmist iga partneri lisandumisel. 37  2.7.9. Tegevuse korraldus Kodifitseerimise või revisjoni jätkamist uuel perioodil arutati Justiitsministeeriumi poolt koostatud memo põhjal 05.07.2012. a ümarlaual ja paluti ministeeriumide esindajatel saata Justiitsministeeriumile omapoolsed kirjalikud ettepanekud valdkondade kohta. Ümarlaual anti ülevaade kodifitseerimisest ja revisjonidest eelmise programmi perioodi jooksul ja küsiti ministeeriumidelt ettepanekuid valdkondade kodifitseerimisega või revideerimise jätkamise kohta uuel perioodil. Seejuures juhiti tähelepanu, et uusi valdkondi saab lisada juhul, kui valdkonna õigusloome ühtlustamine on ebaühtlase õigusloome kvaliteedi tõttu vajalik ja seal, kus õigusloome ühtlustamise argument kaalub üles stabiilsuse tagamise vajaduse. Ettepanekud tehti 6 valdkonna kohta: ühinguõigus, maksejõuetusõigus, kriminaalmenetlusõigus, tsiviilõigus, haridusõigus ja mereõigus. Sellega anti omapoolne esialgne hinnang sellele, kas valdkonda on vajalik ulatuslikult korrastada ja ning et õiguse korrastamine on antud valdkondades olulisem kui stabiilsus. See tähendab, et neis valdkondades on eelduslikult olemas valmisolek ja vajadus kehtiv õigus korrastada. Haridusõiguse kodifitseerimist (revisjoni) antud käskkirja raames ei toimu. Esialgset vajaduste kaardistust arvestades esitatakse kodifitseerimise või revisjoni algatamise ettepanekud haldusvõimekuse valdkondlikule komisjonile, kes hindab nende prioriteetsust arvestades järgmiseid aspekte:  valdkonna kodifitseerimise või revideerimise vajadus tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist - kas valdkonna kodifitseerimine või revideerimine või valdkond ise on valitsusele prioriteet ning välja toodud vabariigi valitsuse tegevusprogrammis?;  valdkonna kodifitseerimise või revideerimisvajadus tuleneb pikaajalisest strateegiast – kas vajadus valdkonna õigusloome lihtsustamise või korrastatuse järele on kirjeldatud valdkonna pikaajalises strateegias?;  valdkonna kodifitseerimine või revisjon võimaldab õigusloomet oluliselt lihtsustada – kuivõrd on võimalik kodifitseerimise või revisjoni tulemusel valdkonda lihtsamaks ja arusaadavamaks muuta;  valdkonna kodifitseerimine või revisjon võimaldab lahendada õigusloomes korduvalt esinevaid olulisi probleeme;  kodifitseeritav või revideeritav valdkond puudutab rohkem kui ühe ministeeriumi valitsemisala – kodifitseerimise või revideerimise vajadust näevad rohkem kui üks ministeerium;  valdkonna kodifitseerimine või revisjon puudutab võimalikult suurt sihtrühma – valdkonna lihtsustamisest ja ühtlustamisest võidab (halduskoormus väheneb, protsessid lihtsustuvad, teenuskorraldus muutub paremaks) võimalikult suur kasutajaskond; Valdkondlikul komisjonil on võimalus esitada ka ettepanekuid kodifitseerimisprojekti või revisjoni kavandi täpsustamiseks. Valdkondlikult komisjonilt heakskiidu saanud projekt läbib ettevalmistava etapi, misjärel tullakse täpsustatud lähteülesandega uuesti valdkondlikku komisjoni ette. 2.7.10. Revisjoni etapid Kodifitseerimine või revisjon viiakse läbi kahes etapis: ettevalmistav etapp ja kodifitseerimise (revisjoni) etapp. Etappide eristamise põhjus seisneb selles, et ettevalmistava etapi käigus selgitatakse täpsemalt välja nii kodifitseerimise või revisjoni vajalikkus kui ka võimalused ning luuakse vajalikud alused kodifitseerimise või revisjoni läbiviimiseks. 38  2.7.10.1. Ettevalmistav etapp Ettevalmistav etapp eelneb kodifitseerimise (revisjoni) etapile ja selle tulemusena soovitakse saada selgust selles, kas kodifitseerimine või revideerimine antud valdkonnas on ikkagi vajalik ja võimalik. Ettevalmistava etapi eesmärk on teha vajalikke ettevalmistusi kodifitseerimiseks või revisjoniks – selgitada välja üldine kodifitseerimise või revideerimise vajadus ja ulatus, teha praktikas tekkinud probleemide kaardistus ja luua üldine edasine tegevuskava. Ettevalmistav tegevus on sisend edasisele töörühma tööle. Kui ettevalmistava etapi lõpuks valdkonna ministeerium ja valdkondlik komisjon lähteülesannet heaks ei kiida, siis valdkonna kodifitseerimist või revideerimist ei järgne. Selleks, et teha informeeritud otsus kodifitseerimise või revideerimise vajaduse ja võimalikkuse kohta, tulebki koguda rohkem teavet. Ettevalmistav etapp on abiks ja toeks otsustajale enne, kui jätkata projekti mahukama osaga, st kodifitseerimisega või revisjoniga. Ettevalmistavas etapis tuleks läbi viia vähemalt järgmised tegevused: 1) Ekspertide kohtumine; 2) Lähteülesande koostamine; 3) Valdkonna ministeeriumi juhtkonna otsus; 4) Lähteülesande avalik arutelu; 5) Lähteülesande heakskiit valdkonna ministeeriumi juhtkonnas (protokollitud otsus) 1) Ekspertide kohtumine - Kohtumisest võtavad osa kodifitseeritava või revideeritava valdkonna eksperdid. Kaasatavaid eksperte peaks olema vähemalt 5. Eelistatult võiks olla tegu toimiva võrgustikuga, kes on tavapäraselt kaasatud valdkonna õigusloomesse ja selle arengutega kursis. Kohtumisel peaks osalema ka valdkonna õigusloome juhtivad ametnikud ministeeriumist. Ekspertide kohtumine on ettevalmistav tegevus programmi tähenduses. Selle eesmärgiks on välja selgitada kodifitseerimise või revideerimise vajadus ja esialgne ulatus, kaasates sellesse tegevusse valdkonna tunnustatud eksperdid. Eksperdid annavad oma seisukoha muu hulgas järgmistes küsimustes: a) Kas nimetatud valdkonnas on kodifitseerimine või revisjon (vt termini sisu antud kontekstis) vajalik ja mis põhjustel? b) Milliseid muudatusi on valdkonna õigusaktides vaja teha ja miks neid ei ole otstarbekas teha tavapärases korras? Tuua mõned olulised näited. c) Kas kodifitseerimine või revisjon on kõne all olevas valdkonnas lähiaastatel (2014-2020) võimalik? Siinkohal tuleks arvesse võtta muid juba teadaolevaid muudatusi, mida lähiaastatel selles valdkonnas teha plaanitakse (sh EL õigus), Riigikogu valimisi, eelseisvat EL eesistumist 2018 ja sellest tulenevat töökoormuse kasvu mõnedes valdkondades. Samuti seda, kas on teada, et on inimesi, kes on võimelised ja tahaksid seda tööd teha. d) Kas valdkonna kodifitseerimisel või revideerimisel saab läbi viia kõiki kohustuslikke tegevusi (1) õiguse lihtsustamine; 2) EL õiguse rakendamise analüüs; 3) alternatiivid probleemi lahendamiseks 4) oluliste mõjude analüüs; 5) huvirühmade kaasamine.)? Kui ei, siis milliseid mitte ja miks? Kodifitseerimise või revisjoni etapi ühes osas või teemapaketipõhiselt läbiviimise otsustab valdkonna ministeerium. Küsimust võidakse arutada ettevalmistavas etapis kohtumisel ekspertidega 39 2) Lähteülesande koostamine - Ekspertide kohtumise järel pannakse kokku kodifitseerimise või revisjoni lähteülesanne, mis saab edaspidi töörühmale analüüsi koostamise aluseks. Lähteülesanne sisaldab eeskätt järgmist: a) Kodifitseerimise või revideerimise vajadus ja prognoositav ulatus b) Üldine probleemide kaardistus ja analüüsi ülesanded c) Üldine kodifitseerimise või revisjoni tegevuskava d) Esmane huvirühmade kaardistus koos esialgse nägemusega kaasamise korraldamiseks 3) Valdkonna ministeeriumi juhtkonna otsus - Valdkonna ministeeriumi juhtkonna seisukoht, mis kujundatakse pärast ekspertide kohtumist lähteülesande suhtes ja mis väljendab valdkonna ministeeriumi valmisolekut ja toetust kodifitseerimisele või revisjonile. Seisukoht peab olema fikseeritud kirjalikult (protokollitud juhtkonna otsus). Vastavalt juhtkonnalt saadud sisendile täiendatakse lähteülesannet.; 4) Lähteülesande avalik arutelu - Täiendatud lähteülesanne esitatakse huvirühmadele ja asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks. 5) Lähteülesande heakskiit valdkonna ministeeriumi juhtkonnas - Pärast avaliku konsultatsiooni toimumist pannakse saadud arvamusi analüüsides ja kooskõlastatult valdkonna ministeeriumiga kokku lõplik lähteülesanne kodifitseerimiseks või revisjoniks, sh tehakse vajadusel ettepanek kodifitseerimise teemapaketipõhiseks läbiviimiseks või mõne menetlusetapi ühendamiseks või ära jätmiseks. Kui kodifitseerimist või revisjoni soovitakse läbi viia teemapaketipõhiselt, siis esitatakse iga etapi tööde järjekord, st esimese teemapaketi konkreetsed valdkonnad, üksikküsimused ja üldise tegevuskava ning iga järgneva teemapaketi võimalikud valdkonnad, üksikküsimused ja orienteeruv aeg (nt 2017 II poolaasta kuni 2019 II poolaasta). Iga järgneva teemapaketi täpseid valdkondi ja tegevuskava ei ole võimalik esimeses või sellele eelnenud etapis veel öelda, kuna edaspidised valdkonnad ja tegevuskava sõltuvad esimese või eelmise teemapaketi tulemustest. Iga uue teemapaketiga alustades täpsustatakse lähteülesannet järgmisesse teemapaketti kuuluvate valdkondade ja üksikküsimuste osas ning koostatakse üldine tegevuskava. Kui valdkonna ministeerium otsustab, et järgmist etappi ei tulegi, kuivõrd eelneva etapiga on juba täidetud valdkonna ühtsuse, asjakohasuses ja selguse nõue või otsustab, et järgmise etapi teemasid tuleb oluliselt muuta, siis peab ta oma otsusele saama heakskiidu ka valdkondlikult komisjonilt, kes on algselt heaks kiitnud lähteülesande koos teemapakettidega kodifitseerimiseks või revideerimiseks. Menetlusetappide ühendamise või ära jätmise küsimus võib tõusetuda eelkõige analüüsi ja seaduseelnõu kontseptsiooni juures, kuivõrd teatud juhtudel need üksteisest suurel määral ei erine. Samuti ei pruugi olla vajalik seaduseelnõu kontseptsiooni üldse koostada, kuivõrd selle koostamine võib sõltuda konkreetse teemapaketi sisust. Samuti võivad analüüs ja kontseptsioon olla eelnõu seletuskirja osa. 36 Lähteülesande lõpliku versiooni kiidab heaks valdkonna ministeerium. Kui lähteülesande kohaselt on kodifitseerimine või revisjon vajalik ja võimalik, siis selle heakskiitmisega võtab valdkonna ministeerium kohustuse kodifitseerimine või revisjon programmi raames ja selles esitatud tingimustele vastavalt läbi viia. See tähistab ettevalmistava etapi lõppu. Seejärel teeb Justiitsministeerium koos valdkonna ministeeriumiga (kellega esitati ka kodifitseerimise või 36 2016. a alguses toimunud käskkirja muudatusega võimaldati menetlusetappide ühendamist või ära jätmist. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 6.10.2015 (muudatuse haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis kooskõlastamise kuupäevast). 40 revisjoni ettevalmistava etapi algatamise ettepanek) valdkondlikule komisjonile ettepaneku kas jätkata kodifitseerimisprojektiga või revisjoniga või mitte jätkata. Ettepanekule tuleb lisada lähteülesande viimane versioon. 2.7.10.2. Revisjoni etapp Kodifitseerimise või revisjoni etapi jooksul koostatakse kodifitseerimisprojekti või revisjoni raames analüüs, eelnõu kontseptsioon ning eelnõu koos seletuskirja ja muude selle juurde kuuluvate kohustuslike osadega. Nimetatud dokumendid tuleb panna avalikule konsultatsioonile ja ametlikule kooskõlastamisele, millele järgneb eelnõu menetluse toetamine Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Kodifitseerimise või revisjoni etapi töö lähtub ettevalmistava etapi lõpuks koostatud lähteülesandest ja kui kodifitseerimisprojekt või revisjon on kodifitseerimise või revisjoni etappi juba jõudnud, siis tuleb alustatu ka lõpule viia, st valdkonna ministeerium peab esitama eelnõu Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. 2.7.11. Revisjoni töörühm Töörühm (TR) teeb kodifitseerimisprojektis või revisjonis sisulist tööd eesmärgiga töötada välja oma töö lõpptulemusena seaduse eelnõu ja seletuskiri koos kõigi selle juurde kuuluvate nõutavate materjalidega. Kui kodifitseerimine või revisjon toimub teemapaketipõhiselt, võib iga teemapaketiga tegelemiseks moodustada eraldi töörühma või kaasata olemasolevasse töörühma uusi eksperte. See on vajalik, kuna järgmise etapi konkreetsed teemad selguvad lõplikult pärast eelmist etappi ja uute teemadega tegelemiseks ei pruugi olemasolevas töörühma olla pädevaid eksperte. TR-i juhib töörühma juht, kes algatab töörühmas ka olulisemate otsuste tegemise ja jälgib, et tulemus saavutataks korrektselt ja õigeaegselt. TR liikmed töötavad iseseisvalt. Kuid vajaduse korral kutsub TR juht kokku töörühma koosoleku. Näiteks selleks, et erinevate TR liikmete tehtavat tööd ühtlustada, olulisi sisulisi või töökorralduslikke küsimusi arutada või TR töö vahetulemusi või lõpptulemust kinnitada. Näitlikult võiks TR töö olla menetlusetappide kaupa järgmine: 1) Kodifitseerimise või revisjoni detailse tegevuskava koostamine:  milliseid töid ja millise ajakava alusel tehakse?  milline on kaasamisekava?  kokkuleppimine seaduse esialgses struktuuris, mis võetakse töö aluseks;  töörühma liikmete vahel analüüsivaldkondade ja -ülesannete jagamine;  seaduse reguleerimisala ja kodifitseeritavate või revideeritavate aktide/normide piiritlemine;  prognoositav eelarve tegevuste lõikes. 2) tegevuskava arutamine komisjonis; 3) tegevuskava esitamine valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks; 4) analüüsi koostamine; 5) analüüsi arutamine komisjonis; 6) analüüsi esitamine valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks; 7) analüüsi avalik konsultatsioon ja ametlik kooskõlastamine; 8) seaduse kontseptsiooni koostamine; 9) vajaduse korral mõjude analüüsi tellimine ühele või mitmele kontseptsioonis väljapakutud lahendusele; 10) kontseptsiooni ja mõjude analüüsi tulemuste arutelu komisjonis; 41  11) kontseptsiooni esitamine valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks; 12) seaduse kontseptsiooni avalik konsultatsioon ja ametlik kooskõlastamine; 13) avalikult konsultatsioonilt ja kooskõlastamiselt laekunud tagasiside analüüs, vajaduse korral kohtumised märkuste ja ettepanekute läbirääkimiseks ning tabel ettepanekutega arvestamise kohta; 14) kooskõlastusjärgselt muudetud kontseptsiooni esitamine valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks; 15) kontseptsiooni põhjal eelnõu ja seletuskirja koostamine; 16) vajaduse korral ühele või mitmele eelnõus sisalduvale lahendusele mõjude analüüsi tellimine; 17) eelnõu ja seletuskirja esitamine komisjonile arutamiseks; 18) eelnõu ja seletuskirja keeleline ja normitehniline toimetamine; 19) eelnõu ja seletuskirja avalik konsultatsioon ja ametlik kooskõlastamine; 20) avalikult konsultatsioonilt ja kooskõlastamiselt laekunud tagasiside analüüs, vajaduse korral kohtumised märkuste ja ettepanekute läbirääkimiseks ning tabel ettepanekutega arvestamise kohta; 21) kooskõlastusjärgselt muudetud eelnõu ja seletuskirja esitamine valdkonna ministeeriumile heakskiitmiseks37; 22) eelnõu ja seletuskirja vabariigi valitsusele heakskiitmiseks esitamine; 23) eelnõu menetlemise toetamine Riigikogus. TR esimene tööülesanne on koostada kodifitseerimise või revisjoni tegevuskava. See dokument esitatakse KK-le arutamiseks mõistliku aja jooksul pärast seda, kui TR on oma tööd alustanud. Pärast KK-s arutelu esitatakse tegevuskava valdkonna ministeeriumi juhtkonnale heakskiitmiseks. Oluline on märkida, et partnerid esitavad oma tegevuse ajakava ka Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Justiitsministeerium hindab seejuures, kas tegevused on planeeritud realistlikult ja silmas pidades seda, et väljundindikaatorid saavutatakse seatud tähtajaks. Justiitsministeeriumi kooskõlastus on vajalik, et töödega saaks jätkata. Töörühma liikmed töötavad iseseisvalt. Töörühma juht kutsub vajaduse korral kokku töörühma koosoleku. Ametliku kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni viib läbi valdkonna ministeerium. Selleks annab töörühm eelnevalt oma antud etapi töötulemuse ministeeriumile üle. Nagu tavapäraselt hindab ministeerium sellises olukorras, kas dokumendid esitatakse kooskõlastamisele muutmata kujul või tehakse neisse veel vajalikke muudatusi. Töörühma tehtav analüüs (p 4 alap 4) peab sisaldama probleemide ja nende alternatiivsete lahendusvariantide õigusvõrdlevat analüüsi ja vastama hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) mõistes väljatöötamiskavatsuse nõuetele. Soovitav on lisada parema ülevaatlikkuse andmiseks analüüsile või selle erinevatele osadele tavapärane väljatöötamiskavatsuse täidetud vorm. Väljatöötamiskavatsuse vorm oleks sellisel juhul kasutatav kokkuvõttena analüüsist. Kontseptsiooni koostamisel lähtub töörühm HÕNTE nõuetest. Seaduseelnõu kontseptsiooni koostamine on analüüsi ning seaduseelnõu ja seletuskirja koostamise vaheetapp. Kontseptsioon sisaldab elemente nii analüüsist kui ka seaduseelnõust ja seletuskirjast, kuid sisaldab võrreldes nendega ka täiendavat informatsiooni. Selles käsitletakse põhjalikumalt analüüsi etapi tulemusel väljavalitud eelistatud lahendusvarianti (lahendusvariante), mh tuleb selles põhjendada vastava valiku tegemist. Kui välja on valitud mitu võimalikku lahendust, tuleb neid kontseptsioonis põhjalikumalt analüüsida, et kontseptsiooni pinnalt oleks võimalik valida eelistatuim lahendus. 37 Kui valdkonna ministeeriumiks ei ole Justiitsministeerium, siis lisandub enne eelnõu valitsusele esitamist eraldi kooskõlastusring Justiitsministeeriumiga vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatule. 42 Vajadusel võib kontseptsiooni etapis välja pakkuda ka täiendavaid lahendusi, mida analüüsis ei käsitletud. Kontseptsiooni etappi eristab analüüsi etapist muu hulgas ka analüüsi etapis või hiljem tuvastatud oluliste mõjude analüüsi läbiviimine. Läbi tuleb viia kõigi selleks hetkeks teadaolevate oluliste mõjude analüüs; eelnõu ja seletuskirja koostamise etapis viiakse läbi üksnes täiendavalt selgunud oluliste mõjude analüüs. Ka see lihtsustab ühe kindla lahendusvariandi väljavalimist. Põhjendatud juhtudel saab kontseptsioonis esitada juba võimalikud normi sõnastused (alternatiividena). Üldreeglina toimub aga kontseptsiooni faasis arutelu sisu üle ilma konkreetsete normisõnastusteta. Kontseptsiooni dokument peaks vastama seletuskirja koostamise nõuetele niivõrd, kuivõrd ta antud olukorras seda saab. Sellise nõude mõte on see, et pärast kontseptsiooni valmimist ei alustataks seletuskirja koostamist nullist, vaid kontseptsioon saabki seletuskirja aluseks ning kontseptsiooni edasi arendades ja veidi muutes ongi seletuskiri juba olemas. Seega saabki öelda, et pärast kontseptsiooni kooskõlastamist tuleb kokkulepitu vormistada – s.o koostada eelnõu tekst. Pärast teksti valmimist järgneb selle kooskõlastamine ja edasi juba menetlemine Vabariigi Valitsuses ning Riigikogus. See, millises mahus ja mis ülesannetega osalevad töörühma liikmed eelnõu menetluse toetamises Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus, on iga projekti puhul töörühma liikmetega nendega sõlmitavates lepingutes eraldi kokkulepitav. Kindlasti peavad aga nende eelnõude puhul edasistes menetlusetappides toetama menetlust valdkonna ministeeriumi ametnikud. Oma töö jaoks vajaliku poliitilise sisendi küsib TR juht valdkonna ministeeriumist. Selleks esitab TR juht vajalikud küsimused või võimalikud valikuvariandid KK juhile, kes küsib vajaliku sisendi ministrilt. Nii TR juht kui KK juht peavad olema valmis teemaga seonduvat tausta ministrile, ministeeriumi juhtkonnale ja avalikkusele selgitama. Töörühma juht otsustab (töörühma liikmete ettepanekul või omal algatusel), kas ja milliseid täiendavaid materjale (raamatuid, ajakirju, muid teabeallikaid) töörühm või selle üksikud liikmed oma ülesannete täitmiseks vajavad. Töörühma juht otsustab töörühma või selle mõne liikme osaluse üle tema uurimisteemale vastaval seminaril, konverentsil, õppereisil vm üritusel Eestis või mõnes välisriigis. Mõlemal juhul (materjalid v osalus mõnel üritusel) konsulteerib töörühma juht enne otsuse tegemist valdkonna ministeeriumi ametnikuga, kes korraldab EL struktuurivahendite kasutamist, veendumaks vajalike vahendite olemasolus ja abikõlbulikkuses. Materjalide tellimise või osaluse üritusel korraldab valdkonna ministeeriumi ametnik, kes vastutab EL struktuurivahendite eest. Töörühma juhile tagab valdkonna ministeerium võimaluse korral töökoha ja töövahendid valdkonna ministeeriumis. Sellise töökorralduse poolt räägib asjaolu, et töörühma juht peab olema kursis ka valdkonna jooksvate õigusloome küsimustega ja tihedas kontaktis valdkonna ministeeriumi vastava valdkonna poliitika kujundajatega. Töörühmal on võimalik kasutada valdkonna ministeeriumi infrastruktuuri projekti raames nt koosolekute, seminaride või muude projektiga seotud ürituste korraldamiseks. Töörühm arutab ühele või mitmele kontseptsioonis või eelnõus väljapakutud lahendusele mõjude analüüsi tellimise vajadust ja koostab sellesisulise lähteülesande mõjude analüüsi tellimiseks. Töörühm korraldab eelnõule ja selle seletuskirjale keelelise ja normitehnilise toimetamise tegemise enne eelnõu ametlikule kooskõlastamisele esitamist. Enne töö tellimist konsulteerib töörühma juht valdkonna ministeeriumi ametnikuga, kes korraldab EL struktuurivahendite kasutamist, veendumaks vajalike vahendite olemasolus ja juhtnööride saamiseks abikõlbulikkuse reeglite järgimiseks. Üldiselt ei erine töörühma töö korraldus eelmise programmi perioodi omast. Oluline erinevus võrreldes eelmise perioodiga on see, et eraldi on ette nähtud töö erinevate etappide kooskõlastamine valdkonna ministeeriumiga. Kui lähtuda sellest, et lõpptulemusena esitatakse töörühma töö valitsusele heakskiitmiseks, ei ole põhjendatud, et see valmib tervikuna 43 eraldiseisvalt ja poliitiliste valikuteta. Kuivõrd valitsusele saavad seaduseelnõusid otsustamiseks esitada siiski üksnes valitsuse liikmed ja eelnõu valitsusele otsustamiseks esitamisel asjaomane valitsuse liige seda ise eelduslikult toetab, ei ole põhjendatud, et ministeerium eesotsas ministriga eelnõu koostamisest osa ei võta. Seega on ette nähtud juba alates ettevalmistavast etapist valdkonna ministeeriumi osalus, nagu ka see, et poliitilised juhtnöörid lahendusvariantide valikul on töörühmale siduvad. 2.7.12. Revisjoni komisjon Komisjoni roll seisneb järgmises: a) ekspertarvamustest lähtuv töörühma nõustamine, st nõustamisfunktsioon; b) suuremate huvirühmade esindajate kaasamine komisjoni töösse, st kaasamisefunktsioon; c) kontrollifunktsioon töörühma töö üle, sh ajakavast ja sisust kinnipidamine, mis väljendub eeskätt komisjoni juhi ülesannetes. Komisjoni rollist tulenevalt ei saa töörühma liige olla samal ajal komisjoni liige. Võrreldes eelmise programmi perioodiga on komisjoni roll muutunud – erinevalt varasemast ei ole komisjoni ülesandeks enam töörühma töö heakskiitmine. Sellest lähtuvalt on muudetud ka väljundindikaatoreid. Ei saa seada eesmärgiks omaette, et komisjon töörühma töö heaks kiidaks. Selle liikmed esindavad siiski enda ekspertarvamusi, millele töörühm peab suutma vastata, kuid millest lähtuvalt ei ole ta alati kohustatud oma tööd muutma. Kui lisaks valdkonna ministeeriumi heakskiidule tuleks saavutada ka komisjoni heakskiit, siis ühelt poolt võiks juhtuda see, et töörühm jääbki oma tööd erinevate juhtorganite suunistest lähtuvalt muutma. Teisalt võiks see aga oluliselt mõjutada valdkonna ministeeriumi poolset komisjoni liikmete valikut. Neist põhjendustest lähtuvalt on uuel programmi perioodil komisjoni roll muutunud. Samas on see siiski jätkuvalt oluline ja töörühma täiustav organ. Komisjon koosneb vähemalt 5 valdkonna ministeeriumi valitud liikmest. Komisjonimaksimaalset liikmete arvu ei fikseerita, kuid komisjoni suurus peab olema optimaalne, et komisjonis toimiks arutelu ja et komisjoni liikmete arvukus ei saaks takistuseks kohtumisteks sobivate aegade leidmisel. Kui komisjoni liige ei saa koosolekust osa võtta, on tal võimalik oma arvamust võimalik esitada ka elektronposti teel, mida saavad siis vajadusel ka kohalolijad arutada.38 KK koosolekuid protokollitakse. KK liikmeks olek ei ole tasustatav, kuid koosolekutele kohaletulekuks vajalik transpordi- ja majutuskulu hüvitatakse. Eraldi väärib selgitamist ka KK juhi roll, kes on vahelüliks töörühma juhi ja ministeeriumi juhtkonna vahel. Samuti on KK juhi ülesandeks jälgida, et töörühm töötaks lähtuvalt tegevuskavast. Kõrvalekallete märkamisel peaks ta juhtima sellele töörühma juhi tähelepanu, samuti teavitama ministeeriumi asjaomaseid ametnikke. 2.7.13. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.04.2014 39 –31.12.202340. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 38 Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 01.03.2016. 39 Märtsis 2015 muudeti tegevuste algusaega varasemaks, kuna mereõiguse ettevalmistavate tegevustega alustati juba 2014 aasta aprillis. 40 2017. aasta käskkirja muudatusega pikendati projekti programmperioodi lõpuni. 44 Kodifitseerimine või revisjon on etapiviisiline tegevus, mille käigus lähteülesandest alustades töötatakse lõppastmes välja eelnõu. Tööde etapiviisilisus on jälgitav alljärgnevas tabelis: Tabel 1. Kodifitseerimise või revisjoni etapid ETAPP DOKUMENT TEGEVUS Ettevalmistav Lähteülesanne Avalik konsultatsioon etapp Kodifitseerimise Analüüs Avalik konsultatsioon ja ametlik kooskõlastamine või revisjoni etapp Kontseptsioon + mõjude analüüs Avalik konsultatsioon ja ametlik kooskõlastamine Eelnõu + seletuskiri + mõjude Avalik konsultatsioon, ametlik kooskõlastamine ja analüüs eelnõu edasise menetlemise toetamine 2.8. 45  2.8 Õigusloomejuristide arendamine 2.8.1. Toetatav tegevus Alates taasiseseisvumisest on õigustloovate aktide kvaliteet oluliselt paranenud, kuid jätkuvalt esineb puudusi, mis viitavad õigusloome juristide koolitus- ja arendusvajadusele. Õigusloome kvaliteedi tõstmiseks on palju ära tehtud – hea õigusloome põhimõtetega on oluliselt täiendatud õigusloomemenetluse reegleid, regulaarselt käib koos õigusloomejuhtide koostöö võrgustik (ümarlaud) jne. Seni ei ole aga väga süsteemselt tegeletud kõigi õigusloomejuristide oskuste arendamise, taseme ühtlustamise ja järelkasvu tagamisega. Ometi sellest kui pädevad on valitsuse õigusloomejuristid, sõltub õigusloome kvaliteet. Selleks, et kvaliteeti tõsta, tuleb muu hulgas arendada õigusloomejuristide pädevusi. Õigusteadust õpetavate ülikoolide õppekavadest ei nähtu õigusloome perspektiivist lähtuvate õppeainete osas suurt valikuvõimalust, mistõttu õigusloome jurist omandab õigusloomeks vajalikud oskused peamiselt omal käel. Spetsiaalselt õigusloome juristidele suunatud koolitusi toimub harva, neid korraldatakse asutusesiseselt, kuid asutusteülene koolitussüsteem ja järelkasvu koolitamine praegu puudub. Erialaseid teadmisi kinnistatakse, täiendatakse ja praktikaga hoitakse end kursis valdavalt Riigikohtu korraldatavatel kohtunikele suunatud koolitustel, Advokatuuri korraldatud advokaatidele suunatud koolitustel või Eesti Juristide Liidu korraldatavatel eelkõige õigust rakendavatele juristidele suunatud koolitustel. Nende koolituste suunitlus aga ei kata õigusloome juristide vajadusi ja seetõttu kavandatakse selle tühimiku täitmiseks eraldi koolitusi. 2013. a teises pooles toimus pilootprojektina õigusloomejuristidele suunatud koolituste sari, mis sai oodatult väga hea vastuvõtu osaliseks. Koolituste teemadering lähtus nimelt õigusloomejuristide endi vajadustest ja oli nende endi osalusel kokku pandud. Näiteks on koolitamist vajavate teemade seas korduvalt ära nimetatud põhiõiguste ja –kohustustega, haldusmenetlusega, EL õigusega ja andmekaitsega seonduvat. Lisaks on aastate jooksul õigusloomejuhtide ümarlaual väljendatud soovi saada koolitusi normitehnika ja õiguskeele vallas. Pilootkoolitusteks valiti välja 3 mahukat sisuteemat – põhiseadus, EL õigus ja haldusmenetlus. Märkimisväärne on ka see, et juba esimeste päevadega täitusid kõik koolituskohad ja soovijaid oli rohkemgi. Sellest saab järeldada, et kui õigusloomejuristidele kui sihtrühmale koolitusi pakutakse, leidub ka osalejaid. Mõistetakse nii vajadust oma kutseoskusi parendada kui seda, et piiritletud sihtrühma koolitusel osalus võimaldab lisaks koolitatavale sisule saada ja hoida kontakte õigusloojate seas kogemuste vahetamiseks ja kogetust õppimiseks. Õigusloomejuhtide ümarlaual on korduvalt väljendatud vajadust just õigusloomejuristidele suunatud koolituste järele. Seejuures on välja toodud nii laiemalt huvipakkuvaid teemasid kui kitsamaid teemaderinge, milles koolitusi soovitakse. Kahtlemata on konkreetsed koolitussoovid ajas muutuvad, mida tuleb koolituste tellimisel ka arvesse võtta. Samuti on korduvalt räägitud vajadusest eristada koolitusi õigusloome valdkonda sisenejatele ja juba kogemusega õigusloojatele. 2020. aastal toimus pilootprojektina õigusloomejuristidele suunatud Õigusloome akadeemia, mis pakkus õigusloomejuristide üldisemaid kompetentse arendavaid koolitusi. Akadeemia idee sai alguse käesoleva käskkirja alusel 26.-27.09.2018. a toimunud õigusloomejuristide ümarlaua õppereisist Hollandisse. Õppereisi käigus kohtuti Hollandi Õigusloomejuristide Akadeemia ekspertidega. Haagis asub spetsiaalne õigusloome ja valitsusjuristi kutsest õpetav akadeemia, kuhu õigusteaduskonna lõpetanud juristid võivad õppima minna, et omandada õigusloome ja valitsusjuristi 46 kvalifikatsioon. Holland näeb sellisel õigusloomejuristide eriõppel vajadust just ennekõike seetõttu, et avaliku sektori toimimine on keeruline ning töö selles juristina väga vastutusrikas ja suure mõjuga. Akadeemia keskendub lisaks tavapärasele valitsusjuristitöö ja õigusloome oskuste arendamisele ka paljude selliste oskuste arendamisele, mis ei ole otseselt seotud õigusteadusega, kuid on seotud valitsusjuristi tööga valitsusasutustes, näiteks läbivad juristid kommunikatsiooniõppe, spetsiifilise keeleõppe ning läbirääkimiste ja seisukohtade esitamise ning koosolekute pidamise aineid. Pilootprojekti raames toimusid koolitused neljas valdkonnas: õiguskommunikatsioon ja argumenteerimine, suhtlemisoskuste seminar, põhiõiguste mõõde õigusloomes ja õigusloome ökonoomika. Õigusloomejuristide tagasiside pilootprojektile oli hea, mistõttu otsustas 11.09.2020 toimunud õigusloomejuhtide ümarlaud Õigusloome akadeemiaga jätkata rahaliste vahendite olemasolul kuni aastani 2023. Õigusloomejuhtide ümarlaual tehti ettepanekuid programmi täiustamiseks lähtudes pilootprojektist saadud kogemustest. Õigusloomejuhid nägid vajadust jätkata kesksete õigusalaste koolitustega, kuid pidasid vajalikuks ka õigusloomejuristide muude oskuste arendamist (nt koostöö ja läbirääkimisoskused, argumenteerimisoskus), mis on vajalikud edukaks ja tulemuslikuks õigusloomeprotsessi juhtimiseks. Lisaks leiti, et Õigusloome akadeemia peaks olema suunatud varasemate teadmiste ja kogemustega õigusloomejuristidele ning käsitletavad küsimused peavad olema aktuaalsed teemad õigusloomejuristide töös. Sellise ülesehitusega akadeemiast oleks õigusloomejuristidele praktiline kasu, mis annab võimaluse koostöö parendamiseks ja kogemuste vahetamiseks. Õigusloome akadeemia suhtes kohaldatakse käesolevas käskkirjas koolituste kohta sätestatut, kui ei ole öeldud teisiti. Arvestades Riigikantselei juhtimistalentide programmi kogemusi, on kavas ellu kutsuda ka õigusloome juristide järelkasvu programm, mis aitaks leida uusi talendikaid õigusloome juriste avalikku sektorisse. 2.8.2. Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.8.3. Tegevuse tulemus Koolituste abil ajakohastatakse ja kinnistatakse õigusloomejuristide teadmisi ja arendatakse muid kompetentse ja erialaseid oskusi. Õigusloome akadeemia pakub õigusloomejuristidele võimalust vahetada kogemusi ning parendada ja soodustada omavahelist koostööd. Järelkasvuprogrammiga tuuakse avalikkus sektorisse talendikaid õigusloome juriste. Nende tegevuste läbi paraneb kaudselt ka õigusaktide kvaliteet. 2.8.4. Tegevuse väljund Meetme tegevuse väljundnäitaja ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas on „Keskvalitsuse ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Meetme alategevuse „Õigusloomjuristide arendamine“ puhul oleme kasutanud lihtsustatult näitajat „Koolitustel osaluskordade arv“. Loetakse osaluskordi, mitte ühe indiviidi osalemist koolitusel, st kui sama isik osaleb kahel erineval koolitusel panustab see väljundnäitajasse kahe ühikuga. Väljundnäitaja arvestatakse koolituse läbinud isikute pealt (st kes on osalenud koolitusel vähemalt 75%). 47 Väljundnäitaja metoodika on ühtlustatud Rahandusministeeriumi keskse koolituse väljundnäitajaga. Koolitusele registreerunute minimaalne arv aasta kohta on väljundindikaatori kohaselt 100. See tähendab, et minimaalselt peab alates 2015 iga aasta jooksul toimunud koolitustest vähemalt 100 inimest olema läbinud teemakoolituse. Väljundindikaator on seatud, lähtudes pilootkoolitustelt saadud kogemusest. Pilootkoolitustel toimus 3 teemakoolitust, millest igaüht korrati 3 korda. Iga teemakoolituse rühma suurus oli 25. Kui pilootkoolituste rühmade täituvus oli 120% (üks koolitusrühm tehti esialgsest suurem), siis osalejate protsent oli 83,3. Seega kuigi soovitakse jätkata võimalikult väikeste rühmadega, mis võimaldaks arutelu, praktilist tööd ja vahetut suhtlust, näib mõistlik rühmi veidi suurendada arvestusega, et kõik soovijad ei pruugi kohale tulla. Samas ei osalenud kõigil teemakoolitustel ühed ja samad inimesed, mistõttu on ka käesoleva programmi puhul koolituste väljundindikaatoriks aasta kohta määratud 100. Õigusloome akadeemias osaleb minimaalselt 75 inimest. Pilootprojektis osalesid ühed ja samad inimesed neljal erineval koolitusel, kokku oli neid 22. 2021. a planeeritavas Õigusloome akadeemias võivad erinevatel koolitustel osaleda erinevad inimesed (sarnaselt toimunud õigusloomejuristide koolitustele), mistõttu planeeritakse suuremat osalejate arvu. Teemakoolitus on piiritletud õiguslikule küsimusele või konkreetsele valdkonnale keskenduv koolitus, millel osalus ei sõltu eelnevast ega järgnevast osalusest mõnel muul teemakoolitusel. Iga teemakoolitus on käsitletav eraldiseisva koolitusena. 2.8.5. Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on õigusloome juristid, so ministeeriumide ja Riigikantselei ning Riigikogu, Õiguskantsleri ja Vabariigi Presidendi kantselei juures õigusloomega kokkupuutuvad juristid. Õigusloome juristi all mõistetakse eelnõude juriidilist kvaliteeti tagavaid juriste. Vastavalt 2012. a lõpus Justiitsministeeriumis valminud analüüsile „Õigusloomemenetluse kaardistus“41 on õigusloomejurist õiguslooja, kellel on õigusloomes oluline roll, täites seejuures järgmisi ülesandeid: koostab ise ja tagab seejuures õigustloova akti eelnõu juriidilist kvaliteeti või tagab valdkonna spetsialisti koostatud eelnõu juriidilist kvaliteeti, mis seisneb peamiselt eelnõu vastavuses põhiseadusele, üldseadustele ja normitehnikale; omab ülevaadet oma valdkonna õigusloomest; osaleb teiste ministeeriumide eelnõude kooskõlastamisel oma valdkonna aspektist. Nimetatud analüüs vaatles õigusloomemenetlust ministeeriumides ja Riigikantseleis. Õigusloomejuhtide ümarlaual osalevad lisaks veel esindajad Riigikogu, Õiguskantsleri ja Vabariigi Presidendi kantseleist, kes on samuti juristid, kes ühel või teisel moel aitavad kaasa õigusloome kujunemisele ja kontrollivad aktide kvaliteeti. Sellest tulenevalt on ka nemad käesoleva programmi mõistes käsitletavad õigusloomejuristidena ja koolituste sihtrühmana. Järelkasvu programmi sihtrühmaks on õigushariduse omandanud või õigusharidust omandavad riigiasutustes potentsiaalset tööle asuvad inimesed. Vabade kohtade olemasolu puhul kaasatakse koolitustele õigusloomes osalevad ministeeriumide sisuosakondade juristid ning ametite ja inspektsioonide juristid. Õigusloome akadeemia koolitustel ei saa ilmselt piiratud arvu osalejate ja rahaliste vahendite lõppemise tõttu osaleda õigushariduse omandanud või õigusharidust omandavad riigiasutustes potentsiaalset tööle asuvad inimesed ning ametite ja inspektsioonide juristid. 2.8.6. Tegevusega seotud arengukavad Riigikogu 2011. aasta 23. veebruaril vastu võetud otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ üldine eesmärk on õigusaktide kvaliteedi parandamine. Õigusaktide kvaliteet sõltub lisaks muudele teguritele märkimisväärses ulatuses ka õigusakti ettevalmistaja erialasest pädevusest. 41 http://www.just.ee/et/eesmargid-tegevused/oiguspoliitika/oiguspoliitika-arengusuunad 48 Riigikogu võttis oma 12.11.2020 otsusega vastu „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“, millest edaspidi lähtutakse õiguspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Õiguspoliitika põhialustega aastani 2030 nähakse mh ette, et järjepidevalt parandatakse ja ühtlustatakse õigusloomejuristide erialaseid oskusi ning õigusloomepoliitika kujundamisega seotud ametnike teadlikkust heast õigusloomest. Lisaks sätestatakse, et regulaarselt korraldatakse õigusloomejuristide arutelusid õiguspraktikutega. 2.8.7. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviijaks on Justiitsministeerium. Õigusloomejuristide koolitusi ei korraldata keskse koolituse meetme alt, vaid käesoleva programmi raames. Õigusloomejuristid kui sihtrühm on väga kitsas ja oma vajaduste poolest väga spetsiifiline, kesksel koolitusel on väga lai sihtrühm ja teemad on ka sellest lähtuvalt kujundatud. Lähtudes sellest, et ka teisi õigusloome kvaliteedi parandamisega seotud tegevusi juhib Justiitsministeerium ja et õigusloomejuristidele koolituste tellimine eeldab tellijalt põhjalikku teadmist probleemidest ja vajadusest, on põhjendatud, et tegevusi juhib vahetult Justiitsministeerium. Seejuures tehakse koostööd Rahandusministeeriumi keskse koolituse korraldajatega, õigusloomejuhtide ümarlauaga ja kasutatakse õigusloomejuristide pilootkoolitustest saadud teadmist. Seega on elluviijal ka võimekus tegevusi ellu viia. 2.8.8. Partnerid42 Partneriks loetakse ministeerium või asutus, kes osaleb koolitusel ja panustab sellesse (nõudmisel) omafinantseeringuga. 2.8.9. Omafinantseering Alates 01.01.2016 võib tegevuse elluviija nõuda koolitustel osalevalt partnerilt omafinantseeringu tasumist 15% ulatuses.43 Alates 2016. a tehtavate kulude puhul kasutatakse omafinantseeringut ja kaasfinantseeringut kasutatakse kuni selleks eraldatud summa 15 495 euro ära kasutamiseni. 2.8.10. Nõuded koolitustele ja koolituse pakkujale ning järelkasvuprogrammile Õigusloomejuristide koolituste lähteülesanne („Õigusloomejuristide koolituste läbiviimise lähteülesanne perioodil 2014-2020“ edaspidi lähteülesanne) on koostatud 2007-2014 perioodi EL vahenditest, võttes seejuures arvesse koolitusvajadusi: 1) kogemusega õigusloome juristidele; 2) õigusloometöösse sisenejatele ja kogemuseta õigusloome juristidele. Õigusloome akadeemia koolituste korraldamiseks koostatakse eraldi lähteülesanne. Lähteülesannet on selle koostamise ajal arutatud õigusloomejuhtide ümarlaual, tagasisidet on kogutud õigusloomejuhtide listi kaudu. Õigusloome akadeemia lähteülesande koostamisse on panustanud õigusloomejuristide töörühm. Lähteülesande on heaks kiitnud Justiitsministeerium. Lähteülesandes on ära märgitud need koolitusteemad, mille koolitamise vajadus on tänast teadmist omades teada, ja üldised koolituste korralduse alused. Koolituste korraldamiseks korraldatakse riigihange, millel kvalifitseerunud pakkujatega sõlmitakse koostöölepingud. Koostöölepingu partneritelt hakatakse iga-aastaselt küsima pakkumisi aastase 42 Partnerite määratlus lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega, kuna arutelude käigus korraldusasutusega selgus, et muul moel ei ole korrektne korjata partnerministeeriumitelt omafinantseeringut. 43 Omafinantseeringu nõue lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatusega. Muutmise vajadus lähtus 2015. a suvel tehtud muudatustest valitsuses kinnitatavas meetmete nimekirjas. 49 koolitusprogrammi tarbeks, mille teemad pakub välja Justiitsministeerium ja mis peavad saama õigusloomejuhtide ümarlaua heakskiidu. Rahaliste vahendite piiratuse tõttu hangitakse Õigusloome akadeemia koolituste korraldaja igal aastal eraldi. 2021. a lähteülesandes nähakse ette juba konkreetsed teemad, milles koolitusvajadust nähakse. Lisaks koolituste korraldamisele tuleb koolitajatel välja töötada ka koolitusmaterjalid, mis peavad olema veebis kättesaadavad edaspidi. Koolitused peavad olema praktilise suunitlusega ja võtma arvesse sihtrühma vajadusi. Õigusloomejuristidel peab olema võimalik koolitustest oma igapäevases töös kerkinud küsimustele vastuseid saada. Õigusloomejuristidele suunatud koolitused erinevad tavapärastest üldistest teoreetilistest ainekoolitustest nimelt oma praktilise laadi ja õigusakti loomise käigus kerkivate küsimuste lahkamise poolest. Tavapärased õiguskoolitused käsitlevad teooriat ja kehtivat õigust sellisena, nagu need on. Õigusloomejuristide koolitustel tuleb aga keskenduda eeskätt sellele, kui kehtivat õigust hakatakse muutma - millele õiguslikke muudatusi kavandades tähelepanu tuleb pöörata, mida ja kuidas arvesse võtta, kuidas muudatusi põhjendada, kuidas sõnastada jne. Õigusloome akadeemia on suunatud eelnevate (õigusalaste) teadmiste ja kogemustega õigusloomejuristidele, kus arutletakse (võimalusel) õigusloomejuristide endi poolt koolitajale saadetud praktiliste ja aktuaalsete küsimuste üle. Seetõttu käsitletakse eelkõige uusi teooriaid ja arengusuundi ning teada-tuntud algtõdesid käsitletakse üksnes juhul, kui need on vajalikud praktiliste ülesannete lahendamiseks. Juristide järelkasvu arendamiseks koostab Justiitsministeerium järelkasvuprogrammi. Järelkasvu programmi koostamisel ja elluviimisel arvestatakse Riigikantselei juhtimistalentide programmi kogemusi. Programmi kujundamisel ja teemade valikul arvestatakse ka valdkondliku komisjoni prioriteetidega. 2.8.11. Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.05.2014–31.12.2023 44. Koolitusi ja järelkasvuprogrammi korraldatakse rahaliste vahendite olemasolul jooksvalt kuni aastani 2023. 44 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatusega täpsustati, et järelkasvuprogrammi läbiviimine aastatel 2016- 2020 otsustatakse lähtuvalt pilootprojekti tulemustest ja rahalistest võimalustest. 2020. aastal tehtud käskkirja muudatustega pikendati tegevuse kestvust kuni 31.12.2023 Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse seoses 2020. aasta alguses välja kuulutatud riikliku eriolukorraga COVID-19. Tegevuse elluviimine peatati kuni eriolukorra lõpuni, sh tühistati kõik koolitused, õppereisid jmt. 50  2.9 Õppereisid 2.9.1 Toetatav tegevus Õppereisid võimaldavad mitmekesistada Eesti õigusloome pädevust. Teiste riikide või institutsioonide kogemusest õppimine või sellega tutvumine on täiendav võimalus tõsta õigusloome juristide pädevust ja üldisemalt meie õigusloome kvaliteeti. Võimalus võrrelda õiguslikke lahendusi ja teiste riikide või institutsioonide ekspertidega kogemusi vahetada lõppastmes panustab Eesti õiguskorda. Võrdleva õigusanalüüsi kasutamine tähendab õppimist teiste riikide kogemusest ja võimalust tutvuda õiguslike lahendustega, mis teistes riikides kasutusel. Eelnõude koostajad omandavad teadmisi, mida nad omakorda saavad ära kasutada õigusloomes, mistõttu saabki öelda, et õppereisid panustavad õigusloome kvaliteedi tõstmisse. Võrdlev õigusanalüüs õigusloomes annab meile läbimõelduma ja kaalutletuma õigusloome. Seejuures tuleb rõhutada, et võrdlemine ei tähenda automaatselt teiste riikide õigusnormide ülevõtmist, vaid õpitu ja kogetu tuleb ümber panna just Eesti konteksti. Ka see on väärtus, kui mujal nähtu tulemusena kinnistub arusaam, et konkreetse riigi valitud lahendused ei pruugi Eestile sobida. Iga ühiskond on ainulaadne ja ühes toimivad lahendused ei pruugi teises sugugi sobivad olla. Antud tegevuse raames võivad toimuda nii Eesti ekspertide, ametnike reisid välisriikidesse kui ka välisekspertide Eestisse toomine. Viimane on põhjendatud näiteks juhul, kui mitme isiku välisreis toimuks üksnes ühe eksperdiga kohtumise eesmärgil, millisel juhul on märksa kuluefektiivsem välisekspert oma teadmiste edasiandmiseks hoopis Eestisse kutsuda. Seoses COVID-19 viirusega kuulutati Eesti Vabariigis erakorraline olukord välja 12.03.2020, mis kestis kuni 17.05.2020. Nii enne kui pärast erakorralisti olukorda on õppereiside toimumine välisriikidesse (ja välisekspertide toomine Eestisse) olnud takistatud. Seoses sügisel 2020. a alanud viiruse nö teise lainega, võib välismaale reisimine (või vastupidi) olla ka 2021. a raskendatud. Seetõttu laiendatakse toetatavat tegevust ja nähakse ette võimalus korraldada üksnes Eestisiseseid õigusloomejuristidele suunatud konverentse, seminare, kriisiõppusi vms üritusi koos Eesti enda ekspertide ja/või õiguspraktikutega. Vajadusel ja võimalusel kutsutakse üritustele esinema ka väliseksperte. 2.9.2 Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Peatükis luuakse seos meetme (ala)tegevuse ja meetme alaeesmärgi vahel (millisesse meetme alaeesmärki ja selle tulemusnäitajasse tegevus eelkõige panustab). Sama seos on ülevaatlikult kirjeldatud ka käskkirja tabelis 2. 2.9.3 Tegevuse tulemus Oodatavaks tulemuseks on õigusloomejuristide pädevuse tõstmine ja seeläbi ka õigusloome kvaliteedi parandamine. 2.9.4 Tegevuse väljund Meetme tegevuse väljundnäitaja ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas on „Keskvalitsuse ja MTÜ osalejate arv ESF toetatud koolitustel, eesmärgiga suurendada nende asjatundlikkust“. Meetme alategevuse „Õppereisid“ puhul oleme kasutanud lihtsustatult näitajat „Õppereisidel osaluskordade arv“. Loetakse osaluskordi, mitte ühe indiviidi osalemist õppereisil, st kui sama isik osaleb kahel erineval õppereisil panustab see väljundnäitajasse kahe ühikuga. Väljundnäitaja arvestatakse osalenud inimeste pealt. Rakenduskava väljundnäitaja mainib 51 sihtrühmana keskvalitsuse ja MTÜ osalejaid. Sihtrühma arvatakse kõik keskvalitsuse ülesandeid täitvad isikud, sõltumata nende töösuhtest (näiteks kui kodifitseerimise või revisjoni töörühma liige ei tööta üheski ministeeriumis või allasutuses, loetakse ta kodifitseerimise või revideerimise ülesande täitmise tõttu siiski keskvalitsuse osalejaks). Väljundnäitaja metoodika on ühtlustatud Rahandusministeeriumi keskse koolituse väljundnäitajaga. Tegevuse väljundnäitajad on seatud arvestusega, et programmiperioodi jooksul jõuaksid õigusloomejuhid teha 2 õppereisi (osalejaid korra kohta ca 12), et iga kodifitseerimisprojekti või revisjoni kohta saaks teha ühe õppereisi (6 reisi, igaühel 1 osaleja) ja et ka õigusanalüüside ja EL asjade raames oleks võimalus õppereise teha (6 reisi, igaühel 1 osaleja), seega kokku 36 õppereisi. Samas on need jaotused indikatiivsed. Õigusloomejuhtide ümarlaua õppereisidest osavõtjate arv võib tegelikkuses kujuneda veidi väiksemaks või hoopis suuremaks. Iga kodifitseerimisprojekti või revisjoni puhul ei pruugi tekkida vajadust õppereisiks või vastupidi – mõne kodifitseerimisprojekti või revisjoni raames võib olla vajalik teha mitu reisi. Samuti võivad varieeruda õppereiside kestused. Arvestused on tehtud, määrates maksimaalne lubatud kulu ühe inimese kohta. Selle lubatud kulu eest on võimalik teha umbes ühenädalane õppereis Euroopasse. Samas võib õppereisi kestus olla ka lühem ja seega ka kulud väiksemad, mis võimaldab tegelikkuses õppereise teha rohkematel inimesel. Arvestades tegevuse kogumaksumust ja väljundnäitajat, on eelduslik kulu ühe osaleja kohta 1486.- eurot. Nimetatud summa võimaldab ühele inimesele ca ühenädalast õppereisi Euroopasse. Eesti ekspertide osalusel Eestis toimuvatel konverentsidel, seminaridel, kriisiõppuse vms üritustel osaleb minimaalselt 75 inimest. 2.9.5 Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on ministeeriumide ja Riigikantselei ning põhiseaduslike institutsioonide (Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei) juures õigusloomega kokkupuutuvad ametnikud, sh keeletoimetajad, kodifitseerimisprojektide või revisjonide ettevalmistava etapi eksperdid, kodifitseerimisprojektide või revisjonide töörühmade liikmed ja õigusanalüüside koostajad. Keeletoimetajad on samuti õigusloomega kokkupuutuvad ametnikud, kes tagavad õigusaktide selguse ja arusaadavuse. See tähendab, et sihtrühm on laiem kui õigusloomejuristide koolituste puhul. Nimelt on õppereiside juurde võimalik kaasata ka valdkonna eksperte, kes ei ole õigusloome juristid käesoleva programmi tähenduses, samuti kodifitseerimisprojektide või revisjonide läbiviimisega seotud eksperte ja töörühmade liikmeid ning õigusanalüüside koostajaid. Käesoleva käskkirja sihtrühma täpsustatakse ja tuuakse selgelt välja, et õppereisi sihtrühmaks on ka kodifitseerimisprojekti või revisjoni ettevalmistava etapi ekspert või eksperdid, kellel võib osutuda vajalikuks osaleda õppevisiidil seoses lähteülesande koostamisega. 45 Käesoleva käskkirja sihtrühma täpsustatakse selguse huvides, et õppereisi sihtrühmaks on ka ministeeriumide haldusala asutustes, ametites ja inspektsioonides tegutsevad õigusloomega või õiguse rakendamisega kokkupuutuvad ametnikud. Konkreetset vajadust hindab ideekavandi esitaja ja kinnitab Justiitsministeerium. 45 Muudatus tehti 2016. aasta alguses ning see kehtib tagasiulatuvalt alates 01.03.2016. 52  2.9.6 Tegevusega seotud arengukavad Riigikogu 2011. aasta 23. veebruaril vastu võetud otsuse „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“ üldine eesmärk on õigusaktide kvaliteedi parandamine. Õigusaktide kvaliteet sõltub lisaks muudele teguritele märkimisväärses ulatuses ka õigusakti ettevalmistaja erialasest pädevusest, mida õppereisidega soovitaksegi mitmekesistada. Riigikogu võttis oma 12.11.2020 otsusega vastu „Õiguspoliitika põhialused aastani 2030“, millest edaspidi lähtutakse õiguspoliitika kujundamisel ja rakendamisel. Õiguspoliitika põhialustega aastani 2030 nähakse mh ette, et järjepidevalt parandatakse ja ühtlustatakse õigusloomejuristide erialaseid oskusi ning õigusloomepoliitika kujundamisega seotud ametnike teadlikkust heast õigusloomest. Lisaks sätestatakse, et regulaarselt korraldatakse õigusloomejuristide arutelusid õiguspraktikutega, mida Eestis toimuvate konverentside, seminaride, kriisiõppuse vms üritustega soovitaksegi saavutada. 2.9.7 Tegevuse elluviija Tegevuse elluviijaks on Justiitsministeerium, kuna õigusloome kvaliteedi erendamise eest vastutab Justiitsministeerium. 2.9.8 Partnerid46 Partneriks loetakse ministeerium või asutus, kes osaleb õppereisil ja panustab sellesse omafinantseeringuga. 2.9.9 Omafinantseering Alates 01.01.2016 võib tegevuse elluviija nõuda õppereisil osalevalt partnerilt omafinantseeringu tasumist 15% ulatuses.47 Alates 2016. a tehtavate kulude puhul kasutatakse omafinantseeringut ja kaasfinantseeringut kasutatakse kuni selleks eraldatud summa 15 495 euro ära kasutamiseni. 2.9.10 Tingimused toetatavatele tegevustele Loomulikult võiks võimalusi õppereisideks olla iga eelnõu või õigusanalüüsi koostamise juures. Paraku on ressursid aga piiratud ja seetõttu on õppereise võimalik taotleda üksnes suuremate analüüside või õigusloomeprojektide jaoks. Samuti selleks, et kujundada ühtset arusaama ja avaramat vaadet õigusloomejuristidele kui spetsiifilisele sihtrühmale. Eestis toimuvate konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms üritustega soovitakse Eesti enda teoreetikute ja õiguspraktikute eestvedamisel (kõnelejad, töötubade läbiviijad) arutleda õigusloomejuriste puudutavatel aktuaalsetel õigusloomeküsimustel kaasates vajadusel ja võimalusel väliseksperte. Eelnevast tulenevalt ongi valitud 5 suunda, millal on võimalik õppereisi rahastamist taotleda: 1) Kodifitseerimisprojektid või revisjonid; 2) Positiivse rahastamisotsuse saanud õigusanalüüsid; 3) Õigusloomejuhtide ümarlaua raames toimuvad õppereisid; 4) EL õiguse ülevõtmise või rakendamise raames toimuvad õppereisid; 46 Partnerite määratlus lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega, kuna arutelude käigus korraldusasutusega selgus, et muul moel ei ole korrektne korjata partnerministeeriumitelt omafinantseeringut. 47 Omafinantseeringu nõue lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatusega. Muutmise vajadus lähtus 2015. a suvel tehtud muudatustest valitsuses kinnitatavas meetmete nimekirjas. 53 5) Õigusloomejuhtide ümaralaua eestvedamisel Eesti ekspertidega toimuvad konverentsid, seminarid, kriisiõppused vms üritused Eestis. Kahe esimese suuna puhul on õppereisi teema (kodifitseeritav või revideeritav valdkond või õigusanalüüs) juba ette teada. EL õiguse ülevõtmise või rakendusaktide väljatöötamise raames on õppereisi teema valikul olulisteks kriteeriumideks: 1) teema prioriteetsus tulenevalt kas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist või Eesti Euroopa Liidu suunalise poliitika raamdokumendist „Eesti Euroopa Liidu poliitika“; 2) analüüsitava küsimuse kuulumine vähemalt kahe ministeeriumi valitsemisalasse. Õigusloome juhtide ümarlaua poolt korraldatava õppereisi puhul peab teema valiku tegema aga ümarlaud ise. Selliseks teemaks peaks olema horisontaalne küsimus, millega kursis olek on oluline kõigile õigusloome juristidele olenemata millises asutuses nad töötavad. Tegemist võib olla nii õigusloome korraldust puudutava küsimusega kui ka õigusliku regulatsiooni sisuga. Õigusloome korraldust puudutavate küsimuste puhul on õppereiside kaudu võimalik tõhustada ja parandada õigusloome korraldust Eestis, samuti võib oodata selliste õppereisidega kaasnevat osalejate vahelise koostöö tugevnemist, mis on äärmiselt oluline, kuivõrd igapäevatöö (eelnõude menetlemine) laabumine eeldab head koostööd. Just seepärast on sellel suunal toimuvate õppereiside osalejatena silmas peetud eeskätt õigusloome juhte. Kui õigusloome juht ei saa osaleda või teemast lähtuvalt on põhjendatum mõne teise isiku osalus õppereisil, võib õigusloome juht saata ka enda esindaja. Viienda suuna alusel saab kavandada õigusloomega kokkupuutuvatele ametnikele Eestis toimuva konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms. ürituse. Sellisele üritusele kaasatakse kõnelejate ja töötubade läbiviijatena valdkonna asjatundjaid Eestist ning vajadusel ja võimalusel võib kaasata ka väliseksperte. Ürituse sisuteemaks võib olla muu hulgas see, mis on aktuaalset õigusloomes või teema, mis puudutab horisontaalselt kõiki ministeeriume. Samuti teema, milles on õigusloomega kokkupuutuvatel ametnikel oluline end kurssi viia. Sündmuse üldine kontseptsioon kooskõlastatakse õigusloomejuhtide ümarlauaga. Teemad võivad olla nii teoreetilise kui praktilise suunitlusega.Õigusloomejuhtide ümarlaual osalejad on: ministeeriumide, Riigikantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei ja Vabariigi Presidendi Kantselei õigusloome juhid. 2.9.11 Rahastamise ettepaneku algatajale esitatavad nõuded Rahastuse taotlemise protsess on tehtud võimalikult lihtsaks. Iga teema puhul on õppereisi ettepaneku algataja erinev. Algatajad peavad aga kõik vastama ühesugustele nõuetele - esitada tuleb ideekavand, milles on esitatud seos ühega eelnimetatud 5 teemast ja põhjendus, õppereisi või konverentsi, seminari, kriisiõppuse vms ürituse esialgne programm ja prognoositav eelarve ning vastuvõtja,Eestisse saabuva eksperdi või Eesti eksperdi kirjalik nõusolek. Kui vastuvõtjaid või konverentsil, seminaril, kriisiõppusel vms üritusel esinejaid on mitu, siis piisab kui esitada peamise vastuvõtja või esineja nõusolek. 2.9.12 Tegevuste valiku põhimõtted Õppereiside rahastamine toimub jooksvalt esitatavate ideekavandite alusel. Ideekavandeid vaatab läbi ja nende vastavust hindab Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond või üldosakonna arendus- ja personalitalitus. Selleks, et vahendeid jaguks kogu perioodile ja et ka teemade vaheline jaotus oleks ühtlasem, on Justiitsministeeriumil õigus ajutiselt taotlemine sulgeda kas tervikuna või mõne teema osas. Teave taotluste esitamise võimaluste ja sulgemise kohta tehakse kättesaadavaks õigusloomejuhtide ümarlaua kaudu. Selline korraldus võimaldab jooksvalt ja paindlikult jälgida, kui aktiivseks taotlemine kujuneb ja kas taotlusi esitatakse kõigi teemade kohta. 54  2.9.13 Aruandlus Toimunud õppereisidest tuleb Justiitsministeeriumile aru anda. 2.9.14 Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.01.2015 –31.12.2023. 48 Tegevusi on kavas algatada rahaliste vahendite olemasolul jooksvalt kuni aastani 2023. Igal aastal koostatakse aasta kohta täpsem tegevusplaan. 2.10 Euroopa Liidu õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid49 2.10.1 Toetatav tegevus EL õiguse ülevõtmise ja rakendamise analüüsid 50 on spetsiifilisemas ja väiksemahulisemas valdkonnas kui Riigikantselei tegevus mõjude hindamise süsteemi arendamisel. Direktiivide ülevõtmise või määruste rakenduspraktika analüüsid eeldavad enamjuhul interdistsiplinaarseid teadmisi ning nii Eesti kui ka teiste riikide õigussüsteemide analüüse, milleks ministeeriumil võivad vajalikud ressursid puududa. Sellest tulenevalt võib kujuneda oht, kus EL õigus ei ole Eesti õigusele sobivamail kujul või EL õiguse mõtet arvestades korrektselt üle võetud või rakendatud, millega võivad kaasneda rikkumismenetlused Eesti Vabariigile, mistõttu tuleks ministeeriumidele selles valdkonnas täiendavat tuge pakkuda. Kasutades täiendavaid õigusanalüüse EL õiguse analüüsimiseks (milleks ministeeriumidel enamjuhul endal ressursse ei ole), aitab see ühelt poolt tõsta ministeeriumide analüüsivõimekust (millega paraneb mõjude hindamise ja õigusloome kvaliteet) ja teiselt poolt aitab kaasata õigusloomesse laiapõhjalisem ekspertvaade ministeeriumide väliselt. EL direktiivide analüüside tegemise eesmärgiks on liikmesriigile jäetud otsustuspädevuse piires kaaluda erinevaid alternatiive, tuua välja nende eelised ja puudused ning pakkuda Eesti õiguse parendamiseks välja parimad lahendused (võimalikud konkreetsed sõnastusettepanekud). EL määruste rakendamise analüüsiga selgitatakse välja Eesti õiguse kooskõla EL õigusega ja vajadusel pakutakse välja lahendused siseriikliku õiguse muutmiseks. Alternatiivide või lahenduste välja pakkumusel hinnatakse üldjuhul nende mõju Eesti õigusele, sh ei pruugi see toimuda hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) tähenduses. Mõjude hindamise vajadus otsustatakse konkreetsel juhul eraldi, nt võidakse seda teha õigusloome hilisemas (nt eelnõu) etapis. Vajadusel teostatakse mõjude analüüs, kus see on võimalik ja vajalik. EL õiguse ülevõtmisel uuritakse mh liikmesriikide rakenduspraktikat ning koostatakse võrdlevõiguslik käsitlus. EL õiguse analüüsimisel arvestatakse valdkonnas, kus see on võimalik, tehtud valikute ja põhimõtetega, et tagada õiguse süsteemsus ja järjepidevus. Tegevusega alustati 1. juunist 2021. 2.10.2 Tegevuse panus meetme alaeesmärkidesse Mõjude hindamine on saanud poliitikakujundamise loomulikuks osaks ning mõjude hindamise tulemusi kasutatakse valitsusele oluliste otsuste langetamisel. Tegevuse tulemusena on 48 2020. aastal tehtud käskkirja muudatustega pikendati tegevuse kestvust kuni 31.12.2023 Abikõlblikkuse perioodi pikendatakse seoses 2020. aasta alguses välja kuulutatud riikliku eriolukorraga COVID-19. Tegevuse elluviimine peatati kuni eriolukorra lõpuni, sh tühistati kõik koolitused, õppereisid jmt. 49 Tegevus toodi eraldi alapunktina välja 7.12.2021 valdkondliku komisjoni otsuse järel. 50 Muudatus jõustub ja tegevustega alustati alates 1. juunist 2021. Vastav muudatus tehti valdkondlikus komisjonis 1.06.2021. 55 toimunud arukas õigusloome revideeritud valdkondades ja kvaliteetsem õigusloome kujundamine. 2.10.3 Tegevuse oodatav tulemus EL õiguse analüüside tellimise eesmärgiks on parandada õigusloome üldist kvaliteeti selles valdkonnas ning toetada mõjude hindamist ja kvaliteetsemate õigus- ja poliitikavalikute langetamist EL õiguse ülevõtmisel või rakendamisel. 2.10.4 Tegevuse väljund Ministeeriumide koormus EL direktiivide ülevõtmisel ja täiendavate analüüside tegemisel on suur, nt SEIRA infosüsteemi andmetel on Eestil olnud vaja aastatel 2019 -2021 üle võtta ca 40 direktiivi aastas, sama mahtu prognoositakse ka tulevaseks aastaks. Analüüside tegemise tegelik vajadus on tõenäoliselt oluliselt suurem, kui selleks kasutada olevad rahalised vahendid, millest lähtuvalt on määratud ka sihttase. Tegevuse tulemusena valmib 2 analüüsi. 2.10.5 Tegevuse sihtrühm Tegevuse sihtrühm on valitsusasutused, kuna valitsusasutused puutuvad poliitika kujundamisel ja elluviimisel otseselt kokku EL õiguse analüüsi läbiviimisega. Nende ülesanne on valmistada ette sellised Eesti õiguse muudatused, mis sobivad EL õiguse ülevõtmiseks või rakendamiseks. 2.10.6 Partnerid Partneriks loetakse ministeerium, kes osaleb analüüsi algatamisel ja kes panustab analüüsi omaosalusega. Iga partneriga (kui see on olemas) sõlmib Justiitsministeerium koostöölepingu, milles nähakse ette partneri õigused ja kohustused. Analüüsi tellimise tehnilise töö eest vastutab Justiitsministeerium. 2.10.7 Tegevusega seotud arengukavad Tegevused on seotud OECD tegevuskavaga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga aastani 2021-2023, õiguspoliitika põhialustega aastani 2030 (eelkõige punktid 8, 10, 14, 14.2) ning hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga (iseäranis §-ga 45). Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 8.29 näeb ette, et poliitikakujundamise ja avaliku sektori teadmispõhisuse tugevdamiseks tuleb kaasata ülikoole ja vastava valdkonna eksperte. Õigusloomepoliitika põhialustest aastani 2030 punkt 8 näeb, ette, et „Jätkuvalt lähtutakse õigusloomes põhimõttest, et õigusnormid koondatakse üldjuhul süsteemselt arendatud üld- ja eriosa seadustesse. Avalikult tuleb hinnata ja kaaluda poliitiliselt soovitavate lahenduste õigusliku teostamise alternatiive, sealhulgas võrrelda, kuidas samalaadseid probleeme lahendatakse Eestiga õiguslikult, kultuuriliselt ja ühiskonnakorralduslikult sarnastes riikides. Normide kodifitseerimine ei saa olla eesmärk iseeneses“, punkt 10 näeb ette, et „Jätkuvalt on oluline kõrgel tasemel aktiivselt panustada Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse õigusloomesse, aidates ka sel tasandil kaasa hea õigusloome põhimõtete rakendamisele. Euroopa Liidu õigusloomes osalemisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses riigisisese õigusloome põhimõtteid. Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse rakendamine riigisiseses õiguses peab olema süsteemne ning valdkonnapõhiselt tervikuna juhitud“, punkt 14 näeb ette, et „Õigusloomealase koostöö ja arendustegevuse eesmärk on toetada kvaliteetse õiguse loomist“, punkti 14.2 näeb ette, et „Teadmuspõhise õigusloomepoliitika kujundamiseks ja hea õigusloome põhimõtete rakendamise teaduslikuks uurimiseks jätkatakse ja arendatakse edasi koostööd teadusasutustega. Samuti analüüsitakse ja arendatakse uusi õigusloome koostöövorme ja 56 tehnilisi võimalusi. Eelnõude väljatöötamiseks luuakse tänapäevastest võimalustest lähtuv töökeskkond“. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §-s 45 sätestatakse eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega, mille lõikes 1 on sätestatud, et kui eelnõu eesmärk on viia Eesti seadused kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, analüüsitakse eelnõu vastavust sellele ja lõikes 4 on sätestatud, et kui Euroopa Liidu õigusakt jätab liikmesriigile õiguse selle õigusakti rakendamisel normide täpsustamiseks, põhjendatakse eelnõu seletuskirjas riigisiseselt kehtestatava regulatsiooni olemust ja vajalikkust ning tuuakse välja võimalik alternatiiv. 2.10.8 Tegevuse elluviija Tegevuse elluviijaks on Justiitsministeerium. 2.10.9 Analüüside maksumus EL toetus ja kaasfinantseering moodustavad analüüside maksumusest maksimaalselt 85%. Ministeeriumide omaosalus on kokku vähemalt 15%. Omafinantseeringut võivad tegevuses osalevad ministeeriumid panustada ka rohkem vastavalt vajadusele ja võimalusele. Analüüsi maksumusele ei ole kehtestatud alam- ega ülemmäära. 2.10.10 Tegevuse korraldus Analüüsi ettepanekud vaatab kõigepealt läbi Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakond ja teeb esmase kontrolli ettepanekute vastavuse osas tehnilistes või vormistuslikes küsimustes, eelkõige, mis puudutavad käesoleva käskkirja nõudeid ja maksumust. Analüüsi ettepanekute läbivaatamiseks valib õigusloomejuhtide ümarlaud enda seast esindajad, kes kogunevad ettepanekute läbivaatamiseks vajadusel üks kord kuus ja kui analüüside rahastamiseks on olemas piisavad rahalised vahendid. Ümarlaua töörühm vaatab läbi kõik ettepanekud, mis on esitatud ja teeb läbivaatamise kohta otsuse. Kui sobiva(te) ettepaneku(te) rahastamiseks ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, teeb töörühm analüüsi algatamise ettepaneku esitajale ettepaneku korrigeerida taotlust, samuti võib ümarlaua töörühm paluda täpsustada taotlust muudel põhjustel. Kui algatamise ettepaneku esitaja oma ettepanekut ei korrigeeri, siis teeb töörühm otsuse analüüsi algatamise ettepanekut mitte toetada ja võimalusel kiidab heaks järgmise analüüsi ettepaneku, mis nõuetele vastab. Analüüsi ettepaneku võib esitada ka üks ministeerium, kuid analüüsitav valdkond peab puudutama vähemalt kahe ministeeriumi valitsemisala (nt analüüsi algatamise ettepaneku esitajaks on ainult Justiitsministeerium, kelle analüüsivaldkond on seotud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkonnaga). Töörühm võib täpsustavate küsimuste esitamiseks kaasata analüüsi algatamise ettepaneku(te) läbivaatamisse selle (need) esitanud ministeeriumi(te) esindaja(d), kes otsustamisel ei osale. 2.10.11 Ajakava Tegevusi tehakse perioodil 1.06.2021 – 31.12.2023. Tegevusi on kavas algatada jooksvalt. Analüüsi algatamise ettepanekute esitamise info saadetakse laiali õigusloomejuhtide ümarlaua kaudu. 57 3 Eelarve Esitatakse meetme tegevuste eelarve kooskõlas valituses kinnitatud meetmete nimekirjale. Tegevuste maksumused on kujunenud tuginedes on sarnaste tegevuste elluviimise kogemusele ning arvestades ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavas seatud väljundnäitajate saavutamisega. 2016. aasta alguses tehtud meetme toetuse andmise tingimuste käskkirja muudatustega muudeti kahe Justiitsministeeriumi elluviidava tegevuse vahelist eelarvet ning täpsustati eelarves omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu osa. Muudatused tulenesid 2015. a suvel tehtud muudatustest valitsuse kinnitatavas meetmete nimekirjas ning kokkulepetest rakendusüksusega, kuidas arvestada elluviijate ja administratiivtöötajate meetme tegevuste vahelist tööaega. Täiendavalt suurendati ametiühingute keskliidu eelarvet teenitavate tulude (1070 euro) võrra ning täpsustati projekti administreerimise kulusid. 2017. aasta lõpus tehtud käskkirja muudatusega vähendati meetme tegevuse „mõjude hindamise süsteemi arendamine“ eelarvet. Muudatus on tingitud terve rakenduskava eelarve tehnilisest kohendusest (1%). Meetme tegevuse eelarve vähendamine kajastab terve poliitikakujundamise meetme eelarve 1% vähendamist. Eelarve vähendamisega seoses vähendati ka tegevuse väljundnäitajat. Samuti kajastatakse ministeeriumide omaosalus mitteabikõlbliku kuluna (seni oli kajastatud omafinantseeringuna). Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt perioodi algusest. Seoses rikkumise tuvastamisega rakkerühma töös, vähendati konkreetse rakkerühma eelarvet. 2017. aasta käskkirja muudatusega suunatakse see summa rakkerühmade üldisesse eelarvesse. Tulenevalt 27.08.2018. valdkondliku komisjoni otsusest, suurendati tegevuse 2.5. Strateegilise juhtimise arendamise tegevust kogusummas 500 000 eurot. Summa suurendatakse tegevuse 12.1.3. „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmine“ arvelt. Eelarve suurendamise vajadus tuleneb planeeritust suuremast nõustamisvajadusest tegevuspõhisele eelarvele ülemineku ettevalmistamisel. Samuti on vajalik suurendada riigieelarve osakonna võimekust, mis tagab RM poolse valmisoleku keskse nõustamise, standardite loomise ja tehnilise toe. Valdkondlik komisjon kiitis heaks eelarve suurendamise tingimusel, et vahendite eest hoitakse ja tõstetakse vastavat kompetentsi Rahandusministeeriumis. Riigi eelarvestrateegia 2019-2022 protsessis otsustati vähendada meetme tegevuste 12.2.7 ning 12.2.8 eelarvet kogusummas 112 942 eur (sh 96 000 EL toetus). Muudatus jõustub, kui Euroopa Komisjon on kinnitanud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ muudatused ja Vabariigi Valitsus on kinnitanud need muudatused perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirjas 2019. aasta alguses. 2020. aasta muudatuste käigus korrigeeritakse meetmete eelarvet vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.3.2020 korraldusele nr 83 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri“ järgmiselt: Tabel 2. Eelarve muudatus 2020. aasta alguses Eelarve Muutus Uus eelarve Tegevused 12.2.1, 12.2.4-12.2.7 (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) 12.2.1. Mõjude hindamise süsteemi 1 arendamine 2 246 374 + 335 000 2 581 374 12.2.4. Strateegilise juhtimine 2 arendamine 1 676 471 + 365 000 2 041 471 58 3 12.2.5. Rakke- ja ekspertrühmad 2 200 000 + 200 000 2 400 000 4 12.2.6. Õiguse revisjon 1 485 525 -30 000 1 455 525 5 12.2.7. Õigusloome arendamine 345 029 +30 000 375 029 Muudatused 1-3 on seotud Avatud riigivalitsemise arendamise komisjoni 18.02.2020 otsusest ümber jagada eelarveid 12.1. ja 12.2. meetmete vahel kogusummas 2 000 000 eurot. Muudatused 4-5 on seotud projektijuhtimise kulude jaotuse korrektuurist, sh tagasiulatuvalt makstud personalikulude katteks. Projektijuhtimise tasu on makstud SF perioodi algusest proportsionaalselt vastavalt õiguse revisjoni ja õigusloome arendamise projekti maksumusele, samas ei ole seni projektijuhtimise kulu õigusloome arendamise projektis ette nähtud, mistõttu tuleb õigusloome arendamise eelarvet suurendada revisjonide eelarve arvelt. 2021. aasta alguses tõsteti tegevuse 12.2.7 Õigusloome arendamine kogueelarvet ümber. Õigusloomejuristide arendamise tegevusele tõsteti juurde 13 700 eurot õppereiside eelarvest. Koondeelarve tegevusel 12.2.7 jäi 2021. aasta alguses samaks. Tabel 3. Eelarve muudatus 2021. aasta alguses Tegevus 12.2.7 Õigusloome Eelarve Muutus Uus eelarve arendamine (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) 1 Õigusloomejuristide arendamine 305 029 +13 700 318 729 2 Õppereisid 70 000 - 13 700 56 300 3 Projekt kokku 375 029 2021. aasta juunis suurendati tegevuse nr 12.2.1 mõjude hindamise süsteemi arendamine, tegevuse nr 12.2.2 kaasamise arendamine ja tegevuse nr 12.2.5 rakke- ja eksperdirühmad ning nõuandvad kogud administreerivaid kulusid sama projekti tegevuskulude arvelt. Ühtlasi suurendati tegevuse rakke- ja eksperdirühmad ja nõuandvad kogud tegevuskulusid mõjude hindamise arendamise tegevuskulude arvelt. Mõjude hindamise süsteemi arendamise tegevuse mitteabikõlblikud kulud vähenesid vastavalt tegevuskulude vähenemise proportsioonile. Tabel 4. Eelarve muudatus 2021. aasta juunis Eelarve Muutus Uus eelarve Tegevused 12.2.1, 12.2.2 ja 12.2.5 (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) 1 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine Tegevuskulud 2 525 960 -157 020 2 368 940 Administreerivad kulud 55 414 +39 020 94 434 2 12.2.2 Kaasamise arendamine Tegevuskulud 429 544 -6 082 423 462 Administreerivad kulud 10 456 +6 082 16 538 3 12.2.5 Rakke- ja eksperdirühmad ja nõuandvad kogud Tegevuskulud 2 347 722 +80 731 2 428 453 Administreerivad kulud 52 278 +37 269 89 547 2021. aasta detsembris vähendati tegevuse nr 12.2.6 õiguse revisjoni kulusid finantskorrektsiooni otsusega nr 11.2-3/ 1503 summas 21 289 eurot. Analüüside tellimiseks suunatakse õiguse revisjoni tegevustes tehtud finantskorrektsiooni otsusega summa 21 289 eurot ja õiguse revisjoni tegevustest alles jäänud eelarve jääk 5 711 eurot. See teeb kokku 59 ümbertõste summaks 27 000 eurot. Lisaks tõstetakse õppereiside tegevuse eelarvest alles jäänud 1 440 eurot õigusloome juristide arendamise tegevuse alla koolituse läbi viimiseks. Tabel 5. Eelarve muudatus 2021. aasta detsembris Eelarve Muutus Uus eelarve Tegevused 12.2.6 ja 12.2.7 (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) 1 12.2.6 Õiguse revisjon Õiguse revisjonid 1 455 525 -27000 1428 525 Projekt kokku 1 455 525 -27000 1428525 2 12.2.7 Õigusloome arendamine Õigusloomejuristide 318 729 1 440 320 169 arendamine Õppereisid 56 300 -1 440 54 860 Analüüsid 0 +27000 27 000 Projekt kokku 375 029 +27000 402 029 Tegevuste 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi arendamine, 12.2.2 Kaasamise arendamine ja 12.2.3 Õiguse revisjonid eelarveid vähendati vastavalt finantskorrektsiooni otsustega nr 11.2- 3/1328 summas 2434 eurot, nr 11.2-3/1480 summas 4961 eurot ja nr 11.2-3/ 0872 summas 8 076 eurot. Tegevus 12.2.3 on lõppenud juba 2018. aastal, kuid täpsustatud on nüüd tegevuse lõplik eelarve. Tegevuse 12.2.7 on ümbertõste alategevuste vahel, kuna tegelik personalikulu oli seotud ka õppereiside tegevusega, kuid seda ei olnud eelnevalt sinna arvestatud. Tabel 6. Eelarve muudatus 2023. aasta veebruaris Projekti Eelarve Muutus Uus eelarve Projekti nimetus nr (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) (SF+RKF+OF) 12.2.1 Mõjude hindamise süsteemi 1 2 463 374 -4 961 2 458 413 arendamine 2 12.2.2 Kaasamise arendamine 440 000 -2 434 437 566 12.2.3 Eesti Ametiühingute Keskliidu 4 poliitikakujundamisel kaasarääkimise 235 294 -791 234 503 võimekuse suurendamine 7 12.2.6 Õiguse revisjonid 1 428 525 -8 076 1 420 449 8 12.2.7 Õigusloomejuristide arendamine 320 169 -6 404 313 765 Õppereisid 54 860 6 404 61 264 Analüüsid 27 000 0 27 000 Projekt 8 kokku 402 029 0 402 029 4 Tegevuste mõju läbivatele teemadele Viiest kokku lepitud läbivast teemast panustab riigivalitsemine nelja läbivasse teemasse. Riigivalitsemise läbivasse teemasse panustavad kõik meetme tegevused. Kuidas riigivalitsemise 60 läbivasse teemasse panustatakse on kirjeldatud iga meetme tegevuse tulemustes ja tulemuse saavutamist suunatakse antud käskkirja tingimustega. Panus võrdsete võimalustesse, infoühiskonna arendamisse ja regionaalarengusse tuleb kaaluda iga ette võetava tegevuse puhul. Kõik projektid ei pruugi läbivasse teemasse panustada. Keskkonnahoiu ja kliima läbivasse teemasse meetmega ei panustata (va juhul kui mõneks valitsuse prioriteediks, mida antud käskkirja tegevustega toetatakse, osutub keskkonna ja kliimaga seotud valdkond). 5 Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 1) Peatükis loetletakse tegevuste raames lubatud kulud. Kõik meetme tegevuste raames tehtavad kulud peavad olema seotud tegevuse eesmärkide saavutamisega ning kulude tegemisel tuleb silmas pidada nende kuluefektiivust 2) Abikõlblikud on järgmised kulud: a) uuringud, analüüsid, ekspertiisid51 ja küsitlused ning nende tulemuste avalikustamise kulud – st uuringu, analüüsi või küsitluse läbiviimise teenuse tellimine ning nende tulemuse avalikustamisega seonduvad kulud. b) personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 – abikõlblikud on tegevuse elluviijate palgakulud või tegevusse elluviimist toetavate ekspertide eksperttasud. Tugipersonali kulusid (nt raamatupidamine, riigihangete spetsialisti tugi, juristi tugi) ning ametnike senise ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega seonduvaid kulusid ei hüvitata. Abikõlblikuks loetakse ka personali värbamisega seotud kulusid.52 c) konsultatsioon, kirjandus – tegevuse eesmärgiga seotud konsultatsiooniteenuse või kirjanduse tellimine. d) koolituste, konverentside, seminaride, infopäevade ja koosolekute korraldamine - nende üritustega seotud kulud nagu koolitaja/ moderaatori kulud, ruumide rent, toitlustamine. e) metoodikate, õppematerjalide, juhiste ja koolitusprogrammide väljatöötamine ning nende avalikustamine; f) osalemistasud temaatilistel konverentsidel, seminaridel ja koolitustel – tegevuse eesmärkidega seotud osalemine konverentsidel, seminaridel ja koolitustel. 53 g) lähetuse kulud – sh transpordi, majutuse, päevarahade kulud. h) transport ja majutus – põhjendatud juhtudel eksperdi, koolitaja, tegevuses osaleja transpordi ja majutuse kulud. i) tõlke kulud – tegevuse tulemuste saavutamiseks vajalikud suulise või kirjaliku tõlke kulud. j) trükised – tegevuste tulemuste saavutamiseks vajalike trükiste tellimine, sh kujundus ja küljendus. k) teavitamisekulud, sh veebidisain ja –majutus, meened; l) tarkvara litsentsid või veebipõhised tarkvaralahenduste teenustasud;54 51 Ekspertiisid lisati 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatusega. Muudatus kehtib tagasiulatuvalt alates 6.10.2015 (muudatuse haldusvõimekuse valdkondlikus komisjonis kooskõlastamise kuupäevast). 52 2016. aasta alguses tehtud käskkirja muudatustega täpsustati, et abikõlblikuks loetakse ka personali värbamisega seotud kulusid. 53 2018. aastal tehtud käskkirja muudatusega täpsustati, et tegevuse 12.2.4 – strateegilise juhtimise arendamine raames on abikõlblikud ka tegevuspõhisele eelarvele üleminekut toetava meeskonna arendustegevused (konverentsidel, seminaridel ja koolitustel osalemine). Temaatilistel konverentsidel ja koolitustel osalemine aitab suurendada TERE projektimeeskonna asjatundlikkust tegevuste eesmärgipärasel elluviimisel. 54 2018. aastal tehtud käskkirja täiendusega lisati abikõlblikkus punktis l nimetatud kululiik ka ETKL ja EAKL kaasamistegevustele seoses klienditarkvara kasutuselevõtmisega ja juurutamisega 2018 aastal. Tegevuse Eesti Tööandjate Keskliidu poliitikakujundamisel kaasarääkimise võimekuse suurendamine üks eesmärk on liikmete kaasamisvõime suurendamine ja kliendihaldustarkvara kasutuselevõtmine toetab liikmete ja töörühmade vahelist 61  m) infotehnoloogilised lahendused – väiksemamahulise tegevuse tulemuste saavutamiseks ja tõhusaks rakendamiseks vajalikud lahendused. Välja toodud risttabel näitab, millised kulud, millistes meetme tegevustes on lubatud. 3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: a) toetust saavate asutuste üldkulud. b) seadmete soetamise ning põhivara kulumiga seotud kulud; c) Ühendmääruse § 4 kohaselt määratletud mitteabikõlblikud kulud; d) teised kulud, mis ei ole vajalikud meetme tegevuse eesmärkide saavutamiseks. 6 Toetuse maksmise tingimused ja kord  Punktis viidatakse väljamaksete aluseks olevatele asjakohastele paragrahvidele struktuuritoetuste seaduses ja ühendmääruse.  Toetuse maksmine tegelike kulude alusel tähendab, et kaup/teenus/töö on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud ettemaksed) toetusest ei hüvitata. 7 Tegevuse elluviija kohustused Peatükis viidatakse asjakohastele paragrahvidele struktuuritoetuste seaduses ning tuuakse eraldi välja täpsustamist või rõhutamist vajavad kohad. Punkti 6 (elluviija peab kooskõlastama rakendusasutusega personalikulud, mida hüvitatakse meetme eelarvest) eesmärgiks on vältida asutuse igapäevaste kulude asendamist struktuurivahenditest. Üldjuhul ei rahastata ametniku ja töötaja töötasu, kui tasustatav töö on seotud senise ametijuhendi- või töölepingujärgsete ülesannete täitmisega ning kui meetme tegevuste elluviimisega seotud töö lisanduvus ei ole eristatav. Punkt 8 alusel tuleb järgida STS 2014-2020 § 26 alusel kohustusi seoses hankimisega. Alates 18.07.2020 jõustus muudatus, mille järgi muudeti riigihanke eeldatava maksumuse määra, mis jääb alla lihthanke piirmäära ning kui lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ja kui tuleb küsida vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama riigihanke kohta teate. Eelnevalt kehtiv määr 5000 eurot tõsteti 20 000 euroni. 8 Partneri kohustused Peatükis viidatakse asjakohastele paragrahvidele struktuuritoetuste seaduses ning tuuakse eraldi välja täpsustamist või rõhutamist vajavad kohad. Punkt 6 alusel tuleb järgida STS 2014-2020 § 26 alusel kohustusi seoses hankimisega. Alates 18.07.2020 jõustus muudatus, mille järgi muudeti riigihanke eeldatava maksumuse määra, mis jääb alla lihthanke piirmäära ning kui lähtutakse riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetest ja kui tuleb küsida vähemalt kolm võrreldavat pakkumust või avalikustama riigihanke kohta teate. Eelnevalt kehtiv määr 5000 eurot tõsteti 20 000 euroni. infovahetust ja suhtlust. Viited päisest olid kadunud seoses süsteemi pdf loomisega. 62 9 Tegevuste tulemuslikkuse seire ja hindamine Sätestab seire ja hindamise korra. Korda täpsustavad rakendusasutuse protseduurireeglid. 10 Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine Sätestab tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmise korda. Korda täpsustavad rakendusasutuse protseduurireeglid. Punktis 10.4 toodud ajaline piirang elluviijatele muudatuste tegemiseks on seatud selleks, et väiksemad tehnilised muudatused koondataks pikema perioodi peale kokku. 11 Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele Peatükis viidatakse asjakohastele paragrahvidele struktuuritoetuste seaduses. 63  KÄSKKIRI 28.12.2023 nr 41 Riigisekretäri 19. detsembri 2014. a käskkirja nr 42 "Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ tulemuste saavutamiseks" muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel kehtestan prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Krista Zibo Tugitegevuste juht riigisekretäri ülesannetes