-866140 -147320 0 0 Lp Ulvi Reimets Riigihangete v aidlustuskomisjon
[email protected] Teie: 20 .12 .202 3 Meie: 2 7 . 12 .20 2 3 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340
[email protected] Esindaja : Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja t el +372 56985952 e -post:
[email protected] Teenuse tellija : Terviseamet registrikood 70008799 e-post
[email protected] Vaidlustaja: Tamrex Ohutuse OÜ registrikood 10590451 Vaidlustaja esindaja : vandeadvokaat Kalev Aavik Advokaadibüroo Koch & Partnerid Tartu mnt 25, 10117 Tallinn tel +372 55613454 e-post
[email protected] VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihankes „ Ballistiliste kaitsevahendite ostmine “ (viitenumber 266344 ) H ankija taotlused : Jätta vaidlustaja esitatud vaidlustus rahuldamata. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses. Jätta kõik menetluskulud, sh vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustusmenetlusega seotud esindaja kulud, vaidlustaja kanda. ASJAOLUD Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 20.12.2023 teate esitatud vaidlustusest riigihanke „ Ballistiliste kaitsevahendite ostmine “ (viitenumber 266 344 ) alusdokumentidele. VAKO palus hankijal riigihangete hiljemalt 2 7 .12.2023 esitada VAKO-le oma seisukoht vaidlustuse kohta. Vaidlustaja taotleb riigihankes viitenumbriga 266344 alusdokumentide kooskõlla viimist õigusaktidega tehnilise kirjelduse punkti 2.1, punkti 2.1.1.1, punkti 2.1.2, punkti 2.1.9, punkti 2.1.17, punkti 2.2.1, punktis 2.2.2.1, punkti 2.2.4.1 ja punkti 2.2.10 osas. Hankija kinnitab, et vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid on VAKO-le elektrooniliselt kättesaadavad riigihangete registrist (RHR) leheküljel „Dokumendid“. Hankija ei nõustu vaidlustuses esitatud seisukohtadega riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse kohta ja vaidlustajate vaidlustuses esitatud seisukohtadega. Hankija vaidleb vaidlustusele vastu, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. VASTUS VAIDLUSTUSELE Tehnilise kirjelduse punkt 2.1 – vaidlustaja hinnangul ei ole punktis 2.1 täpsustatud, kas soovitakse hankida riiete all või riiete peal kantavat kaitsevesti. Samuti ei ole punktis 2.1 nõutud, et kaitsevestil peaks olema killukaitse. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja hinnangul tehnilise kirjelduse punkt 2.1 vastusolus RHS § 3 punkti 3 kohase konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja RHS § 3 punkti 5 kohase rahaliste vahendite otstarbeka kasuta m ise põhimõttega. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et tehnilise kirjelduse punkt 2.1 oleks vastuolus RHS § 3 punktidega 3 ja 5. Esiteks märgime, et eelkõige tagab hankija konkurentsi efektiivset ära kasutamist tehniliste tingimuste kaudu – hankija on tehnilises kirjeldu s es üksikasjalikult kirjeldanud tehnilisi parameetreid, millele v e st peab vastama. Sealjuures ei ole erialaspetsialistile oluline takistus, et tehnilises kirjelduses ei ole sõnaselgelt välja kirjutatud, et vest on mõeldud riiete peal kandmiseks. Teiseks on tehnilise kirjelduse punktis 2.1.17 täpsustatud, et kaitsevestile peab olema võimalus kinnitada lisataskuid nii takjakinnitustega kui ka MOLLE variandis. Eeltoodu viitab erialainimestele üheselt mõistetavalt, et tegu on riiete peal kantava kaitsevestiga. Vaidlustaja ei ole kordagi väitnud, et tehnilise kirjelduse punkt 2.1 piiraks põhjendamatult ühe või teise toote pakkumist (ja seeläbi ka konkurentsi), seega jääb arusaamatuks ja paljasõnaliseks vaidlustaja väide, et tehnilise kirjelduse punkt 2.1 rikub RHS 3 p 3 konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet. Lisaks on vaidlustaja punkti 2.1 puudusena välja toonud selle, et seal puudub nõue, mille kohaselt peaks vestil olema ka ki l lukaitse, kuna tagalapersonali puhul on ballistiliste ohtude seas just killud peamine vigastuse põhjus. Ilma selle nõudeta vesti ostmine rikub vaidlustaja hinnangul RHS § 3 p 5. Esiteks kinnitab hankija, et veste ei osteta ainult tagalapersonalile. Kaitsevestid on kaitsevahendid ja mõeldud kasutamiseks paljude kannatanutega politsei-, pääste- riigikaitse sündmusel kiirabibrigaadi isikkoosseisu turvalisuse tagamiseks. Teiseks on hankija hinnangul tehnilises kirjelduses piisavalt määratletud kõik miinimumnõuded, millele ostetavad vestid peavad vastama. Näiteks: „Kaitsevest peab sisaldama traumaplaati“ (tehnilise kirjelduse punkt 2.1.9 ); „Kaitsevesti kaitseklass peab vastama vähemalt standardile NIJ 0101.04 IIIA või samaväärne“ (tehnilise kirjelduse punkt 2.1.10 ); „Kaitsevesti noavastane torkekindlus peab vastama minimaalselt standardile HOSDB 2007 KR 15J või samaväärne“ (tehnilise kirjelduse punkt 2.1.11 ). Eeltoodust tulenevalt on hankija hinnangul alusetu ja põhjendamata vaidlustaja väide, et killukaitseta kaitsevestide ostmine ei kujuta endast riigi rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ega taga hankelepingu sõlmimist parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning on seega vastuolus RHS § 3 punktiga 5. Pakkuja ei saa dikteerida hankijale, mida ja mis tingimustel on mõistlik hankida . Hankijal on õigus ise määrata riigihanke eset ja osta sellise kasutusotstarbega asju, mis tema hinnangul on piisavad tema eesmärkid e saavutamiseks. Isegi, kui hankija ostaks ilma killukaitseta veste, siis see ei oleks vastuolus RHS § 3 kohaste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.1.1 – vaidlustaja hinnangul ei ole täpsustatud, mitu vesti hangitakse Terviseametile ja mitu teistele asutustele ning seega ei ole hinnatav, mitu vesti peavad olema sinised ja mitu vesti peavad olema punased („ Paraku on jäetud isegi ligikaudselt täpsustamata, kui suure osa hangitavast 500 vestist moodustavad Terviseameti vestid ja kui suure osas ülejäänud vestid. “), mistõttu on vaidlustaja hinnangul punkt vastuolus RHS § 3 punktidega 2 ja 5 . Hankija selle etteheitega ei nõustu – vestide jaotuskava on toodud tehnilise kirjelduse lisa s 1, kus on numbriliselt välja toodud vestide eeldatav jagunemine erinevate asutuste vahel. Hankija hinnangul on vaidlustaja jätnud teostamata elementaarse hoolsuskohustuse ja ei ole tutvunud hoolikalt kogu riigihanke alusdokumentatsiooniga. Tehnilise kirjelduse punkt id 2.1.2 ja 2.19 – vaidlustaja hinnangul ei ole võimalik tehnilise kirjelduse punktile 2.1.2 vastavat pakkumust üldse esitada või siis erandina on seda võimalik teha pehmete ballistiliste paneelide suurusega või lisaplaadi kaitsetaseme või suurusega manipuleerides, mistõttu on vaidlustaja hinnangul punkt vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5 . Hankija hinnangul tuleb tehnilise kirjelduse punkte 2.1.2 ja 2.1.9 käsitleda koos, kuna nad mõlemad puudutavad kaitseplaadi nõudeid. Hankija ei nõustu väitega, et tehnilise kirjelduse punkt id oleks vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5, kuid peab siiski mõistlikuks täpsustada tehnilis t kirjeldus t lisaplaadi (nn traumaplaat) kaitsetase me ja suurus e ning proportsionaal s e kaitsevestide kaalujaotus e osas. Hankija saab muudatuse vormistada peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna hetkel on hankemenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud. Tehnilise kirjelduse punkt 2.1.1 7 – vaidlustaja hinnangul ei reguleeri piisava detailsusega nõutu kinnituste eesmärki, soovitud katvust ja asukohta, mistõttu on vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5 . Hankija nõustub muutma punkti 2.1.17 ja täpsustama kinnitustele esitatavaid nõudeid. Hankija saab muudatuse vormistada peale vaidlustusmenetluse lõppemist, kuna hetkel on hankemenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega peatatud. Tehnilise kirjelduse punkt 2.2.1 – vaidlustaja hinnangul on nõue vastuolus RHS § 3 punkti 3 kohase konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, kuna ostetavate kiivrite suurus t e vahemik peab olema 48-66 cm. Vaidlustaja väitel on see ebastandardne suuruste vahemik ja seetõttu konkurentsi piirav. Hankija on seisukohal, et riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu alusel peab olema võimalik vajadusel tellida ka väikestes suurustes kiivreid, kuna teatud paljude kannatanutega politsei-, pääste- riigikaitse sündmusel on tegevustaktikaliselt vajadus ka lastele ajutiselt kiivreid anda (nt transportkutsetes). Lisaks märgime, et tehnilise kirjelduse järgi on lubatud tolerants +-2 cm. Eeltoodust tulenevalt on hankija seisukohal, et väikestes suurustes kiivrite ostmine ei ole õigusvastane, sh ei ole see vastuolus RHS § 3 punktiga 3. Tehnilise kirjelduse punkt 2.2.2.1 – vaidlustaja hinnangul on high-cut kiivri valik vastuolus RHS § 3 punktiga 5, kuna see on eesmärgipäratu kaitsetaseme langetamine. Hankija on seisukohal, et high-cut lõikega kiiver kattub oma kasutusmugavuse poolest juba kiirabitöös kasutusel olevate kergkiivritega , on väiksema kaaluga, tagab töö operatiivsuse ning on piisava eesmärgipärasuse ja kaitsetasemega ning seega ei ole selle hankima vastuolus ei RHS 3 punktiga 5 ega ka teiste õigusaktidega. Märgime täiendavalt, et hankijal on õigus vabalt otsustada, millise eesmärgiga ta riigihanke teel asju hangib. Pakkuja ei saa dikteerida, millise kasutusotstarbega asju hankija peab soetama või millistele minimaalsetele nõuetele ostetavad asjad peavad vastama. Tehnilise kirjelduse punkt 2.2.4.1 – vaidlustaja hinnangul on killukaitsele seatud põhjendamatult madala miinimumtaseme , mis on vastuolus RHS § 3 punktiga 5. Hankija on miinimum nõude kehtestamisel lähtunud NATO standardist (NATO STANAG 2920 või samavääre) ning sellest, et tagada parim hinna ja kvaliteedi suhe, piiramata oluliselt konkurentsi. Hankija ei nõustu vaidlustajaga selles, et olukorras, kus turul on ka kõrgematele nõuetele vastavaid tooteid, on madamala miinimumtasemega toodete hankimine vastuolus RHS § 3 punktiga 5. Tehnilise kirjelduse punkt 2.2.10 – vaidlustaja hinnangul on lisaseadmete lisamisel vasturaskusnõude puudumine vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5. Hankija ei pea vajalikuks vasturaskuse lisamise kohta täiendava nõude kehtestamist . Ükski p akkuja ei pea sellega pakkumuse koostamisel arvestama ja seega on kõik pakkujad võrdses konkurentsiolukorras . Hankija juhib tähelepanu, et kiivritega koos ei hangita praegu lisavisiire. Nende kasutamise vajadus selgub tulevikus. Antud hankes tuleb üksnes tagada, et visiire oleks võimalik lisada. Hankija saab tulevikus vajadusel lisatavate visiiride soetamisel arvestada olemasolevate kiivritega ja kas mitte lisada nendele konkreetsetele kiivritele nii raskeid visiire, mis tasakaalupunkti muudaksid või siis lahendada tulevikus vasturaskuse vajadus visiiri valimisel/soetamisel. Nagu ka vaidlustaja ise on välja toonud, siis esineb vasturaskuse lisamise vajadusel üksnes raskemate visiiride puhul ja see ei ole möödapääsmatu nõue igasuguse visiiri lisamisel. Täiendava nõude lisamata jätmine ei saa hankija hinnangul kuidagi olla vastuolus RHS § 3 punktidega 1, 3 ja 5. Kokkuvõtvalt on hankija seisukohal, et riigihanke alusdokumendid on õiguspärased ja kooskõlas RHS § 3 punktide 1, 3 ja 5 kohaste üldpõhimõtetega . Se ega on vaidlustus kõikides punktides põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Eller Riigihangete osakonna juhataja