Pr Liisa-Ly Pakosta Teie 08.06.2026 nr 8-1/4501-1
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Meie 02.07.2026 nr 6-3/26-1195-3
Arvamus täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (võlgniku
sissetuleku arestimise korra
muutmine) väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu
(võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult. Kohtunikud
on seisukohal, et võlgniku sissetuleku arestimise regulatsioon täitemenetluses ja
maksejõuetusemenetluses vajab selgust ja kaasajastamist.
Kohtunikel olid järgmised tähelepanekud VTK osas. Sissejuhatuses selgitatakse, et tulevase
regulatsiooni eesmärk on muuhulgas vähendada käsitööd ja soodustada masintöödeldavust ja
automatiseerimist menetluse läbiviimisel ning tuleks rohkem andmeid ristkasutada. Kohtunike
praktiline kogemus näitab, et tihti töötavad võlgnikud välisriikides, neil on vara või
pangakontod välisriikides ning ka nende ülalpeetavate andmed võivad asuda välisriikides.
Seega ei pruugi kõik võlgniku andmed olla Eesti riigi registrites. Süsteem ja regulatsioon peab
arvestamas siiski teatud määral käistsi andmete sisestamise võimalusega.
Kohtunike arvates on oluline, et maksejõuetusmenetluses ja täitemenetluses oleksid võlgniku
sissetuleku arestimise reeglid võimalikult sarnased ning mitte-arestitav miinimaalseks
toimetulekuks ette nähtud summa oleks ühesugune. Pankrotimenetlus on kollektiivne
täitemenetlus ning võlgniku sissetuleku arestimise seisukohast ei tohiks olla see erinev
täitemenetlusest.
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee
Regulatsiooni täiendamisel tuleks siiski meeles pidada, et see peaks pidurdama ka
täitemenetlusest kõrvale hoidvaid isikuid. VTK mainib, et võlgniku arestitav osa üksnes
võlgniku sissetulekust. Kohtunike praktiline kogemus näitab, et tihtilugu puudub võlgnikul
isiklik sissetulek, kuid ta saab ülal pidamist oma lähedastele kuuluvate äriühingute kaudu, olles
näiteks juhatuse liige äriühingus ning tema igapäevased kulud kantakse äriühingu poolt.
TMS § 131 muutmise alternatiivide osas ei ole kohtunikel selget eelistust, kuid praktiline
kogemus näitab, et eelkõige kohustustest vabastamise menetluses esineb tihti olukordi, kus
võlgnikul on puuduv töövõime, ta saab mitmeid sihtotstarbelisi toetusi ja tuge kohalikult
omavalitusestl ning tema tegelik sissetulek on selgelt üle FIMS § 47 toodud piirangu, kuid
kohustust tagasimakseid teha ei ole. Sihtotstarbeliste toetuste täielik väljajätmine arestitavast
sissetulekust võimaldab kohtunike arvates täitemenetlusest kõrvalehoidmist.
Täitemenetluse seadustiku muutmisel võiks kaaluda ka täiendada täitemenetluse peatumise
regulatsiooni täiendamist nii, et täitemenetlus peatub pärimismenetluse ajaks või pärandvara
inventuuri ajaks. Praegune regulatsioon võimaldab täituril müüa surnud võlgniku vara nii, et
pärijad ei ole menetlusse kaastaud ega teagi menetluse toimumisest.
Kohtunikud on nõus eelnõu valmimise käigus ka andma ministeeriumile tagasisidet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Härmand
osakonnajuhataja
l