Väljaminev kiri

Justiits- ja Digiministeerium Teie 09.06.2026 nr 8-1/4501-1 [email protected] Meie 01.07.2026 nr 6-3/26-1195-2 Arvamus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse kohta Justiits- ja Digiministeerium esitas 8. juunil 2026 Tartu Maakohtule arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) muutmise seaduse eelnõu (võlgniku sissetuleku arestimise korra muutmine) väljatöötamiskavatsuse. Tartu Maakohus on seisukohal, et TMS muutmine on põhjendatud, et süsteem oleks menetlusosalistele läbipaistvam ja lihtsamini mõistetav. 3.2 Täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise süsteemi põhimõtete muutmine Väljatöötamiskavatsuses on märgitud, et uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel protsent võlgniku sissetulekust sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30% sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust. Seega võiks süsteemist piltliku ülevaate anda järgnev tabel: Sissetulek Arestimisele kuuluv Arestimisele kuuluv vahemikus (eurodes) osa protsentides osa eurodes 1 – 946 10% 0,10 – 94,60 946,10 – 1891,99 30% 283,83 – 567,60 1892 – … 50% 567,60 – … Leiame, et väljatöötamiskavatsuses toodud näide sisaldab eeltooduga vastuolus olevat selgitust: „Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks arestitav osa vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60 eurot kuus.“ Kui süsteemi muutmise eesmärk on kehtestada sissetuleku suurusest sõltuvad kindlad arestimismäärad, ei ole põhjendatud sõna „kuni“ kasutamine arestitava osa määratlemisel. Selline sõnastus jätab ebaselgeks, kas tegemist on fikseeritud või kaalutlusruumi sisaldava määraga, ning võib raskendada süsteemi automatiseerimist ja selle ühetaolist rakendamist. Arvutusnäites on palga alammäära lähedase sissetuleku puhul lähtutud 10% kinnipidamisest. Kui aga seaduses kasutatakse sõnastust „kuni 30%“, on automatiseeritud süsteemi rakendamisel tõenäoline, et ka vaid ühe euro võrra palga alammäära ületava sissetuleku korral võidakse arestimisele kuuluvaks osaks lugeda kuni 30% sissetulekust. Sellisel juhul oleks arestitav summa tegelikkuses oluliselt suurem kui näites eeldatud 10% kinnipidamise korral. Seetõttu Aadress: Kalevi tn 1, Tartu 51010; registrikood: 74001966; telefon: 620 0100; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee tuleks normi sõnastust täpsustada viisil, mis tagaks, et kõrgema arestimismäära kohaldamine ei tooks kaasa ebaproportsionaalset hüpet arestitavas summas üksnes sissetuleku vahemiku muutumise tõttu. Selguse huvides võiks seadusest üheselt nähtuda, et võlgniku käsutusse peab jääma vähemalt 90% palga alammäärast ka juhul, kui tema sissetulek ületab palga alammäära vähesel määral, näiteks 947, 1000 või 1020 euro võrra. See tähendaks, et 30% arestimismäära kohaldamine hakkaks võlgniku jaoks sisuliselt mõju avaldama alles ligikaudu 1217 euro suuruse sissetuleku korral. 10% 30% arestimisel arestimisel jääb jääb Arestimisele Sissetulek võlgnikule võlgnikule kuuluv osa, eurodes kätte kätte eurodes 946 851,40 662,20 94,60 947 852,30 662,90 189,40 1000 900,00 700 100 1100 990,00 770 110 1200 1080,00 840 120 1217 1095,30 851,90 365,10 1300 1170,00 910 390 1400 1260,00 980 420 1500 1350,00 1050 450 Kavandatava süsteemi üheks puuduseks võib olla asjaolu, et erinevate arestimismäärade rakendumise piiril suureneb arestimisele kuuluv summa järsult. Näiteks võib üleminekul 10% arestimismääralt 30% arestimismäärale arestimisele kuuluv osa kahe- või isegi kolmekordistuda. Selline lahendus võib vähendada võlgniku motivatsiooni suurendada oma sissetulekut üle vastava piirmäära ning soodustada töötamist alampalga lähedase tasu eest. See ei ole aga kooskõlas ka sissenõudjate huvidega, kuna võib vähendada võlgnike tegelikku maksevõimet ja seeläbi võlgnevuste tasumise võimalusi. Ettepanek, et juhul, kui eesmärgiks on süsteemi automatiseerimine, võiks täitemenetluses toimuda automaatne rahvastikuregistri kontroll võlgniku ülalpeetavate tuvastamiseks. See võimaldaks kohaldada automaatselt õiget arestimismäära ning vähendaks võimalike vaidluste tekkimise riski. Praegu on väljatöötamiskavatsuses ette nähtud, et kohtutäitur määrab võlgniku ülalpeetavate arvu talle teadaolevate andmete alusel ning arvestab selle põhjal arestimisele mittekuuluva summa. 3.3.6 Võlgniku mittearestitavad sissetulekud Mittearestitavatele sissetulekutele sissenõude pööramisel konkreetse piirmäära kehtestamine peab olema põhjalikult läbi kaalutud ja põhjendatud. Võttes arvesse sotsiaaltoetuste ja töövõimetoetuse suurust ning praegust majanduslikku olukorda, on keeruline nõustuda seisukohaga, et nende sissetulekute arvelt oleks võimalik teha kinnipidamisi viisil, mis tagaks samal ajal võlgniku toimetuleku minimaalselt vajalikus ulatuses. Enamasti on tegemist isikutega, kellel lasuvad tavapäraste elamiskulude kõrval ka täiendavad vajalikud ja regulaarsed kulutused, eelkõige ravimitele, abivahenditele ja tervisega seotud teenustele. TMS § 131 täiendamine sättega, mille kohaselt tuleb mittearestitavale sissetulekule piiratud ulatuses sissenõude pööramisel hinnata võlgniku majanduslikku ja muud olukorda tervikuna, on põhimõtteliselt mõistetav eesmärk. Samas jääb ebaselgeks, kuidas selline hindamine praktikas toimuma hakkab ning milliste objektiivsete kriteeriumide alusel vastav otsustus kujuneb. Tekib küsimus, kas tegemist ei oleks sisuliselt üksnes menetleja subjektiivse hinnanguga. Samuti vajab selgitamist, kas selline hinnang või otsustus fikseeritakse kirjalikult ning kuidas on see lahendus ühildatav väljatöötamiskavatsuses ette nähtud süsteemi automatiseerimise eesmärgiga. 3.4 Pankrotiseaduse muudatused Põhjendatud ei ole luua pankrotimenetluse jaoks eraldiseisvat lihtsustatud sissetuleku arestimise süsteemi, mis erineks TMS-is sätestatud regulatsioonist ja kuuluks kohaldamisele üksnes pankrotimenetluses. Erinevate arestimisreeglite kehtestamine võrreldavates maksejõuetusolukordades võib tekitada põhjendamatuid erinevusi võlgnike kohtlemisel ning suunata võlgnikke valima menetlusliiki mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid neile soodsama arestimisregulatsiooni tõttu. 3.5 Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse muudatused TMS-is sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmisel tuleb teha vastavad muudatused ka füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47. Praegu puudub praktikas ühtne lähenemine sissetulekust kinnipidamiste tegemisele ning erinevad haldurid ja usaldusisikud lähtuvad seejuures erinevatest põhimõtetest. Õigusselguse ja regulatsiooni ühetaolise kohaldamise tagamiseks on vajalik viia füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse regulatsioon kooskõlla TMS- is kavandatavate muudatustega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Persidskaja Kohtu esimehe asendaja