Veeteede Amet · 27. aprill 2017
Sisu (failidest)
Navigatsiooni püsimärkide renoveerimise ja haldamise korraldamise analüüs Europolis OÜ 2017 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc480986706 \h 3 Tuletornide haldamiseks sõlmitud lepingute otstarbekuse analüüs PAGEREF _Toc480986707 \h 4 Aastatel 2008-2016 tuletornide haldamiseks sõlmitud lepingud PAGEREF _Toc480986708 \h 4 Kasutuselolevad võimalused tuletornide haldamiseks PAGEREF _Toc480986709 \h 9 Võimalikud variandid tuletornide haldamiseks tulevikus PAGEREF _Toc480986710 \h 11 Teised võimalused tuletornide haldamiseks PAGEREF _Toc480986711 \h 14 Status quo säilimine PAGEREF _Toc480986712 \h 14 Riigieelarvest lisaraha taotlemine PAGEREF _Toc480986713 \h 14 Kultuuriväärtust omavate tuletornide üleandmine PAGEREF _Toc480986714 \h 14 Soome kogemus tuletornide haldamisel PAGEREF _Toc480986715 \h 15 Navigatsioonimärkide süsteemi toimimise jätkusuutlikkus olemasoleva rahastustaseme korral PAGEREF _Toc480986716 \h 15 Jätkusuutlikkuse analüüsi eeldused PAGEREF _Toc480986717 \h 15 Jätkusuutlikkuse analüüsi väljundid PAGEREF _Toc480986718 \h 16 Tuletornide majandamisvõimaluste analüüs PAGEREF _Toc480986719 \h 26 Tuletornide omatulud PAGEREF _Toc480986720 \h 26 Omatulusid teenivate tuletornide kulud PAGEREF _Toc480986721 \h 28 Tuletornide rendikulud PAGEREF _Toc480986722 \h 30 Omatulusid teenivate tuletornide senine tegevustulem ja rahalised vahendid PAGEREF _Toc480986723 \h 31 Rahavoogude prognoosimise eeldused ja analüüsi väljundtulemused PAGEREF _Toc480986724 \h 31 Stsenaariumianalüüs, selle eeldused ja väljundtulemused PAGEREF _Toc480986725 \h 45 Kokkuvõte ja tähelepanekud PAGEREF _Toc480986726 \h 47 Sissejuhatus Hoo limata kaasaegsest tehnoloogiast ei ole visuaalsed navigatsiooni märgid oma rolli kaotanud ning nad toimivad jätkuvalt peamiste meresõidu ohutust tagavate vahenditena. Navigatsiooniks keerulistes piirkondades (kitsustes, madalate läheduses, sadamate sissesõidute edel) p ole endiselt visuaalsetele püsimärkidele alternatiive. Eesti geograafilisest asendist tingitud pikk ja liigendatud rannajoon, arvuk ad saared, suur hulk veealuseid karisid ning nende lähedal paiknevad aktiivse kasutusega rahvusvahelised laevateed tingivad vajaduse erinevat liiki navigatsioonimärgistuse järele. Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi andmetel oli Eestis 2015. aasta septembri seisuga kasutuse l 724 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid, 80 tulepaagid, 11 päevamärgid, 157 poid ja li gikaudu 435 toodrid . Võrdluseks - naaberriigil Lätil on kokku 302 navigatsioonimärki ja Leedul 96. Niivõrd väikese arvu navigatsioonimärkidega saadakse hakkama, kuna mainitud riikide merepiir on Eesti omast lühem, samuti puuduvad saared ning ka sadamate arv on tunduvalt väiksem. Samas on Soome territoriaalveed tähistatud 25 000 erinevat liiki navigatsioonimärgiga. Eestis tegeleb navigatsioonimärkide korrashoiu ja haldamisega Veeteede Amet, kelle kohustuseks on ohutu meresõidu tagamine navigatsiooniohutuse kaudu. Olulise osa navigatsioonimärkidest moodustavad püsimärgid, millest atraktiivseima osa moodustavad suurt kultuuri- ja turismiväärtust omavad tuletornid. Mitmed suurima turismipotentsiaaliga tuletornid on tänasel päeval ka külastajatele avatud – nagu näiteks Pakri, Kõpu, Tahkuna, Ristna, Vormsi , Ruhnu ja Kihnu. Avamise oote l on üle 10 tuletorni ja 2017. aastal a vatakse eeldatavalt 2 neist. K a teised tuletornid saavad lähiaastatel külastajatele avatud ning tuletornide puhul on tõenäoline nende turismialase potentsiaali jätkuv tõus . Külastajatele avatud tuletornid on väga atraktiivsed ja annavad seeläbi märkimisväärse panuse piirkondliku turismi arengusse . Käesoleva uuringu üheks eesmärgiks on seega külastajatele avatavate tuletornide turismialase potentsiaali hindamine lisavahen dite kaasamiseks tuletornide säilimise tagamisse . Veeteede Ameti poolt on koostatud Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm, mille kohaselt vajavad navigatsiooni püsimärgid lähima 10 aasta jooksul väga suuri investeeringuid, tagamaks navigatsiooniohutus t Eesti mereteedel ning sealhulgas ajalooliste kultuuri väärtuste säilimist . Käesolevas töös vaadeldakse lähemalt erinevaid juriidilisi võimalusi ajaloolist ja turismialast potentsiaali omavate tuletornide haldamisel ning hinnatakse võrdlevalt eri finantsstsenaariume mitte - eelarveliste finantsvahendite kaasamiseks navigatsiooni püsimärkide renoveerimisprogrammi elluviimisel. Tuletornide haldamiseks sõlmitud lepingute otstarbekuse analüüs Aastatel 2008-2016 tuletornide haldamiseks sõlmitud lepingud Veeteede Amet on aastatel 2008-2016 sõlminud viis l epingut tuletornide haldamiseks. N eed lepingud on Kihnu tuletorni avamiseks sõlmitud leping 2012.aastal, Vormsi tuletorni haldamiseks sõlmitud leping 2014.aastal, Pakri tuletorni haldamiseks sõlmitud leping aastal 2015 ning Ruhnu tuletorni haldamiseks sõlmitud leping 2016.aastal. Nimetatud lepingud on sõlmitud kas MTÜ-ga ( nt. Pakri) või kohaliku omavalitsusega ( nt. Ruhnu). Viimsi Vallavalitsusega 19.detsembril 2008.aastal sõlmitud leping l õpetati 15.juulil 2016.a, kuna lepingupartner ei suutnud teostada vajalikke investeeringuid Naissaare tuletorni avamiseks. Veeteede Amet on sõlminud lepinguga ka MTÜ-ga Keri Selts Keri tuletorni haldamiseks, kuid seni pole Keri tuletorn külastajatele avatud suuremahuliste investeeringute viibimise tõttu. Varasemal perioodil on sõlmitud lepingud Kõrgessaare Vallavalitsusega Kõpu tuletorni haldamiseks 2002.aastal ning Ristna ja Tah kuna tuletornide haldamiseks 2005.aastal. 2017.aastal sõlmiti leping Suurupi tuletorni haldamise kohta MTÜ Suurupi Seltsiga ja tuletorni külastajatele avamiseni soovitakse jõuda suvel. Vaadeldaval perioodil ehk a astatel 2008-2016 sõlmitud lepingutest vaid üks on sõlmitud kohaliku omavalitsuse ga (Ruhnu vald), teiste puhul on lepingupartnerik s mittetulundusühing (nt. Pakri) . Sõlmitud l epingud omavahel väga oluliselt ei erine - esinevad vaid väikesed variatsioonid lepingupoolte kohustuste ja vara kasutamise eest võetavate tasude kujunemise osas. Neid erinevusi saab selgitada üksnes konkreetse tuletorni haldamiseks ja külastajatele avamiseks tehtavate investeeringute spetsiifiliste erinevustega. Lepingupoolte kohustuste jagunemise osas koheldakse lepingupartnereid võrdselt. Tabel 1. Lepingupoolte kohustused MTÜ (Pakri) KOV (Ruhnu) Kasutaja kohustub: Riigivara valduse kasutusse andjalt üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu võtma. Kasutaja kohustub eelnevalt vara üle vaatama ja külastamiseks avamise eesmärgil selle seisukorda hindama. Vara vastuvõtmisel pretensioonide esinemise korral on kasutaja kohustatud esitama need üleandmise-vastuvõtmise aktis; teostama enne kinnistu ja tuletorni külastajatele avamist järgmised tegevused: viib tuletorni vastavusse massikülastuste korraldamiseks õigusaktidega ettenähtud ohutusnõuetega, esitades vastavad kooskõlastused kasutusse andjale; tagab laternaruumis külastajatele ohutud tingimused, paigaldades kaitsepiirde põrandaavause katmiseks ja klaasist piirde tuleseadme eraldamiseks; e lektrienergia tarbimiseks peab kasutaja vooluvõrgu ümber ehitama selliselt , et kasutaja elektri tarbimine oleks Veeteede Ameti tuleseadmetest eraldi arvestiga mõõdetav ; tagab tehnilise valveteenuse; saama üleandmise-vastuvõtmise aktile kasutusse andja esindaja kirjaliku nõusoleku tuletorni külastajatele avamiseks. punktis 5.2.2. nimetatud tegevuste teostamata jätmisel mitte avama tuletorni kinnistut külastajatele. Kasutaja võib kinnistu ja tuletorni külastajatele avada, kui ta on punktis 5.2.2. nimetatud tegevuste teostamise järel saanud selleks üleandmise-vastuvõtmise aktile kasutusse andja esindaja kirjaliku nõusoleku. tasuma punktis 4. nimetatud tasu ja kõiki teisi makseid vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele; kasutama riigivara sihipäraselt külastamise ja tutvustamise eesmärgil vastavalt lepingule, rakendades selleks vajalikku hoolsust; hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis tuletorni kinnistul kasutatavat elektrisüsteemi ja tehnilist valveteenust; vajadusel teostama kasutusse andjaga kooskõlastatult omal kulul hooldusremonti; vastutama tuletorni kinnistu turvalisuse tagamise eest; tagama riigivara aastaringse korrashoiu, sealhulgas teostama igapäevased sisemised koristustööd vältimaks tolmu teket, korraldama jäätmekäitluse ja haljastuse korrashoiu kinnistul; kooskõlastama kõik tehtavad lepingud, tööd, muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult kasutusse andjaga; teatama kasutusse andjale viivitamatult igast toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes koheselt tarvitusele abinõud edasiste kahjude ärahoidmiseks ja tagajärgede likvideerimiseks; tagama Veeteede Ameti töötajatele tööülesannete täitmiseks ööpäevaringse piiramatu tasuta juurdepääsu riigivarale; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutusse andjale esitada, 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; hüvitama riigile kõik riigivara ja selle kasutamisega seotud kasutaja süül või hooletusest tekitatud kahjud; mitte anda riigivara allkasutusse ega muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kasutaja kohustub: riigivara valduse kasutusse andjalt üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu võtma. Kasutaja kohustub eelnevalt vara üle vaatama ja külastamiseks avamise eesmärgil selle seisukorda hindama. Vara vastuvõtmisel pretensioonide esinemise korral on kasutaja kohustatud esitama need üleandmise-vastuvõtmise aktis; teostama enne kinnistu ja tuletorni külastajatele avamist lepingu lisas 2 loetletud tegevused; (Lisas 2 peamised tegevused: 1)Tuletorni vastavusse viimine massikülastuste korraldamiseks õigusaktidega ettenähtud ohutusnõuetega, vastavate ( KOV-i ja Päästeameti) kooskõlastuste esitamine kasutusse andjale. 2)Eraldiseisva elektriarvesti paigaldamine; 3) Laternaruumi viiva lukustatava luugi paigaldamine. Luuk peab olema läbipaistev või avadega, et võimaldada külastajatel näha laternaruumi sisemust. 4) Vaateplatvormi korrusel navigatsioonitule akude kaitseks katte või kapi ehitamine. 5) Tuletorni vaateplatvormil külastajate ohutuse tagamiseks piiretele turvavõrgu paigaldamine (toon – hall, tsingitud) vastavalt Muinsuskaitseameti loale nr 13699 (välja antud 08.05.2015) 6) Vaateplatvormi ja laternaruumi rõdu vahelisele avale lukustatava luugi paigaldamine, et välistada mööda redelit ülesminek. 7) Ehituslikud tööd tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.) lepingu lisas 2 nimetatud tegevuste teostamata jätmisel mitte avama tuletorni kinnistut külastajatele. Kasutaja võib kinnistu ja tuletorni külastajatele avada, kui ta on lisas 2 nimetatud tegevuste teostamise järel saanud selleks üleandmise-vastuvõtmise aktile kasutusse andja esindaja kirjaliku nõusoleku; tasuma punktis 4. nimetatud tasu ja kõiki teisi makseid vastavalt lepingus fikseeritud tingimustele; kasutama riigivara sihipäraselt külastamise ja tutvustamise eesmärgil vastavalt lepingule, rakendades selleks vajalikku hoolsust; hoidma omal kulul nõutavas tehnilises seisundis tuletorni kinnistul kasutatavat elektrisüsteemi; kasutama piletite müügist saadud raha tuletorni ja selle ümbruse hooldamiseks ning remondiks; vastutama tuletorni kinnistu turvalisuse tagamise eest; tagama riigivara aastaringse korrashoiu, sealhulgas teostama igapäevased sisemised koristustööd vältimaks tolmu teket, korraldama jäätmekäitluse ja haljastuse korrashoiu kinnistul; kooskõlastama kõik tehtavad lepingud, tööd, muudatused või parendused eelnevalt kirjalikult kasutusse andjaga; teatama kasutusse andjale viivitamatult igast toimunud avariist, tulekahjust jms, võttes koheselt tarvitusele abinõud edasiste kahjude ärahoidmiseks ja tagajärgede likvideerimiseks; tagama Veeteede Ameti töötajatele tööülesannete täitmiseks ööpäevaringse piiramatu tasuta juurdepääsu riigivarale; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutusse andjale esitada, 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; hüvitama riigile kõik riigivara ja selle kasutamisega seotud kasutaja süül või hooletusest tekitatud kahjud; mitte andma riigivara allkasutusse ega muul viisil kolmandate isikute kasutusse ilma kasutusse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kasutusse andja kohustub: andma riigivara kasutajale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel; teatama kasutajale kirjalikult riigivara üleandmisest, võõrandamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest, millega kaasneb kasutusse andja õiguste ja kohustuste üleminek, viie päeva jooksul alates omandi üleminekust või piiratud asjaõiguste kohta vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse või riigi kinnisvararegistrisse; esitama käesoleva lepingu andmed riigi kinnisvararegistrile registreerimiseks ja avaldamiseks; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutajale esitada, 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; tagama ja kontrollima riigivara seisukorda ja kasutaja poolt lepingu tingimuste täitmist. Kasutusse andja kohustub: andma riigivara kasutajale üleandmise-vastuvõtmise akti alusel; teatama kasutajale kirjalikult riigivara üleandmisest, võõrandamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest, millega kaasneb kasutusse andja õiguste ja kohustuste üleminek, viie päeva jooksul alates omandi üleminekust või piiratud asjaõiguste kohta vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse või riigi kinnisvararegistrisse; esitama käesoleva lepingu andmed riigi kinnisvararegistrile registreerimiseks ja avaldamiseks; esitama pretensioonid, mida tal on õigus lepingu kohaselt kasutajale esitada, 10 tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teada või pidi saama teada sündmustest või asjaoludest, mis annavad aluse pretensiooni esitamiseks; tagama ja kontrollima riigivara seisukorda ja kasutaja poolt lepingu tingimuste täitmist. Analüüsides senist tuletornide haldamise praktikat võib väita, et investeeringute teostamine tuletornide külastajatele avamiseks on üks oluline komp onent tuletornide kasutussevõtmisel võimalike haldajate poolt . Senistes l epingutes on see olnud identselt lahendatud tuletornide avamisega se otud investeeringute teostami seks mass külastuste korraldamiseks ning tuletornide selleks vajalike oh utusnõuetega vastavusse viimiseks. Nimelt on p raeguste lepingute puhul see ülesanne pandud igal e konkreetsel e lepingupartneril e . Nii mõnelgi juhul võib see saada aga takistuseks tuletornide avamisel, kuna selleks vajalike investeeringute teostamiseks ei pruugi olla potentsiaalsel haldajal rahalisi vahendeid ega riskivalmidust. Näitena võib siin tuua Naissaare ja Keri tuletornide külastajatele avamise edasilükkumise , kuna haldajal pole olnud tõendatud valmisolekut nimetatud investeeringute teostamiseks. Naissaare tuletorni puhul on leping tänaseks Viimsi Vallavalitsusega eeltoodu d põhjustel lõpetatud. Sõlmitud lepingutes on rakendatud ühtset kasutustasu arvestamise metoodikat, milleks on kasutustasu fikseerimine 10 protsendi ga piletimüügikäibest. Sõltuvalt vaatlusaluse tuletorni potentsiaalist turismikülastuste kontekstis on fikseeritud kasutustasu miinimummäärad , mida lepingupartner peab riigieelarvesse tasuma. Tabel 2. Kasutustasu miinimummäärad Vormsi - 10% piletimüügikäibest, minimaalselt 500€ Pakri - 10% piletimüügikäibest, minimaalselt 2000€ Ruhnu - 10% piletimüügikäibest Suurupi - 10% piletimüügikäibest, minimaalselt 1800€ Ka sutustasu miinimummäär p ole alati proportsioonis p otentsiaalse külastajate arvuga, näitena saab siin tuua Pakri tuletorni Paldiski lähistel . Kuna lepingus on fikseeritud miinimumtasu absoluutväärtusena, siis lasub täisvastutus äriplaani paikapidavuse osas antud juh ul tuletorni haldajal. Näitena: kuna Pakri tuletorni täiskasvanupilet maksab 5 eurot, siis peaks ainuüksi aastase mii nimumtasu maksmiseks tuletorni külastama aastas vähemalt 400 inimest. Tabelis 3 on esitat ud kasutustasude kujunemise võrdlus kummagi lepinguvariandi korral. Tabel 3. Kasutustasud MTÜ (Pakri) KOV (Ruhnu) Kasutustasu ja muude kulude suurus ja tasumise kord Kasutaja kohustub maksma kasutusse andjale riigivara kasutamise eest kasutustasu. Kasutustasu (rendi) suurus on 10% Pakri tuletorni tutvustamise ja külastamise piletimüügi käibest ühes aastas, kuid mitte vähem kui 2 000 eurot. Kasutustasu suurust on kasutusse andjal õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas. Aruanne piletimüügi käibe kohta (aruande vorm lisa 3) tuleb esitada Kasutusse andjale iga aasta 15. jaanuariks. Aruande 15. jaanuariks esitamata jätmisel on kasutusse andjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, summas 50.- eurot, mis lisatakse kasutustasu arvele. Punktis 4.1. kasutustasu ei sisalda tasu riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sh kõrvalteenuste eest, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Kõrvalkulud ning riigivaraga seotud maksud ja koormised kannab kasutaja. Rendi- ja kõrvalteenuste nimekiri on lepingu lisa 1. 4.5. Kasutustasu hakatakse arvestama ja kasutajal tekib nende tasumise kohustus pärast riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga ettenähtud tööde ja tegevuste teostamist ja punktis 5.2.2.5. nõusoleku andmisest, so tuletorni külastajatele avamise hetkest. Kasutaja on kohustatud tasuma kasutustasu kasutusse andja poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kasutusse andja esitab teate leppetrahvi nõudega hiljemalt 90 päeva jooksul arvates päevast, mil kasutusse andjal tekkis leppetrahvi esitamise õigus. Leppetrahvi nõue ei asenda aruande esitamise kohustuse täitmist. Kui Kasutaja ei maksa tasu ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma kasutusse andjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Vastava viivisenõude esitab kasutusse andja kirjalikult. Kasutustasu, muude kulude suurus ja tasumise kord Kasutaja kohustub maksma kasutusse andjale riigivara kasutamise eest kasutustasu (rent), mille suurus on 10% Ruhnu tuletorni tutvustamise ja külastamise piletimüügi käibest ühes aastas. Kasutustasu suurust on kasutusse andjal õigus üle vaadata ja muuta üks kord aastas. Kasutustasu määratakse lähtudes eriotstarbelise riigivara remondi- ja tehnohoolduse ning haldamisega seotud kuludest, milleks on vähemalt 10% piletimüügikäibest. Aruanne piletimüügi käibe kohta (lisa 3 vormi kohaselt) tuleb esitada kasutusse andjale iga aasta 15. jaanuariks. Aruande 15. jaanuariks esitamata jätmisel on kasutusse andjal õigus nõuda leppetrahvi tasumist, summas 50 eurot, mis lisatakse kasutustasu arvele. Punktis 4.1. sätestatud kasutustasu ei sisalda tasu riigivara kasutamisega seotud kõrvalkulude eest, sh kõrvalteenuste eest, mis tulenevad riigivara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust ja muudest riigivara säilimiseks tehtavatest toimingutest. Kõrvalkulud ning riigivaraga seotud maksud ja koormised kannab kasutaja. Rendi- ja kõrvalteenuste nimekiri on lepingu lisa 1. Kasutustasu hakatakse arvestama ja kasutajal tekib nende tasumise kohustus pärast riigivara üleandmise-vastuvõtmise aktiga ettenähtud tööde ja tegevuste teostamist ja punktis 5.2.3. nõusoleku andmisest, so tuletorni külastajatele avamise hetkest. Kasutaja on kohustatud tasuma kasutustasu kasutusse andja poolt esitatud arve alusel 14 päeva jooksul arve esitamisest. Kasutusse andja esitab teate leppetrahvi nõudega hiljemalt 90 päeva jooksul arvates päevast, mil kasutusse andjal tekkis leppetrahvi esitamise õigus. Leppetrahvi nõue ei asenda aruande esitamise kohustuse täitmist. Kui kasutaja ei maksa tasu ettenähtud maksetähtajaks, kohustub ta maksma kasutusse andjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest. Vastava viivisenõude esitab kasutusse andja kirjalikult. Kasutuselolevad võimalused tuletornide haldamiseks Tuletor nide külastajatele avamise korra l on seni Eestis kasutusel olnud haldamise üleandmisel sisu liselt kaks erinevat mudelit: Riigivara tasuta kas utu sse andmine koos investeerimiskohustusega (nn. Hiiumaa tuletornide puhul toimiv variant , kus tuletorne haldab omavalitsus ) Riigivara kasutusse andmine kasutus tasu eest (senise praktika kohaselt on 10 % piletimüügikäibest). Tuletorni haldaja võib seejuures olla kas kohalik omavalitsus või mittetulundusühing. Riigivara tasuta kasutusse andmine koos investeerimiskohustusega Riigivara tasuta kasutamiseks andmist on kasutatud Hiiumaa tuletornide puhul, mil lepingud sõlmiti Kõrgesaare V allavalitsusega - 2002. aastal (Kõpu tuletorn) ning 2005. aastal (Ristna ja Tahkuna tuletornid). Nimetatud riigivara tasuta kasutamise lepingud on tegelikult reinvesteerimise kohustusega, kuna kasutajal on kohustus osaleda tuletorni remondi- ja renoveerimistöödes. Lepingud on sõlmitud tähtajatult, kuid kasutusse andjal ehk Veeteede Ametil on õigus leping ühepoolselt lõpetada kahekuulise etteteatamisajaga . Viimsi Vallavalitsusega sõlmitud leping lõpetati 15.07.2016.a (sõlmitud 19.12.2008.a) , kuna lepingupartner ei suutnud läbi viia vajalik k e tegevusi Naissaare tuletorni avamiseks. See olukord võimaldab külastustest laekuvaid kasutajatasusid kohalikul omavalitsusel korjata mitme aasta vältel ilma neid igal aastal riigikassasse kandmata , andes võimaluse koguda raha mahukate remonttööde tarvis . Seni kasutuselolevatest mudelitest on remonttöödes osalemise kohustus r iigivara säilimi sele abiks, kuna kõik riigivara korrashoiu ga seotud toimingud teeb ära kohalik omavalitsus kooskõlastatult Veeteede Ameti ga. Teadaolevalt on samasisuline leping sõlmitud Veeteede Ameti poolt veel Keri tuletorni avamiseks (kasutaja MTÜ Keri Selts) , kuid see ei ole siiani piletimüügitulu teeninud ega ole seetõttu ka ühtegi eurot tagasi investeerin ud. Nimetatud mudeli edasise kasutamise osas on suurimaks takistuseks 2010. aastal kehtima hakanud r iigivaraseadus (RVS), milles p ole enam võimalust kokku leppida reinvesteerimises , vaid renditasu peab laekuma riigieelarvesse olen emata renditasu suurusest. Nimetatud muudatusega muudeti võimatuks riigivara tasuta kasutusse andmine. Riigivaraseaduse kohaselt pole ka ka praegu taki s tusi reinvesteeringute teostamiseks, kuid kõneksolevaid omavahendeid ei saa riigiasutus tekitada. Kuna kohaliku omavalitsuse eelarveaasta võimaldab säilitada sihtotstarbe lisi vahendeid üle eelarveaasta, siis on mitme aasta vä ltel korjatud tasudega võimalik teostada olulisemaid remonttöid. Hiiumaa on eriline siin ka seetõttu, et kõik tuletornid asuvad ühes vallas ehk siis kõigi pealt korjatud tuluga saab rem ontida just seda torni, mis enim investeeringuid vajab . Kuna kolme tuletorni haldab üks ja sama subjekt, siis on seeläbi võimalik saavutada ka regionaalne mastaabisääst tuletornide haldamisel. Riig ivara kasutusse andmine kasutus tasu eest Pärast Riigivaraseaduse kehtima hakkamist 2010. aastal sõlmiti esimene riigivara kasutusse andmise leping Kihnu vallaga, mille puhul fikseeriti kasutustasu suuruseks 10 % piletimüügi käibest. Piletimüügi prognoosimisel ning seeläbi kasutus tasu miinimumsumma fikseerimisel on lähtutud lähipiirkonnas paikneva muuseumi külastatavusest. Kasutustasu protsent (10 %) on välja kujunenud pigem halduspraktika alusel ning lähtuvalt Kihnu näitest on koheldud kõiki hilisemaid lepingupartnereid seetõttu võrdsetel alustel. Kasutustasu võtmise korral ei ole haldajale pandud kohustust osaleda remondikulude katmisel, mistõttu investeeringukohustus kasutussevõtjale ei laiene. Kuivõrd kasutustasu suurus on kujunenud pigem ajaloolise traditsiooni alusel, siis on põhjust analüüsida reinvesteerimisvõimekust olemasolevate haldajate majandustegevuse põhjal, millest selguvad konkreetsete tuletornide opereerimisega seotud tulud-kulud. Riigivara on kasutusse antud reeglina otsustuskorras, kuna riigivara jääb paralleelselt kasutusse avaliku võimu teostamis eks ehk navigatsioonimärgina. Tänaseks päevaks sõlmitud lepingute muutmine on kasutusse andjal õigus muuta üks kord aastas ja määrat ud on vaid kasutusse andmise esimese aasta miinimumtasu, milleks on 10% taotleja enda poolt pakutud külastatavusest. Seega on teoreetiliselt võimalik ka kasutustasuna rakendatava protsendimäära muutmine, kuid see nõuab Veeteede Ameti poolseid põhjendusi. Kuna leping on sõlmitud konkreetse tuletorni haldamiseks, siis on rahaliste vahendite kogumine ja kasutamine teiste tuletornide hüvanguks tehtud võimatuks, kuivõrd laekuvad rahalised vahendid lähevad otse riigieelarvesse. Ehk siis töö teeb V eeteede A met ja tulu laekub riigile ning puudub seos teenitud tulu ja konkreetse tule torni invest eeringu te vahel . Kasutustasu alusel tuletornide haldamisega kaasnevaks probleemiks ongi seega suuremahuliste investeeringute tarbeks rahaliste vahendite kogumine. Lisaks kasutustasu laekumisele riigieelarvesse on küsimärgi all ka lepingupartnerite tegevuse jätkusuutlikkus ning võimekus lepingute muutmise korral investeeringutes osaleda või selle k s pikaajaliselt raha koguda. Käesoleva lepingutüübi puhul ongi seetõttu suurim risk see, kui rentnik kogub raha investeeringute teostamiseks ning ühel päeval otsustab lepingu lõpetada või lepingu täitmisest loobuda. Sellisel juhul pole ühtegi alust ega võimalust investeeringuteks kogutud raha lepingupartneril t kätte saada. Tulenevalt kasutustasude laekumisest riigieelarvesse pole võimalik laekuvaid vahendeid kasutada operatiivselt tuletornide investeerimisprogrammi osaliseks finantseerimiseks. Kuivõrd vahendid laekuvad otse riigieelarvesse, siis eeldab nende kasutamine ikkagi poliitilist otsust, kuivõrd puudub otsene seos investeerimistegevuse ja külastustest laekuvate rahaliste vahendite vahel. Samuti on keeruline määratleda kasutustasu optimaalset suurust, kuna parema pildi reinvesteerimisvõimekusest annab üksnes haldaja majandustegevuse põhjalikum analüüs, mis võtab arvesse tuletorni haldamisega seonduvaid tulusid ja kulusid. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud mudeli rakendamisega se otud mitmed küsitavused, mis pole võimaldanud adekvaatselt hinnata tolle variandi majanduslikku otstarbekust. Tulenevalt tänase, valdavalt kasutusel oleva mudeli piiratusest reinvesteeringute teostamisel on järgnevas finantsanalüüsis analüüsitud eeskätt võimalusi, kuidas avatud t uletornide haldamise tsentraliseerimise ning seeläbi rahaliste vah endite koondamise kaudu hinnata ära mitte-eelarveliste vahendite kaasamise rahaline potentsiaal. Võimalikud variandid tuletornide haldamiseks tulevikus Tulenevalt tuletornide individiduaalse haldamisega seotud kitsaskohtadega tasub tõsiselt kaaluda variante, mis võimaldavad tsentraliseerida tuletornidest laekuvate külastajatasude kogumist ning avatud tuletornide haldamist. Laias laastus on kaalukamaid variante sel juhul kaks: Riigi poolt sihtasutuse moodustamine Veeteede Ameti juurd e üksuse moodustamine, mis haldaks eraldi külastajatele avatud tuletorne ( nt. Eesti tuletorni muuseumina ) . Riigi poolt moodustatud sihtasutus Alaternatiiviks üksuse moodustamisele on selgelt piiritletud ülesannetega sihtasutuse asu tamine , mille ülesandeks oleks tuletornidega seotud turismipotentsiaali väljaarendamine. Samuti võiks sihtasutuse põhikirjaliseks ülesandeks olla tuletornide kui arhitektuuri- ja kultuurimälestiste säilimise tagamine. Riigi poolt sihtasutuse moodustam ine on mõnevõrra komplitseeritud , kuna sel juhul tuleb asutamisprotsessi kaasata riigi nimel asutajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning liikmeõigustes saaksid olla Veeteede Amet ja vajadusel kohalikud tuletorniseltsid . Kehtiv riigivaraseadus (RVS) sätestab mitmeid olulisi tingimusi riigi osalemise kohta sihtasutuse loomisel ning nõudeid sihtasutuse tegevuse kohta tulevikus. Konkreetsemalt on vastavalt RVS § 78 lg 1 alusel sihtasutuse asutamine Vabariigi Valitsuse pädevus es, mistõttu ü ksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel võib asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada: 1) riigi sihtasutuse või riigi osalusega sihtasutuse asutamise; 2) riigi asutatud sihtasutuse jagunemise, lõpetamise või teise sihtasutusega ühinemise; 3) riigi sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teise sihtasutuse asutamises osalemise. Vastavalt RVS § 78 lg 3 tuleb r iigi osalusega sihtasutuse asutamise või mittetulundusühingu asutamise või selle liikmeks astumise otsuses tuleb muu hulgas käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatust lähtuvalt määratleda riigi osalemise eesmärk sihtasutuses või mittetulundusühingus. Vastavalt RVS § 10 lg 2 oleks riigi sihtasutuses osalemise üheks eesmärgiks tulu saamine kaupade müügi või teenuste osutamise teel tasu eest, mis tagab mõistliku kasumi . Sihtasutuse mudeli kasutamise korral tuleb arvestada asjaoluga, et sihtasutuse le kui e raldiseisva le juriidilise isikule laieneb eraldi auditeerimiskohustus. Samuti eeldab sihtasutuse mudeli kasutamine juhtorganite (nõukogu) liikmete eraldi määramist ni ng nende tegevuse tasustamist, mis toob teoreetiliselt kaasa mõnevõrra s uuremad administreerimis kulud VA struktuuriüksuse moodustamisega võrreldes. Sihtasutuse mudeli eeliseks võib samas pidada suuremat paindlikkust tuletornide haldamisel ning varaliste õigustega seotud küsimuste lahendamisel võimalike lepingupartneritega (kauplemisõiguste andmine tuletorni kinnistul eeskätt toitlustamise ja suveniiride müügi osas) ning samuti võimalust kaasata kohalikke partnereid, nt. tuletorniseltse sihtasutuse tegevusse kasvõi piletimüügi kohapealsel korraldamisel. Toimivateks näideteks sihtasutuse mudeli kasutamisest on näiteks SA Virumaa Muuseumid ning SA Eesti Terviserajad. Veetee de Ameti juurde vastava üksuse moodustamine Tänases Eesti halduspraktikas on olemas näiteid, kus riigiasutuse struktuuriüksusena on moodustatud osakond, mis tegeleb turismipotentsiaali väljaarendamisega ameti tegevusega seotud valdkonnas. Sobivaimaks näiteks on Maanteeamet ja selle osakond Eesti Maanteemuuseum. Maanteeameti põhimääruse § 17 lg 2 järgi on Eesti Maanteemuuseumi põhiülesanneteks: 1) Eesti maanteede ajalugu ning teehoiu tehnika ja tehnoloogia ning autoliikluse arengut kajastava materjali kogumine, teaduslik uurimine, säilitamine, korrastamine ja avalikkusele tutvustamine teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel; 2) liikluskasvatusalaste programmide, teabepäevade ja ürituste läbiviimine; ning 3) Eesti Maanteemuuseumi tegevusega seotud tasuliste teenuste korraldamine ja osutamine. Nimetatud mudeli eeliseks on võimalus osutada tasulisi teenuseid ning suunata laekuvaid rahalisi vahendeid tagasi Eesti Maanteemuuseumi tegevusse. See tagab Maanteeametile võimekuse ära kasutada turismipotentsiaali küllaltki spetsiifilises valdkonnas ning tagada seeläbi laekuvate täiendavate rahaliste vahendite sihtotstarbeline kasutamine. Arvestades Veeteede Ameti tegevust tuletornide ja teiste navigatsioonimärkide haldamisel on olemas reaalne põhjendus vastava suunitlusega üksuse loomiseks. Reaalne turismipotentsiaal on olemas hinnanguliselt 26 tuletornil, mis pakuvad avalikkusele huvi. Nende külastajatele avamise osas tuleb siiski arvestada ka reaalset külastajate tekitatavat rahavoogu ning tuletorni külastajatele avamisega seotud investeeringukulutusi. Kuna avalik huvi tuletornidega seotud turismi edendamiseks on selgelt piiritletav ning kehtiva halduskorralduse sead use raames teostatav, siis on selle variand i juriidiline rakendamine võimalik Veeteede Ameti põhimääruse muutmise kaudu. Ajalooliste tuletornide väärtust on rõhutanud ka IALA (Rahvusvaheline meremärkide ja tuletornide administratsioonide liit), kelle „Maailma 100+ tähtsama tuletorni” nimekirjas on ka kuus Eesti tuletorni (Kõpu, Ruhnu, Suurupi al ., Pakri, Keri ja Tahkuna). IALA nägemusel on ajalooliste tuletornide säilimise tagamine ja nende alternatiivne kasutamine, sh . ka turismi aspektist, iga mereriigi aukohus. K äesoleval ajal on Veeteede Ameti hallata 41 tuletorni. Turismipotentsiaali omavad 26 tule torni kuuluvad ajalooliste tuletornide kategooriasse, mis on ka kultuurilooliselt olulised ning pakuvad seetõttu avalikku huvi. Kultuurimälestistena on tänaseks vähemalt 16 tuleto rni võetud juba riikliku kaitse alla ning kavandamisel on veel viie torni (sh . Kihnu tuletorni) muinsuskaitse alla võtmine. Mõlema kasutatava variandi korral on tegemist tuletornide turismipoten t siaali välja arendamisega tsentraliseeritult , kus külastajatelt laekuvad tasud on võimalik suunata sihtotstarbeliselt tuletornide säilimise tagamisse. Seega ei kujuta need variandid endast üksteise suhtes finantsilises mõttes alternatiive, vaid konkreetse mudeli valik sõltub juriidilistest ja majanduslikest kaalutlustest ning on poliitilise otsuse küsimus . Tulenevalt sihtasutuse mudeli suuremat est administreerimiskuludest on eelistatum variant siiski sihtsuunitlusega osakonna loomine Veeteede Ameti juurde. Tuletornide haldamise kontekstis on võtmeküsimus külastajatelt laekuva rahavoo suuruse ja selle kasutamise hindamine erinevate stsenaariumite korral. Seega keskendume jätkusuutlikkuse analüüsimisel summaarse mitte - eelarvelise rahavoo suuru se hindamisele ning selle kasutamise võimalustele erinevate finantsstsenaariumite korral . Teised võimalused tuletornide haldamiseks Tuletornide haldamise tulevikustsenaariumite hindamisel analüüsiti ka teisi võimalusi, mis on teoreetiliselt võimalikud või osaliselt seni ka praktikas kasutust leidnud. Status quo säilimine Praktikas on võimalik ka tänase olukorra säili ta mine tulevikus, s.t mõningaid tuletorne haldavad kasutajatena MTÜ-d või omavalitsused ning valdav osa tuletornidest pole külastajatele avatud. Tuginedes eeltoodud argumentidele saab kinnitada, et nimetatud mudeli suurimaks puuduseks on asjaolu, et pole mingit kindlust, et MTÜ-de poolt kogutud vahendid reinvesteeritaks tagasi tuletornidesse. MTÜ-de poolt kogutud vahendid kuuluvad tänaste lepingute kohaselt MTÜ-dele ning VA osaks jääb üksnes riigieelarvesse tasutava kasutajatasu administreerimine. Seetõttu saab tuletornide haldamisel piirduda üksnes kasutajatasudest saadava tasuga, k uid paraku pole seegi sihtotstarbelise suunitlusega – kuivõrd vahendid liiguvad otse riigieelarvesse. Eeltoodust tulenevalt pole kindlust ka nimetatud viisil laekuvate vahendite investeerimise osas navigatsiooni püsimärkide säilitamisse. Riigieelarvest lisaraha taotlemine Järgnevas peatükis kajastatavas finantsanalüüsis on välja arves tatud riigieelarvest vajaliku lisafinantseerimise suurus, tagamaks tuletornide säilimine navigatsiooni püsimärkide na. L isaks on analüüsitud ka investeeringumahtu, mis on vajalik turismi väärtusega tuletornide avamiseks külastajatele. Finantsanalüüsi üheks eesmärgiks oli ka vajaliku riigieelarve toetuse väljaselgitamine oludes, kus eelarvevälised rahastamisvõimalused saavad kasutajatasude hindamise kaudu täpselt määratletud . Seega ei saa riigieelarvest lisaraha taotlemist käsitleda omaette alternatiivina tuletornide haldamise , kuna uuringu eesmärgiks on tuletornidele sobiva ima haldamismudeli leidmine, mis võimaldaks maksimeerida mitte- eelarveliste vahendite kasutamist tuletornide säilitamiseks. Kultuuriväärtust omavate tuletornide üleandmine Teoreetiliselt on võimalik ka ajaloolist kultuuriväärtust omavate tuletornide üleandmine Kultuuriministeeriumi haldusalasse . Käesolevas uuringus pole see siiski täpsema finantsanalüüsi fookuses, kuna olemuslikult ei muuda ks see riigieelarveliste ja eelarveväliste rahaliste vahendite võimalikku suhet tuletornide haldamisel. Ehkki teoreetiliselt võib teha oletuse, et tuletornide üleandmisel Kultuuriministeerium ile võiks riik täiendavalt finantseerida kultuuriväärtust omavate tuletornide kordategemist, pole see siiski käesoleva uuringu analüüsiobjektiks. Seetõttu oleme seisukohal, et ühe ministeeriumi haldusalast teise üleminek ei too olemuslikult kaasa riigieelarveliste vahendite kättesaadavuse paranemist tuletornide renoveerimise finantseerimiseks . Soome kogemus tuletornide haldamisel Valdavat enamikku Soome tuletornidest haldab Soome Transpordiamet. Mõningaid tuletorne haldavad omavalitsused ning väikest osa ka eraõiguslikud juriidilised isikud. Soome Transpordiameti hallatavatest tuletornidest on kümme avatud ka külastajatele. Nimetatud tuletornide haldamiseks on sõlmitud rendilepingud juriidiliste isikutega, kes korraldavad tuletornide külastamist. Nimetatud juriidiliseks isikuks on kas eraõiguslik juriidiline isik või kohalik omavalitsus. Soome Transpordiamet ise ei korralda turistide külastusi, tulenevalt ebapiisavast personalist. Poolte vahel sõlmitud rendilepingud määratlevad rendisumma, mis on tavaliselt fikseeritud summa eurodes. Rent hõlmab ka jooksva remondi ja tuletorniga seotud teenuste katmist. Nimetatud kokkulepped ei hõlma siiski suuremate renoveerimistööde läbiviimist, mida tuleb endiselt rahastada Soome Transpordiameti poolt. Erandiks on siin vaid üks tuletorn, mis on renditud Soome Tuletorniühingule. Ülaltoodud lepingute puhul standardvormi ei kasutata, vaid iga lepingu ettevalmi stamisel ja sõlmimisel lähtutakse konkreetsest tuletornist. Tuletornide edasine saatus ning külastajatele avamine on ka Soomes arutelu objektiks . Tuletornid ei oma enam navigatsioon i seisukohalt sedavõrd kriitilist tähend ust, nagu oli varem ning teisalt pole taristu haldamiseks eraldatav rahastus piisav finantseeri maks nende kordategemisega kaasnevaid kulusid. Navigatsiooni märkide süsteemi toimimise jätkusuutlikkus olemasoleva rahastustaseme korral Jätkusuutlikkuse analüüsi eeldused Finantseerimisskeem on koostatud aastani 2032 . V astav aasta on määratletud vaatlusaluse perioodi lõpuaastana, kuna see on viimane aasta, mille puhul alates 2017. a. planeeritavad investeeringud ei vajaks re -investeeringuid vähemalt korralise remondi tasemel ehk selle aastani oleks võimalik kasutada eelarvevahendeid investeeringuprogrammi nimistusse kuuluvate objektide esimese etapi parendustöödeks. 2033. aastast alates on eeldatav, et vähemalt osaliselt tuleks paigutada vahendeid alates 2017. aastast tehtud investeeringute re -investeeringuteks ehk siis töödeks, mis tulenevad planeeritava investeeringuprogrammi esimese etapi investeeringutest. Finantseerimisskeemi eelarvesummade fikseerimisel on eeldatud, et aastatel 2017-2024 on renoveerimisprogrammi aastane eelarvemaht 0,3-0,35 mln €, aastatel 2025-2029 vahemikus 0,35-0,40 mln € ning aastatel 2029-2032 vahemikus 0,40-0,45 mln €. Olemasoleva remondifondi eelarvevahendite mõningane suurenemine prognoosiperioodil tuleneb ehitushinnaindeksi kasvu eeldusest. Finantseerimisskeemi rahastatavate objektide selektsioonil lähtuti VA täiemahulise investeeringuprogrammi loendis sisalduvast navigatsioonimärkide prioriteetsuse järjestusest ehk rahastusprogrammi valiti navigatsiooni osas prioriteetseimana esitatud investeeringud (1.-31. ja 34.). Finantseerimisskeemi rahastatavate objektide maksumuste fikseerimisel lähtuti VTA täiemahulise investeeringuprogrammi loendis sisalduvast navigatsioonimärkide maksumus e arvestusest, mille kohaselt investeeringute baasmaksum used olid fikseeritud 2015. a. seisuga, kuid nende hinnatõusuga arvestati alates 2018. aastast, võttes aluseks ehitushinnaindeksil rajaneva taseme 1,0358% aastas. Olemasolevaga lähedasel finantseerimistasemel vahenditega jätkusuutlikkuse testimise analüüsi rahastusskeem on esitatud tabelis 5 . Olemasolevaga lähedasel finantseerimistasemel vahenditega jätkusuutlikkuse testimise analüüsi püsimärki de amortisatsioonitabel 2032.aasta seisuga on esitatud tabelis 6 . Selgituseks: veergudes „Aastaid remondini“ ja „Aastaid täisremondini“ on miinusmärgiliselt esitatud juhtumid, kui püsimärki de eeldatud korralist remonti või täisremonti ei ole õigeaeg selt ellu viidud. Näiteks kui rajatiste remondiintervalli arvestades oleks pidanud objekti remonttööd teostama hiljemalt aastal 2030, oleks 2032.aastal remondi tähtaega ületatud 2 aastaga, siis arvestusväärtuseks veerus „Aastaid remondini“ on „ -2 “ . Arvestades amortisatsiooni, on e eldatud remondiintervalliks navigatsiooni püsi märkidel 15 aastat ning täisremondi intervalliks 25 aastat. Remondi - ning täisremondi intervalli fikseerimise aluseks on vastavasisuline teave dokumendist „Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm 2017-2026“. Jätkusuutlikkuse analüüsi väljundid Remondifondi eelarveline finantseerimine vahemikus 0,3-0,45 mln €/a võimaldaks aastani 2032 ellu viia kokku 32 investeeringuprojekti 16 tuletorni j a 16 tulepaagi renoveerimiseks . Võrreldes planeeritava 2017-2026 investeeringuprogrammiga, kus programmi aastane eelarve on planeeritud vahemikus 1,2-1,4 mln €, oleks võimalik olemasoleva situatsiooniga võrreldavas suurusjärgus vahendite suunamisega tuletornide ja tulepaakide renoveerimisse renoveerida tunduvalt vähem navigatsioonisüsteemi kuuluvaid objekte. Sellest tulenevalt oleks praegusele sarnase rahastamistaseme korral vaatlusaluse perioodi lõpus Eesti navigatsioonisüsteemi kuuluvate tuletornide, -paakide ning päevamärkide tähtaegse remondi tähtaja ületanud objektide osakaal enam kui 3/4 kõikidest vastava kategooria püsi märkidest , samal ajal kui planeeritava suuremamahulise investeeringuprogrammi korral oleks vastav osakaal väiksem kui 3%. Tabel 4 . Jätkusuutlikkuse analüüsi väljundtulemused Olemasoleva mahu lähedane investeerimisprogramm (investeering 0,3-0,45 mln €/a) Planeeritav investeerimisprogramm (investeering 1,2-1,4 mln €/a) Navigatsioonimärkide renoveerimisvajaku katmine (renoveeritud objektide arv perioodi lõpus) 32 117 Navigatsioonimärkide arv, mille korraline remont või täisremont ei ole ellu viidud tähtaegselt (objektide arv perioodi lõpus) 106 4 Tähtaegse remondiaja ületanud navigatsiooni - märkide osakaal täisinvesteeringuprogrammis loetletud püsimärki de koguarvust (138) 76,8 % 2,9 % Navigatsioonimärkide arv, mille korralise remondi või täisremondi tähtajast on möödunud enam kui 10 aastat (objektide arv perioodi lõpus) 83 1 Enam kui 10 aastaga remonditähtaja ületanud navigatsioonimärkide osakaal täisinvesteeringuprogrammis loetletud püsimärki de koguarvust (138) 60,1 % 0,7 % Tabel 5 . Olemasolevate vahenditega j ätkusuutlikkuse testimise analüüsi ra hastusskeem Investeering Baashind (€) 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 Keri tuletorn (2018-2019) 550 000 341 814 236 034 Mohni tuletorn (2017) 330 000 330 000 Loode tuletorn (2021) 150 000 166 694 Pakri tuletorn (2024) 250 000 319 795 Vilsandi tuletorn (2023) 250 000 308 742 Norrby sihi ülemine tuletorn (2032) 125 000 211 860 Hiiessaare tuletorn, sihi alumine (2028) 150 000 220 865 Virtsu tuletorn (2029) 150 000 228 772 Põõsaspea tulepaak (2030) 150 000 236 962 Merise tulepaak (2022) 80 000 95 383 Kaavi tuletorn (2027) 200 000 284 308 Kirjurahu tulepaak (2021) 120 000 133 355 Suurupi sihi alumine tuletorn (2022) 100 000 119 228 Sorgu tuletorn (2025) 150 000 205 861 Norrby sihi alumine tuletorn (2022) 80 000 95 383 Panga tulepaak (2030) 130 000 205 367 Aksi tulepaak (2029) 100 000 152 514 Karbimadala tulepaak (2026) 130 000 178 413 Emmaste sihi ülemine tulepaak (2025) 100 000 132 497 Raugi sihi alumine tulepaak (2025) 80 000 105 998 Raugi sihi ülemine tulepaak (2025) 120 000 158 997 Seanina tulepaak (2027) 60 000 85 292 Silla sihi alumine tulepaak (2019) 35 000 37 551 Silla sihi ülemine tulepaak (2019) 55 000 59 008 Häädemeeste tulepaak (2020) 100 000 115 108 Kõinastu tulepaak (2018) 90 000 93 222 Rannaküla tulepaak (2018) 80 000 82 864 Abruka sihi alumine tulepaak (2031) 50 000 81 815 Tallinna sihi alumine tuletorn (2028) 120 000 176 692 Vormsi ( Saxby ) tuletorn, sihis 2 märgiga (2020) 175 000 201 438 Tahkuna tuletorn (2032) 125 000 211 860 Ruhnu tuletorn (2031) 200 000 327 260 KOKKU (€) 330 000 341 814 332 593 300 049 316 546 309 994 308 742 319 795 397 492 384 274 369 600 397 556 381 286 442 328 409 075 423 720 Tabel 6 . Navigatsiooni püsim ärkide amortisatsiooniperspektiiv aastal 2032 Meremärk Investeeringute programmis Remondi või ehitamise aasta Aastaid remondist (ehitamisest) Aega remondini Aega täisremondini Keri tuletorn jah 2018 14 1 11 Mohni tuletorn jah 2017 15 0 10 Loode tuletorn jah 2021 12 3 13 Pakri tuletorn jah 2024 8 7 17 Vilsandi tuletorn jah 2023 9 6 16 Norrby sihi ülemine tuletorn jah 2032 0 15 Hiiessaare tuletorn, sihi alumine jah 2028 4 11 21 Virtsu tuletorn jah 2029 3 12 22 Põõsaspea tulepaak jah 2030 2 13 23 Merise tulepaak jah 2022 10 5 15 Kaavi tuletorn jah 2027 5 10 20 Kirjurahu tulepaak jah 2021 12 3 13 Suurupi sihi alumine tuletorn jah 2022 10 5 15 Sorgu tuletorn jah 2025 6 9 19 Norrby sihi alumine tuletorn jah 2022 10 5 Panga tulepaak jah 2030 2 13 23 Aksi tulepaak jah 2029 3 12 22 Karbimadala tulepaak jah 2026 6 9 19 Emmaste sihi ülemine tulepaak jah 2025 7 8 18 Raugi sihi alumine tulepaak jah 2025 7 8 18 Raugi sihi ülemine tulepaak jah 2025 7 8 18 Seanina tulepaak jah 2027 5 10 20 Silla sihi alumine tulepaak jah 2019 13 2 12 Silla sihi ülemine tulepaak jah 2019 13 2 12 Häädemeeste tulepaak jah 2021 11 4 14 Kõinastu tulepaak jah 2018 14 1 11 Rannaküla tulepaak jah 2018 14 1 11 Abruka sihi alumine tulepaak jah 2031 1 14 24 Tallinna sihi alumine tuletorn jah 2028 4 11 21 Vormsi ( Saxby ) tuletorn, sihis 2 märgiga jah 2020 11 4 14 Tahkuna tuletorn jah 2032 0 15 25 Kõpu tuletorn ei 2001 31 -16 -6 Ristna tuletorn ei 1998 34 -19 -9 Ruhnu tuletorn jah 2031 1 14 24 Vaindloo tuletorn ei 1994 38 -23 -13 Tallinnamadala tuletorn ei 1989 43 -28 -18 Osmussaare tuletorn ei 1998 34 -19 -9 Kihnu tuletorn ei 1998 34 -19 -9 Juminda tuletorn ei 1981 51 -36 -26 Vahemadala tulepaak ei 2000 32 -17 -7 Harilaiu tuletorn, sihi ülemine ei 1975 57 -42 -32 Uhtju tulepaak ei 1998 34 -19 -9 Prangli kagu tulepaak ei 1993 39 -24 -14 Paljassaare sadama sihi ülemine tulepaak ei 1999 33 -18 -8 Naissaare sadama tulepaak ei 1985 47 -32 -22 Madise sihi alumine tulepaak ei 1998 34 -19 -9 Seedri sihi alumine tulepaak ei 1980 52 -37 -27 Seedri sihi ülemine tulepaak ei 1978 54 -39 -29 Pärnu idamuuli tulepaak ei 2001 31 -16 -6 Kaevandu sihi alumine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Kaevandu sihi ülemine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Sõru sihi alumine tulepaak ei 1996 36 -21 -11 Kõiguste-Allirahu tulepaak ei 2000 32 -17 -7 Võhandu sihi alumine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Võhandu sihi ülemine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Rannu-Jõesuu sihi alumine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Rannu-Jõesuu sihi ülemine päevamärk ei 1985 47 -32 -22 Tallinna sihi ülemine tuletorn ei 2000 32 -17 -7 Viimsi sihi ülemine tulepaak ei 1999 33 -18 -8 Naissaare tuletorn ei 1999 33 -18 -8 Sõrve tuletorn ei 2000 32 -17 -7 Paslepa sihi alumine tulepaak ei 1996 36 -21 -11 Paslepa sihi ülemine tulepaak ei 1996 36 -21 -11 Kumari tulepaak ei ei rajataks Paralepa sihi alumine tuletorn ei 1996 36 -21 -11 Paralepa sihi ülemine tuletorn ei 1997 35 -20 -10 Emmaste sihi alumine tulepaak ei 1996 36 -21 -11 Pöörilaiu tulepaak ei 1959 73 -58 -48 Lõu tulepaak, sihi alumine ei 1996 36 -21 -11 Anseküla tuletorn, sihi ülemine ei 1953 79 -64 -54 Rannapungerja tulepaak ei 1985 47 -32 -22 Ninaküla tulepaak ei 1985 47 -32 -22 Narva-Jõesuu jõesihi alumine tulepaak ei 1972 60 -45 -35 Narva-Jõesuu jõesihi ülemine tulepaak ei 1972 60 -45 -35 Viimsi sihi alumine tulepaak ei 2003 29 -14 -4 Paljassaare sadama sihi alumine tulepaak ei 1999 33 -18 -8 Kopli lahe sihi alumine tulepaak ei 1997 35 -20 -10 Kopli lahe sihi ülemine tulepaak ei 1997 35 -20 -10 Uppholmi tulepaak, sihi alumine ei 1997 35 -20 -10 Hobulaiu põhja tulepaak, sihi ülemine ei 1996 36 -21 -11 Riguldi päevamärk ei 1996 36 -21 -11 Haldreka päevamärk ei 2000 32 -17 -7 Vergi tulepaak ei 2005 27 -12 -2 Moldova tulepaak ei 2002 30 -15 -5 Rukkirahu tuletorn, sihi ülemine ei 2001 31 -16 -6 Abruka tuletorn, sihi ülemine ei 2001 31 -16 -6 Letipea tuletorn ei 2003 29 -14 -4 Kajakarahu sihi ülemine tulepaak ei 2001 31 -16 -6 Viirelaiu tuletorn ei 2001 31 -16 -6 Sõmeri tuletorn ei 2000 32 -17 -7 Sääretüki tuletorn ei 2000 32 -17 -7 Vainupea tulepaak ei 2003 29 -14 -4 Kajakarahu sihi alumine tulepaak ei 2001 31 -16 -6 Holmi sihi alumine tulepaak ei 1956 76 -61 -51 Holmi sihi ülemine tulepaak ei 1956 76 -61 -51 Kesse sihi alumine tulepaak ei 2000 32 -17 -7 Kesse sihi ülemine tulepaak ei 1997 35 -20 -10 Pärnu läänemuuli tulepaak ei 2001 31 -16 -6 Laulasmaa päevamärk ei 1998 34 -19 -9 Ramsi sihi alumine päevamärk ei 1999 33 -18 -8 Pärnu mere-sihi alumine tulepaak ei 2002 30 -15 -5 Pärnu mere-sihi ülemine tulepaak ei 2002 30 -15 -5 Ramsi sihi ülemine päevamärk ei 2002 30 -15 -5 Suurupi sihi ülemine tuletorn ei 2004 28 -13 -3 Hundipea sadamakai tulepaak ei 2004 28 -13 -3 Roomassaare sihi alumine tulepaak ei 2005 27 -12 -2 Hülkari tulepaak ei 2006 26 -11 -1 Liu tulepaak ei 2002 30 -15 -5 Krassi tulepaak ei 2008 24 -9 1 Praaga sihi alumine tulepaak ei 2011 21 -6 4 Praaga sihi ülemine tulepaak ei 2011 21 -6 4 Väike-Pakri tulepaak ei 2012 20 -5 5 Rohuküla sihi alumine tulepaak ei 2012 20 -5 5 Rohuküla sihi ülemine tulepaak ei 2012 20 -5 5 Karala tulepaak ei 2014 18 -3 7 Sõru sihi ülemine tuletorn ei 2008 24 -9 1 Roomassaare sihi ülemine tulepaak ei 2003 29 -14 -4 Reidikai tulepaak ei 2004 28 -13 -3 Harilaiu sihi alumine tulepaak ei 2006 26 -11 -1 Vahase tulepaak ei 2006 26 -11 -1 Prangli loode tulepaak ei 2007 25 -10 0 Allirahu ( Sandla ) tulepaak ei 2007 25 -10 0 Aegna tulepaak ei 2009 23 -8 2 Suur-Pakri tulepaak ei 2012 20 -5 5 Hobulaiu lõuna tulepaak, sihi alumine ei 2012 20 -5 5 Narva-Jõesuu tuletorn ei 2013 19 -4 6 Mehikoorma tuletorn ei 2013 19 -4 6 Vormsi lõuna sihi alumine tulepaak ei 2013 19 -4 6 Vormsi põhja sihi ülemine tulepaak ei 2014 18 -3 7 Saareotsa sihi alumine tulepaak ei 2014 18 -3 7 Saareotsa sihi ülemine tulepaak ei 2014 18 -3 7 Kübassaare tuletorn ei 2015 17 -2 8 Manilaiu tulepaak ei 2015 17 -2 8 Madise kirik, sihi ülemine ei 1969 63 -48 Paluküla kirik, sihi ülemine ei 1899 133 -118 Kihnu sadama sihi alumine tulepaak ei 2015 17 -2 8 Kihnu sadama sihi ülemine tulepaak ei 2015 17 -2 8 Valaste tulepaak ei 2006 26 -11 -1 Tuletornide majandamisvõimaluste analüüs Tuletornide omatulud Eestis teenib omatulu (tulu külastaja te piletimaksetest) hetkeseisuga 6 tuletorni : Kõpu, Tahkuna, Ristna, Vo rmsi, Pakri ja Kihnu tuletornid . 2 015.aasta tegelikud omatulu andmed ja 2016.aasta tuletorne haldavate asutuste tuluprognoosi d on tuletornide kaupa järgnevad: Tabel 7. O matulu turismiteenust pakkuvate tule tornide lõikes aastal 2015 Turismialane tulu 2015 tegelik 2016 prognoos Muutus 2015-2016 (%) Vormsi tuletorn 2 197 3 000 37% Pakri tuletorn 4 210 15 000 256% Kõpu tuletorn 33 003 35 000 6% Tahkuna tuletorn 8 725 10 000 15% Ristna tuletorn 8 112 10 000 23% Kihnu tuletorn 12 056 13 000 8% Kokku tulud objektidelt 68 304 86 000 26% Kõikide objek t ide kogutulude prognoositav muutus oli 2 lähimineviku aasta vahel 26%, samas erines haldajate hinnang tulude muutumisele väga olulisel määral. Edasiste tuluvoogude prognoosimisel on lähtutud eeldusest, et suurimate omatuludega ja pikaajalise turismindusteenuse pakkumise traditsioo n iga Kõpu tuletorni omatulud suurenevad prognoosiperioodil (2032.aastani) 6% aastas, teenuste arendamise faasis oleva 5 tuletorni puhul on eeldatud, et nende omatulud suurenev ad prognoosiperioodil 9% aastas . Seega on prognoositud omatulude kasvu keskmiselt konservatiivsemana , kui seda tegid tuletornide haldajad 2016.aastaks. Põhjuseks, miks on kasutatud konservatiivsemat prognoosi, on riski maandamine, mille kohaselt tulude kasvu tase pikemas perspektiivis langeks ehk terve prognoosiperioodi vältel ei suudeta tagada sarnast kasvutempot. Aastal, millal on planeeritud navigatsioonimärgi remondiinvesteering, ei ole turismiteenust pakkuva tuletorni puhul turismitulu saamist planeeritud. Ruhnu tuletornis hakati külastajatele suunatud teenust pakkuma 201 6.aastal. Vastavalt tegevusaru andele oli 2016.aastal külastajatele suunatud teenuste müügitulu 4895 € ning haldaja prognoos 2017.aastaks 7000 €, vastava näitaja osas on prognoosiperioodil alates 2018.aastast eeldatud suurenemist 9% aastas. Piletiga k ülastuste arv oli 2016.aastal 1888 . Tuletornide osas, kus olemasolevalt teenuseid ei pakuta , kuid kus teenuste pakkumine on planeeritud ( 9 tuletorni) , on prognoositud külastajate arv ning turismitulu, kasutades analoogiaid olemasolevate juba turismi teenuseid pakkuvate tuletornide hulgast. T urismitulude tekkimise ajaks on pl aneeritud tuletornidele kas 2017 . või 2018 . aasta , mill e avamisplaanid on kas juba selged või konkretiseeritud ( Suurupi sihi ülemine ja alumine, Sõrve) , tulenevalt Veeteede Ametilt saadud teabest. Nende tuletornide puhul, mille osas ei ole praeguseks hetkeks teavet eeldatava objekti turistidele avamise aasta osas ning mille remondiinvesteering on kas planeeritud enne 2020 aastat või üldse puudub, on lähtutud eeldusest, et teenust hakatakse pakkuma aastal 2020 (Virtsu, Vilsandi, Narva-Jõesuu, Mehikoorma ja Kübassaare tuletornid) . Tuletornide puhul, mille remondiinvesteering on planeeritud hilisemasse aega kui 2019 .a. ja mille osas konkreetseid avamisplaane veel pole , on eeldatud, et tuletorn avatakse külastajatele remondijärgsel aastal (Tallinna sihi alumine ja Naissaare tuletornid) . Aastal, millal on planeeritud navigatsioonimärgi remondiinvesteering, ei ole turismiteenuse pakkumist planeeriva tuletorni puhul turismitulu saamist eelda tud. kõrge turismipotentsiaaliga piirkonnas paiknevate tuletornide puhul (Tallinna alumise sihi tuletorn, Narva-Jõesuu tuletorn , Suurupi ülemise sihi tuletorn, Sõrve tuletorn ) on planeeritud esimese aasta külastusmahuks ja ka tuluvooks kõrge külastatavuse ja omatulude tasemega Kõpu tuletorni külastuste arvu ja tuluvoo alusel prognoositud näitajad; mandril kõrge külastatavusega turismipiirkondadest eemal asuvate tuletornide puhul ( V irtsu tuletorn, Mehikoorma tuletorn) on planeeritud esimese aasta külastusmahuks ja ka tuluvooks Pakri mandrituletorni külastuste arvu ja tuluvoo alusel prognoositud näitajad – Virtsu tuletorni näitajad on prognoositud samasse suurusjärku Pakri tuletorniga, Mehikoorma tuletorni osas on tulu voog prognoositud külastuste ar vu alusel, mis moodustab 1/5 Pakri tuletorni näitaja alusel tuletatud külastuste arvust; väikesaartel asuvate või Saaremaal suhtelisel t eraldatud paigas asuva Kübassa are tuletorni puhul (Naissaare tuletorn, Vilsandi tuletorn, Kübassaare tuletorn) on planeeritud esimese aasta külastusmah uks ja ka tuluvooks väikes aare Kihnu tuletorni külastuste arvu ja tuluvoo alusel prognoositud näitajad. Naissaare ja Vilsandi tuletornide külastusmahud ja tuluvood on prognoositud samasse suurusjärku Kihnu tuletorniga, Kübasssaare tuletorni osas on tuluvoog prognoositud külastuste arvu alusel, mis moodustab 1/3 Kihnu tuletorni näitaja alusel tuletatud külastuste arvust. Alates teisest tegevusaastast on eeldatud, et omatulude kasv turismiteenuseid pakkuma hakkavates tuletornides on võrreldes eelneva aastaga 9%, seega on eeldatud samasugust teenustulude edasist kasvu nagu enamiku olemasolevate tuletornide puhul (va Kõpu tuletorn). Tabel 8. O matulu kujunemine turismiteenuse pakkumist kavandavate tule tornide lõikes Külastajatele avatav tuletorn Avamise a asta Külastused avamise aastal Keskmine piletimakse avamise aa stal (€) Turisminduse tuluvoog 1. tegevusaastal (€) Suurupi ülemine 2018 11 000 3,28 36060 Sõrve 2019 11 000 3,38 37142 Tallinna alumine 2021 11000 3,58 39404 Narva-Jõesuu 2020 11000 3,48 38256 Naissaare 2023 6000 2,53 15201 Virtsu 2020 3000 5,91 17737 Vilsandi 2020 6000 2,32 13911 Mehikoorma 2020 6 00 5,91 354 7 Kübassaare 2020 2 000 2,32 4637 Omatulusid teenivate tuletornide kulud Kuue omatulusid teeni va tuletorni ülalpidamisega seot ud kulud olid 2015 . aastal tegelikena ja 2016.aastal objektide haldajate poolt antud kuluprognooside Veeteede Ameti poolse kooskõlastuse põhiselt järgnevad. Ülalpidamiskulude hulka ei ole arvestatud rendikulu. Tabel 9. Turismiteenust pakkuvate t uletornide ülalpidamis kulud 2015.aastal 2015 tegelik 2016 prognoos Eeldatav kasv -2016 (%) Vorm si tuletorn 5 745 2 335 -59% Pakri tuletorn 4 892 11 287 131% Kõpu tuletorn 18 561 12 670 -32% Tahkuna tuletorn 88 750 9 870 -89% Ristna tuletorn 14 629 6 670 -54% Kihnu tuletorn 4 613 6 304 37% KOKKU KULUVOOG OBJEKTIDELT 137 189 49 136 -64% Tahkuna tuletorni puhul sisaldas 2015.aasta kulunäitaja ka tuletorni sisetöid (sh projekt eerimine), mis pigem oleks vaadeldav investeeringu kui iga-aastase korralise hoolduskuluna. Teiste tuletornide puhul olid kuludeks iga-aastased korralised hoolduskulud. Eeltoodud kulutabelis ei sisaldu rendikulu, mida maksid kolme tuletorni (Parki, Vormsi ja Kihnu ) haldavad mittetulundusühingud. Ruhnu tuletorni puhul oli 2016.aastal vastavalt tegevusaruandele külastajatele suunatud teenustega seotud rendita tegevuskulu 4393 € ning haldaja prognoos 2017.aastaks 4950 €, vastava näitaja osas on prognoosiperioodil alates 2018.aastast eeldatud suurenemist 5 % aastas. Kuluprognoosid näitasid, et 6 tuletornist 4 objekti kulude o sas planeeriti langust ja kahe puhul kasvu. Edasiste kuluvoogude prognoosimisel on lähtutud eeldusest, et tuletorni de ülalpidamiskulud suurenevad prognoosiperioodil (2032.aasta ni) kas 5 % aastas või Kõpu tuletorni puhul 4% aastas ehk veidi suuremas kasvutempos kui seda eeldaks tarbijahinnaindeksi muutumisest tingitud kulude muutus (vast avalt pikaajalisele majanduspro g n oosile on keskmine tarbijahinnaindeksi muutus perioodil 2017-2032 2,6% aastas) . S elline kulude prognoos on selgelt konservatiivsem kui kas haldajate või Veeteede A meti kulu prognoos 2016.aasta kulude muutumise osas (kus 6 objekti keskmisena eeldati olulist kulude langust) - ei ole tõenäoline, et kui pikemas perspektiivis eeldada omatulude pidevat kasvu, mis osaliselt tuleneb pakutavate teenuste mahu suurenemisest, võiks sellega kaasneda samal ajal ülalpidamis kulude langemine. Aastal, millal on planeeritud navigatsioonimärgi remondiinvesteering, ei ole turismiteenust pakkuva tuletorni puhul turismiga kaasneva tegevuskulu planeeritud. Nende tuletornide puhul, kus olemasolevalt teenuseid ei pakuta , kuid kus teenuste pakkumine on planeeritud esimesel tegevusaastal tasemel 3000 külastust või enam aasta kohta , on prognoositud tuletornide majandamise tegevuskulud tegevusaastatel , võttes arvestusbaasina aluseks keskmise 2015.aasta tuletornide majandamise kulu nende 6 tuletorni osa s, kus turismiteenust pakuti. Vastavaks keskmiseks tegevuskuluks kujunes 10 645 € aastas. Oluline on seejuures märkida, et Tahkuna tuletorni puhul ei arvestatud baaskulu kalkuleerimisel tegevuskul una nimetatud aastal siset ööde maksumust. Arvestades, et baasaasta ja tuletorni turistidele avamise aasta vahel on eeldatav tööjõukulude, teenuste ja materjalide hinnatõus, on indekseeritud baasaasta kulusid prognoosiperioodil kasvueeldusega 3% aastas. Lisaks eeldati , et esimesel tegevusaastal kaasnevad seoses tegevuse käivitamisega mõneti suuremad kulud kui järgnevatel tegevusaastatel (esimese tegevusaasta kulud moodustavad eelduslikult 125% indekseeritud baasaasta kulust, järgnevatel tegevusaastatel on eeldatud, et tegevusaasta kulud moodustavad 100% indekseerit ud baasaasta kulust). Alates kolmandast tegevusaastast on eeldatud k ulude kasvu 5 % võrra aastas võrreldes eelneva aastaga . K ulude kasv 5% tuleneb nii ühikhindade taseme muutumisest (hinnanguliselt 60% kulude suurenemise mõjust) kui ka pakutavate teenuste mahu suurenemisest (hinnanguliselt 40% kulude suurenemise mõjust), mistõttu konservatiivse hinnangu huvides on eeldatud tarbijahinnaindeksist kiiremat kulude kasvu. Tuletornide puhul, kus prognoositav külastuste arv on mitte üle 2500 korra aastas ehk kas võrreldav Ruhnu tuletorniga (Kübassaare) või isegi alla selle (Mehikoorma), on iga - aastase tavapärase tegevuskulu prognoosi aluseks võetud Ruhnu tuletorni külastusteenindusega võrreldav kulude tase, mis on madalam ülejäänud tegevust planeerivate tuletornide tegevuskulude tasemest. Ka nende tuletornide puhul on eeldatud, et esimese tegevusaasta kulud moodustaks 125% indekseeritud baasaasta kulust. Tabel 10. Tegevusk ulu kujunemine turismiteenuse pakkumist kavandavate tule tornide lõikes Külastajatele avatav tuletorn Avamise aasta T egevuskulud 1. tegevus aastal (€) T egevuskulud 2. tegevus aastal (€) Suurupi ülemine 2018 14 540 12 214 Sõrve 2019 14 976 12 580 Tallinna alumine 2021 15 888 13 346 Narva-Jõesuu 2020 15 426 12 957 Naissaare 2023 16 856 14 159 Virtsu 2020 15 426 12 957 Vilsandi 2020 15 426 12 957 Mehikoorma 2020 7 163 6 017 Kübassaare 2020 7 163 6 017 Aastal, millal on planeeritud navigatsioonimärgi remondiinvesteering, ei ole turismiteenuse pakkumist planeeriva tuletorni puhul turismiteenuse pakkumisega kaasnevat tegevuskulu eeldatud. Nende tuletornide puhul, mille osas kavandatakse turi smiteenuse pakkumist alustatada peale 2017.aastat ( 9 tuletorni ) , on eeldatud, et avamiseelsel aastal tuleb kohandada tuletorn külastajate jaoks ja teha sellekohane turismialane alg investeering maksumusega 30 000 € iga tuletorni kohta 2017.aasta hindades. Nimetatud investeeringu maksumust on indekseeritud ehitushindade muutumise indeksiga, arvestades vastava investeeringu tegemise planeeritavat aega. Turismialase alginvesteeringu peab hiljem katma tuletornide haldaja tegevusrahavoost. Tuletornide rendikulud Kolme omatulusid teeniva tuletorni puhul (Vormsi, Pakri ja Kihnu) puhul lisandus ülalpidamiskuludele Veeteede Ametile makstav rendikulu, mida otseselt ei maksnud Hiiumaal tuletorne haldav omavalitsus. Samas on kogutud Hiiumaa tuletornide puhul raha ühtsesse remondifondi ning näiteks 2015.aasta Tahkuna tuletorni sisetöid rahastati 60 000 euro ulatuses Kõpu tuletorni tegevusest kogutud vahenditest. Tabel 11. Tuletornide ülalpidamiskulud ja rent 2015 tegelik 2016 prognoos Muutus 2015-2016 (%) Vormsi tuletorn (sh . rent) 6 245 2 835 -55% Pakri tuletorn (sh . rent) 5 668 13 287 134% Kõpu tuletorn 18 561 12 670 -32% Tahkuna tuletorn 88 750 9 870 -89% Ristna tuletorn 14 629 6 670 -54% Kihnu tuletorn (sh . rent) 5 497 7 510 37% KOKKU KULUVOOG OBJEKTIDELT 139 350 52 842 -62% Kolme renti maksva tuletorni renditasumäär ( 10 % eelneva aasta oma tulust) on sellisel tasemel, mis ei võimalda koguda olulisi vahendeid tuletornidega seotud ehituste gevuste elluviimiseks. Juhul kui rendimäära, mis vastaks 10% eelmise aasta omatuludest, rakendada eeltoodud eeldustel prognoositavate le 3 tuletorni teenusemüügituludele, oleks aastatel 2026 ja 2032 rendi kaudu kogutud tulu ja investeeringu katmise osakaal järgmine . Tabel 12. Tuletornii nvesteeringute renditulu de kaudu teenindamise prognoos Tuletorn Investeering, (€) Rendisumma aastani 2026 Osakaal investeeringust 2026 Rendisumma aastani 2032 Osakaal investeeringust 2032 Vorm si tuletorn 194 476 4 545 2,3 % 10 369 5,3 % Pakri tuletorn 250 000 23 205 9,3 % 52 326 2 0,9 % Kihnu tuletorn 230 215 19 528 8 ,5 % 4 4 766 19,4 % Renditasudest investeeringute finantseerimisel on probleemiks ka asjaolu, et renditasudest saaks koguda vahendeid vaid konkreetse objekti investeeringuteks ehk mitte ühtsesse remondifondi. See ei võimaldaks suuremate müügituludega objekti vahendeid, mille investee rimisvajadus ei pruugi olla samas suurim, suunata teiste objektide investeeringuteks, mida aga oleks võimalik teha, kui oleks loodud ühtne süsteem (näiteks tuletorne haldava sihtasutuse või VA üksuse vormis) , mille sees oleks võimalik ühe objekti vahendite suunamine teise objekti kulude katmiseks . Näiteks Kõpu tule torni osa tähtsus 6 tuletorni kasumi kujunemisel on nii olemasolevalt (2016.aastal andis Kõpu tuletorn 6 7 % 6 tuletorni summaarsest tegevustulemist) kui ka prognoosi kohaselt tunduvalt suurem kui vastava tuletorni investeeringuvajaduse osakaal (vastavalt Veeteede Ameti püsimärkide investeeringuloendi teabele moodustab Kõpu tuletorni investeeringuvajadus 15,8% praegu omatulusid teeniva tuletorni summaarsest investeeringuvajadusest) . Ühtse süsteemi korral oleks võimalik suunata Kõpu tuletorni vahendeid teiste tuletornide investeeringute katmiseks. Omatulusi d teenivate tuletornide senine tegevus tulem ja rahalised vahendid 2015.aastal oli kuue tuletorni summaarne tegevustulem kokkuvõttes negatiivne, põhjuseks Tahkuna tuletorni sisetöödega kaasnevad olulised kulud, 2016.aastaks prognoosisid tuletornide haldajad kõikide tuletornide puhul tegevuskasumit. Tabel 13. T uletornide tegevustulem alates aastast 2015 Tegevustulem rendita 2015 tegelik 2016 prognoos Muutus 2015-2016 Osakaal tulemis (2016.a alusel) Vormsi tuletorn -3 548 665 4 213 1,8% Pakri tuletorn -682 3713 4 395 10,1% Kõpu tuletorn 14 442 22330 7 888 60,6% Tahkuna tuletorn -80 025 130 80 155 0,4% Ristna tuletorn -6 516 3 330 9 846 9,0% Kihnu tuletorn 7 443 6 696 -748 18,2% KOKKU TEGEVUSTULEM RENDITA -68 885 36 864 105 749 100,0% Tegevustulem (sh rendikulu) 2015 tegelik 2016 prognoos Muutus 2015-2016 Osakaal tulemis (2016.a. alusel) Vormsi tuletorn -4 048 165 4 213 0,5% Pakri tuletorn -1 458 1 713 3 171 5,2% Kõpu tuletorn 14 442 22 330 7 888 67,3% Tahkuna tuletorn -80 025 130 80 155 0,4% Ristna tuletorn -6 516 3 330 9 846 10,0% Kihnu tuletorn 6 559 5 490 -1 069 16,6% KOGUTULEM OBJEKTIDELT -71 046 33 158 104 204 100,0% Osadel objektidel (4 tuletorni) oli 2015.aasta alguse seisug a kasut ada rahaliste vahendite reserv. Reservi ja vahepealse perioodi majandustegevust arvestades oleks 2017.a alguse seisuga rahaliste vahendite kasutusvõimalused kirjeldatavad järgneva tabeli kaudu. Tabel 14. Tuletornide haldamise rahalised vahendid alates aastast 2015 Saldo (algjääk ja tegevustulem) Vahendite algjääk 2015.a Vahendite alg jääk 2016.a Vahendite alg jääk 2017.a (prognoos) Vormsi tuletorn 0 -4 048 -3 883 Pakri tuletorn 0 -1 458 255 Kõpu tuletorn 22 310 36 752 59 082 Tahkuna tuletorn 81 495 1 470 1 600 Ristna tuletorn 20 720 14 203 17 533 Kihnu tuletorn -3 620 2 939 8 429 KOKKU 120 905 49 858 83 016 Rahavoogude prognoosimise eeldused ja analüüsi väljundtulemused Olemasolevalt o matulusid teenivate tuletornide rahavoo gude prognoosimisel on võetud baasaastaks 2016.aasta tulude ja kulude tase, tulude osas on prognoosieeldustena kasutatud tulude alapunktis esitatud eeldusi ning tegevuskulude osas kulude kirjeldamise alapunktis esitat ud eeldusi. Tuletornide rahavoogude prognoosides on tuletornide majandamise osas arvestatud ka 2017. aasta alguseks kogunenud rahaliste vahenditega, mis näiteks Kõpu tuletorni puhul moodustavad olulise osa tuletorni investeeringumaksumusest, kuid teiste tuletorn i de puhul on vastavad summad pigem väiksed, Vormsi tuletorni puhul on algjääk negatiivne ja seda peaks katma järgnevate perioo dide positiivse rahavoo arvelt. Omatulusid kavandavate tuletornide rahavoogude prognoosimisel on võetud aluseks tulude osas tulude alapunktis esitatud eeldused ja kulude (sh turismialased alginvesteeringud) osas kulude kirjeldamise alapunktis esitatud eeldused. Rahavoogude an alüüsi käigus selgus, et turismitegevuse kaudu tekkiva tulemi arvel oleks ajavahemiku 2017-2032 jooksul võimalik püsimärki de investeeringuprogrammis eeldatud vajalik objekti nominaalne remondisumma kokku k oguda nelja tule torni puhul (Kõpu, Ristna, Kihnu, Pakri ) kuuest juba omatulusid teenivast tuletornist ning turismiteenust kavandavate tuletornide puhul kolmes ( Suurupi sihi ülemine, Sõrve, Tallinna sihi alumine) seitsmest tuletornist, kuhu on kavandatud remondiinvesteering . 2026.aastaks, mis oli tuletornide ja tulepaakide renoveerimis progr amm is sihtaastaks, mil võiksid olla investeeringud teostatud, oleks võimalik omatuludest nominaalne remondiinvesteering u summa tagasi teenida viie tu leto rni (Kõpu, Ristna, Suurupi sihi ülemine, Sõrve, Tallinna sihi alumine) puhul. Samas n e lja tuletorni (Vilsandi, Naissaare , Kübassaare , Mehikoorma ) puhul ei kata ks 2026.aasta lõpuks eeldatav turisminduse rahavoog tehtud turismialast alginvesteeringut ning 2032.aasta lõpuks ei kataks eeldatav turisminduse rahavoog tehtud turismialast alginvesteeringut Küba s saare ja Mehikoorma tuletornide puhul . S eejuures on Mehikoorma tuletorni puhul külastu stest saadava müügituluga ebatõenäoline isegi prognoosiperioodi lõpuaastal tegevuskasumi saavutamine, rääkimata turismialase alginvesteeringu katmisest hilisema turisminduse rahavoo arvelt. TULETORNIDE RAHAVOO NING REMONDIINVESTEERINGU KATMISE PROGNOOSITABELID Tabel 15. Tahkuna tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 10 900 11 881 12 950 0 15 386 16 771 18 280 19 926 21 719 23 674 25 804 28 127 30 658 33 417 36 425 39 703 K ulud rendita (€) 10 364 10 882 11 426 0 12 597 13 227 13 888 14 582 15 312 16 077 16 881 17 725 18 611 19 542 20 519 21 545 Tule m (€) 537 999 1 525 0 2 789 3 544 4 392 5 343 6 407 7 596 8 923 10 402 12 047 13 875 15 906 18 158 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 2 137 3 136 4 660 4 660 7 450 10 994 15 386 20 729 27 137 34 733 43 656 54 058 66 105 79 980 95 886 114 044 Remondi- iInvesteering (€) 138 911 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 2% 2% 3% 3% 5% 8% 11% 15% 20% 25% 31% 39% 48% 58% 69% 82% Maksimaalne võimalik I nvesteeringu katmine (€) -136 775 -135 776 -134 251 -134 251 -131 462 -127 917 -123 525 -118 182 -111 775 -104 178 -95 255 -84 853 -72 807 -58 931 -43 026 -24 867 Tabel 16. Kõpu tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 37 100 39 326 41 686 0 46 838 49 648 52 627 55 785 59 132 62 680 66 440 70 427 74 652 79 132 83 880 88 912 K ulud rendita (€) 13 177 13 704 14 252 0 15 415 16 032 16 673 17 340 18 033 18 755 19 505 20 285 21 096 21 940 22 818 23 731 Tule m (€) 23 923 25 622 27 434 0 31 423 33 617 35 954 38 445 41 098 43 925 46 936 50 142 53 556 57 191 61 062 65 182 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 83 005 108 627 136 061 136 061 167 484 201 100 237 054 275 499 316 598 360 523 407 458 457 600 511 156 568 347 629 409 694 591 Remondi- iInvesteering (€) 166 694 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 50% 65% 82% 82% 100% 121% 142% 165% 190% 216% 244% 275% 307% 341% 378% 417% Maksimaalne võimalik investeeringu katmine (€) -83 689 -58 066 -30 633 -30 633 790 34 407 70 361 108 806 149 904 193 829 240 765 290 906 344 462 401 654 462 715 527 897 Tabel 17. Ristna tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 10 900 11 881 12 950 0 15 386 16 771 18 280 19 926 21 719 23 674 25 804 28 127 30 658 33 417 36 425 39 703 K ulud rendita (€) 7 004 7 354 7 721 0 8 513 8 938 9 385 9 855 10 347 10 865 11 408 11 978 12 577 13 206 13 866 14 560 Tulem (€) 3 897 4 527 5 229 0 6 873 7 833 8 895 10 071 11 372 12 809 14 396 16 148 18 081 20 211 22 558 25 143 R ahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 21 430 25 957 31 186 31 186 38 060 45 892 54 787 64 858 76 230 89 039 103 435 119 583 137 664 157 875 180 434 205 577 Remondi- iInvesteering (€) 55 565 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 39% 47% 56% 56% 68% 83% 99% 117% 137% 160% 186% 215% 248% 284% 325% 370% Maksimaalne võimalik i nvesteeringu katmine (€) -34 135 -29 607 -24 378 -24 378 -17 505 -9 672 -777 9 294 20 665 33 474 47 870 64 019 82 100 102 311 124 869 150 012 Tabel 18. P akri tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 0 17 822 19 425 21 174 23 079 25 157 27 421 29 888 32 578 35 510 38 706 42 190 45 987 50 126 54 637 59 555 K ulud rendita (€) 0 12 444 13 066 13 719 14 405 15 126 15 882 16 676 17 510 18 385 19 305 20 270 21 283 22 347 23 465 24 638 K asum (€) 0 5 378 6 359 7 454 8 674 10 031 11 539 13 212 15 069 17 125 19 402 21 920 24 704 27 778 31 172 34 916 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 255 5 633 11 992 19 446 28 120 38 151 49 690 62 902 77 971 95 096 114 498 136 418 161 122 188 900 220 073 254 989 Remondi- iInvesteering (€) 250 000 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 0% 2% 5% 8% 11% 15% 20% 25% 31% 38% 46% 55% 64% 76% 88% 102% M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (€ ) -249 745 -244 367 -238 008 -230 554 -221 880 -211 849 -200 310 -187 098 -172 029 -154 904 -135 502 -113 582 -88 878 -61 100 -29 927 4 989 Tabel 19. Vormsi tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 3 270 3 564 3 885 0 4 616 5 031 5 484 5 978 6 516 7 102 7 741 8 438 9 197 10 025 10 927 11 911 K ulud rendita (€) 2 452 2 574 2 703 0 2 980 3 129 3 286 3 450 3 622 3 803 3 994 4 193 4 403 4 623 4 854 5 097 K asum (€) 818 990 1 182 0 1 636 1 902 2 199 2 528 2 893 3 299 3 748 4 245 4 794 5 402 6 073 6 814 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -3 064 -2 074 -892 -892 743 2 646 4 844 7 372 10 265 13 564 17 312 21 556 26 351 31 753 37 826 44 640 Remondi- iInvesteering (€) 194 476 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -2% -1% 0% 0% 0% 1% 2% 4% 5% 7% 9% 11% 14% 16% 19% 23% M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (€ ) -197 540 -196 550 -195 368 -195 368 -193 732 -191 830 -189 632 -187 104 -184 211 -180 912 -177 164 -172 920 -168 125 -162 723 -156 650 -149 836 Tabel 20. K ihnu tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 14 170 15 445 16 835 18 351 0 21 802 23 765 25 903 28 235 30 776 33 546 36 565 39 855 43 442 47 352 51 614 K ulud rendita (€) 6 620 6 951 7 298 7 663 0 8 449 8 871 9 314 9 780 10 269 10 783 11 322 11 888 12 482 13 106 13 762 Tule m (€) 7 550 8 495 9 537 10 688 0 13 354 14 894 16 589 18 454 20 507 22 763 25 243 27 968 30 960 34 246 37 852 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 15 979 24 474 34 011 44 698 44 698 58 052 72 946 89 535 107 989 128 496 151 258 176 501 204 469 235 429 269 675 307 527 Remondi- iInvesteering (€) 230 215 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 7% 11% 15% 19% 19% 25% 32% 39% 47% 56% 66% 77% 89% 102% 117% 134% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -214 236 -205 741 -196 204 -185 517 -185 517 -172 163 -157 269 -140 680 -122 226 -101 719 -78 957 -53 714 -25 746 5 214 39 460 77 312 Tabel 21. Ruhnu tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 7 000 7 630 8 317 0 9 881 10 770 11 740 12 796 13 948 15 203 16 572 18 063 19 689 21 461 23 392 25 497 K ulud rendita (€) 4 950 5 198 5 457 0 6 017 6 318 6 633 6 965 7 313 7 679 8 063 8 466 8 889 9 334 9 801 10 291 T u le m (€) 2 050 2 433 2 859 0 3 864 4 453 5 106 5 831 6 635 7 524 8 509 9 597 10 799 12 127 13 591 15 207 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) 2 050 4 483 7 342 7 342 11 206 15 659 20 765 26 596 33 231 40 755 49 263 58 860 69 659 81 786 95 378 110 584 Remondi- iInvesteering (€) 222 258 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) 1% 2% 3% 3% 5% 7% 9% 12% 15% 18% 22% 26% 31% 37% 43% 50% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -220 208 -217 776 -214 916 -214 916 -211 052 -206 599 -201 493 -195 662 -189 027 -181 503 -172 995 -163 398 -152 599 -140 472 -126 881 -111 674 Tabel 22. Suurupi tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 36 060 39 305 42 843 46 699 50 902 55 483 60 476 65 919 0 78 318 85 367 93 050 101 425 110 553 120 503 K ulud rendita (€) 14 540 12 214 12 824 13 466 14 139 14 846 15 588 16 367 0 18 045 18 947 19 895 20 889 21 934 23 031 T u le m (€) 21 520 27 092 30 019 33 233 36 763 40 637 44 888 49 552 0 60 273 66 420 73 155 80 535 88 619 97 472 Turismi alginvesteering (€) 30 000 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -30 000 -8 480 18 612 48 630 81 863 118 626 159 263 204 151 253 703 253 703 313 976 380 396 453 551 534 087 622 705 720 177 Remondi- iInvesteering (€) 137 241 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -6% 14% 35% 60% 86% 116% 149% 185% 185% 229% 277% 330% 389% 454% 525% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -145 721 -118 629 -88 611 -55 377 -18 615 22 022 66 911 116 462 116 462 176 735 243 155 316 311 396 846 485 465 582 937 Tabel 23. Sõrve tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 37 142 40 485 44 128 0 52 429 57 147 62 291 67 897 74 007 80 668 87 928 95 842 104 467 113 869 K ulud rendita (€) 14 976 12 580 13 209 0 14 563 15 291 16 056 16 858 17 701 18 586 19 516 20 492 21 516 22 592 T u le m (€) 22 166 27 904 30 919 0 37 866 41 856 46 235 51 038 56 306 62 082 68 412 75 350 82 951 91 277 Turismi alginvesteering (€) 31 074 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -31 074 -8 908 18 996 49 915 49 915 87 781 129 637 175 872 226 910 283 216 345 297 413 710 489 060 572 011 663 288 Remond i - investeering (€) 119 228 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -7% 16% 42% 42% 74% 109% 148% 190% 238% 290% 347% 410% 480% 556% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -128 137 -100 232 -69 313 -69 313 -31 448 10 409 56 643 107 682 163 987 226 069 294 481 369 831 452 783 544 060 Tabel 24. Tallinna tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 39 404 42 950 46 816 51 029 55 622 60 628 66 084 72 032 78 514 85 581 93 283 101 678 K ulud rendita (€) 15 888 13 346 14 013 14 714 15 450 16 222 17 033 17 885 18 779 19 718 20 704 21 740 T u le m (€) 23 515 29 604 32 802 36 315 40 172 44 405 49 050 54 146 59 735 65 862 72 579 79 939 Turismi alginvesteering (€) 33 339 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -33 339 -9 823 19 781 52 583 88 897 129 069 173 474 222 525 276 671 336 406 402 268 474 847 554 786 Remondi-investeering (€) 133 355 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -7% 15% 39% 67% 97% 130% 167% 207% 252% 302% 356% 416% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -143 178 -113 574 -80 772 -44 457 -4 286 40 119 89 170 143 316 203 051 268 914 341 492 421 431 Tabel 25. Virtsu tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 17 737 19 333 21 073 22 970 25 037 27 290 29 747 32 424 35 342 38 523 41 990 45 769 49 888 K ulud rendita (€) 15 426 12 957 13 605 14 286 15 000 15 750 16 537 17 364 18 232 19 144 20 101 21 106 22 162 T u le m (€) 2 311 6 376 7 468 8 684 10 037 11 541 13 209 15 059 17 109 19 379 21 888 24 662 27 726 Turismi alginvesteering (€) 32 186 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -32 186 -29 875 -23 499 -16 031 -7 347 2 690 14 230 27 440 42 499 59 609 78 987 100 875 125 538 153 264 Remondi - investeering (€) 155 370 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -19% -15% -10% -5% 2% 9% 18% 27% 38% 51% 65% 81% 99% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -185 245 -178 869 -171 401 -162 717 -152 680 -141 140 -127 930 -112 871 -95 761 -76 383 -54 495 -29 832 -2 106 Tabel 26. Vilsandi tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 13 911 15 163 16 528 18 016 19 637 21 404 23 331 25 430 27 719 30 214 32 933 35 897 39 128 K ulud rendita (€) 15 426 12 957 13 605 14 286 15 000 15 750 16 537 17 364 18 232 19 144 20 101 21 106 22 162 T u le m (€) -1 514 2 206 2 923 3 730 4 637 5 654 6 793 8 066 9 487 11 070 12 832 14 791 16 966 Turismi alginvesteering (€) 32 186 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -32 186 -33 701 -31 495 -28 572 -24 842 -20 205 -14 551 -7 758 309 9 795 20 865 33 697 48 487 65 454 Remondi - investeering (€) 258 950 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -13% -12% -11% -10% -8% -6% -3% 0% 4% 8% 13% 19% 25% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -292 651 -290 445 -287 522 -283 792 -279 155 -273 501 -266 708 -258 641 -249 155 -238 085 -225 253 -210 463 -193 496 Tabel 27. Naissaare tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 15 201 16 569 18 061 19 686 21 458 23 389 25 494 27 788 30 289 33 015 K ulud rendita (€) 16 856 14 159 14 867 15 610 16 391 17 210 18 071 18 974 19 923 20 919 T u le m (€) -1 655 2 410 3 194 4 076 5 067 6 179 7 423 8 814 10 366 12 096 Turismi alginvesteering (€) 35 769 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -35 769 -37 423 -35 013 -31 819 -27 743 -22 676 -16 498 -9 074 -260 10 106 22 202 Naissaare tuletorni navigatsiooni - investeering (€) 119 228 M aksimaalne võimalik investeeringu katmine (%) -31% -29% -27% -23% -19% -14% -8% 0% 8% 19% M aksimaalne v õimalik investeeringu katmine (€ ) -156 652 -154 241 -151 047 -146 972 -141 905 -135 726 -128 303 -119 489 -109 122 -97 026 Tabel 28. Narva-Jõesuu tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 38 256 41 699 45 452 49 543 54 002 58 862 64 159 69 934 76 228 83 088 90 566 98 717 107 601 K ulud rendita (€) 15 426 12 957 13 605 14 286 15 000 15 750 16 537 17 364 18 232 19 144 20 101 21 106 22 162 T u le m (€) 22 830 28 742 31 847 35 257 39 002 43 112 47 622 52 569 57 995 63 944 70 465 77 611 85 440 Turismi alginvesteering (€) 32 186 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -32 186 -9 356 19 386 51 232 86 489 125 491 168 603 216 225 268 794 326 789 390 733 461 198 538 808 624 248 Tabel 29. Mehikoorma tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 3 547 3 867 4 215 4 594 5 007 5 458 5 949 6 485 7 068 7 705 8 398 9 154 9 978 K ulud rendita (€) 7 163 6 017 6 318 6 633 6 965 7 313 7 679 8 063 8 466 8 889 9 334 9 801 10 291 T u le m (€) -3 615 -2 150 -2 103 -2 040 -1 958 -1 855 -1 730 -1 578 -1 398 -1 185 -936 -647 -313 Turismi alginvesteering (€) 32 186 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -32 186 -35 802 -37 952 -40 055 -42 094 -44 052 -45 908 -47 637 -49 216 -50 613 -51 798 -52 734 -53 381 -53 694 Tabel 30. Kübassaare tuletorn: rahavoo prognoos Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 O matulud (€) 4 637 5 054 5 509 6 005 6 546 7 135 7 777 8 477 9 240 10 071 10 978 11 966 13 043 K ulud rendita (€) 7 163 6 017 6 318 6 633 6 965 7 313 7 679 8 063 8 466 8 889 9 334 9 801 10 291 T u le m (€) -2 526 -962 -808 -628 -420 -179 98 414 774 1 182 1 644 2 165 2 752 Turismi alginvesteering (€) 32 186 Rahaliste vahendite jääk aasta lõpus (€) -32 186 -34 712 -35 674 -36 483 -37 111 -37 531 -37 709 -37 611 -37 198 -36 424 -35 242 -33 599 -31 434 -28 682 Stsenaariumi analüüs, selle eeldused ja väljundtulemused Rahavoogude analüüsi tulemusena ilmnes, et eraldivõetuna on tuletornide remondiinvesteerin g ute omavahenditest katmise võime väga kõrge diferentseeritus e tasemega. Seetõttu on stsenaariumianalüüs koostatud stsenaariumitele, mis võimaldaks id ühtse sse remondi fondi laekuvaid omatulusid kasutada ka selliste objektide remondivajaduste katmiseks, kus omatuludega oleks remondiinvesteeri n gud võimalik katta vaid os aliselt või kus omatulusid üldse ei tekiks. Stsenaariumianalüüsi jaoks koostatud stsenaariumite puhul on eeldatud, et : - moodustatakse eraldi katusorganisatsioon (sihtasutus/üksus ) tuletornide majandamiseks , mill e puhul kogutakse tuletornid e majandamisel saadud vahend id ühisesse remondifondi; - seni kogutud rahaliste vahendite algjääki fond i vahenditena arvesse ei võeta. Kuna tõenäoliselt ei leiaks aset tulu teenivaid tuletorne ühendava katusorganisatsiooni rajamine ning selle raames ehitismälestisteks olevate tuletornide või vastava otsuse korral ka laiemalt püsimärki de remondiks rahalisi vahendeid koguva rahalise fondi rajamine enne 2018.aasta algust, ei ole fondi vahenditena arve s se võetud ka 2017.aastal potentsiaalselt tekkivat objektide majandu stegevuse kasumit. Remondifondi kogutaks tuletornide majandamisest tekkiv kasum alates 2018.aastast ning seda saaks võimalusel kasutada remonditegevuste finantseerimiseks alates 2019.aastast. Eeldatud on, et investeeringuteks remondifondi arvelt oleks võimalik kasutada maksimaalselt 75% vaadeldavale aastale eelnenud aastate kumulatiivsest tegevuskasumist , seega jooksva aasta tulude võimalikku kasutamist remondiinvesteeringuteks eeldatud ei ole . Nende tuletornide puhul, mille osas turismitegevust alles kavandatakse, on eeldatud, et remondifondi ei saa vahendeid paigutada enne, kui turismi alginvesteering ei ole järgnevate aastate tegevustulemi arvel kaetud. Stsenaariumianalüüsis, kus paigutataks tuletornide tegevustulemi kaudu tekkivaid rahalisi vahendeid ühtse juriid i lise kehandi (näiteks sihtasutuse) remondifondi, ei ole rakendatud samal ajal renditasusid, kuna on eeldatud, et renditasude eesmärk on analoogselt remondifondiga investeerimisvahendite kogumine. Analüüsitavaid stsenaariume on kokku 3 , need erinevad omavahel tule nevalt remondifondi vahendite kasutusotstarbest, st kui kitsalt on piiritletud remondifondist finants eeritavad investeeringuobjektid. S tsenaariumi te ajahorisondiks on aastad 2017- 2026 , tulenevalt Veeteede Ameti navigatsioonimärkide investeerimisprogrammi kestusest . Investeeringute teostamise ajaks oleks Veeteede Ameti investeeringuloendis määratletud aeg ning investeeringu maksumus rajaneks samuti Veeteede Ameti investeeringuloendile. Stsenaariumite alusel kirjeldatakse Veeteede Ameti investeeringuprogrammi perioodi (aastate 2017-2026) jooksul remondifondi kasutusvõimalusi investeeringute finantseerimiseks ning vajalikku riigieelarvelist dotatsiooni investeeringuprogrammi kuuluvate objektide finantseerimiseks. Stsenaariumite remondifondi kasutuse rahavoo ja dotatsiooni rahavoo puhul on leitud nii nominaal- kui nüüdispuhasväärtus, nüüdispuhasväärtuse leidmisel on diskontomäärana arvestatud ehitushinna indeksi muutumise näitajat (3,58%). Stsenaarium 1. Remondifondist rahastatavate objektide hulka kuuluvad Veeteede A meti investeeringuloendi ehitismälestisteks olevad tuletornid (13 objekti); Stsenaarium 2. Remondifondist rahastatavate objektide hulka kuuluvad Veeteede Ameti investeeringuloendis olevad tuletornid (40 objekti , investeering planeeritud 37 objektil ); Stsenaarium 3 . Remondifondist rahastatavate objektide hulka kuuluvad kõik Veeteede Ameti investeeringuloendis olevad objektid (138 objekti) . Stsenaa riumianalüüsi väljundtulemused Kui võrrelda stsenaarium i 3 ehk kõige laiemat fondivahendite kasutust teiste vaadeldud stsenaariumitega võrreldava ajahorisondi alusel ehk kuni 2026. aastani , oleks fondivahendite kasutusmäär nii nomimaalselt k ui ka diskon teeritult kõrgeim, kuid ei erineks oluliselt stsenaariumi 2 näitaja te st , võrreldes stsenaarium 1 näitajatega oleks nii stsenaariumi 3 kui 2 oluliselt paremate väljundnäitajatega . Seega – kui tuletornide turismitulu kasutav remondifond rajada, võiks selle vahendite kasutusvaldkond olla kas kõikide tuletornide remondiinvesteeringute finantseerimiseks või isegi veel laiem, kõikide navigatsioonimärkide finantseerimiseks, samas kui ainult ehitismälestistest tuletornide finantseerimiseks oleks fondi rakendamine ebaotstarbekas, kuna valdavalt tekiksid fondi vahendid alles siis, kui ehitismälestistest tuletornide remondiinvesteeringud oleks juba ellu viidud. Tabel 31. Stsenaariumite finantsväljundväärtused Stsenaariumid Stsenaarium 1 Stsenaarium 2 Stsenaarium 3 Fondikasutuse rahavoo nominaalsumma 345 725 1 078 872 1 172 479 Fondikasutuse rahavoo puhasnüüdisväärtus 270 629 827 062 892 678 Dotatsioonivoo nominaalsumma 12 604 750 11 871 603 11 777 996 Dotatsioonivoo puhasnüüdisväärtus 10 469 861 9 913 428 9 847 813 Ilmselgelt oleks ühtse remondifondi loomine näiteks tuletornide remondiinvesteeringute rahastamiseks ehk 2. stsenaari u m i kohaselt efektiivsem ka sellest arendusalternatiivist , kui iga omatulusid teeniv tuletorn kogu ks finantsvahendeid ainult omaenda remondiinvesteeringu rahastamiseks. Planeeritud remondiajal oleks vastavalt rahavoo analüüsile võim alik täies ulatuses omaenese eelnevalt teenitud turismialasest kasumist remondiinvesteering katta ainult Suurupi alumise sihi tuletorni puhul, millise remondiinvesteering oli ajaliselt paigutatud i nvesteerimisprogrammi lõpuossa. Ka sel liste, eeldatavalt suurte omatuludega tuletornide nagu Kõpu, Sõrve ja Tallinna alumise tuletorni puhul ei saaks prognoos i kohaselt remondiinvesteeringuid täielikult omatuludest investeeringuprogrammis planeeritud ajal katta. Nii nagu 1. stsenaariumi puhul , tekiks valdav osa turismialasest tulust tuletornides alles peale seda, kui navigatsiooniinves teering oleks juba ellu viidud. Lisaks ei võimaldaks arendusalternatiiv , kus iga tuletorn finantseeriks oma navigatsiooniinvesteeringut, kaasata väga hea külastuspotentsiaaliga ja samas puuduva navigatsioonialase remondivajadusega Narva-Jõesuu tuletorni vahendeid laiema tuletornide remondialase tegevuse tarbeks ja sedakaud u võimalikku dotatsioonivoogu vähendada. Kokkuvõte ja tähelepanekud Käesoleva uuringu peamiseks järelduseks on soovitus koondada navigatsiooni püsimärkide majandamine ühtse juhtimise alla. Olles analüüsinud erinevaid võimalusi navigatsiooni püsimärkide haldamiseks tulevikuks jõudsime uuringu käigus tõdemusele, et tänases õigusruumis on optimaalseimaks lahenduseks eraldi üksuse loomine Veeteede Ameti juurde, mis võimaldaks suunata atraktiivsete tuletornide külastustest laekuvaid vahendeid otse püsimärkide renoveerimisse kaasrahastamisse. Nimetatud mudel annab võimaluse senilevinud lepingutüübiga seotud kitsaskohtade vältimiseks , mis on seotud mittetulundusühingute poolt rahaliste vahendite akumuleerimise j ätkusuutlikkusega ning ebapiisava rahalise panusega navigatsiooni püsimärkide renoveerimisse. Külastajatele avatud tuletornide majandamise koondamine ühtse juhtimise alla aitab konsultandi hinnangul maksimeerida mitte-eelarvelisi rahalisi vahendeid ning võimaldab kõige efektiivsemalt panustada tuletornide turismipotentsiaali väljaarendamisse. Nimetatud muutuse ellurake ndamisel Veeteede Ameti haldusalas on kõige olulisemaks lähtekohaks kehtiv Riigivaraseadus, mis seab küllaltki selged piirid sobivaima organisatoorse mudeli valikul. Arvestades võimalike muutustega seadusandluses ei eelista konsultant siinkohal ühte juriidil ist vormi teisele, kinnitades kokkuvõtteks , et läbiviidud uuringu alusel o n põhjust olla optimistlik väljapakutud haldamismudeli majandusliku otstarbekuse osas. Omaette valikukohaks on küsimus, kuidas edaspidi investeerida külastustest laekuvaid mitte-eelarvelisi vahendeid ning kas nimetatud vahendeid tuleks kasutada ka turismipotentsiaali mitteomavate tuletornide ja teiste püsimärkide renoveerimiseks. Vastus nimetatud küsimusele sõltub Veeteede Ameti poolt ellu rakendatavast investeerimisplaanist , mis on eeldatavalt kooskõlas Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm iga. Käesolev uuring on selles kontekstis analüüsinud eeskätt võimalusi turi s mi potentsiaali ärakasutamise osas, andes otsustusaluse investeeringute teostamiseks turismipotentsiaali omavate tuletornide külastajatele avamiseks . Käesolev uuring näitab kokkuvõtvalt , et olemasoleva rahastuse säilimisel pole tagatud uuringu objekti ks oleva te Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm iga hõlmatud tuletornide säilimine kultuuriväärtuste ja toimivate navigatsioonimärkidena. R ahaliste vahendite puudujääki pole ka võimalik asendada külastustest laekuv a rahavooga, mistõttu riigieelarvelise finantseerimise oluline kasv navigatsiooni püsimärkide renoveerimisse on vältimatult vaja l ik. Tabel 32. Stsenaarium 1. Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Remondifondi vahendite jääk aasta lõpu seisuga investeeringuteta 0 47 454 119 008 186 164 324 070 487 193 716 733 973 503 1 266 042 1 535 101 Kasutatav remondifondi summa 0 0 0 89 256 0 119 228 0 0 0 137 241 Remondifondi jääk aasta lõpus 0 47 454 119 008 96 908 234 814 278 708 508 249 765 019 1 057 557 1 189 375 Investeeringud ehitismälestistest tuletornidesse vastavalt VTA täisinvesteerimisplaanile 1 130 000 362 530 0 911 258 0 119 228 0 0 0 137 241 Vajalik riigieelarveline dotatsioon: ehitusmälestistest tuletornide remont 1 130 000 362 530 0 822 002 0 0 0 0 0 0 Vajalik riigieelarveline dotatsioon: kõikide tuletornide investeeringud 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 188 728 1 341 002 1 049 209 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 132 236 Remondifondi kasutuse osakaal ehitismälestistest tuletornide investeeringutest 0,00% 0,00% 9,79% 100,00% 100,00% Dotatsiooni osakaal ehitismälestistest tuletornide investeeringutest 100,00% 100,00% 90,21% 0,00% 0,00% Remondifondi vahendite kasutuse osakaal tuletornide investeeringutest 0,00% 0,00% 0,00% 6,98% 0,00% 10,20% 0,00% 0,00% 0,00% 10,81% Remondifondi vahendite kasutuse nominaalsumma 345 725 Remondifondi vahendite kasutuse summa nüüdispuhasväärtus 270 629 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni nominaalsumma 12 604 750 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni summa nüüdispuhasväärtus 10 469 861 Tabel 33. Stsenaarium 2 . Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Remondifondi vahendite jääk aasta lõpu seisuga investeeringuteta 0 47 454 119 008 186 164 324 070 487 193 716 733 973 503 1 266 042 1 535 101 Kasutatav remondifondi summa 0 0 35 590 62 563 66 008 119 931 152 325 217 460 239 719 185 275 Remondifondi jääk aasta lõpus 0 47 454 83 418 88 011 159 908 203 100 280 315 319 625 372 445 456 229 Investeeringud tuletornidesse vastavalt VTA täisinvesteerimisplaanile 1 280 000 1 009 905 386 238 1 133 517 805 754 357 684 308 742 217 460 331 244 185 275 Vajalik riigieelarveline dotatsioon: tuletornide investeeringud 1 280 000 1 009 905 350 648 1 070 954 739 746 237 753 156 417 0 91 525 0 Vajalik riigieelarveline dotatsioon: kõikide püsimärki de investeeringud 1 280 000 1 372 435 1 284 054 1 215 421 1 274 994 1 048 507 1 206 139 1 100 094 1 005 756 1 084 202 Remondifondi kasutuse osakaal tuletornide investeeringutest 0,00% 0,00% 9,21% 5,52% 8,19% 33,53% 49,34% 100,00% 72,37% 100,00% Dotatsiooni osakaal tuletornide investeeringutest 100,00% 100,00% 90,79% 94,48% 91,81% 66,47% 50,66% 0,00% 27,63% 0,00% Remondifondi kasutuse osakaal püsimärki de investeeringutest 0,00% 0,00% 2,70% 4,90% 4,92% 10,26% 11,21% 16,50% 19,25% 14,59% Remondifondi vahendite kasutuse nominaalsumma 1 078 872 Remondifondi vahendite kasutuse summa nüüdispuhasväärtus 827 062 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni nominaalsumma 11 871 603 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni summa nüüdispuhasväärtus 9 913 428 Tabel 34. Stsenaarium 3. Aasta 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Remondifondi vahendite jääk aasta lõpu seisuga investeeringuteta 0 47 454 119 008 186 164 324 070 487 193 716 733 973 503 1 266 042 1 535 101 Kasutatav remondifondi summa 0 0 35 590 62 563 66 008 119 931 152 325 210 237 245 136 280 688 Remondifondi jääk aasta lõpus 0 47 454 83 418 88 011 159 908 203 100 280 315 326 849 374 251 362 622 Investeeringud kõikidesse püsimärki desse vastavalt VTA täisinvesteerimisplaanile 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 Vajalik riigieelarveline dotatsioon: kõikide püsimärki de investeeringud 1 280 000 1 372 435 1 284 054 1 215 421 1 274 994 1 048 507 1 206 139 1 107 318 1 000 339 988 789 Remondifondivahendite kasutuse osakaal eelarveaasta meremärgiinvesteeringute summast 0,00% 0,00% 2,70% 4,90% 4,92% 10,26% 11,21% 15,96% 19,68% 22,11% Dotatsiooni osakaal eelarveaasta meremärgiinvesteeringute summast 100,00% 100,00% 97,30% 95,10% 95,08% 89,74% 88,79% 84,04% 80,32% 77,89% Remondifondi vahendite kasutuse nominaalsumma 1 1 72 479 Remondifondi vahendite kasutuse summa nüüdispuhasväärtus 8 92 6 78 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni nominaalsumma 11 7 77 99 6 VTA täisinvesteeringuprogrammi dotatsiooni summa nüüdispuhasväärtus 9 8 4 7 81 3