Eesti Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekavade kooskõlastamiseks esitamine

left 431800 0 0 Rene Arikas Veeteede Amet Valge 4 27 .04. 2017 nr 11-9/ 923 11413 Tallinn Eesti Mereakadeemia rakenduskõrgharidusõppe õppekavade „Laevajuhtimine“ ja „Laevamehaanika“ täiendatud materjalide kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetud härra Arikas Tallinna Tehnikaülikool esitas 3. aprillil 2017 Veeteede Ametile kooskõlastamiseks rakenduskõrgharidusõppe õppekavad „Laevajuhtimine“ ja „Laevameh aanika“ koos lisamaterjalidega. Veeteede Ameti ja Eesti Mereakadeemia esindajad kohtusid sel nädalal ja Veeteede Amet palus saadetud materjale täiendada. Kohtumisel esitatud ettepanekutest lähtuvalt on sisse viidud täpsustused ja parandused, edastan täiendatud materjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jakob Kübarsepp õ p peprorektor Lisa d : Lisa 1 . Õppekava „Laevajuhtimine“ Lisa 2 . Seletuskiri õppekava „Laevajuhtimine“ juurde 62230 8563610 Laura Mere 620 3492 [email protected] 0 0 Laura Mere 620 3492 [email protected] Lisa 3 . Õppekava „Laevajuhtimine“ õppeainete loend Lisa 4 . Õppekava „Laevamehaanika“ Lisa 5 . Seletuskiri õppekava „Laevamehaanika“ juurde Lisa 6 . Õppekava „Laevamehaanika“ õppeainete loend Lisa 1 OTSUS Tallinn [kuupäev] nr [nr] Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekava VDLR14 uue versiooni kinnitamine Tuginedes TTÜ põhikirja § 10 lg 1 punktile 7 nõukogu OTSUSTAB: 1. Kinnitada Eesti Mereakadeemia laevajuhtimise rakenduskõrgharidusõppe õppekava uus versioon VDLR14/17 (lisatud). 2. Õppekava versioon VDLR14/17 rakendub 2017/2018. õppeaastast. 3. Otsus jõustub allakirjutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aaviksoo rektor Kai Aviksoo nõukogu sekretär  Lisa 1 KINNITATUD TTÜ nõukogu [kuupäev] otsusega nr [nr] ÕPPEKAVA VDLR14 VERSIOON VDLR14/17 Õppekava nimetus Laevajuhtimine Õppekava nimetus inglise Navigation keeles Kõrgharidustaseme õpe rakenduskõrgharidusõpe Versioon kehtib alates 2017/2018 Õppekava maht (EAP) 240 Õppe nominaalkestus 8 semestrit Õppekavagrupp Transporditeenused Õppekava kood EHISes 126802 Õppekava peaeriala (või Peaeriala: Laevajuhtimine erialad) ja nende maht (EAP Üldõpe 24/6 kohustuslik/valik) Põhiõpe 30/18 Eriõpe / peaeriala 162/0 Õppekava eesmärgid Valmistada ette rahvusvahelistele kompetentsinõuetele vastavaid laiapõhjaliste teadmiste ja oskustega laevajuhte. Õppekava läbinul on valmidus töötamiseks laeva vahitüürimehena, vanemtüürimehena ja kaptenina ning eeldused õpingute jätkamiseks magistriõppes merenduse või muudel tehnilistel erialadel. Õppekava on kooskõlas STCW 78, koos muudatustega koodeksi A-osa peatüki II jaotiste A-II/1, A-II/2 , peatüki IV jaotise A- IV/2, peatüki VI jaotiste A-VI/1, A-VI/2, A-VI/3, A-VI/4 ning IMO mudelkursustele 7.01 ja 7.03 ja Vabariigi Valitsuse määrus 20.06.2013 nr 96 „Laevapere liikme koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ nõuetele. Õppekava õpiväljundid Õppekava lõpetanu: - valdab erialaseid teadmisi ja oskusi vastavalt STCW 78, koos muudatustega kehtestatud nõuetele ning on võimeline juhtima laeva ekspluatatsiooni tasandil; - on valmis nii iseseisvaks tööks kui tööks meeskonnas ning oskab suhelda erialases eesti ja inglise keeles, valdab selleks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; - on võimeline pärast seadusega nõutava meresõidustaaži läbimist võtma kogu vastutuse laeva, lasti, reisijate ja laevapere eest juhtimistasandil; - tunneb töökeskkonna ohutuse nõudeid ja oskab luua ohutut töökeskkonda ning organiseerida laevapere tegevust erinevates ohu- ja avariiolukordades; - oskab planeerida ja kontrollida lastioperatsioone tagamaks laeva ja lastide ohutust; - tunneb valdkondade vahelisi interdistsiplinaarseid seoseid ning teab eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; - on võimeline hindama enda ja oma meeskonna täiendusõppe vajadust ning jätkama õpinguid magistriõppes ja on motiveeritud erialaseks enesetäiendamiseks. Lõpetamisel saadud diplomi Rakenduskõrghariduse diplom  2 või akadeemilis(t)e kraadi(de) nimetused Õppekava ülesehituse Peaeriala: Laevajuhtimine lühikirjeldus Üldõppe moodul 24/6 Põhiõppe moodul 30/18 Lasti käsitlus ja kommertsekspluatatsioon 12/0 Lõpueksam 6/0 Laeva haldamine 27/0 Laeva juhtimine ja navigatsioon 81/0 Praktika moodul 36/0 ÕPPEKAVA MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID Mooduli nimetus: Üldõppe moodul Maht: 24/6 EAP Eesmärgid Luua eeldused eriala mõistmiseks ja printsiipide omandamiseks, arendada loogilist ja struktureeritud mõtlemist. Selgitada üliõpilastele infotehnoloogia toimimispõhimõtteid ja kujundada eeldused tänapäevaste laevajuhtimise seadmete kasutamiseks arvestades IT interaktiivse kasutuse, infoturbe, õiguslike ja eetiliste põhimõtetega. Anda alusteadmised tõenäosusteooria, lineaaralgebra ja matemaatilise analüüsi alalt ning õpetada neid seostama erialaste ülesannetega. Kujundada arusaam nii elus kui ka eluta looduse toimimisest. Õpiväljundid - saab aru elus ja eluta looduse toimimise põhilistest seaduspäradest, oskab kasutada füüsikalisi suurusi, ühikuid. - valdab vektoralgebrat, tunneb lineaarseid võrrandisüsteeme, ühe ja vajadusel mitme muutujaga funktsioonide diferentsiaal- ja integraalarvutuse põhitermineid, nende omadusi ja lihtsamaid rakendusi, erialaste probleemide lahendamiseks vajalikke astmeridu, teab tõenäosusteooria põhitermineid, tunneb matemaatilise statistika põhitermineid - on omandanud arvutikasutamise baasoskused ning mõistab küberturvalisuse ja -eetika põhimõtted - teab inimorganismi füüsilise arendamise põhimõtteid ja oskab oma teadmisi ka praktikas rakendada - oskab erialaselt väljenduda nii eesti kui vene keeles. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VAY0770 Loodusteadused 6 K VAY0790 Kõrgem matemaatika II 3 K VAY0800 IT alused 6 K VAY0810 Kõrgem matemaatika I 6 K VAY0860 Ujumine 3 K VAY1080 Eesti keel 6 V VAY1090 Vene keel 6 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 24 EAP Valikaineid valida vähemalt: 6 EAP Mooduli nimetus: Põhiõppe moodul Maht: 30/18 EAP Eesmärgid Õpetada põhitõdesid elektrimõõtmistest ja elektroonikast, alalis- ja vahelduvvoolu teooriast, elektrilistest ning magnetilistest nähtustest. Anda teadmised soojusega seotud nähtustest ja nende rakendamisest soojusmootorites, pideva keskkonna  3 füüsikast, laeva käikuvusest ning ülevaade laevamehhanismidest ja süsteemidest, nende tööpõhimõtetest, ehitusest ning elektrimasinate ehitusest ja ekspluatatsiooni põhinõuetest. Õpetada põhilisi merekaubavoogusid ja lastide transpordikarakteristikuid ning logistilise tarneahelaga seotud teadmisi. Õpiväljundid - tunneb logistikasüsteemi ning tootmis-, hanke,- jaotus,-lao,- transpordi-, ja kaubanduslogistika funktsioone; - teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone; - oskab joonestada lihtsaid ruumilisi kujutisi, erinevate tasandiliste kujundite ja geomeetriliste kehade projektsioone - koostab lihtsamaid elektriahelaid, mõõdab elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi, kasutab selleks elektrimõõteriistu, aparaate ja seadiseid - teab laevamehhanismide liigitust, otstarvet ja nende omavahelisi funktsionaalseid seoseid, teab erinevat tüüpi elektrimasinate ehitust ja tööpõhimõtet - omab ülevaadet tehnilise mõtteviisi alustest ja oskab neid seostada eriala probleemidega - selgitab valitud eriala seoseid ühiskonnaelu üldise korraldusega, ning teab nende vastastikuseid mõjusid; - oskab teha meeskonnatööd, luua toimiva meeskonna ja juhtida meeskonda, tegutseda kõrge riskiteguriga multikultuurses keskkonnas; - omab ülevaadet rahvusvahelise mereõiguse põhialustest ning tunneb ja oskab kasutada peamisi merendusvaldkonna rahvusvahelisi konventsioone; Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V TMJ0130 Ettevõtluse alused 3 V VAA0050 Rakendusmehaanika 6 V VAA0240 Elektrotehnika ja elektroonika 6 K VAA0320 Metallide tehnoloogia, materjalid 3 V VAA0380 Kujutav geomeetria ja tehniline joonestamine 3 K VAA0420 Arvutigraafika 6 V VAY0890 Teadustöö alused 3 V VAY0910 Organisatsioonikäitumine ja avalikud suhted 6 V VAY1040 Meresõidu traditsioonid ja eetika 6 V VAY1050 Õiguse ja maksunduse alused 6 V VLK0010 Soojustehnika 3 V VLL1190 Merendusalased konventsioonid 3 K VLM0520 Laeva elektriseadmed, jõuseadmed ja abimehhanismid 6 K VMS0500 Baaslogistika 6 K VMS0690 Mereõigus 6 K VMV0100 Hüdromehaanika 3 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 30 EAP Valikaineid valida vähemalt: 18 EAP Mooduli nimetus: Laeva haldamine Maht: 27/0 EAP Eesmärgid - Anda teadmised ja pädevused tööks erinevat tüüpi laevadel, mis on nõutavad STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki V sektsioonide A- V/2 kohaselt, - Läbi viia baasväljaõpe teadmiste ja oskuste omandamiseks elu  4 säilitamiseks merel ekstreemsetes tingimustes vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki VI sektsiooni A-VI/1 (Tabel A-VI/1-4) nõuetele - Anda oskused ja pädevused meditsiinilise esmaabi ja haige hoolduse valdkonnas vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki VI sektsioonide A-VI/1 (Tabel A-VI/1-3), A-VI/4 (Tabelid A-VI/4-1 ja A-VI/4-2) nõuetele - Anda teadmised tuleohutusest ja tuletõrjest vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki VI sektsiooni A-VI/1 (Tabel A-VI/1-2) nõuetele - Anda põhjalikud teadmised, laeva ehitusest, laeva teooriast sh püstuvusest ja uppumatusest, merekeskkonna kaitsest ja töökeskkonna ohutuses, sillatöö juhtimisest, arvutigraafikast ja CAD-projekteerimise alustest, rahvusvahelisest mereõigusest - Anda praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised ohutuse ja turvalisuse tagamiseks vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki VI sektsiooniA-VI/5 ja A-VI/6 (Tabelid A-VI/6-1 ja A-VI/6-2) nõuetele ja SOLAS 78, koos muudatustega Koodeksi A osa peatükkides IX, XI-1 ja XI-2 ning ISM Koodeksis; ISPS Koodeksis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 725/2004 ja nr 336/2006 - Anda praktilised oskused ja pädevus päästeparvede, päästepaatide, valvepaatide ja kiirvalvepaatide kasutamises vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki VI sektsiooni A-VI/2 (Tabelid A-VI/2-1 ja A- VI/2-2) nõuetele. Õpiväljundid - oskab koostada 2D jooniseid ja 3D mudeleid ning oskab jooniste põhjal lugeda tehnilist informatsiooni objektide pindade ja mahtude kohta sh raskuskeskmed, inertsimomendid - omab ülevaadet sillatöö korraldamisest ja võimalikest tekkivatest probleemidest ning oskab leida sobivaid meetodeid probleemide lahendamiseks - tunneb laeva ehitust ja laevateooriat, oskab määrata ja kasutada laeva hüdrostaatilisi andmeid, arvutada püstuvust, kreeni ja trimmi ning laeva püstuvuse ja laevakere pingete seisundit - omab süsteemset ülevaadet Eesti merendusalasest seadusandlusest ja selle iseärasustest; oskab analüüsida arbitraaži ja kohtu laevandusalaseid kaasuseid ning teha neist järeldusi. - oskab anda esmaabi laevas ette tulevate traumade ja vigastuste korral vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A osa peatüki VI sektsiooni A- VI/1-3 sätestatud mahus; oskab hooldada ja põetada haigeid ja vigastatuid STCW- 78, koos muudatustega Koodeksi A osa peatüki VI sektsiooni A-VI/4-1 ja A-VI/4-2 sätestatud ulatuses, oskab kasutada raadio teel saadavaid konsultatsioone meditsiiniküsimustes - tunneb erinevaid laevade seadmeid sh tunneb laevades kasutatavaid signaliseerimise vahendeid ja teab ohutustehnikat nendega töötamisel - tunneb enesepääste ja elu säilitamise võtteid ekstreemsetes oludes merel, oskab tagada laeva tuleohutust - teab ISM ja ISPS Koodeksi elemente, ohutuse ja turvalisuse tagamise organisatsioonilisi meetmeid, SMS-i põhimõtteid, nõudeid SMS-ile ja SMS-i praktilist rakendamist. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1110 Esmaabi ja hooldus 3 K VLL1120 Ohutusalane koolitus 3 K VLL1180 Laeva hooldus ja ekspluatatsioon 3 K VLL1230 Laevateooria ja -püstuvus 6 K  5 VLL1360 Laevade ehitus ja hoolduse praktika 6 K VLL1390 STCW lisakursused laevajuhtidele 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 27 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Laeva juhtimine ja navigatsioon Maht: 81/0 EAP Eesmärgid :- Anda teadmised, praktilised oskused ja pädevused laeva juhtimises ekspluatatsiooni ja juhtimise tasandil, mis on nõutavad STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki II sektsioonide A-II/1, A-II/2 kohaselt, mis võimaldavad täita vahitüürimehe kohustusi piiramatu kogumahutavusega ja piiramatu sõidupiirkonnaga laevadel ning pärast seadusega nõutava praktilise meresõidustaaži omandamist võimaldavad täita piiranguteta vanemtüürimehe ja kapteni kohustusi laevadel. - Anda teadmised merel toimivatest meteoroloogilistest protsessidest ja ilma prognoosimisest - Anda teadmised ja oskused elektronkaartide kasutamises - Anda praktilised oskused radari ja ARPA kasutamises laevakokkupõrgete vältimisel vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki II sektsiooni A-II/2 (Tabel A-II/2) nõuetele - Anda teadmised ja pädevused mereside alal, mis on nõutavad STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki IV sektsiooni A-IV/2 kohaselt. Õpiväljundid - valdab sõnas ja kirjas erialast inglise keelt sh loeb ja mõistab kommerts- ja juriidilisi dokumente ning the IMO Standard Marine Communication Phrases (IMO SMCP) - oskab manööverdada eri tüüpi laevadega erinevates olukordades ja hoida laeva ettenähtud teekonnal, oskab silduda, panna laeva ankrusse - teab laeva juhtimise põhimõtteid igasugustes tingimustes, tunneb ja järgib vahiteenistuse põhimõtteid, - teab põhjalikult ja oskab kasutada laevakokkupõrgete vältimise reegleid (International Regulations for Preventing Collisions at Sea, 1972, as amended) - tunneb põhjalikult navigatsiooni teooriat , soovitavaid laevateid, planeerib teekonda ning oskab kasutada kõiki navigatsioonilisi kohamääramis-meetodeid - oskab kasutada ja tunneb elektronkaarte ning integreeritud sillasüsteeme - tunneb ja kasutab kõiki laevajuhtimise tehnilisi vahendeid, oskab häälestada ja kasutada kõiki elektroonilisi laevajuhtimis-seadmeid - tunneb ja kasutab meresõiduastronoomia vahendeid ning võtteid - teab hüdrometeoroloogia ja ilmaennustuse aluseid, kasutab neid reisi planeerimisel - oskab radarit ja ARPA-t kasutades vältida laeva kokkupõrkeid - oskab kasutada meresidevahendeid ning ülemaailmset merehäda ja ohutuse raadiosüsteemi (GMDSS) - tunneb laeva jäätmekäitlust ja õlireostuse vältimise ja reostuse likvideerimise meetodeid, oskab koostada sellekohaseid nõutavaid plaane. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL0520 Merealane inglise keel L II 3 K VLL0540 Merealane inglise keel L IV 3 K VLL1130 Elektronkaardi kasutamine 3 K VLL1170 Merealane inglise keel L I 6 K VLL1210 Meresõidu astronoomia II 3 K VLL1220 Deviatsiooniteooria 3 K  6 VLL1240 Meresõidu astronoomia I 6 K VLL1290 Elektroonilised laevajuhtimise seadmed 3 K VLL1320 Vahiteenistus ja meresaaste vältimine 3 K VLL1330 Vahiteenistus ja meresõiduohutus I 6 K VLL1340 Vahiteenistus ja meresõiduohutus II 9 K VLL1370 Navigatsioon I 6 K VLL1400 Integreeritud silla- ja navigatsioonisüsteemid 3 K VLL1410 Mereside (GMDSS raadioside operaatori (GOC) kursus) 6 K VLL1430 Laeva juhtimine I 6 K VLL1440 Merealane inglise keel L III 6 K VMV0610 Hüdrometeoroloogia 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 81 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Lasti käsitlus ja kommertsekspluatatsioon Maht: 12/0 EAP Eesmärgid Anda teadmised laeva kommertstegevusest ja pädevus töötamiseks merendusklastri kaldatalituste erinevates osistes, õpetada planeerima ja kontrollima lastioperatsioone tagamaks laeva ja lastide ohutuse, tutvustada ohtlike lastide käsitlemist ja vastavaid nõudeid. Õpiväljundid - oskab planeerida ja kontrollida lastioperatsioone ning tagada lasti säilivust mereveol - teab ohtlike lastide käsitlemise nõudeid (IMDG Code, IMSBC Code, MARPOL 73/78 Annexes III and V) jm asjakohast teavet - tunneb meretranspordi kommertsekspluatatsiooniga seonduvaid põhialuseid rahvusvahelisel tasandil ja oskab neid rakendada praktikas. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1300 Lasti käsitlus 6 K VMS0680 Laevade kommertsekspluatatsioon 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 12 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Lõpueksam Maht: 6/0 EAP Eesmärgid Kinnistada õppekava läbimisel omandatud teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ning hinnata lõpetajate pädevust ja valmisolekut tööturule sisenemiseks tüürimehena piiramatu kogumahutavusega ja piiramatu sõidupiirkonnaga laeval. Õpiväljundid - omab süsteemiseid teadmisi navigatsioonist ning oskab arvestada ja registreerida navigatsioonikaardil laeva teekonda arvestades kõiki väliseid tingimusi - oskab häälestada ja kasutada elektroonilisi laevajuhtimisseadmeid - omab süsteemset ülevaadet laeva juhtimise teoreetilistest alustest, laevaoperatsioonidest ja vahiteenistuse põhimõtetest, rakendab teadmisi erinevates olukordades - valdab suhtlemistasandil erialast inglise keelt.  7 Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1420 Laevajuhi lõpueksam 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 6 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Praktika moodul Maht: 36/0 EAP Eesmärgid Anda praktilistes tingimustes laeval oskused ja pädevused vahimadruse kohustuse täitmiseks sh vahiteenistuse korraldamist nii merel kui sadamates. Omandada oskus läbi viia navigatsioonilisi töid kõiki olemasolevaid navigatsioonivahendeid kasutades ;- lastitöötlust; laeva hooldust ja õppida sotsiaalseid suhteid laevaperes Õpiväljundid on pädev pidama navigatsioonivahti vahimadrusena, omandab praktikalaeva haalamisprotseduure ja päästevahendeid, nende otstarvet ja kasutamist - diplomieelsel praktikal tuleb omandada kogemused vahiohvitseri kohustustest sõiduvahis, ankrus ja sadamas; teab ja rakendab teadmisi laeva ja selle seadmete ning süsteemide ehitustest ja toimimistest; lasti käitlemise alustest ja protseduuridest avariiolukordades. - tunneb põhjalikult navigatsiooni teooriat , soovitavaid laevateid, planeerib teekonda ning oskab kasutada kõiki navigatsioonilisi kohamääramis-meetodeid. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL0070 Radarnavigatsioon ja automaatikaseadme (ARPA) 3 K kasutamine VLL0450 Meresõidupraktika I 12 K VLL1200 Meresõidupraktika II 3 K VLL1280 Laeva juhtimine ja manööverdamise praktika 9 K VLL1350 Simulaatortreening LI 6 K VLL1380 Navigatsioon II 3 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 36 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP  Seletuskiri õppekava „Laevajuhtimine“ muutmiseks Koostanud: Jarmo Kõster Kuupäev: 26.04.2017 1) Õppekava vajalikkuse põhjendus lõpetajate tööturul rakendatavust ja edasiõppe võimalusi silmas pidades (õppekava ajakohasus, õppeainete omavahelise sidususe tagamine, kooskõla tööturu ning ühiskondlike arengute ja vajadustega, andmete olemasolul vajadus lõpetajate järele) Õppekava koostamise aluseks on meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioon STCW 1978 (edaspidi STCW konventsioon), koos muudatustega, STCW konventsiooni nõuete rakendamist toetavad Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) poolt välja töötatud mudelkursused, Vabariigi Valitsuse määrus 20.06.2013 nr 96 „Laevapere liikme koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“ (edaspidi VV määrus nr.96) ja meresõiduohutuse seadus. STCW konventsiooni ja meresõiduohutuse seaduse nõuete kohaselt on õppe läbiviimise aluseks sõltumatu auditeerimisorganisatsiooni poolt auditeeritud ja sertifitseeritud ISO 9001 standardi nõuetele vastav kvaliteedijuhtimissüsteem ja Veeteede Ameti väljastatud tegevusluba. Õppekava muudatused tuleb igakordselt esitada kooskõlastamiseks Veeteede Ametile. Veeteede Amet hindab kas õppekava vastab rahvusvaheliste õigusaktide nõuetele. Samuti tuleb esitada Veeteede Ametisse erialaõppejõudude kvalifikatsioonidokumendid. Nõuded erialaõppejõudude kvalifikatsioonile on sätestatud VV määruses nr 96. IMO mudelkursuste järgimine õppekavas tagab õppeainete sidususe. Eesti Mereakadeemia on ainus merendusalast sh laevajuhtimise rakenduskõrgharidust andev õppeasutus Eestis. Laevajuhtimise õppekava eesmärk on ette valmistada kõrgharidusega STCW konventsiooni nõuetele vastavaid 500-se ja suurema kogumahutavusega laeva vahitüürimehi, andes neile selleks vastava teoreetilise väljaõppe, mille maht ja sisu lubavad neil pärast nõutavate töökogemuste omandamist töötada ka vanemtüürimehe ning piiramatu kogumahutavusega laevakapteni ametikohtadel. Õppekava lõpetamisel saadav lõpudiplom annab õiguse töötada üle kogu maailma või jätkata õpinguid magistriõppes merega seotud või muudel tehnilistel erialadel. Õppekava on tööturu vajadusi ja majanduse arenguid silmas pidades aktuaalne ja oluline. BIMCO13 uuringu kohaselt on laevaohvitseride defitsiit maailmas 2020 a. kuni 92000 ohvitseri ja 2025 aastal kuni 147500 ohvitseri. Tööandjatelt sh meremeeste välislaevadele töövahendusega tegelevatelt Eesti firmadelt laekunud tagasiside näitab, et neil ei jätku vabade ametikohtade täitmiseks piisavalt laevajuhte. Merendussektori tööjõuvajaduse uuringu (2015)2 kohaselt on erialaspetsialistide järgi tööturul vajadus olemas, lõpetajate tööhõive on kõrge, ning statistika kohaselt (2014)3 teenivad Eesti Mereakadeemia lõpetajad Eesti kõrgkoolide lõpetajatest kõige kõrgemat keskmist töötasu (nii kõrghariduse I kui II astmel). 1 BIMCO http://www.ics-shipping.org/docs/default-source/resources/safety-security-and-operations/manpower- report-2015-executive-summary.pdf?sfvrsn=16 2 Merendussektori tööjõuvajaduse uuring (2015) http://www.praxis.ee/tood/merendussektori-toojouvajaduse- uuring/ 3 Eesti Statistikaamet (2014) https://statistikaamet.wordpress.com/2014/10/10/kutse-ja-korghariduse-omandanute- edukus-tooturul-kasvab/ Vastavalt Praxise poolt läbi viidud tööjõuvajaduse uuringule (2015), on Eesti merendussektori ettevõtetel vajadus 2025 aastani 625-930 uut merendusharidusega töötajat, neist laevajuhte on juurde vaja vähemalt 125. 2) Õppekava võrdlus sarnaste õppekavadega Eestis ja rahvusvaheliselt Laevajuhtimise õppekava on ainuke vastava kvalifikatsiooniga kõrgharidust võimaldav õppekava Eestis. Kõrgharidustasemel vastavat eriala Eestis mujal ei õpetata. Laevajuhtimise õppekava raames tehakse tihedalt koostööd Eesti Merekooliga, alates 2010 aastast tehakse regulaarset koostööd Kuressaare väikelaevaehituse õppekava erialaainete osas. Alates 2011 aastast tehakse koostööd Kaitseväe Ühendatud Õppeasutusega mereväe kadettide erialaõppe osas. Koostööd tehakse ka erinevate, samade nõuete alusel õpetavate kõrgkoolidega maailmas, et mõista ja õppida, kuidas nemad on rakendanud rahvusvahelisi nõudeid laevajuhtimise erialal. Nii on koostööpartnerid kellega toimub õppejõudude ja töötajate vahetus programmi Erasmus raames lähinaabrite juures näiteks: Lätist Latvian Maritime Academy „Professional Training Programme of Deck Officer“; Leedust Klaipeda University „Naval Architecture“ ; Soomest Kymenlaakso University of Applied Sciences „Marine Technology (Master Mariner)“ ja Rootsist Chalmers University of Technology „Naval Architecture“; ja kaugemalt näiteks: Hispaaniast Cadiz University „Maritime Navigation“ ja Türgist Karadeniz Technical University „Naval Architecture and Marine Engineering“. 3) Ülevaade, kuidas on õppekavas tagatud õppekava statuudi § 4 lg 4 nõuded: Nõue Õppeaine(d) Selgitus, märkus Ainevaldkondade õpiväljundid: 1) sotsiaal- ja VAY1040 Kinnitused 28.11.2016 K. humanitaarteadused Meresõidu traditsioonid ja eetika, Joamets, E. Kolbre. VLL1190 Merendusalased konventsioonid, VMS0690 Mereõigus VAY0910 Organisatsioonikäitumine ja avalikud suhted 2) loodusteadused VAY0770 Loodusteadused Kinnitanud T. Tamm 5.01.2017 3) matemaatika VAY0810 Kõrgem matemaatika I Vastavuse kinnitanud T. Tamm 6EAP, VAY0790 Kõrgem 5.01.2017 matemaatika II 3EAP Lisaks VLL1230 Laevateooria ja püstuvus 4) info- ja VAY0800 Informaatika 6EAP, Vastavuse kinnitanud K. kommunikatsiooniteh Rebane 22.11.2016 noloogia 5) ettevõtlus TMJ0130 Ettevõtluse alused Tutvustakse ettevõtluse põhimõisteid ja protsesse,  VMS0680 Meretranspordi arengutendentse, ökonoomika ettevõtluskultuuri ning ettevõtluse eri vorme; Arendatakse ettevõtjale vajalikke isiksuseomadusi Rakendab äriideede genereerimise, arendamise ja hindamise meetodeid; Luuaks ärimudel, arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi mõjutavaid tegureid; Analüüsitakse erinevate ärimudelite eeliseid ja ettevõtluskeskkonna mõju ärimudeli kujundamisele; Koostatakse ja põhjendatakse ärimudelit. Interdistsiplinaarne õpe VLL1390 STCW lisakursused; STCW lisakursuste üks osa on Simulaatortreeningud VLL0440, sillatöö organiseerimine ja VLL1350; juhtimine. Õpe toimub TMJ0130 Ettevõtluse alused praktilise harjutusena koos laeva jõuseadmete õppekava üliõpilastega silla- ja masina simulaatoritel. Simulaatortreeningutel praktiseeritakse konkreetsete situatsioonide lahendamist rakendades õppeainetes Navigatsioon, ECDIS, ARPA ja Laevajuhtimine omandatud teadmisi. Eesti ja inglise keele suulist VAY1080 Eesti keel; Kinnitanud K. Rummel ning kirjalikku erialast VLL1170/0520/1440/0540 06.01.2017 eneseväljendust arendav(ad) Merealane inglise keel õppeaine(d) Teaduslikku mõtteviisi ja VAY0890Teadustöö alused Õppeaines õpitakse heade teadustavade kavandama ja tegema omandamist, erialase iseseisvalt empiirilisi uurimusi, teadustöö metodoloogia uurimistööks vajalikke rakendamist edendavad teadustekste otsima, lugema, õppeained analüüsima, andmeid töötlema ning koostama kirjandusülevaateid. Selleks õpitakse kirjaliku ja suulise eneseväljenduse põhimõtteid,  mida läheb vaja teadustöö kirjutamisel või teadusettekannete tegemisel 4) Laevajuhtimise õppekava erisused Õppekava statuudi kohaselt (§ 6 lg 11) võib ülikooli nõukogu põhjendatud juhtudel õppekavade kinnitamisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest. Laevajuhtimise õppekavas on järgmised erisused võrreldes statuudi nõuetega: 1. Kontaktõppe mahu suurendamine Õppeprorektori korraldusega (21. detsembrist 2016 nr 152) on kehtestatud reeglid kontaktõppe mahu määramisele (nädalatunnid), milles on lubatud erisus meresõiduohutuse seaduses sätestatud õppekavadele. Selleks, et täita STCW ja IMO mudelkursuste nõudeid, peab meremeeste väljaõppel erialaainetes kontaktõppemaht olema suurem, kui TTÜ õppekava statuudi nõuded seda võimaldavad. Vaata lisa 1. 2. Erinevalt statuudi nõuetest on õppekavasse lubatud 3 EAP aineid ning valik- ja vabaainete mahuks on lubatud 10% õppekava mahust, mis on kooskõlastatud. Võrdluseks tooksin TTÜ võrdlusülikooli Chalmersi õppekava „Sjökapten“. Neil on valikaineid nõutud ainult 15 EAP mahus ja puudub ka vabaõppe moodul kogumahu 240 EAP juures. Erisuste kasutamise vajadust põhjendame järgmiselt: 1. Erialase väljaõpe aluseks olev seadusandlus Eesti Vabariik on ühinenud terve rea meresõitu reguleerivate IMO konventsioonidega, sealhulgas ka STCW konventsiooniga (171 osalisriiki) ja sellega võtnud kohustuse järgida rahvusvahelisi norme ja nõudeid meremeeste väljaõppeks, diplomeerimiseks ja vahiteenistuseks. STCW konventsiooni osalisriigid on kohustatud tagama meremeeste kvalifikatsiooni ja sobivuse oma ametikohale, lähtudes inimelu ja vara turvalisusest merel ning merekeskkonna kaitsest. 2. Rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplomi taotlemine Õppekava lõpetajad saavad taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplomit. Rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplom antakse välja taotlejatele, kes vastavad teenistuse, vanuse, tervisliku seisundi, väljaõppe, kvalifikatsiooni ja eksamitulemuste poolest STCW konventsioonis ja siseriiklikes õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seetõttu peab õpe vastama rahvusvaheliste ja siseriiklike regulatsioonidega rangelt reglementeeritud minimaalselt nõutavatele kompetentsinõuetele. Muul juhul rahvusvaheline tunnustus kaob ning õppekava lõpetajad ei ole enam rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning ei saa töötada vastava taseme ametikohtadel. Mõned näited IMO ja õppekava statuudi nõuete erinevustest: Aine kood Aine nimetus Meie tundide IMO Nõutud maht 40/60% tundide maht VLL0070 Radarnavigatsioon ja automaatikaseadme 32 90 (ARPA) kasutamine VLL1300 Lastikäsitlus 64 216 VLL0940 Mereside (GMDSS) 64 132 5) Inglise keele õpe laevaohvitseridele erineb võõrkeele tavaõppest mitme eripära tõttu: - Laevaohvitserid suhtlevad meeskonnaliikmetega ja juhivad oma vastutusala piirides alluvate tööd. Meeskonnad laevadel on reeglina rahvusvahelised ja laevadel tuleb seetõttu selleks sageli kasutada ametlikult tunnustatud suhtluskeelena inglise keelt.  - Et käsklused ja korraldused oleksid üheselt mõistetavad, peavad kõik laevapere liikmed valdama erialast inglise keelt oma kompetentsitasemete piirides (I tase - reatöötajad - madrused ja motoristid, II tase - laevaohvitserid operatiivtasandil - vahimehaanikud ja -tüürimehed ja III tase - laevaohvitserid juhtimistasandil - kaptenid, vanemtüürimehed, vanemmehaanikud, I mehaanikud ja II mehaanikud). - Kommunikatsioonitõrgete vältimiseks on koostatud ja kehtestatud IMO standardfraaside valik (eraldi välja antud standardfraaside kogumikud ja nendega seotud mõisted), mida peab kasutama laevas suhtlemisel lootsidega, sidepidamisel laevaliikluskontrolliga, sadamatega, teiste laevadega jne. - silla- ja masinaruumi logiraamatud, naftažurnaalid jt. nõutavad laevadokumendid täidetakse reeglina kahes keeles – laeva lipuriigi keeles ja inglise keeles, kusjuures inglise keeles tingimata. - kõigi laevamehhanismide ja süsteemide nõuetekohaseks käitamiseks ja hooldamiseks on laevas (suuremas laevas mitu kapitäit) kasutus- ja hooldamisjuhendeid, jooniseid, skeeme jm tehnilist dokumentatsiooni, mida tuleb tunda, adekvaatselt mõista ja vajadusel kiiresti leida ning kasutada. Ohuolukordades pikaks mõtlemiseks ja arupidamiseks aega ei ole! Seetõttu peame otstarbekaks anda keeleõpet tasemete kaupa vastavalt läbitavatele moodulitele (kursustele). 6) Vastavalt tagasisidele TTÜ õppeosakonnast, on tehtud õppekavas ja ainetes järgmised muudatused: VLL1200 „Meresõidupraktika II“ on 6 EAP vähendatud 3 EAP peale, selle arvelt on lisatud 1 EAP VLL1400 (varasemalt VLL0040, nüüd kokku 3 EAP, oli 2 EAP) ja 2 EAP-d ainele VLL1410 (varasemalt VLL0940, nüüd kokku 6 EAP, oli 4 EAP). Kokku on pandud kaks 3 EAP ainet VLM0110 ja VLM0520, nüüd ühine ainekood VLM0520 ja kokku 6 EAP. Eesti keel I ja eesti keel II on kokku pandud üheks aineks, samuti ka vene keeled I ja II. VLL1280 liigutatud praktika moodulisse, milles on nüüd kokku 36 EAP-d. Kolmest eraldi ainekoodiga lõpueksamist on tehtud 1 lõpueksam mahuga 6 EAP-d. 7) Meremeeste, sh laevaohvitseride, väljaõpe toimub etappide kaupa ja iga järgmise õppeetapi alustamise eeldus on eelmise etapi täies mahus sooritamine. Teatud pädevused peavad olema omandatud enne praktikatele siirdumist ning sama aine jätkub peale praktikaid. 1. õppeaasta lõpuks peavad olema üliõpilastel omandatud teadmised ja oskused vastavalt vanemmadruse kvalifikatsiooni nõuetele. 2. õppeaasta lõpuks peavad olema üliõpilastel omandatud teadmised ja oskused, et osa võtta sillavahist koos vahitüürimehega. Olema võimeline osalema õppehäiretes. 3. õppeaasta lõpuks peavad olema üliõpilasel omandatud teadmised ja oskused, et osa võtta koos laeva vanemtüürimehega laeva päästevahendite kontrollist, kaubaoperatsioonidest ja navigatsioonivahist. 4. õppeaasta lõpuks peavad olema üliõpilasel läbitud kõik eelnevad astmed, et omandada pädevus töötamiseks tulevikus piiramata suurusega laevadel laeva kaptenina üle maailma. 8) Mudelkursused, mida on olnud võimalik kokku liita, on juba liidetud ja rohkem ei ole see võimalik, kuna erinevad kursused on erinevatel semestritel. Nimetatud kursuste positiivne sooritamine annab üliõpilasele vastava tunnistuse (VV määrus nr 96). Kokku pandud mudelkursused: VLL1390 STCW lisakursused laevajuhtidele Mudelkursused 1.22; 1.23; 1.28; 1.29; 2.03 VLL1120 Ohutusalane koolitus Mudelkursused: 1.13; 1.19; 1.20; 1.21; 3.25; 3.26; 3.27 3 EAP mudelkursused, mida ei anna kokku liita: VLL1110 Esmaabi ja hooldus 3EAP IMO 1.15 5 semester VLL1130 Elektronkaardi kasutamine 3EAP IMO 1.27 5 semester VLL0070 Radarnavigatsioon ja 3EAP IMO 1.07; 7 semester automaatikaseadme (ARPA) 1.08 kasutamine VLL1400 Integreeritud silla- ja 3EAP IMO 1.32 8 semester navigatsioonisüsteemid 9) Tähelepanekud IMO alamkomitee (HTW – Human Element, Training and Watchkeeping) istungitest: Võttes osa juba kolmandat aastat IMO alakomitee istungitest (viimati 30.01 – 03.02.2017), kus on arutusel ka meremeeste väljaõpe ning sertifitseerime, on näha selget kasvu kontakttundide arvule läbi erinevate mudelkursuste. Näiteks võib siia tuua madruse väljaõppe, mis on aluseks laevajuhi väljaõppele, et hetkel on meil kontakttunde 112 ja 9 EAP-d (VLL1180 ja VLL1360), uue kava järgi peaks aga neid tunde olema 382. Arvatavasti kiidetakse uus mudelkursus heaks kevadel toimuval MSC (Maritime Safety Committee) istungil. Lisandumas on veel mitmeid mudelkursuste uuendusi ja erinevaid nõudeid meremeeste väljaõppele kuna tehnoloogia areneb väga kiiresti ka merendusvaldkonnas.  LISA 1 Laevajuhtimise erialaained, mille kontakttundide arvu on suurendatud vastavalt õppeprorektori korraldusega 21. detsembrist 2016 nr 152, et tagada omandatud kompetentside vastavus rahvusvahelistele nõuetele Aine kood Aine nimetus E semester Nädala Nõutav Põhjendus/ A tunnid jaotus mudelkursus P VLL1400 Integreeritud silla- ja 3 8 (8 näd) 5 2-0-3 IMO 1.32 navigatsioonisüsteemid VLL0070 Radarnavigatsioon ja 3 8 1 näd IMO 1.07 ja automaatikaseadmete kursus 1.08 (ARPA) kasutamine VLL0180 Laevajuhtimine I 3 6 4 3-0-1 STCW 1978 chapter II, section A-II/1 VLL0440 Simulaatortreening LII 3 8(8näd) 6 0-0-6 STCW 1978 chapter II, section A-II/2 VLL0520 Merealane inglise keel 3 3 3 0-0-3 IMO 3.17 LII VLL1440 Merealane inglise keel 3 6 4 0-0-4 IMO 3.17 LIII VLL0540 Merealane inglise keel 3 8(8näd) 3 0-0-3 IMO 3.17 LIV VLL1170 Merealane inglise keel 3 1 3,5 0-0-3,5 IMO 3.17 LI VLL1110 Esmaabi ja hooldus 3 5 3 1-0-2 IMO 1.15 VLL1130 Elektronkaardi 3 6 2,5 0-0-2,5 IMO 1.27 kasutamine VLL1180 Laeva hooldus ja 3 2 3 2-0-1 STCW 1978 ekspluatatsioon chapter II, section A-II/1 VLL1220 Deviatsiooniteooria 3 6 3 0-0-3 STCW 1978 chapter II, section A-II/2 VLL1230 Laevateooria- ja 6 5 7 3-0-4 STCW 1978 püstuvus chapter II, section A-II/1 VLL1240 Meresõiduastronoomia 6 6 7 2-0-5 STCW 1978 I chapter II, section A-II/1 VLL1280 Laeva juhtimine ja 6 8(8näd) 16 8-0-8 STCW 1978 manööverdamise chapter II, praktika section A-II/2 VLL1290 Elektroonilised 3 5 3 3-0-0 STCW 1978 laevajuhtimise seadmed chapter II, section A-II/2 VLL1300 Lasti käsitlus 6 6 5 4-0-1 IMO 7.01 ja 7.03 VLL1320 Vahiteenistus ja 3 4(8näd) 7 5-0-2 STCW 1978 meresaaste vältimine chapter II, section A-II/2 VLL1330 Vahiteenistus ja 6 5 6 4-0-2 STCW 1978 meresõiduohutus I chapter II, section A-II/2 VLL1340 Vahiteenistus ja 9 7 9 6-0-3 STCW 1978 meresõiduohutus chapter II, section A-II/2 VLL1350 Simulaatortreening LI 6 5 5 0-0-5 STCW 1978 chapter II, section A-II/2 VLL1360 Laevade ehitus ja 6 1 5 2-2-1 STCW 1978 hoolduse praktika chapter II, section A-II/1 VLL1370 Navigatsioon I 6 3 7 3-0-4 STCW 1978 chapter II, section A-II/1 VLL1380 Navigatsioon II 6 6 8 4-0-4 STCW 1978 chapter II, section A-II/2 VLL1410 Mereside (GMDSS 6 8 2 näd IMO 1.27 raadioside operaatori kursus (GOC) kursus) VMV0610 Hüdrometeoroloogia 3 1 4 3-0-1 IMO 7.01; 7.03  Laevajuhtimine (VDLR14/17 VDLR14) ÜLDÕPPE MOODUL (ÜLDÕPE) VAY0770 LOODUSTEADUSED 6.00 EAP 4 1-2-1 E Eesmärk: Anda vajalikud alusteadmised looduses toimuvast ja oskused nende praktiliseks kasutamiseks merendusvaldkonna erialastes töödes ja enesetäiendamisel. Arendada erialaliselt rakendatavaid oskuseid, kasutades selleks tõenduspõhiseid loodusteadusteadlike uurimismeetodeid. Anda oskus lahendada keskkonnakaitsealaseid probleeme lähtudes oma loodusteaduste alastest teadmistest. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja saab aru looduse ja loodusnähtuste täpse kirjeldamise ja mõõtmise olulisest, mõõtmisvigade hindamist ja mõõtmistulemuste usalduspiire, " tunneb kvantmehhaanika üldprintsiipe, mis määravad aine ehituse ja omadused, ainete klassifitseerimise aluseid k.a. elementide perioodilisussüsteem, " omab põhiteadmisi atmosfääri ja mere keemiast ning seal toimuvate keemiliste muutuste mõjust kliimale ja selle teisenemisele, " omab ettekujutust mehaanikast, molekulaarfüüsikast ja molekulaarjõududest, termodünaamikast, elektrodünaamikast, võnkumistest ja lainete käitumisest, kvantoptika seadustest ja mudelitest ning nende rakendatavuse piiridest. " Oskab kasutada füüsikas ja keemias ning keskkonnakaitses rakendatavaid suurusi ja ühikuid, tunneb vektoralgebrat, diferentsiaalarvutust mehaanikas ja suudab neid rakendada termodünaamika, elektrodünaamika ja hüdrodünaamika probleemide analüüsil ning lahendamisel. Oskab anda oma loodusteaduste alastest arusaamadest tulenevat hinnangut keskkonnaseisundit mõjutavatele nähtustele. " Tunneb füüsikakatsete läbiviimise põhialuseid ja oskab hinnata katsetulemusi, oskab rakendada tulemuste mõõtemääramatust ja sealt tulenevalt mõõtmistulemuste usaldatavust. " Oskab kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi eriala rakendustega seotud probleemide analüüsil ja iseseisva töö korral kirjandusega. " Oskab seostada looduseadusi tehnika toimimise ja ümbritseva elukeskkonna nähtuste kirjeldamisel ning analüüsil. Õppeaine sisu: Looduse mõõtmine ja uurimine. Loodusteaduste süsteem ja selle kujunemine. Loodusteaduste osa kultuuriloos. Kvantmehhaanika alused. Aine ja elementide tekkimine. Aatomid ja elemendid. Fundamentaalsed jõud looduses. Elementaarosakesed ja nende süstematiseerimine. Aine fundamentaalsete omaduste kujunemine, massidefekt. Lainete omadused. Interferents ja difraktsioon kui teejuhid kvantmehhaanika juurde. Elementide perioodilisussüsteem ja selle aatomifüüsikast tulenevad alused. Elektronkihid aatomites ja sellest johtuvad ainete omadused. Pauli printsiip ja Hundi reegel ehk miks me ei saa minna läbi seina. Keemilised sidemed. Keemiliste sidemete olemus tulenevalt aatomite ehitusest, selle kvantmehhaanilised alused. Ainete elektrijuhtivus, sepistatavus, mehhaaniline tugevus. Ainete käitumine erinevatel temperatuurirežiimidel ja nende omaduste tulenevus neid moodustavate aatomite ehitusest. Molekulidevahelised jõud ja sidemed kui elukeskkonna kujundajad. Gaasid, vedelikud, tahksed. Osakeste vahelised tõmbe ja tõukejõud, nende jõudude kujunemine ja selle füüsikalised põhjused. Gaaside seadused. Vesi. Jää moodustumise mehhanismid ja sellega kaasnevad soojusefektid, nende kliimat kujundav roll. Termodünaamika põhialused, soojusmasinad ja Carnot tsükkel. Korrastatus looduses ja selle allikad. Biosfäär kui negentroopia allikas. Soojussurm ja aja pöördumatus, ajanool ehk pöörduvad ja pöördumatud protsessid. Keemiline kineetika ja katalüüs. Reaktsioonikiiruste mõõtmine, reaktsiooni kiiruse konstandid, reaktsiooni järk ja nende leidmine. Pöörduvad ja mittepöörduvad reaktsioonid. Katalüüs ja katalüüsi mehhanismid, katalüüs elusorganismides. Tööstusliku heitgaaside osa osoonikihi katalüütilisel lagundamisel. Vedelikud ja pindpinevus. Lahused. Lahustumine ja selle mehhanismid. Lahuste kontsentratsioonid. Pindpinevus ja merendus. Atmosfääri keemia ja atmosfääri tekkimine, selle komponentide päritolu ning viibeajad atmosfääris. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist, intranetist (Moodlist) jne. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine. Kodused kontrolltööd Kirjandus: . VAY0860 UJUMINE 3.00 EAP 2 0-0-2 H Eesmärk: Ujumisoskus, sukeldumine ja vees edasi liikumine ilma abivahenditeta (uppuvalt laevalt pääsemine) vastavalt IMO nõuetele. Õpiväljund: Õppija teab vees käitumise põhimõtteid. Oskab vees edasi liikuda ilma abivahenditeta. Õppeaine sisu: Kehaliste võimete arendamine läbi praktika. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindelised normatiivid. Iseseisev töö: Veega kohanemine, vette-välja hingamine, vees hõljumine, vee libisemine, käte ja jalgade töö oskuste omandamine, koordinatsioonvees edasi liikumiseks. Hingepeetuse põhitõdede teadmine, vette sukeldumise põhitõed. Kirjandus: . VAY0810 KÕRGEM MATEMAATIKA I 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: " Süvendada teadmised ühe muutuja funktsioonide diferentsiaalarvutusest. " Näidata diferentsiaalalarvutuse võimalikke rakendusi praktikas. " Anda ühe muutuja funktsiooni integraalarvutuse teoreetilised alused. " Anda algteadmised diferentsiaalvõrranditest " Anda teoreetilised alused lineaarsete võrrandisüsteemide, maatriksite, determinantide ja vektorruumide teooriale. " Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid. " Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga Õpiväljund: Aine läbinud üliõpilane peab oskama: " Leida jada ja funktsiooni piirväärtust ning uurida funktsiooni pidevust; " Leida funktsiooni tuletisi ja diferentsiaale; " Kasutada funktsiooni piirväärtust ja tuletisi funktsiooni uurimisel; " Leida lihtsamaid määramata ja määratut integraale; " Tundma lihtsamate diferentsiaalvõrrandite põhiliike ja oskama neid lahendada; " Teostada tehteid maatriksitega (lineaarsed tehted, korrutamine, transponeerimine, pöördmaatriksi ja astaku leidmine); " Lahendada lineaarseid võrrandisüsteeme, esitada neid maatrikskujul; " Leida determinandi väärtust ja sõnastada determinantide olulisemad omadused; " Sooritada tehteid vektoritega " Testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust. Õppeaine sisu: Funktsioon. Funktsiooni piirväärtus. Ekvivalentsed suurused. Funktsiooni pidevus. Funktsiooni tuletis ja difrenstsiaal. Ekstreemum. Lihtsamad integraalid ja diferentsiaalvõrraldid. Vektor- ja maatriksalgebra. Detrminandid. Lineaarsed võrrandisüsteemid. MS Exceli vahendite kasutamine maatris- ja vektoralgebras. Kompleksarvud. Matemaatika tarkvara Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: 6 koduööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks. Kirjandus: . VAY0790 KÕRGEM MATEMAATIKA II 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: " Tutvustada tõenäosusteooria põhilisi mõisteid ja meetodeid. " Süvendada teadmisi juhuslikkusest " Anda oskusi juhuslikkuses peituvate seaduspärasuste kirjeldamiseks statistika meetodite abil. " Süvendada teadmisi ja oskusi andmetöötluses. " Esitada arv- ja funktsionaalridade põhiprobleemide praktilised rakendused. " Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid. " Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga Õpiväljund: Aine läbinud üliõpilane: " tunneb tõenäosusteooria põhimõisteid, oskab leida sündmuste summa ja korrutise tõenäosust ning kasutada täistõenäosuse, Bayesi ja Bernoulli valemeid ülesannete lahendamisel; " tunneb juhusliku suuruse, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse, karakteristliku funktsiooni, genereeriva funktsiooni ja põhiliste arvkarakteristikute mõisteid ning oskab lahendada ülesandeid enamlevinud jaotuste parameetrite määramise ja nendega seotud tõenäosuste arvutamise kohta; " tunneb juhusliku vektori, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse mõisteid ning oskab lahendada vastavaid ülesandeid; " tunneb matemaatilise statistika põhimõisteid, oskab leida punkt- ja vahemikhinnanguid; " oskab kasutada MS Exceli korrelatsioon- ja regressioonananlüüsi vahendeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks " uurida astmeridade koonduvust, arendada funktsiooni astmeritta ja kasutada astmeridu rakendustes; " arendada funktsiooni Fourier' ritta, leida funktsiooni Fourier' teisendust ning kasutada Fourier' ridu ja Fourier' teisendusi; " testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust. Õppeaine sisu: Tõenäosusteooria põhimõisted ja seosed. Juhuslik suurus. Jaotusfunktsioonid. Juhuslikud protsessid. Matemaatilise statistika põhimõisted. Akvakarakteristikud ja vahemikuhinnangud. Dispersioon, korrelatsioon, regressioon. Ms Exceli vahendid andmete töötlemiseks. Astmeread. Fourier' rida. Taylori rida. Fourier' teisendus. Matemaatika tarkvara Eeldusaine(d): VAY0810 Hindamisviis: . Iseseisev töö: 4 kodutööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks. Kirjandus: . VAY0800 IT ALUSED 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: 1. Anda üliõpilastele teadmised IKT-vahendite abil teabe ja lahenduste loomiseks, esitamiseks ning mõistmiseks, lahendades õppetöös ning isiklikus ja tööelus ettetulevaid ülesandeid loominguliselt, tõhusalt ja tulemuslikult. 2. Võimaldada üliõpilastel mõista infotehnoloogia toimimispõhimõtteid ja osata arvestada IT interaktiivse kasutuse, infoturbe, õiguslike ja eetiliste põhimõtetega. 3. Arendada kriitilist analüüsivõimet koos vastutustundlike hoiakute kujundamisega infotehnoloogia turvalisel ja eetilisel kasutamisel. 4. Omandada piisavad lähteteadmised õpitavas erialas kasutatavate IKT-lahenduste süvitsi tundmaõppimiseks. Õpiväljund: Üliõpilane: 1. Selgitab arusaadavalt IKT toimimise aluspõhimõtteid, sh riistvara ja arvutivõrgu osas. 2. Kasutab tõhusalt ja efektiivselt infootsingu, sh internetipõhiste, andmebaaside vahendeid. 3. Loob ise sisu ning oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida tulemust, kasutades: 3.1 kontoritarkvara ja koostöökeskkondi, sh tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning pilvelahendusi; 3.2 heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara. 4. On omandanud algoritmilise mõtlemise alused. 5. Mõistab küberturvalisuse ja -eetika põhimõtteid. Õppeaine sisu: IKT toimimise aluspõhimõtted. Infootsingu, sh internetipõhise ja andmebaaside otsinguvahendite kasutamine. Kontoritarkvara ja koostöökeskkonnad. Heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara. Algoritmilise mõtlemise alused. Küberturvalisuse ja eetika põhimõtted. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Materjalid ja ülesanded iseseisvaks tööks on e-õppekeskkonnas Moodle. Kirjandus: . VAY1090 VENE KEEL 6.00 EAP 4 0-0-4 H Eesmärk: Arendada õppija üldist keeleoskust ja suhtluspädevust, erialase keele arendamine ning luua eeldused vene keele iseseisvaks omandamiseks Õpiväljund: kursuse läbimisel õppija: -teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases vene keeles -teab erialast terminoloogiat -oskab kasutada sõnaraamatuid -suudab lugeda ja on võimeline mõistma lühemaid erialaseid tekste, vajadusel kasutades sõnaraamatuid -on võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ning otsima neist konkreetset infot -oskab kirjutada lühikesi tüüpvormis ettekandeid, CV-d -mõistab ja kasutab lihtsaid grammatilisi konstruktsioone -suudab jälgida juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge -tuleb toime lihtsat keelt kasutades praktilistes olukordades. Õppeaine sisu: CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele. Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid. Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll. Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator. Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine: Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid. Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht. Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VAY1080 EESTI KEEL 6.00 EAP 4 0-0-4 H Eesmärk: Arendada õppija praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast. Erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppimine. Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: -teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases eesti keeles -teab erialast terminoloogiat -oskab kasutada sõnaraamatuid -saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest -suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi -oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti -valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu -suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt -suudab õppida eriala eesti keeles Õppeaine sisu: CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele. Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid. Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll. Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator. Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine: Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid. Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht. Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . PÕHIÕPPE MOODUL (PÕHIÕPE) VAY0910 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE JA AVALIKUD SUHTED 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda üldteadmised, arusaamine ja praktilise tegevuse oskused juhtimisprotsesside alal erinevates situatsioonides ja tingimustes (sh kriisitingimustes ja suletud kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades). Anda teadmised kuidas käitub üksikindiviid, grupp või organisatsioon ning milline on nende koostoime. Anda teadmisi ja oskusi sotsiaal-, isiksuse- ja keskkonnapsühholoogia, juhtimisteooria ja avalike suhete valdkondades ja õpetada end analüüsima, endas juhile vajalike kompetentside leidma ja kujundama. . Õpiväljund: Üliõpilane: - teab ja järgib organisatsioonikäitumise, suhtekorralduse ja juhtimispsühholoogia alastes põhimõtteid, kasutab juhtimisalases kirjandust ja perioodikat; - oskab analüüsida individuaalseid erinevusi, juhtimissituatsioone, vastuvõetud otsuseid ja leida probleemidele lahendusvõimalusi ja võtta vastutust; - oskab planeerida, organiseerida, motiveerida ja kontrollida juhtimisprotsessi ja on valmis tegutsema konflikti- ja/või kriisiolukordades; - on ette valmistatud elama, töötama, tegutsema ja teisi juhtima suletud piiratud ja kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades ning vastu võtma otsuseid; - teab suhtekorralduse põhialuseid organisatsioonis ja eduka kommunikatsiooni reegleid, suudab avalikult esineda; - oskab analüüsida suhtekorraldusalaseid juhtumeid ning leida põhjus-tagajärg seoseid ja pakkuda lahendusi; - oskab interpreteerida juhtimise ja suhtekorralduse vahelisi seoseid, mõista suhtekorralduse rolli ühiskonnas; - suhtub tolerantselt ja lugupidavalt kultuuridevahelistesse erinevustesse ja suudab kohaneda ja toime tulla multikultuurses keskkonnas; - oskab koostada meeskonda, töötada meeskonnas liikmena ja juhina ning mõistab indiviidi-meeskonna sünergiat ning oskab lahendada konflikte-kriise. Õppeaine sisu: 1. Organisatsiooniteooria. 2. Organisatsiooni diagnostika. 3. Töötamine ja elamine suletud kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades. 4. Üksikisik ja grupp. Grupiprotsessid. 5. Meeskonnatöö põhialused. Võimusuhted meeskonnas. Võimu allikad ja juhtimiseetika. 6. Isiksusepsühholoogia organisatsioonis. 7. Tööga rahulolu. 8. Karjääri planeerimine. 9. Strateegiline juhtimine. 10. Masside juhtimine kriisiolukorras. 11. Kultuuridevahelised erinevused ja rahvusvaheline juhtimine. 12. Juhtimise olemus ja stiilid. 13. Töökeskkond. Töö isoleeritud ja piiratud ning kõrge riskiteguriga keskkonnas. 14. Juhi rollid. Juht ja liider. 15. Meeskonnatöö põhialused. Võimusuhted meeskonnas. 16. Meeskonna komplekteerimine. 17. Meeskonna motiveerimine. 18. Inimeste probleemide lahendamine. 19. Töö äärmuslikes olukordades ja äärmuslike inimestega. 20. Inimeste juhtimine kriisiolukorras. 21. Enesekehtestamine. Enesehinnang. 22. Suhtekorralduse roll ja sotsiaalne vastutus. 23. Maine ja mainekujundus. 24. Organisatsioonikommunikatsioon. 25. Kommunikatsioonistrateegia. 26. Suhtekorraldus erinevates valdkondades. 27. Suhtekorraldus eri rahvuste vahel. Rahvusvahelised suhted. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Juhtumi analüüs individuaalse ülesandena; Juhtumi analüüs grupiaruteluna; Presentatsioon; Loominguline ülesanne; Simulatsioonid. Kirjandus: . VAY1040 MERESÕIDU TRADITSIOONID JA EETIKA 6.00 EAP 4 4-0-0 A Eesmärk: Anda ülevaade eetika peamistest uurimisküsimustest, käitumistavadest ja kommetest. Kujundada endast ja teistest lugupidavaid inimesi, arendada suhtlemis- ja käitumisoskust. Luua võimalused mõistmaks eetika olemust ja selle kohta ühiskonnas. Anda ülevaade Eesti meresõidu ja laevanduse arengust muistsest ajast tänapäevani, anda arusaamad merekultuurist, -traditsioonidest ja _eetikast. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: - mõistab eetika olemust ja kohta ühiskonnas; - teab moraali olemust; - mõistab eetika ja etiketi omavahelisi seoseid; - teab kutse-eetika põhitõdesid; - arutleb eetiliste dilemmade ja probleemide üle; - kaalub eetilisi valikuid; - käitub lugupidavalt laevameeskonnas; - oskab toime tulla ja viisakas välja näha erinevates elu-olu situatsioonides; - orienteerub võimusuhetes; - on tolerantne ja lugupidav; - on meeldiv vestluskaaslane. - teab Eesti meresõidu, laevanduse ja kalanduse arengu tähtsamaid sõlmpunkte - teab laevaehituse arengu põhilisi etappe ja sellega seotud traditsioone. - Teab merehariduse ajalist kulgu. - Tunneb meresõiduga seotu traditsioone ja kombeid. - Teab meremeeste vormiriietuse ajalugu ja vormiriietuse kandmise korda. Õppeaine sisu: Filosoofia kontseptsioonid. Eetika olemus. Moraal ja kõlblus. (Mere)mees ja eetika. Etikett maal ja merel. Juhtimise vastuolud. Tervitamine. Vestluskunst. Kirjavahetus. Riietus. Lauakombed. Kultuuride vahelised erinevused ja kultuuride vaheline dialoog. Mereharidus Eestis aastast 1917 kuni tänapäevani. Kalandus, laevaehitus ja meresõit muistsetest aegadest tänaseni. Meresõiduga ja laevadega seotud traditsioonid, tseremooniad jms. Eestist pärit meremehed ja kalurid kodu- ja maailmameredel. Meremehe vormiriietus _ ajalugu ja kandmise kord. Kirjutatud ja kirjutamata mereseadused. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteerisav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VMV0100 HÜDROMEHAANIKA 3.00 EAP 2 1-0-1 E Eesmärk: Õpetada hüdromehaanika põhivõrrandite füüsikalist sisu ja tutvustada nende matemaatiliselt lihtsaid lahendusi. Arendada ülesannete lahendamise oskusi hüdrostaatika ja hüdrodünaamika valemite kasutamiseks hüdrotehnikas, merenduses ja laevanduses. Õpiväljund: OSA1 - hüdrostaatika " Oskab arvutada staatilist rõhku ja selle muutust vees " Oskab arvutada vees rõhku ja selle muutust suhtelise tasakaalu olukorras " Oskab arvutada rõhujõudu uputatud pindadele ja kehale " Oskab määrata keha ujuvust ja püstuvust OSA2 - hüdrodünaamika " Oskab koostada vooluvõrgu ideaalvedeliku voolamise jaoks ümber keha " Oskab arvutada pidevust piirdega määratud voolamisele " Oskab arvutada voolamist muutuva rõhu all läbi ava " Oskab määrata mehaanilise energia muutust piirdega määratud voolamisele " Oskab arvutada hõõrdejõudu piirdel ühtlase voolamise jaoks " Oskab kasutada takistustegureid hõõrde- ja kohtsurvekadude määramiseks hüdraulilises süsteemis " Oskab arvutada takistusjõudu vedelikus liikuvale kehale Õppeaine sisu: Õppeaine koosneb kahest osast: 1) hüdrostaatika (OSA1) ja 2) hüdrodünaamika (OSA2). Õppeaines on sissejuhatust üldfüüsika osadest ja matemaatiline abimaterjal. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine. Iseseisev töö: OSA1 - hüdrostaatika " Absoluutse rõhu, ülerõhu ja vaakumi määramine survesüsteemis. Manomeetrite kasutamine. " Rõhu määramine veega täidetud tangis, mis liigub jäiga keha kiirendusega. " Hüdrostaatilise koormuse määramine uputatud pinnale. " Vedelikega täidetud tangi ujuvuse ja püstuvuse määramine OSA2 - hüdrodünaamika " Vooluvõrgu analüüs ideaalvedeliku voolamisele ümber keha, nagu ringsilinder või Rankine_i keha. " Veega täidetud anuma tühjenemine läbi ava. Hõõrde- ja kohttakistustegurite kasutamine toitetorus. " Anuma täitumine veega läbi ava. Hõõrde- ja kohttakistustegurite kasutamine tühjendamistorus. " Voolukiiruse määramine survetorus. Pitot_ mõõtur. " Vooluhulga määramine survetorus. Venturi mõõtur. " Takistusjõu ja masina vajaliku võimsuse määramine vees liikuvale ujuvalusele. Kirjandus: . VAA0380 KUJUTAV GEOMEETRIA JA TEHNILINE JOONESTAMINE 3.00 EAP 2 0-0-2 H Eesmärk: Arendada üliõpilaste mõtlemisoskust ja ruumikujutlusvõimet. Anda põhiteadmisi joonestamisoskuste ja tehniliste jooniste lugemisoskuste kohta. Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: § teab ja oskab kasutada joonestusalaseid põhimõisteid; § tunneb ja oskab joonestada kehade ruumilisi kujutisi ja projektsioone; § teab ja rakendab põhilisi jooniste vormistamise nõudeid; § oskab lugeda ja joonestada erinevate tüüpdetailide tööjooniseid; § oskab lugeda lihtsaid koostejooniseid, sealhulgas laevaehituses. Õppeaine sisu: Joonestusvahendid. Jooniste vormistamine. Punkti ja sirge projektsioonid. Peamised geomeetrilised konstruktsioonid ja kehad. Ruumiline kujutamine. Kujutiste liigid: vaated, lõiked jm. Tüüpdetailide joonised. Koostejoonised, sealhulgas laevaehituses. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Iseseisev töö koosneb koduste harjutustööde joonestamisest ning kodusest ettevalmis-tusest kontrolltöödeks ja arvestustööks. Kirjandus: . VAA0240 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused elektrotehnikast. alalis- ja vahelduvvoolu teooriast, elektrilistest ning magnetilistest nähtustest, põhitõdesid elektrimõõtmistest ja elektroonikast. Õpiväljund: 1. Teab elektrotehnika terminaloogiat ja seadusi (sealhulgas Coulomb`i, Ohm`i, Kirchhoff``i, Joule-Lenz`i seadusi) ja oskab neid kasutada elektriahelate lahendamisel 2. Teab elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatavaid tingmärke 3. Teab elektroonikakomponente (sealhulgas dioode, transistoreid, türistoreid) ja elektroonikalülitisi - operatsioonvõimendeid ja loogikalülitusi 4. Oskab koostada lihtsamaid elektriahelaid 5. Oskab mõõta elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi 6. Oskab õigesti kasutada elektrimõõteriistu, aparaate ja seadiseid. Õppeaine sisu: Elektrivool, pinge ja takistus. Alalisvooluahelad, elektromagnetism ja magnetahelad, ühefaasilised ja kolmefaasilised vahelduvvooluahelad, siirdenähtused elektriahelates, elektrimõõtmised ja -mõõteriistad. Elektroonika alused: pooljuhtdioodid, bipolaar- ja väljatransistorid, türistorid, fotoelektrilised seadised, alaldid, transistorvõimendid, operatsioonvõimendid, loogikaelemendid, trigerid, mikroprotsessorid, mikrokontrollerid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindamisviis: eristav Hindamismeetodid: " kolm kodust harjutustööd " kolm auditoorset kontrolltööd. " eksam. Iseseisev töö: . Kirjandus: 1. Lahtmets,R. Elektrotehnika 1. Alalisvool. Tln.2002 2. Lahtmets,R. Elektrotehnika 2. Vahelduvvool. Tln.2002 3. Puurand, H. Üldelektrotehnika.Tln.1996. 4. Võrk,L., Mägi,M. Elektrotehnika.Tln.1989. 5. Vodovozov,V., Jansikene,R. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Tln.TTÜ.2008. 6. Laansoo, A. Elektroonika. Tln.EMA.2005. 7. Tobias,A. Elektrotehnika ülesannete kogu 1. Elektriahelad.Tln.EMA.1997. 8. Tobias,A. Elektroonika ülesannete kogu. Tln.EMA.2005. 9. Elektriahelad. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele _Elektrotehnika ja elektroonika alused_. Tln.EMA.1995. 10. Pooljuhtseadmed. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele _Elektrotehnika ja elektroonika alused_. Tln.EMA.1995. VAA0320 METALLIDE TEHNOLOOGIA, MATERJALID 3.00 EAP 2 1-0-1 E Eesmärk: Anda üliõpilastele üldteadmised inseneriteadusest ja _praktikast vastavalt kõrgharidusstandardile ning erialaõppeks vajalikud teadmised tööstuses kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja erinevatest töötlemistehnoloogiatest Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: teab metallide ja sulamite sisestruktuure, liigitamise aluseid, omadusi; omandab põhiteadmised materjalidest ja nende töötlemise tehnoloogilistest protsessidest; teab malmi ja terase tootmise meetodeid; teab ja tunneb mittemetalseid materjale: tunneb tehnoloogilise töötlemise erimeetodite füüsikalisi aluseid ja praktilise kasutamise võimalusi; oskab valida teadmematerjalide põhjal ja etteantud tingimuste alusel materjale; oskab materjalide omadusi ja olemasolevaid võimalusi arvestades valida detailide valmistamiseks ja remontimiseks sobivaid töötlemisviise. Õppeaine sisu: Sissejuhatuses antakse ülevaade kaasaegsetest arengusuundadest materjalide valikul ja tehnoloogia võimalustest; õpitakse tundma materjalide struktuure ja omadusi, nende kujundamist; sh. metalsed materjalid, mittemetalsed materjalid, komposiitmaterjalid. Tehnoloogias käsitletakse metallurgia, valutehnoloogia, survetöötluse, keevitamise, metallide lõiketöötlemise protsesse, tehnoloogilisi seadmeid, metallide lõikepinke, sealhulgas CNC pingid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: - Kaks auditoorset kontrolltööd (mitteeristav) - Kolm kodust tööd (mitteeristav) - Auditoorne eksam (eristav) Lõpphinde kujunemine: Lõplik hinne on eksami hinne Iseseisev töö: Loengu materjalide kodune läbitöötamine, täiendamine, teadmistele rakenduse otsimine. Harjutustundide ülesannete ja kodutööde täitmine. Ettevalmistus hea hinde saamiseks. Kirjandus: " E. Hendre, P.Kulu. Materjalitehnika. TTÜ, 2003. " P. Kulu, jt. Metallide tehnoloogia I. TTÜ, 2001. " P. Kulu, jt. Metallide tehnoloogia II. TTÜ, 2001. " V. Veski. Arvjuhtimisega seadmete programmeerimine. Tallinna Tehnikakõrgkool, 2006 " Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat " TTÜ Kirjastus, 2012 VAA0050 RAKENDUSMEHAANIKA 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Luua võimalused teadmiste kujunemiseks masinates ja konstruktsioonides tekkivate jõudude kohta, mehaanikaliste süsteemide tasakaalust ja masinates kasutatavatest mehhanismidest. Luua võimalused liikumise probleemide lahendamiseks vajalike oskuste kujunemiseks. Luua võimalused teadmiste kujunemiseks masinates ja konstruktsioonides kasutatavate materjalide omaduste kohta. Luua eeldused konstruktsioonielementide tugevus- ja jäikusarvutuste tegemise oskuste kujunemiseks. Luua võimalused teadmiste kujunemiseks masinaelementide ja moodulite kohta, nende valiku ja arvutuse põhimõtetest ning töökindluse tagamiseks. Õpiväljund: Üliõpilane - oskab tasakaalustada staatikaga määratavaid konstruktsioonielemente ja leida toereaktsioone; - tunneb mehaanikalise süsteemi liikumise põhikarakteristikuid ja masinates kasutatavaid mehhanisme; - oskab arvutada lihtsamate staatikaga määratud detailide mõõtmeid ning kontrollida tugevust; - tunneb masinaelementide ja -detailide kasutusalasid ning detailide konstrueerimise üldmetodoloogiat; - oskab valida ja/või projekteerida lihtsamaid masinadetaile, - elemente ja liiteid; - tunneb ülekannete konstrueerimise aluseid ning mehhanismide ja sõlmede määrimist; - oskab lugeda detailide ja koostude tehnilisi jooniseid. Õppeaine sisu: Jõud. Sidemete reaktsioonid. Jõudude geomeetriline ja analüütiline liitmine. Jõu moment punkti ja telje suhtes. Jõusüsteemi tasakaal. Punkti liikumisvõrrandid, kiirus ja kiirendus. Jäiga keha ja kehade süsteemi tasapinnaline liikumine. Masspunkti dünaamika: mass, Newtoni seadused, liikumisvõrrandid, liikumishulga moment. Jäiga keha dünaamika: jäiga keha pöörlemine ümber kinnistelje, inertsimomendid, jäiga keha tasapinnaline liikumine, jäiga keha ruumiline liikumine. Töö ja energia: võimsus ja töö, kineetiline energia, konservatiivsed jõud, energia jäävus. Detailide tugevus tõmbel ja survel. Detailide tugevus väändel. Liidete tugevus lõikel. Detaili sisepinna omadused. Detailide tugevus paindel. Detailide pikkedeformatsioonid. Detailide väändedeformatsioonid. Detailide paindedeformatsioonid. Üldotstarbeliste masinadetailide konstrueerimine: liited, teljed-võllid, laagrid, vedrud, jne. Mehhanismide ja ülekannete konstrueerimise alused: hõõrd-, rihm-, hammas-, tigu- ja kettülekanded, kruvi- ja nukkmehhanismid, reduktorid, sidurid, jne. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLK0010 SOOJUSTEHNIKA 3.00 EAP 4 3-0-1 E Eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda õppijatele teadmisi soojusega seotud nähtustest ja nende rakendamisest soojusmootorites , soojustransfomaatorites ja soojuse levi protsessides Õpiväljund: Õppija peab teadma: " põhimõisteid temodünaamikast ja soojusülekandest " sisepõlemismootorite, gaasiturbiinseadmete,auruturbiinsead- mete,külmutusseadmete ringprotsesse ja kompressorite tööprotsesse " veeauru põhiomadusi " sooisülekande põhiviise ja soojusvoogude arvutuse aluseid " soojusvahetite konstruktsioone ja arvutuse aluseid Õppija peab oskama: " teostada lihtsamaid termodünaamilisi arvutusi gaaside ja aurudega " kasutada veeauru tabeleid ja diagramme " arvutada soojusjuhtivuse,konvektsiooni ja soojuslkiirguse teel levivaid soojusvoolusid Õppeaine sisu: Põhimõisted termodünaamikast: energia mõiste, energia mõõtühikud, termodünaamiline keha ja termodünaamilised parameetrid, termodünaamiline protsess, tagastatav ja tagastamata protsess. Ideaalgaaside seadused ja olekuvõrrandid. Reaalgaasid. Töö, siseenergia soojus, termodünaamika I seadus, entalpia. Gaaside erisoojused, entroopia. ringprotsessi mõiste. Carnot` ringprotsess. Termodünaamika II seadus. Termodünaamilised põhiprotsessid. Veeauru omadused ja olekud. Veeauru tabelid ja diagrammid. Gaaside voolamine ja drosseldamine. Sisepõlemismootorite ja gaasi turbiinseadmite ringprotsessid. Kompressorite tööprotsessid. Aurujõusedme ringprotsess. Külmutusseadme ringprotsess. Soojuülekande põhiviisid: soojusjuhtivuus, konvektiivne soojusvahetus, soojuskiirgus. Soojusläbikanne. Soojusvahetid ja nende arvutuse alused. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VAY0890 TEADUSTÖÖ ALUSED 3.00 EAP 4 2-0-2 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on valmistada õppureid ette iseseisvaks uurimistööks. Õppeaines õpitakse kavandama ja tegema iseseisvalt empiirilisi uurimusi, uurimistööks vajalikke teadustekste otsima, lugema, analüüsima, andmeid töötlema ning koostama kirjandusülevaateid. Selleks õpitakse kirjaliku ja suulise eneseväljenduse põhimõtteid, mida läheb vaja teadustöö kirjutamisel või teadusettekannete tegemisel Õpiväljund: Õppeaine läbimise järel üliõpilane: " teab teksti (sh teadusteksti) koostamise põhimõtteid ja lähtub neist teksti kirjutamisel; " oskab eristada erinevat liiki teadustekste (nt referaat, teaduslik essee, retsensioon); " tunneb erinevaid tekstitüüpe, lugemisprotsessi etappe ja teadustekstide lugemise meetodeid, oskab teadustööks relevantseid tekste otsida (sh elektroonilistest andmebaasidest), neid töödelda ja loetut säilitada; " püstitada hüpoteese ja kavandada uurimusi nende kontrollimiseks; " suudab eristada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja neid rakendada vastavalt oma uurimiseesmärgile (sh iseseisvalt vajalikke andmeid koguda); " oskab enda kogutud andmeid eesmärgipäraselt analüüsida ja nendest tähenduslikke järeldusi teha; " oskab oma uurimistulemusi vormistada nii kirjaliku teksti kui ka suulise ettekandena Õppeaine sisu: Kursus annab ülevaade teadustöö olemusest ning kursuse käigus vaadeldakse järgmised teemad: teaduse mõiste, teaduse tegemisel kasutatavad meetodid, teadutöö põhietapid, teadustööle esitatavad sisulised nõuded, erinevate teadustööde vormistamine, teaduskorraldus Eestis ja rahvusvahelisel tasemel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Praktilised harjutused Essee Ettekanne Iseseisev töö: Iseseisev töö: uurimistöö analüüsi essee Iseseisev töö: diplomitöö mustandi valmistamine Kirjandus: . VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas. Õpiväljund: " Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone " Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni " Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides. " Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel. Õppeaine sisu: Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs Kirjandus: . VMS0500 BAASLOGISTIKA 6.00 EAP 4 3-0-1 E Eesmärk: 1.Arendada üliõpilaste arusaama logistikast ja seoseid teiste äridistsipliinidega; 2.Käsitleda logistiliste funktsioonide olemust, põhimõtteid ning vajalikkust äritegevuses ja konkurentsieelise saavutamises; 3.Võimaldada üliõpilasel töötada kompetentselt logistikaga seonduval ametikohal. Õpiväljund: Tunneb logistikasüsteemi ning tootmis-, hanke,- jaotus,-lao,- transpordi-, ja kaubanduslogistika funktsioone; teab ja oskab kasutada tarneahela juhtimise meetodeid; oskab optimeerida logistilisi kulusid; omab terviklikku ettekujutust logistika- süsteemist ning tal on eeldused töötamiseks selles valdkonnas. Õppeaine sisu: Logistika määratlus , lühiülevaade logistika ajaloost, tarneahela mõiste, materjali, info-, raha- ja teenuste vood, logistika valdkonnad, logistikatöö eesmärgid, logistika tähtsustumise põhjused, ettevõtte logistikastrateegia, selle seos ettevõtte äristrateegiaga, logistika arengutrendid. Logistikasüsteemi juhtimise põhikontseptsioonid, holistiline lähenemine, vertikaalne ja horisontaalne organisatsioon. Majanduslik lisandväärtus, väärtuse lisamine, väärtusahela mõiste ja selle elemendid, väärtusahela analüüs, väärtusahela teoorial rajanevad ärikontseptsioonid, tegevuspõhine kuluarvestus, väljasttellimine, nõudlus- ja pakkumisahelad, tarneahela juhtimine, logistika ja tarneahela juhtimise seosed. Klienditeeninduse olemus ja tähtsus, klienditeeninduse elemendid, klienditeeninduse strateegiad, klienditeenindusstandardid, teenindustase logistikas, kompromissid teenindustaseme ja kulude vahe. logistikakulude taksonoomia, logistika kogukulud, logistika ja varade tootlus, strateegilise kasumi mudel. Transpordikulusid mõjutavad tegurid, transporditeenuste kvaliteet, transpordisüsteem ja transpordipoliitika, transpordiliigid, kombineeritud veod, kolmandad pooled veondustegevuses, põhiveod ja jaotusveod. Laonduse olemus ja funktsioonid, ladustamisvõimalused, laotüübid, laotoimingud, komplekteerimine, pakkimine, levinumad hoiusüsteemid ja laotõstukid, laonduse infosüsteemid ja andmetuvastus, laokulud ja laotegevuse mõõtarvud. Varude ja nende haldamise olemus, varude ja nõudluse liigid, varude ringlustsükkel ja keskmine laoseis, varude kontrolli meetodid, varude täiendamise meetodid, optimaalne tellimiskogus, reservvaru suurus, varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: Kiisler. Logistika ja tarneahela juhtimine. TTÜ kirjastus 2011 M. Villemi . Logistika alused. TTÜ kirjastus 2009 Rushton, Croucher, Baker. The Handbook of Logistics and Distribution Management. 3 rd. ed. 2006 Grant, Lambert, Stock, Ellram. Fundamentals of Logistics Management. 2006 VLM0520 LAEVA ELEKTRISEADMED, JÕUSEADMED JA ABIMEHHANISMID 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda õppijale erialaseks tööks vajalikud teadmised laeva elektrimasinate ehitusest, tööpõhimõttest ja ekspluatatsiooni põhinõuetest ja elektriajamite, elektrivõrkude, elektrijaamade süsteemidest; põhiteadmised laeva käikuvusest ja ülevaade laevamehhanismide ja süsteemide otstarbest, tööpõhimõtetest, ehitusest ning kasutamise põhinõuetest. Õpiväljund: Õppija peab teadma: - erinevat tüüpi elektrimasinate ehitust ja tööpõhimõtet - laeva elektrijaamade, elektrivõrkude, elektriajamite põhimõtteskeeme, nende komponentide otstarvet ja ehitust oskama: - eristada elektrimasinaid ja nende koostiosi vastavalt tööpõhimõttele ja tüübile - lugeda ja kasutada laeva elektriseadmete tehnilist dokumentatsiooni; teadma: - laevamehhanismide liigitust, otstarvet ja nende omavahelisi funktsionaalseid seoseid; - laeva käikuvust mõjutavaid tegureid ja põhimõisteid; - peamasina ja sõukruvi koostööd ning laevakere seisukorra ja ilmastikutingimuste mõju peamasina töörežiimile - laeva diiselmootorite liigitamist, tööpõhimõtteid, ehitust ja ohutu kasutamise põhinõudeid; - diiseljõuseadme tööd tagavate süsteemide otstarvet, koostisosi ja tüüpilisi ülesehituse skeeme - laevakatelde ja auru- ning gaasiturbiinide otstarvet, liigitust ja ehitust - laeva abimehhanismide otstarvet, liigitust, tööpõhimõtteid, ehitust ja ohutu kasutamise aluseid; - laeva üldsüsteemide otstarvet, ülesehituse põhimõtteid ja tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid - MARPOL 73/78 nõudeid merekeskkonna reostuse vältimiseks laevadelt oskama: - identifitseerida peajõuseadme tüüpi ja põhikomponente - hinnata erinevat tüüpi peajõuseadmete ja sõukruvidega laevade kasutusvõimalusi - valida laeva käigurežiime erinevates tingimustes lähtudes peamasinatele kestval koormamisel või ajaliselt piiratud ülekoormustel lubatud piirkoormustest - määrata ökonoomset kiirust ja võmalikku maksimaalset tekonna pikkust olemasoleva kütusevaruga Õppeaine sisu: Elektrimasinad; elektriajamid; juhtimis- ja kaitseaparatuur; valgustustehnika; akud; laeva elektrijaamad; laeva jaotusseade; laeva elektrivõrk; laeva signalisatsiooni- ja häiresüsteemid; elektriohutus; laevamehhanismide juhtimine. Laevaseadmete ja mehhanismide funktsioon ja liigitamine. Propulsiivseade. Laeva takistus liikumisel vee suhtes. Propulsiivtegur. Laeva käiturid. Sõukruvid - liigitamine, ehitus; geomeetrilised, põhiparameetrid. Sõukruvi kasutegur. Laeva kere, peamasina ja sõukruvi koostöö. Reguleeritava sammuga sõukruvid. Võlliliin ja selle osad. Liigitamine otstarbe, mootori- ja ülekandetüübi järgi. Diiselmootorid. Tööpõhimõte, liigitamine tööpõhimõte ja ringprotsess. Mootori põhiparameetrid. Indikaator- ja efektiivsed näitajad. Mootori ökonoomsust iseloomustavad näitajad. Diislite võrdlus teiste soojusjõumasinatega. Põhisõlmede ehitus ja tööpõhimõte. Laeva aurujõuseade. Koostisosad, tööpõhimõte. Lihtsa aurujõuseadme termodünaamiline ( Rankine_i) ringprotsess. Aurukatlad. Liigitamine, ehitus, tööpõhimõte. Katla põhiparameetrid. Koldeseadmed ja katlaarmatuur. Auruturbiinid. Liigitus, tööpõhimõte, ehitus. Aktiiv- ja reaktiivturbiinid. Gaasiturbiinjõuseadmed. Gaasiturbiini tööpõhimõte ja ringprotsess. Ehitus, kasutusalad. Pumbad. Otstarve, liigitamine. Pumba põhiparameetrid. Mahtpumbad, dünaamilised (laba-) pumbad ja jugapumbad; kompressorid, ventilaatorid, kütuse ja õliseparaatorid. Otstarve, liigitus, tõõpõhimõtted. Soojusvahetid. Otstarve, liigitus. tööpõhimõte, ehitus. Veemagestusseadmed, liigitamine, tööpõhimõte, ehitus. Vaakuumveemagestite eelised ja puudused. Rooliseadmed. Labarooli tööpõhimõte. Rooliseadme koostisosad. Roolimasinate, liigitus, ehitus, tööpõhimõte. Aktiivroolid. Põtkurid. Ankru- ja haalamisseadmed, tõsteseadmed, mehhaniseeritud luugikatted, rampseadmed. Laeva üldsüsteemid. Liigitus, otstarve, nõuded. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Erialase kirjanduse lugemine Kirjandus: 1. Tobias, A. Laeva elektrimasinad. Tln. EMA.2010. 2. Tobias, A. Laeva elektriseadmed.Tln.EMA.2004. 3. Tobias, A. Elektrotehnika ülesannete kogu 2.Elektriseadmed.Tln.EMA.2003. 4. Lehtla, T. Jõuelektroonika ja elektriajamid.Tln.TTÜ.2003 VAY1050 ÕIGUSE JA MAKSUNDUSE ALUSED 6.00 EAP 4 4-0-0 E Eesmärk: Aidata üliõpilastel omandada esmased üldised õigusteadmised. Anda põhjalikum ülevaade kehtivast EV õigussüsteemist, tähtsamatest õigusharudest ja õigusaktide sisust ning nende realiseerimise vormidest. Üliõpilased omandavad alusteadmisi euroopalikust õigussüsteemist ja õiguskultuurist. Samuti anda teadmised otsestest ja kaudsetest maksudest, kehtestatud maksumääradest, selgitada maksukohustuslase kohustusi ja õigusi ning arendada maksude arvestamise oskusi. Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: " Mõistab ühiskondlike suhete reguleerimise vajadust " Mõistab õiguse olemust ning orienteerub peamiste õigusvaldkondade sisus ja põhimõtetes " Tunneb erinevate sotsiaalsete normide spetsiifikat, õigussuhete struktuuri ja õiguslikke regulatsioone erinevates õigusharudes " Oskab erialatöö praktikas lahendada kaasuseid, mis kuuluvad vastava ameti kompetentsi " Omab üldisi teadmisi Eesti kohtusüsteemist " On teadlik maksustamise alus-printsiipidest " On teadlik maksukohustuslase õigustest ja kohustustest " Oskab arvestada otseseid ja kaudseid makse " Vastavalt eriala nõudmistele suudab langetada õigeid maksuotsuseid. Õppeaine sisu: Üldised teadmised õiguse olemusest. Sotsiaalne reguleerimine, õigusnormi mõiste, nende liigid. Õigussüsteem, õigusperekond, õigusharud. Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. Tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõiguse mõiste ja sisu, äriõigus, võlaõigus, karistusõigus. Kohtu korraldus Eestis. Maksusüsteem ja õigusaktid. Maksumaksja ja maksuhalduri õigused ja kohustused. Otsesed ja kaudsed maksud. Maksukohustuse arvutamine. Maksude deklareerimine ja tasumine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VAA0420 ARVUTIGRAAFIKA 6.00 EAP 4 0-0-4 A Eesmärk: Anda alusteadmised kolmemõõtmelisest modelleerimisest CAD-süsteemis Solid Edge. Õpiväljund: Kursuse lõpus oskavad tudengid iseseisvalt lahendada merendusvaldkonnas esinevate objektide nt laeva detailide ja sõlmede projekteerimisülesandeid, kasutades selleks 3D modelleerimistarkvara Solid Edge: - luua 3D mudeleid erinevate SE moodulitega (part, sheet metal) - teha virtuaalsed koostud (assembly, weldment assembly) - ettevalmistada tehnilise dokumentatsiooni (detailide ja koostude joonised, spetsifikatsioonid jne) Õppeaine sisu: 1. CAD - Sissejuhatus masinprojekteerimisse: " Ajalugu ja tähtsus tänapäeva elus " Eelised " Võimalused " Mõisted " Kasutatavad Standardid " CAD´i osa toote arenduses " Lähteülesanne " Projekteerimise põhimõte " Dokumentide tähistamine 2. Solid Edge: " Ülevaade o Kasutajaliides (Failide avamine, salvestamine ja otsimine. Failide tüübid) o Abi tasapinnad (Töötasapinna määratlemine ja loomine 3D projekteerimiskeskkonnas) " 2D modelleerimine o 2D profiilid ja sketch´id o sidemete tüübid ja nende defineerimine " 3D detailide modelleerimine ja redigeerimine o tahkkehad o pöördkehad o füüsikalised omadused (mass, inertsmomendid) o _feature_de_ defineerimine o sidemed erinevate mudelite vahel " Lehtmetallist toodete modelleerimine o lehtmetallist detailide eripära o erinevad vahendid/käsud lehtmetallist toodete modelleerimiseks (erinevad feature_d) o detaili pinnalaotus " Koostude modelleerimine o detailide koostamise põhimõtted ("top-down", "bottom - up", "skeleton" modelleerimise ideoloogia) o sidemed detailide vahel o Vahendid koostu visualiseerimiseks (näita ainult teatud detaile, näita kõiki detaile, Piltide salvestamine, "Explode View" ja "Cutaway View" jne.) " Jooniste vormistamine CAD süsteemis o erinevate vaadete defineerimine o lõigete defineerimine o mõõtmete ületoomine 3D detaili- või koostumudelist, mõõtmete märkimine. " Andmevahetus erinevate CAD süsteemide vahel o liideste tüübid o enamkasutatavad liidesed. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VMS0690 MEREÕIGUS 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda üliõpilastele teadmisi merenduse rahvusvahelisest ja riigisisesest õigusregulatsioonist ning nende rakendamise printsiipidest. Arendada üliõpilastes oskust analüüsida õigusakte ja reaalseid juhtumeid ning rakendada neid oma igapäeva tööelus. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: - omab teadmisi mereõigusest kui rahvusvahelisest tegevus- ja teadusharust; - tunneb peamisi rahvusvahelisi konventsioone; - omab ülevaadet Eesti merendusalasest seadusandlusest ja selle iseärasustest; - oskab praktiliselt kasutada laeva tekiohvitseri töös peamisi merendusalaseid regulatsioone; - oskab analüüsida arbitraaži ja kohtu laevandusalaseid kaasuseid ning teha neist järeldusi. Õppeaine sisu: Mereõiguse olemus ja põhimõtted. Mereõiguse subjektid ja allikad. Mereõiguse kodifitseerimine. Merealade ja merepõhja õiguslik režiim. Lepinguõiguse alused; lepingulised suhted merenduses ja kaubanduses. Merelaev ja laevapere, laeva dokumentatsioon. Laeva lipp ja laeva registreerimine, mugavuslipp. Kauba merevedu tšarterlepingu ja konossemendi alusel. Laeva kasutusele andmise lepingud. Subjektide vastutus mereõiguses, vedaja vastutuse piiramine. Reisijate ja nende pagasi veo leping. Lootsi- ja puksiiriteenuse osutamine, agendileping. Meresõidu ohutuse tagamine ja merekeskkonna kaitse. Mereavariide ja -vahejuhtumite õiguslikud aspektid, merepääste õiguslik reguleerimine. Merekindlustus. Mereprotestide esitamine ja menetlemine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Õppekirjanduse lugemine, seaduste analüüs Kirjandus: 1. Alop, A. Loengute konspekt (elektrooniline). 2. Baughen, S. Shipping Law, London/Sydney, 1998. 3. Bundock, M. Shipping Law Handbook, London/Hong Kong, 1999. 4. Hodges, S., Hill, C. Principles of Maritime Law, London/Hong Kong, 2001. 5. IMO Model Course 6.08, 1993. 6. Kaubandusliku meresõidu seadus (RT I 2002, 55, 345), jõustunud 01.10.2002. 7. Lindpere, H. Kaasaegne rahvusvaheline mereõigus, Tallinn 2002. 8. Meresõiduohutuse seadus, (RT I 2002, 1, 1), jõustunud 01.01.2003 TMJ0130 ETTEVÕTLUSE ALUSED 3.00 EAP 2 0.5 - 0 - 1.5 H Eesmärk: Arendada üliõpilaste ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi ning toetada üliõpilaste ettevõtlikkust toetavate isiksuseomaduste ja hoiakute väljakujunemist. Kujundada loovat mõtlemist, õpetada ettevõtliku käitumise põhimõtteid ning anda teadmisi ärivõimaluste äratundmise, äriideede arendamise, hindamise ning rakendamise (ärimudel) kohta erinevates ettevõtluskeskkondades. Anda üliõpilastele võimalus äriideed arendades praktiliselt läbi teha ettevõtlusprotsess meeskonnatööna ning interdistsiplinaarse õppena toetamaks üliõpilasi nii nende ettevõtjaks kui ka ettevõtlikuks palgatöötajaks saamisel. Õpiväljund: 1. Kirjeldab ettevõtluse põhimõisteid ja protsesse, arengutendentse, ettevõtluskultuuri ning ettevõtluse eri vorme; 2. Kirjeldab ettevõtjale vajalikke isiksuseomadusi ning oskab hinnata enda sobivust ettevõtjaks; 3. Rakendab äriideede genereerimise, arendamise ja hindamise meetodeid; 4. Kavandab ärimudeli arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi mõjutavaid tegureid; 5. Analüüsib erinevate ärimudelite eeliseid ja ettevõtluskeskkonna mõju ärimudeli kujundamisele; 6. Presenteerib ja põhjendab ärimudelit. Õppeaine sisu: Aine õppeprotsess järgib ettevõtlusprotsessi loogikat, mille peamisteks etappideks on äriidee genereerimine, ärivõimaluste äratundmine, ärivõimaluste arendamine ja rakendamine, mida vaadeldakse indiviidi (ettevõtja omadused, motivatsioon, oskused), grupi (äriideed, meeskonnaliikmete panus) ja ühiskonna (majanduspoliitika, keskkond, tehnoloogia) tasandil. Käsitletavad teemad on järgmised: Ettevõtluse põhimõisted ja protsessid, arengutendentsid, ettevõtluskultuur ning ettevõtluse eri vormid. Eetilise käitumise põhimõtteid võimaliku ettevõtjana või ettevõtliku palgatöötajana. Ettevõtluskultuuri juhtumianalüüsid ja sots-draamad. Ettevõtjale või ettevõtlikule töötajale vajalikud isiksuseomadused. Testid ja eneserefleksioonid mõistmaks ettevõtjat ja ettevõtliku töötajat. Erinevad loovad meetodid äriideede genereerimiseks, arendamiseks ja hindamiseks. Sissejuhatus turundusse ja strateegilisse juhtimisse. Ärimudeli kavandamine meeskonnatööna arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi tegevust mõjutavaid tegureid. Erinevate ärimudelite eeliste analüüs ja ettevõtluskeskkonna mõju selles. Ettevõtlusprotsess. Ettevõtluse tugisüsteem. Kodu- ja tunnitööde (sh ärimudeli) presenteerimised erinevaid meediume kasutades, diskussioonid, tagasisidestamine ja enesereflektsioonid. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjaid ettevõtluse eri valdkondadest. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine. Iseseisev töö: Äriidee loomine, ärivõimaluste hindamine, turu- uuring, ärimudeli kavandamine Kirjandus: A. Miettinen, J. Teder. 2006. Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest, ettevõtluspoliitikast. A. Miettinen, L. Rikkinen, J. Teder. 2008. Ettevõtlus II: äriideest, äriplaanist, ettevõtte rajamisest ja kasvust; S.C.Harper 2005. Extraordinary Entrepreneurship. The Professional's Guide to Starting an Exceptional Enterprise. John Wiley and Sons; J. A. Timmons, S. Spinelli. 2007. New Venture Creation. Entrepreneurship for 21 century; Hisrich, 2016, P., Peters, P., Sheperd, D. Entrepreneurship. 10th Edition. McGraw_Hill; Chandra, S., Zachary, K. 2014, The Theory of Entrepreneurship: Creating and Sustaining Entrepreneurial Value. Palgrave Macmillan, New York. LAEVA HALDAMINE (ERIÕPE / PEAERIALA) VLL1120 OHUTUSALANE KOOLITUS 3.00 EAP 7 0-0-7 A Eesmärk: " Enesepäästevõtete alaste algteadmiste omandamine; " Laeva tuleohutuse ja tulekustutusalaste algteadmiste ja oskuste omandamine; " Esmaabiõpe; " Õppija teab laeva töö ohtlikkusest, vahenditest, protseduuridest ja teadmiste ning oskuste omamise tähtsusest nende ohtude vältimiseks; " Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised mereteenistuse alustest, suhetest ning ohutuse ja turvalisuse tagamisest laevas. Õpiväljund: Õppija teab/oskab: " toime tulla ekstreemsetes olukordades merel (kokkupõrge, tulekahju, lekked); " kasutada üldlevinud päästevahendeid; " kasutada päästevahendites olevat varustust; " ellujäämise põhimõtteid (sh mõistab treeningute vajadust) Teab tule tekkepõhjuseid; " Teab tuleohutuse printsiipe; " Tunneb ohutut tööpraktikat; " Oskab kasutada tulekustutusvahendeid, teab nende asukohta laevas; " Oskab kasutada hingamisaparaati " Anda esmaabi " Selgitab laeva töö ohtlikkust ja merekeskkonna reostamise vältimise abinõusid. Teab vahendeid, protseduure ja meetmeid ohtude vältimiseks laeval. Seostab inimestevaheliste suhete, meeskonnatöö, side tähtsust ohutuse tagamisega. Teab peast laeva häireplaani sisu, leppemärkide tähendust ning seadusandlike aktide, konventsioonide tundmise vajalikkust " Tunneb laeva töökorraldust ja vahiteenistust reguleerivat seadusandluse aluseid " On teadlik laeva turvalisuse tagamise vajalikkusest " Tunneb isikliku ohutuse ja tuleohutuse tagamise üldisi nõudeid " Tunneb teenistuslikke vahekordi laevas, mõistab subordinatsiooni ja inimsuhete põhimõtteid laevaperes. Õppeaine sisu: Üldpõhimõtted ellujäämiseks merel, ohutusalane märgistus. Ohuolukordade liigitus, häirenimistu ja avariisignaalid, laeva mahajätmine, meeskonna kohustused reisijate ees, personaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine. Ellujäämine merel, päästevahendite portatiivsed sidevahendid. Tulekolmnurga kontseptsioon ja selle rakendamine, süttimise tüübid ja allikad, tulekustutuse organiseerimine laevas, tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed, tule levik laeva erinevates osades, tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid, tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kasutuskeskkonnad, tulekustutusvahendite ja varustuse valik, hingamisaparaatide kasutamine. Esmaabialased viivitamatud toimingud. Esmaabi mürgistuste korral. Kannatanu ülevaatus. Seljavigastused. Külma ja kuuma kahjustused. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud. Raadiomeditsiiniline konsultatsioon. Farmakoloogia. Südameseiskumine, uppumine ja lämbumine. Psühholoogilised/ psühhiaatrilised probleemid. Loengutes käsitletakse ohtusid laevas töötamisel, ohutusvarustust, sidet, inimvahelisi suhteid, käskude edastamist, meeskonnatööd, avariiolukorra protseduure, merereostuse vältimist, seadusandlust ja laevaehituse olulisust. Laeva töökorraldus ja alluvussuhted. Laeva ohutus ja turvalisus. Tuleohutusnõuded. Isiklik ohutus ja suhted laevaperes. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Õppekursusel praktiliste harjutuste sooritamine ja kirjalik test või suuline eksam. Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1390 STCW LISAKURSUSED LAEVAJUHTIDELE 6.00 EAP 7 0-0-7 E Eesmärk: Laeva tulekustutustööde juhtimise alaste teadmiste ja oskuste omandamine. Praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised ohutuse ja turvalisuse tagamiseks lähtudes STCW-78, koos muudatustega ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Konventsiooni Peatükk VI reeglites VI/5 ja VI/6 ning Koodeksi Peatükk VI sektsioonides A-VI/5 ja A-VI/6; SOLAS Konventsiooni Peatükkides IX, XI-1 ja XI-2; ISM Koodeksis; ISPS Koodeksis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes nr 725/2004 ja nr 336/2006 ning siseriiklike õigusaktides sätestatust. Anda õppurile võimalus saada teoreetilisi oskusi ja kogemusi silla meeskonna koostööst vastavalt IMO mudelkursuse 1.22 nõuetele. Laeva päästevahendite kasutuse alaste teadmiste omandamine. Õpiväljund: Õppija: " Hindab õigesti ning täpselt tuleõnnetust ning võtab ette meetmeid selle likvideerimiseks. " Edastab tuleõnnetusega seotud informatsiooni kiirelt, täpselt, põhjalikult ning selgelt. " Tagab igal ajahetkel isikliku ohutuse. " Tagab tuletõrjerühmade kiire ja efektiivse rakendamise vastavalt laeva protseduuridele. " Teab ohutuse ja turvalisusega seotud rahvusvahelisi ja siseriiklikke dokumente. " Omab põhjalikku ülevaadet ISM ja ISPS Koodeksi elementidest. " Tunneb ohutuse ja turvalisuse tagamise organisatsioonilisi meetmeid. " Teab, kuidas hinnata ja analüüsida riske ning selle tulemusena rakendada vastavaid meetmeid ohutuse tagamiseks ja keskkonna reostuse vältimiseks. " Teab Ohutuse Korraldamise Süsteemi (SMS) põhimõtteid, omab ülevaadet SMS-i kohta käivatest nõuetest ja on suuteline neid rakendama praktikas. " Teab, mis on objektiivsed tõendid, on suuteline avastama nendele põhinevaid kõrvalekaldeid ISM Koodeksi, reederi SMS jne nõuetest ja määratlema kõrvalekallete raskusastet (oluline mittevastavus või mittevastavus või märkus). " Teab ISM ja ISPS alaste auditite liike, omab ülevaadet auditite läbiviimise põhimõtetest ja metoodikast ning oskab omandatuid teadmisi rakendada praktikas. " Omab ülevaadet laeva turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise põhimõtetest ja metoodikast ning oskab omandatuid teadmisi rakendada praktikas. " Teab, kuidas laeva turvalisuse riskianalüüsi põhjal koostada nõuetele vastav ja praktiline laeva turvaplaan. " Omab ülevaadet erinevatest häda- ja eriolukordadest, teab kuidas nendeks valmistuda ning ette valmistada laevapereliikmeid nii teoreetiliselt (loengud, töötoad...) kui ka praktiliselt (õppused, harjutused...). Teab ohutuse ja turvalisusega seotud auditite ja kontrollide (sadama-, lipu ja külalisriigi) põhimõtteid ning oskab nendeks valmistuda. " omab psühholoogilisi teadmisi sillatöö korraldamisel " teab silla töökultuuri ja sellest tulenevaid probleeme " teab nõupidamiste ja arutelu tähtsust sillatöö organiseerimisel " teab dialoogi tähtsust sillatöö organiseerimisel ja demonstreerib " planeerib sillatööd " planeerib reisi normaalsetes ja avariisituatsioonides. " Oskab päästevesti kandes õigeks keerata tagurpidi olevat päästeparve. " Saab aru päästevahendite märgistusest. " Annab korrektseid käsklusi päästevahendi veeskamisel ning pardal. " Oskab käivitada päästepaadi mootorit. " Oskab sõuda ning juhtida päästepaati " Oskab kasutada päästevahendite varustust. " Oskab kasutada päästevahendi kaasaskantavat raadiojaama. " Oskab kasutada erinevaid vahendeid signaalseerimiseks, sh pürotehnikat. Õppeaine sisu: Tuletõrjealane koolitus, laiendatud Ohutuse ja turvalisuse juhtimine Sillatöö organiseerimine ja juhtimine Päästevahendite ja valvepaadi vanem Antud õppeaine ühe osana õpivad koos nii _laevajuhi_ kui ka _laeva jõuseadmed_ õppekava üliõpilased, et koos viia läbi ühiseid harjutusi samaaegselt nii silla- kui ka masina simulaatoril Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1110 ESMAABI JA HOOLDUS 3.00 EAP 3 1-0-2 E Eesmärk: Luua võimalus omandada baasteadmised ja oskused esmaabi osutamiseks ning vajalikuks põetuseks ja hoolduseks Õpiväljund: " Oskus hinnata kannatanu/haige terviseseisundit; " oskus osutada vajalikku meditsiinilist abi, sh elustada; " oskus kasutada meditsiinilist konsultatsiooni; " oskus teha lihtsamaid med. protseduure (haavakorrastus, haavaõmblus, lahastamine, injektsioonid, maoloputus, klistiir, põie tühjendamine, hingamisteede avamine jne) Õppeaine sisu: Oskus hinnata inimese terviseseisundit, osutada esmaabi, ravida esmaselt kergemaid haigusjuhte, teha lihtsamaid protseduure Eeldusaine(d): Hindamisviis: Õppetöös osalemine semestri jooksul, praktilised harjutused, test Iseseisev töö: . Kirjandus: "Meditsiiniline abi laevas" "International Medical Guide for Ships" VLL1360 LAEVADE EHITUS JA HOOLDUSE PRAKTIKA 6.00 EAP 5 2-2-1 E Eesmärk: Anda teadmised ja pädevused laevatüüpidest, laevakere kujust ja mõõtmetest, ehituslikest põhisõlmedest. Algteadmised laeva mere- ja ekspluatatsiooni-omadustest ning laeva tugevusest ja uppumatusest. Laevaseadmete ja laeva süsteemide otstarve ning ehitus. Samuti üldteadmised ja praktilised oskused madruse töödest, laeva tööohutusest ja vahiteenistusest. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: " Tunneb erinevaid laevatüüpe ja teab nende kasutuseesmärki; " Omab arusaama laevakere kujust ja mõõtmetest; " Tunneb ja oskab nimetada kõiki laevakere osi, ehituselemente ja -detaile; " Omab algteadmisi laevateooriast: teoreetiline joonis, ujuvus püstuvus, meretaluvus; " Oskab teha laeva kasutamise ja mereomadustega seotud lihtsaid arvutusi; " Teab laeva üldise ja kohaliku tugevuse ning lastipaigutusega seotud probleeme. " Teab laeva seadmete ja süsteemide kasutuseesmärki ja üldist ehitust; " Oskab meresõlmi ja pleise " Teab purjelaeva taglastust " Teab, kuidas hooldada väikelaevu ja purjejahti " Oskab kasutada individuaalseid ja kollektiivseid päästevahendeid " Oskab kasutada signaliseerimise ja sidevahendeid " Oskab teostada roolivahti " Oskab juhtida väikelaeva mootori ja purjedega Õppeaine sisu: Laevade liigitamine otstarbe järgi. Laevade kuju ja mõõtmed, definitsioonid ning asjakohased arvutused. Laevaehituslikud tehnoloogiad ja põhisõlmed. Laevaseadmed: tõsteseadmed, rooliseade, sõuseade. Laevasüsteemid. Mereomadused, ujuvus, mahutavus, süvis, püstuvus (AWP, TPC, KB, BM, KM, GM, GZ). Mõisted laeva tugevusest. Üliõpilane õpib laevades kasutatavaid sõlmi, pleise ja taglasetöö võtteid, tegeleb laevatööde ja hooldusega, tutvub päästevahenditega, praktiseerib väikelaeva juhtimist, manöövreid avamerel ja sadamas sildumisel. Õpib purjetamist ja meeskonnatööd. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: E. Ots, "Õpime madruseks" Kohustuslikud õppematerjalid: 1. V. Rebane, I. Noor Laevade ehitus. Eesti Mereakadeemia. Tallinn 2003. ISBN 9985-808-20-7. 2. A. Alop Laeva teooria ja laevade üldehitus. Tallinn 1998. ISBN 9985-808-13-4- 3. O. Bussel, E. Kruus, H. Levald Laevade üldehitus. Tallinn 1963. 4. J. Frid Laevade ehitus. Tallinn 1968. Soovituslikud õppematerjalid: 1. H. J. Pursey Merchant Ship Construction. Glasgow 1994. ISBN 0-85174-454-0. 2. K. van Dokkum Ship Knowledge. A Modern Encyklopedia. Enkhuizen, The Netherlands. ISBN 90-806330-2-X. 3. А.М. Горячев, Е.М. Подругин Устройство и основы теории морских судов.. Ленинград, 1983. 4. Е.Г. Фрид Устройство судна. Ленинград, 1989. 5. Н.К. Ситченко, Л.С. Ситченко Общее устройство судов. Ленинград, 1987. 6. А.А. Антонов, Р.Ф. Недра Устройство морского судна. Varend, "Laeva taglasetööd" DesPawson, "Sõlmed" VLL1180 LAEVA HOOLDUS JA EKSPLUATATSIOON 3.00 EAP 3 2-0-1 E Eesmärk: Anda ülevaade ja teadmised Eesti ja rahvusvahelisest merendust puudutavast seadusandlusest, laevade seadmetest, tööohutusest, ja vahiteenistusest. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab rahvusvahelisi konventsioone, millega Eesti on ühinenud ja Eesti merendust puudutavat seadusandlust " Tunneb erinevaid laevade seadmeid ja teab ohutustehnikat nendega töötamisel " Teab ja tunneb laevades kasutatavat taglase varustust ja oskab kalkuleerida tugevuse arvestusi nendega töötamisel " Teab, kuidas hooldada laeva " Tunneb ning oskab kasutada laevades kasutatavaid individuaalseid ja kollektiivseid päästevahendeid " Tunneb laevades kasutatavaid signaliseerimise vahendeid " Teab kohustusi vahis seismisel ning laeva tulesid, päevamärke ja udusignaale Õppeaine sisu: Õpilane tutvub laevades kasutatavate seadmetega, nende tehnilise ekspluatatsiooni nõuetega, tutvub seadusandlusega, vahiteenistuse korra ja turvalisuse tagamise meetoditega, laevades kasutatavate signalisatsiooni vahenditega, laevatööde organiseerimise korraga, päästevahenditega, ohutustehnikaga laeva töödel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Õppekirjanduse lugemine, COLREG Kirjandus: E. Ots Õpime madruseks, COLREG VLL1230 LAEVATEOORIA JA -PÜSTUVUS 6.00 EAP 7 3-0-4 E Eesmärk: Anda oskused määrata ja kasutada laeva hüdrostaatilisi andmeid, arvutada püstuvust, laevakere pingete seisundit, kreeni ja trimmi vastavalt konventsiooni STCW-78 koos muudatustega osa AII/1 ja kutsestandardi Tüürimees III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja tunneb laevaehitusliku joonestamise aluseid, laeva hüdrostaatiliste kõverate ehitust, püstuvuse arvutamise metoodikat, kreeni ja trimmi arvutamise metoodikat. " teab ja arvestab laeva püstuvust mõjutavaid tegureid igas olukorras, vee sissetungi tagajärgede arvutust, laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete arvutust, IMO soovitusi laeva püstuvuse suhtes. " oskab arvutada laeva süviseid erinevates tingimustes, kasutada lastiskaalat, kasutada laeva teoreetilist joonist, ehitada laeva hüdrostaatilisi kõveraid teoreetilise joonise alusel, arvutada laeva püstuvust, arvutada ja korrigeerida kreeni ja trimmi. " oskab arvutada või leida lähteandmed laeva püstuvuse määramiseks, kasutada olemasolevaid tabeleid, diagramme ja seadmeid laeva püstuvuse ja üldtugevuse ning laevakere pingete määramiseks, kasutada laeva püstuvuse ja uppumatuse informatsiooni. Õppeaine sisu: Laevaehituslik joonestamine Laeva tasandite pindalad ja ruumide mahud Laeva hüdrostaatilised kõverad Staatiline püstuvus Raskuskeskme arvutused Algpüstuvus Negatiivne algpüstuvus, rippenurk Staatilise püstuvuse kõverad Trimm, kreen ja lastinihete käsitlus Ujuvuse osaline kaotus ja vastuabinõud Püstuvuse informatsioon, IMO soovitused püstuvuse suhtes Laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete määramine Püstuvuse erijuhud Kursusetöö koostamine Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kursusetöö koostamine Kirjandus: . LAEVA JUHTIMINE JA NAVIGATSIOON (ERIÕPE / PEAERIALA) VLL0520 MEREALANE INGLISE KEEL L II 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: Merealase inglise keele omandamine vahitüürimehele vastavalt STCW-78, koos muudatustega ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Õppija - teab ja oskab kasutada IMO sidepidamise standard- väljendeid(SMCP) - oskab edastada hädaolukorras sõnumeid ja paluda abi - oskab kirjeldada teemadega seonduvaid olukordi - oskab nimetada kehaosi, põhilisi haigusi ja kirjeldada lihtsamaid meditsiinilisi probleeme - annab käsklusi inglise keeles -oskab suhelda paljurahvuselises meeskonnas -valdab grammatikat hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu -suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda erialastes teemadega seonduvates arutluses Õppeaine sisu: Õppeprogrammi sisu rõhutab erialaterminoloogia omandamist ja selle kasutamisoskust, keelestruktuuride ja suhtluspädevuste arendamist läbi kogu õppekava. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine. Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL0540 MEREALANE INGLISE KEEL L IV 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: Merealase inglise keele omandamine kaptenile vastavalt STCW-78, koos muudatustega ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: - teab ja oskab kasutada IMO standardväljendeid (SMCP) - teab ja oskab kasutada Laevakokkupõrgete vältimise eeskirja inglise keeles - teab meditsiinialast terminoloogiat - teab laevadokumente - oskab suhelda paljurahvuselises meeskonnas - oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel juhtimise tasandil - suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt - oskab kirjutada kokkuvõtteid, ettekandeid, kirju Õppeaine sisu: Teemad: Vahiohvitseri juhend; Colregi situatsioonid ja nende kasutamise rollimäng; Med-abi merel; navigeerimine jääoludes; laevadokumendid; kommunikatsioon merel; peamised konventsioonid ja koodeksid; ISF Marlins tasemetest meremeestele Eeldusaine(d): VLL0530 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kokkuvõtte koostamine merepraktikast, SMCP osa A kordamine, ettevalmistus Colreg-i põhiseks rollimänguks,ettevalmistus rühmatööks med.abi merel, navigeerimine jääoludes(SMCP ja MarEng), mereteemalise essee kirjutamine(500 sõna) vastavalt juhendile,ettevalmistus Marlin_s testiks, konventsioonide ja regulatsioonide funktsionaalne lugemine. Kirjandus: . VLL1210 MERESÕIDU ASTRONOOMIA II 3.00 EAP 4 0-0-4 H Eesmärk: Anda oskused avamerenavigatsioonis kasutada ainult mereastronoomilisi vahendeid. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja kasutab suurringi kaare kasutamist ookeanisõidul, " teab ja kasutab taevakehade identifitseerimise põhimõtteid " oskab määrata asukohta valitud taevakehade järgi igas olukorras. Õppeaine sisu: Sõit mööda suurringi kaart astronoomiliste vaatluste alusel. Tähtkujude ja taevakehade tundmine. Erijuhud Päikese järgi asukoha määramisel. Kompassiõiendi määramine. Asukoha täpsuse hinnang. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Tähtkujude ja taevakehade tundmine. Kirjandus: . VLL1130 ELEKTRONKAARDI KASUTAMINE 3.00 EAP 2.5 0 - 0 - 2.5 A Eesmärk: Anda vajalikud teadmised ja praktilised oskused ECDIS_e süsteemi kasutamiseks teekonna planeerimise, teostamise ja jälgimise etappides, vastavalt IMO mudelkursuse 1.27 nõuetele. Õpiväljund: " Teab ECDIS_e kasutamise võimalusi ja piiranguid " Teab elektronkaartide tüüpe ja täpsust " Oskab planeerida, teostada ja jälgida teekonda ECDIS/RCDS süsteemides " Oskab kasutada ECDIS süsteemiga seotud teisi andmebaase " Oskab indikatsioonide ja alarmide tekkel adekvaatselt tegutseda " Oskab elektronkaarte käsitsi ja automaatselt korrigeerida. Õppeaine sisu: Valmendi _NaviSailor 4000_ kasutaja funktsioonide tundmaõppimine. Laeva teekonna planeerimine, teostamine ja jälgimine ECDIS/RCDS süsteemides vastavalt IMO mudelkursuse 1.27 nõuetele. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1290 ELEKTROONILISED LAEVAJUHTIMISE SEADMED 3.00 EAP 3 3-0-0 E Eesmärk: Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused elektroonilistest laevajuhtimise seadmetest vastavalt STCW -78, koos muudatustega AII/2 ja kutsestandardi laevajuht IV nõuetele sh anda teadmised vurriteooriast ja vurrkompassidest, hüdroakustikast ja kajaloodidest, raadiolokatsiooni alusest ja laevade raadiolokaatoritest, Doppleri logist ja Globaalsetest satelliitnavigatsiooni süsteemidest. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab ja kasutab vurrkompassi teooriat ja vurrkompasside töö põhimõtet ja ehitust " Tunneb ja rakendab hüdroakustika aluseid ja kajaloodi töö põhimõtet ja ehitust " Teab Doppleri logi töö põhimõtet ja ehitust " Mõistab raadiolokatsiooni aluseid, radari töö põhimõtet ja globaalsete satelliitnavigatsiooni süsteemide töö põhimõtet " Oskab kasutada vurrkompassi, kajaloodi, raadiolokaatori ja Doppleri logi käitlemise ja hooldamise juhendeid. Õppeaine sisu: Vurriteooria alused Anschüts tüüpi vurrkompassid Sperry tüüpi vurrkompassid Elektromagnetilise juhtimisega vurrkompassid Kiudoptilised vurrkompassid Elektromagnetiline logi Doppleri logi Hüdroakustika alused Navigatsioonilised kajaloodid Raadiolokatsiooni alused Laeva raadiolokaatorid Globaalsed asukoha määramise süsteemid Automaatrooliseade Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Vurriteooria alused . Kirjandus: . VLL1440 MEREALANE INGLISE KEEL L III 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: Merealase inglise keele omandamine vanemtüürimehele vasatavalt STCW-78, koos muudatustega ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: - teab ja oskab kasutada IMO standardväljendeid (SMCP) - teab Laevakokkupõrgete vältimise eeskirja struktuuri ja terminoloogiat inglise keeles - teab lühendeid kaartidel ja merealastes väljaannetes - oskab suhelda paljurahvuselises meeskonnas - oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel - suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt Õppeaine sisu: Teemad: CV ja avalduse vormid (mehitusfirmades); tutvustamine laeva pardal; hädaolukord; MARPOL; Colregs; VTSi eriväljendid; sissekanded logiraamatusse; reisiplaan; lühendid; last ja lastitöötlus; sadam (struktuur ja eeskiri); IMO standardväljendid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: CV kirjutamine,MarEng ja MarEngPlus programmidega tutvumine,kokkuvõte (250 sõna) videost Megaship,ettevalmistus rühmatööks sadamatest ja referaadi koostamine maailma suurematest sadamatest,PowerPoint esitluse koostamine meresõidu praktika kohta (15 min.) vastavalt juhendile, SMCP väljendite kordamine. Kirjandus: . VLL1320 VAHITEENISTUS JA MERESAASTE VÄLTIMINE 3.00 EAP 7 5-0-2 E Eesmärk: Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised põhimõtetes, mida tuleb järgida laeva vahiteenistuses ning praktilised oskused laeva vahiteenistuse organiseerimises erinevates olukordades, erinevate laevaoperatsioonide käigus. Kujundada arusaamad laevakokkupõrgete vältimise reeglite ja Rahvusvahelise signaalkoodi kasutamisest ning laeva turvalisuse tagamisest samuti merekeskkonna kaitsest ja rahvusvahelise MARPOL konventsiooni nõuetest meresaaste vältimise ja laeva jäätmekäitlemise valdkonnas. Õpiväljund: " Tunneb ja järgib põhimõtteid, mida peab järgima navigatsioonivahis käiguvahis merel; " Teab vahiteenistuse nõudeid ohutuse ja turvalisuse tagamiseks sadamas " Teab vahiohvitseri kohustusi hädaolukorra likvideerimise käigus " Oskab õigesti reageerida häda- ja eriolukordade tekkimisele " Tunneb Rahvusvaheliste laevakokkupõrgete vältimise reeglite ja Rahvusvahelise signaalkoodi sisu. " Oskab täita kohustusi laeva turvalisuse tagamisel. " Tunneb loodushoidu puudutavaid rahvusvahelisi leppeid ja siseriiklikke dokumente " Mõistab õlireostuse ohtlikkust keskkonnale ja õliga meres toimuvaid protsesse " Tunneb õlitõrjevahendeid ja õlitõrjetaktikaid ning oskab neid kasutada " Oskab reageerida laevas tekkinud avariilisele reostusele " Tunneb laeva jäätmekäitlust. Õppeaine sisu: Vaht merel ja sadamas vastavalt SOLAS, STCW ja Eesti vabariigi valitsuse nõuetele. Sillaprotseduurid ja meeskonnatöö laevasillas. Häire- ja eriolukordade organisatsioon. COLREG-72 osad A,C,D ja lisa IV. Ujuv meremärgistus. Laev turvalisus. Õlireostuse statistika ja mõju keskkonnale. Rahvusvahelised ja siseriiklikud dokumendid. Õliga toimuvad protsessid. Õlireostuse avastamine, tõrjevahendid ja _taktikad. Laeva õlitõrjeplaan, jäätmekäitlus ja vastavad plaanid ning dokumendid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Tutvumine seadusandlusega Rahvusvahelise signaalkoodi iseseisev kinnistamine Kirjandus: Kohustuslikud õppematerjalid: 1. Loengukonspektid ja lisatud materjalid. 2. Bridge Watchkeeping. A Practical Guide. The Nautical Institute. London, 1994, ISBN 1-870077-17-1. 3. STCW-78 as amended (consolidated text) Inglise ja vene keeles. CNIIMF, S.Peterburg, 2010. ISBN 978-5-8072-0109-6 4. EV Meretöö seadus 11.06.2014. RT I, 29.06.2014, 108 5. Laeva vahiteenistuse kord. MKM 21.05.2013 nr 34. RT I, 24.05.2013, 14 Soovituslikud õppematerjalid 6. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon. RT II 2005, 19, 64 7. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri _ 1972. Veeteede Amet, Tallinn, ISBN 978-9949-403-44-8 8. Captain P. Roberts, FNI, Watchkeeping Safety and Cargo Management in Port. A Practical Guide. The Nautical institute, London, 1996 ISBN 1-870077-29-6. 9. A. N. Cockcroft, J. N. F. Lameijer, A Guide to the Collision Avoidance Rules (International Regulations for Preventing Collisions at Sea. 6-th ed. Incorporates the 1993 and 2001 Amendements. Elsevier Butterworth-Heinemann. 2004. ISBN 0-7506-6179-8. VMV0610 HÜDROMETEOROLOOGIA 6.00 EAP 4 3-0-1 E Eesmärk: Anda ülevaade merealade hüdrometeoroloogilisest režiimist ja selle kujunemisest tagamaks hüdrometeoroloogilise informatsiooni kasutamise oskus ohutu laeva teekonna planeerimisel ja teostamisel Õpiväljund: Õppeaine läbinud üliõpilane: " tunneb meteoroloogilisi elemente ja nähtusi, teab kuidas kujuneb hüdrometeoroloogiline režiim; " oskab selgitada üldisi ilmatekke protsesse " oskab lugeda ilmakaarti, erinevaid prognooskaarte, tunneb hüdrometeoroloogilise informatsiooni allikaid Õppeaine sisu: Käsitletakse hüdrometeoroloogiline režiimi kujunemist (lainetus, hoovused, jääolud, meretasemed, nähtavus, tuuled, sademed, temperatuurid), tsirkulatsiooniprotsesse atmosfääris ja maailmameres. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Praktilise ülesannete lahendamine, töö tuleb esitada vastavalt nõuetele Kirjandus: . VLL1170 MEREALANE INGLISE KEEL L I 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: Merealase inglise keele omandamine reakoosseisule vasatavalt STCW -95 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja oskab kasutada IMO sidepidamise standard- väljendeid(SMCP) " loeb, tõlgib ja mõistab NAVTEX teadaandeid " nimetab tööriistu, instrumente ja laevaosi inglise keeles " annab käsklusi inglise keeles " teab ja kasutab signaallippude tähendusi inglise keeles " oskab tutvustada oma laeva ja meeskonda ning suhelda arusaadavalt paljurahvuselises meeskonnas " peab ettevalmistatud ettekandeid, osaleda lihtsamates erialastes arutluses. Õppeaine sisu: Õppeprogrammi sisu rõhutab erialaterminoloogia omandamist ja selle kasutamisoskust, keelestruktuuride ja suhtluspädevuste arendamist läbi kogu õppekava. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1330 VAHITEENISTUS JA MERESÕIDUOHUTUS I 6.00 EAP 6 4-0-2 E Eesmärk: Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised meresõiduohutuse tagamise seadusandlikest ja praktilistest aspektidest. Õpetada laevakokkupõrgete vältimist ja anda praktilise oskused kasutada rahvusvahelisi laevakokkupõrgete vältimise reegleid. Anda edasi teadmised ja põhimõtted, mida tuleb järgida laeva vahiteenistuses. Õpiväljund: " Tunneb põhjalikult Rahvusvaheliste laevakokkupõrgete vältimise reeglite sisu, mõistab eesmärke ja oskab reegleid õigesti kasutada " Tunneb meresõiduohutuse ja vastava järelevalve seadusandlikku baasi " Tunneb laeva päästevahendite kasutamist ja teab avariiolukordadeks valmisoleku põhiprintsiipe ja organisatsiooni. " Oskab ette valmistada ja organiseerida õppusi ja õppehäireid. " Tunneb ohutusnõudeid, oskab organiseerida ohtlikke töid laevas ja teab kuidas osaleda laeva turvalisuse tagamisel " Oskab vältida troopilist tsüklonit ja orkaani. Õppeaine sisu: COLREG-72 üldsätted, manööverdus- ja sõidureeglid ja kommentaarid neile. Avariiolukordadeks valmisoleku tagamine ja avariiolukordades tegutsemine. Laeva päästevahendid, nende kasutamine. Ohtlikud tööd. Laeva ohutuse ja turvalisuse tagamine sadamates ja ülesõidul. Piraatlus ja terrorism merel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Täiendav tutvumine COLREG kommentaaridega Kirjandus: Kohustuslikud õppematerjalid: 1. Loengukonspektid/materjalid. 2. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon. RT II 2005, 19, 64 3. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri _ 1972. Veeteede Amet 4. Meresõidu ohutuse seadus. 12.12.2001. RT I 2002, 1, 1 jõustumine 01.01.2003 5. Bridge Procedures Guid. 4d edition. ICS 2007 6. STCW-78 as amended (consolidated text) Inglise ja vene keeles. CNIIMF, S.Peterburg, 2010 7. Mariner_s Guide For Hurricane Awareness in The North Atlantic Basin. NOAA, 2000 8. International Life-saving Appliance (LSA) Code, IMO 2010 Soovituslikud õppematerjalid: 9. A. N. Cockcroft, J. N. F. Lameijer, A Guide to the Collision Avoidance Rules (International Regulations for Preventing Collisions at Sea. 6-th ed. Incorporates the 1993 and 2001 Amendements. Elsevier Butterworth-Heinemann. 2004 10. Captain F.I. Buzek, Captain H. M. C. Holdert, Collision Cases Judgement and Diagrams. Lloyd of London Press LTD, 1990 11. Captain R. A. Cahill, FNI. Collisions and Their Causes. 3-rd ed. The Nautical Institute. London, 2002 12. Craig h. Allen, Farewell_s Rules of the Nautical Road, Annapolis 2005 13. Danton. G. The Theory and Practice of Seamanship. 11-th ed. 1996. Routledge, London and New York 14. House D. J. Seamanship Techniques. 3-rd ed. 2004. Elsevier, London 15. В. И. Снопков (ред.) Управление судном. 2004 VLL1340 VAHITEENISTUS JA MERESÕIDUOHUTUS II 9.00 EAP 9 6-0-3 E Eesmärk: Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised põhimõtetes, mida tuleb järgida laeva vahiteenistuses ning praktilised oskused laeva vahiteenistuse organiseerimises ja sillaressursside juhtimises erinevates olukordades, erinevate laevaoperatsioonide käigus. Anda teadmised laevakokkupõrgete vältimisest ja praktilise oskuse kasutada rahvusvahelisi laevakokkupõrgete vältimise reegleid. Tutvustada meresõiduohutuse tagamist spetsialiseeritud laevadel, madalikule sattumisel ja avariitagajärgede likvideerimisel ning elu säilitamisest pärast laevahukku. Õpetada praktilisi oskuseid meresõiduohutuse tagamiseks ja anda teadmised riskide haldamisest, ohtlike tööde organiseerimisest, mere päästeoperatsioonides tegutsemisest ja abi osutamisest avariilaevale. Õpiväljund: " Omab põhjalikke teadmisi ja oskab õigesti kasutada Rahvusvahelisi laevakokku-põrgete vältimise reegleid. " Tunneb ja oskab järgida navigatsiooni-vahis käiguvahis nõutavaid põhimõtteid. " Oskab organiseerida vahti ja juhtida sillaressursse ja oskab hinnata inimfaktori rolli. " Tunneb ohutusnõudeid spetsialiseeritud laevadel " Tunneb avariilise laeva olukorra hindamise ja avariitagajärgede likvideerimise meetodeid. " Oskab tegutseda madalikule sattunud laeval ja planeerida madalikult vabastamist. " Tunneb laeva päästevahendite kasutamist ja elu säilitamise meetodeid pärast laevahukku " Tunneb ohutuse juhtimise süsteemi ja ohutuse tagamise organisatsioonilisi meetmeid. " Oskav juhtida laevapere ülesandeid ja töökoormust, planeerida töö- ja puhkeaega " Oskab juhtida sillatööd ja kasutada ressursse, koordineerida ja paigutada selleks inimesi ning jagada ülesandeid ka aja- ja ressursinappuse tingimustes. " Oskab efektiivselt suhelda, end kehtestada, nõuda ja motiveerida, olla laevapere liider igas olukorras. " Tunneb otsustamise tehnoloogiaid hinnates olukordi ja riske, teostada riskianalüüsi ning valides vajaliku tegutsemisstiili soovitava tulemuse hinnangust lähtudes " Oskab organiseerida ohtu kätkevate tööde ettevalmistamist ja vormistamist. " Tunneb merepääste- ja otsingu organisatsiooni ja taktikat, merehädaliste ja üle parda kukkunud inimese päästmise võtteid. " Oskab organiseerida abi osutamist hädas olevale või avariilisele laevale ja avariipukseerimist. Õppeaine sisu: Vahi ülesanded navigatsioonilise ohutuse ja turvalisuse tagamisel. Sillaprotseduurid, ressursside juhtimine ja meeskonnatöö laevasillas. COLREG-72 üldsätted, manööverdus- ja sõidureeglid. Inimfaktori arvestamine vahi organiseerimisel. Spetsialiseeritud laevade ohutusnõuded. Avariitagajärgede likvideerimine ja tegevused madalikule sattunud laeval. Elu säilitamine pärast laevahukku. Inimfaktoriga seonduv meresõiduohutuse tagamisel. Ohuolukordade, tööohutuse, turvalisuse, arstiabi ja päästmisega seotud teenistusülesannete suhtes kohaldatavad nõuded. Laeva ohutuse kultuur. Juhi liidriroll ohutuse tagamisel. Riskide haldamise praktika. Pääste- ja otsinguoperatsioonide korraldamine ja praktiline tegevus inimeste päästmisel ja avariilaevale abi osutamisel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Täiendav tutvumine COLREG kommentaaridega. Kodune arvutustöö: laeva madalikult vabastamise arvutused Kirjandus: Kohustuslikud õppematerjalid: 1. Loengukonspektid ja lisatud materjalid. 2. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsioon. RT II 2005, 19, 64 3. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri _ 1972. Veeteede Amet 4. Meresõidu ohutuse seadus. 12.12.2001. RT I 2002, 1, 1 jõustumine 01.01.2003. 5. Bridge Procedures Guid. 4d edition. ICS 2007. 6. STCW-78 as amended (consolidated text) Inglise ja vene keeles. CNIIMF, S.Peterburg, 2010 Soovituslikud õppematerjalid: 7. A. N. Cockcroft, J. N. F. Lameijer, A Guide to the Collision Avoidance Rules (International Regulations for Preventing Collisions at Sea. 6-th ed. Incorporates the 1993 and 2001 Amendements. Elsevier Butterworth-Heinemann. 2004 8. Captain F.I. Buzek, Captain H. M. C. Holdert, Collision Cases Judgement and Diagrams. Lloyd of London Press LTD, 1990 9. Captain R. A. Cahill, FNI. Collisions and Their Causes. 3-rd ed. The Nautical Institute. London, 2002 10. Craig h. Allen, Farewell_s Rules of the Nautical Road, Annapolis 2005 11. Danton. G. The Theory and Practice of Seamanship. 11-th ed. 1996. Routledge, London and New York 12. House D. J. Seamanship Techniques. 3-rd ed. 2004. Elsevier, London ISBN 0-7506-6315-4. 13. В. И. Снопков (ред.) Управление судном. Санкт-Петербург 2004 VLL1430 LAEVA JUHTIMINE I 6.00 EAP 4 3-0-1 E Eesmärk: Aine eesmärk on anda rahvusvaheliselt tunnustatud praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised laevast kui juhitavast objektist, laeva juhtimise teoreetilistest alustest, juhtimist mõjutavatest sisemistest ja välistest jõududest. Õppija omandab arusaama vee takistuse, laeva kiiruse, madalvee, kalda ja teiste laevade ning loodusnähtuste: tuule ja hoovuse mõjust juhitavusele. Saab teadmised laeva manööveromadustest ja nende parandamise võimalustest. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: " Tunneb laeva juhtimise teoreetilisi aluseid " Oskab arvesse võtta laevakerest, sõukruvist ja roolist ning nende vastasmõjudest tulenevad juhitavust mõjutavaid jõude " Oskab arvestada vee takistust laeva liikumisele, tuule mõju, madalvee, kitsuste, interaktsiooninähtuste ja hoovuste mõju juhitavusele " Tunneb laeva manööveromaduste ja juhitavuse parandamise võtteid ja meetodeid " Tunneb ühe ja mitme sõukruvi, muutsammsõukruvi, põtkurseadmete, ankrute ja puksiirabi kasutamise võtteid ja nende mõju juhitavusele Õppeaine sisu: Laev, kui juhitav objekt. Laeva juhtimise teoreetilised alused. Vee takistus laeva liikumisele, Juhitavust mõjutavad sisemised ja välised mõjurid. Veetakistus ja inertsinähtused. Tuule mõju laevale. Madalvee, kitsuste, interaktsiooninähtuste ja hoovuste mõjust tulenevad nähtused. Laeva manööveromadused ja nende parendamise võimalused. Juhitavus kahe ja enama sõukruvi, muutsammsõukruvi ja põtkurseadmete kasutamisel. Ankrute ja puksiirabi kasutamine manööverdamisel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Arvutuslike näidete lahendamine. Kodune töö rooli, laevakere ja sõukruvi vastastikuste mõjude kohta. Kodutöö: tuule rõhu arvutamine Kodutöö: läbivajumise ja lubatud kiiruse arvutamine. Soovitatud lisamaterjaliga tutvumine Kirjandus: .Kohustuslikud õppematerjalid: 1)Loengukonspektid ja lisatud materjalid. 2)Rowe R. W. Juhised laevajuhile. 2012. Eesti Mereakadeemia ISBN 978-9985-808-48-1. Soovituslikud õppematerjalid: 3)Danton. G. The Theory and Practice of Seamanship. 11-th ed. 1996. Routledge, London and New York. ISBN 0-415-14200-8. 4)Baudu H. Ship Handling. 1st ed. 2014. DOKMAR, The Netherlands. ISBN 978-90-71500-27-5 5)MacElrevey D. H. Shiphandling for the Master. 3-rd ed. 1995. Cornell Maritime Press, Centreville, Maryland. ISBN 0-87033-464-6. 6)House D. J. Seamanship Techniques. 3-rd ed. 2004. Elsevier, London ISBN 0-7506-6315-4. 7)Hooyer H. H. Behavior and Handling of Ships. 1983. (2-nd printing 1994). Cornell Maritime Press, Centreville, Maryland. ISBN 0-87033-306-2. 8)Williamson P. R. Ships Manoevring Principles and Pilotage. 2001. Witherby, London. ISBN 1-85609-210-0. 9)Rowe R. W. The Shiphadler_s Guide. 1996. The Nautical Institute. ISBN1-870077-35-0. 10)The Nautical Insti VLL1410 MERESIDE (GMDSS RAADIOSIDE OPERAATORI (GOC) KURSUS) 6.00 EAP 5 1-0-4 E Eesmärk: Anda teadmised ja praktilised oskused mereside valdkonnas vastavalt STCW-78, koos muudatustega A- IV/2. Informatsiooni edastamine ja vastuvõtt GMDSS alasüsteemide ja seadmete abil. Õpetada GMDSS funktsionaalsete nõuete täitmist. Õpiväljund: - teab ja oskab kasutada kõigi GMDSS alasüsteemide ehituse üld põhimõtteid ja nende tööd - teab SOLAS konventsiooni aluseid ja nõudmisi mere raadioside kohta ( IV peatükk) - teab ja rakendab IMO ja ITU nõudeid raadioside ja ohutuse tagamiste kohta. - oskab kasutada GMDSS seadmeid vastavalt olukorrale ja vajadusele, seejuures ka ekstreemsetes tingimustes - oskab pidada sidet inglise keeles raadiotelefoni ja tähttrükkimise (NBDP) režiimis - oskab kasutada rahvusvahelisi teatmeteoseid Õppeaine sisu: - Mere liikuvteenistuse side ja mere liikuvteenistuse satelliitside peamised üld põhimõtted ja karakteristikud. - Detailsed praktilised teadmised ja laeva jaamade peamiste seadmete praktiline kasutamine - Töö protseduurid ja GMDSS süsteemide ning alasüsteemide praktiline juhtimine - Tavaside erinevad meetodid ja protseduurid - Üldiste side protseduuride praktiline tundmine Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: - ITU _Manual fore use by Maritime Mobile and Maritime Satellite Services_. - Inmarsat-B, Fleet-77 User Guide. - Inmarsat-C User Guide - Inmarsat _Maritime Communications Handbook_ - GMDSS Handbook - _IAMSAR Manual_ - ITU Map of Coast Radio Stations - ITU List of Coast Stations - ITU List of Special Service Stations - ITU List of Call Signals and Maritime Identities - ITU List of Ship Stations VLL1370 NAVIGATSIOON I 6.00 EAP 7 3-0-4 H Eesmärk: Luua võimalused teadmiste ja oskuste kujunemiseks navigeerimise alustest vastavalt STCW -78, koos muudatustega AII/1 _Navigatsioon operaatori tasemel_. Õpiväljund: Üliõpilane: " nimetab maakera põhipunkte, -ringe ja _ tasandeid ning oskab arvutada laeva alg- ja lõpppunkti koordinaate, pikkuste ja laiuste vahet; " tunneb kompassi, teab horisondi jagamise süsteeme; " õiendab kursse, teab peast kursside arvutamise põhivalemeid; " tunneb meremärke ja oskab määrata objektide nähtavuskauguseid; " määrab kompassiõiendit erinevate võtetega ning arvestab triivi " kirjeldab erinevaid kartograafilisi projektsioone " arvutab Mercatori kaardi kaardivõrku ja arvutab laeva asukohta analüütiliselt. Õppeaine sisu: Maa kuju ja mõõtmed. Põhilised punktid ja jooned maakera pinnal. Geograafilised koordinaadid. Laiuste ja pikkuste vahe. Silmapiir ja objektide nähtavus-kaugus Horisondi jaotuse süsteemid. Tõeline kurss. Tõeline peiling. Kursinurk. Kompassid. Maa magnetväli. Magnetmeridiaan. Magnetkurss. Variatsioon. Variatsiooni arvutamine antud aastaks. Kompassikurss. Deviatsioon. Deviatsiooni tabel. Vurrkompass. Kompassiõiend. Kursside õiendamine Maa- ja meremärgid. Lateraal- ja kardinaalmärgistus. Tulede karakteristikud, nende lugemine, mõistmine. Käsiraamatute kasutamine (List of Lights and Fog Signals). Pikkuse- ja kiiruseühikud merel. Logiõiendi ja logiteguri määramine. Kaartidel kasutatavad tingmärgid. Mercatori kaardivõrgu arvutamine. Kaarditöö teostamine ja vormistamine. Laeva asukoha määramine aja, tõelise liikumise suuna ja läbitud vahemaa järgi. Kaarditöö. Tõelise kursi graafiline arvutus. Traaversi ja objekti silmapiirile ilmumise määramine. Analüütilise arvutuse valemid: lihtne, koond- ja keeruline laeva asukoha arvutus. Läbitud tee määramine, kartograafiliste projektsioonide teooria, laeva tee graafiline kujutamine, laeva asukoha koordinaatide analüütiline arvutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Lahendada R.Loodla _Navigatsioon_ raamatust järgmised ülesanded: 1. Laiuste-ja pikkuste ülesanded: " laiuste ja pikkuste vahe lk 6 ül 1-8; " lõpp-punkti koordinaatide leidmine lk 7 ül 1-10; " algpunkti koordinaatide leidmine lk 7 ül 1-10. 2. Tuletorni nähtavuskauguse ülesanded lk 11-12 ül 1-15. 3. Kasutada geograafilise nähtavuskauguse leidmise tabelit (_Geographic Range Table_). 4. Kursside õiendamise ülesanded lk 21 ül 1-19. 5. Etteantud tuletornide karakteristikute leidmine raamatust List of Lights and Fog Signals. 6. Mercatori kaardivõrgu joonistamine. Kirjandus: Loodla, R. 2014. Navigatsioon. Tallinn: Eesti Mereakadeemia VLL1400 INTEGREERITUD SILLA- JA NAVIGATSIOONISÜSTEEMID 3.00 EAP 5 2-0-3 E Eesmärk: Kujundada teadmised ja oskused Integreeritud silla_ ja navigatsioonisüsteemide kasutamiseks Õpiväljund: " Oskab iseseisvalt tutvuda laeva IBS/INS süsteemide struktuuri, kasutusjuhendite ja kehtestatud (silla)protseduuridega; " Teab IBS/INS süsteemide eeliseid ja piiranguid; " Oskab käsitleda IBS/INS alarmsüsteeme; " Oskab kasutada IBS/INS süsteeme tava_, eri_ ja avariiolukordades Õppeaine sisu: E_Navigatsioon IBS/INS määratlused IBS/INS tutvumistreening Sillaprotseduurid IBS kasutamine INS kasutamine INS automaatkontroll Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1240 MERESÕIDU ASTRONOOMIA I 6.00 EAP 7 2-0-5 E Eesmärk: Luua eeldused praktilise mereastronoomia omandamiseks ja rakendamiseks. Anda oskused määrata laeva asukohta ja kompassiõiendit astronoomilisel teel vastavalt konventsiooni STCW-78 koos muudatustega osa AII/1 ptk 3 ja kutsestandardi tüürimees III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab sfäärilise trigonomeetria aluseid, taevakehade liikumise seaduspärasusi, aja mõisteid, meresõiduastronoomias kasutatavate instrumentide ehitust, astronoomiliste vaatluste metoodikat, taevakehade järgi laeva asukoha ja kompassiõiendi määramise võtteid, asukoha täpsuse tõenäosusteooriat. " Oskab kasutada merealmanahhe ja meretabeleid, kasutada astronavigatsiooni instrumente, teostada mereastronoomilisi vaatlusi ja kasutada mereastronoomilisi arvutiprogramme. Õppeaine sisu: Sfäärilise trigonomeetria alused Sissejuhatus mereastronoomiasse Taevasfäär Taevakehade koordinaadid Polaarkolmnurk Taevakehade näiv liikumine Päikesesüsteem Päikese näiv liikumine, ekliptika Maa_Kuu süsteem Aeg ja ajavõrrand Sekstant, kellad ja tähegloobus Merealmanahhid ja meretabelid Astronoomiline vaatlus Kiirte kalle ja murre, kõrguste parandamine Laiuskraadi määramine meridiaankõrguste ja Põhjanaela järgi Asujooned, nende kaardistus ja ülekanne Kompassiõiendi määramine Asukoha täpsuse määramine Tähegloobuse kasutamine Sekstandi kasutamine ja hooldus, praktiline asukoha määramine Päikese järgi Ülesanded asukoha määramiseks kahe ja enama taevakeha järgi Kompassiõiendi määramise ülesanded Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1220 DEVIATSIOONITEOORIA 3.00 EAP 3 0-0-3 A Eesmärk: Anda teadmised ja oskused magnetkompassi teooria alustest vastavalt STCW -95 AII/2 ja kutsestandardi laevajuht IV nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " teab magnetvälja karakteristikuid ja selgitab ferromagnetiliste ainete magneetumist; " kasutab Poisson'i valemeid antud kursi ja magnetilise laiuse jaoks ja Poisson´i võrrandeid erinevat magnetkursside ja magnetlaiuste jaoks; " eristab deviatsiooni liike ja selgitab poolringi deviatsiooni kompenseerimist Ayri meetodil; " analüüsib ja kompenseerib Ayri meetodil poolringi deviatsiooni; " saab aru ja kasutab jääkdeviatsiooni tabelit ja selgitab kallakdeviatsiooni tekkimist. Õppeaine sisu: Magnetväli; Poissoni võrrandid mitmesuguste laiuste ja kursside jaoks; Laevade magnetjõudude hulknurga ehitamine; Deviatsiooni kompenseerimine; Deviatsioonitegurite arvutamine; Jääkdeviatsiooni arvutamine Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Arvutusülesanded Kirjandus: . LASTI KÄSITLUS JA KOMMERTSEKSPLUATATSIOON (ERIÕPE / PEAERIALA) VMS0680 LAEVADE KOMMERTSEKSPLUATATSIOON 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda teadmised merekaubavoogudest ning lastide transpordikarakteristikutest ning laevade prahtimise korraldamise ning kasutatavat dokumentatsiooni kohta. Õpetada kaubandusliku meresõiduga seotud terminoloogiat, laevandusettevõtete ja sadamate hinnakujunduse aluseid ja lasti üleandmise/vastuvõtu korraldamist. Anda oskused vormistada ja hinnata laevade prahtimisega, lasti vastuvõttu ja üleandmisega seotud dokumente ning vormistada algdokumente kommertsvaidluste lahendamiseks kaubaomanike ja sadamatega Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab põhilisi merekaubavoogusid, lastide transpordikarakteristikuid ja kaubandusliku meresõiduga seotud terminoloogiat " Tunneb laevade prahtimise korraldamist ning kasutatavat dokumentatsiooni; " Teab laevandusettevõtete ja sadamate hinnakujunduse aluseid ja lasti vastuvõttu ja üleandmisega üleandmise/vastuvõtu korraldamist, vastutust lasti säiluvuse eest " Oskab vormistada ja hinnata laevade prahtimisega ja lasti vastuvõttu ja üleandmisega seotud dokumente " Oskab vormistada algdokumente kommertsvaidluste lahendamiseks kaubaomanike ja sadamatega Õppeaine sisu: Meretranspordi kommertsekspluatatsiooniga seotud teadmised rahvusvahelisel tasandil ja rakendamine praktikas. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Dokumentatsiooniga tutvumine Kirjandus: . VLL1300 LASTI KÄSITLUS 6.00 EAP 5 4-0-1 E Eesmärk: Anda teadmised ja oskused lastide käitlemises ja laeva lastimises vastavalt STCW -95 AII/1 ptk 3 ja kutsestandardi tüürimees IV nõuetele ning erinevate lastide tundmiseks, nende laadimis-lossimisoperatsioonideks, kinnitamiseks, toiminguteks laeva laadimise planeerimisel ja ohutuse tagamiseks. Õpiväljund: " nimetab ja mõistab põhiliste meritsi veetavate kaupade transpordikarakteristikuid " rakendab stoovimise reegleid " koostab lastiplaani " kasutab ohtlike lastide käitlemise eeskirju " arvutab raskelastide kinnitamiseks vajalikku kinnitusotste arvu ja tugevusvaru Õppeaine sisu: Lastide transpordikarakteristikud ja üldised omadused Tükklastid Puidulastide vedu Kiiresti riknevate lastide vedu. Puistlastide vedu Konteinerveod Ro-Ro kauba vedu Laeva lastiplaan Lastide säilse veo tagamine Raskekaaluliste kaupade vedu ja kinnitamine Ohtlike lastide vedu Vedellastide vedu tankeril Veeldatud gaaside vedu Keemiliste ainete vedu Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Iseseisev kursusetöö Kirjandus: Rein Loodla Lastikäsitlus IBC Code Ballast Water Management Code LÕPUEKSAM (ERIÕPE / PEAERIALA) VLL1420 LAEVAJUHI LÕPUEKSAM 6.00 EAP 0 0-0-0 E Eesmärk: Kontrollida üliõpilase teadmisi ja oskusi ning hinnata lõpetajate pädevust ja valmisolekut tööturule sisenemiseks tüürimehena piiramatu kogumahutavusega ja piiramatu sõidupiirkonnaga laeval vastavalt STCW 78 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane. - omab süsteemset ülevaadet laeva juhtimise teoreetilistest alustest, laevaoperatsioonidest ja vahiteenistuse põhimõtetest, rakendab teadmisi erinevates olukordades vastavalt STCW 78 kehtestatud nõuetele; - oskab häälestada ja kasutada elektroonilisi laevajuhtimisseadmeid vastavalt STCW 78 kehtestatud nõuetele - valdab suhtlemistasandil erialast inglise keelt vastavalt STCW 78 kehtestatud nõuetele Õppeaine sisu: Kontrollitakse üliõpilase teadmisi ja oskusi ning hinnatakse lõpetajate pädevust ja valmisolekut tööturule sisenemiseks tüürimehena piiramatu kogumahutavusega ja piiramatu sõidupiirkonnaga laeval vastavalt STCW 78 nõuetele. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . PRAKTIKA MOODUL (ERIÕPE / PEAERIALA) VLL1280 LAEVA JUHTIMINE JA MANÖÖVERDAMISE PRAKTIKA 9.00 EAP 11 4-0-7 E Eesmärk: Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused laeva juhtimiseks erinevates tingimustes ning erinevate laeva-operatsioonide käigus. Anda teadmised ja oskused laeva juhtimisest tormis, jääoludes, madalvees, kitsustes, kanalites ja jõgedes ning ankru- ja reidioperatsioonidel. Anda teadmised merepukseerimisest ja õpetada puksiiride kasutamist eskortimisel ja erinevate sildumis-operatsioonide käigus. Selgitada erinevate käiturite kasutamist laeva juhtimisel. Õpiväljund: " Tunneb ohtusid ja oskab juhtida laeva tormis. " Teab laeva juhtimise võtteid jääs ja polaarvetes. " Tunneb laeva juhtimise võtteid madalvees ja kitsustes sh läbivajumise ja interaktsiooninähtusi. " Oskab juhtida laeva ankruoperatsioonidel ja teha vastavaid arvutusi. " Tunneb puksiiride kasutamist eskortimisel, sildumisoperatsioonidel. " Oskab juhtida laeva ja teha praktilisi arvutusi planeeritud või avariilise pukseerimise käigus. " Tunneb ja rakendab erinevate käiturseadmete kasutamisvõimalusi " Oskab juhtida avamere- ja reidioperatsioone. Õppeaine sisu: Laeva juhtimine erinevates tingimustes ja olukordades: tormis, polaarvetes, jääoludes, madalvees, kitsustes, kanalites ja jõgedes. Samuti laeva-operatsioonide käigus: ankru-, sildumis-, reidioperatsioonid. Puksiiride kasutamine eskortimisel, sildumisel ja avamerepukseerimisel. Laeva juhtimine erinevate käiturseadmetega. Eeldusaine(d): VLL0180 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kodune töö ankruoperatsioonidega seotud arvutuste kohta. Kodused arvutustööd laeva juhitavuse valdkonnast. Kodutöö vajaliku puksiirvõimsuse arvutamiseks. Semestri arvutustöö _ pukseerimise arvutused. Soovitatud täiendavate õppematerjalide lugemine ja refereerimine Kirjandus: Kohustuslikud õppematerjalid: 1)Loengukonspektid ja lisatud materjalid. 2)Rowe R. W. Juhised laevajuhile. 2012. Eesti Mereakadeemia ISBN 978-9985-808-48-1. Soovituslikud õppematerjalid: 3)Danton. G. The Theory and Practice of Seamanship. 11-th ed. 1996. Routledge, London and New York. ISBN 0-415-14200-8. 4)Baudu H. Ship Handling. 1st ed. 2014. DOKMAR, The Netherlands. ISBN 978-90-71500-27-5 5)MacElrevey D. H. Shiphandling for the Master. 3-rd ed. 1995. Cornell Maritime Press, Centreville, Maryland. ISBN 0-87033-464-6. 6)House D. J. Seamanship Techniques. 3-rd ed. 2004. Elsevier, London ISBN 0-7506-6315-4. 7)Hooyer H. H. Behavior and Handling of Ships. 1983. (2-nd printing 1994). Cornell Maritime Press, Centreville, Maryland. ISBN 0-87033-306-2. 8)Williamson P. R. Ships Manoevring Principles and Pilotage. 2001. Witherby, London. ISBN 1-85609-210-0. 9)Rowe R. W. The Shiphadler_s Guide. 1996. The Nautical Institute. ISBN1-870077-35-0. 10)The Nautical Institute on Pilotage and Shiphandling. 1990. The Nautical Institute. ISBN 1-870077-07-5. 11)The Nautical Institute on Command. A Practical Guide. 2-nd ed. 2000. The Nautical Institute. ISBN 1-870077-55-5. 12)В. И. Снопков (ред.) Управление судном. 1991, ISBN 5-277-00737-7. 13)Л. Л. Алексеев и др. Практика управления морским транспортным судном. 1984,ММФ. VLL1380 NAVIGATSIOON II 3.00 EAP 4 1.5 - 0 - 2.5 H Eesmärk: Luua õppijale tingimused teadmiste ja oskuste omandamiseks navigeerimises vastavalt STCW -78, koos muudatustega AII/2 _Navigatsioon juhtimistasandil_. Õpiväljund: Õppija " teab laeva asukoha määramise meetodeid ja oskab hinnata nende täpsust; " oskab määrata laeva asukohta maa ja meremärkide järgi ning elektrooniliste navigatsioonisüsteemide abil; " oskab arvestada triivi ja hoovust; " oskab arvutada kõrg- ja madalvee aegu põhi- ja lisasadamates; " oskab arvutada suurringi elemente ja alg- ning lõppkursse; " teab, kuidas planeerida reisi; " oskab kasutada meresõidu käsiraamatuid; " oskab korrigeerida meresõidu käsiraamatuid ja navigatsioonilisi kaarte; " soodsate mereteede valik. Õppeaine sisu: Tõusu-mõõna elementide ettearvutamine pea- ja lisasadamates. Kaarditööd: Laeva asukoha määramine kahe peilingu järgi. Laeva asukoha määramine kolme peilingu järgi. Laeva asukoha määramine kahe kauguse järgi. Laeva asukoha määramine ühe objekti kahekordse peilimise järgi. Laeva asukoha määramine rõhtnurkadega. Pöördepunkt. Pöörde graafiline kujutamine kaardil. Kursusetöö: Reisi planeerimine kahe etteantud sadama vahel. Reisiks vajalike käsiraamatute ning merekaartide ettevalmistamine, soodsate mereteede valik, sadamate ning teekonnaga seotud informatsiooni kogumine. Reisi planeerimine merekaardil, planeeritud reisi sooritamine valmendil. Soodsate mereteede valik. Eeldusaine(d): VLL1370 Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: 1. Loodete arvutused 2. Reisi planeerimine (kursusetöö) 3. Soodsate mereteede valik 4. Hoovuste analüütiline arvutus Kirjandus: Loodla, R. 2014. Navigatsioon. Tallinn: Eesti Mereakadeemia VLL0450 MERESÕIDUPRAKTIKA I 12.00 EAP 0 0-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile praktiline ettevalmistus laeva teekonna planeerimisest, navigatsioonivahi pidamisest, laeva manööverdamisest, pääste- ja tulekustutusvahendite kasutamisest. Õpiväljund: " Oskab planeerida laeva ohutut teekonda " Oskab määrata laeva asukohta visuaalsete peilingute ja elektroonsete navigatsiooniseadmete järgi " Oskab pidada rooli- ja navigatsioonivahti " Oskab kasutada pääste- ja tulekustutusvahendeid " Oskab kasutada haalamis- ja ankruseadet Õppeaine sisu: Meresõidupraktika I sisaldab laeval, mille kogumahutavus on 500 ja enam läbitud 8 õppenädala kokkuvõtet, aruande koostamist vastavalt STCW 78 konventsioon nõuetele ja avalikku kaitsmist. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1350 SIMULAATORTREENING LI 6.00 EAP 5 0-0-5 A Eesmärk: Anda õppurile praktiline ettevalmistus laeva teekonna planeerimisest, teekonna jälgimisest ning teostamisest paberkaartidel. Õpiväljund: " Oskab planeerida laeva ohutut teekonda paberkaardil " Oskab määrata laeva asukohta visuaalsete peilingute järgi " Oskab määrata laeva asukohta elektroonsete navigatsiooniseadmete abil " Oskab määrata laeva asukohta radari abil " Oskab määrata laeva kursi muutuseks vajalikud pöördepunktid ja -jooned Õppeaine sisu: Valmendi _NaviTrainer 4000_ kasutaja funktsioonide tundmaõppimine. Laeva teekonna planeerimine kitsustes, rannikuvetes, avamerel ning sõidurajoonides, kus ei mõju tõusu-mõõna hoovused. Laeva teekonna jälgimine visuaalsete orientiiride ja elektroonsete navigatsiooniseadmete järgi. Laeva teekonna jälgimine radarnavigatsiooni järgi. Eeldusaine(d): Hindamisviis: mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Simulaatori juhenditega tutvumine. RulesMaster basic Kirjandus: . VLL0070 RADARNAVIGATSIOON JA AUTOMAATIKASEADME (ARPA) KASUTAMINE 3.00 EAP 2.5 0 - 2.5 - 0 A Eesmärk: Anda teadmised ja praktilised oskused radarsüsteemide ja ARPA kasutamiseks navigatsioonis vastavalt STCW-78, koos muudatustega nõuetele Õpiväljund: " Oskab kasutada kaasaegseid radarsüsteeme " Teab ja oskab ette valmistada radarit vastavalt tootja ettekirjutustele " Oskab teostada planšetitööd " Oskab kasutada radarit meresõiduohutuse tagamiseks " Oskab kasutada radarinformatsiooni kokkupõrke ja laevade liigse lähenemise vältimiseks " Teab ja oskab iseloomustada ARPA süsteeme " Oskab ARPA süsteeme kasutada praktikas Õppeaine sisu: Radarite tööks ettevalmistamine vastavalt tootja ettekirjutusele. Planšetitöö. Radari kasutamine meresõiduohutuse tagamiseks. Radarinformatsiooni kasutamine kokkupõrke ja laevade liigse lähenemise vältimiseks. ARPA süsteemide iseloomustus. ARPA süsteemide praktiline kasutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1200 MERESÕIDUPRAKTIKA II 3.00 EAP 0 0-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile praktiline ettevalmistus Laeva juhtimine ja navigatsioon; Lasti käsitlus ja laeva kommertsekspluatatsioon; Laeva haldamine pädevuste lõikes. Õpitu rakendamine praktikas. Õpiväljund: " Oskab planeerida ja teostada laeva ohutut teekonda; " Oskab teostada ohutut navigatsiooni-, ankru- ja sadamavahti; " Oskab käsitleda erinevat tüüpi laste; " Oskab kontrollida laevaoperatsioone; " Oskab kasutada pääste- ja tulekustutusvahendeid; " Oskab kasutada haalamis- ja ankruseadet. Õppeaine sisu: Meresõidupraktika II sisaldab laeval, mille kogumahutavus on 500 ja enam läbitud 10 kuu kokkuvõtet, aruande koostamist vastavalt STCW 78 konventsioon nõuetele ja avalikku kaitsmist. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Praktikaaruande koostamine. Kirjandus: .  Lisa 4 OTSUS Tallinn [kuupäev] nr [nr] Eesti Mereakadeemia laevamehaanika rakenduskõrgharidusõppe õppekava VDXR17 kinnitamine Tuginedes TTÜ põhikirja § 10 lg 1 punktile 7 nõukogu OTSUSTAB: 1. Kinnitada Eesti Mereakadeemia laevamehaanika rakenduskõrgharidusõppe õppekava VDXR17 õppekavagruppi Tehnika, tootmine ja tehnoloogia (lisatud). 2. Õppekava rakendub 2017/2018. õppeaastast. 3. Otsus jõustub allakirjutamisel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aaviksoo rektor Kai Aviksoo nõukogu sekretär  Lisa 4 KINNITATUD TTÜ nõukogu [kuupäev] otsusega nr [nr] ÕPPEKAVA VDXR17 VERSIOON VDXR17/17 Õppekava nimetus Laevamehaanika Õppekava nimetus inglise Ship Engineering keeles Kõrgharidustaseme õpe rakenduskõrgharidusõpe Versioon kehtib alates 2017/2018 Õppekava maht (EAP) 240 Õppe nominaalkestus 8 semestrit Õppekavagrupp Tehnika, tootmine ja tehnoloogia Õppekava kood EHISes Õppekava peaeriala (või Peaeriala: Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon erialad) ja nende maht (EAP Üldõpe 33/12 kohustuslik/valik) Põhiõpe 36/15 Eriõpe / peaeriala 141/3 Peaeriala: Laeva elektrimehaanik Üldõpe 33/12 Põhiõpe 36/15 Eriõpe / peaeriala 141/3 Peaeriala: Laeva külmutusseadmete mehaanik Üldõpe 33/12 Põhiõpe 36/15 Eriõpe / peaeriala 141/3 Õppekava eesmärgid Valmistada ette laevamehaanikuid, laeva elektrimehaanikuid ning laeva külmutusseadmete mehaanikuid, andes selleks laiapõhjalised üld- ja tehnilised alusteadmised ning erialase ettevalmistuse. Õppekava läbinul on kehtivatele nõuetele vastav ettevalmistus töötamiseks mootorlaeva vahi-, II mehaanikuna ja vanemmehaanikuna piiramatu peamasinate koguvõimsusega mootorlaevadel, laeva elektrimehaanikuna või laeva külmutusseadmete mehaanikuna ning õpingute jätkamiseks magistriõppes merega seotud või muudel tehnilistel erialadel. Õppekava on vastavuses STCW 1978, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki III sektsioonide A-III/1, A-III/2, A-III/6, peatüki VIII sektsiooni A-VIII/2 ptk. 4-2, Vabariigi Valitsuse 20.06.2013 määruse nr 96, Meresõiduohutuse seaduse ja vabariikliku kutsestandardi külmatehnika paigaldusjuht, tase 5 nõuetega. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinud üliõpilane: - valdab erialaseid teadmisi ja oskusi töötamiseks mootorlaeva vahimehaanikuna operatiivtasandil ja vastavalt spetsialiseerumisele teise- ja vanemmehaanikuna juhtimistasandil, laeva elektrimehaanikuna või laeva külmutusseadmete mehaanikuna - on valmis nii iseseisvaks kui meeskonnatööks multikultuurses keskkonnas ning oskab suhelda erialases eesti ja inglise keeles, ning valdab erialaseks tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid; - oskab planeerida ja kontrollida masinaoperatsioone tagamaks laeva ja lastide ohutust;  2 - tunneb ja oskab leida valdkondade vahelisi interdistsiplinaarseid seoseid ning teab eriala aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi; - on võimeline hindama enda ja oma meeskonna täiendusõppe vajadust ning on motiveeritud erialaseks enesetäiendamiseks. Lõpetamisel saadud diplomi Rakenduskõrghariduse diplom või akadeemilis(t)e kraadi(de) nimetused Õppekava ülesehituse Peaeriala: Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon lühikirjeldus Üldõpe 33/12 Põhiõpe 36/15 Motoristi ja vahimehaaniku praktika 45/0 Motorist ja vahimehaanik 42/0 Vanemmehaanik ja II mehaanik 39/3 Lõpueksam 6/0 Vanemmehaaniku ja II mehaaniku praktika 9/0 Peaeriala: Laeva elektrimehaanik Üldõpe 33/12 Põhiõpe 36/15 Laeva elektrimehaaniku lõpueksam 6/0 Motoristi ja vahimehaaniku praktika 45/0 Laeva elektrimehaanik 42/3 Motorist ja vahimehaanik 42/0 Laeva elektrimehaaniku praktika 6/0 Peaeriala: Laeva külmutusseadmete mehaanik Üldõpe 33/12 Põhiõpe 36/15 Külmutusseadmed 33/3 Motorist ja vahimehaanik 42/0 Külmutusseadmete praktika 15/0 Motoristi ja vahimehaaniku praktika 45/0 Külmutusmehaanika lõpueksam 6/0 ÕPPEKAVA MOODULID, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID Mooduli nimetus: Üldõpe Maht: 33/12 EAP Eesmärgid Luua eeldused eriala mõistmiseks, baasoskuste ja põhiprintsiipide omandamiseks. Arendada oskust ära tunda valdkondade vahelisi interdistsiplinaarseid seoseid ning arendada loogilist ja struktureeritud mõtlemist. Anda teadmised ühiskonna ja organisatsiooni toimimisprotsessidest, ülevaade ja teadmised loodusteaduste valdkondadest ning seostest erialaga. Õpiväljundid - mõistab ühiskonna toimimise põhilisi lähtekontseptsioone ning oskab näha ühiskonna toimimisprotsesside mõju omandatava eriala kontekstis - mõistab ja oskab kasutada matemaatika, füüsika ja keemia aluseid ja rakendab seaduspärasust mehaanika probleemide analüüsil ja lahendamisel - on omandanud IKT-vahendite toimimise aluspõhimõtted ning oskab kasutada IKT-vahendeid erialaste probleemide lahendamisel - teab inimorganismi füüsilise arendamise põhimõtteid ja oskab oma teadmisi praktikas rakendada - oskab väljenduda eesti ja vene keeles nii suuliselt kui kirjalikult - tunneb meresõidu ajalugu, traditsioone, mereetiketti ja eetikat - oskab kasutada CAD programme lihtsamate jooniste tegemiseks arvutil - tunneb juhtimispsühholoogia aluseid oskab neid rakendada mõistetes ja  3 teemades ja on valmis elama, töötama, tegutsema ja teisi juhtima suletud piiratud ja kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V TMJ0130 Ettevõtluse alused 3 V VAA0420 Arvutigraafika 6 V VAY0770 Loodusteadused 6 K VAY0790 Kõrgem matemaatika II 3 K VAY0800 IT alused 6 K VAY0810 Kõrgem matemaatika I 6 K VAY0860 Ujumine 3 K VAY0880 Õiguse alused 3 V VAY0890 Teadustöö alused 3 V VAY0900 Juhtimispsühholoogia ja -teooria 3 K VAY1040 Meresõidu traditsioonid ja eetika 6 K Alammoodulid: Kohustuslik täielikult läbitud alammoodulite arv: 1 Alammoodul: Keeleõpe VAY1090 Vene keel 6 V Alammoodul: Keeleõpe VAY1080 Eesti keel 6 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 33 EAP Valikaineid valida vähemalt: 12 EAP Mooduli nimetus: Põhiõpe Maht: 36/15 EAP Eesmärgid Anda erialaõppeks vajalikud teoreetilised baasteadmised ning täiendada eriala mõistmiseks vajalikke baasoskuseid vastavalt valitud peaerialale. Õpiväljundid - tunneb teoreetilise mehaanika, tugevusõpetuse ja hüdromehaanika aluseid ja oskab neid kasutada; - tunneb elektrotehnika ja elektroonika põhimõisteid ja seadusi; - tunneb tehnilistel joonistel kasutatavaid tingmärke, saab aru kooste- ja detailjoonistest, oskab koostada detailide ja koostude eskiise; - tunneb termodünaamika ja soojusülekande aluseid, termodünaamika seadusi, kolb- ja turboseadmete ringprotsesse; - oskab eristada erinevaid materjale, teab nende põhiomadusi ja kasutusalasid ning oskab valida vastavalt materjali omadustele ja toote iseärasustele õigeid töötlemismeetodeid - omandab vajalikud baasteadmised ja -oskused vastavalt üliõpilase tulevase spetsialiseerumisega seotud alammoodulile Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VAA0240 Elektrotehnika ja elektroonika 6 K VAA0360 Kujutav geomeetria ja tehniline joonestamine 6 K VAA0370 Metallide tehnoloogia ja materjalid 6 K VAA0400 Teoreetiline mehaanika ja tugevusõpetus 6 K VLM0820 Termodünaamika ja soojusülekanne 6 K  4 VMV0680 Hüdromehaanika 6 K Alammoodulid: Kohustuslik täielikult läbitud alammoodulite arv: 1 Alammoodul: Laevajõuseadmed VAA0390 Masinaelemendid, standardid, tolereerimine, 9 V mõõtetehnika VLM0640 Inglise keel M I 6 V Alammoodul: Külmutusseadmed VLM0660 Inglise keel külmutusseadmete mehaanikule 3 V VLM0740 Külmutusseadmete ehitus ja ekspluatatsioon 12 V Alammoodul: Laeva elektrimehaanik VLM0900 Elektrotehnilised materjalid 3 V VLM0910 Elektri- ja automaatjuhtimisskeemide mõistmine 3 V VLM0920 Inglise keel elektrimehaanikule 3 V VLM0930 Elektrimasinad ja -ajamid 6 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 36 EAP Valikaineid valida vähemalt: 15 EAP Mooduli nimetus: Külmutusmehaanika lõpueksam Maht: 6/0 EAP Eesmärgid Kinnistada lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksami ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks külmutusmehaanikuna. Õpiväljundid - tunneb külmutusseadmete ehitust ja ekspluatatsiooni, nende säästlikku ja ohutut käitlemist; - tunneb külmutusseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ja mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhendeid nende ilmnemisel; - tunneb külmutusautomaatikaseadmeid ja automaatjuhtimissüsteeme, oskab neid seadistada ja kõrvaldada nende töös esinevaid rikkeid. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLM1190 Lõpueksam: Laeva külmutusmehaanik 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 6 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Külmutusseadmed Maht: 33/3 EAP Eesmärgid Anda põhjalikud teadmised laevas ja maismaal kasutatavatest külmutusseadmetest, külmutus-agensitest, külmutusseadmete, ja soojuspumpade ning õhu konditsioneerimisseadmete tööpõhimõtetest, nende ehitusest ja ekspluatatsioonist ja ohutust kasutamisest normaalsetes ekspluatatsioonitingimustes. Anda teadmised automaatikaseadmete ehitusest ja ekspluatatsioonist ning automaatjuhtimissüsteemide otstarbest, tööpõhimõtetest, kooslusest ja ohutust tehnilisest kasutamisest. Anda ülevaade töötervishoiu ja töökaitsealastest nõuetest, meetmetest sh külmutusseadmete ohutust kasutamisest, tulekaitsest ja gaasikeskkonnas kasutatavatest individuaalsetest kaitsevahenditest Õpiväljundid - tunneb külmutusautomaatikaseadmete ja automaatjuhtimissüsteemide kasutamist, kooslust ja tööpõhimõtteid;  5 - oskab ohutult külmutusseadmeid ja - süsteeme käivitamiseks ette valmistada, käivitada, muuta töörežiime ning avastada ja kõrvaldada enim esinevaid rikkeid ja häireid; - oskab automaatikaseadmeid ja automaatjuhtimissüsteeme ohutult häälestada ja seadistada vastavalt muutunud töötingimustele; - omab ülevaadet survemahutite käitlemisest, tuleohutusest, individuaalsetest kaitsevahenditest, külmutusagensite ja külmakandjate ohutust käitlemisest, akvalangi ehitusest ja kasutamisest ekstreemsetes olukordades. - tunneb ja järgib vahiteenistuse põhimõtteid, teab külmutusmehaaniku õigusi ja kohustusi ning masinaruumi käsklusi ja tegutsemiskorda - oskab erinevaid meetodeid kasutades leida ja määrata mehhanismide ja detailide defekte. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1190 Merendusalased konventsioonid 3 V VLM0680 Konditsioneerimisseadmed 6 K VLM0690 Külmutusautomaatikaseadmed ja süsteemid 6 K VLM0700 Külmutusseadmete montaaž ja remont 9 K VLM0710 Külmutusseadmete projekteerimine 6 K VLM0770 Külmutustehnoloogia 6 K VLM0890 Alternatiivsed külmutusagensid külmatehnikas 3 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 33 EAP Valikaineid valida vähemalt: 3 EAP Mooduli nimetus: Külmutusseadmete praktika Maht: 15/0 EAP Eesmärgid Anda oskused külmutus-, kliima- ja soojuspumpsseadmete ja süsteemide hoolduseks ja remondiks ning laeva ja maismaa külmutusseadmete ja süsteemide ekspluatatsiooniks. Õpiväljundid - oskab külmutuskompressoreid lahti võtta, puhastada, defekteerida ja mõõdistada detaile koos mõõtekaartide vormistamisega, järgides ohutusnõudeid, valides õiged töövahendid ja mõõteinstrumente; - oskab simulaatoril ette valmistada laeva külmutus- ja kliimaseadmeid käivitamiseks, käivitada seadmeid, reguleerida töötavat külmutus- ja kliimaseadet vastavalt režiimide ja soojuskoormuste muutumisele. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLK0340 Külmutusseadmete simulaatoripraktika I 3 K VLM0730 Külmutusseadmete simulaatoripraktika II 3 K VLM0830 Tehnoloogiline praktika 9 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 15 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Laeva elektrimehaanik Maht: 42/3 EAP Eesmärgid Anda teadmised ja oskused töötamiseks laeva elektrimehaanikuna operatiivtasemel vastavalt STCW 78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki AIII/6 ning A-VIII/2 osa 4-2 kehtestatud kompetentsinõuetele.  6 Õpiväljundid - omab teadmisi laeva elektri-, sh. kõrgepinge-, elektroonika- ja automaatikaseadmete ja -süsteemide otstarbest, liigitamisest, tööpõhimõtetest ja ehitusest, nende jälgimisest töötamise ajal, hooldusest, remondist, rikete leidmisest ja kõrvaldamisest ning regulaatorite ja automaatjuhtimissüsteemide häälestamisest - oskab hinnata elektriseadmete ja automaatjuhtimissüsteemide tehnilist seisukorda, tuvastada tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldada - tunneb elektrotehnikas kasutatavaid materjale ja standardseid skeemielemente - oskab käitada elektrigeneraatoreid ja elektrienergia jaotusseadmeid - tunneb ja oskab kasutada ning hooldada laeva arvutivõrke, andmetöötlus- ja kommunikatsioonisüsteeme - tunneb tegutsemisreegleid meeskonna ja reisijate ohutuse tagamiseks - oskab inglise keelt suuliselt ja kirjalikult erialase tehnilise dokumentatsiooni ja erialakirjanduse kasutamiseks ja suhtlemiseks erialaspetsialistidega - oskab kasutada testimisseadmeid ja mõõteriistu - oskab kasutada laeva tehnilist dokumentatsiooni sh elektri- ja automaatikasüsteemide skeeme, jooniseid ja juhendeid - tunneb ohutusnõudeid elektriseadmete käitamisel, sealhulgas kõrgepingeseadmete, hooldamisel ja remondil ning oskab kasutada selleks ettenähtud kaitsevahendeid. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1190 Merendusalased konventsioonid 3 V VLM0950 Laeva elektrijaamad 6 K VLM0960 Jõuelektroonika 3 K VLM0970 Laeva elektri- ja elektroonikaseadmete rikete otsing, 6 K hooldus ja remont VLM1030 Laeva arvutivõrgud ja andmetöötlussüsteemid 3 K VLM1040 Laeva navigatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteemid 6 K VLM1060 Laevamehhanismide automaatika- ja 6 K juhtimissüsteemide hooldus ja remont VLM1180 Laevamehhanismide automaatjuhtimissüsteemide 6 K ehitus ja ekspluateerimine VLM1200 Laeva elektrivarustussüsteemid ja kaablivõrgud 6 K VLM1210 Laeva elektrilised propulsiivseadmed 3 V Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 42 EAP Valikaineid valida vähemalt: 3 EAP Mooduli nimetus: Laeva elektrimehaaniku lõpueksam Maht: 6/0 EAP Eesmärgid Kinnistada lõpetaja teadmisi ja oskusi ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laeva elektrimehaanikuna. Õpiväljundid - tunneb laeva elektrijaama, pea- ja abimehhanismide automaatjuhtimissüsteemide ja tekiseadmete juhtimissüsteemide ülesehitust, otstarvet ja ekspluatatsiooni nõudeid - oskab hinnata elektriseadmete ja automaatjuhtimissüsteemide tehnilist seisukorda, tuvastada tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldada - oskab kasutada testimisseadmeid ja mõõteriistu - oskab kasutada laeva tehnilist dokumentatsiooni sh elektri- ja automaatikasüsteemide skeeme, jooniseid ja juhendeid - tunneb ohutusnõudeid elektriseadmete käitamisel, hooldamisel ja remondil  7 oskab kasutada selleks ettenähtud kaitsevahendeid. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLM1130 Lõpueksam: Laeva elektrimehaanik 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 6 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Laeva elektrimehaaniku praktika Maht: 6/0 EAP Eesmärgid Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektrimehaaniku töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW 1978 koos lisadega A- III/6 ja A-III/7 ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 nõuetele. Õpiväljundid Üliõpilane - teab elektrimaterjale, nende omadusi ja valiku aluseid ning tunneb elektriseadmete paigaldamise töövõtteid; - teab ohutustehnika, tule- ja elektriohutuse nõudeid paigaldamisel ja ekspluatatsioonis; - oskab valida ja kasutada töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt monteeritavatele elektriseadmetele ja materjalidele. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLM0242 Elektrimontaaži õppepraktika II 3 K VLM1000 Laevaelektriku merepraktika 3 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 6 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Lõpueksam Maht: 6/0 EAP Eesmärgid Kinnistada lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksami ainetes ning hinnata lõpetajate pädevust ja valmisolekut tööturule sisenemiseks vahimehaanikuna peamasinate piiramatu koguvõimsusega mootorlaevadel. Õpiväljundid - valdab erialast inglise keelt suuliselt ja kirjalikult suhtlustasandil ja suudab kasutada ingliskeelseid erialamaterjale - tunneb laeva diiseljõuseadmete, abimehhanismide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning automaatjuhtimissüsteemide tööpõhimõtteid, otstarvet, ehitust ja ohutu ekspluatatsiooni nõudeid - orienteerub laevaseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades - teab laevamehhanismide tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLM1160 Lõpueksam: Laeva vanemmehaanik 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 6 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP  8 Mooduli nimetus: Motorist ja vahimehaanik Maht: 42/0 EAP Eesmärgid Anda teadmised, praktilised oskused ja pädevused laevamehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks ekspluatatsiooni tasandil vastavalt STCW-78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki III sektsiooni A-III/1 ja peatüki VIII sektsiooni A-VIII/2 p. 4-2 kompetentsinõuetele vahimotoristi ja vahimehaaniku kohustuste täitmiseks mootorlaevadel peamasinate koguvõimsusega 750 kW või enam, - põhjalikud teadmised laevade ehitusest, laevamehhanismide, -seadmete ja -süsteemide otstarbest, tööpõhimõtetest, ehitusest ning ohutust kasutamisest - teadmised laeva elektri-, elektroonika ja automaatjuhtimissüsteemide, sh. kõrgepingeseadmete otstarbest, tööpõhimõtetest, ehitusest ja ohutust tehnilisest kasutamisest - teadmised töötervishoiu ja tööohutusealastest nõuetest ja meetmetest - teadmised kehtestatud ning hea merepraktikaga kinnistunud teenistuskorrast laeval, ohuteavitusest, meeskonna kui terviku koostööst. Õpiväljundid - tunneb laevade ehitust ja teab laeva ujuvust ja püstuvust mõjutavaid tegureid - tunneb laevatöödel kehtestatud tööohutuse, tervisekaitse ja tuleohutuse nõudeid ning mõistab nende tähtsust - tunneb vahiteenistuse korda masinaruumis, vahimehaaniku õigusi ja kohustusi, teab masinaruumi käsklusi eesti ja inglise keeles ning tegutsemiskorda nende saamisel, teab laevasiseseid kommunikatsioonivahendeid ja oskab neid kasutada - tunneb laevamehhanismide, - süsteemide, elektri- ja elektroonikaseadmete ning laeva automaatjuhtimisseadmete ja nende komponentide otstarvet, tööpõhimõtteid ja ehitust, oskab neid kasutada normaalsetes ekspluatatsioonitingimustes - oskab avastada enamesinevaid rikkeid ja häireid mehhanismide ning süsteemide töös ja vastavalt rikke iseloomule kas kõrvaldada rikke põhjus või teavitada vanemmehaanikut - oskab kasutada seadmete jooniseid, torustikusüsteemide, elektri-, elektroonika- ja automaatjuhtimise skeeme ja muud laeva tehnilist dokumentatsiooni - oskab leida ja määrata mehhanismide ja detailide defekte ning otsustada nende kõlblikkuse kohta edasiseks kasutamiseks ning täita remondidokumentatsiooni - tunneb laevadelt lähtuva keskkonnareostuse allikaid ja oskab kasutada tehnilisi ning organisatsioonilisi meetmeid reostuse ärahoidmiseks. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL0220 Laevade ehitus 3 K VLM0430 Automaatika alused ja automaatjuhtimissüsteemid 6 K VLM0450 Laeva abimehhanismid I 6 K VLM0470 Laeva diiseljõuseadmed M I 6 K VLM0500 Laeva auru- ja gaasijõuseadmed 3 K VLM0530 Laeva elektriseadmed I 6 K VLM0870 Töötervishoid, tööohutus, tulekaitse 3 K VLM1080 Inglise keel M II 3 K VLM1090 Külmutusseadmed 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 42 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Motoristi ja vahimehaaniku praktika Maht: 45/0 EAP Eesmärgid Anda praktilised oskused teha laevatingimustes lukksepa-, metallilõike-, elekter- ja  9 gaaskeevitus ning jootmistöid, lihtsamaid elektrimontaažitöid, mehhanismide rutiinseid remondi- ning hooldustöid ja hinnata kütuste, vee ja määrdeõlide omadusi. Lisaks töökojapraktikale kuulub praktikamoodulisse ka laevamotoristi kvalifikatsiooni saamiseks vajalik merepraktika Õpiväljundid - tunneb ohutusnõudeid lukksepatöödel, metallide lõiketöötlemisel ja keevitamisel ja oskab kasutada kaitsevahendeid - tunneb põhilisi lukksepatöö võtteid ja oskab kasutada käsi- ja mehaanilisi tööriistu ning mõõtevahendeid, - oskab kasutada metallilõikepinke lihtsamate treimis-, freesimis-, hööveldamis-, puurimis- ja lihvimistööde tegemiseks universaalsetel metallilõikepinkidel - oskab teha lihtsaid käsikaarkeevitus-, gaaskeevitus- ja gaaslõikamistöid, valida sobivaid materjale ja keevitusrežiime - oskab koostada etteantud skeemi järgi elektriskeeme kaablite ja skeemikomponentide valimisega vastavalt voolutugevustele ja tööpingetele, ühendada, jätkata ning paigaldada kaablivõrke laevas - oskab ette valmistada laevamehhanisme osaliseks lahtivõtmiseks silmas pidades ohutusnõudeid, valida õiged töövahendid ja mõõteinstrumendid, mehhanisme lahti võtta, puhastada ja mõõdistada detaile koos mõõtekaartide vormistamisega ja koostada mootorit koos lõtkude kontrollimise ja vajalike esmaste reguleerimistega - mõistab masinaruumi mehhanismide ja süsteemide tööd nende omavahelistes seostes, oskab simulaatoril kindlustada laeva varustamist elektri- ja soojusenergiaga, käivitada ja seisata pea- ja abimasinaid- ja katlaid ning jälgida neid töös, reageerida adekvaatselt häire- ja hoiatussignaalidele - teab ja oskab täita laevamotoristi kohustusi masinavahis Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLL1120 Ohutusalane koolitus 3 K VLM0490 Keevitamise õppepraktika 6 K VLM0510 Elektrimontaaži õppepraktika I 3 K VLM0570 Lukksepa- ja lõiketöötlemise õppepraktika I 6 K VLM0590 Laevaremondi õppepraktika 6 K VLM0600 Masinaruumi simulaatoripraktika I 6 K VLM0850 Motoristipraktika 9 K VLM0860 Lukksepa- ja lõiketöötlemise õppepraktika II 6 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 45 EAP Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP Mooduli nimetus: Vanemmehaanik ja II mehaanik Maht: 39/3 EAP Eesmärgid Anda teadmised ja oskused töötamiseks peamasinate piiramatu koguvõimsusega mootorlaeva II ja vanemmehaanikuna vastavalt STCW 78, koos muudatustega koodeksi A-osa peatüki AIII/2 ning A-VIII/2 osa 4-2. Õpiväljundid - oskab hinnata ja analüüsida laevamehhanismide ja -süsteemide tehnilist seisukorda, leida ja kõrvaldada rikkeid laevamehhanismide, süsteemide, elektri- ja automaatikaseadmete ning automaatjuhtimis-süsteemide töös ning häälestada automaatjuhtimissüsteeme vastavalt olukordade muutustele - oskab otstarbekalt kasutada masinaruumi inim- ja tehnilisi ressursse - oskab planeerida ja korraldada masinameeskonna tööd tava- ja eriolukordades ning viia läbi õppusi, korraldada ja kontrollida laevamehhanismide remondi- hooldustöid masinameeskonna jõududega ning hallata masinaruumi  10 dokumentatsiooni - omab süvendatud teadmisi laeva teooriast ja hukkumatusest - tunneb mereõiguse aluseid ja rahvusvahelisi konventsioone - teab laevadiiselmootorite põhilisi arenguetappe ja arengutrende kaasajal - omab süvendatud teadmisi laevadelt lähtuvast atmosfäärireostusest, diiselmootorite väljalaskegaaside kahjulikest lisanditest, nende keskkonnamõjust, meetmetest nende vähendamiseks ja IMO ning EL regulatsioonidega kehtestatud atmosfäärisaaste piirnormidest - tunneb laevaökonoomika ja kulude planeerimise aluseid - teab ja oskab inglise keeles selgitada põhiliste rahvusvaheliste ja rahvuslike merendusega seotud organisatsioonide nimetusi ja ülesandeid, põhilisi normatiivakte ja konventsioone ning tunneb ja oskab täita ettenähtud dokumentatsiooni. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VAY0410 Ökonoomika 6 V VLL1190 Merendusalased konventsioonid 3 K VLL1230 Laevateooria ja -püstuvus 6 K VLL1250 Merealane inglise keel STCW 3 V VLL1310 Navigatsiooni alused 3 V VLM0460 Laeva abimehhanismid II 6 K VLM0480 Laeva diiseljõuseadmed M II 9 K VLM0580 Laevaremondi tehnoloogia 3 K VLM0650 Inglise keel M III 3 K VLM0960 Jõuelektroonika 3 V VLM1100 Laeva elektriseadmed II 6 K VLM1170 Laeva hukkumatus 3 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 39 EAP Valikaineid valida vähemalt: 3 EAP Mooduli nimetus: Vanemmehaaniku ja II mehaaniku praktika Maht: 9/0 EAP Eesmärgid Anda praktiline väljaõpe laevaohvitseridele nõutavate kompetentside ja tunnistuste saamiseks. Õpiväljundid - oskab valida pea- ja abimasinate sobivaid töörežiime vastavalt tegelikule olukorrale, adekvaatselt reageerida avarii- ja häiresignaalidele, selgitada ja kõrvaldada nende põhjused - tunneb turvaalaseid probleeme ja käitumisjuhiseid - teab oma kohustusi tuleohutuse tagamisel laevas ja tegutsemiskorda tulekahju korral - teab päästevahendite ja valvepaadi vanema kohustusi. Õppeained Kood Õppeaine nimetus Maht EAP K/V VLM0610 Masinaruumi simulaatoripraktika II 3 K VLM0620 Vahimehaaniku praktika 3 K VLM1120 STCW lisakursused 3 K Valiku põhimõtted: Kohustuslikud ained: 9 EAP  11 Valikaineid valida vähemalt: 0 EAP  Seletuskiri õppekava „ Laevamehaanika“ avamiseks Koostanud: Heino Punab 1) Õppekava vajalikkuse põhjendus lõpetajate tööturul rakendatavust ja edasiõppe võimalusi silmas pidades (õppekava ajakohasus, õppeainete omavahelise sidususe tagamine, kooskõla tööturu ning ühiskondlike arengute ja vajadustega, andmete olemasolul vajadus lõpetajate järele), Õppekava „ Laevamehaanika“ puhul on tegemist endise „ Laevajõuseadmete“ õppekavaga, millele õppekava konsolideerimise tulemusena liideti juurde õppekava „ Külmutusseadmed“ peaeriala, ning tööturu vajadusest (vt. tööjõuvajaduse uuring1 ) tulenevalt avatakse uus peaeriala „ Laeva elektrimehaanik“ „ Laevajõuseadmete“ õppekava senist teist peaeriala „ Laeva jõuseadmete remont“, uues õppekavas enam ei avata. „ Laevamehaanika“ õppekaval on kolm peaeriala: laeva jõuseadmete ekspluatatsioon, laeva elektrimehaanik ja laeva külmutusseadmete mehaanik. „Laevamehaanika“ õppekava (peaeriala: laeva jõuseadmete ekspluatatsioon) valmistab ette meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni STCW 1978 koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki III jaotiste A-III/1, A-III/2 , peatüki VI jaotiste A-VI/1, A- VI/2, A-VI/3, A-VI/4 ja A-VI/6 kompetentsinõuetele ning Vabariigi Valitsuse 20. 06. 2013 määruse nr. 96 nõuetele vastavaid mootorlaeva vahimehaanikuid, II mehaanikuid ja vanemmehaanikuid piiramatu peamasinate koguvõimsusega mootorlaevadele või erialaspetsialiste kaldaettevõtetesse. Kõrgharidustasemel vastavat eriala Eestis rohkem ei õpetata. „Laevamehaanika“ õppekava (peaeriala: laeva külmutusseadmete mehaanik) valmistab ette rakenduskõrghariduse tasemel laeva või maismaa külmutusseadmete mehaanikuid, külmaobjektide või külmatehnikaga tegeleva firmade spetsialiste vastavalt vabariikliku kutsestandardi külmatehnika paigaldusjuht tase 5 nõuetele. Meresuunitlusega õppijale antakse lisapädevused vastavalt STCW 78 koos lisadega A osa ptk. III jaotisele A-III/4, peatüki VI jaotiste A-VI/1, A-VI/2, A-VI/3 ja Vabariigi Valitsuse 20. 06. 2013 määruse nr. 96 nõuetele. Kõrghariduse tasemel sellises mahus külmutusalast haridust Eestis rohkem ei anta. „Laevamehaanika“ õppekava (peaeriala: laeva elektrimehaanik) valmistab ette töötamiseks laeva elektrimehaanikuna operatiivtasemel vastavalt STCW 78, koos muudatustega Koodeksi A-osa peatüki III jaotiste A-III/4, A-III/6 ning peatüki A-VI/1, A-VI/2, A-VI/3, A-VI/4 ja A-VI/6 kehtestatud kompetentsinõuetele. Õppekava koostamise aluseks on STCW 78 koos muudatustega ja seda toetavate IMO mudelkursustega 7.02, 7.04, 7.08 ja 3.17, Vabariigi Valitsuse määrus 20.06.2013 nr 96, Meresõidu ohutuse seadus ja vabariiklik kutsestandard külmatehnika paigaldusjuht tase 5 . Mudelkursuste järgimine tagab õppeainete sidususe. Tüüpõpingukavas on silmas peetud eeldusainete järgnevust, ning vajalike õppeainete ja kursuste läbimist enne praktikatele minekut Õppe läbiviimise aluseks on tunnustatud kvaliteedijuhtimissüsteem (ISO) ja Veeteede Ameti tunnustus igakordsetele õppekava muudatustele ja erialaõppejõududele. Merendussektori tööjõuvajaduse uuringu (2015) 1kohaselt on erialaspetsialistide järgi tööturul vajadus olemas, lõpetajate tööhõive on kõrge, ning statistika kohaselt (2014) 2teenivad Eesti Mereakadeemia lõpetajad Eesti kõrgkoolide lõpetajatest kõige kõrgemat keskmist töötasu (nii kõrghariduse I kui II astmel). 2) Õppekava võrdlus sarnaste õppekavadega Eestis ja rahvusvaheliselt. 1 Merendussektori tööjõuvajaduse uuring (2015) http://www.praxis.ee/tood/merendussektori-toojouvajaduse-uuring/ 2 Eesti Statistikaamet (2014) https://statistikaamet.wordpress.com/2014/10/10/kutse-ja-korghariduse-omandanute- edukus-tooturul-kasvab/ Kõrgharidustasemel vastavaid erialasi Eestis rohkem ei õpetata. Samal tasemel erialaspetsialiste valmistatakse ette veel paljudes mereriikides. Kuna STCW 78, koos muudatustega nõuetele vastava õppekavade koostamise aluseks on ka rahvusvaheliselt IMO mudelkursused, siis kõikidel tunnustatud õppekavadel on õpiväljundid sarnased. Kuid oma ülesehituselt (jaotus mooduliteks, õppeainete arv, nimetused ja mahud jne.) võivad need tulenevalt ajaloolistest traditsioonidest, siseriiklikest ja ülikoolisisestest nõuetest üksteisest oluliselt erineda. Kui võtta võrdluseks Chalmersi Tehnikaülikooli (Rootsi) laevamehaanikute õppekava, siis siin leiame rea erinevusi meie õppekava laevamehaanikute põhierialaga (teisi põhierialasid võrrelda ei saa): - õppekavade teoreetiliste põhierialaainete summaarsete mahtude osas on Chalmersi õppekavas nende ainete kogumaht 105 EAP. Meie õppekavas on nende ainete kogumaht 84 EAP. Arvame, et oleme oma õppekava erialaainete mahtudega kriitilise piiri lähedal, mille vähendamine muudaks STCW nõutavate kompetentside tagamise problemaatiliseks. - kui Chalmersi õppekavas moodustab üld- ja alusõppe maht kokku 45 EAP, siis meil 105 EAP. - valikainete kogumaht Chalmersi õppekavas on 15 EAP, kusjuures kõik pakutavad valikud on tugevalt seotud erialaga või toetavad erialaaineid. Vabaained õppekavas puuduvad. - üllataval kombel pole Chalmersi õppekavas mingeid jälgi ega viiteid simulaatoripraktikatele ning puuduvad mõned mehaanikutele väga vajalikud alusained, nagu materjaliõpetus või metallide tehnoloogia, või nt. tehniline joonestamine - õppekava kogumaht on 270 EAP, millest teooriaaineid koos valikainete ja lõputööga on 180 EAP, millele lisanduvad töökojapraktikad kokku 30 EAP ja meresõidupraktika 4x15 EAP= 60 EAP. - õppeaeg on 4 aastat, millest 1. ja 4. õppeaasta õppemahud on 60 EAP, kuid 2. ja 3. õppeaasta mahud 75 EAP sisaldavad suviseid 15 EAP mahuga (eeldatavasti kahekuulisi) õppepraktikaid kooli õppelaeval. - Chalmersi õppekava teooriaained (kokku 25) on reeglina 7,5 EAP mahuga ja kuna enamik neist sisaldab laias vahemikus erinevaid teemasid, on ainete nimetused sageli väga üldsõnalised ja raskesti mõistetavad. Nii mõnedki neist tunduvad olevat kas liiga väikese või ülemäära paisutatud mahuga ning nende vastavuse sobitamine STCW kompetentsinõuetega, vähemalt esmapilgul, on kohati küsitav. Oleme seisukohal, et meie õppekava ülesehitus õppeainepõhiselt ja selgelt eristatud moodulitena annab parema ülevaate ja sisu mõistmise nii õppija kui õppejõu vaatepunktist. 3) Seoses uue peaerialaga (laeva elektrimehaanik) tuleb sisustada kaasaegsete komponentide ja seadmetega elektrimontaaži labor, mis on vajalik nii laeva elektrimehaanikute kui laevamehaanikute praktiliseks väljaõppeks kui ka kaubalaevade laevamehaanikute elektritehnikaalaseks täiendõppeks, mille järgi tuntakse vajadust. Hetkeprobleemiks on kujunenud selle eriala valdkonna pädeva liidri leidmine. 4) Kavandatav üliõpilaste vastuvõtuarv õppekavale kokku oleks 60, spetsialiseerumine vastavalt nõudlusele. 5) Ülevaade, kuidas on õppekavas tagatud õppekava statuudi § 4 lg 4 nõuded: Nõue Õppeaine(d) Selgitus, märkus Ainevaldkondade õpiväljundid: 1) sotsiaal- ja VAY0880 Õiguse alused (3EAP) Kinnitanud L. Saarniit 28.11.2016, humanitaarteadu VAY1040 Meresõidu L. Randmann 28.11.2016, sed traditsioonid ja eetika (6EAP) VLL1190 Merendusalased K. Joamets 28.11.2016 konventsioonid (3EAP) VAY0900 Juhtimispsühholoogia ja – teooria (3EAP) 2) loodusteadused VAY0770 Loodusteadused Kinnitanud T. Tamm 05.01.2016 VAA0240 Elektrotehnika ja elektroonika  VLM0820 - Termodünaamika ja soojusülekanne 3) matemaatika VAY0810 Kõrgem Kinnitanud T. Tamm 05.01.2016 matemaatika I (6EAP) VAY1100 Kõrgem matemaatika ja operatsioonianalüüs (6EAP) VLL1230 - Laevateooria ja – püstuvus (6EAP) VAA0360 Kujutav geomeetria ja tehniline joonestamine (6EAP) 4) info- ja VAY0800 IT alused Kinnitanud K. Rebane 22.11.2016 kommunikatsioo VAA0420 Arvutigraafika nitehnoloogia 5) ettevõtlus TMJ0130 - Ettevõtluse alused Interdistsiplinaarne õpe TMJ0130 – Ettevõtluse alused Õppeaines Ettevõtluse alused VLM1120 STCW lisakursused, antakse üliõpilastele võimalus VLM0480 - Laeva äriideed arendades diiseljõuseadmed M II ettevõtlusprotsess meeskonnatöö ja VLM0610 - Masinaruumi interdistsiplinaarse õppena simulaatoripraktika II praktiliselt läbi teha. Laevamehaanikute õppe üks osa on masinaruumi ressursi haldamine mis viiakse läbi koos tüürimeestega (Sillaressursi haldamine) Eesti ja inglise keele VLM0630 - Inglise keel M I Õppeained annavad üliõpilasele suulist ning kirjalikku VLM0640 - Inglise keel M II vajaliku erialase (STCW nõuete erialast eneseväljendust VLM1080 - Inglise keel M III tasemel) eneseväljendusoskuse nii arendav(ad) õppeaine(d) VLM0650 - Inglise keel M IV eesti kui ka inglise keeles. VLM0920 - Inglise keel Keeleõppe aluseks on erialaainetes elektrimehaanikule omandatud erialased mõisted ja VLM0660 - Inglise keel terminid külmutusseadmete Kinnitanud K. Rummel 06.01.2017 mehaanikule VAY1080 - Eesti keel Teaduslikku mõtteviisi ja VAY0890 - Teadustöö alused Õppeaines õpitakse kavandama ja heade teadustavade tegema iseseisvalt empiirilisi omandamist, erialase uurimusi, uurimistööks vajalikke teadustöö metodoloogia teadustekste otsima, lugema, rakendamist edendavad analüüsima, andmeid töötlema ning õppeained koostama kirjandusülevaateid. Selleks õpitakse kirjaliku ja suulise eneseväljenduse põhimõtteid, mida läheb vaja teadustöö kirjutamisel või teadusettekannete tegemisel Laevamehaanika õppekava erisused TTÜ statuudi kohaselt (§ 6 lg 11) võib ülikooli nõukogu põhjendatud juhtudel õppekavade kinnitamisel lubada erisusi statuudis nimetatud nõuetest. EMERA õppekavades on järgmised erisused võrreldes statuudi nõuetega: 1. 3 EAP mahus õppeained TTÜ statuudi nõuete kohaselt on õppeaine maht on üldjuhul 6 EAP-d. Vajadusel võib õppeaine maht olla ka 12, 9 või 3 EAP-d. Statuudi nõuded võimaldavad erandjuhtudel ka 3 EAP mahus õppeaineid. 2. Kontaktõppe mahu suurendamine Õppeprorektori korraldusega (21. detsembrist 2016 nr 152) on kehtestatud reeglid kontaktõppe mahu määramisele (nädalatunnid), milles on lubatud erisus meresõiduohutuse seaduses sätestatud õppekavadele. Selleks, et täita STCW konventsiooni ja IMO mudelkursuste nõudeid, peab meremeeste väljaõppel erialaainetes kontaktõppemaht olema suurem, kui TTÜ õppekava statuudi nõuded seda võimaldavad. Vaata lisa 1. Erisuste kasutamise vajadust põhjendame järgmiselt: Erialase väljaõpe aluseks olev seadusandlus 1.1 EMERA õppekavadel „Laevajuhtimine“ ja „Laevamehaanika“ (laeva jõuseadmete ekspluatatsioon, laeva elektrimehaanik, Laeva külmutusseadmed) on eesmärgiks anda erialaseid teadmisi ja oskusi vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (International Maritime Organization - IMO) konventsioonide, sh „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste konventsiooni 1978“ koos muudatustega (STCW konventsioon), „Meresõiduohutuse seaduse“, vabariiklikes kutsestandardites ja teistes õigusaktides kehtestatud nõuetele. Eesti Vabariik on ühinenud terve rea meresõitu reguleerivate IMO konventsioonidega, sealhulgas ka STCW konventsiooniga (171 osalisriiki) ja sellega võtnud kohustuse järgida rahvusvahelisi norme ja nõudeid meremeeste väljaõppeks, diplomeerimiseks ja vahiteenistuseks. STCW konventsiooni osalisriigid on kohustatud tagama meremeeste kvalifikatsiooni ja sobivuse oma ametikohale, lähtudes inimelu ja vara turvalisusest merel ning merekeskkonna kaitsest. Tänased Mereakadeemia lõpetajad saavad taotleda rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplomit. Rahvusvaheliselt tunnustatud meresõidudiplom antakse välja taotlejatele, kes vastavad teenistuse, vanuse, tervisliku seisundi, väljaõppe, kvalifikatsiooni ja eksamitulemuste poolest STCW konventsioonis ja siseriiklikes õigusaktides kehtestatud nõuetele. Seetõttu peab väljaõpe vastama rahvusvaheliste ja siseriiklike regulatsioonidega rangelt reglementeeritud minimaalselt nõutavatele kompetentsinõuetele. Muul juhul rahvusvaheline tunnustus kaob ning EMERA lõpetajad ei ole enam rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning ei saa töötada vastava taseme ametikohtadel. Õppekavade ülesehitus Kõigi rahvusvaheliste nõuete tagamiseks laevaohvitseride õppekavades on õppekava „Laevamehaanika“ (Laeva jõuseadmete ekspluatatsioon, Laeva elektrimehaanik ja Laeva külmutusseadmed) üles ehitatud rahvusvaheliste meremeeste väljaõpet reguleerivate STCW78, koos muudatustega, ja seda toetavate IMO mudelkursustega sätestatud nõuete alusel (vt mudelkursused Model Course 7.04 Officer in Charge of an Engineering Watch, Model Course 7.02 Chief and Second Engineer Officer ja Model Course 7.08 Electro-technical Officer), milles on loetletud õppeained ja teemad koos soovituslike miinimum- mahtudega kontakttundides. Rahvusvahelised nõuded laevaohvitseride kompetentsidele täienevad pidevalt ja see nõuab ka ainemahtude vastavat suurenemist või kohustuslike lisakursuste juurde toomist. Nii nt. 2010 a. Manila konverentsi resolutsiooniga lisati laevaohvitseride väljaõppe osas rida lisakompetentse, nagu 2- astmeline turvaalane koolitus, silla ja masinaruumi ressursihaldamine ja kõrgepingealane koolitus. Oleme püüdnud leida tasakaalupunkti IMO nõuete ja ülikooli õppekava statuudi nõuetega, kuid ilma teatud erisuste lubamiseta ei saa me garanteerida rahvusvaheliselt nõutavate pädevuste tagamist. See puudutab nii erialaainete kontakttundide mahu suurendamist (Tabel Lisa 1) kui mitmete väikesemahuliste (3 EAP) iseseisvate ja teiste ainetega mittehaakuvate õppeainete lubamist. Alljärgnev tabel näitab võrdlust uue õppekava, seni kehtiva õppekava põhiliste eriala teoreetiliste ainete ja IMO mudelkursuste soovitatavate kontakttundide arvudega, mis peaks näitama, et me ei järgi pimesi ainult mudelkursuste soovituslike mahtusid ning oleme põhieriala teooriaainete kontakttundide arvu võrreldes senikehtiva õppekavaga vähendanud 18,5%. Laevamehaanikute ja elektrimehaanikute erialaõppe teooriaainete kontakttundide võrdlustabel: IMO mudelkursus Moodul / ained Uus õppekava Kehtiv õppekava 7.04 7.02 7.08 Motorist ja 608 t. 752 t. vahimehaanik 982 42 EAP (55,7%) 42 EAP (68,9%) Vanemmehaanik ja II 608 t. 740 t. mehaanik 777 42 EAP (55,7%) 42 EAP (67,7%) Laeva 576 t. elektrimehaanik - 729 45 EAP (49,2%) Meremeeste, sh laevaohvitseride, väljaõpe toimub etappide kaupa ja iga järgmise õppeetapi alustamise eeldus on eelmise etapi täies mahus sooritamine. Kõik põhierialad õpivad esimesed kolm õppeaastat praktiliselt sama õppekava järgi ja saavad laevamotoristi koolituse koos motoristile vajalike erialaainete ja praktikatega. Spetsialiseerumine toimub põhiosas neljandal õppeaastal. Erialaõppe esimeses etapis saavad üliõpilased laeva reakoosseisu liikme kvalifikatsiooni (motorist), mis on eelduseks edasiseks laevaohvitseride (motorist ja vahimehaanik, II mehaanik ja vanemmehaanik) väljaõppele. Kõikide tasemete kvalifikatsioonid kinnistatakse vastavate praktikatega. Käesoleval õppekaval on kohustuslik 4 kuud töökoja praktikat ja 8 kuud töökeskkonna e meresõidupraktikat (VV määrus „Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord“). Selline astmeline ülesehitus seab piirangud õppeainete mahtudele, sest põhilised erialaained jagunevad erinevate kursuste peale kogu õpingute perioodi vältel, sisaldades vahepealseid õppe- ja töökeskkonnapraktikaid. Mooduli „Motorist ja vahimehaanik“ ainetest VLM0870 Tööohutus, töötervishoid ja tulekaitse, VLL0220 Laevade ehitus ja VLM0500 Laeva auru- ja gaasijõuseadmed ning mooduli „Vanemmehaanik ja II mehaanik“ õppeainetest VLM0580 Laevaremondi tehnoloogia, VLL1190 Merendusalased konventsioonid ei vaja õppemahtu 6 EAP, kuid nende liitmine ei ole ajalisest järgnevusest ja sisulisest mittehaakuvusest põhjendatud. Õppeaine VLL1120 Ohutusalane koolitus koosneb mitmest STCW nõuetega rangelt reglementeeritud väikesemahulisest koolitusest, mille tulemusena õppijad saavad vastavad sertifikaadid ilma milleta ei saa nad merepraktikale minna. Seda liita teiste ainetega ei ole võimalik. Sama põhjendus kehtib ka mooduli vanemmehaanik ja II mehaanik õppepraktika VLM1120 STCW lisakursused kohta, omavahel ei saa neid liita ajastuse erinevuse tõttu. Õppeaine VLM0620 Vahimehaaniku praktika sisaldab merepraktika aruande koostamist ja kaitsmist ning ei vaja suuremat ainemahtu. Õppeaine VLM0610 Masinaruumi simulaatoripraktika II 3 EAP on järg Masinaruumi simulaatoripraktikale I ja kinnistab eelnevalt teooriaõppes ja merepraktikal omandatud oskusi ja kogemusi. Aine mahtu suurendada ei võimalda neljanda õppeaasta ainete kogumaht. Inglise keele õpe laevaohvitseridele erineb võõrkeele tavaõppest mitme eripära tõttu: - Laevaohvitserid suhtlevad meeskonnaliikmetega ja juhivad oma vastutusala piirides alluvate tööd. Meeskonnad laevadel on reeglina rahvusvahelised ja välisriikide laevadel tuleb seetõttu selleks reeglina kasutada ametlikult tunnustatud suhtluskeelena inglise keelt. - Et käsklused ja korraldused oleksid üheselt mõistetavad, peavad kõik laevapere liikmed valdama erialast inglise keelt oma kompetentsitasemete piirides (I tase - reatöötajad - madrused ja motoristid, II tase - laevaohvitserid operatiivtasandil - vahimehaanikud ja -tüürimehed ja III tase - laevaohvitserid juhtimistasandil - kaptenid, vanemtüürimehed, vanemmehaanikud ja I mehaanikud). - Kommunikatsioonitõrgete vältimiseks on koostatud ja kehtestatud IMO standardfraaside valik (terve raamatutäis lühikesi käsklusi ja nendega seotud mõisteid), mida peab kasutama laevas suhtlemisel lootsidega, sidepidamisel välismaiste kaldateenistustega jne. - silla- ja masinaruumi vahipäevikud, naftažurnaalid jt. nõutavad laevadokumendid täidetakse reeglina kahes keeles - lipuriigi keeles ja inglise keeles, kusjuures inglise keeles kohustuslikult. - kõigi laevamehhanismide ja süsteemide nõuetekohaseks käitamiseks ja hooldamiseks on laevas (suuremas laevas mitu kapitäit) kasutus- ja hooldamisjuhendeid, jooniseid, skeeme jm tehnilist dokumentatsiooni, mida tuleb tunda, adekvaatselt mõista ja vajadusel kiiresti leida ning kasutada. Ohuolukordades pikaks mõtlemiseks, sõnastikes vastete otsimiseks ja arupidamiseks aega ei ole! Seetõttu peame otstarbekaks ja senine praktika on seda õigustanud, et anda keeleõpet tasemete kaupa vastavalt läbitavatele moodulitele (semestritele). Võrreldes novembris 2016.a. esitatud õppekavaga on tehtud rida muudatusi eesmärgiga vähendada 3 EAP mahuga erialaõppeainete hulka. Sisuliselt haakuvad teemad, mis satuvad ajaliselt ühte semestrisse liideti. Olulisemad muudatused õppekavas on järgmised: - üld- ja alusainete mooduli valikainetest jätsime välja õppeained VAY0930 Loogika ja VAY0910 Organisatsioonikäitumine ja avalikud suhted, - 3 EAP mahuga õppeained VAY0940 Meresõidu ajalugu ja traditsioonid ja VAY0920 Eetika ja etikett liitsime üheks aineks VAY1040 Meresõidu traditsioonid ja eetika mahuga 6 EAP - keeleõppeained VAY0830 Vene keel I 3 EAP ja VAY0850 Vene keel II 3 EAP liitsime üheks aineks VAY1090 Vene keel 6 EAP, sama tegime ka eesti keelega, kus kahe aine asemele jäi VAY1080 Eesti keel 6 EAP - liideti mooduli "Motorist ja vahimehaanik" õppeainega VLM0530 - Laeva elektriseadmed I 3 EAP mooduli "Vanemmehaanik ja II mehaanik" õppeaine VLM0540 - Laeva elektriseadmete ekspluatatsioon ja hooldus 3 EAP üheks õppeaineks VLM0530 - Laeva elektriseadmed I 6 EAP - mooduli "Motorist ja vahimehaanik" õppeainega VLM0430 - Automaatreguleerimise alused ja kontrollmõõteriistad 3 EAP liideti mooduli "Vanemmehaanik ja II mehaanik" õppeaine VLM0440 - Kontrollmõõteriistad, AJS, automaatjuhtimine 3 EAP üheks õppeaineks VLM0430 - Automaatika alused ja automaatjuhtimissüsteemid 6 EAP - mooduli "Motoristi a vahimehaaniku praktika" õppeained VLM0590 - Laevaremondi õppepraktika" ja VLM0490 - Keevitamise õppepraktika mahud suurendati 3 EAP-lt 6 EAP-ni - mooduli "Vanemmehaanik ja II mehaanik" õppeained VLM0460 - Laeva abimehhanismid II 3 EAP ja VLK0022 - Külmutusseadmed II 3 EAP liideti üheks õppeaineks VLM0450 - Laeva abimehhanismid I 6 EAP  - liideti mooduli "Vanemmehaanik ja II mehaanik" õppeained VLM0480 - Laeva diiseljõuseadmed M II 6 EAP ja VLM0560 - Laevamootorite arengutrendid 3 EAP üheks õppeaineks VLM0480 - Laeva diiseljõuseadmed M II mahuga 9 EAP - suurem õppeainete koondamine tehti laeva elektrimehaaniku erialamoodulis, kus varasema 10 õppeaine, sh 7 ainet mahuga 3 EAP, asemel on parandatud õppekavas aine 7 ainet, sh 3 ainet mahuga 3 EAP. Kokkuleppel ülikooli juhtkonnaga on laevaohvitseride õppekavades erandina lubatud: - valikainete mahtu vähendada 10%-ni õppekava kogumahust (24 EAP), - loobuda kohustuslikest vabaainetest 6 EAP, - õppekavade keskmised ainemahud peavad olema vähemalt 5 EAP. Õppekavade komisjonile esitatav õppekava VDXR 17/17 "Laevamehaanika" vastab ülaltoodud nõuetele. Lisa 1 Laevamehaanikute erialaained, mille kontakttundide arvu tuleb statuudinõuetega võrreldes suurendada, et tagada omandatud kompetentside vastavus rahvusvahelistele nõuetele Moodul: Motorist ja vahimehaanik Aine Maht Nädala Aine nimetus L – Pr - H Põhjendus kood EAP tunnid STCW 78 A osa ptk. A- Töötervishoid, tööohutus, VLM0870 3 3 2 – 0 - 1 III/1; IMO mudelkursus tulekaitse 7.04 Automaatika alused ja VLM0430 6 6 4–0-2 " automaatjuhtimise süsteemid VLM0500 Laeva auru- ja gaasijõuseadmed 3 3 2–0-1 " VLL0220 Laevade ehitus 3 3 2–0-1 VLM0450 Laeva abimehhanismid I 6 6 4–0-2 " VLM0470 Laeva diiseljõuseadm. M I 6 6 4–0-2 " VLM0530 Laeva elektriseadmed I 6 6 4–0-2 " VLM1090 Külmutusseadmed 6 5 3–0-2 " Moodul: Motoristi ja vahimehaaniku praktika Lukksepa- ja lõiketöötlemise VLM0570 6 6 0–6-0 " õppepraktika I Lukksepa- ja lõiketöötlemise VLM0860 6 6 0–6-0 " õppepraktika II VLM0490 Keevitamise õppepraktika 3 4 0–4-0 " VLM0590 Laevaremondi õppepraktika 3 4 0–4-0 " VLM0510 Elektrimont. õppepraktika I 3 3 0–3-0 VLM0850 Laevamotoristi merepraktika 9 8 0–8-0 " Moodul: Vanemmehaanik ja II mehaanik VLM0480 Laeva diiseljõuseadmed M II 9 8 6–0-2 IMO mudelkursus 7.02 VLM0580 Laevaremondi tehnoloogia 3 3 2–0-1 " VLM0460 Laeva abimehhanismid II 6 6 4–0-2 IMO mudelkursus 7.02 VLM1100 Laeva elektriseadmed II 6 6 4–0-2 " VLL1230 Laevateooria ja püstuvus 6 7 3–0-4 IMO mudelkursus 7.04 Moodul: Laeva elektrimehaanik VLM0950 Laeva elektrijaamad 6 6 3–0-3 STCW 78 ptk A-III/6, IMO mudelkursus 7.08 Laeva elektri ja elektroonika- VLM0970 6 5 2–0-3 " seadmete hooldus ja remont Laeva arvutivõrgud ja VLM1030 3 3 2–0-1 " andmetöötlussüsteemid Laeva elektrivarustussüsteemid VLM1200 6 6 4-0-2 " ja kaablivõrgud Laeva navigatsiooni ja VLM1040 6 6 3–0-3 " kommunikatsioonisüsteemid Laevamehhanismide VLM1180 automaatjuhtimissüsteemide 6 6 4-0-2 " ehitus ja ekspluateerimine  Laevamehaanika (VDXR17/17 VDXR17) ÜLDÕPE (ÜLDÕPE) VAA0420 ARVUTIGRAAFIKA 6.00 EAP 4 0-0-4 A Eesmärk: Anda alusteadmised kolmemõõtmelisest modelleerimisest CAD-süsteemis Solid Edge. Õpiväljund: Kursuse lõpus oskavad tudengid iseseisvalt lahendada merendusvaldkonnas esinevate objektide nt laeva detailide ja sõlmede projekteerimisülesandeid, kasutades selleks 3D modelleerimistarkvara Solid Edge: - luua 3D mudeleid erinevate SE moodulitega (part, sheet metal) - teha virtuaalsed koostud (assembly, weldment assembly) - ettevalmistada tehnilise dokumentatsiooni (detailide ja koostude joonised, spetsifikatsioonid jne) Õppeaine sisu: 1. CAD - Sissejuhatus masinprojekteerimisse: " Ajalugu ja tähtsus tänapäeva elus " Eelised " Võimalused " Mõisted " Kasutatavad Standardid " CAD´i osa toote arenduses " Lähteülesanne " Projekteerimise põhimõte " Dokumentide tähistamine 2. Solid Edge: " Ülevaade o Kasutajaliides (Failide avamine, salvestamine ja otsimine. Failide tüübid) o Abi tasapinnad (Töötasapinna määratlemine ja loomine 3D projekteerimiskeskkonnas) " 2D modelleerimine o 2D profiilid ja sketch´id o sidemete tüübid ja nende defineerimine " 3D detailide modelleerimine ja redigeerimine o tahkkehad o pöördkehad o füüsikalised omadused (mass, inertsmomendid) o _feature_de_ defineerimine o sidemed erinevate mudelite vahel " Lehtmetallist toodete modelleerimine o lehtmetallist detailide eripära o erinevad vahendid/käsud lehtmetallist toodete modelleerimiseks (erinevad feature_d) o detaili pinnalaotus " Koostude modelleerimine o detailide koostamise põhimõtted ("top-down", "bottom - up", "skeleton" modelleerimise ideoloogia) o sidemed detailide vahel o Vahendid koostu visualiseerimiseks (näita ainult teatud detaile, näita kõiki detaile, Piltide salvestamine, "Explode View" ja "Cutaway View" jne.) " Jooniste vormistamine CAD süsteemis o erinevate vaadete defineerimine o lõigete defineerimine o mõõtmete ületoomine 3D detaili- või koostumudelist, mõõtmete märkimine. " Andmevahetus erinevate CAD süsteemide vahel o liideste tüübid o enamkasutatavad liidesed. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VAY0900 JUHTIMISPSÜHHOLOOGIA JA -TEOORIA 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Anda teadmisi ja oskusi sotsiaal-, isiksuse- ja keskkonnapsühholoogia ja juhtimisteooria valdkondades mida saab kasutada teadmistena inimeste juhtimisel ning õigete otsuste vastuvõtmisel erinevates situatsioonides ja tingimustes (sh kriisitingimustes ja suletud kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades). Õpetada end analüüsima, endas juhile vajalikke kompetentse leidma ja kujundama. Arendada koostöövalmidust, suhtlemisoskust, meeskonnatöö oskust ning anda vajalikud teadmised ja oskused tööks ja suhtlemiseks rahvusvahelises keskkonnas. Õpiväljund: Üliõpilane: -orienteerub juhtimispsühholoogia- ja teooria ja suhtekorralduse alastes põhilistes mõistetes ja teemades ja kasutab vastavat juhtimisalast kirjandust; - oskabplaneerida, organiseerida, motiveerida ja kontrollida nii ennast kui meeskonda; - analüüsib juhtimissituatsioone, näitab üles initsiatiivi ja võtab vastu otsuseid; - oskab analüüsida olukorda ja leiab probleemidele lahendusvõimalusi ning on valmis tegutsema konflikti- ja/või kriisiolukordades; - on valmis elama, töötama, tegutsema ja teisi juhtima suletud, piiratud ja kõrge riskiteguriga ekstreemsetes keskkondades; - teab ja oskab kultuuridevahelisi erinevustest ja oskab suhtuda tolerantselt ja lugupidavalt kultuuridevahelistesse erinevustesse ja suudab toime tulla multikultuurses keskkonnas; - teab ja järgib suhtekorralduse ja turunduskommunikatsiooni põhialuseid ning eduka kommunikatsiooni reegleid; - oskab analüüsida suhtekorraldusalaseid juhtumeid ning leida põhjus-tagajärg seoseid ja pakkuda lahendusi; - oskab interpreteerida juhtimise ja suhtekorralduse vahelisi seoseid, mõista suhtekorralduse rolli ühiskonnas; - tunneb ja kasutab erinevaid suhtlemisvahendeid ja _tehnikaid, on võimeline esinema auditooriumi ees. Õppeaine sisu: 1. Juhtimise olemus ja stiilid. 2. Töökeskkond. Töö isoleeritud ja piiratud ning kõrge riskiteguriga keskkonnas. 3. Juhi rollid. Juht ja liider. 4. Meeskonnatöö põhialused. Võimusuhted meeskonnas. 5. Meeskonna komplekteerimine. 6. Meeskonna motiveerimine. 7. Inimeste probleemide lahendamine. 8. Töö äärmuslikes olukordades ja äärmuslike inimestega. 9. Inimeste juhtimine kriisiolukorras. 10. Enesekehtestamine. Enesehinnang. 11. Suhtekorralduse roll ja sotsiaalne vastutus. 12. Maine ja mainekujundus. 13. Organisatsioonikommunikatsioon. 14. Kommunikatsioonistrateegia. 15. Suhtekorraldus erinevates valdkondades. 16. Suhtekorraldus eri rahvuste vahel. Rahvusvahelised suhted. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Juhtumi analüüs individuaalse ülesandena; Juhtumi analüüs grupiaruteluna; Presentatsioon; Tekstide analüüs; Simulatsioonid. Kirjandus: . VAY0800 IT ALUSED 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: 1. Anda üliõpilastele teadmised IKT-vahendite abil teabe ja lahenduste loomiseks, esitamiseks ning mõistmiseks, lahendades õppetöös ning isiklikus ja tööelus ettetulevaid ülesandeid loominguliselt, tõhusalt ja tulemuslikult. 2. Võimaldada üliõpilastel mõista infotehnoloogia toimimispõhimõtteid ja osata arvestada IT interaktiivse kasutuse, infoturbe, õiguslike ja eetiliste põhimõtetega. 3. Arendada kriitilist analüüsivõimet koos vastutustundlike hoiakute kujundamisega infotehnoloogia turvalisel ja eetilisel kasutamisel. 4. Omandada piisavad lähteteadmised õpitavas erialas kasutatavate IKT-lahenduste süvitsi tundmaõppimiseks. Õpiväljund: Üliõpilane: 1. Selgitab arusaadavalt IKT toimimise aluspõhimõtteid, sh riistvara ja arvutivõrgu osas. 2. Kasutab tõhusalt ja efektiivselt infootsingu, sh internetipõhiste, andmebaaside vahendeid. 3. Loob ise sisu ning oskab kriitiliselt hinnata ja analüüsida tulemust, kasutades: 3.1 kontoritarkvara ja koostöökeskkondi, sh tekstitöötlus-, tabelarvutus- ja esitlustarkvara ning pilvelahendusi; 3.2 heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara. 4. On omandanud algoritmilise mõtlemise alused. 5. Mõistab küberturvalisuse ja -eetika põhimõtteid. Õppeaine sisu: IKT toimimise aluspõhimõtted. Infootsingu, sh internetipõhise ja andmebaaside otsinguvahendite kasutamine. Kontoritarkvara ja koostöökeskkonnad. Heli-, pildi- ja videotöötlustarkvara. Algoritmilise mõtlemise alused. Küberturvalisuse ja eetika põhimõtted. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Materjalid ja ülesanded iseseisvaks tööks on e-õppekeskkonnas Moodle. Kirjandus: . VAY1040 MERESÕIDU TRADITSIOONID JA EETIKA 6.00 EAP 4 4-0-0 A Eesmärk: Anda ülevaade eetika peamistest uurimisküsimustest, käitumistavadest ja kommetest. Kujundada endast ja teistest lugupidavaid inimesi, arendada suhtlemis- ja käitumisoskust. Luua võimalused mõistmaks eetika olemust ja selle kohta ühiskonnas. Anda ülevaade Eesti meresõidu ja laevanduse arengust muistsest ajast tänapäevani, anda arusaamad merekultuurist, -traditsioonidest ja _eetikast. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: - mõistab eetika olemust ja kohta ühiskonnas; - teab moraali olemust; - mõistab eetika ja etiketi omavahelisi seoseid; - teab kutse-eetika põhitõdesid; - arutleb eetiliste dilemmade ja probleemide üle; - kaalub eetilisi valikuid; - käitub lugupidavalt laevameeskonnas; - oskab toime tulla ja viisakas välja näha erinevates elu-olu situatsioonides; - orienteerub võimusuhetes; - on tolerantne ja lugupidav; - on meeldiv vestluskaaslane. - teab Eesti meresõidu, laevanduse ja kalanduse arengu tähtsamaid sõlmpunkte - teab laevaehituse arengu põhilisi etappe ja sellega seotud traditsioone. - Teab merehariduse ajalist kulgu. - Tunneb meresõiduga seotu traditsioone ja kombeid. - Teab meremeeste vormiriietuse ajalugu ja vormiriietuse kandmise korda. Õppeaine sisu: Filosoofia kontseptsioonid. Eetika olemus. Moraal ja kõlblus. (Mere)mees ja eetika. Etikett maal ja merel. Juhtimise vastuolud. Tervitamine. Vestluskunst. Kirjavahetus. Riietus. Lauakombed. Kultuuride vahelised erinevused ja kultuuride vaheline dialoog. Mereharidus Eestis aastast 1917 kuni tänapäevani. Kalandus, laevaehitus ja meresõit muistsetest aegadest tänaseni. Meresõiduga ja laevadega seotud traditsioonid, tseremooniad jms. Eestist pärit meremehed ja kalurid kodu- ja maailmameredel. Meremehe vormiriietus _ ajalugu ja kandmise kord. Kirjutatud ja kirjutamata mereseadused. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteerisav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VAY0810 KÕRGEM MATEMAATIKA I 6.00 EAP 4 0-0-4 E Eesmärk: " Süvendada teadmised ühe muutuja funktsioonide diferentsiaalarvutusest. " Näidata diferentsiaalalarvutuse võimalikke rakendusi praktikas. " Anda ühe muutuja funktsiooni integraalarvutuse teoreetilised alused. " Anda algteadmised diferentsiaalvõrranditest " Anda teoreetilised alused lineaarsete võrrandisüsteemide, maatriksite, determinantide ja vektorruumide teooriale. " Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid. " Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga Õpiväljund: Aine läbinud üliõpilane peab oskama: " Leida jada ja funktsiooni piirväärtust ning uurida funktsiooni pidevust; " Leida funktsiooni tuletisi ja diferentsiaale; " Kasutada funktsiooni piirväärtust ja tuletisi funktsiooni uurimisel; " Leida lihtsamaid määramata ja määratut integraale; " Tundma lihtsamate diferentsiaalvõrrandite põhiliike ja oskama neid lahendada; " Teostada tehteid maatriksitega (lineaarsed tehted, korrutamine, transponeerimine, pöördmaatriksi ja astaku leidmine); " Lahendada lineaarseid võrrandisüsteeme, esitada neid maatrikskujul; " Leida determinandi väärtust ja sõnastada determinantide olulisemad omadused; " Sooritada tehteid vektoritega " Testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust. Õppeaine sisu: Funktsioon. Funktsiooni piirväärtus. Ekvivalentsed suurused. Funktsiooni pidevus. Funktsiooni tuletis ja difrenstsiaal. Ekstreemum. Lihtsamad integraalid ja diferentsiaalvõrraldid. Vektor- ja maatriksalgebra. Detrminandid. Lineaarsed võrrandisüsteemid. MS Exceli vahendite kasutamine maatris- ja vektoralgebras. Kompleksarvud. Matemaatika tarkvara Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: 6 koduööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks. Kirjandus: . VAY1090 VENE KEEL 6.00 EAP 4 0-0-4 H Eesmärk: Arendada õppija üldist keeleoskust ja suhtluspädevust, erialase keele arendamine ning luua eeldused vene keele iseseisvaks omandamiseks Õpiväljund: kursuse läbimisel õppija: -teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases vene keeles -teab erialast terminoloogiat -oskab kasutada sõnaraamatuid -suudab lugeda ja on võimeline mõistma lühemaid erialaseid tekste, vajadusel kasutades sõnaraamatuid -on võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ning otsima neist konkreetset infot -oskab kirjutada lühikesi tüüpvormis ettekandeid, CV-d -mõistab ja kasutab lihtsaid grammatilisi konstruktsioone -suudab jälgida juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge -tuleb toime lihtsat keelt kasutades praktilistes olukordades. Õppeaine sisu: CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele. Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid. Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll. Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator. Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine: Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid. Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht. Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . TMJ0130 ETTEVÕTLUSE ALUSED 3.00 EAP 2 0.5 - 0 - 1.5 H Eesmärk: Arendada üliõpilaste ettevõtlusalaseid teadmisi ja oskusi ning toetada üliõpilaste ettevõtlikkust toetavate isiksuseomaduste ja hoiakute väljakujunemist. Kujundada loovat mõtlemist, õpetada ettevõtliku käitumise põhimõtteid ning anda teadmisi ärivõimaluste äratundmise, äriideede arendamise, hindamise ning rakendamise (ärimudel) kohta erinevates ettevõtluskeskkondades. Anda üliõpilastele võimalus äriideed arendades praktiliselt läbi teha ettevõtlusprotsess meeskonnatööna ning interdistsiplinaarse õppena toetamaks üliõpilasi nii nende ettevõtjaks kui ka ettevõtlikuks palgatöötajaks saamisel. Õpiväljund: 1. Kirjeldab ettevõtluse põhimõisteid ja protsesse, arengutendentse, ettevõtluskultuuri ning ettevõtluse eri vorme; 2. Kirjeldab ettevõtjale vajalikke isiksuseomadusi ning oskab hinnata enda sobivust ettevõtjaks; 3. Rakendab äriideede genereerimise, arendamise ja hindamise meetodeid; 4. Kavandab ärimudeli arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi mõjutavaid tegureid; 5. Analüüsib erinevate ärimudelite eeliseid ja ettevõtluskeskkonna mõju ärimudeli kujundamisele; 6. Presenteerib ja põhjendab ärimudelit. Õppeaine sisu: Aine õppeprotsess järgib ettevõtlusprotsessi loogikat, mille peamisteks etappideks on äriidee genereerimine, ärivõimaluste äratundmine, ärivõimaluste arendamine ja rakendamine, mida vaadeldakse indiviidi (ettevõtja omadused, motivatsioon, oskused), grupi (äriideed, meeskonnaliikmete panus) ja ühiskonna (majanduspoliitika, keskkond, tehnoloogia) tasandil. Käsitletavad teemad on järgmised: Ettevõtluse põhimõisted ja protsessid, arengutendentsid, ettevõtluskultuur ning ettevõtluse eri vormid. Eetilise käitumise põhimõtteid võimaliku ettevõtjana või ettevõtliku palgatöötajana. Ettevõtluskultuuri juhtumianalüüsid ja sots-draamad. Ettevõtjale või ettevõtlikule töötajale vajalikud isiksuseomadused. Testid ja eneserefleksioonid mõistmaks ettevõtjat ja ettevõtliku töötajat. Erinevad loovad meetodid äriideede genereerimiseks, arendamiseks ja hindamiseks. Sissejuhatus turundusse ja strateegilisse juhtimisse. Ärimudeli kavandamine meeskonnatööna arvestades toote/teenuse väärtuspakkumist kliendile, nõudlust, konkurentsi, ressursse, müügivõimalusi ja teisi tegevust mõjutavaid tegureid. Erinevate ärimudelite eeliste analüüs ja ettevõtluskeskkonna mõju selles. Ettevõtlusprotsess. Ettevõtluse tugisüsteem. Kodu- ja tunnitööde (sh ärimudeli) presenteerimised erinevaid meediume kasutades, diskussioonid, tagasisidestamine ja enesereflektsioonid. Õppetöösse kaasatakse ettevõtjaid ettevõtluse eri valdkondadest. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine. Iseseisev töö: Äriidee loomine, ärivõimaluste hindamine, turu- uuring, ärimudeli kavandamine Kirjandus: A. Miettinen, J. Teder. 2006. Ettevõtlus I: Ettevõtlusest, ettevõtjatest, ettevõtluspoliitikast. A. Miettinen, L. Rikkinen, J. Teder. 2008. Ettevõtlus II: äriideest, äriplaanist, ettevõtte rajamisest ja kasvust; S.C.Harper 2005. Extraordinary Entrepreneurship. The Professional's Guide to Starting an Exceptional Enterprise. John Wiley and Sons; J. A. Timmons, S. Spinelli. 2007. New Venture Creation. Entrepreneurship for 21 century; Hisrich, 2016, P., Peters, P., Sheperd, D. Entrepreneurship. 10th Edition. McGraw_Hill; Chandra, S., Zachary, K. 2014, The Theory of Entrepreneurship: Creating and Sustaining Entrepreneurial Value. Palgrave Macmillan, New York. VAY0890 TEADUSTÖÖ ALUSED 3.00 EAP 4 2-0-2 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on valmistada õppureid ette iseseisvaks uurimistööks. Õppeaines õpitakse kavandama ja tegema iseseisvalt empiirilisi uurimusi, uurimistööks vajalikke teadustekste otsima, lugema, analüüsima, andmeid töötlema ning koostama kirjandusülevaateid. Selleks õpitakse kirjaliku ja suulise eneseväljenduse põhimõtteid, mida läheb vaja teadustöö kirjutamisel või teadusettekannete tegemisel Õpiväljund: Õppeaine läbimise järel üliõpilane: " teab teksti (sh teadusteksti) koostamise põhimõtteid ja lähtub neist teksti kirjutamisel; " oskab eristada erinevat liiki teadustekste (nt referaat, teaduslik essee, retsensioon); " tunneb erinevaid tekstitüüpe, lugemisprotsessi etappe ja teadustekstide lugemise meetodeid, oskab teadustööks relevantseid tekste otsida (sh elektroonilistest andmebaasidest), neid töödelda ja loetut säilitada; " püstitada hüpoteese ja kavandada uurimusi nende kontrollimiseks; " suudab eristada kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid ja neid rakendada vastavalt oma uurimiseesmärgile (sh iseseisvalt vajalikke andmeid koguda); " oskab enda kogutud andmeid eesmärgipäraselt analüüsida ja nendest tähenduslikke järeldusi teha; " oskab oma uurimistulemusi vormistada nii kirjaliku teksti kui ka suulise ettekandena Õppeaine sisu: Kursus annab ülevaade teadustöö olemusest ning kursuse käigus vaadeldakse järgmised teemad: teaduse mõiste, teaduse tegemisel kasutatavad meetodid, teadutöö põhietapid, teadustööle esitatavad sisulised nõuded, erinevate teadustööde vormistamine, teaduskorraldus Eestis ja rahvusvahelisel tasemel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Praktilised harjutused Essee Ettekanne Iseseisev töö: Iseseisev töö: uurimistöö analüüsi essee Iseseisev töö: diplomitöö mustandi valmistamine Kirjandus: . VAY0880 ÕIGUSE ALUSED 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: Aidata üliõpilastel omandada esmased üldised õigusteadmised, samuti anda põhjalikum ülevaade kehtivast EV õigussüsteemist, tähtsamatest õigusharudest ja õigusaktide sisust ning nende realiseerimise vormidest. Üliõpilased omandavad alusteadmisi euroopalikust õigussüsteemist ja õiguskultuurist. Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: " Mõistab ühiskondlike suhete reguleerimise vajadust " Mõistab õiguse olemust ning orienteerub peamiste õigusvaldkondade sisus ja põhimõtetes " Tunneb erinevate sotsiaalsete normide spetsiifikat, õigussuhete struktuuri ja õiguslikke regulatsioone erinevates õigusharudes " Oskab erialatöö praktikas lahendada kaasuseid, mis kuuluvad vastava ameti kompetentsi " Omab üldisi teadmisi Eesti kohtusüsteemist Õppeaine sisu: Üldised teadmised õiguse olemusest. Sotsiaalne reguleerimine, õigusnormi mõiste, nende liigid. Õigussüsteem, õigusperekond, õigusharud. Õiguse realiseerimine õigussuhetes. Õiguse rikkumine ja juriidiline vastutus. Tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõiguse mõiste ja sisu, äriõigus, võlaõigus, karistusõigus. Kohtu korraldus Eestis. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Programmis ettenähtud EV seadustega töötamine. Kirjandus: Kiris A. ja teised Õigusõpetus Tallinn 2007, 2009, 2012 Vissak H., Vissak J. Juriidiline vestmik _ teatmik, Tallinn 2003 Anepajo T. ja teised Sissejuhatus õigusteadusse Tallinn 2005 Naarits R. Õiguse entsüklopeedia Tallinn 2004 Livšits J. Tsiviilõigus. Skeemid ja tabelid Tallinn 2006 www.riigiteataja.ee VAY0770 LOODUSTEADUSED 6.00 EAP 4 1-2-1 E Eesmärk: Anda vajalikud alusteadmised looduses toimuvast ja oskused nende praktiliseks kasutamiseks merendusvaldkonna erialastes töödes ja enesetäiendamisel. Arendada erialaliselt rakendatavaid oskuseid, kasutades selleks tõenduspõhiseid loodusteadusteadlike uurimismeetodeid. Anda oskus lahendada keskkonnakaitsealaseid probleeme lähtudes oma loodusteaduste alastest teadmistest. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja saab aru looduse ja loodusnähtuste täpse kirjeldamise ja mõõtmise olulisest, mõõtmisvigade hindamist ja mõõtmistulemuste usalduspiire, " tunneb kvantmehhaanika üldprintsiipe, mis määravad aine ehituse ja omadused, ainete klassifitseerimise aluseid k.a. elementide perioodilisussüsteem, " omab põhiteadmisi atmosfääri ja mere keemiast ning seal toimuvate keemiliste muutuste mõjust kliimale ja selle teisenemisele, " omab ettekujutust mehaanikast, molekulaarfüüsikast ja molekulaarjõududest, termodünaamikast, elektrodünaamikast, võnkumistest ja lainete käitumisest, kvantoptika seadustest ja mudelitest ning nende rakendatavuse piiridest. " Oskab kasutada füüsikas ja keemias ning keskkonnakaitses rakendatavaid suurusi ja ühikuid, tunneb vektoralgebrat, diferentsiaalarvutust mehaanikas ja suudab neid rakendada termodünaamika, elektrodünaamika ja hüdrodünaamika probleemide analüüsil ning lahendamisel. Oskab anda oma loodusteaduste alastest arusaamadest tulenevat hinnangut keskkonnaseisundit mõjutavatele nähtustele. " Tunneb füüsikakatsete läbiviimise põhialuseid ja oskab hinnata katsetulemusi, oskab rakendada tulemuste mõõtemääramatust ja sealt tulenevalt mõõtmistulemuste usaldatavust. " Oskab kasutada loodusteaduste alaseid teadmisi eriala rakendustega seotud probleemide analüüsil ja iseseisva töö korral kirjandusega. " Oskab seostada looduseadusi tehnika toimimise ja ümbritseva elukeskkonna nähtuste kirjeldamisel ning analüüsil. Õppeaine sisu: Looduse mõõtmine ja uurimine. Loodusteaduste süsteem ja selle kujunemine. Loodusteaduste osa kultuuriloos. Kvantmehhaanika alused. Aine ja elementide tekkimine. Aatomid ja elemendid. Fundamentaalsed jõud looduses. Elementaarosakesed ja nende süstematiseerimine. Aine fundamentaalsete omaduste kujunemine, massidefekt. Lainete omadused. Interferents ja difraktsioon kui teejuhid kvantmehhaanika juurde. Elementide perioodilisussüsteem ja selle aatomifüüsikast tulenevad alused. Elektronkihid aatomites ja sellest johtuvad ainete omadused. Pauli printsiip ja Hundi reegel ehk miks me ei saa minna läbi seina. Keemilised sidemed. Keemiliste sidemete olemus tulenevalt aatomite ehitusest, selle kvantmehhaanilised alused. Ainete elektrijuhtivus, sepistatavus, mehhaaniline tugevus. Ainete käitumine erinevatel temperatuurirežiimidel ja nende omaduste tulenevus neid moodustavate aatomite ehitusest. Molekulidevahelised jõud ja sidemed kui elukeskkonna kujundajad. Gaasid, vedelikud, tahksed. Osakeste vahelised tõmbe ja tõukejõud, nende jõudude kujunemine ja selle füüsikalised põhjused. Gaaside seadused. Vesi. Jää moodustumise mehhanismid ja sellega kaasnevad soojusefektid, nende kliimat kujundav roll. Termodünaamika põhialused, soojusmasinad ja Carnot tsükkel. Korrastatus looduses ja selle allikad. Biosfäär kui negentroopia allikas. Soojussurm ja aja pöördumatus, ajanool ehk pöörduvad ja pöördumatud protsessid. Keemiline kineetika ja katalüüs. Reaktsioonikiiruste mõõtmine, reaktsiooni kiiruse konstandid, reaktsiooni järk ja nende leidmine. Pöörduvad ja mittepöörduvad reaktsioonid. Katalüüs ja katalüüsi mehhanismid, katalüüs elusorganismides. Tööstusliku heitgaaside osa osoonikihi katalüütilisel lagundamisel. Vedelikud ja pindpinevus. Lahused. Lahustumine ja selle mehhanismid. Lahuste kontsentratsioonid. Pindpinevus ja merendus. Atmosfääri keemia ja atmosfääri tekkimine, selle komponentide päritolu ning viibeajad atmosfääris. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist, intranetist (Moodlist) jne. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine. Kodused kontrolltööd Kirjandus: . VAY0860 UJUMINE 3.00 EAP 2 0-0-2 H Eesmärk: Ujumisoskus, sukeldumine ja vees edasi liikumine ilma abivahenditeta (uppuvalt laevalt pääsemine) vastavalt IMO nõuetele. Õpiväljund: Õppija teab vees käitumise põhimõtteid. Oskab vees edasi liikuda ilma abivahenditeta. Õppeaine sisu: Kehaliste võimete arendamine läbi praktika. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindelised normatiivid. Iseseisev töö: Veega kohanemine, vette-välja hingamine, vees hõljumine, vee libisemine, käte ja jalgade töö oskuste omandamine, koordinatsioonvees edasi liikumiseks. Hingepeetuse põhitõdede teadmine, vette sukeldumise põhitõed. Kirjandus: . VAY1080 EESTI KEEL 6.00 EAP 4 0-0-4 H Eesmärk: Arendada õppija praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast. Erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppimine. Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: -teab enamlevinud sõnu ja väljendeid merealases eesti keeles -teab erialast terminoloogiat -oskab kasutada sõnaraamatuid -saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest -suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi -oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti -valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu -suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt -suudab õppida eriala eesti keeles Õppeaine sisu: CV, õpitavad erialad, laevade tüübid, laevade ehitus, lastid, tööriistad, ilma mõju laevaliiklusele. Laevajuhtimine: tüürimehe kohustused, laeva sildumine, ankurdamine, pukseerimine, käsklused, veekogud, navigatsiooniohud, IMO fraasid. Laeva jõuseadmed: Mehaanikute kohustused, käsklused masinaruumi, laevamootori tugikonstruktsioon, alusraam, tugipukk, silinder, kolb, keps, väntvõll. Külmutustehnika: külmutusmehaaniku ülesanded, külmutustehnika, ühe- ja kaheastmelised külmutid, külmutusagensid, soojuskandjad, kompressor, aurusti, kondensaator. Mereveonduse ja sadamatöö korraldamine: Merekaubasadam, sadamalaod, puistlastid, tükklastid, ohtlikud lastid. Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine: veekogud, navigatsiooniohud, meremärgid, individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, laevasõit igasuguse nähtavusega, möödasõit, kokkupõrkeoht. Kalanduse tehnoloogiate majandamine ja juhtimine: kalaliigid ja kalakooslused, kalapüük ja püügipiirkonnad, püügiriistad, kalatöötlemine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VAY0790 KÕRGEM MATEMAATIKA II 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: " Tutvustada tõenäosusteooria põhilisi mõisteid ja meetodeid. " Süvendada teadmisi juhuslikkusest " Anda oskusi juhuslikkuses peituvate seaduspärasuste kirjeldamiseks statistika meetodite abil. " Süvendada teadmisi ja oskusi andmetöötluses. " Esitada arv- ja funktsionaalridade põhiprobleemide praktilised rakendused. " Õpetada lahendama mainitud teooriaga seotud põhilisi ülesandeid. " Harjutada üliõpilasi matemaatilise mõtlemise ja sümboolikaga Õpiväljund: Aine läbinud üliõpilane: " tunneb tõenäosusteooria põhimõisteid, oskab leida sündmuste summa ja korrutise tõenäosust ning kasutada täistõenäosuse, Bayesi ja Bernoulli valemeid ülesannete lahendamisel; " tunneb juhusliku suuruse, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse, karakteristliku funktsiooni, genereeriva funktsiooni ja põhiliste arvkarakteristikute mõisteid ning oskab lahendada ülesandeid enamlevinud jaotuste parameetrite määramise ja nendega seotud tõenäosuste arvutamise kohta; " tunneb juhusliku vektori, selle jaotusfunktsiooni, jaotustiheduse mõisteid ning oskab lahendada vastavaid ülesandeid; " tunneb matemaatilise statistika põhimõisteid, oskab leida punkt- ja vahemikhinnanguid; " oskab kasutada MS Exceli korrelatsioon- ja regressioonananlüüsi vahendeid nähtustevaheliste seoste uurimiseks ja kirjeldamiseks " uurida astmeridade koonduvust, arendada funktsiooni astmeritta ja kasutada astmeridu rakendustes; " arendada funktsiooni Fourier' ritta, leida funktsiooni Fourier' teisendust ning kasutada Fourier' ridu ja Fourier' teisendusi; " testida praktiliste ülesannete lahendamisel saadud tulemuste õigsust. Õppeaine sisu: Tõenäosusteooria põhimõisted ja seosed. Juhuslik suurus. Jaotusfunktsioonid. Juhuslikud protsessid. Matemaatilise statistika põhimõisted. Akvakarakteristikud ja vahemikuhinnangud. Dispersioon, korrelatsioon, regressioon. Ms Exceli vahendid andmete töötlemiseks. Astmeread. Fourier' rida. Taylori rida. Fourier' teisendus. Matemaatika tarkvara Eeldusaine(d): VAY0810 Hindamisviis: . Iseseisev töö: 4 kodutööd, kus tuleb lahendada harjutustundides lahendatud ülesannetega sarnaseid ülesandeid. Ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks. Kirjandus: . PÕHIÕPE (PÕHIÕPE) VAA0240 ELEKTROTEHNIKA JA ELEKTROONIKA 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused elektrotehnikast. alalis- ja vahelduvvoolu teooriast, elektrilistest ning magnetilistest nähtustest, põhitõdesid elektrimõõtmistest ja elektroonikast. Õpiväljund: 1. Teab elektrotehnika terminaloogiat ja seadusi (sealhulgas Coulomb`i, Ohm`i, Kirchhoff``i, Joule-Lenz`i seadusi) ja oskab neid kasutada elektriahelate lahendamisel 2. Teab elektrotehnikas ja elektroonikas kasutatavaid tingmärke 3. Teab elektroonikakomponente (sealhulgas dioode, transistoreid, türistoreid) ja elektroonikalülitisi - operatsioonvõimendeid ja loogikalülitusi 4. Oskab koostada lihtsamaid elektriahelaid 5. Oskab mõõta elektrilisi ja mitteelektrilisi suurusi 6. Oskab õigesti kasutada elektrimõõteriistu, aparaate ja seadiseid. Õppeaine sisu: Elektrivool, pinge ja takistus. Alalisvooluahelad, elektromagnetism ja magnetahelad, ühefaasilised ja kolmefaasilised vahelduvvooluahelad, siirdenähtused elektriahelates, elektrimõõtmised ja -mõõteriistad. Elektroonika alused: pooljuhtdioodid, bipolaar- ja väljatransistorid, türistorid, fotoelektrilised seadised, alaldid, transistorvõimendid, operatsioonvõimendid, loogikaelemendid, trigerid, mikroprotsessorid, mikrokontrollerid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindamisviis: eristav Hindamismeetodid: " kolm kodust harjutustööd " kolm auditoorset kontrolltööd. " eksam. Iseseisev töö: . Kirjandus: 1. Lahtmets,R. Elektrotehnika 1. Alalisvool. Tln.2002 2. Lahtmets,R. Elektrotehnika 2. Vahelduvvool. Tln.2002 3. Puurand, H. Üldelektrotehnika.Tln.1996. 4. Võrk,L., Mägi,M. Elektrotehnika.Tln.1989. 5. Vodovozov,V., Jansikene,R. Elektroonika ja jõupooljuhttehnika. Tln.TTÜ.2008. 6. Laansoo, A. Elektroonika. Tln.EMA.2005. 7. Tobias,A. Elektrotehnika ülesannete kogu 1. Elektriahelad.Tln.EMA.1997. 8. Tobias,A. Elektroonika ülesannete kogu. Tln.EMA.2005. 9. Elektriahelad. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele _Elektrotehnika ja elektroonika alused_. Tln.EMA.1995. 10. Pooljuhtseadmed. Laboratoorsed tööd ja metoodilised juhendid kursusele _Elektrotehnika ja elektroonika alused_. Tln.EMA.1995. VAA0390 MASINAELEMENDID, STANDARDID, TOLEREERIMINE, MÕÕTETEHNIKA 9.00 EAP 6 3-0-3 E Eesmärk: Kursuse eesmärk on anda üliõpilastele baasteadmised ning ülevaade masinate ja mehhanismide üldotstarbeliste masinaelementide funktsioonidest, liigitusest, omadustest, omavahelistest seostest, valmistamise materjalidest ja konstruktsioonist, nende kujundamise ja valiku metoodikatest ning töökindluse tagamise tehnilistest põhimõtetest, tõrgete peapõhjuste ja arvutuse kohta, rõhutades ka masinaelementide tihedat seotust varemõpitud ja järgnevate õppeainete ja tulevase elukutsega. Arendada üliõpilaste tehnilise mõtlemise oskust. Arendada üliõpilase mõtlemisoskust täpsustehnika osas, anda baasteadmisi standardiseerimise aluseis, tolereeritud jooniste lugemises, mõõteriistade kasutamises. Õpiväljund: Üliõpilane: - tunneb üldmasinaelementide tööprintsiipe ja omadusi, elementidevahelisi seoseid, masinaelementideks kasutatavaid materjale; - tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide alast terminoloogiat ja kasutab seda õigesti; - tunneb üldotstarbeliste masinaelementide ja -detailide süstemaatikat ja standardelementide andmebaase, ainevaldkonna põhimõisteid ning masinaelementide ja -detailide kasutusalasid, samuti masinaelementide materjalide ja pinnete valiku üldmetodoloogiat; - mõistab masinaelementidele toimivate mõjurite poolt tekitatud füüsikalisi protsesse, masinaelementide ja -detailide peamisi tõrkeid ja nende põhjusi ning oskab rakendada meetmeid masinaelementide ja -detailide tõrgete vältimiseks; - oskab kirjanduse abil teha tüüpiliste masinaelementide arvutusi ja valikuid. - Teab ja oskab kasutada standardeid liikide järgi - Teab ja oskab kasutada tolereerimise põhimõisteid - Teab ja oskab lugeda jooniseid tolereeritud suuruste kasutamiseks, kasutada tolerantsitabeleid - Tunneb kaasaegsete mõõtevahendite põhiomadusi ja oskab töödelda mõõtmistulemusi - Valdab täpsusnõuete joonisele kandmist. Õppeaine sisu: Masina olemus ja liigitus. Põhinõuded masinatele ja tema elementidele. Masinaelementide liigitus, kasutusalad ja tüüpkonstruktsioonide kirjeldus. Vahetatavus. Väsimusnähtus. Pingekontsentraatorid ning nende mõju detailide väsimustugevusele. Masinaosade liited: neetliited, keevisliited, jooteliited, liimliited, pressliited, valtsliited . Keermesliited. Liist- ja tihvtliited, hammas- ja profiilliited. Klemm- ja bajonettliited. Mehaanilised ülekanded. Hammasülekanded. Hammasülekannete liigid. volventhambumine. Hammasrataste materjalid ja konstruktsioon. Variaatorid. Reduktorid. Reduktorite põhitüübid. Tiguülekanne. Teopaari materjalid ja konstruktsioon. Kettülekanne. Ajamikettide valik. Ketirataste materjalid ja konstruktsioon. Rihmülekanne. Rihmülekande ehitus ja ajamirihmade liigid. Lamerihmülekanne. Kiilrihmülekanne. Rihma libisemine. Hammasrihmülekanne. Rihmade ja rihmarataste materjalid ja ehitus. Rihmvariaatorid. Hõõrdülekanne. Hõõrderataste materjalid ja ehitus. Hõõrdvariaatorid. Võllid ja teljed: konstruktsioon ja liigitus. Laagrite liigitus. Liugelaagrid. Veerelaagrid. Liugelaagrite ja veerelaagrite konstruktsioon valik, arvutus ja määrimine. Laagrite valik. Sidurid. Sidurite tähtsus ja liigitus. Püsisidurid. Lülitatavad sidurid. Automaatsidurid. Masinate määrimine, määrimismeetodid ja -seadmed. Määrded. Tihendid. Elastsed elemendid. Korpusdetailid. Torustikuarmatuur. Standardite liigid, mõõtme täpsus, mõõtemääramatus, vahetatavus, nimimõõde, tegelik mõõde, mõõtmete normaaljagunemisseadus, piirmõõde, piirhälve, alumine hälve, ülemine hälve, keskhälve, tegelik hälve, tolerants, tolerantsi tsoon, liitepind ja talitlusvaba pind, ist, lõtk, ping, lõtkist, pingist, siirdeist, avasüsteem ja põhiava, võllisüsteem ja põhivõll, ISO tolerantsisüsteem. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Ainekursuse jooksul sooritab õppija järgmised iseseisvad tööd: 1. Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine. 2. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist jne. 3. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine. Ainekursuse jooksul peab õppija sooritama iseseisva tööna: KODUTÖÖ NR. 1 Istu Analüüs KODUTÖÖ NR. 2 Pressliide KODUTÖÖ NR. 3 Keermesliide KODUTÖÖ NR. 4 Liistu arvutus KODUTÖÖ NR. 5 Veerelaagri valik ja arvutus KODUTÖÖ NR. 6 Siduri valik Kirjandus: . VAA0360 KUJUTAV GEOMEETRIA JA TEHNILINE JOONESTAMINE 6.00 EAP 4 1-0-3 H Eesmärk: Arendada üliõpilaste mõtlemisoskust, ruumi-kujutlusvõimet, joonestamisoskust ning anda teadmised tehniliste jooniste valmistamiseks ja lugemiseks. Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel üliõpilane: § teab ja oskab kasutada joonestusalaseid põhimõisteid; § tunneb ja oskab joonestada kehade ruumilisi kujutisi ja projektsioone; § teab ja rakendab põhilisi jooniste vormistamise nõudeid; § oskab lugeda ja joonestada erinevate tehniliste detailide tööjooniseid; § oskab lugeda ja valmistada lihtsaid koostejooniseid, sealhulgas laeva-ehituses. Õppeaine sisu: Joonestusvahendid. Jooniste vormistamine. Punkti ja sirge projektsioonid. Geomeetrilised konstruktsioonid ja kehad. Ruumiline kujutamine. Kujutiste liigid: vaated, lõiked jm. Tolerantside ja muude erinõuete näitamine joonistel. Tüüpdetailide joonised. Koostejoonised. Joonised merenduses ja laevaehituses. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Iseseisev töö koosneb koduste harjutustööde joonestamisest ning kodusest ettevalmis-tusest kontrolltöödeks ja arvestustööks. Kirjandus: Kohustuslik kirjandus: 1. J. Riives, A. Teaste, R. Mägi. Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn, Valgus, 1996; 2. U. Asi. Tehniline joonestamine. Õpik. Tallinn, _Argo_, 2009; 3. Tehnilise joonestamise põhimõisted. TTÜ, 2000; 4. Golin H. Simmons, Dennis E. Maguire. Manual of Engineering Drawing. Heiemann, 2002; 6. James H. Earle.Drafting Technology. Second Edition. New York, 1996; 7. Novotšihina L.I. Spravotšnik po tehnitšeskomu tšertseniju. 2-e izd., Minsk, Knižnõi dom, 2008;  8. Th. E. French, C. J. Vierck. Engineering Drawing and Graphic Technology New York, 1993; 9. ISO 128 - 23:1999 (E) (Joonte liigid); 10. ISO 3098 - 2:2000 (E) (Normkiri); 11. Rünk,O.,Paluver,N.,Talvik,A. Kujutav geomeetria. TLN., Valgus, 1986, 276 lk; 12, E.Kogermann Kujutava geomeetria üldkursus. Abimaterjal loengu kuulamiseks. Tallinn, TTÜ, 2002, 36lk; 13. J.E. Särak. Kujutav geomeetria. TTKK, 2006., 79 lk. Soovituslik kirjandus: 1. V.N. Vinogradov. Natchertatelnaja geometrija. Minsk, 2004., 368 lk. A.M. Brodski. Inzenernaja grafika. Moskva, 2007., 395 lk; 2. O.S. Budarin. Natchertatelnaja geometrija. S.- Peterbourg, 2008., 359 lk. VAA0400 TEOREETILINE MEHAANIKA JA TUGEVUSÕPETUS 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: - luua võimalused teadmiste kujunemiseks laevades ja sadamatehnikas tekkivate jõudude kohta ning mehaanikaliste süsteemide tasakaalust, - luua võimalused liikumise probleemide lahendamiseks vajalike oskuste kujunemiseks, - anda teadmised dünaamikast, st jõudude ja liikumise koosmõjust, - luua eeldused laevakonstruktsioonide ja tõstemasinate sõlmede tugevus- ja jäikusarvutuste tegemise oskuste kujunemiseks. Õpiväljund: Õppeaine positiivse tulemusega sooritanud üliõpilane: - oskab tasakaalustada laeva või sadamatehnika konstruktsioonielemente ja leida toereaktsioone, - tunneb mehaanikalise süsteemi liikumise põhikarakteristikuid, - omab ülevaadet dünaamika teoreetilistest alustest ja põhiprobleemidest, - oskab lihtsamatel juhtudel liikumis-võrrandeid lahendada analüütiliselt, - oskab arvutada staatikaga määratavate ja määramatute elementide mõõtmeid ning kontrollida tugevust, - oskab analüüsida koormatud detailide jäikus ja stabiilsus. Õppeaine sisu: Jõud. Sidemete reaktsioonid. Jõudude geomeetriline ja analüütiline liitmine. Jõu moment punkti ja telje suhtes. Jõusüsteemi tasakaal. Punkti liikumisvõrrandid, kiirus ja kiirendus. Jäiga keha ja kehade süsteemi tasapinnaline liikumine. Masspunkti dünaamika. Jäiga keha dünaamika. Masinate dünaamika. Laevakonstruktsioonide ja sadamatehnika vibratsioonide analüüs. Töö ja energia. Detailide tugevus tõmbel ja survel, pikkedeformatsioonid. Surutud varda stabiilsus. Detailide tugevus väändel, väände-deformatsioonid. Detailide tugevus paindel, paindedeformatsioonid. Staatikaga määramatud ülesanded. Liitkoormatud laevakonstruktsiooni elementide tugevus. Pingete kontsentratsioon ja väsimustugevus. Eeldusaine(d): VAY0770 Hindamisviis: Eksami eeldus: viis (5) arvestatud kodutööd. Kirjalik eksam. Iseseisev töö: - viis (5) kodutööd mehaanika erinevate probleemide lahendamisel, - ettevalmistus kontrolltöödeks ja eksamiks. Kirjandus: - K. Kenk, J. Kirs. Mehaanika alused. Tallinn, TTÜ Kirjastus, 2013. - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas. Tugevusõpetus. Tallinn, TTÜ Kirjastus 2012. - R. C. Hibbeler. Engineering Mechanics. Statics & Dynamics. Prentice Hall, 2012. - R. L. Mott, Applied Strength of materials. Prentice-Hall, 2007. VAA0370 METALLIDE TEHNOLOOGIA JA MATERJALID 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda üliõpilastele üldteadmised inseneriteadusest ja -praktikast vastavalt kõrgharidusstandardile ning erialaõppeks vajalikud teadmised laevaehituses ja mehhanismides kasutatavatest materjalidest, nende omadustest ja erinevatest töötlemistehnoloogiatest. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab metallide ja sulamite sisestruktuure, liigitamise aluseid, omadusi, oskab määrata nende mehaanilisi parameetreid; " oskab materjalide omadusi ja olemasolevaid võimalusi arvestades valida detailide valmistamiseks ja remontimiseks sobivaid töötlemisviise, sh laevaehituses; " oskab valida korrosioonitõrje meetodeid; " teab ja oskab valida teatmematerjalide põhjal ja etteantud tingimuste alusel metalseid ja mittemetalseid materjale; " tunneb termilise töötlemise erimeetodite füüsikalisi aluseid ja praktilise kasutamise võimalusi; " oskab valida termotöötlemise ja keevitamise meetodeid ning režiime; " omab ülevaadet laevaehituse materjalidest ja on tutvunud vastava tehnoloogiaga; " teab metallurgilisi meetodeid; " tunneb tehnoloogilise töötlemise erimeetodite füüsikalisi aluseid ja praktilise kasutamise võimalusi. Õppeaine sisu: Antakse ülevaade kaasaegsetest arengusuundadest materjalide valikul ja tehnoloogia võimalustest; õpitakse tundma materjalide struktuure ja omadusi, nende kujundamist, sh laevaehitusmaterjalid.Margi tähised, margivastavused. Metallurgia, valamine, survetöötlemine, pulbermetallurgia, keevitamine, keevitamise erimeetodid sh. lasertöötlus, lõiketöötlemine, metallilõikepingid ja -instrumendimaterjalid, viimistlusmeetodid, töötlemise täpsus ja pinnasiledus, korrosioon ja selle tõrjemeetodid. Materjalide ja töötlemisviiside valik. Eeldusaine(d): Hindamisviis: eristav Iseseisev töö: Ainekursuse jooksul sooritab õppija järgmised iseseisvad tööd: 1. Kohustuslike kirjandusallikate läbitöötamine. 2. Täiendava informatsiooni hankimine kirjandusest, internetist jne. 3. Kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumine. Ainekursuse jooksul peab õppija sooritama iseseisva tööna: Kodutöö nr. 1 Margi vastavus . Kodutöö nr. 2 Terase termotöötlus Kodutöö nr. 3 Duralumiiniumi termotöötlus. Kodutöö nr. 4 Valutehnoloogia. Kodutöö nr. 5 Survetöötlus. Kodutöö nr. 6 Keevitamine. Kodutöö nr. 7 Lõiketöötlemine. Kirjandus: . VLM0930 ELEKTRIMASINAD JA -AJAMID 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda teadmised üldkasutatavate magnetvälja vahendusel töötavate energiamuundurite (elektrimootorid, generaatorid, trafod) tööpõhimõttest, ehitusest ja õpetada arvutuse aluseid. Õpiväljund: " Teab ja tunneb elektromagnetilisi ja elektromehaanilisi protsesse " Mõistab eri tüüpi trafode ja elektrimasinate tööpõhimõtteid ja rakendusvõimalusi, trafode ja elektrimasinate ehitust, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid elektrimasinate käitamisel. " Kasutab trafode ja elektrimasinate sisselülitamise põhimõttelisi skeeme ja teeb tehnilisi arvutusi " Kasutab ohutustehnika nõudeid praktiliste tööde teostamisel. Õppeaine sisu: Elektriajamite mehaanika: ülekande mehhanismid, elektriajami liikumise põhivõrrand, elektriajami mehaanilise osa arvutusskeemid. Elektriajami koordinaatide reguleerimine; kiiruse, pöördemomendi, voolude ning asendi reguleerimise meetodid. Elektrimootorite valik ja kontroll. Juhtimissüsteemide ülevaade, tähtsamad arenguetapid ja liigitus. Juhtimissüsteemidele esitatavad nõuded. Elektriajamite avatud juhtimisskeemid. Ajami kaitse, blokeerimise ja signalisatsiooni liigid ning aparaadid. Elektriajamite suletud juhtimissüsteemid. Juhtimissüsteemide mikroprotsessorvahendid. Programmjuhtimine. Eeldusaine(d): VAA0240 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VMV0680 HÜDROMEHAANIKA 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Omandada teadmised hüdromehaanika põhivõrranditest ja nende matemaatiliselt lihtsatest lahendustest. Arendada ülesannete lahendamise oskusi tasakaalulise ja voolava vedeliku ülesannete lahendamiseks merenduses ja laevanduses. Õpiväljund: MOODUL 1 - hüdrostaatika " Oskab määrata rõhku ja selle muutust vees tasakaalulises olukorras. " Oskab määrata rõhku ja selle muutust vees suhtelise tasakaalu olukorras. " Oskab määrata rõhujõudu uputatud pinnale ja kehale. " Oskab määrata keha ujuvust ja püstuvust. MOODUL 2 - hüdrodünaamika " Oskab määrata vooluvõrgu ideaalvedeliku voolamise jaoks ümber keha. " Oskab arvutada pidevust piirdega määratud voolamisele. " Oskab arvutada voolamist muutuva rõhu all läbi ava. " Oskab määrata mehaanilise energia muutust piirdega määratud voolamisele. " Oskab arvutada hõõrdejõudu piirdel ühtlase voolamise jaoks. " Oskab kasutada takistustegureid hõõrde- ja kohtsurvekadude määramiseks hüdraulilises süsteemis. " Oskab arvutada takistusjõudu vedelikus liikuvale kehale. Õppeaine sisu: Õppeaine selgitab voolukiiruse ja rõhu lihtsamaid seoseid kasutades Bernoulli võrrandit ja pidevuse võrrandit. Õppeaine koosneb kahest moodulist: MOODUL 1 _ hüdrostaatika; MOODUL 2 _ hüdrodünaamika. Õppeaines tutvustakse samuti vedelike füüsikalisi omadusi, hüdromehaanika põhiühikuid ja põhimõisteid (rõhk ja voolukiirus). Õppeainele on koostatud matemaatiline abimaterjal. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eksami eelduseks on kontrolltööde positiivne sooritus. Eksam on kirjalik ja koosneb kahest osast: 1) teoreetilised küsimused ja 2) ülesanne. Iseseisev töö: Kodutööd Kirjandus: . VLM0900 ELEKTROTEHNILISED MATERJALID 3.00 EAP 2 1-0-1 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised elektrotehnikas kasutatavatest materjalidest nende omadustest ja kasutusaladest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele Õpiväljund: Õppija peab teadma: - materjalide liigitamist juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks - faktoreid, mis mõjutavad elektri-juhtivust - vase omadusi ja kasutamist elektrotehnikas - ülijuhtivuse mõistet, ülijuhtide liigitamist ja kasutusvaldkondi - pooljuhtide liigitamist, omadusi ja kasutusvaldkondi - dielektrilise konstandi mõistet - laevadel kasutatavaid dielektrilisi materjale - üldkasutatavaid magnetilisi materjale ja nende omadusi - jääkmagnetismi ja hüstereesise mõisteid - Magnetilise konstandi ja Curie temperatuuri mõisteid Õppija peab oskama: - arvutada antud eritakistuse väärtusel juhtme takistust erinevatel läbimõõtudel ja pikkustel - arvutada antud temperatuuriteguri väärtusel takistuse väärtusi erinevatel temperatuuridel - valida etteantud tingimustele vastava isolatsiooniga kaableid Õppeaine sisu: Elektrotehniliste materjalide liigitamine juhtideks, pooljuhtideks ja dielektrikuteks. Faktoreid, mis mõjutavad elektrijuhtivust. Vase omadused ja kasutamine elektrotehnikas. Ülijuhtivuse mõiste, ülijuhtide liigitamine ja kasutusvaldkonnad. Pooljuhtide liigitamine, omadused ja kasutusvaldkonnad. Dielektrilised materjalid, dielektrilise konstandi mõiste ja laevadel kasutatavad dielektrilised materjalid. Üldkasutatavad magnetilised materjalid ja nende omadused. Jääkmagnetismi ja hüstereesise mõisted. Magnetilise konstandi ja Curie temperatuuri mõisted Juhtme takistust arvutamine antud eritakistuse väärtusel juhtme erinevatel läbimõõtudel ja pikkustel. Takistuse väärtuste arvutamine antud temperatuuriteguri väärtusel erinevatel temperatuuridel. Etteantud tingimustele vastava isolatsiooniga kaablite valimine. Eeldusaine(d): VAY0770, VAA0240 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0820 TERMODÜNAAMIKA JA SOOJUSÜLEKANNE 6.00 EAP 4 3-0-1 E Eesmärk: Õppeaine eesmärgiks on anda õppijatele teadmisi soojusega seotud nähtustest ja nende rakendamisest mehaanikas ja külmatehnikas. Õpiväljund: Õppija teab: " põhimõisteid temodünaamikast ja soojusülekandest " sisepõlemismootorite, gaasiturbiinseadmete,auruturbiinsead- mete,külmutusseadmete ringprotsesse ja kompressorite tööprotsesse " veeauru põhiomadusi " sooisülekande põhiviise ja soojusvoogude arvutuse aluseid " soojusvahetite konstruktsioone ja arvutuse aluseid Õppija oskab: " teostada lihtsamaid termodünaamilisi arvutusi gaaside ja aurudega " kasutada veeauru tabeleid ja diagramme " arvutada soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja soojuslkiirguse teel levivaid soojusvoolusid " määrata pindsoojusvahetite kütte-või jahutuspinna suurust " analüüsida soojusmootorite ja soojustransformaatorite soojuslikku efektiivsust. Õppeaine sisu: Põhimõisted termodünaamikast: energia mõiste, energia mõõtühikud, termodünaamiline keha ja termodünaamilised parameetrid, termodünaamiline protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess. Ideaalgaaside seadused ja olekuvõrrandid. Reaalgaasid. Töö, siseenergia soojus, termodünaamika I seadus, entalpia. Gaaside erisoojused, entroopia, ringprotsessi mõiste. Carnot` ringprotsess. Termodünaamika II seadus. Termodünaamilised põhiprotsessid. Veeauru omadused ja olekud. Veeauru tabelid ja diagrammid. Gaaside voolamine ja drosseldamine. Sisepõlemismootorite ja gaasiturbiinseadmite ringprotsessid. Kompressorite tööprotsessid. Aurujõusedme ringprotsess. Soojuülekande põhiviisid: soojusjuhtivuus, konvektiivne soojusvahetus, soojuskiirgus. Soojusläbikanne Soojusvahetid ja nende arvutuse alused. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine Kirjandus: . VLM0920 INGLISE KEEL ELEKTRIMEHAANIKULE 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale piisav inglise keele oskus erialatehniliste dokumentide kasutamiseks ja laeva elektrimehaaniku kohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Kursuse läbinud õppija - teab elektritehnilisi erialatermineid - oskab inglise keele erialakeelt; - vestleb ja väljendab ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala raames; - kasutab erialaterminoloogiat kõnes ja kirjas; - loeb ja saab aru erialastest tekstidest. Õppeaine sisu: Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded. Teemad: - Laeva põhiosad - Laeva põhiandmed - Laevakere põhielemendid - Laeva pea- ja abimehhanismid - Laeva elektriseadmed ja süsteemid Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0660 INGLISE KEEL KÜLMUTUSSEADMETE MEHAANIKULE 3.00 EAP 2 0-0-2 A Eesmärk: - arendada praktilist keeleoskust lähtudes tulevasest erialast - erialakirjanduse lugemine ja interpreteerimine ning erialakeelele omaste grammatiliste struktuuride õppemine Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: - oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel - teab erialast terminoloogiat - oskab kasutada sõnaraamatuid ja leksikone - saab aru pikkadest eri valdkondade tekstidest - suudab leida infot mitmesugustest tekstidest ja teha nende põhjal üldistusi - oskab kirjutada selgeid, hea ülesehitusega tekste, selgitada ning põhjendada oma seisukohti - suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt ja arusaadavalt inglise keeles - valdab grammatikat küllaltki hästi, ei tee vääritimõistmist põhjustavaid vigu Õppeaine sisu: 1. - 4. nädal: Raadiotelefoni tähestik; laeva põhiosad (vöör, ahter, miidel, vööriosa, ahtriosa, pakk, tekiehitis, jüüt, parem parras, vasak parras); laevast üldinformatsioon (laevanimi, laevatüübid, laevaomanik, laevatehas, klassifikatsiooniühendid, kohaletoimetamine) 5. - 8. nädal: Laeva põhimõõtmed (maksimaalne pikkus, loodsirgete vaheline pikkus, arvestuslik laius, maksimaalne laius, parda kõrgus, vabaparda kõrgus, süvis, vööri süvis, ahtri süvis, laeva kõrgus, diferent, kreen) 9.-12- nädal: Laeva konstruktsioonid (kiil, kaared, piimid, põhjastringer, pardastringer, tekistringer, vöörtääv, ahtertääv, põhjaplaadistus, parda plaadistus, tekikate, pikivahesein, põikvahesein, põrkevahesein, pillers, kooming) 13. - 16. nädal: Laevaruumid (põhjatank, ballastitank, mageveetank, kütusetank, määrdeõlipaak, trimmimistank, settetank, kohverdam, pardatank, vöörpiigitank, ahterpiigitank, lastiruum/trümm, lastitank, masinaruum, kajut, kambüüs, kaptenisild) Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: 1. Laevanduse ajalugu 2. Laeva ehitus Kirjandus: English based on ship reports. 1 year - Natalia Fetissova Magazines _Motor ship_ VLM0640 INGLISE KEEL M I 6.00 EAP 4 0-0-4 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles " kasutab mereterminoloogiat kõnes ja kirjas sh oskab nimetada laeva diiselmootori põhiosi " saab aru erialastest tekstidest Õppeaine sisu: Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded. Teemad: - Laeva põhiosad - Laeva põhiandmed - Laevakere põhielemendid - Diiselmootori seisvad osad - Diiselmootori liikuvad osad - Mootoriplokk - Silindrihülss - Silindrikaas - Kolb ja kolvisäär - Kolvisääre tihendikarp Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindeline arvestus, koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Iseseisev töö: Inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded Kirjandus: . VLM0740 KÜLMUTUSSEADMETE EHITUS JA EKSPLUATATSIOON 12.00 EAP 8 4-0-4 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda külmutuseriala õppijatele teadmised erinevate külma-objektide (maismaal ja merel) struktuuridest ja ekspluatatsioonist, nende soojuslikust tasakaalust, külmaobjekti projekteerimise alustest, külmruumide soojus- ja hüdro-isolatsioonimaterjalidest, külmutus-süsteemi seadmete valikust, külmutustranspordist (külmutus-rongid, -konteinerid, -autod) Õpiväljund: Õppija peab teadma: " Külmutusseadmetes kasutatavate kompressorite, soojusvahetite, automaatregulaatorite ja abiseadmete otstarvet, nendes toimuvaid protsesse, ehitust ja kasutamist " Erinevat tüüpi külmutuskompressorites ja süsteemi muude komponentide tüüpilisi rikkeid ja nende kõrvaldamise meetodeid. " Külmutussüsteemides kasutatavate abi-materjalide (õlid, külmakandjad jms) omadusi, kasutusala ja neile esitatavaid ekspluatatsioonilisi nõudeid. " Erinevate külmutussüsteemide liigitust, kasutusala, eripära, süsteemidele esitatavad nõuded. Õppija peab oskama: " Arvutada külmutuskompressorite külmatootlikkust erinevatel soojuslikel režiimidel ja neid omavahel võrrelda. " Arvutada külmutusseadme külmategurit (COP) erinevatel režiimidel ja neid omavahel võrrelda. " Kasutada erinevat tüüpi külmutusseadmeid ja -süsteeme. " Lugeda rahvusvahelistes tingmärkides koostatud külmutussüsteemide skeeme ja neid seletada. Õppeaine sisu: Sissejuhatus ainesse. Kolb-, kruvi-, spiraal-, laba-, (rotatsioon-), tsentrifugaal- ja turbokompressorid. Külmutuskompressorite külmatootlikkuse arvutamine, külmatootlikkuse võrdlus erinevatel režiimidel, külmateguri (COP _ Coefficient of Performance) mõiste ja arvutamine. Erinevat tüüpi külmutuskompressorite ekspluatatsioon. Häired kompressorite töös, häirete kõrvaldamine. Aurustid, kondensaatorid, regeneratiivsed soojusvahetid, ressiivrid, vaheanumad, ökonomaiserid, jahutuspatareid, vedeliku-jahutid, õhkjahutid, nende liigitus ja ehitus. Soojusvahetites toimuvad protsessid ja neis transformeeritavate soojushulkade arvutamine. Soojusvahetite ekspluatatsioon. Häired soojusvahetite töös, häirete kõrvaldamine. Otsetoime-, kaudtoime-, pidevtoime- ja releeregulaatorid. Nende kasutusala, tööpõhimõte, häired töös. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0910 ELEKTRI- JA AUTOMAATJUHTIMISSKEEMIDE MÕISTMINE 3.00 EAP 2 1-0-1 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised elektri- ja elektroonika-skeemidest arusaamiseks ja praktiliseks kasutamiseks vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6 Õpiväljund: Õppija peab teadma: - elektri- ja elektroonikaskeemide liike (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid - elektrimasinate, trafode, juht- ja jaotusaparatuuri ja kaitseseadmete ning teiste skeemielementide tingtähiseid Õppija peab oskama: - koostama ja joonistama lihtsamaid elektri- ja elektroonikaskeeme, kasutades standardseid tähiseid - orienteeruda laeva tehnilises dokumentatsioonis - selgitada erinevate elektri- ja elektroonikaskeemide tööpõhimõtet ja kasutatud skeemielementide otstarvet Õppeaine sisu: Elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide liigitamine otstarbe ja vorminduse järgi (plokk-, süsteemide-, vooluahelate- ühenduste skeemid) ja nende ülesehituse põhimõtteid. Skeemielementide tingtähiseid (erinevat tüüpi elektrimasinad, trafod, juht- ja jaotusaparatuuri komponendid, kaitseseadmed jt. skeemielemendid). Elektri- ja elektroonikaskeemide ja jooniste mõistmine ja tõlgendamine. Üldkasutatavate elektriskeemide joonestamine standardseid tingmärke ja tähiseid kasutades. Eeldusaine(d): VAY0770 Hindamisviis: eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . KÜLMUTUSMEHAANIKA LÕPUEKSAM (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM1190 LÕPUEKSAM: LAEVA KÜLMUTUSMEHAANIK 6.00 EAP 0 0-0-0 E Eesmärk: Kontrollida lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laeva külmutusmehaanikuna. Õpiväljund: - tunneb külmutusseadmete ehitust ja ekspluatatsiooni, nende säästlikku ja ohutut käitlemist; - tunneb külmutusautomaatikaseadmeid ja automaatjuhtimissüsteeme, oskab neid seadistada ja kõrvaldada nende töös esinevaid rikkeid; - tunneb külmutusseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ja mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhendeid nende ilmnemisel; - demonstreerib erialase inglise keele valdamist suuliselt ja kirjalikult. Õppeaine sisu: Kontrollitakse lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnatakse lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laeva külmutusmehaanikuna. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . KÜLMUTUSSEADMED (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0700 KÜLMUTUSSEADMETE MONTAAŽ JA REMONT 9.00 EAP 6 2-0-4 E Eesmärk: Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, _mehhanismide ja -torustiku montaaži otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Anda õppijale teadmised külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuetest, torusüsteemide remondi ja kasutamise nõuetest, torusüsteemidel läbiviidavate töödega seonduvatest ohutustehnilistest ja loodushoiualastest nõuetest ja meetmetest. Anda õppijale teadmised laeva ja maismaa külmutusseadmete, _mehhanismide ja -torustiku hoolduse ja remondi otstarbest, tehnoloogiast, planeerimisest ja kvaliteedi kontrollist. Õpiväljund: Õppija tunneb: " külmutussüsteemides kasutatavaid torustikele esitatavaid nõudeid " külmutussüsteemides kasutatava torustiku koostamis tehnoloogiad " külmutusseadmete remondiga kaasnevaid probleeme, külmutusseadmete defekteerimist, tööohutust ja loodushoiu alaseid nõudeid " külmutuskompressorite (kolb-, kruvi-, rotatsioon-, spiraal-, tsentrifugaal-, labakompressorid) põhilisi detaile ja sõlmi, nende remondi ja detailide vahetamise vajaduste hindamist ning remondi-tehnoloogiat " soojusvahetite tüüpe, ehitust ja nende remonditehnoloogiat " külmutussüsteemides kasutatava torustiku remonditehnoloogiat Suudab: " paigaldada alusraamile külmutuskompressoreid ja pumpasid ning tsentreerida neid elektrimootoriga. " koostada lihtsamate automatiseeritud külmutusseadmete elektri- ja automaatjuhtimissüsteeme " monteerida erinevate ühendustega armatuuri, fittinguid ja automaatikaseadmeid nii teras- kui vasktorudele; käsitleda vasktorustiku koostamisel kasutatavaid tööriistu ja jooteseadmeid. Õppeaine sisu: Laeva ja maismaa külmutusseadmete montaaži alused, ohutusnõuded montaaži läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded. Külmutusseadmete torustike koostamise ja paigaldamise nõuded , tööde teostamisega seonduvaid ohutustehnilised ja loodushoiualased meetmed. Külmutusautomaatikaseadmete montaaž ja vahetus. Külmutussüsteemi komponentide paigaldus, ühendus süsteemiga, omavahel kokku sobitamine ja reguleerimine. Laeva ja maismaa külmutusseadmete hooldus ja remondi alused, ohutusnõuded remontööde läbiviimisel, esmaabi ja loodushoiu alaseid nõuded. Külmutussüsteemide remondi etapid, ettevalmistus- tööd, remonttööde läbiviimine ja süsteemi taas käivitus. Kolbkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia. Kruvikompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia. Scrollkompressorite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia. Soojusvahetite hooldus, defekteerimine ja remondi tehnoloogia. Külmutusautomaatikaseadmete reguleerimine, hooldus ja remont. Külmutustehnilised torustikud. Nõuded külmatehnikas kasutatavatele teras- ja vasktorudele; vask- ja terastorude ühendamise meetodid; torustike korrosioonitõrje; torustike isolatsioonitööd; torustike survestamine ja lekkekontroll. Toruarmatuur. Vask- ja teras-torude montaažil kasutatav armatuur (ventiilid, klapid, vibro- ja mürasummutid, torufittingud); armatuuri remont ja hooldus; tihendmaterjalid jms; Nõuded armatuurile. Vasktorude montaaž. Montaažiks kasutatavad vahendid ja tööriistad; vasktorude ühendamisel kasutatavad joodised; külmutusagensiga R600a töötava torusüsteemi remondiks kasutatavad tööriistad ja vahendid, ohutustehnika, tuleohutus ja loodushoid torusüsteemide hooldusel ja remondil. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas. Õpiväljund: " Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone " Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni " Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides. " Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel. Õppeaine sisu: Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs Kirjandus: . VLM0890 ALTERNATIIVSED KÜLMUTUSAGENSID KÜLMATEHNIKAS 3.00 EAP 2 1-0-1 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale teadmised ja oskused külmutustehnikas kasutatavate alternatiivsetel külmutusagensidel töötavate seadmete kasutusalast, ehitusest ja nende ekspluatatsioonist. Õpiväljund: Õppija peab teadma: - erinevate külmutussüsteemide skeeme ja lahendusi ning omab ülevaadet erinevatest ringprotsessidest ja tsüklitest. - teab ja mõistab külmutusseadmetes kasutatavate kompressorite ja soojusvahetite liigitust, nende ehituslikku isepära ja nendes toimuvaid protsesse. - teab ja arvestab külmutusseadmetes kasutatavate abiseadmete liigitust, ehituslikku ja ekspluatatsioonilisi iseärasusi. Õppija peab oskama: - määrata külmutusseadmete töö optimaalseid töörežiime ja vältida külmutusseadmete töös esinevaid häireid. Õppeaine sisu: Erinevatel alternatiivsetel külmutusagensidel töötavate süsteemide skeemid ja lahendused. Rakendused, kirjeldused, eelised ja puudused. Erinevatel külmutusagenssidel töötavate kompressorite ja soojusvahetite ehituslikud eripärad, ekspluatatsioon ja häired töös. Abiseadmed ja komponendid. Ehituslikud eripärad, ekspluatatsioon ja võimalikud häired töös. Komponentide valik ja häirete kõrvaldamine. Alternativsetel külmutusgenssidel töötaate süsteemide töö optimaalsed parameetrid ja rakendusalad. Tüüpilised häired töös ja häirete kõrvaldamine. Süsteemide seadistus-käivitus tööd remondi ajal ja remondijärgne seadme töö kontroll. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0710 KÜLMUTUSSEADMETE PROJEKTEERIMINE 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda külmutuseriala õppijatele teadmised erinevate külmaobjektide (maismaal ja merel) struktuuridest ja ekspluatatsioonist, nende soojuslikust tasakaalust, külmaobjekti projekteerimise alustest, külmruumide soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalidest, külmutus-süsteemi seadmete valikust, külmutustranspordist (külmutus-rongid, -konteinerid, -autod). Samuti anda külmutuseriala õppijatele teadmised: osoonist ja Maad ümbritsevast osoonikihist; osoonikihi kahanemise mõjust keskkonnale ja inimese tervisele; osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokollist; Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) NR 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta; osoonikihti kahandavatele ainetele esitatavad nõuetest; Kliima muutumisest: Kyoto protokollist: külmaainetest, nende markee-ringust, klassifikatsioonist; külmaainete rühmadest (CFC-d, HCFC-d, HFC-d), nende omadustest; külmaainete osoonikihi kahandamise ja kliima soojenemise potentsiaalidest; osoonikihti mittekahanda-vatest alternatiivsetest külmaainetest; külmaainete kogumisel kasutatavatest seadmetest, nende tööpõhimõtetest ning alternatiivtehnoloogiatest; erinevatest lekkedetektoritest külmasüsteemide hermeetilisuse kontrollimiseks. Õpiväljund: Õppija teab: " Külmaobjekti projekteerimise ja ehitamisega kaasnevaid nõudeid. " Külmaobjektide (külmhooned, külmkambrid, külmutuslaevad, külmutustransport) ekspluatatsiooni aluseid. " Külmaobjekti isotermiliste ruumide (külmkambrid, külmtrümmid) piirde-konstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsiooonimaterjalide omadusi ja neile esitatavaid nõudeid. " Külmutusseadmete ekspluatatsiooni eeskirju ja juhendeid. " Külmaobjekti (külmkambrid jms) soojus-koormuse arvutuse meetodeid. " osoonikihi kahane-mise mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele; külmaainete mõjust keskkonnale. Õppija oskab: " Korraldada külmutusseadmeid käitleva personali tööd. " Pidada seadmete tööaja ja tehnilise seisukorra arvestust. " Arvutada külmaobjektile langevat soojuskoormust. " Teostada arvutuslikult kompressorite ja soojusvahetite valikut. " Kujutada külmutusseadme kui termo-dünaamilise süsteemi ringprotsesse graafiliselt T-s ja log P-h diagrammide koordinaatides koos võrdleva soojustehnilise analüüsiga " Teostada arvutuslikult külmutusseadmete soojustehnilist analüüsi " kasutada külmutus-süsteemi tühjendamiseks kasutatavaid seadmeid ja süsteeme . Õppeaine sisu: Külmaobjektid. Baas-, jaotus- ja tootmiskülmhooned, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; baas-,tootmis-, püügi- ja transportkülmutuslaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; reisilaevad, nende külmamajandus ja ekspluatatsioon; külmamajandus kaubandus-tehnikas, spordirajatistes, tööstuses, transpordis, tehiskliimas. Külmatransport: külmutuskonteinerid; raudtee külmutusvagunid; külmutusautod ja _ haagised. Külmaobjekti projekteerimise alused.Lähteandmed külmaobjekti projekteerimiseks; külmkambrite mahu määramine; külmkambrite piirdekonstruktsioonides kasutatavate soojus- ja hüdroisolatsioonimaterjalid ; külmkambrite piirete optimaalse isolatsioonikihi paksuse arvutamine; madalatemperatuuriliste mahutite ja torusüsteemide optimaalse isolatsioonikihi arvutamine. Külmaobjekti soojuskoormus.Soojuskoormuse mõiste, selle koosnevus ja arvutamise meetodid; külmaobjekti soojuslik tasakaal. Külmutussüsteemi komponentide valik.Kompressorite valiku arvutuslikud meetodid; soojusvahetite (aurustid, kondensaatorid, õhkjahutid, vedelikujahutid, vaheanumad jms.) valiku arvutuslikud meetodid, abiseadmete valik (termoreguleerventiilid, magneklapid, rõhuregulaatorid jne); erinevate külmutusüsteemide koostamise põhimõtted. Skeemide koostamine. Külmaobjekti ekspluatatsioonilised energiasäästu võimalused.Energiasäästu meetmed erinevat tüüpi külmutuskompressorite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed soojusvahetite ekspluatatsioonis; energiasäästu meetmed abiseadmete ekspluatatsioonis. Külmaobjekti soojustehniline analüüs.Üheastmelise komprimeerimisega aurukompressor-külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Kaheastmelise aurukompressor külmutusseadme soojustehnilise analüüsi metoodika. Külmaobjekti kui terviku soojustehniline analüüs. Osoonikihi kaitsmisega seotud seadusandlus _ määrused, direktiivid ja juhendid. Külmutusained, nende klassifikatsioon ja markeering. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Õppija kasutab õppejõu poolt antud arvutusprogramme projekti koostamiseks: objekti soojukoormuse arvutamine, soojustehniline analüüsimine. Külmutuskomponentide valimises erinevate tootjate programmide kasutamine, struktuurskeemide joonistamine, objekti automaatreguleerimise põhimõtte määramine. Kirjandus: R. Albri. Külmatehnika I, Eesti Mereakadeemia, 2011. Külmutusprotsessi teooriaõppeaine loengukonspekt. Külmutusseadmete ehitus õppeaine loengukonspekt. Külmutusseadmete ekspluatatsioon õppeaine loengukonspekt. VLM0690 KÜLMUTUSAUTOMAATIKASEADMED JA SÜSTEEMID 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale nõutaval tasemel teadmised ja oskused laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika-seadmete ehitusest, ekspluatatsioonist ning automaatjuhtimissüsteemide otstarbest, kooslusest, tööpõhimõttest, ohutust tehnilisest kasutamisest ja klassifikatsiooni-ühingute nõuetest laeva automaatika-seadmetele. Õpiväljund: Õppija teab: - Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatika, automatiseerimise ja AJS (automaatjuhtimisssüsteemide) aluseid; - Kontroll-, reguleerimis- ja kaitse-automaatikaseadmete liigitust; - Laeva ja maismaa külmutusseadmete automaatikaseadmete ja AJS kooslust, kasutamist ja tööpõhimõtteid; - Mereregistri ja teiste järelvalveorganite poolt laeva külmutusseadmete automaatika-seadmetele ja AJS süsteemidele kehtestatud nõudeid; - Külmutusseadmete osalise ja täieliku automatiseerimise printsiipe; - Automaatikaseadmete ja AJS seadistamise printsiipe; - Automatiseeritud külmaobjektide tööpara-meetreid. Õppija oskab: - reguleerida ja seadistada erinevat tüüpi külmutusseadmete kasutatavate automaatika-seadmeid ja AJS; - teostada automaatikaseadmete ja AJS paigaldamist, kontrolli ja hooldust; - leida häireid automaatikaseadmete ja AJS töös ning neid kõrvaldada. Õppeaine sisu: Sissejuhatus ainesse. Ajalooline ülevaade külmutusseadmete automati-seerimisest. Automatiseerimise vajadus, lähtudes toiduainete säilitamise kvaliteedist, ohutus-tehnilistest ja energia-majanduslikust vaatepunktist. Automatiseerimisele kuuluvad külmaobjektid. Nõuded külmutusseadmete automatiseerimisele. Mereregistri ja teiste järelvalveorganite nõuded külmutusautomaatikaseadmetele ja AJS-le. Kompressorite ja mahutite kohustuslikud automaatikaseadmed. Automaatselt kontrollitavate, reguleeritavate ja blokeeritavate parameetrite suurused. Automaatjuhtimissüsteemide klassifikatsioon ja põhimõisted. Osalise ja täieliku automatiseerituseastmega külmutusseadmed; automaatreguleerimissüsteemid; automaatsed mõõte- ja signalisatsioonisüsteemid; klassikalised, moodsad ja intellektuaalsed automaat-juhtimissüsteemid. Automaatikaseadmete liigitus. Automaatikaseadmete liigitus, põhimõisted ja karakteristikad. Stabiliseerivad, programmsed, jälgivad, optimaalsed, otse- ja kaudse toimega, elektroonsed, hüdraulilised, kombineeritud, sujuva, proportsionaalse ja astaatilise toimega; osutavad, registreerivad, integreerivad seadmed; kahe-poolsed ja integreerivad releed; võimendid, otsetoimeregulaatorid, täiturseadmed. Rõhumõõturid, -releed ja _regulaatorid. a) elektrikontaktsed manomeetrid, ühe plokkilised madal-, kõrgrõhu ja vahe-rõhureleed, kahe plokkilised kombineeritud rõhureleed _ nende kasutamine külmutustehnikas, ehitus, töö põhimõtted, montaaž, seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine; b) rõhuregulaatorite kasutamine külmutus-tehnikas; kondensaatori töörõhu stabiliseerimis regulaatorid (vesi- ja õhkjahutusega kondensaatoritele); aurustite keemisrõhu regulaatorid; kompressorite karterirõhu regulaatorid; rõhuregulaatorite ehitus, töö põhimõtted, regulaatorite montaaž ja seadistamine, ekspluatatsiooniline hooldus Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0680 KONDITSIONEERIMISSEADMED 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda teadmisi õhukonditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitusest, ehitusest tööpõhimõtetest, samuti konditsioneeride üksikute moodulite ehitusest ja ülesannetest , ning õhu töötlemise protsesside graafilisest kujutamisest niiske õhu olekudiagrammidel. Õpiväljund: Õppija peab teadma: " konditsioneerimissüsteemide ja õhukonditsioneeride liigitust, tööpõhimõtteid ja põhimõtteskeeme " konditsioneeride üksikute moodulite ehitust ja tööpõhimõtet " õhu töötlemise protsesse ja nende graafilist kujutamist niiske õhu olekudiagrammidel Õppija peab oskama: " arvutada konditsioneeritava õhu kogust " määrata töödeldava õhu parameetreid sisenemisel vastavasse moodulisse ja väljumisel sellest " määrata vastavate moodulite soojus-ja jahutuskoormusi " kujutada graafiliselt kogu konditsioneerimisprotsessi niiske õhu olekudiagrammil. Õppeaine sisu: Konditsioneerimise olemus, õhutöötlemisprotsessinurgategur ja võimalikud soojus- ja niiskusvahetusprotsessid õhu ja vee vahel.Õhukonditsioneerimissüsteemide liigitus ja põhimõtteskeemid. Tsentraalse konditsioneeri põhimõtteskeem ja tema põhimoodulid.Niisutid, jahutid kuivatid,kalorifeerid,segamiskambrid ja mürasummutid.Õhukanalid ja õhujagajad. Autonoomsed konditsioneerid. Õhu töötlusprotsesside kujtamine olekudiagrammil Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0770 KÜLMUTUSTEHNOLOOGIA 6.00 EAP 4 2-0-2 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda _Külmutusseadmete_ eriala õppijatele teadmised toiduainete füüsikalis-keemilisest koostisest; tehnoloogiliste operatsioonide ning protsesside eesmärgist ja tehnikast; säilitamisel ja külmtöötlemisel toimuvatest muudatustest kalas, lihas, puu- ja juurviljades; külmtöötlemist reguleerivatest tehnoloogiainstruktsioonidest, standarditest ja sanitaareeskirjadest, anda teadmised külmutussüsteemides kasutatavatest külmutustehnoloogilistest seadmetest ja nende kasutamisest külmutustehnikas. Õpiväljund: Õppija teab: " toiduainete füüsikalis-keemilisi koostisi; " toiduainete külmaga töötlemise tehnoloogiaid; " toiduainete säilitamise eeskirju, nõudeid ja standardeid. " Erinevat tüüpi kiirkülmutite (kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat-, rootorkiirkülmutid jms.) otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid. " Kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid. " Erinevat tüüpi jäägeneraatorite otstarvet, ehitust, töö põhimõtteid, eksplua-tatsiooni-, hooldus- ja ohutusjuhendeid. " Jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid ja nende kõrvaldamise meetodeid. Õppija oskab: " organiseerida vastavalt tehnoloogilistele ja sanitaar-eeskirjadele ja nõuetele toiduainete jahutamist, külmutamist ja säilitamist. " Valmistada ette erinevat tüüpi kiirkülmutite töösse lülitamist, režiimi viimist kuni ekspluatatsiooniliste töö-parameetriteni. " Tagada külmutusprotsessi käigus kiir-külmutites optimaalsed parameetrid ning häireteta töö. " Kõrvaldada kiirkülmutite töös esineda võivaid häireid. " Valmistada ette erinevat tüüpi jäägeneraatorite töösse lülitamist ja režiimi viimist. " Tagada jää tootmise käigus jäägeneraa-torites optimaalsed tööparameetrid ning häireteta töö. " Kõrvaldada jäägeneraatorite töös esineda võivaid häireid. Õppeaine sisu: Teema 1. Sissejuhatus ainesse _ toiduainete (liha, kala, piimatoodete, puu- ja juurvilja jms) füüsikalis-keemiline koostis. Teema 2. Külmutustehnoloogiliste protses-side ja _operatsioonide eesmärk ja tehnika. Teema 3. Muudatused toiduainetes külmaga töötlemisel Teema 4 Toiduainete külmtöötlemist reguleerivad instruktsioonid, standardid ja sanitaareeskirjad. Teema 5. Lühiülevaade külmutustehnoloogiliste seadmete arengust ja kasutusaladest. Põhilised külmutustehnoloogiliste seadmete lülitusskeemid üldisesse külmutussüsteemi. Teema 6 . Kamber-, tunnel-, konveier-, spiraal-, plaat- ja rootortüüpi kiirkülmutite koosnevus, konstrukt-sioonilised iseärasused, töö põhimõtted. Kiirkülmutite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus kiirkülmutite käitlemisel. Teema 7. Erinevat tüüpi jäägeneraatorite koosnevus, konstruktsiooni-lised iseärasused, töö põhimõtted. Jää-generaatorite ekspluatatsioon, hooldus ja remont, töös esinevad häired ja nende kõrvaldamine. Ohutustehnika ja keskkonna-ohutus jäägeneraatorite käitlemisel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: . KÜLMUTUSSEADMETE PRAKTIKA (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0730 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA II 3.00 EAP 2 0-2-0 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda _Laeva jõu-seadmete_ eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest. Õpiväljund: Õppija peab teadma: külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid. Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid. Õppeaine sisu: Teema 1. Külmutus süsteemide koostamine skeemi järgi, katsetamine, agensiga täitmine ja too režiimi viimiseks. Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, režiimis hoidmine, parameetrite jälgimine. Teema 3. Külmutusautomaatika kilpi koostamine, katsetamine, kontrollimine ja automatika käivitus kontroll Teema 4. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, optimaalse režiimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eksam Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLK0340 KÜLMUTUSSEADMETE SIMULAATORIPRAKTIKA I 3.00 EAP 2 0-1-1 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda _Laeva jõu-seadmete_ eriala õppijatele teadmised laeva külmutusseadmete ja õhukonditsioneeride ekspluatatsioonist ja nende töös esinevatest häiretest ning nende kõrvaldamisest. Õpiväljund: Õppija peab teadma: simulaatoril oleva laeva külmutusseadmete ja õhu kondit-sioneerimisseadmete koosnevust, skeeme, liigitust, ehituslikku eripära, töö põhi-mõtteid, hooldus-, remondi- ja eksplua-tatsiooninõudeid; külmutusseadme ja õhukonditsioneerimisseadmete eksplua-tatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskonna-ohutuse nõudeid. Õppija peab oskama: käidelda simulaatoril laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimis-seadmeid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele, kõrvaldada nende töös esinevaid häireid. Õppeaine sisu: Teema 1. Laeva proviandikambrid. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, süsteemi käivitamine, süsteemi režiimi viimine, optimaalse režiimi hoid-mine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine külmutusseadme seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine. Teema 2. Laeva õhukonditsioneerimise süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, režiimis hoidmine, parameetrite jälgimine. Suvine ja talvine režiim. Konditsioneeri töös esinevate häirete avastamine ja kõrvaldamine, Ettevalmistused süsteemi seiskamiseks, seiskamine. Teema 3. Külmutustranspordilaeva külmutus süsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, optimaalse režiimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine. Teema 4. . Kalapüügi laeva sügav külma kambrite ja konveierite külmutussüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, optimaalse režiimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine. Teema 5. Maismaa külmutus tehase külmasüsteem. Ettevalmistus süsteemi käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine, optimaalse režiimi hoidmine, parameetrite jälgimine ja reguleerimine. Ettevalmistamine süsteemi seiskamiseks lühemaks või pikemaks ajaks, seiskamine. Töös esinevate häirete kõrvaldamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0830 TEHNOLOOGILINE PRAKTIKA 9.00 EAP 0 0-0-0 H Eesmärk: Praktika eesmärk on üliõpilase poolt Eesti Mereakadeemias omandatud erialaste teoreetiliste teadmiste kinnistamine, igapäevatöö käigus tutvumine külmatehnikaga tegeleva ettevõtte tegevusfunktsioonide ja nende juhtimisega, erialase praktiliste töökogemuste omandamine. Praktikant peab tundma õppima külmaobjektil paiknevate seadmete ehitust, nende ekspluatatsiooni juhendeid jms. Erilist tähelepanu tuleb pöörata erialaga seotud tegevuse tundmaõppimisele. Õpiväljund: " tunneb praktikaettevõtte spetsiifikat, struktuuri, funktsioone; " tunneb ettevõttes teostatavaid tõid ja teenuseid, omab ülevaadet nende korraldamisest ja planeerimisest, samuti personalitöö korraldusest; " oskab analüüsida ettevõtte majandustegevust, koostada projekte; " teab ettevõtte ametijuhendeid, sisekorra eeskirju ja teisi ettevõtte tegevust reguleerivaid juhiseid; " teab töö- ja keskkonnaohutuse, jäätmekäitluse põhinõudeid ning energia säästuvõimalusi külmatehnikas; " on arendanud suhtlemis-, meeskonnatöö-, planeerimisoskusi ja muid oma erialaseks tööks vajalikke isikuomadusi; " on parandanud oma valmisolekut toimida eduka külmatehnika spetsialistina; " oskab hinnata oma toimetulekut erialastes probleemsituatsioonides; " oskab reaalselt hinnata personaalseid arenguvajadusi ja valmidust töötada oma erialal. Õppeaine sisu: Tehnoloogilisel praktikal olev üliõpilane peab koostama praktika-aruande. Aruanne tuleb koostada praktikandi isiklike vaatluste, tema poolt sooritatud tööde, seadmete tehnilise dokumentatsiooni ja teenistuslike instruktsioonide põhjal. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: . LAEVA ELEKTRIMEHAANIK (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM1210 LAEVA ELEKTRILISED PROPULSIIVSEADMED 3.00 EAP 2 1-0-1 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriliste propulsiivseadmete ning juhtimissüsteemide kasutamiseks, hooldamiseks ja remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetega Õpiväljund: Õppija peab teadma: - Laeva elektriliste propulsiivseadmete põhiskeeme ja komponente - Elektriliste propulsiivseadmetes kasutatavad elektrimootoreid ja sagedusmuundureid - Elektriliste propulsiivseadmete juhtimismeetodeid Õppija peab oskama: - Käitada elektrilisi propulsiivseadmeid - Hooldada elektrilisi propulsiivseadmeid, nende põhikomponente ja juhtimissüsteeme - Leida ja kõrvaldada tüüpilisi rikkeid. Õppeaine sisu: Laeva elektriliste ja mehaaniliste peaülekannete võrdlus. Laeva elektriliste propulsiivsüsteemide põhikonfiguratsioonid _ klassikaliste võlliliinidega ja gondelkäitursüsteemid. Elektriliste propulsiivsüsteemide plokkskeemid koos kõigi põhiliste komponentidega. Laevade elektrilistes propulsiivseadmetes kasutatavad kõrgepingete ja võimsuste suurusjärgud. High voltage supply and power range of electric propulsion systems used on ships. Elektriliste propulsiivseadmete elektrimootoritele esitatavad nõuded. Propulsiivseadme abiseadmed _ trafod kaitsetega ja kontaktrõngad kaare jälgimisahelaga. Elektrilistes propulsiivsüsteemides kasutatavad sagedusmuundajad (sagedusmuundajad voolu ja pinge inverteritega, ja tsüklokonverterid) Methods of electric motor control as vector control and direct torque control. Gondelkäiturite kaugjuhtimissüsteem _ pöörete arvu, käituri pöördenurga ja kombineeritud pöörete arvu ja, käituri pöördenurga järg Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kirjandus: . VLM0950 LAEVA ELEKTRIJAAMAD 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva elektrijaamade ülesehituse põhimõtetest, tüüpilisest koostiselementidest, klassifikatsiooniühingute nõuetest ja ekspluatatsioonist vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6 Õpiväljund: Õppija peab teadma: - laeva elektrijaama ja selle põhikomponentide otstarvet, ülesehituse aluseid ja nõudeid - elektrienergia allikate (diisel- või turbogeneraatorid, võlligeneraatorid, avariielektrienergia allikad) ehitust ja ekspluatatsiooni põhinõudeid - elektrienergia jaotussüsteemi kilpide ja nende komponentide ehitust ja ekspluatatsiooninõudeid - kontrollmõõteriistade otstarvet ja kasutamist ekspluatatsioonis - nõudeid kaablivõrkudele - akupatareide ehitust ja ekspluatatsiooninõudeid - elektriseadmete maandamisnõudeid - elektriohutuse nõudeid Õppija peab oskama: - hinnata generaatorite koormust ja rakendama õigeaegselt meetmeid ülekoormuse vältimiseks - sünkroniseerida generaatorite tööd käsitsi ja automaatrežiimidel - määrata kaablite tüüpe ja ristlõikeid, sulavkaitsmete karakteristikuid ja automaatkaitsmete seadistust vastavalt tarbijate võimsustele Õppeaine sisu: Laeva elektrijaama otstarve ja ülesehituse printsiibid. Klassifikatsiooniühingute ja IMO konventsioonide nõuded elektrijaamale ja selle komponentidele. Elektrienergia allikate liigitamine ajamitüübi ja otstarbe järgi; nende võrdlus ja kasutatavus kaasaegsetel laevadel. Diisel-, turbo- ja võlligeneraatorite ehitus ja ekspluatatsiooni põhinõuded. Avariielektrienergia allikate tähtsus, nõutav minimaalne võimsus, paigutus laeval, ehitus ja ekspluatatsiooni alused. Elektrienergia jaotussüsteemi kilpide ja nende komponentide otstarve, ehitus ja ekspluatatsiooninõuded. Kontrollmõõteriistade otstarve ja kasutamine ekspluatatsioonis. Laeva kaablivõrgud ja juhistikud - nõuded jõukaablitele, ristlõike valiku alused, paigaldamine ja markeerimine. Akupatareide otstarve, ehitus ja ekspluatatsiooninõuded. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0960 JÕUELEKTROONIKA 3.00 EAP 2 1-0-1 H Eesmärk: Anda üliõpilastele ülevaade jõupooljuhtmuunduritest, nende tööpõhimõttest ja rakendustest vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " tunneb ja mõistab lülitite, regulaatorite ja stabilisaatorite, alaldite ja vaheldite ning sagedusmuundurite ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusvaldkondi " omab ülevaadet jõuelektroonika kasutusvõimalustest Õppeaine sisu: Ülevaade elektrilistest ja elektromehaanilistest energiamuundusprotsessidest. Jõupooljuhtseadised, nende elektrilised omadused ja tunnusjooned. Jõupooljuhtmuundurid: alaldid, vaheldid, pingeregulaatorid, sagedusmuundurid. Eeldusaine(d): VAA0240 Hindamisviis: Erisatv hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM1060 LAEVAMEHHANISMIDE AUTOMAATIKA- JA JUHTIMISSÜSTEEMIDE HOOLDUS NING REMONT 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva pea- ja abimasinate, abimehhanismide, teki,-lastikäitlemise-,ja hotelliseadmete automaatiika ja juhtimissüsteemide hooldusest ja remondist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele Õpiväljund: Õppija peab teadma: - pea- ja abimasinate ning abimehhanismide automaatjuhtimis-seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide hoolduse ja remondi protseduure - PID regulaatorite ja täiturmehhanismide hoolduse ja remondi nõudeid - kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide hoolduse ja remondi nõudeid - kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhusüsteemide automaatjuhtimissüsteemide hoolduse ja remondi nõudeid - tekimehhanismide (käsi- ja automaatjuhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatete, tekikraanade, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted ning ülevaatuse, hoolduse ja remondi põhinõudeid - külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete kontrolli, hoolduse ja remondi põhimõtteid - liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli tohutuse ja häiresüsteemide ning valgustussüsteemide kasutamise, hoolduse ja remondi protseduure ja nõudeid Õppija peab oskama: - lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid - tuvastada nende süsteemide tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldama Õppeaine sisu: Pea- ja abimasinate, abimehhanismide ning tekiseadmete kaug- ja automaatjuhtimise süsteemide ülesehituse põhimõtted ja tüüpilised skeemid. AJS seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide hoolduse ja remondi protseduurid. PID regulaatorite ja täiturmehhanismide hoolduse ja remondi nõuded. Kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide hoolduse ja remondi nõuded. Kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhu-süsteemide automaatjuhtimise süsteemide hoolduse ja remondi nõuded Tekimehhanismide (käsi- ja automaatjuhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatete, tekikraanade, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted ning ülevaatuse, hoolduse ja remondi põhinõuded. Külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete kontrolli, hoolduse ja remondi põhimõtted. Liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli tohutuse ja häiresüsteemide ning valgustussüsteemide kasutamise, hoolduse ja remondi protseduure ja nõuded. Eeldusaine(d): VLM0450, VLM0470 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0970 LAEVA ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE RIKETE OTSING, HOOLDUS JA REMONT 6.00 EAP 5 2-0-3 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva elektri- ja elektroonikaseadmete hoolduse ja remondi põhimõtetest ja ning tüüpilistest riketest, nende leidmise ja kõrvaldamise viisidest operatiivtasemel vastavalt STCW 78 koos lisadega ptk. A-III/6 nõuetele Õpiväljund: Õppija peab teadma: - ohutusnõudeid töötamisel laeva elektri- ja elektroonikaseadmetega - laeva elektrisüsteemide seadmete, elektrienergia jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja _seadmete korralise ja igapäevase hoolduse põhimõtteid - hooldus- ja remonditööde korralduse aluseid ja dokumenteerimist - hooldus- ja remonditööde intervallide, tööde kirjelduste ja tagavaraosade kulu sisestamist arvutisüsteemi - elektrisüsteemide ja nende komponentide rikete tuvastamise meetodeid - jälgimissüsteemide, automaatjuhtimise- ja kaitseseadmete töö, seadistuse ja jõudluse testimis ja kalibreerimise nõudeid Õppija peab oskama: - leida rikete põhjusi elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide kaudu - praktiliselt kasutada mõõteriistu ja testimisseadmeid - tõlgendada elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemusi ning hinnata nende alusel süsteemide seisukorda - kõrvaldada tüüpilisi rikkeid ja kontrollida süsteemide korrasolekut pärast rikke kõrvaldamist Õppeaine sisu: Ohutusnõuded töötamisel laeva elektri- ja elektroonikaseadmetega. Laeva elektrisüsteemide seadmete, elektrienergia jaotuskilpide, elektrimootorite, generaatorite ja alalisvoolu elektrisüsteemide ja _seadmete korralise ja igapäevase hoolduse põhimõtted. Elektri- ja elektroonikasüsteemide hooldus- ja remonditööde korralduse alused ja dokumenteerimine. Hooldus- ja remonditööde intervallide, tööde kirjelduste ja tagavaraosade kulu sisestamine arvutisüsteemi. Elektri- ja elektroonikasüsteemide ja nende komponentide rikete tuvastamise meetodid. Jälgimissüsteemide, automaatjuhtimise- ja kaitseseadmete töö, seadistuse ja jõudluse testimis ja kalibreerimise nõuded Tüüpiliste rikete põhjuste leidmine elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide ja mõõtmiste kaudu. Mõõteriistade ja testimisseadmete praktiline kasutamine Elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemuste tõlgendamine ning nende alusel süsteemide seisukorra hindamine. Tüüpiliste rikete kõrvaldamise meetodid ja süsteemide korrasoleku kontrollimine pärast rikke kõrvaldamist. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM1180 LAEVAMEHHANISMIDE AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMIDE EHITUS JA EKSPLUATEERIMINE 6.00 EAP 6 4-0-2 A Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva pea- ja abimasinate, abimehhanismide, teki,-lastikäitlemise-,ja hotelliseadmete automaatika ja juhtimissüsteemide ehitusest ja ekspluatatsioonist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele Õpiväljund: Õppija peab teadma: - pea- ja abimasinate, abimehhanismide ning tekiseadmete kaug- ja automaatjuhtimise otstarvet ja tüüpilisi skeeme - elektriliste, elektrooniliste, hüdrauliliste ja pneumaatiliste skeemielementide tööpõhimõtteid ja ehitust - laevamehhanismide automaatjuhtimissüsteemide (AJS) kasutamise eeskirju ja protseduure Õppija peab oskama: - lugeda laevamehhanismise AJS skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid - laevamehhanismide AJS tööks ette valmistada, töösse rakendada ja töös jälgida Õppeaine sisu: AJS-seadmete elektriliste, elektrooniliste, pneumo- ja hüdraulikakomponentide ehitus, tööpõhimõtted ja kasutamine. PID regulaatorite ja täiturmehhanismide tööpõhimõtted ja ehitus. Kütuse temperatuuri ja viskoossuse automaatreguleerimissüsteemide ehitus ja kasutamine Kütuse-, määrdeõli,-jahutusvee- ja suruõhu-süsteemide AJS ehitus ja kasutusnõuded Tekimehhanismide (käsi- ja automaat-juhtimisega ankru- ja haalamisseadmed, lastiruumide luugikatted, tekikraanad, trappide ja päästepaatide veeskamisseadmete vintsid) elektri-,elektroonika- ja juhtimissüsteemide ja põhikomponentide tööpõhimõtted, ehitus ning kasutamise põhinõuded. Külmutuskonteinerite juhtimissüsteemide ja andmete salvestusseadmete ehitus ja kasutamisnõuded Liftide, köögitehnika, pesumasinate, hotelli ohutuse ja häiresüsteemide ning valgustus-süsteemide tööpõhimõtted, ehitus ja kasutamise nõuded Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM1030 LAEVA ARVUTIVÕRGUD JA ANDMETÖÖTLUSSÜSTEEMID 3.00 EAP 3 2-0-1 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laevasisestest side-, ja kommunikatsiooni- ja häiresüsteemidest ning nende kasutamisest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele Õpiväljund: Õppija peab teadma: - elektroonilise andmetöötlemise põhimõtteid, - andmetöötlussüsteemide programmeerimise aluseid - tööstuslike arvutivõrkude otstarvet, ehitust - sümbolite koode andmevahetusel - andmete ülekandesüsteemides kasutatavaid liideseid - interneti ja Etherneti protokolle OSI/ISO ja TCP/TP - silla integreeritud navigatsioonisüsteemide, dünaamilise positsioneerimise süsteemi ja reisiandmete salvestusseadme otstarvet, ehitust ja funktsioone - programmeeritavate kontrollerite- või arvutipõhiste jõuseadmete võimsuse juhtimise, kütusekulu optimeerimise ja kütuse säilitamise, ümberpumpamise ja ettevalmistuse süsteemide otstarvet, ehitust ja funktsioone - elektroonilise alarmide salvestusseadme ja elutähtsate seadmete seisukorra jälgimissüsteemide otstarvet, ehitust ja funktsioone Õppija peab oskama: - lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid - kasutada neid süsteeme Õppeaine sisu: Elektroonilise andmetöötlemise põhimõtted, tööstuslike arvutivõrkude otstarve ja ülesehituse põhimõtted. Andmetöötlussüsteemide programmeerimise alused. Sümbolite koodid andmevahetusel, andmete ülekandesüsteemides kasutatavad liidesed. Interneti ja Etherneti protokollid OSI/ISO ja TCP/TP. Silla integreeritud navigatsioonisüsteemide, dünaamilise positsioneerimise süsteemi ja reisiandmete salvestusseadme otstarve, ehitus ja funktsioonid. Programmeeritavate kontrollerite- või arvutipõhiste jõuseadmete võimsuse juhtimise, kütusekulu optimeerimise ja kütuse säilitamise, ümberpumpamise ja ettevalmistuse süsteemide otstarve, ehitus ja funktsioonid. Elektroonilise alarmide salvestusseadme ja elutähtsate seadmete seisukorra jälgimissüsteemide otstarve, ehitus ja funktsioonid. Eeldusaine(d): VAY0770, VAY0800 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM1040 LAEVA NAVIGATSIOONI- JA KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMID 6.00 EAP 6 3-0-3 H Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laeva navigatsiooniseadmete ja kommunikatsioonisüsteemide hoolduset ja remdist vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele. Õppeaine eesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised laevasisestest side-, ja kommunikatsiooni- ja häiresüsteemidest ning nende kasutamisest vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/6 nõuetele. Õpiväljund: Õppija peab teadma: - radari tööpõhimõtet, ehitust ja komponentide asukohti laeval - ARPA otstarvet ja tööpõhimõtet - radari perioodilisi hooldustöid - globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi tööd, hooldust ja riketeotsingu meetodeid - inertsiaalse navigatsioonisüsteemi tööpõhimõtet ja ehitust - kompassiseadmete tööpõhimõtteid, hoolduse ja remondi meetodeid - gürokompassi sünkroniseerimise otstarvet ja deviatsiooni olemust - Doppleri- ja elektromagnetiliste logisüsteemide tööpõhimõtet, ehitust, hoodusnõudeid ja rikete tuvastamist - kajaloe ja autopiloodi tööpõhimõtteid, ehitust ja hooldusnõudeid - reisiandmete salvesti, navigatsioonitulede,laevasireenide ja helisignalisatsioonisüsteemide tööpõhimõtteid, ehitust ja hoolduse ning remondi nõudeid Õppija peab oskama: - kasutada rikete leidmiseks süsteemide skeeme ja diagnostikaseadmeid - asendada radari magnetroni ja häälestada radarit pärast remonti - selgitada, kuidas gürokompass on ühendatud teiste navigatsiooniseadmetega sillas. Õppija peab teadma: - kaasaegsete laevade automaattelefonisüsteemide (Alcatel, Ericsson jt.ehitust, mooduleid ja nende funktsioone ning hoolduse põhimõtteid - avarii- ja eriolukordade teadustus-süsteemide ehitust ja kasutamist - masinaruumi ja teki jälgimissüsteemide ja nende komponetide ehitust - tulekahju tuvastamissüsteemide ja nende komponentide ehitust ja funktsioone - mootori karteris plahvatusohtlike tingimuste tuvastamise meetodeid, süsteeme ja nende hooldamise nõudeid Õppija peab oskama: - lugeda eeltoodud süsteemide skeeme ja selgitada skeemide alusel nende tööpõhimõtteid - tuvastada nende süsteemide tüüpilisi rikkeid ja neid kõrvaldama. Õppeaine sisu: Radari tööpõhimõte, ehitus ja komponentide asukohad laeval; ARPA otstarve ja tööpõhimõte. radari perioodilised hooldustööd, globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi tööpõhimõte, hoolduse ja riketeotsingu meetodid. Inertsiaalse navigatsioonisüsteemi tööpõhimõte ja ehitus. Kompassiseadmete tööpõhimõte, hoolduse ja remondi meetodid; gürokompassi sünkroniseerimise otstarve ja deviatsiooni olemus. Doppleri- ja elektromagnetiliste logisüsteemide tööpõhimõtted, ehitus, hoodusnõudeid ja rikete tuvastamise viisid. Kajaloe ja autopiloodi tööpõhimõtted, ehitus ja hooldusnõuded Reisiandmete salvesti, navigatsioonitulede,laevasireenide ja helisignalisatsioonisüsteemide tööpõhimõtted, ehitus ja hoolduse ning remondi põhinõuded Kaasaegsetel laevadel kasutatavate automaattelefonisüsteemide (Alcatel, Ericsson jt) ehitus, põhimoodulid ja nende funktsioonid ning hoolduse põhimõtted Avarii- ja eriolukordade teadustus-süsteemide ehitus ja kasutamine. Masinaruumi ja teki jälgimissüsteemide ja nende komponetide ehitus: - tulekahju tuvastamissüsteemide ja nende komponentide ehitus ja funktsioonid - mootori karteris plahvatusohtlike tingimuste tuvastamise meetodid, süsteemid ja nende hooldamise nõuded. Eeldusaine(d): VAY0770 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM1200 LAEVA ELEKTRIVARUSTUSSÜSTEEMID JA KAABLIVÕRGUD 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda teadmised laeva elektrienergia varustus- ja jaotussüsteemide ning kaablivõrkude otstarbest, ülesehituse põhimõtetest, ohutu kasutamise nõuetest, hooldusest ning remondist vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele. Õpiväljund: " teab ja tunneb elektrienergia jaotussüsteemide otstarvet ja ülesehituse printsiipe " mõistab merekeskkonna mõju elektriseadmete tööle " Tunneb elektrijaotuskilpide ja nende juhtimis- ja kaitseseadmete ning kontrollmõõteriistade otstarvet, ehitust ja ohutu kasutamise nõudeid " oskab võrku lülitada ja viia elektrigeneraatoreid paralleeltööle ja reguleerida nende koormusi " tunneb kaablivõrkude ehituse aluseid ja nõudeid " oskab kasutada ohutustehnika ja elektriohutuse nõudeid praktiliste tööde teostamisel. " oskab elektrienergia jaotusseadmeid hooldada, tuvastada rikkeid ja neid kõrvaldadaseadmeid. Õppeaine sisu: Mõistab merekeskkonna mõju elektriseadmete tööle. Tunneb elektrijaotuskilpide ja nende juhtimis- ja kaitseseadmete ning kontrollmõõteriistade otstarvet, ehitust ja ohutu kasutamise nõudeid. Elektrigeneraatorite võrku lülitatamine ja paralleeltööle viimine. generaatoritetöö sünkroniseerimine - automaatne, poolautomaatne ja käsitsi.Generaatorite koormuste jaotamine ja reguleerimine. Koormuse ümberlülimine teisele generaatorile. Laevaseadmete taaskäivitamise reeglid pärast voolukatkestust laeval (black-out). Laeva elektritarbijate ümberlülimise reeglid kaldatoitele. Laevakaablite ja juhistiku liigitamine. Kaablite markeerimine ja tähistamise alused. Kaablitrasside paigalduse ja varjestuse nõuded. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Iseseisev töö: Kirjandus: . VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas. Õpiväljund: " Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone " Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni " Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides. " Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel. Õppeaine sisu: Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs Kirjandus: . LAEVA ELEKTRIMEHAANIKU LÕPUEKSAM (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM1130 LÕPUEKSAM: LAEVA ELEKTRIMEHAANIK 6.00 EAP 0 0-0-0 E Eesmärk: Kontrollida lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele Õpiväljund: Üliõpilane " tunneb laeva elektriseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele " orienteerub laeva elektriseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades " teab laeva elektriseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel - leida rikete põhjusi elektri- ja elektroonikasüsteemide skeemide kaudu - praktiliselt kasutada mõõteriistu ja testimisseadmeid - tõlgendada elektriliste parameetrite mõõtmiste ning testimiste tulemusi ning hinnata nende alusel süsteemide seisukorda - kõrvaldada tüüpilisi rikkeid ja kontrollida süsteemide korrasolekut pärast rikke kõrvaldamist - teab laevamehhanismide automaatjuhtimissüsteemide ehitust ja kasutamist. Õppeaine sisu: Kontrollitakse lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnatakse lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: . LAEVA ELEKTRIMEHAANIKU PRAKTIKA (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM1000 LAEVAELEKTRIKU MEREPRAKTIKA 3.00 EAP 0 0-0-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektrimehaaniku töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotiste A-III/6 ja A-III/7 nõuetele. Õpiväljund: Õppija peab teadma: - laeva pea- ja abimehhanismide, ja laevasüsteemide otstarvet, paigutust laeval, tööpõhimõtet ning ehitust; - laeva elektrijaama, jaotuskilpide, elektritarbijate ja elektrisüsteemide otstarvet ning paigutust; - laeva elektrivarustussüsteemide, elektrimasinate ja süsteemide komponentide tööpõhimõtteid, ehitust ja kasutusnõudeid - laevamehhanismide juhtimis- ja automaatreguleerimise süsteemide ülesehitust, tööpõhimõtteid ja ekspluatatsiooninõudeid - masinameeskonna koosseisu ja nendevahelist kohustuste jaotust, laevaelektriku ja elektrimehaaniku töökohustusi, vastutust ja õigusi ning masinavahi korraldust laeval; - laeva sisekorra eeskirju, tööohutuse, elektri- ja tuleohutuse nõudeid laeval, tegutsemisjuhiseid avarii- ja eriolu-kordades, päästevahendite asukohta ja nende kasutamist, avariiväljapääsude paigutust, laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid ja nende kasutamist; oskama: - ette valmistada laevamehhanismide juhtimissüsteeme käivitamiseks, käivitada, panna seisma, teenindada töös ja hooldada laevaelektriku jaoks nõutava kompetentsi piirides; - reguleerida elektriliste koormuste jaotust ja viia generaatoreid tööle paralleelselt - kasutada statsionaarseid ja portatiivseid mõõteriistu elektri- ja juhtimissüsteemide tüüpiliste rikete avastamiseks ja neid kõrvaldada - kasutada laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid. Õppeaine sisu: Iseseisev töö vahimehaaniku praktika käigus kogutud materjalide süstematiseerimiseks ja lisamaterjali hankimiseks. Elektrimehaaniku merepraktika aruande koostamine, vormistamine ja esitamine õppetoolile. Praktikaaruande kaitsmine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Praktikaaruande koostamine ja vormistamine. Kirjandus: . VLM0242 ELEKTRIMONTAAŽI ÕPPEPRAKTIKA II 3.00 EAP 2 0-0-2 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete montaažiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele. Õpiväljund: Õppija peab teadma: " elektrimaterjale, nende omadusi ja valiku aluseid; " elektriseadmete paigaldamise töövõtteid; " ohutustehnika, tule- ja elektriohutuse nõudeid paigaldamisel ja ekspluatatsioonis; oskama: " valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt monteeritavatele elektriseadmetele ja materjalidele; " koostada etteantud skeemide ja IEC nõuete kohaselt töötavad lülitused; " kasutada mõõteriistu. Õppeaine sisu: Kollektormootorid. Kolmefaasilise mootori reversiivlülitus.Trafode ja mootorite kontrollimine. Selsüünide lülitusskeem. Kahefaasilise mootori võimalikud ühendusskeemid. Kolmefaasiline mootor ühefaasilises võrgus. Alalisvoolu elektrikella toide vahelduvvooluahelast. Erinevad kaitsesüsteemid. Pingeresonants ja vooluresonants. Valgustusvõrgu montaaž skeemi järgi. Rikete otsimine elektrisüsteemis. Lihtsamad tööd pingestatud seadmes. Elektrimootorite sidurdamine. Kaablite remont. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: Rain Lahtmets _ Elektrotehnika I. Alalisvool Rain Lahtmets _ Elektrotehnika II. Vahelduvvool Heino Puurand _ Üldelektrotehnika Raivo Pütsep _ Elektrotehnika ja elektroonika LÕPUEKSAM (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM1160 LÕPUEKSAM: LAEVA VANEMMEHAANIK 6.00 EAP 0 0-0-0 E Eesmärk: Kontrollida lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnata lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele Õpiväljund: " tunneb laeva diiseljõuseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele " orienteerub laeva diiseljõuseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes, tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades " teab laeva diiseljõuseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel " tunneb laeva abimehhanismide tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele " orienteerub laeva abimehhanismide tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades " teab laeva abimehhanismide tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel " tunneb laeva elektriseadmete tööpõhimõtteid, otstarvet ja ehitust vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele " orienteerub laeva elektriseadmete tööprotsesside teoreetilistes alustes tunneb laevaseadmete ekspluatatsiooni aluseid ja oskab tegutseda eriolukordades " teab laeva elektriseadmete tüüpilisi rikkeid, oskab neid identifitseerida väliste tunnuste ning mõõteriistade abil ning teab tegutsemisjuhiseid nende ilmnemisel - demonstreerib inglise keele valdamist suuliselt ja kirjalikult suhtlustasandil ja erialal suudab kasutada ingliskeelseid erialamaterjale vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele Õppeaine sisu: Kontrollitakse lõpetaja teadmisi ja oskusi lõpueksamite ainetes ja hinnatakse lõpetajate valmisolekut tööturule sisenemiseks laevamehaanikuna või erialaspetsialistina laevaremondi ettevõttes vastavalt STCW 78 koos lisadega nõuetele Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . MOTORIST JA VAHIMEHAANIK (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0870 TÖÖTERVISHOID, TÖÖOHUTUS, TULEKAITSE 3.00 EAP 3 2-0-1 E Eesmärk: Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks laevamehhanismide käitamisel, remondi- ja hooldustööde ning teiste laevatööde teostamisel. Õpiväljund: Üliõpilane: " mõistab töötervishoiu ja tööohutuse olemust ja vajalikkust " teab tööohutuse põhinõudeid laevadel ja " tööohutuse spetsiifilisi nõudeid erineva iseloomuga laevatöödel; " teab ja järgib töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid masinaruumis ja teistes laevaruumides; " tunneb elektriohutusealaseid ja tuleohutusalaseid nõudeid laevas ja laevapere liikme tööohutusega seotud kohustusi ja õigusi " mõistab tuleohutuse olemust ja vajalikkust ja tunneb tulekaitse põhinõudeid laevadel; " oskab selgitada erinevate tulekustutusainete toimet põlemisprotsessile ja piiranguid nende kasutamisel; " määrab tulekustutite tule ja _efektiivsusklasse ja teab nõudeid tuletõrjevahendite alalisele kasutusvalmiduse tagamisele ja tuletõrjuja kaitsevarustusele " teab ja seostab tuleohutusmärkide, identifitseerimis-sümbolite, lühendite jms. tähendust eesti ja inglise keeles; " oskab hinnata riske ja ohuolukordi ja kasutada ohutustehnilisi vahendeid; " oskab kaitsta ennast ohufaktorite _ müra, vibratsioon, elekter, tuli _ eest ja orienteeruda töötervishoiu- ja ohutusalases seadusandluses. " oskab lugeda ja kasutada laeva tulekaitse asendiplaane, -skeeme ning tuletõrje operatiivkavasid; " on võimeline juhtima tuletõrje, -pääste, -luuregrupi tegutsemist; " määrab ja valib tuletõrjeks efektiivseima mooduse, vahendi, agensi; " oskab kontrollida ja kasutada laeva tuletõrje-vahendeid, -varustust ning isikukaitse vahendeid Õppeaine sisu: Sissejuhatus, rahvusvahelised mereohutuse alased konventsioonid. Tööohutuse üldnõuded, tööõnnetused ja kutsehaigused, ohutustehnika alused laevadel, tööohutusnõuded laevatöödel. Tööohutuse nõuded laevas, masinaruumis, õppustel, treeningjuhendid, laeva ohutus-seadmed, tuletõrjesüsteemid ja _varustus. Isiklikud kaitsevahendid . Tööohutusnõuded motoristile/praktikandile töötamisel masinaruumis, praktikandi kohustused ja õigused laevas. Tööohutusnõuded mehaanikule töötamisel masinaruumis, masinavahi pidamise kord, ohutusnõuded katelseadme töötamisel, tuleohutuskord laevas. Tööohutusnõuded diiseljõuseadmete tööks ettevalmistamisel ja käivitamisel. Töötervishoiu mõiste ja alused, kaitsevahendid, tegutsemine tööõnnetuste korral. Isiklike kaitsevahendite vajadus ja kasutamine, töövahendite ohutu kasutamise nõuded. Elektriohutus laevas, elektriohutuse tööjuhend, laeva elektriseadmete ohutu teenindamise nõuded. Tuleohutus ja tuletööde tegemise nõuded. Müra ja vibratsiooni toime inimorganismile Iseseisvalt õppida: müra ja vibratsiooni toime inimorganismile. Põlemisprotsessi elemendid, süttimisallikad, põlevad materjalid, kahjustavad faktorid ja tule levik. Tulekahjude liigitus ja tulekustutusagensid. Tuletõrjevahendid ja _süsteemid, nende paigutus ja kasutamine Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine. Kirjandus: . VLM0430 AUTOMAATIKA ALUSED JA AUTOMAATJUHTIMISSÜSTEEMID 6.00 EAP 6 4-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva automaatseadmete ja kontrollmõõteriistade tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Õppija peab teadma: " automaatreguleerimise ja _juhtimise põhimõtteid ja seaduspärasusi; " automaatreguleerimis- ja juhtimissüsteemide ning kontrollmõõteriistade omadusi, struktuuri ja põhielemente, nende tööpõhimõtet ja karakteristikuid; Õppija peab oskama: " identifitseerida ja lugeda automaatkontrolli, -reguleerimise ja -juhtimise funktsionaalseid skeeme. " hinnata laeva automaatsüsteemide tehnilist seisukorda, reguleerida nende tööd ja häälestada vajalikule töörežiimile; avastada rikkeid ja häireid laeva automaatsüsteemide töös ning adekvaatselt sellele reageerida; Õppeaine sisu: Automaatreguleerimise alused. Automaatne mõõtmine ja kontroll. Automaatreguleerimise seadused, automaatregulaatorite sõlmed, kontroll-mõõteriistad. Automaatkontrolli, -kaitse, signalisatsiooni ja blokeerimissüsteemid. Pöörlemissageduse regulaatorid, õli ja vee parameetrite automaatreguleerimine, laeva süsteemide juhtimine, automatiseerimine. Katelde automatiseerimine. Mehhanismide kaugjuhtimine. Sisepõlemismootorite paralleeltöö. Kontrollmõõteriistad Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine. Kirjandus: 1) A.Haslam, G.R.Summers, and D.Williams "Engineering instrumentation and control" GB Bristol J.W.Arrowsmith Ltd.1981 2) V..S.Onasenko _Sudovaja avtomatika_, M _Transport_, 1988 3) A.G.Miklos, N.G.Kondrašova _Avtomatika i KIP sudovõh energetitšeskih i holodilnõh ustanovok_, L _Sudostrojenie_, 1984 4) J. Kask, H. Moosaar _Pöörlemissageduse regulaatorid_ Tallinn 2013. VLM0450 LAEVA ABIMEHHANISMID I 6.00 EAP 6 4-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " Teab laeva abimehhanismide - pumbad, suruõhukompressorid, ventilaatorid, separaatorid, soojusvahetid, magestid, teki- , tõste-, jm. seadmed, staatilise rõhu pumpad, hüdro- ja pneumoajamid ja _süsteemid ning rooliseadmed - liigitust, otstarvet, tööpõhimõtet, ehitust, tööparameetreid ja klassifikatsiooni-ühingute nõudeid. " Tunneb kütuste ja määrdeõlide puhastamise võimalusi laevas, selle tagamiseks vajalikke laevasüsteeme ja seadmete ehitust. " Teab magevee tootmise võimalusi laeval, magestite ja soojusvahetite ehitust. " Saab aru laeva üldsüsteemide ehitusest ja otstarvest ja abimehhanismide ja süsteemide tehnilise kasutuse alustest " Oskab lugeda ja kasutada laeva abimehhanismide tehnilist dokumentatsiooni. " Oskab laeva abiseadmeid ja süsteeme ette valmistada, käivitada, seisata ja jälgida nende tööd ekspluatatsioonitingimustes. " Hindab abiseadmete tehnilist seisukorda, reguleerib mehhanismide ja süsteemide tööd. " Oskab avastada võimalikke rikkeid ja häireid mehhanismide töös ning adekvaatselt reageerida _ vastavalt rikke iseloomule kõrvaldada rikke põhjus ja teavitada vanemmehaanikut. Õppeaine sisu: Laeva abimehhanismide liigitus. Pumpade, ventilaatorite, kompressorite, tsentrifugaalseparaatorite, filtrite, soojusvahetite ja magestite tööpõhimõte, ehitus, põhiparameetrid, kasutusala ja ekspluatatsioon. Pumpade tunnusjooned ja tööpunkti leidmine. Pumpade paralleelne ja järjestikune töö. Pumpade tootlikkuse reguleerimine drosseldamisega ja pöörlemissageduse muutmisega. Tekimasinad ja lastiseadmed. Laevasüsteemid. Heit- , reo- ja pilsivete puhastamine. Pilsiveeseparaatorid. Ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid. Mahtpumpade tööpõhimõtted, ehitus, põhi-näitajad, kasutusvaldkonnad ja kasutusnõuded. Pumpade tunnusjooned ja tootlikkus-rõhk diagrammid, tööpunkti leidmine. Pumpade järjestik- ja paralleeltöö. Pumba tootlikkuse reguleerimine drosseldamise ja kiirusega. Rooliseadmete tööpõhimõtted ja ehitus. Laevakerele ja rooliballerile mõjuvate jõudude ja momentide sõltuvus roolilaba pöördenurgast. Rooliseadme ehitusele ja tööparameetritele esitatavad nõuded lähtuvalt meresõidu ohutusest ja töökindlusest. Hüdro- ja pneumoajamite tööpõhimõte ja liigitus. Hüdromehaanika ja pneumaatika alused, hüdro- ja pneumosüsteemide komponendid. Tähistused ja sümbolid skeemidel ja joonistel. Loogikaelemendid. Hüdraulikasüsteemide põhiskeemid. Meetmed lekete ja müra vältimiseks süsteemides. Hüdrovedelikud. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendmine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine. Kirjandus: 1. _Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid 1 & 2_. TTÜ Eesti Mereakadeemia. Tallinn 2014. 2. H. Punab _ Laeva jõuseadmed_ Tallinn 2008 3. A. Maastik, H. Haldre jt. _Hüdraulika ja pumbad_ 1995 4. H. Punab _Laeva üldsüsteemid_ Tallinn 2003 5. B. A. Vlasjev, J. I. Reztšik _Sudovõje vspomogatelnõje mehanizmõ i sistemõ_ 1989 6. Ch. Knak _ Diesel Motor Ships Engines and Machinery_ 1990 7. H. D. McGeorge _ Marine Auxiliary Machinery_ 1990 VLM0500 LAEVA AURU- JA GAASIJÕUSEADMED 3.00 EAP 3 2-0-1 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laevakatelde ning auru- ja gaasiturbiinide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab laeva auru- ja gaasijõuseadmete otstarvet, tööpõhimõtteid ja koostisosi ning nende liigitamist erinevate tunnuste järgi; " Tunneb energia muundumise termodünaamilisi aluseid aurukateldes ja auru ning gaasiturbiinides ning laevakatelde, auru- ja gaasiturbiinide tööd iseloomustavaid põhiparameetreid; " Teab katelde ja turbiinide lisaseadmete otstarvet, ehitust ja paigutust ning laevakatelde ja auruturbiinide ohutu kasutamise põhinõudeid. " Eristab aur- ja gaasijõuseadmeid ja nende põhikomponente otstarbe, tööpõhimõtte ja tüübi järgi; " Oskab lugeda ja kasutada laevakatelde ja turbiinide tehnilist dokumentatsiooni; " Oskab ette valmistada, käivitada, jälgida nende tööd muuta töörežiime ja seisata laevakatlaid ja turboajameid koos neid teenindavate süsteemide ja seadmetega " Hindab katelseadme ja turboajami töörežiime ning seisukorda visuaalse vaatluse ja mõõteriistade näitude alusel, Tuvastab tüüpilisi rikkeid ja oskab reageerida nende ilmnemisel Õppeaine sisu: Ajalooline ülevaade auru- ja gaasijõuseadmete arengust ja kasutusest laeva jõuseadmetena. Kasutusvaldkonnad tänapäeva laevades Veeaur ja kahefaasilised süsteemid. Aurustumistemperatuurid- ja rõhud, auru ülekuumendamine. Entalpia ja entroopia; süsteemi vesi-aur tabelid ja Mollier_ (h-s) diagramm. Rankine_ i ringprotsess. Laeva aurukatlad, liigitamine, tööpõhimõtted, ehitus. Katlas toimuvad protsessid. Katelde põhiosad _ küttepinnad, armatuur, põletid, kaitseseadmed. Aurukatelde põhiparameetrid. Soojusbilanss, kaod, kasutegur. Katlavesi ja selle töötlemine. Katla lisaseadmed- ja süsteemid. Laevakatelde eritüübid _ aurugeneraatorid, utilisatsioonikatlad, insineraatorid, kahekontuurilised katlad ja termoõlikatlad. Auru paisumine düüsides. Düüside tüübid _ ahenevad ja Lavali düüsid. Auru energia muundumine düüsides. Auruturbiinide tööpõhimõtted ja termodünaamilised protsessid turbiinides. Auruturbiinide liigitamine. Erinevate turbiinitüüpide võrdlus, kasutusalad ja ehitus. Auruturbiinide sise- ja mehaanilised kaod; suhtelised sise- ja efektiivkasutegurid, aurukulu ja erikulu. Turboajamite lisaseadmed. Muhvid, ülekanded ja kondensaatorid. Laevakatelde ja auruturbiinide kasutamise põhinõuded. Gaasiturbiinid. Põhiskeemid, tööpõhimõte ja termodünaamiline ringprotsess. Teoreetiline ja tegelik ringprotsess. Kasutegur ja kütusekulu. Abinõud gaasiturbiinseadme kasuteguri parandamiseks. Gaasiturbiinide võrdlus teiste soojusjõumasinatega. Laeva gaasiturbiinide põhitüübid ja kasutus kaasaegsetel laevadel. Turbolaadurid. Otstarve, liigitamine ja ehitus. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: 1. Õppida iseseisvalt termoõlikatelde ja õlisüsteemide ehitust, teha selgeks nende võrdlus kuumavee- ja aurukateldega. Koostada ja esitada referaat. 2. Õppida iseseisvalt auruturbiinide ekspluatatsiooni põhinõuded, sh ettevalmistus käivitamiseks, käivitamine, jälgimine töö ajal ja turbiini seiskamine. Kirjandus: . VLM1090 KÜLMUTUSSEADMED 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Õppeaine eesmärk on anda _Laeva jõu-seadmete_ erila õppijatele teadmised külmatehnika alustest, tehiskülma saamise meetoditest, külmutusseadmetes toimuvate ringprotsesside olemustest, külmutustehnikas kasutavatest töökehadest (külmutus-agensitest) külmakandjatest ning nendega seotud ohutustehnika ning keskkonnaohutuse nõuetest. Õpiväljund: Õppija peab teadma: tehiskülma arengu kulgu ja kasutusala; laevades ja maismaal kasutatavate külmutusseadmete eripära; tehiskülma saamise erinevaid meetodeid; tehiskülma soojusfüüsikalisi aluseid; soojusvahetuse põhialuseid; külmutus-seadmetes kasutatavate töökehade _ külmutusagensite füüsikalisi, keemilisi ja füsioloogilisi omadusi; nende käsitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutussüsteemi lekke kontrolli nõudeid, selleks kasutatavaid meetodeid ja seadmeid; külmakandjate omadusi, nende käitlemisega seotud ohutustehnilisi ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutus-seadmetes toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kulgu. Õppija peab oskama: koostada külmutus-seadmete skeeme; kasutada skeemide koostamisel rahvusvahelisi külmaskeemide tingmärke; lugeda ja kommenteerida külmutusseadmete tööskeeme; kasutada külmutusseadmete termodünaamiliste ring-protsesside analüüsimiseks T-s ja logp-h diagramme; arvutada ülekantavate soojus-hulkade kogust; kasutada külmaagensi lekke kontrollseadmeid. Õppeaine sisu: Sissejuhatus ainesse _ lühiülevaade tehiskülma arengust, suundadest, kasutusalast, laeva ja maismaa külmseadmete eripärast, mereregistrite nõuetest laeva külmutusseadmetele. Tehiskülma saamise meetodid - jahutamine gaaside pihkamisel (külmutus-konteinerid lämmastiku- või süsihappe-gaasijahutusega); jahutusefekt gaaside paisumisel (õhk-külmutusseade), drosseldamisel; jahutamine keeristoruga; termo-elektriline külmutusseade; absorptsioon külmutusseade. Nende ehituslikud iseärasused ja töö põhimõtted. Aurukompressor-külmutusseadmete koosnevus, töö põhimõte, neis toimuvate termodünaamiliste ringprotsesside kajas-tamine ja analüüs T-s või Log p-h diagrammil; jahutusteguri (COP) mõiste, seadme külmatootlikkuse mõiste. Külmutusagensid ja külmakandjad - ideaalse külmutusagensi mõiste; CFC-, HCFC-, HFC- ja HC-gaasid; loodushoid nende käsit-lemisel; rahvusvahelised meetmed osoonikihi kaitsmiseks; agensi lekkekontrolli nõuded; agensi lekke kontrollimiseks kasutatavad seadmed ja vahendid ja nende kasutamine. Eeldusaine(d): VAY0770, VLM0820 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0530 LAEVA ELEKTRISEADMED I 6.00 EAP 6 4-0-2 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Õppija peab teadma: - Laevas kasutatavate elektriseadmete otstarvet, ehitust ja tööpõhimõtteid. - Laevamehhanismide juhtimisskeemide ülesehituse põhimõtteid. - Elektriohutuse eeskirjade nõudeid - Õppeaine ingliskeelset sõnavara Õppija peab oskama: - Praktikas rakendada elektriohutuse nõudeid - Kasutada laeva elektriseadmete dokumentatsiooni (juhendeid, elektriskeeme ja jooniseid) - Kasutada elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostada mõõtmisi " teab ja rakendab nõudeid seadmete paigaldamise ja töörežiimide kohta. " tunneb iseloomulikke rikkeid ja nende esinemise tõenäolist sagedust. " tunneb ja järgib elektriohutuse eeskirju. " oskab leida rikkeid ja kõrvaldab neid kasutades elektriskeeme " oskab katsetada ja defekteerida seadmeid. " planeerib ja oskab viia läbi perioodilisi hooldustöid. " kasutab elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostab mõõtmisi. Õppeaine sisu: Lühiülevaade laeva elektriseadmetest eraldi ja kogu seadmestikust kui tervikust, üksikute seadmete kohast ja ülesannetest tervikus, ülevaade kursuse sisust. Elektriskeemide tingmärgid. Elektriajamite põhiomadused, neis kasutatavad elektriaparaadid ja -mootorid. Siirderprotsessid elektriajamites. Laeva elektrijaama ülesehituse tüüpskeemid, konfiguratsioon ja töörežiimid. Laeva generaatorid ja elektrienergia kvaliteet. Kaitsmed ja kaitseautomaadid. IEC juhistikusüsteemid. Isolatsioonitakistuse mõiste ja mõõtmised. Elektriohutus laevadel. Laeva kõrgepingeseadmed. 12 t. Sõukruvi elektriajamid ja teised kõrgpinge elektrisüsteemid. Ohutusnõuded kõrgpingeseadmete kasutamisel. Elektriskeemide tundmaõppimine ning talitluse kirjeldamine. Elektrimasinate ja elektrivõrkude ekspluatatsioon ja hooldus. Laeva elektrisüsteemi erinevates osades - juhtmetes, kaablites, kommutatsiooniaparatuuris, elektrimasinates - sagedamini esinevad rikked ja kahjustused. Rikete ennetamine ja kõrvaldamine. Avariijärgsed remonditööd. Kontrollmõõtmised. Profülaktilised katsetused. Ohutusnõuded elektritöödel. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Elektriohutus laevadel Kirjandus: 1. A.Voldek, Elektrimasinad I ja II, Tallinn, Valgus, 1972 ... 1973.a. 2. A. Tobias, Laeva elektriseadmed 3. T. Lehtla, Jõuelektroonika ja elektriajamid 4. T. Lehtla Andurid Tallinn 1996 5. R. Teemets Kaitselülitid Tallinn 1994 6. Võrk, Mägi Üldelektrotehnika VLM1080 INGLISE KEEL M II 3.00 EAP 2 0-0-2 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles " kasutab kõnes ja kirjas laevade ehituse, laevamehhanismide, diiselmootori osade, mootorisüsteemide ja tööriistade korrektset terminoloogiat " saab aru erialastest tekstidest ja masinaruumi dokumentatsioonist Õppeaine sisu: Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded. Teemad: - Ristpea ja keps - Väntvõll, peatugilaager ja võllipeli - Nukkvõll - Käivitusõhu süsteem - Kütusesüsteem - Määrdeõli süsteem - Turboülelaadimissüsteem - Läbipuhke viisid - Jahutussüsteem Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav, koosneb kirjalikust testist ja teksti tõlkimisest eesti keelest inglise keelde. Iseseisev töö: Konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded Kirjandus: . VLL0220 LAEVADE EHITUS 3.00 EAP 2 1-0-1 E Eesmärk: Anda teadmised ja pädevused laevatüüpidest, laevakere kujust ja mõõtmetest, ehituslikest põhisõlmedest. Algteadmised laeva mere- ja ekspluatatsiooni-omadustest ning laeva tugevusest ja uppumatusest. Laevaseadmete ja laeva süsteemide otstarve ning ehitus. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: " Tunneb erinevaid laevatüüpe ja teab nende kasutuseesmärki; " Omab arusaama laevakere kujust ja mõõtmetest; " Tunneb ja oskab nimetada kõiki laevakere osi, ehituselemente ja -detaile; " Omab algteadmisi laevateooriast: teoreetiline joonis, ujuvus püstuvus, meretaluvus; " Oskab teha laeva kasutamise ja mereomadustega seotud lihtsaid arvutusi: - Süvise muutus lastioperatsioonide käigus ja vee tiheduse muutumisel; - Laeva veeväljasurve ja mahu arvutamine; - Püstuvuse määramine. " Teab laeva üldise ja kohaliku tugevuse ning lastipaigutusega seotud probleeme. " Teab laeva seadmete ja süsteemide kasutuseesmärki ja üldist ehitust; Õppeaine sisu: Laevade liigitamine otstarbe järgi. Laevade kuju ja mõõtmed, definitsioonid ning asjakohased arvutused. Laevaehituslikud tehnoloogiad ja põhisõlmed. Laevaseadmed: tõsteseadmed, rooliseade, sõuseade. Laevasüsteemid. Mereomadused, ujuvus, mahutavus, süvis, püstuvus (AWP, TPC, KB, BM, KM, GM, GZ). Mõisted laeva tugevusest. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: .Kodune arvutustöö Simpsoni reeglite kasutamise kohta Soovitatud täiendava õppematerjali lugemine Kirjandus: Kohustuslikud õppematerjalid: 1. V. Rebane, I. Noor Laevade ehitus. Eesti Mereakadeemia. Tallinn 2003. ISBN 9985-808-20-7. 2. A. Alop Laeva teooria ja laevade üldehitus. Tallinn 1998. ISBN 9985-808-13-4- 3. O. Bussel, E. Kruus, H. Levald Laevade üldehitus. Tallinn 1963. 4. J. Frid Laevade ehitus. Tallinn 1968. Soovituslikud õppematerjalid: 1. H. J. Pursey Merchant Ship Construction. Glasgow 1994. ISBN 0-85174-454-0. 2. K. van Dokkum Ship Knowledge. A Modern Encyklopedia. Enkhuizen, The Netherlands. ISBN 90-806330-2-X. 3. А.М. Горячев, Е.М. Подругин Устройство и основы теории морских судов.. Ленинград, 1983. 4. Е.Г. Фрид Устройство судна. Ленинград, 1989. 5. Н.К. Ситченко, Л.С. Ситченко Общее устройство судов. Ленинград, 1987. 6. А.А. Антонов, Р.Ф. Недра Устройство морского судна. VLM0470 LAEVA DIISELJÕUSEADMED M I 6.00 EAP 6 4-0-2 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva diisel-jõuseadmete tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Oskab lugeda ja kasutada diiseljõuseadme tehnilist dokumentatsiooni " Teab mootorlaeva propulsiivkompleksi põhi-skeeme, selle komponentide otstarvet ja ehitust; " Tunneb laeva diiselmootorite liigitamist otstarbe, töötsükli, pöörete arvu ja ehituse järgi " Teab erinevat tüüpi sisepõlemismootorite tööpõhimõtet, nende gaasijaotus- ja ringdiagramme ning erinevat tüüpi diiselmootori liikumatute ja liikuvate osade ehitust, töötingimusi ja nende valmistamiseks kasutatavaid materjale; " Teab diiselmootori tööd tagavate lisaseadmete ja mehhanismide otstarvet, ehitust ja reguleerimise aluseid ning tunneb laeva diiseljõuseadme tööd tagavate süsteemide otstarvet, põhiskeeme ja tööpõhimõtteid ja oskab eristada diiselmootoreid ja nende koostisosi vastavalt tööpõhimõttele ja tüübile " Teab diiseljõuseadmetes kasutatavate kütuste ja määrdeainete keemilis-füüsikalisi omadusi ja diiseljõuseadme tehnilise ekspluatatsiooni aluseid, ohutustehnilisi ning keskkonnakaitse nõudeid; " Tunneb vahiteenistuse aluseid, vahimehaaniku õigusi ja kohustusi, masinaruumi käsklusi ning tegutsemiskorda nende saamisel " Oskab määrata erinevat tüüpi mootorite silindrite töö järjekorda ja gaasijaotusfaase ja reguleerida 4-taktilise mootori gaasijaotusklappide soojuspaisumise pilusid " Eristab diiselmootori tööd tagavate süsteemide koostisosi vastavalt tööpõhimõttele ja tüübile " Valmistab ette ja käivaitab diiseljõuseadme ja selle süsteeme, jälgides ja muutes nende tmuuta töörežiime " Hindab mootori koormusrežiime ja tehnilist seisukorda visuaalselt ja mõõteriistade näitude alusel, tuvastab tüüpilisi rikkeid ja adekvaatselt reageerida nende ilmnemisel " Peab vastavalt kehtestatud nõuetele ja protseduurireeglitele pidada motoristi vahti masinaruumis Õppeaine sisu: Laeva propulsiivseade, selle koostisosad ja nende otstarve. Sisepõlemismootorite (SPM) liigitus, diisel-mootorite võrdlus teiste SPM-dega. 2- ja 4- taktilise diiselmootori tööpõhimõte, ringprotsess, ring- ja p-V diagrammid. Diiselmootori jõudlust ja tööprotsessi iseloomustavad mõõdetavad ning arvutuslikud näitajad. Diiselmootorite ehitus. Seisvad ja liikuvad osad. Vänt-kepsmehhanismile mõjuvad jõud ja momendid. Ristpeata- ja ristpeamootorite ehituse eripärad ja kasutusalad. Mootori põhidetailide töötingimused ja nende valmistamiseks kasutatavad materjalid. Mootorlaevade peajõuseadmete põhiskeemid. Otseülekandega, diiselreduktor- ja diiselelekter-jõuseadmed. Peaülekanded. Erinevate skeemide võrdlus ja kasutusalad. Võlliliin ja selle osad, paigutus, liited. Mereveega ja õliga määritavad dedvudseadmed. Kande- ja tugilaagrid. Ühendusmuhvid ja sidurid. Liigitus, jäiga ja reguleeritava sammuga sõukruvid. Sõukruvi geomeetrilised, kinemaati-lised ja hüdrodünaamilised näitajad. Kütuste, määrdeõlide ja jahutusvedelike füüsikalis-keemilised omadused. Nende kasutuskõlblikkuse määramismeetodid. Diiseljõuseadme tööd toetavad süsteemid. Kütusesüsteem ja selle osad; kütuste eeltöötlemine. Erinevat tüüpi mootorite kütuse kõrgsurvepumpade ja pihustite tööpõhimõte, ehitus ning reguleerimine. Diiselmootori õlitus-, jahutus-, käivitus- ja väljalaskesüsteemide otstarve, tüüpilised skeemid, koostisosad ja nende ehitus.Süsteemide ettevalmistamine, käivitamine ja parameetrite jälgimine töö ajal. Kütuse- ja õlifiltrite ummistumise või filter-elementide rikete tunnused ja tegutsemine nende ilmnemisel. Dünaamiliste labapumpade ja mahtpumpade käivitamise kord. Süsteemide tööparameetrite jälgimine ja reguleerimine. Süsteemide seiskamine. Vahiteenistuse üldnõuded ja protseduurireeglid. Vahi üleandmine ja vastuvõtmine. Vahiteenistuse kord masinaruumis, motoristi ja vahimehaaniku kohustused ning õigused. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide esitamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni iseseisev tundmaõppimine. Kirjandus: . MOTORISTI JA VAHIMEHAANIKU PRAKTIKA (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0600 MASINARUUMI SIMULAATORIPRAKTIKA I 6.00 EAP 4 0-4-0 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks ja vahipidamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " teab laeva diiseljõuseadme kõiki põhielemente, süsteeme, abimehhanisme ja kontroll- ning juhtimisaparatuuri, nende otstarvet, ehitust, tööpõhimõtteid ja koostööd; " tunneb jõuseadme ja selle koostisosade tehnilisi iseärasusi ja põhiparameetreid ja " diiseljõuseadmete tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid; " oskab hinnata tegutsemisjärjekorda ja _juhiseid jõuseadmete teenindamisel normaalsetes tingimustes ja avariiolukordades. " sooritab vajalikke operatsioone seadmete käivitamiseks, seiskamiseks ja ekspluateerimiseks normaaltingimustes ja eriolukordades; " oskab välja selgitada ja kõrvaldada rikkeid ja häireid jõuseadmete töös Õppeaine sisu: Tutvumine masinaruumi simulaatori ehituse ja tööjuhistega. Konteinerlaeva diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil. Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid. Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus. Peamasin ja selle süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist. Magesti ja selle käivitamine. Võlligeneraator ja selle kasutamine. Laeva kuivendussüsteem. Tanker LCC diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil. Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid. Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus. Peamasin ja tema süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist. Magesti ja tema käivitus. Võlligeneraator ja tema kasutamine. Laeva kuivendussüsteem , tuletõrjesüsteem, inertgaasisüsteem ja ballastisüsteem. Peamasina inditseerimine ja tema tehnilise seisukorra hindamine. Rikete leidmine ja korrigeerimine. Ohutu vahiteenistuse korraldamine masinaruumis. Vahi vastuvõtmine, vahipidamine, vahi üleandmine. Masinavahi koosseisu juhtimine. Praktilised harjutused erinevate rikete leidmiseks ja nende kõrvaldamiseks. Masinavahi koosseisu juhtimine avariiolukordades. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: . Kirjandus: Masinaruumi simulaatori TRANSAS ERS 5000 juhendid. VLM0850 MOTORISTIPRAKTIKA 9.00 EAP 0 0-0-0 A Eesmärk: Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva vahimotoristi töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 A osa ptk. III jaotiste A-III/4, A-III/5 ja ptk. VII jaotise A-VII/2 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab laeva pea- ja abimehhanismide, abikatelseadme ja laevasüsteemide otstarvet, paigutust laeval, tööpõhimõtet ning ehitust; " tunneb laeva elektrijaama, jaotuskilpide, elektritarbijate ja elektrisüsteemide otstarvet ning paigutust; " teab ja mõistab masinameeskonna koosseisu ja nendevahelist kohustuste jaotust, vahimotoristi töökohustusi, vastutust ja õigusi ning masinavahi korraldust laeval; " teab ja järgib laeva sisekorra eeskirju, tööohutuse, elektri- ja tuleohutuse nõudeid laeval, tegutsemisjuhiseid avarii- ja eriolukordades, päästevahendite asukohta ja nende kasutamist, avariiväljapääsude paigutust, laevasiseseid side- ja teadustus-vahendeid ja nende kasutamist; " oskab ette valmistada käivitamiseks, käivitada, panna seisma, teenindada töös ja hooldada laeva pea- ja abimehhanisme ning süsteeme vahimotoristi jaoks nõutava kompetentsi piirides; " oskab reguleerida mehhanismide ja seadmete tööparameetreid " oskab avastada kõrvalekaldeid mehhanismide normaasetest töörežiimidest ja rikkeid, teha kindlaks nende põhjusi ja ette võtta abinõusid nende kõrvaldamiseks; " oskab kasutada laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid. Õppeaine sisu: Tutvumine: - laeva töökorralduse, sisekorra eeskirjade, vahiteenistuse ja meeskonnaliikmete kohustustega, töötervishoiu, töö- ja tuleohutuse eeskirjadega. Tegutsemisega eri- ja avariiolukordades, sidepidamise korra ja vahenditega; - laeva ning laeva pea- ja abimehhanismide, tekiseadmete ja süsteemide põhiandmetega; - Mehhanismide ja seadmete perioodiliste hooldus- ja remonditööde korraldamise ning teostamisega. - päästevahendite, nende paigutuse ja kasutamisega Osavõtt laeva masinaruumi vahiteenistusest vahimotoristi praktikandina. Osavõtt laevatöödest masinameeskonna koosseisus. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Praktikaaruande koostamine Kirjandus: . VLM0490 KEEVITAMISE ÕPPEPRAKTIKA 6.00 EAP 6 0-6-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab ja saab aru erinevate keevituse- ja tulega lõikamise meetodite füüsikalistest alustest, kasutusaladest ning erinevate konstruktsioonimaterjalide keevitatavust ja lõigatavust; " Teab ja tunneb ära terviskahjustavaid faktoreid keevitamisel ja rakendab meetmeid nende vältimiseks " Teab ja järgib tööohutuse, töötervishoiu, tule- ja elektriohutuse nõudeid elekter- ja gaaskeevitusel ning hapnik-atsetüleenleegiga lõikamisel; " Oskab valida keevitusviisi, -materjale ja -reziime vastavalt keevitatava detaili (toote) materjalile ning konstruktiivsetele iseärasustele; " Teeb praktiliselt lihtsamaid käsielekterkaar-, gaaskeevituse ja gaaslõikamistöid; " Oskab hinnata keevisõmbluse kvaliteeti ja kasutada individuaalseid kaitsevahendeid Õppeaine sisu: Erinevate keevitus- ja tulega lõikamise viiside olemus ja liigid. Keevitaja töökoha korraldamine. Tervistkahjustavad faktorid keevitamisel, tervisekaitse ja tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse nõuded. Käsielekterkaarkeevituse vooluallikad, elektroodide ja keevitusrežiimide valiku alused. Detailide ettevalmistamine. Keevisliidete tüübid. Käsikaarkeevituse tehnika. Keevisõmbluste defektid, nende määramine ja kõrvaldamine. Erinevate lehtmetalli ja torude liidete praktililine käsikaarkeevitamine. Gaaskeevitusaparatuuri käsitsemise ja hoidmise nõuded, tuleohutuse nõuded gaaskeevitamisel ja lõikamisel. Gaaskeevituse ja -lõikamise praktilised tööd Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Tervistkahjustavad faktorid keevitamisel, tervisekaitse ja tööohutuse, elektriohutuse ja tuleohutuse nõuded Kirjandus: . VLM0590 LAEVAREMONDI ÕPPEPRAKTIKA 6.00 EAP 6 0-6-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " teab ja kasutab laevamootorite, seadmete ning süsteemide tehnilise seisukorra määramise viise; " tunneb ja rakendab tüüpiliste rikete ja vigastuste tekkepõhjusi ja parandamise viise; " analüüsib ja leiab võimalusi remonttööde teostamiseks laeval olemasolevate vahenditega; " teab ja järgib tööohutuse, töötervishoiu, tule- ja elektriohutuse nõudeid remonditööde tegemisel laeval " oskab määrata ja hinnata laevamootori tehnilist seisukorda ja planeerida mootori remondioperatsioone; " kasutab konkreetsete tööde teostamiseks vajalikke töö- ja mõõteriistu ning rakiseid " oskab kõrvaldada tüüpilisi rikkeid ja defekte; " koostab mõõdistustulemuste registreerimis-dokumente (mõõdistuskaarte) ja nende põhjal hinnata mõõdistatava sõlme (detaili) seisukorda; " oskab määrata varuosade, materjalide ja töövahendite vajadust ja kasutada õigeid töövõtteid ja individuaalseid kaitsevahendeid Õppeaine sisu: Tutvumine mootori tehniliste näitajate ja ehituse iseärasustega. Tutvumine tööohutuse ja tulekaitse nõuetega. Töökoha ettevalmistamine, tööriistade, rakiste ja mõõteriistade kontroll, kohtade ettevalmistamine demonteeritud detailide jaoks. Mootori lahtivõtmine ettenähtud järjekorras. Detailide ja sõlmede puhastamine ja kontrollimine välise ülevaatuse ja mõõtmiste teel. Mõõtekaartide koostamine ja mõõtmistulemuste analüüs. Ettepanekute tegemine tuvastatud defektide kõrvaldamise meetodite kohta. Mootori kokkupanemine. Kolvigrupi tsentreerimise kontroll, väntvõlli sirgsuse kontroll vändapainete järgi. Mootori lõppmontaaž. Töökoha korrastamine ja töövahendite ülekontrollimine ja hoiustamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: Tööohutuse ja tulekaitse nõuded Kirjandus: . VLM0510 ELEKTRIMONTAAŽI ÕPPEPRAKTIKA I 3.00 EAP 3 0-3-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete montaažiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " teab ja tunneb elektrimaterjale, nende omadusi ja valiku aluseid; " teab ja kasutab elektriseadmete paigaldamise töövõtteid; " järgib ohutustehnika, tule- ja elektriohutuse nõudeid paigaldamisel ja ekspluatatsioonis; " oskab valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt monteeritavatele elektriseadmetele ja materjalidele ning kasutada mõõteriistu " koostab etteantud skeemide ja iec nõuete kohaselt töötavad lülitused. Õppeaine sisu: Sissejuhatus. Ettevalmistus montaažitöödeks. Elektrimaterjalid. Montaažitööriistad ja montaažidetailid. Mõõte- ja kontrollvahendid. Elektriohutus. Elektriskeemide tingmärgid ja skeemide kujutamisviisid. Skeemide koostamise ja lugemise metoodika. IEC juhistikusüsteemid, juhtide tähistus ja värvid. Juhtide ja kaablite töötlemine ja ühendamine. Voolude, pingete ja võimsuse mõõtmine. Mõõteriistade mõõtepiirkondade laiendamine. Takistuse mõõtmine. Mõõtmised mittelineaarsetes ahelates. Alalisvoolumootori lülitusskeemid. Kollektormootorid. Kolmefaasilise mootori reversiivlülitus.Trafode ja mootorite kontrollimine. Selsüünide lülitusskeem. Kahefaasilise mootori võimalikud ühendusskeemid. Kolmefaasiline mootor ühefaasilises võrgus. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Elektriskeemide tingmärgid ja skeemide kujutamisviisid Kirjandus: . VLM0860 LUKKSEPA- JA LÕIKETÖÖTLEMISE ÕPPEPRAKTIKA II 6.00 EAP 6 0-6-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab konstruktsioonimaterjalide põhilisi töötlemisviise ja nende valiku aluseid detailide valmistamisel ja remondil; " tunneb ja kasutab lukksepa- ja metallilõiketööde töövõtteid; " teab ja järgib töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid lukksepa- ja metallilõiketöödel; " oskab valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt töödeldava materjali ning detaili iseärasustele; " kasutab praktiliselt lukksepatöö põhilisi tööviise, elektrilisi käsitööriistu ja universaalseid metallilõikepinke detailide valmistamiseks ja remondiks; " oskab kasutada märkimis- ja mõõteriistu ja " individuaalseid kaitsevahendeid Õppeaine sisu: Jootmine, tinutamine, liimimine. Kasutusvaldkonnad, joodised, liimid. Töövahendid, pindade ettevalmistamine. Torustike montaaž ja demontaaž. Torude valik, lõikamine ja painutamine. Torustiku liited ja tihendid. Ventiilide, kraanide ja siibrite korrastamine ja remont Töö- ja elektriohutuse nõuded ja kaitsevahendid töötamisel elektridrellide ja ketaslõikuritega. Tööriistade kontroll ja lõikeinstrumendi vahetamine. Praktilised tööd elektriliste ja pneumaatiliste käsitööriistadega. Enamkasutatavatel metallilõikepinkidel tehtavad tööoperatsioonid, lõikeinstrumendid ja rakised. Ohutusnõuded töötamisel metallilõikepinkidel. Praktilised tööd metallilõikepinkidel: Töötamine treipinkidel Töötamine puurpinkidel Töötamine freespinkidel Töötamine lihvpinkidel Töötamine höövelpinkidel Lõikeinstrumentide teritamine. Proovitöö. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõuded Kirjandus: . VLL1120 OHUTUSALANE KOOLITUS 3.00 EAP 7 0-0-7 A Eesmärk: " Enesepäästevõtete alaste algteadmiste omandamine; " Laeva tuleohutuse ja tulekustutusalaste algteadmiste ja oskuste omandamine; " Esmaabiõpe; " Õppija teab laeva töö ohtlikkusest, vahenditest, protseduuridest ja teadmiste ning oskuste omamise tähtsusest nende ohtude vältimiseks; " Anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised mereteenistuse alustest, suhetest ning ohutuse ja turvalisuse tagamisest laevas. Õpiväljund: Õppija teab/oskab: " toime tulla ekstreemsetes olukordades merel (kokkupõrge, tulekahju, lekked); " kasutada üldlevinud päästevahendeid; " kasutada päästevahendites olevat varustust; " ellujäämise põhimõtteid (sh mõistab treeningute vajadust) Teab tule tekkepõhjuseid; " Teab tuleohutuse printsiipe; " Tunneb ohutut tööpraktikat; " Oskab kasutada tulekustutusvahendeid, teab nende asukohta laevas; " Oskab kasutada hingamisaparaati " Anda esmaabi " Selgitab laeva töö ohtlikkust ja merekeskkonna reostamise vältimise abinõusid. Teab vahendeid, protseduure ja meetmeid ohtude vältimiseks laeval. Seostab inimestevaheliste suhete, meeskonnatöö, side tähtsust ohutuse tagamisega. Teab peast laeva häireplaani sisu, leppemärkide tähendust ning seadusandlike aktide, konventsioonide tundmise vajalikkust " Tunneb laeva töökorraldust ja vahiteenistust reguleerivat seadusandluse aluseid " On teadlik laeva turvalisuse tagamise vajalikkusest " Tunneb isikliku ohutuse ja tuleohutuse tagamise üldisi nõudeid " Tunneb teenistuslikke vahekordi laevas, mõistab subordinatsiooni ja inimsuhete põhimõtteid laevaperes. Õppeaine sisu: Üldpõhimõtted ellujäämiseks merel, ohutusalane märgistus. Ohuolukordade liigitus, häirenimistu ja avariisignaalid, laeva mahajätmine, meeskonna kohustused reisijate ees, personaalsed ja kollektiivsed päästevahendid, nende kasutamine. Ellujäämine merel, päästevahendite portatiivsed sidevahendid. Tulekolmnurga kontseptsioon ja selle rakendamine, süttimise tüübid ja allikad, tulekustutuse organiseerimine laevas, tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed, tule levik laeva erinevates osades, tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid, tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kasutuskeskkonnad, tulekustutusvahendite ja varustuse valik, hingamisaparaatide kasutamine. Esmaabialased viivitamatud toimingud. Esmaabi mürgistuste korral. Kannatanu ülevaatus. Seljavigastused. Külma ja kuuma kahjustused. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud. Raadiomeditsiiniline konsultatsioon. Farmakoloogia. Südameseiskumine, uppumine ja lämbumine. Psühholoogilised/ psühhiaatrilised probleemid. Loengutes käsitletakse ohtusid laevas töötamisel, ohutusvarustust, sidet, inimvahelisi suhteid, käskude edastamist, meeskonnatööd, avariiolukorra protseduure, merereostuse vältimist, seadusandlust ja laevaehituse olulisust. Laeva töökorraldus ja alluvussuhted. Laeva ohutus ja turvalisus. Tuleohutusnõuded. Isiklik ohutus ja suhted laevaperes. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Õppekursusel praktiliste harjutuste sooritamine ja kirjalik test või suuline eksam. Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0570 LUKKSEPA- JA LÕIKETÖÖTLEMISE ÕPPEPRAKTIKA I 6.00 EAP 6 0-6-0 A Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide remondiks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja rakendab konstruktsioonimaterjalide põhilisi töötlemisviise ja nende valiku aluseid detailide valmistamisel ja remondil; " tunneb ja kasutab lukksepa- ja metallilõiketööde töövõtteid; " teab ja järgib töötervishoiu, tööohutuse, tule- ja elektriohutuse nõudeid lukksepa- ja metallilõiketöödel; " oskab valida töötlemisviisi ja tööriistu vastavalt töödeldava materjali ning detaili iseärasustele ja praktiliselt kasutada lukksepatöö põhilisi tööviise, elekrilisi käsitööriistu ja universaalseid metallilõikepinke detailide valmistamiseks ja remondiks; " kasutab töös märkimis- ja mõõteriistu ja oskab kasutada individuaalseid kaitsevahendeid Õppeaine sisu: Lukksepa töökoht ja selle organiseerimine. Tööriistade ja detailide paigutus. Valgustus ja ventilatsioon. Lukksepatöödel kasutatavad mõõte- ja kontrollvahendid. Põhiliste lukksepatööde lühiiseloomustus, kasutuspiirid ja töövahendid ning abinõud. Töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuded lukksepatöödel. Kaitsevahendid. Põhilised lukksepatööd _ õigete töövõtete omandamine, tööriistade valik, märkimine ja mõõtmete kontroll. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuded Kirjandus: . VANEMMEHAANIK JA II MEHAANIK (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0580 LAEVAREMONDI TEHNOLOOGIA 3.00 EAP 3 2-0-1 E Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laevakere ja mehhanismide remondi ja hooldustööde tegemiseks ja juhtimiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab laevaseadmete, süsteemide ja laevakere tüüpiliste vigastuste ja defektide liike, tekkepõhjusi ning nende määramise meetodeid; " tunneb laeva veealuse osa, rooliseadme ja sõukruvi enamesinevaid rikkeid ja nende kõrvaldamise viise, üldnõudeid laeva ettevalmistamiseks dokkimiseks ja vettelaskmiseks pärast dokkimist; " teab ja järgib laeva jõuseadmete, abimehhanismide ja süsteemide defekteerimise, lahtivõtmise remondi, koostamise ja paigaldamise põhinõudeid; " teab ja oskab kasutada kulunud detailide taastamisvõimalusi ja -tehnoloogiaid ning remondijärgse katsetamise nõudeid ja meetodeid; " teab remondidokumentatsiooni liike ja nende koostamise aluseid. " oskab hinnata laevakere ja mehhanismide tehnilist seisukorda ja remondivajadust; " valib sobivaid tehnoloogiaid konkreetsete defektide kõrvaldamiseks; " määrab varuosade, materjalide ja töövahendite vajadust; " oskab kõrvaldada mehhanismide ja süsteemide lihtsamaid defekte ja koostada remondinimekirju, mõõdistamis-kaarte jt remondiga seonduvaid dokumente. Õppeaine sisu: Laeva ja seadmete remondi liigid ja meetodid. Plaanilis-ennetuslik ja tegelikul seisukorral põhinevad remondisüsteemid. Tehaseremont ja selle liigid. Remont meeskonna jõududega. Laevakere ja mehhanismide kulumine ja selle põhjused. Defektide liigitamine tekkepõhjuse ja iseloomu järgi. Defektide kindlaksmääramise meetodid. Visuaalne kontroll, ülemõõtmine, füüsikaliste mittepurustavate meetodid. Defektide leidmine kaudsete tunnuste järgi. Laevakere tüüpilised defektid. Deformat-sioonide ja seinapaksuse mõõtmine. Deformatsioonide õgvendamine termiliselt ja mehaaniliselt. Kereplaadistiku defektsete osade asendamine. Keevitamise ja termilise lõikamise tehnoloogiate valik. Keevisliidete kvaliteedi kontroll. Laeva diiselmootorite, katelde, turbiinide, abimehhanismide ja võlliliini defekteerimise, demontaaži ja osandamise üldnõuded. Detailide puhastamine. Diiselmootorite silindrikaaned koos klappidega, kolvigrupp, silindrihülsid, laagrid, väntvõll, mootoriplokk, kütuseaparatuur _ defektid ja remont. Väntvõlli seisukorra määramine kaelte ülemõõtmise ja telje sirgsuse kontrolli teel. Kolvigrupi tsentreerimine. Malmdetailide vigastuste parandamine. Katlad ja turbiinid. Katla tehnilise seisukorra hindamine ja defektide määramine. Katlatorude vahetamine. Koldemüüritise remont. Turbiinide defektide määramine. Rootorite, tihendite ja laagrite remont; staatiline ja dünaamiline tasakaalustamine. Pumpade, kompressorite, ventilaatorite ja separaatorite tüüpilised rikked ja nende kõrvaldamine. Mehhanismide koostamine ja reguleerimine. Mehhanismide paigaldamine vundamentidele ja tsentreerimine. Võlliliini defektid. Võlliliini demontaaz . Võllikaelte remont, äärikuavade ületöötle-mine. Võlliliini montaaz ja tsentreerimine teljenihete ning murdenurkade järgi ja koormuste järgi kandelaagritel. Dokiseadmed - liigid ja tööpõhimõte. Kuiv- ja ujuvdokid. Rooliseadme ja sõukruvi tüüpilised defektid ja nende kõrvaldamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Hindeline arvestus Iseseisev töö: Remontdokumentatsioon ja selle koostamine Kirjandus: . VLM0650 INGLISE KEEL M III 3.00 EAP 2 0-0-2 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I ja IMO mudelkursuse 3.17 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " oskab vestelda ja väljendada ennast suuliselt ja kirjalikult õpitud eriala valdkonna raames inglise keeles " kasutab kõnes ja kirjas laevade ehituse, laevamehhanismide, diiselmootori osade, mootorisüsteemide ja tööriistade korrektset terminoloogiat " saab aru erialastest tekstidest ja masinaruumi dokumentatsioonist Õppeaine sisu: Erialaterminite õppimine, erialatekstide lugemine, eestikeelse erialateksti tõlkimine inglise keelde, vestlused erialastel teemadel; konkreetsete inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded. Kogu eelnevalt õpitud materjali kordamine ja kinnistamine järgmistel teemadel: - Laeva diiselmootori ehitus - Mootori tööd teenindavad süsteemid - Tööriistad - Laeva dokumentatsioon Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Inglisekeelsete juhenditekstide läbitöötamine; grammatikaülesanded. Kogu eelnevalt õpitud materjali kordamine Kirjandus: . VAY0410 ÖKONOOMIKA 6.00 EAP 4 2-0-2 E Eesmärk: Anda süvendatud majandusalased teadmised ja oskused töötamiseks laevades ja maismaal. Arendada loovust, koostöövalmidust, meeskonnatööd Õpiväljund: Õppeaine edukal läbimisel peab üliõpilane 1) omama ülevaadet erinevatest majandusvaldkondadest ja äriühingutest; 2) oskama koostada ja analüüsida äriplaani; 3) orienteeruma kehtivas maksusüsteemis ja tööõigussuhetes; 4) oskama hinnata ja analüüsida ettevõtete majandustegevust või oskama planeerida ja analüüsida laeva majandus-tegevuse katkematuks toimumiseks vajalikke protsesse Õppeaine sisu: Erinevad majandussüsteemid, majandusvaldkonnad, äriühingud. Äriplaani koostamine ja analüüs. Maksu- ja tööõigussüsteemid. Ettevõtte majandustegevuse planeerimine ja hindamine. Tootmise organiseerimine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: Alver, A. (2009) Finantsarvestus. Kirjastus Deebet, lk. 507 Arrak jt Majanduse ABC. Avatar, 2002 lk. 396 Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid. (2009) TÜ Kirjastus, lk.300 Finantssuhted (2009) kogumik, Kirjastus Ten-Team. Homann, K., Suchanek, A. (2008) Sissejuhatus majandusteadusesse. Tartu Ülikool. Lk.194 Kallam, H. jt Ärikorralduse põhiteadmised. Külim 2003, lk. 215 Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Külim 1997, lk.96 Karu, S. (2008) Amortisatsioonikulu arvestuse käsiraamat. Kirjastus Rafiko, lk.40 Leimann, J. jt Strateegiline juhtimine. Tallinn 2003, lk. 309 Levald, H. (2005) Tehnoökonoomika. Tallinn Majandusõpik gümnaasiumile. Tallinn 2005, lk. 231 Miettinen, A.; Teder, J. Ettevõtlus I. Külim 2006, lk.216 Miettinen, A.; Teder, J. Ettevõtlus II. Külim 2008, lk.247 Peterson, M. (koostaja) Finantsanalüüs. Külim 2000, lk. 168 Rooma, Ü. (1999) Ettevõtte ökonoomika probleeme. TTÜ Kirjastus VLL1230 LAEVATEOORIA JA -PÜSTUVUS 6.00 EAP 7 3-0-4 E Eesmärk: Anda oskused määrata ja kasutada laeva hüdrostaatilisi andmeid, arvutada püstuvust, laevakere pingete seisundit, kreeni ja trimmi vastavalt konventsiooni STCW-78 koos muudatustega osa AII/1 ja kutsestandardi Tüürimees III nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja tunneb laevaehitusliku joonestamise aluseid, laeva hüdrostaatiliste kõverate ehitust, püstuvuse arvutamise metoodikat, kreeni ja trimmi arvutamise metoodikat. " teab ja arvestab laeva püstuvust mõjutavaid tegureid igas olukorras, vee sissetungi tagajärgede arvutust, laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete arvutust, IMO soovitusi laeva püstuvuse suhtes. " oskab arvutada laeva süviseid erinevates tingimustes, kasutada lastiskaalat, kasutada laeva teoreetilist joonist, ehitada laeva hüdrostaatilisi kõveraid teoreetilise joonise alusel, arvutada laeva püstuvust, arvutada ja korrigeerida kreeni ja trimmi. " oskab arvutada või leida lähteandmed laeva püstuvuse määramiseks, kasutada olemasolevaid tabeleid, diagramme ja seadmeid laeva püstuvuse ja üldtugevuse ning laevakere pingete määramiseks, kasutada laeva püstuvuse ja uppumatuse informatsiooni. Õppeaine sisu: Laevaehituslik joonestamine Laeva tasandite pindalad ja ruumide mahud Laeva hüdrostaatilised kõverad Staatiline püstuvus Raskuskeskme arvutused Algpüstuvus Negatiivne algpüstuvus, rippenurk Staatilise püstuvuse kõverad Trimm, kreen ja lastinihete käsitlus Ujuvuse osaline kaotus ja vastuabinõud Püstuvuse informatsioon, IMO soovitused püstuvuse suhtes Laevakerele mõjuvate jõudude ja pingete määramine Püstuvuse erijuhud Kursusetöö koostamine Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kursusetöö koostamine Kirjandus: . VLL1250 MEREALANE INGLISE KEEL STCW 3.00 EAP 2 0-0-2 E Eesmärk: Vahimehaaniku kohustuste täitmiseks vajaliku merealase inglise keele pädevuse omandamine vastavuses STCW koodeksi nõuetega, praktilise keeleoskuse arendamine CEFR B2 (independent user) taseme saavutamiseks. Õpiväljund: Kursuse läbimisel õppija: - teab ja oskab kasutada IMO standardväljendeid (SMCP) - saab aru ja oskab kasutada seadmete tehnilise hoolduse, kasutamise ja remondiga seotud instruktsioone - teab vahimehaaniku kohustusi - teab laevadokumente - oskab suhelda rahvusvahelises meeskonnas - oskab kasutada inglise keelt tööalastel eesmärkidel juhtimise tasandil - suudab pidada ettevalmistatud ettekandeid, osaleda arutluses, vestelda ladusalt - oskab kirjutada kokkuvõtteid, ettekandeid ja kirju. Õppeaine sisu: Teemad: kommunikatsioon merel; juhend vahimehaanikutele; peamised konventsioonid ja koodeksid; SOLAS (ISM Code, ISPS Code); MARPOL (ORB,IOPP,SOPEP); STCW-78 koos muudatustega; lühendid ja akronüümid; mehitamine: dokumendid ja avalduse vorm; ohutus laeva pardal; hädaolukord; ISF Marlins tasemetest meremeestele. Eeldusaine(d): VLM1080 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Kokkuvõtte koostamine merepraktikast, SMCP osa A kordamine,ettevalmistus rühmatööks (MARPOL),mereteemalise essee kirjutamine (500 sõna) vastavalt juhendile,ettevalmistus Marlin_s testiks,konventsioonide ja regulatsioonide funktsionaalne lugemine. Kirjandus: . VLM0480 LAEVA DIISELJÕUSEADMED M II 9.00 EAP 8 6-0-2 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva diisel-jõuseadmete tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A-III/I ptk. 3-2, A-VIII/2 ptk. 3-2 ja 5-2 ning EV kutsestandardi vahimehaanik III nõuetele. Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale süvendatud teadmised laeva käikuvusest, laeva diiselmootorite ajaloolise arengu peamistest etappidest, arengusuundadest ja ehituse eripäradest kaasaegsetel laevadel, atmosfääri kaitse nõuetest ning tehnilistest lahendustest nende täitmise tagamiseks vastavalt STCW-95 koos lisadega A-III/I, A-III/2 ptk. 3-2 ja A-VIII/2 ptk. 4-2 ja 5-2 ning vahimehaanik IV kutsestandardi nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab sisepõlemismootorite termodünaamilisi ja tegelikke ringprotsesse ning diisemootori energeetilis-ökonoomilisi näitajate arvutuse teoreetilisi aluseid " Tunneb ja saab aru diiselmootori väntmehhanismi kinemaatika ja dünaamika arvutuse alustest ja diiselmootori koostisosade töötingimustest ja nende valmistamiseks kasutatavatest materjalidest ja tugevusarvutuse alustest " Tunneb diiselmootori teoreetilisi ja ekspluatatsioonilisi karakteristikuid " Teab peamasina ja sõukruvi koostööd ning laevakere seisukorra ja ilmastikutingimuste mõju peamasina töörežiimile ja diiselmootori tehnilise seisukorra hindamise teoreetilisi aluseid " Seostab õpitud teooria aluseid reaalsete mootorite tööprotsessidega " Rakendab mootori tööprotsessi analüüsimiseks mehaanilisi ja elektroonilisi mõõteriistu ja diagnostika aparaate (Malin 2000) " Oskab hinnata mootori koormusrežiime ja tehnilist seisukorda mõõteriistade näitude ja inditseerimise alusel " Avastatab ja analüüsib rikkeid ja adekvaatselt reageerida nende ilmnemisel, võtab vastu otsuseid rikete kõrvaldamiseks, oskab reguleerida ja seadistada tööparameetrei ja organiseerida remonditöid ja vahiteenistust laevas. " teab laevadiislite arengu tähtsamaid etappe ja kaasaegsete laevadiislite ehituse eripärasid; " tunneb kahjulikke lisandeid mootori väljalaske-gaasides, teab nende tekkepõhjusi ja mõju keskkonnale; " teab ja jälgib laeva käikuvust mõjutavaid tegureid; " tunneb käituri teooria aluseid ja sõukruvi põhi- näitajaid ja jälgib peamasina ja sõukruvi koostööd. " oskab eristada ühtse surveliiniga ja nukkvõlliga diiselmootoreid; " hindab võimalusi peamasina optimaalseks koormamiseks koostöös erinevate käituri liikidega; " oskab hinnata erinevate meetmete mõju kahjulike lisandite sisaldusele väljalaskegaasides, " hinnata alternatiivsete kütuseliikide kasutusvõimalusi ja mõju keskkonnale Õppeaine sisu: Sisepõlemismootorite teoreetilised ja tegelikud töötsüklid, nende võrdlus ja termilised kasutegurid. Mootori arvutuslik ja tegelik indikaatordiagramm. Täite-, komprimeerimis-, põlemis- ja paisumisprotsessi arvutuse alused. Ringprotsessi termodünaamiliste näitajate parendamise võimalused 2- ja 4- taktilise diiselmootori ülelaadimine. Isobaarne ja impulssülelaadimine. Ülelaadimise mõju diiselmootori kasutegurile. Ülelaadimise parendamise viisid. Mootori hüdraulililine karakteristika, pompaaz ja selle tekkepõhjused. Energeetiliste ja õkonoomiliste näitajate arvestuslik analüüs. Töötsükli indikaatornäitajate tõstmise võimalused Väntmehhanismile mõjuvate jõudude ja momentide arvutus. Väntvõlli ja võlliliini võnked, vibratsiooni põhjused. Väntmehhanismi tasakaalustamine. Laeva peamasina soojusbilanss. Mootori mehaaniline ja termiline koormatus, tööreziimid. Diiselmootori teoreetilised ja ekspluatatsioonilised karakteristikud. Laeva peamasina soojusbilanss. Mootori mehaaniline ja termiline koormatus, tööreziimid Diiselmootori teoreetilised ja ekspluatatsioonilised karakteristikud. Kursusetöö ringprotsessi arvutuste ja ekspluatatsiooniliste näitajate kohta. Töötava diiselmootori inditseerimine ja indikaatordiagrammi analüüs. Keskmise indikaatorrõhu määramine. Rikete avastamine ja kõrvaldamine. Diiselmootorite reguleerimine, avariid ja rikked. Diiselmootori enamkoormatud koostisosade tugevusarvutuse alused. Diiselmootori teenindamine ja hooldus erinevates ekspluatatsiooni tingimustes. Peamasina individuaalne häälestamine täiskäigu tööreziimidele. Masinaruumi dokumentatsioon ja aruandlus. Ajalooline ülevaade laevadiislite arengust. Laevakäiturite liigitus. Alternatiivsed kütuseliigid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine. Kirjandus: . VLM0460 LAEVA ABIMEHHANISMID II 6.00 EAP 6 4-0-2 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab laeva hüdrauliliste seadmete ja süsteemide põhiarvutuste ning ekspluatatsiooni teoreetilisi aluseid. " Tunneb vedelike omadusi ja olekuparameetreid, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhivõrrandeid ja nende rakendamisvõimalusi " Teab voolava vedeliku režiime ja energiavorme " Oskab lugeda ja kasutada laeva tehnilist dokumentatsiooni ja muid erialaseid infoallikaid laeva abimehhanismide ja süsteemide ekspluatatsioonis vajalike arvutuste ning põhjendatud analüüside tegemiseks; " Määrab vedelike hüdrostaatilisi ja hüdrodünaamilisi näitajaid põhivõrrandite järgi " Analüüsib ekspluatatsioonilisi näitajaid tööparameetrite karakteristikute järgi " Oskab avastada võimalike rikkeid ja häireid hüdrauliliste masinate töös põhinäitajate teoreetiliste aluste järgi. Õppija peab teadma: laeva külmutus-seadmete liigitust, koosnevust ja töö põhimõtet; külmutuskompressorite tüüpe, nende ehituslikku eripära, töö põhimõtteid, hooldus-, remondi- ja ekspluatatsiooni-nõudeid; laevade õhukonditsioneeride (kliimaseadmete) liigitust, koosnevust, töö põhimõtteid, hooldus-, remondi- ja ekspluatatsiooninõudeid; külmutusseadme ekspluatatsiooniga kaasnevaid ohutus- ja keskkonnaohutuse nõudeid; külmutus-automaatikaseadmete ehitust, töö põhi-mõtteid ja ekspluatatsioonijuhiseid; külmutuskonteinerite ekspluatatsiooni-, hoolduse- ja remondi juhiseid; külmutus-seadmete hoolduseks ja remondiks kasutatavate seadmete ja tööriistade eripära. Õppija peab oskama: käidelda laeva külmutus- ja õhukonditsioneerimisseadmeid ning külmutuskonteinereid vastavalt ekspluatatsiooninõuetele; teostada seadmete (kompressorid, soojusvahetid, torusüsteemid, armatuur jms.) hooldust, montaaži ja remonti; teostada külmutusautomaatika-seadmete hooldust, seadistamist, montaaži ja remonti; kasutada külmutusseadmete hoolduseks ja remondiks mõeldud seadmeid, vahendeid ja tööriistu. Õppeaine sisu: Vedelike füüsikalised omadused ja olekuparameetrid. Hüdromehaanika, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhimõisted: - vedelike hüdrostaatiline rõhk ja selle arvutus - hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendus - vooluhulga mõiste Sissejuhatus ainesse _ laevades kasutatavad külmutus- ja õhu-konditsioneerimisseadmete tüübid, nende koosnevus, süsteemide skeemid. Külmutuskompressorid _ liigitus, tüübid.Külmutusseadmete soojusvahetid _ soojusvahetite liigitus, soojusvahetite tüübid. Külmutusabiseadmed _ õli-, vedeliku- ja õhueraldid; mahutid balloonid; ressiivrid; kiirkülmutid, jäägeneraatorid _ nende tüübid, ehituslikud iseärasused ja tööpõhimõtted. Laeva külmutusseadmete ekspluatatsioon - külmutusseadmete ettevalmistamine käivitamiseks, käivitamine, režiimi viimine ja režiimis hoidmine; külmutusseadme töö juhtimine manuaal- ja automaatrežiimil, külmutusseadme optimaal-sed tööparameetrid sõltuvalt seadme otstarbeks; töös esinevad tüüpilised häired, nende iseloomustus ja kõrvaldamine; ohutustehnika ja keskkonnaohutuse nõuded külmutusseadmete käitamisel; külmutus-konteinerid. Laeva õhukonditsioneerimis-seadmed _ nõuded sisekliimale. Külmutusautomaatikaseadmed _ehitus ja tööpõhimõtted, automaatikaseadmete töös esinevad vead ja nende kõrvaldamine. Külmutusseadmete hooldus, remont ja montaaž. - vooluhulga arvutuse põhivõrrandid - laminaarne ja turbulentne voolamine - rõhukaod voolamisel - Bernoulli võrrandi rakendus Dünaamilise ja staatilise rõhu pumpade karakteristikud ja indikaatordiagrammid. Surve-, võrgu-, piirtõstekõrguse-, pumpade käivitus- ja reguleerimiskarakteristikud. Pumpade rikete diagnoosimine ekspluatatsiooniliste karakteristikute ja indikaatordiagrammide põhjal. Kursusetöö pumpade ja süsteemide arvutuse kohta. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Eristav Iseseisev töö: Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine. Kirjandus: . VLM1100 LAEVA ELEKTRISEADMED II 6.00 EAP 6 4-0-2 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused laeva elektriseadmete kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " Teab laevas kasutatavate elektriseadmete ehitust, tööpõhimõtet, teoreetilisi aluseid ning ekspluatatsiooninäitajaid. " Teab ja saab aru laevamehhanismide juhtimisskeemide ülesehituse põhimõtetest. " Tunneb ja järgib praktikas elektriohutuse eeskirjade nõudeid " Teab ja kasutab õppeaine ingliskeelset sõnavara " Oskab kasutada laeva elektriseadmete dokumentatsiooni (juhendeid, elektriskeeme ja jooniseid) " Kasutab elektrilisi kontrollmõõteriistu ja teostab mõõtmisi " Oskab kasutada kõrgepingeseadmeid laevadel ja tunneb tööohutuse reegleid. " Oskab hooldada kõrgepingeseadmeid laevadel. Õppeaine sisu: Elektrimasinad. Trafod; alalisvoolumasinad; asünkroonmasinad; sünkroonmasinad; eritüübilised elektrimasinad. Juhtimis- ja kaitseaparatuur. Releed; kontaktorid; komandokontrollerid; automaadid; sulavkaitsmed; maksimaalvoolu ja minimaalpinge releed; ülekoormuskaitse; rikkevoolukaitse. Elektriajamid. Alalisvoolu-, sünkroon- ja asünkroonmasinate käivitamine, kiiruse reguleerimine, reverseerimine ja elektriline pidurdamine elektriajamite koosseisus. Elektriajamite töörežiimid; elektrimootorite soojenemine; elektrimootori võimsuse valik. Laeva elektrijaamad. Generaatorid; jaama võimsuse valik; generaatorite paralleeltöö tingimused; generaatorite kaitse; avariigeneraator. Harjadeta generaatoride iseärasused. Paralleelselt töötavate generaatorite võimsuse jagamine. Valgustustehnika. Põhimõisted; valgusallikad; valgustid; valgustustehnilised normid; valgustuse arvutus; laeva valgustusseadmed. Akud. Happeakud, leelisakud ja nende kasutamine laevadel, lisaohutusnõuded. Laeva elektrienergia jaotusseadmed. Peakilp; jaotusseade. Generaatorpaneeli tüüpiline sisu. Tüüpilised kaitseblokeeringud PJK aparatuuri kaudu. Kaldavoolu kasutamine. Laeva elektrivõrk. Kaabelliinid; juhistik; mõõtmised laeva elektrivõrgus; kaitse laeva elektrivõrgus. Laeva signalisatsiooni- ja häiresüsteemid. Elektrivoolu toime inimorganismile. Elektriohutus. Kõrgpingeseadmed. Teoreetilised teadmised kõrgpingeseadmete ehitusest. Kõrgpinge elektritarbijad, jaotus- ja kaitseaparatuur. Ohutusnõudmised kõrgepingesüsteemide kasutamisel. Kõrgepingeseadmed laevadel: generaatorid, elektrimootorid, transformaatorid, jaotuskilbid, automaatkaitsmed, kaitsereleed, käivitusseadmed. Harjutused ERS simulaatoril: kõrgepinge elektriskeemide lugemine ja arusaamine; seadmete praktiline kasutamine simulaatoril ja vigade praktiline likvideerimine simulaatoril SF6 ja vaakum lülitite kasutamine. Kõrgepingeseadmed ja nende kontrolli meetodid kõrgepinge mõõteseadmed takistus Eeldusaine(d): VLL0220, VAA0240 Hindamisviis: Eristav hindamine Iseseisev töö: Ohutusnõudmised kõrgepingesüsteemide kasutamisel Kirjandus: . VLM1170 LAEVA HUKKUMATUS 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Laevamehaanikule vajalike teadmiste ja oskuste omandamine vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/2 nõuetele: - laeva trimmi, püstuvuse ja pingete kontrollimiseks - õigusnõuete ja meetmete täitmise jälgimiseks ja kontrolliks, et tagada inimelude kaitse merel, turvalisus ja merekeskkonna kaitse - laeva, laevapere ja reisijate ohutuse ning turvalisuse, ja pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorras oleku tagamiseks - ohuolukorra ja selle ohjamise plaanide koostamiseks ja ohuolukordades tegutsemiseks Õpiväljund: Õppeaine positiivse tulemusega sooritanud üliõpilane teab ja oskab rakendada: - rahvusvahelistesse lepingutesse ja konventsioonidesse kätketud rahvusvahelist mereõigust. - 1974. aasta rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (ja selle hilisemate muudatuste) asjakohastest nõuetest tulenevaid kohustusi - kahju vähendamiseks ja laeva päästmiseks võetavaid meetmed tulekahju, plahvatuse, kokkupõrke või madalikule sõitmise järel. oskab: - tagada pääste-, tuletõrje ja muude ohutussüsteemide töökorrasolekut -korraldada tuletõrje- ja laevalt lahkumise õppusi - hinnata vigastatud laeva püstuvust ja ujuvuse tagavara Õppeaine sisu: Laevaõnnetuste analüüs ja uurimine. Vigastatud laeva püstuvus ja ujuvus. Korpuse veetiheduse tagamine, korpuse vigastused, vigastuste likvideerimine. Tuleohutuse tagamine, tulerühmade juhtimine Madalikul, madalikult päästmine. Keskkonnareostuse allikad, laeva SOPEP plaan, laevapere tegevus reostuse vältimiseks, avastamiseks ja likvideerimiseks Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLM0960 JÕUELEKTROONIKA 3.00 EAP 2 1-0-1 H Eesmärk: Anda üliõpilastele ülevaade jõupooljuhtmuunduritest, nende tööpõhimõttest ja rakendustest vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/6 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane " tunneb ja mõistab lülitite, regulaatorite ja stabilisaatorite, alaldite ja vaheldite ning sagedusmuundurite ehitust, tööpõhimõtteid ja kasutusvaldkondi " omab ülevaadet jõuelektroonika kasutusvõimalustest Õppeaine sisu: Ülevaade elektrilistest ja elektromehaanilistest energiamuundusprotsessidest. Jõupooljuhtseadised, nende elektrilised omadused ja tunnusjooned. Jõupooljuhtmuundurid: alaldid, vaheldid, pingeregulaatorid, sagedusmuundurid. Eeldusaine(d): VAA0240 Hindamisviis: Erisatv hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: . VLL1310 NAVIGATSIOONI ALUSED 3.00 EAP 2 1-0-1 E Eesmärk: Anda teadmised ja oskused navigeerimise põhialuste kohta Õpiväljund: Üliõpilane: " loeb merekaarte ja määrab laeva asukohta ja vahemaad " mõõdab laeva kiirust ja sügavust ja oskab lugeda magnetkompassi " tunneb ja nimetab meremärke ja oskab planeerida reisi " Tunneb rahvusvahelise signaalkoodi lippe " Oskab teha sõlmesid Õppeaine sisu: Andmed maakera kohta. Geograafilised koordinaadid. Merekaardid, merekaartide leppemärgid, merekaartide kasutamine. Eseme ja tulede nähtavus. Laeva asukoha määramise erinevad meetodid. Laeva kiiruse mõõtmine ja vahemaa määramine. Magnetkompass, ehitus ja kasutamine. Sügavuste mõõtmine. Meremärgid, nende kasutamine navigeerimisel. Meresõiduks vajalike abimaterjalide kasutamine. Merekaartide korrektuur. Kaarditöö. Reisiplaneerimine. Rahvusvahelise signaalkoodi lipud ja kasutamise eeskirjad. Pleisimine ja sõlmed. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Rahvusvahelise signaalkoodi lipud ja kasutamise eeskirjad Kirjandus: . VLL1190 MERENDUSALASED KONVENTSIOONID 3.00 EAP 2 2-0-0 A Eesmärk: Anda õppurile teoreetilised teadmised ja praktilised oskused peamiste merendusalastest konventsioonide kasutamiseks praktikas. Õpiväljund: " Teab ja oskab kasutada peamisi merendusalaseid konventsioone " Leiab konventsioonidest vajalikku informatsiooni " Teostab otsinguid konventsioonide erinevates peatükkides. " Oskab määrata vajalikke nõudmisi regulatsiooni muutumisel. Õppeaine sisu: Peamiste merendusalaste konventsioonide SOLAS73, STCW78, MARPOL ja LoadLine88 sisu ja regulatsioonide ala tutvustus, sisu ja praktiline kasutamine. Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav hindamine Iseseisev töö: merendusalaste konventsioonide lugemine ja analüüs Kirjandus: . VANEMMEHAANIKU JA II MEHAANIKU PRAKTIKA (ERIÕPE / PEAERIALA) VLM0620 VAHIMEHAANIKU PRAKTIKA 3.00 EAP 0 0-0-0 A Eesmärk: Anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva vahimehaaniku töökohustuste täitmiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotise A-III/1 ja ptk. 7 jaotise A-VII/2 nõuetele. Praktika üldeesmärk on kujundada MSOS erialade üliõpilastes laevaohvitseri tööks vajalikke hoiakuid, omadusi ja harjumusi ning tugevdada distsipliini osalemise teel koolisiseses rivi- ja vahiteenistuses. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja arvestab laeva pea- ja abimehhanismide, abikatelseadme ja laevasüsteemide otstarvet, paigutust laeval, tööpõhimõtet ning ehitust; " tunneb laeva elektrijaama, jaotuskilpide, elektritarbijate ja elektrisüsteemide otstarvet ning paigutust; " teab ja järgib masinameeskonna koosseisu ja nendevahelist kohustuste jaotust, vahimotoristi töökohustusi, vastutust ja õigusi ning masinavahi korraldust laeval; " teab ja järgib laeva sisekorra eeskirju, tööohutuse, elektri- ja tuleohutuse nõudeid laeval, tegutsemisjuhiseid avarii- ja eriolukordades, päästevahendite asukohta ja nende kasutamist, avariiväljapääsude paigutust, laevasiseseid side- ja teadustus-vahendeid ja nende kasutamist; " oskab ette valmistada käivitamiseks, käivitada, panna seisma, teenindada töös ja hooldada laeva pea- ja abimehhanisme ning süsteeme vahimotoristi jaoks nõutava kompetentsi piirides; " oskab reguleerida mehhanismide ja seadmete tööparameetreid; " analüüsib ja oskab leida kõrvalekaldeid mehhanismide normaasetest tööreziimidest ja rikkeid, teha kindlaks nende põhjusi ja ette võtta abinõusid nende kõrvaldamiseks; " oskab kasutada laevasiseseid side- ja teadustusvahendeid. Õppeaine sisu: Iseseisev töö vahimehaaniku praktika käigus kogutud materjalide süstematiseerimiseks ja lisamaterjali hankimiseks. Vahimehaaniku merepraktika aruande koostamine, vormistamine ja esitamine õppetoolile. Praktikaaruande kaitsmine. Osalemine majasiseses vahiteenistuses vastavalt kinnitatud graafikutele vähemalt 20 tunni ulatuses õppeaastal Eeldusaine(d): Hindamisviis: Mitteeristav Iseseisev töö: Praktikaaruande koostamine ja vormistamine Kirjandus: . VLM0610 MASINARUUMI SIMULAATORIPRAKTIKA II 3.00 EAP 2 0-2-0 H Eesmärk: Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks ja vahipidamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/2 nõuetele. Õpiväljund: Üliõpilane: " teab ja nimetab laeva diiseljõuseadme kõiki põhielemente, süsteeme, abimehhanisme ja kontroll- ning juhtimisaparatuuri, nende otstarvet, ehitust, tööpõhimõtteid ja koostööd; " tunneb jõuseadme ja selle koostisosade tehnilisi iseärasusi ja põhiparameetreid ja " diiseljõuseadmete tehnilise ekspluatatsiooni nõudeid; " teab ja järgib tegutsemisjärjekorda ja _juhiseid jõuseadmete teenindamisel normaalsetes tingimustes ja avariiolukordades. " sooritab vajalikke operatsioone seadmete käivitamiseks, seiskamiseks ja ekspluateerimiseks normaaltingimustes ja eriolukordades; " selgitab välja ja kõrvaldab rikked ja häireid jõuseadmete töös Õppeaine sisu: Tutvumine masinaruumi simulaatori ehituse ja tööjuhistega. Ro-RO laeva diiseljõuseadme elektrijaam. Diiselgeneraatorid, nende käivitus ja lülitused kilbil. Abikatel ja aurusüsteem. Katla ja diislite kütusesüsteemid. Kütuse- ja õliseparaatorid, nende käivitus. Peamasin ja tema süsteemid. Peamasina juhtimine kohalikust puldist ja masina kontrollruumist. Magesti ja tema käivitus. Võlligeneraator ja tema kasutamine. Laeva kuivendussüsteem , tuletõrjesüsteem ja ballastisüsteem. Peamasina inditseerimine ja tema tehnilise seisukorra hindamine. Rikete leidmine ja korrigeerimine. Ohutu vahiteenistuse korraldamine masinaruumis. Vahi vastuvõtmine, vahipidamine, vahi üleandmine. Masinavahi koosseisu juhtimine. Praktilised harjutused erinevate rikete leidmiseks ja nende kõrvaldamiseks. Masinavahi koosseisu juhtimine avariiolukordades. Eeldusaine(d): Hindamisviis: . Iseseisev töö: Tööjuhised Kirjandus: Masinaruumi simulaatori TRANSAS ERS 5000 juhendid. VLM1120 STCW LISAKURSUSED 3.00 EAP 2 0-0-2 A Eesmärk: Aine eesmärk on anda rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavad praktilisele kasutamisele suunatud teoreetilised teadmised mereteenistuse alustest, suhetest ning ohutuse ja turvalisuse tagamisest laevas vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. VI jaotiste A-VI/1, A-VI/2 ja A-VI/3 nõuetele. Luua võimalus omandada baasteadmised ja oskused esmaabi osutamiseks ning vajalikuks põetuseks ja hoolduseks. Õpiväljund: Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane: - tunneb laeva töökorraldust ja vahiteenistust reguleerivat seadusandluse aluseid; - on teadlik laeva turvalisuse tagamise vajalikkusest ja teab laevapere liikme kohustusi turvariskide korral; - tunneb isikliku ohutuse ja tuleohutuse tagamise üldisi nõudeid; - tunneb teenistuslikke vahekordi laevas, mõistab subordinatsiooni ja inimsuhete põhimõtteid laevaperes; - oskab hinnata kannatanu/haige terviseseisundit; - oskab osutada vajalikku meditsiinilist abi, sh elustada; - oskab kasutada meditsiinilist konsultatsiooni; - teab masinaruumi ressursse (meeskonnaliikmete võimeid ja võimalusi; seadmeid ja nende seisukorda) ning oskab neid otstarbekalt kasutada. Õppeaine sisu: Turvakohustusi täitva laevapere liikme koolitus STCW A-VI/6-2. Laeva töökorraldus ja alluvussuhted. Laeva ohutus ja turvalisus. Tuletõrjealane koolitus laiendatud programmi järgi STCW A-VI/3. Tulekolmnurga kontseptsioon ja selle rakendamine, süttimise tüübid ja allikad, tulekustutuse organiseerimine laevas, tulekustutusvahendite asukohad ja tagavara evakuatsiooniteed, tule levik laeva erinevates osades, tule ja suitsu avastamise süsteemid ja automaatsed häiresüsteemid, tulekollete klassifitseerimine ja nende kustutamiseks kasutatavad kasutuskeskkonnad, tulekustutusvahendite ja varustuse valik, hingamisaparaatide kasutamine. Masinaruumi ressursi haldamine STCW A-II/1 ja III/1 (osaliselt koos tüürimeestega) Päästevahendite ja valvepaadi vanema väljaõpe STCW A-II/1, A-III/1 ja A-VI/2 Esmaabi ja hooldamine STCW A-VI-4: Oskus hinnata inimese terviseseisundit, osutada esmaabi, ravida esmaselt kergemaid haigusjuhte, teha lihtsamaid protseduure. Seljavigastused. Külma ja kuuma kahjustused. Luude, liigeste ja pehmete kudede traumad, verejooksud. Raadiomeditsiiniline konsultatsioon. Farmakoloogia. Südameseiskumine, uppumine ja lämbumine. Psühholoogilised/ psühhiaatrilised probleemid. Eeldusaine(d): Hindamisviis: mitteeristav hindamine Iseseisev töö: . Kirjandus: .