Detailplaneering kooskõlastamiseks

Eksperthinnang „Pullapää ninale (katastritunnus 67401:001:0536 ) rajatava supluskoha mõju linnustikule” Koostaja: Tarvo Valker, Läänemaa linnuklubi Sissejuhatus Planeeritav supluskoht asub Ridala vallas Nõmme küllas Pullapää ninal. Detailplaneeriguga hõlmatav ala paikneb Väinamere hoiuala vahetus läheduses, millel on kõrge linnukaitseline väärtus mitmete kaitstavate linnuliikide pesitsuskohana ja rändepeatusalana. Planeeritav supluskoht koos tugiteenuseid pakkuvate rajatistega omab linnustiku jaoks eeskätt kolme potentsiaalset ohutegurit: 1) ehitustegevusega väheneb sobilik pesitsusbiotoobi pindala kaitsealustele linnuliikidele 2) supluskoha kasutamisega kaasneb külastuskoormuse suurenemine, mis võib kaasa tuua suurema häiringu, mõjutades seeläbi nii rändepeatujaid kui pesitsejaid. 3) rannahoone on takistuseks pikki rannikut rändavatele lindudele Käesolevas töös hinnatakse rajatava supluskoha võimalikku mõju piirkonna linnustikule ning pakutakse välja meetmed nende mõjude vähendamiseks. Haudelinnustik Väinamere hoiuala haudelinnustiku inventuur viidi Läänemaa linnuklubi poolt läbi 2008. aastal. Eelmainitud töö raames kaardistati haudelinnustik kogu Väinamere HA maismaa osa ulatuses ja andmed edastati keskkonnaeregistrisse EELIS. Kuna ümbritsevas maastikus ehk lindudele pesitsemiseks sobilike pesitsustingimuste muutused pole olnud vahepealse ajaga olnud märkimisväärsed, siis täiendavad välitööd pole antud töö raames vajalikud. Valdavalt pesitsevad kinnistul üldlevinud laululinnud. Linnudirektiivi I lisasse kuuluvatest linnuliikidest pesitseb planeeringuala hõlmaval kinnistul punaselg-õgija ja vööt-põõsalind. Mõlemad linnuliigid on meil arvatud ka III kaitsekategooriasse. Need liigid eelistavad elupaigana rannaäärseid kadastikke. Nimetatud elupaika esineb peamiselt kinnistu põhjaosas. Detailplaneeringuga on ette nähtud mitmete kadakate säilitamist planeeringuala põhjaosas. Seega punaselg-õgijale ja vööt-põõsalinnule säilitatakse elupaika piisavas ulatuses, et nimetatud liigid saaksid üksikute paaridena pesitseda piirkonnas ka tulevikus. Pullapää ninast läänes on III kaitsekategooriasse kuuluvatest linnuliikidest pesitsejana leitud veel punajalg-tildrit. Kuna rannikuala on suures ulatuses roostunud ja võsastunud, siis on sobilikku elupaika liigile piirkonnas vähe ja antud liigi jaoks on tegu vähetähtsa elupaigaga. Kokkuvõtlikult on haudelinnustiku jaoks primaarne olemasolevate kadastike maksimaalne säilitamine. Seejuures tuleks esmajoones säilitada tihedamate gruppidena kasvavaid kadastikke. Mõju rändlindudele Rändlindude jaoks hõlmab detailplaneeringuga kavandatavate tegevuste mõju nii rändepeatujaid kui piirkonnast läbirändavaid linde. Rändepeatujate kohta on andmeid kogutud 2008. aastatal AEWA Haapsalu-Noarootsi demonstratsioonala rändepeatujate inventuuri raames. Samuti on viimasel kümnendil kogunud infot piirkonnas peatuvate rändepeatujate kohta paljud harrastuslinnuvaatlejad, kes on oma vaatlusi avaldanud linnuvaatluste andmebaasis e-elurikkus. Seetõttu on alusandmestik rändlindude jaoks mõju hindamiseks piisav ja täiendavaid rändepeatujate loendusi või visuaalseid rändevaatlusi pole vajalik planeeritava tegevuse raames teostada. Rändepeatujad kasutavad peatuskohana valdavalt Väinamere HA veeala ning satuvad maismaale harva. Rändepeatujatest eelistavad ujupardid, luiged ja kahlajad peamiselt planeeritavast alast läände jäävat madalaveelist ja tuulte eest varju pakkuvat Pullapää lahte. Rändepeatujatest on Pullapää lahel kõige olulisem peatuja merivart, keda loendati 2015.aasta maikuus 4000 isendit (U.Paal kirj., e-elurikkus). Veelgi enam merivarte koguneb kevadel, aga alast põhja poole jäävasse Voosi kurgu piirkonda, kus on loendatud kevadisel rändeperioodil kuni 15 000 merivarti. Sukelpardina peatuvad merivardid rannast kaugemal, mistõttu valdavalt kaldalähedast mereala mõjutava supluskohaga ei kaasne sellele liigile tähelepanuväärset häiringut. Samuti ei ole merivardi põhirände ajal (mai I dekaad) supluskoha kasutamine eeldatavalt kuigivõrd aktiivne. Teiseks oluliseks rändepeatujaks võib tuua väikeluige, keda on Pullapää lahel kevadrändel loendatud kuni 80 isendit, mis moodustab 0,5% liigi biogeograafilisest osapopulatsioonist. Väikeluige arvukus on viimastel aastakümnetel tugevalt langenud ja liigile on koostatud kaitse tegevuskava. Väikeluige jaoks on liigi kaitse tegevuskavas ühe ohutegurina ära toodud peatuskohtade häiringu. Sealjuures peatuvad väikeluiged ranna lähedal madalas vees, kus neil on võimalik veetaimedest toituda. Kuna väikeluige põhiränne jääb märtsi viimasele ja aprilli kahele esimesele dekaadile, mil supluskohta veel aktiivselt ei kasutata, siis negatiivne mõju antud liigi jaoks puudub. Käsitlemist vajavaks mõjuks tuleb rändlindude jaoks pidada ka rannahoone rajamist. Eeskätt kujutab see ohtu lindudele, kes piirkonnast üksnes läbi rändavad. Eestis on lindude valdavaks rändesuunaks edela-kirdesuunaline ränne. Paljud liigid jälgivad siiski maastikku juhtjooni ja rändavad pikki rannikut vee ja maismaa piiril. Seetõttu on suurim negatiivne mõju just ranniku vahetusse lähedusse rajatud hoonetel. Veelindude jaoks planeeritav rannahoone ohtu ei kujuta, sest need liigid rändavad valdavalt vee kohal. Ränne, mis neil liikidel maismaa kohale jõuab (valdavalt ööränne või hanede ja luikede ränne) kulgeb oluliselt kõrgemal kui planeeritava rannahoone kõrgus (maksimaalselt 8,5 m). Kõige enam kujutab planeeritav rannahoone rändetakistust väiksemate värvuliste jaoks, kes järgivad rändel ranna lähedal kasvavate puude ja põõsaste poolt tekitatud maastikku juhtjooni. Nende liikide rändekõrgus on sageli alla 10 meetri, mistõttu on klaaspindadega kokkupõrkumise tõenäosus oluliselt suurem. Klaaspinnaga kokkupõrkumine tähendab linnu jaoks tõsiseid vigastusi, mis enamikel juhtudel lõppeb linnu surmaga. Mõnedes rände koondumiskohtades Eestis (näiteks Sõrve säärel, aga ka Tallinnas) on ornitoloogid leidnud üheainsa päeva jooksul kümneid klaaspindadega kokkupõrkumise tagajärjel hukkunud värvulisi. Seega võib ebasoodsa asukohaga hoone klaaspinnad tappa ühe rändeperioodi jooksul halvimal juhul sadu linde. Suured klaaspinnad, nagu hoonete aknad, tähendavad lindude jaoks ökoloogilist lõksu. Kuna klaaspinnad on peegelduvad, siis võivad linnud seal näha maastikuobjekte nagu puud ja põõsad. Samuti on klaasid läbipaistvad ning vastastikku asetsevate akende korral püüavad linnud otse läbi hoone lennata. Klaaspindade poolt tekitatava kokkupõrkeriski minimaliseerimiseks on võimalik välja tuua kolm alternatiivi: 1. Ornilux-tüüpi klaasi kasutamine. See on kõige soovituslikum alternatiiv rändavate lindude hukkumise põhjustamise vältimiseks. Ornilux klaaside kasutamine on populaarne Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning teaduslikult ära tõestatud, et selle klaasitüübi kasutamine vähendab kümneid kordi lindude hukkumise tõenäosust. Eestis tuleks antud tüüpi klaaside kasutamist kasutada kõigil tähtsate linnualade ja ranniku lähedal paiknevate hoonete rajamisel. Onrilux-tüüpi klaasidel on UV-peegeldus, mis võimaldab lindudel klaasi takistusena tajuda. Inimsilmale säilib seejuures akende jaoks oluline läbipaistvus. 2. Klaaside vastastikku paigutuse vältimine. Tavaklaaside puhul on lindude hukkumine kõige suurem nende hoonete puhul, kus hooned asuvad hoones vastastikku. Sellisel juhul näevad linnud läbi hoone maastikku ning ei taju takistust. Klaaside vastastikku paigutust tuleb vältida kindlasti juhul, kui Ornilux-tüüpi klaase hoone ehitusel ei kasutata. 3. Hoone asend. Väga oluliseks lindude hukkumist vähendavaks leevendusmeetmeks on ka hoone asend. Kui peamise rändesuunaga otseselt ristuvat klaaspinda on vähem, siis on ka lindude otsene hukkumine väiksem. Juhuvaatluste põhjal toimub Pullapää ninal peamiselt värvuliste sügisrände koondumine. Linnud mööduvad Haapsalust loodest ja Pullapää rannikule jõudes hakkavad linnud liikuma lääne poole, ranniku suunas. Lindude jaoks kõige ebasobilikum oleks loode-kagusuunaline või otse põhja-lõunasuunaline paigutus. Hukkumist aitab vähendada kui rannahoone rajatakse kinnistule kirde-edelasuunalise asendiga. Kokkuvõtte ja soovitused planeeringu negatiivsete mõjude vähendamiseks Antud eksperthinnangu käigus anti lühiülevaade piirkonna linnukaitselistest väärtustest ning analüüsiti planeeringuga kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid. Analüüsi käigus leiti, et mõju haudelinnustikule ja rändepeatujatele on minimaalne ja väheoluline ning antud tegevus ei ohusta siinkohal Väinamere hoiuala linnukaitselisi eesmärke. Linnudirektiivi I lisasse kuuluvatest linnuliikidest pesitsevad kinnistul üksnes vööt-põõsalind ja punaselg-õgija, kes asustavad kadastikke. Seetõttu tuleb kadastikke võimalikult suurel hulgal säilitada. Sealjuures on oluline, et säilitatakse ka mõned tihedama grupina kasvavad kadakad, mis on eelmainitud liikidele kõige olulisemad pesitsuskohad. Üksikud väga hõredalt kasvavad kadakad ei paku eeltoodud linnuliikidele pesitsemiseks piisavalt varjevõimalusi. Väheoluliseks hinnati mõju ka rändepeatujate jaoks, sest peamine rändeperiood (märts-mai algus, sept-oktoober) ei kattu supluskoha aktiivse kasutusajaga. Oluliseks hinnati mõju otseselt piirkonnast läbirändavatele lindudele rannahoone rajamisest tekitatud ökoloogilise barjääri näol, kus on ette näha klaaspindade läbi väiksemate värvuliste hukkumist. Tulenevalt hoone paiknemisest ranniku lähedal ja Väinamere HA vahetus läheduses, on seda mõju vajalik kindlasti vähendada. Seetõttu tuleks hoone klaaspindadena näha nö linnusõbralikku Ornilux-tüüpi klaasi. Nimetatud leevendusmeetmega oleks võimalik negatiivne mõju väheoluliseks muuta just piirkonnast läbirändavate lindude jaoks. Keskkonnamõju st rateegilise hindamise (KSH) vajaduse eelhinnang Pullapää ninal asuva Liivakünka kinnistu detailplaneeringule (DP) KSH vajaduse eelhindamise eesmärk KSH vajaduse eelhindamise eesmärk on strateegilises planeerimisdokumendis (DP) kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskko nnamõju olulisuse analüüs, mille tulemuste põhjal teeb kohalik omavalitsus KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse. DP-s kavandatav a tegevus e asukoht ja eesmärk DP ala asub Lääne maakonnas Ridala vallas Nõmme külas Pullapää ninal asuva l üldkasutatava maa sihtotstarbega Liivakünka kinnistul ( kinnistu nr 2858332 , katastritunnus 67401:001:0536, pindala 3,36 ha koos supel rannale reserveeritava veealaga on pindala u 13 ha ) Joonis 1. DP asukoh t ( kat astri tunnus 67401:001:0536) DP alusel k avandatava tegevuse eesmärgiks on Pullapää avaliku supel ranna rajamine koos seda teenindavate objektide ehitamisega. 3. DP ala ja sellel kavandatava tegevusega seotud õ igusaktid KSH eelhi nnangu koostamise vajadus lähtub Keskkonnamõju hindamise ja k eskkonnajuhtimissüsteemi seadus est ( RT I 2005, 15, 87) ja määrusest Tegevusvaldkondade , mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu ( RT I 2005, 46, 383) . Vastavalt seadusele Keskkonnamõju… (§ 33 lõige 2 punkt 4 ) tuleb KSH algatamise va jalikkuse väljaselgit amiseks läbi viia KSH eelhindamine . KSH eelhindamine on kohustuslik , sest DP alale planeeritakse rajada puhke-, spordi või virgestusala (§ 6 lõige 2 punkt 19) . Määruse Tegevusvaldkondade ….. (§ 15 punkt 8 ) kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikust kaaluda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kavandatav tegevusega rajatavad objektid ei kuulu Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 .a. määruses nr 198 Olulise ruum ilise mõjuga objektide nimekiri nimetatud objektide hulka. Looduskaitseseadus § 42 annab supelranna definitsiooni ning esitab kohaliku omavalitsuse rolli supelranna haldamisel Su pelrand on selleks ÜP-ga määratud ala veekogu ääres, mille põhiülesanne on inimestele puhkuse võimaldamine Supelrannas viibimine on tasuta Supelranna kasutamine ja hooldamise korra kehtestab kohalik omavalitsus Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrab kohalik omavalitsus DP koostamise kohustuse korral DP-ga või projekteerimistingimustega Õigusakt, mis haakub otseselt kavandatava tegevuse eesmärgiga on Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 .a. määrus nr 74 Nõuded suplusveele ja supelranna le. 4. P lane eringud ja arengukavad , mis on seotud DP ala ja seal kavandatava tegevusega Lääne maakonna arengustrateegia 2011-2025 .a. Tabelis 8.4.4 . Arengupiirkondade kirjeldus … on toodud, et DP ala jääb piirkonda, mille potentsiaalse te ks arengusuunda de ks on kvaliteetse elukeskkonna arendamine , tervise- ja mereturism. Lääne Maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutu st suunavad keskkonnatingimused DP ala jääb teemaplaneeringu alusel riikliku tähtsusega põllumajandus- ja loodusmaastikule . Nimetus: Paralepa-Pullapää-Topu Ala klass: I Pindala: 3500 ha Mis teeb piirkonna väärtuslikuks ? Paralepa parkmets ja supelrand Pullapää klindimägi (paeastang) Maalilised vaated Eeslahele ja Haapsalu linnal Liigirikka taimestikuga loopealsed (orhideed) Kiltsi ja Ungru mõisa varemed Legendid seoses Ungru mõisaga Aleksander III mälestussammas Esimeste baptistide ristimiskoht ja mälestusmärk Paralepa tuletornid Rohuküla sadama I maailmasõja aegsete militaarrajatiste varemed Kiltsi lennuväli Eigla paekarjäär Soovitused arendustegevuseks rannaaladel Rannaalade planeerimisel tuleb silmas pidada võimalikku üleujutusohtu Rannaalad, kus maapinna absoluutkõrgus on alla 1,5 m ei sobi ehitusaladeks ning seal ei vähendata ehituskeeluvööndit Ridala valla üldplaneering (2010) Kavandatav DP ala paikneb piirkonnas, mis on Ridala valla ÜP-ga reserveeritud av alikuks supelranna piirkonnaks. ÜP kaardil on see piirkond tähistatud leppemärgiga P4. DP ala jääb ka riikliku tähtsusega väärtuslike loodus- ja ajaloolis-kultuuriliste elementidega maastik ule - Paralepa-Pullapää-Topu. Paralepa - Pullapää - Topu maastikule on üldplaneeringuga seatud järgmised nõuded: -Koostada ala sihipäraseks hooldamiseks maastikuhoolduskava; - Tagada juurdepääs huviväärsustele ja kallasrajale ; -Säilitada ilmekad teelõigud ja hoida vaated avatuna; - Peatuskohtade väljaehitamine (pingid, prügikastid, varjualused, vaatetornid, infotahvlid jms); -Huviväärsuste tähistamine, maastiku seletavate kaartide paigutamine peatuskohtadesse; -Piirata mootorsõidukitega liikumist maastikul; - Roostunud ranna a l a de kinnikasvamise piiramine roolõikusega; -Lageraie ma atulundusmaa ja eluasemekohtade maa sihtotstarbega maal on lubatud vaid äärmisel vajadusel; - Raietöid DP-del teostatak se DP alusel Kuna planeeritakse ehitustegevust haja asustatud alal , siis peab DP koostamisel järgima peatükis 3.3 Ehituslikud piirangud hajaasusta tud alal esitatud nõudeid . Täpse malt on need esitatud käesoleva KSH eelhinnangu aruande punktis 6.3. Ridala valla ÜP-s on ranna ehituskeeluvöönd määratletud ainult väljaspool kaitstavaid alasid (kaitseala, hoiuala). Kaitstavatel aladel reguleerib tegevusi kaitstava ala valitseja . Ehituskeeluvööndi määramisel on arvestatud üleujutatava alaga (so 1,0 m pidev samakõrgusjoon), ranna ja kalda looduskaitseliste piirangutega, maa pinna kõrgusega ja olemasolevate teetammidega. Ehitamise soovi korral rannaalale, peab maapinna kõrgus olema vähemalt 1,5 m . Ridala valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (2010) KSH a ruandes on tabel 6. Hinnang planeeri ngulahenduste mõjule Natura 2000 hoiuala de le . Väinamere hoiuala osas on toodud ühe võimaliku tegevusena supluskohtade kasutamine. Eelnimetatud tegevuse eeldatav mõju on kas vahetu või väheoluline. Ridala valla arengukava 2013-2022 ja selle tegevuskava 2015-2018 Arengukava punk tis 1.7 on välja toodud rekreatsiooniga seotud kitsaskoht , et Ridala valla territooriumil puudub avalik supluskoht. Selle st tingituna on püstitatud eesmärk- avaliku supluskoha väljaarenda mine Nõmme külas Pullapää ninal. A rengukava tegevuskava 2015-2018 .a . punktis 4.1.5. on toodud, et Pullapää nina l Liivakünka kinnistule DP koostamine avaliku ranna ja puhkeala rajamiseks on Ridala v allavalitsuse ajakavas alates 2015 .aastast . Puhkeala väljaarendamine on planeeritud perioodi le 2015-2018. a. 5. Keskkonnatingimus ed DP alal 5.1. Reljeef, veekogud , loodusvarad , ehitised, rajatised ning ajaloo, kultuuri ja arhe o loogilised objektid Joonis 2. DP ala ja naaberkinnistute kõrgusmärgid DP ala maapinna absoluutkõrgusmärgid on 0…2,5 m Tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga Veehaarded (puur- või salvkaev ) puuduvad Pinnaveekogud ja maaparandussüsteemid puuduvad Loodus varad puuduvad Ehitised puuduvad Rajatistest asuvad DP ala lõuna osas 10 k v õh u liin, Pullapää alajaam ja madalpinge õhuliinid Foto 1. 10 k v õhuliin, Pullapää alajaam ja madalpinge õhuliinid juulis 2015 .a. A jaloo, kultuuri ja arheoloogi lise objektina pai kneb DP alal Aleksander III mälestus sammas , mis avati 30.09.1895 .a. ( Muinsuskaitseameti mälestise nr 27164, arvel alates 29.07.2003.a . ). Mälestussamba restaureerimiseks on valminud projekt ja selle alusel on alustatud restaureerimis töid. Tööde lõpp on seotud rahaliste võimalustega. Foto 2. Aleksander III mälestussammas 1899 .a. Foto 3 . Aleksander III mälestus s ammas juulis 2015 .a. Tabel 1. DP ala (maismaa osa) iseloomustus maa jagunemise alusel Maa jagunemine Pindala (m 2 ) % kogu pindalast Looduslik rohumaa 9000 26,8 Metsamaa 6500 19,3 Muu maa 18 100 53,9 Kokku 33 600 100 Suv el kasut avad paljud inimese d DP ala suplus- ja puhkekohana . Pullapää nina tippu o n Ridala Vallavalitsuse poolt paigaldatud üks riietuskabiin ja selle lähedusse prügikast. Foto 4 . Riietuskabiin juulis 2015 Pullapää nina tipus DP ala põhja osa oli juulis 2015 .a. osaliselt niidetud ja võsast puhastatud. . Pullapää nina tipus oli isetegevuslikult rajatud lõkkeplats, mis oli ääristatud kividega ning selle ümbrusse oli kogutud lõkkematerjal i . Foto 5 . Isetegevuslik l õkkeplats juulis 2015 Pullapää nina tipus Tabel 2. DP alaga piirnevad naaberkinnistud Ilmakaar Nimetus Tunnus Sihtotstarve Pindala (m 2 ) Ida Sarapuu 67401:001: 1010 maatulundusmaa 20 000 Ida Pullapää tee 67401:001:0473 t ranspordimaa 9000 Ida Notkola 67401:001:1 002 elamumaa 8387 Lõuna Pullapää-Nina 67401:001:0271 tootmismaa 8173 Lõuna Püüniste 67401:001:0015 tootmismaa 3681 Edela Nõmme-Hansu 67401:001:0550 maatulundusmaa 91 000 Ida Vestsilla 67401:001:0208 üldkasutatav 5771 Läänest, põhjast ja kirdest piirneb DP ala Haapsalu lahega. Tootmismaal paiknevad Helland Balticu tootmishooned. Ettev õtte tootmissuunaks on kvaliteetmööbli tootmine avalikule sektorile . Transpordimaal asub üldkasutatav asfaltkattega sõidutee . Tabel 3. DP alaga piirnevate naaberkinnistute iseloomustus maakasutuse alusel Nimetus Ehitiste alune maa (m 2 ) Metsamaa (ha) Looduslik rohumaa (ha) Õuemaa (ha ) Muu maa (ha) Sh veealune maa (ha) Sarapuu 512 0,90 - 0,40 0,70 - Pullapää tee - - - - 0,9 - Notkola 314 - 0,1052 0,2176 0,5159 0,0601 Pullapää-n ina 2051 - - 0 ,8173 - - Püüniste 1404 - - 0,3681 - - Nõmme-Hansu - 5,40 2 - 1,70 0,20 Vestsilla - 0,2327 - - 0,3444 - 5 .2. . Puurkaevud naaberkinnistutel Tabel 4. K eskkonnaregistris olevad naaberkinnistute puurkaevu d Registrikood PKR0009193 PKR0052992 Katastritunnus 67401:001:0269 67401:001:0208 Puurkaevu katastri nr 9193 52992 Puurimise aasta 1986 2014 Sügavus 208 58 Vee kihi nimetus O-E S-O Maapinna kõrgus 1 2,5 5.3 . Väinamere hoiuala ja k aitstavad loodusobjektid DP ala asub suuremas osas (ca 9,64 ha ehk 74 %) Väinamere hoiuala mereosas. Väinamere hoiuala moodustati Vabariigi Valitsuse 28.02.2006 määrusega nr 59 (RT I 2006, 13, 92). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 32 lõikele 1 hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. Eelnimetatud hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide- veealuste liivamaardlate (1110), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150), laiade madalate lahtede (1160) , karide (1170), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestikuga kivirandade (1220), soolakuliste muda- ja liivarandade (1310), väikesaarte ning laidude (1620), ran naniitude (1630), püsitaimestikuga liivarandade (1640), kuivade nõmmede (4030), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270) , lodude (6280), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Väinamere hoiuala maismaa osa on suures osas inventeeritud , kui esmatähtis elupaigatüüp poollooduslik kooslus rannaniidud (1630) . Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Tabel 5 . Väinamere hoi u ala jagunemine nelja maakonna vahel Maakond Kogu pindala (ha) sellest v eeosa (ha) Veeosa ( % ) Lääne 67 166,8 63 532,4 94,59 Saare 42 395,5 41 329,3 97,49 Hiiu 60 595,5 57 276,7 94,52 Pärnu 3669,9 3359,3 91,54 Kokku 173 827,7 165 497,7 Kõikide hoiualade valitseja on Keskkonnaamet. Väinamere hoiuala Lääne maakonna s paikneva osa valitseja on Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon. Väinamere hoiuala l on kaitse korralduskava kinnitatud vaid osaliselt. Kinnitatud on Väinamere hoiuala mere osa kaitsekorralduskava aastateks 2009-2018. Mere osa pindala moodustab kogu hoiu ala pindalast 95,2 1 %. Maismaa osa puudutav ad kaitsekorralduskavad on ettevalmistavas faasis . Kogu maismaa osa puudutavad kaitsekorralduskavad pe aksid plaani de kohaselt saama kinnitatud hiljemalt 2019 .aastaks. Marju Erit`i (Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioon, looduskaitse juhtivspet sialist) poolt saadetud info rmatsiooni ( e-kiri , 05.05.2015) põhjal ei paikne kinnistul katastritunnusega 67401:001:0536 I ja II kategooria liikide kasvukohti. Joonis 3 . Väinamere hoiuala (tähistatud punase kald viirutusega) 6. Kavatsetava tegevusega kaasnev mõju ja selle v õrdlu s planeeringutes esitatud piirangutega 6.1. Kavatsetava tegevuse iseloom ustus DP alusel k avandatava teg evus on Pullapää ninal asuva Liivakünka kinnistule avaliku supel ranna rajamine koos seda teenindavate objektide e hitamisega. 6.2. K avatsetava tegevusega kaasnev mõju ja selle võimalikud leevendusmeetmed . Võimalik ud vee keskkonnale ning pinnasele mõju avaldav ad tegevus ed Ehitustegevus DP alal (sh puurkaevu puurimine) Reovee käitlemine Võimal ik mõju võimendav tegur DP ala asub kaitsmata põhjaveega piirkonnas Võimalikud l eevendusmeetmed Kaaluda võimalust, et puurkaevu puurimise asemel sõlmida naaberkinnistu omanikuga kirjalik kokkulepe ja tagada veevarustus DP alal puurkaevu PKR0009193 abil Ehitustegevuse ajal tuleb pidevalt jälgida, et ehitusmasinatest ei esineks kütuse ja määrdeainete lekkeid. Ehitusplatsil peab olema piisav absorbendi varu, et reageerida operatiivselt õli leketele Reovesi on tuleb koguda piisava mahutavu sega lekkekindlatesse mahutitesse Kogumis mahutid tuleb paigutada arvestusega , et nee d jääksid väljaspool võimalikku üleujutusala Mootors õidukite liikumine ja parkimine toimub selleks ettenähtud teedel ja parkimisaladel Avaliku supelranna hooaeg on lühike.( 01.06-31.08 ) Võimalik ud välisõhule mõju avaldav ad tegevus ed Mootorsõidukite liiklus ehitustegevuse ajal Mootorsõidukite liiklus suplushooajal Võimalikud leevend usmeetmed Ehituseajal tuleb kasutada olemasolevaid teid ja vältida pinnase kahjustamist Puhkajad jätavad oma mootorsõiduki d parklasse ja liiguvad jalgsi supelranda Avaliku supelranna hooaeg on lühike ( 01.06-31.08 ) Võimalik ud jäätmeid tekitavad tegevused Ehitustegevus DP alal Puhkajate viibimine suplusrannas Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb juhinduda Ridala vall avolikogu 12.05.2011 .a. määrusest nr 51 Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskiri koos lisatingimustega Ridala valla kohta kehtestamine. Võimalik müra tekitav tegevus Ehitustegevus DP alal Võimalikud leevend usmeetmed DP alal säiliv kõrghaljastus töötab müratõkkena Ehitustegevuse korrald amisel tuleb juhinduda Ridala V allavolikogu 27.05.2014 .a. määrusest nr 17 Ridala valla heakorraeeskiri. Kui analüüsida kavandatava tegevusega kaasnevaid teisi võimalikke mõjusid, siis on vähetõenäoline järgmiste mõjude ilmnemine: vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Võttes arvesse DP ala paiknemist Eesti Vabariigi territooriumil, siis kavandatava tegevuse piiriülene keskkonnamõju puudub. 6.3 . Kava tsetava tegevuse võrdlus Ridala valla üldplaneeringus esitatud piirangutega Olulisemad piirangud ehitiste rajamisele hajaasutuse aladele , arvestades R idala valla ÜP punktile 3.3 . 1) Uute elamute ehitamisel eelistada nende ehitamist ajaloolistele talukohtadele Projekteerimisel võetakse aluseks kohalik ehitustraditsioon ja hoone sobitatakse olemasolevasse maastikku. 2) Elamute korruselisus peab olema sama, mis on juba piirkonnas väljakujunenud Planeeritav ranna hoone on planeeritud 1-korruseline arvestades piirkonnas väljakujunenud ehitus traditsiooni 3) Majade vär vitoonid ja materjalid peavad haakuma lähiümbruse kontekstiga Pr ojekteerimisel arvestatakse neid nõudeid värvide ja materjalide valikul 4) Ehitiste juurde rajatavad teed ja elektriliinid ei tohi vähendada maastiku esteetilist väärtust Pullapää nina tippu suunduva teenindus tee trassi ei muudeta, vaid parandatakse ainult teekatendit. Olemasolevad õ huli inid asendatakse DP alal maakaabli te ga ja alajaam saab uue asukoha, millega kaasneb maastiku este etilise väärtuse oluline suurenemine . 5) 1 ha on minimaalne katastriüksuse pindala, millele antakse ehitusõigus DP ala pindala on 3,36 ha (koos merealaga u 13 ha) 6) Kaitstavatel aladel reguleerib ehitustingimusi kaitseala kaitse-eeskiri Väinamere hoiualal on kinnitatud kaitsekorralduskava ainult mereosa kohta. Maismaa osa kohta on kaitsekorralduskava alles ettevalmistamisel. Tegevuste kavandamisel hoiualal peab kinnisasja valdaja täitma Looduskaitseseaduse § 33 nõudeid. 7) Kinnistul olevate hoonete maksimaalne ehitusalune pind võib olla kuni 500 m 2 Planeeritava rannahoone maksimaalne ehitusalune pind on 250 m 2 8) Uute hoonete ehitamine ei lu batud kinnistupiirile lähemale kui 5 m Arvestatakse nimetatud piirangiga 9) Maaüksuse jagamisel peab maaüksuse minimaalne laius olema 50 m Maaüksuse jagamist ei toimu Olulisemad piirangud ehitist e rajamisele väärtuslikele maastikele, arvestades Ridala valla ÜP punkti 3. 5 1) Väärtusliku maastiku alal asuvad poollooduslikud kooslused nagu luhad, rannaniidud, loopealsed või puisniidud säilitatakse ja ei muudeta nende kasutamise sihtotstarvet Maa sihtotsta rvet ei muudeta ja see jääb ka tulevikus üldkasutatavaks maaks . DP a la on planeeritud heakorrastada ja see jääb avalikku kasutusse. 2) Väärtuslikule maastikule ei ehitata olulise ruumilise mõjuga objekte ega püstitata kõrgehitisi või rajatisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jm ilma äärmise vajaduseta DP seletuskirjas on plaan püstitada kuni 12 m kõrgune ümarpalkidest vaateplatvorm DP ala keskossa , mida kasutaks rannavalve suplushooajal veeohutuse tagamiseks . Lisaks saavad eelnimetatud rajatist kasu tada ornitoloogid, kes vaatlevad linde kevad-sügisesel rändeperioodil. Seega on tegemist multifunktsionaalse rajatisega. Kõrguse planeerimisel peab arvestama olemasoleva puistu kõrgusega, et vältida võimalikku ruumilist häiringut . 3) Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uusehitise rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke haja asustustes eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele) Arvestatakse kohalikku ehitustraditsiooni ja ehitise sobivust maastikku 6.4 . Kava tsetava tegevuse võrdlus teemaplaneeringus Asustust ja maakasutu st suunavad keskkonnatingimused esitatud piirangutega Olulisemad piirangud arvestades punkt i 3.13 1) Uued ehitusalad tule b määratleda DP-ga Määratletakse koostatava Liivakünka DP-ga 2) Rannaalad absoluutkõrgusega alla 1,5 m ei sobi ehitusaladeks, sest tegemist on potentsiaalse üleujutusalaga DP ala kõrgusmärgid on 0…2,5 m. Ehitusalaks on valitud piirkond , kus kõrgusmärgid on 2 … 2,5 m Keldreid ja teisi maa-aluseid ehitisi ei ehitata Reoveemahuti paigaldamise koha valikul arvestatakse, et üleujutuse korral oleks välditud vee sissetung mahutisse 7. Kavatsetava tegevusega kaasnevad võimalikud avariiohtlikud olukorrad Võimalik avariiohtlik olukord 1. Reovesi , mis jõuab kogumismahuti lekke või muul põhjusel pinnasesse või põhjavette 8. Kavatsetava tegevuse võimalik m õju Väinamere hoiualale Kavandata v tegevus ei mõjuta Väinamere hoiuala, kui järgitakse õigusakte ning tehakse tihedat koostööd hoiuala valitsejaga. Kavandatava tegevuse mõjust Väinamere linnuala on koostatu d eksperthinnang . Tunnustatud ornitoloog ja looduskaitsja Tarvo Valker on koostanud eksperthinnangu Pullapää ninale (katastritunnus 67401:001:0536) rajatava supluskoha mõju linnustikule, mis on käesoleva KSH aruande lahutamatu osa. Eeln imetatud eksperthinnang valmis 11.03.2016.a. 9. Õigusaktidest tulenevad k itsendused ja ne ndega arvestamine Tabel 6. Õigusaktidest tulenevad kitsendused ja nendega arvestamine Kitsendus Ulatus (m) Erandid Arvestatud DP koostamisel Kinnismälestise kaitsevöönd 1 50 Jah Ranna piiranguvöönd 200 Jah Ehituskeeluvöönd 2 100 Ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikele rajatistele; piirdeaedadele. DP-ga või ÜP-ga kavandatud veeliiklusrajatistele; tehnovõrkudele ja rajatistele; avalikult kasutatavale teele Jah Veekaitsevöönd 20 Supelrannal puudub veekaitsevöönd Jah Kallasrada 10 Jah 1 Kaitsevööndi ülesanneteks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1. ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd 2. kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine 2 Ehituskeeluvööndisse planeeritud rannahoonele ja kämpinguma jakestele tuleb Loodukaitseseaduse § 40 kohaselt taotleda Ridala Vallavalitsusel Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist 10 . Kavatsetava tegevusega kaasneva võimaliku mõju ilmnemise tõenäosus, suurus, ruumiline ulatus, kestus, sage dus pöörduvus ja kumulatiivsus Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( RT I 2005, 15, 87 ) § 5 järgi on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Antud juhul tegevuskoha keskkonnataluvust ei ületata ega põhjustata keskkonnas ka pöördumatuid muutusi. Keskkonna ehk ökoloogiline taluvusvõime on sisuliselt maksimaalne keskkonna kasutamise määr, mille ületamine põhjustab loodusväärtuste vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise. Planeeringu elluviimisega olemasoleva looduse taluvusvõime piiri ei saavutata, sest suures osas säiliva ja ka seni rekreatiivselt koormatava ala looduskeskkonna võime end loomulikult taastada praktiliselt ei muutu. Rekreatiivsete võimaluste tagamise teadlik suunamine ja korraldamine toob kaasa pigem väheneva mõju ning oluliste alade ja tingimuste säilimise, kuna keskkonnamõju väljaspool kaitsealasid ei sõltu nii võrd külastajate arvust, kui eelkõige külastusviisist ja külastajate käitumisest. Kavandatava tegevusega kumulatiivsust ei kaasne, sest DP ala lähipiirk onnas ei ole planeeritud olulise mõjuga tegevusi. 11 . KSH vajaduse eelhinnangu kokkuvõte 1. Teiste strateegiliste planeerimis dokumentidega esinev vastuolu või vastuolu puudumine Teiste DP-ga seotud strateegiliste planeerimisdokumentidega vastuolu puudu b 2. Õigusaktidega vastuolu esinemine või vastuolu puudumine Ehituskeeluvööndisse planeeritud rannahoonele ja kämpingumajakestele tuleb Loodukaitseseaduse § 40 kohaselt taotleda Ridala Vallavalitsusel Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist. Muus osas puudub kavandatava l tegevusel vastuolu õigusaktidega. 3. Kavandatava tegevuse ga avalduva keskkonnamõju olulisus või põhjendus, miks mõju ei ole oluline Kavandatav tegevus ei avalda olulist keskkonnamõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara . Tuginedes DP seletuskirjale ja joonistele, DP menetluses läbiviidud uuringutele ning käesolevale KSH eelhi nnangule, ei ole KSH algatamine kohaliku omavalitsuse poolt vajalik. Ando Laanesoo KSH eelhinnangu autor 18.03.2016.a. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Reg nr 90012432 Kooli 5, 90502 Haapsalu EMU000144, VS 820/2015 Muinsuskaitse eritingimused Pullapää nina (Liivakünka kinnistu) detailplaneeringu koostamiseks Lääne maakond, Ridala vald, Nõmme küla, Liivakünka Seotud kultuurimälestis: Aleksander III mälestussammas (reg nr 27164) Koostaja: Kaire Tooming Haapsalu 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 2. Mälestise ülevaade ................................................................................................................. 3 3. Planeeritava maa-ala analüüs ja vaated mälestisele ............................................................... 9 4. Muinsuskaitse eritingimused ................................................................................................ 13 4.1 Hinnang detailplaneeringuga kavandatavale .................................................................. 13 4.2 Eritingimused.................................................................................................................. 13 Lisa 1. Mälestise maa-ala plaan ............................................................................................... 15 2 1. Sissejuhatus Planeeringu nimetus: Pullapää nina (Liivakünka kinnistu) detailplaneering Aadress: Nõmme küla, Ridala vald, Läänemaa Katastriüksuse tunnus: 67401:001:0536, sihtotstarve üldkasutatav maa Algataja: Ridala Vallavalitsus Algatamise haldusakt: Ridala Vallavalitsuse 30.09.2014 otsus nr 66 Planeeringuala suurus: 3,36 ha Eesmärgid ja sisu: Pullapää supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine ning kinnistule ehitusõiguse määramine randa teenindavate objektide ehitamiseks. Planeeringualal asub ajaloomälestis Aleksander III mälestussammas, reg nr 27164 ("Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 29. juuli 2003. a käskkiri nr 128), mille kaitsevööndiks on 50 m maa-ala. 2. Mälestise ülevaade Aleksander III mälestussammas asub Pullapää neeme tipus. 1870. aastatel külastas Haapsalu suvitajate seas populaarse väljasõidukohana tuntud Pullapää neeme ja sealset piirivalvekordonit ka tulevane keiser Aleksander III. Mälestussammas püstitati toonase troonipärija piknikuplatsile piirivalve juhtkonna eestvedamisel ning avati pärast keisri surma 25. jaanuaril 1896. aastal Pullapää piirivalvekordoni põhjaküljel.1 Mälestussamba avamine pidi toimuma küll juba varem, 30. septembril 1895. a, kuid see lükati edasi. Üheks edasilükkamise põhjuseks oli see, et monument sai transportimisel Vasalemmast Pullapääle vigastada ning vajas remonti.2 Sammas purustati 1917. aasta revolutsiooni keerises.3 Joonis 1: Aleksander III mälestusmärk Pullapää piirivalvekordoni juures enne 1917. aasta revolutsiooni aegseid purustusi. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, HM 9099:1. 1 Veenpere, A., Jaago, K. Haapsalu vanadel fotodel. Fotosid Läänemaa Muuseumi kogust. Tänapäev 2008, 150. 2 Hapsalsches Wochenblatt, nr 23, 11.10.1895, 3 Vare, T. Haapsalu kadunud-ununenud mälestussambad. - Lääne Elu 17.02.1996 nr 20. 3 Mälestussammas on historitsistlikus vene-bütsantsi stiilis ning valmistatud Vasalemma paest (nn Vasalemma marmor). Samba lihtsat neljakandilist tüvest liigendavad karniisid jaotavad samba kolme osasse. Samba esiküljel on kesksel positsioonil neljakandiline süvend, milles fotodelt paistab ikoon. 1996. a. Lääne Elus ilmunud Talis Vare artikli kohaselt asus selles süvendis algselt metallreljeef, millel oli kujutatud troonipärijat lõkke ääres.4 Ikooni ees oli latern, millest on säilinud kinnitusauk reljeefi süvendi all. Samba tüvese allosas markeerivad neli kinnituse auku seletava metalltahvli asukohta. Mälestussammast kroonivad kolm tambuuridel sibulkuplit, mille tipus asusid algselt õigeusu ristid. Joonis 2. Aleksander III mälestussammas enne 1917. a. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, HM 3585:5. Mälestussammas asub madalal kõrgendikul ning algselt viis selleni trepp. Kõrgendikku piiras metallaed, mis tänaseks on täielikult hävinenud. Metallaia nurkades, väraval ning kolme külje keskteljel asusid algselt keisrit sümboliseerivad kahepäised kotkad. 4 Muinsuskaitse eritingimuste koostajal ei õnnestunud metallreljeefi ja selle kirjelduse kohta täiendavat informatsiooni leida. 4 Joonis 3. Aleksander III mälestussammas 19.-20. sajandi vahetusel või 20. sajandi alguskümnenditel. Eesti Ajaloomuuseum, AMN 5643:54. Joonis 4. Aleksander III mälestussammas 19.-20. sajandi vahetusel või 20. sajandi alguskümnenditel. Esiplaanil väraval asunud kahepäine keisrit sümboliseeriv kotkas. Eesti Ajaloomuuseum, AMN 5643:52. 5 Joonis 5. Aleksander III mälestussamba tagakülg 19.-20. sajandi vahetusel või 20. sajandi alguskümnenditel. Paremal piirivalvekordoni kompleksi kuuluva hoone katus. Eesti Ajaloomuuseum, AMN 5643:53. Joonis 6. Aleksander III purustatud mälestussammas aastal 1934. Eesti Filmiarhiiv, EFA 554.0-183161. 6  Joonis 7. Aleksander III purustatud mälestussammas aastal 1965. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, HMF 114:25. Mälestussammas on olnud purustamisest alates enamasti hooldamata. Selle külgedele ja taha on teadmata ajal istutatud sirelihekk. 1965. aastast pärineval fotol on sirelihekk juba olemas. Hetkel on samba vahetu ümbrus hooldatud ja lähikonda on paigutatud infotahvel. Joonis 8. Aleksander III mälestussammas. Juuli 2016. 7  Joonis 9. Mälestussamba lähiümbrus koos infotahvliga. Juuli 2016. 2006. aastal kooskõlastatud projektdokumentatsiooni alusel on plommitud samba karniise ja korrastatud nurki. 2015. aastal paigaldati sambale taas kuplid ja kuplitambuurid. Mälestise hetkeseisund on rahuldav. Joonis 10. Mälestussamba esikülg. Juuli 2016. Joonis 11. Mälestussamba tagakülg. Juuli 2016. 8  Joonis 12. Mälestussamba purustatud külg. Kuuli- Joonis 13. Mälestussamba esikülje süvend. Selle all augud on jälgitavad juba 1934. a fotol. Juuli 2016. laterna kinnitusauk ning neli seletava tekstitahvli kinnituse auku. Juuli 2016. 3. Planeeritava maa-ala analüüs ja vaated mälestisele Mälestussamba rajamisel oli ümbruskonna ainsaks hoonestuseks piirivalvekordon. Maastik oli avatud. Ajaloolistel fotodel paistab mälestusmärgi tagant meri. Joonis 14. Pullapää kordon ja selle kõrval asuv mälestussammas 1900. a pärineval kaardil. Väljavõte kaardist Топографическая 1-верстная карта России. Эстлянд. губ. Гапсальск. уезд. Лист 8-22/ Vene topograafide aastatel 1893- 1913 mõõdistatud 1-verstane kaart. Eesti Ajalooarhiiv, EAA.854.4.27a leht 130. 9  Joonis 15. Avatud maastik Aleksander III mälestusmärgi ümber enne purustusi. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, HMF 191:6. Tänaseks on mälestussammast ümbritsev maastik tugevalt muutunud. Mälestussamba lähimasse ümbruskonda on ehitatud eramajad (põhja- ja idasuunal) ja tööstuskompleks (lõunasuunal). Maastik on võsastunud, neem tervikuna metsa kasvanud. Mälestusmärgi ees kulgeb asfalteeritud tee. Ajaloolistelt fotodelt ja postkaartidelt tuntud vaadet tänasel päeval enam ei eksisteeri. Mälestussamba ümber istutatud sirelihekk ja tee äärde kasvanud puud varjavad samba pea täielikult. Mälestussamba taha jääv maastik on võsastunud ja mererand roostunud. Idasuunale jäävad elumajad on ehitatud otse samba eest kulgeva tee äärde. Joonis 16. Mälestussammas ja sellest idasuunal asuv eramaja. Juuli 2016. 10  Joonis 17. Mälestussambast lõunasuunal asub korrastamata parkimisala ning selle taga tööstushooned. Juuli 2016. Joonis 18. Mälestussamba ümbrus on võsastunud ja metsa kasvanud. Juuli 2016. Planeeritav rannaala arendus korrastab mälestussamba vahetu ümbruse, eemaldades võsa ja korrastades parkimistingimused. Mälestussamba kaitsevööndisse planeeritakse hoonestusala rannahoonele ja selle abihoonetele. Planeeritav hoonestuse maksimaalseks kõrgus on 8,5 m. Planeeritav hoonestusala asub mälestussambast läänesuunal. Et vältida samba esikülje vaates domineerimist on hoonestusala jaotatud kaheks ning paigutatud kahele poole samba esikülje vaatekoridori. Muutunud maastiku ja asustusskeemi tõttu ei ole vaade mälestussamba esiküljele enam domineerivaks vaateks. Hetkel on vaadetest olulisim lõunasuunalt, Pullapää teelt, samba küljele. Paraku varjab seda hekk ja samba lõunaküljele kasvanud puud. Planeeritava arendusega muutuks oluliseks ka vaade läänest samba tagaküljele. 11 Joonis 19. Vaade mälestussambale Pullapää teelt. Sammast varjavad tee ja parkimisala ääres kasvavad puud, sirelihekk ning ka infotahvel. Juuli 2016. Joonis 20. Vaade mälestussambale planeeritava hoonestuse alalt. Juuli 2016. 12  Joonis 21. Vaade mälestussambale selle eest kulgevalt teelt. Juuli 2016. 4. Muinsuskaitse eritingimused 4.1 Hinnang detailplaneeringuga kavandatavale Planeeritava arenduse eesmärk on korrastada Pullapää neeme rannaala ning muuta see puhkealaks. Tänase võsastunud ja metsistunud ala korrastumisel paraneb ka Aleksander III mälestussamba ümbruse heakord ja avanevad tänaseks võsastunud vaated mälestisele. Mälestussamba kaitsevööndisse planeeritakse hoonestusala (rannahoone ja selle abihoone), mille hoonestuse maksimaalkõrguseks on 8,5 m ning rannahoone suurimaks ehitusealuseks pindalaks 150 m². Hoonestusala asukohaks on valitud piirkonna kõrgeim ehituskõlblik osa. Planeeritav hoonestus jääb mälestussamba taha, selle kaitsevööndisse. Vältimaks samba esikülje peavaates domineerimist on hoonestusala jagatud kaheks peamise vaatekoridori äärseks piirkonnaks. Nagu eelpool kirjeldatud, siis on Pullapää neeme maastik ja asustusskeem tugevalt muutunud ning 20. sajandi algusest pärinevaid vaateid mälestusmärgile ei ole tänaseks võimalik enam taastada. Olulisemaks on muutunud vaade Pullapää teelt samba küljele ja perspektiivis, arenduse elluviimisel, ka läänesuunalt mälestise tagaküljele. Seetõttu ei kahjusta planeeritav ranna-ala arendus Aleksander III mälestussammast ja selle vaadeldavust, pigem parendab korrastuv ümbrus mälestise üldist vaadeldavust. 4.2 Eritingimused 1. Mälestise kaitsevööndis toimuvad tööd võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ning Muinsuskaitseameti poolt väljastatud loa alusel. 2. Rannaala arenduse projektdokumentatsioon tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 3. Hoonestusala maksimaalkõrguseks on 8,5 m ja hoonestusala paigutada kahele poole samba esikülje vaatekoridori. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonestuse paiknemisel valida mälestise vaateid kõige vähem häiriv lahendus. 13 4. Avada vaated mälestisele piirates mälestussamba ümber kasvavate puude hulka ning sammast ümbritsevat sirelihekki. Samba lähiümbruse haljastuse lahendus määrata vastavasisulise projektdokumentatsiooniga. 5. Paigaldada mälestussamba infotahvel asukoht, mis ei varjaks vaateid mälestisele. 14 Lisa 1. Mälestise maa-ala plaan 15 Lisa 2. Ajalooliste ja kaasaegsete fotode vaatesuunad 1 3,4, 8, 13 17 5, 7, 20 2, 6,10, 15, 21 11 12 9, 19 16,18 ajalooliste fotode suund ja tähis kaasaegsete fotode suund ja tähis 16 Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist ASUKOHA SKEEM Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal X = 6537637, Y = 474976 X = 6529130, Y = 466470 M 1:50000 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 2 Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.  Mitteametlik väljavõte. Leht 2 / 2 Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.  Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist ASENDISKEEM Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal X = 6534177, Y = 469043 X = 6533326, Y = 468193 M 1:5000 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 1 Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.  Mitteametlik väljavõte. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist ASENDISKEEM Pullapää nina (Liivakünka kü) Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal X = 6534107, Y = 468814 X = 6533592, Y = 468300 M 1:3025 Kaardiserveris olev info ja sellest tehtud väljavõtted on informatiivsed ning ei ole ametlikud. Väljavõtete kasutamisel peab ära märkima nende päritolu. Leht 1 / 1 Maa-amet 2017. Kõik õigused kaitstud.     Üldplaneeringu muudatusettepanek M 1:18500 ▬▬ PLANEERITAVA ALA ASUKOHT ETTEPANEK: VÄHENDADA EHITUSKEELUVÖÖNDIT LIIVAKÜNKA KATASTRIÜKSUSEL PLANEERITAVATE HOONESTUSALADE ULATUSES. Argepo OÜ Välja talu, Haeska küla, Ridala vald, Läänemaa 90407 Reg.kood: 12006522, MTR: EEP002010, tel. 5054782 TÖÖ: Pullapää nina (Liivakünka kü) detailplaneering A-06-15 Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal JOONIS: ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSETTEPANEK M 1: 18500 KOOSTAS: Arh. Reet Aedviir NR. 7  Seletuskiri. 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Ridala Vallavolikogu otsus 30. sept. 2014 nr 66 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos planeeringuala skeemiga. 3) Maa-ala geodeetiline alusplaan M 1:500. 4) Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. 5) Planeerimisseadus. 6) Looduskaitseseadus. 7) Ridala valla üldplaneering 2010. 8) Ridala valla arengukava 2015-2022. 9) Muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu koostamiseks 2016. 2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk. Planeeritav Pullapää nina (Liivakünka katastriüksus) asub Läänemaal Ridala vallas Nõmme külas. Detailplaneeringu eesmärgiks on Pullapää supelranna ja sellega vahetult külgneva metsaala planeerimine ning kinnistule ehitusõiguse määramine randa teenindavate objektide ehitamiseks. 3. Olemasolev olukord. Detailplaneeringuala hõlmab Ridala valla munitsipaalomandis olevat 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega 3,36 ha suurust Liivakünka katastriüksust tunnusega 67401:001:0536 (registriosa nr 2858332) koos supelrannale reserveeritava veealaga. Planeeringu algatamisel oli kinnistu nimeks Pullapää nina. Katastriüksuse nimetust muudeti ja alates 2015. a. detsembrist on see Liivakünka. Planeeringualale pääseb mööda Pullapää teed. Planeeringuala piirneb idast Sarapuu katastriüksusega nr 67401:001:1010 (hoonestatud maatulundusmaa) ja Pullapää tee katastriüksusega nr 67401:001:0473 (L). Üle tee lähimad hoonestatud kinnistud on Notkola katastriüksus 67401:001:0002 (elamumaa) ja Vestsilla katastriüksus 67401:001:0208. Lõunast piirneb krunt Püüniste katastriüksusega nr 67401:001:0015 (tootmismaa) ja Pullapää-Nina katastriüksusega nr 67401:001:0271 (tootmismaa). Kinnistutel on tootmishooned. Edelast piirneb krunt Nõmme-Hansu katastriüksusega nr 67401:001:0550 (maatulundusmaa), läänest, põhjast ja kirdest Haapsalu lahega. Planeeringuala veealad on Väinamere hoiualal. Detailplaneeringu joonisele ei ole kantud ranna ehituskeeluvööndit kuna 100 m ehituskeeluvööndi arvestamisel 1 m samakõrgusjoonest on kogu planeeritav ala, olemasolevad hooned sh. ka olemasolevad tööstushooned ehituskeeluvööndis. Poolsaare põhjatipp on lage rohumaa, ca 30 m veepiirist on kadakad. Läänepoolne rand on kõrkjane madala veega rand. Kirdepoolne rand on roostunud. Krundi keskosas on lehtpuumets üksikute mändidega. Krundi lõunaosa on suuremalt jaolt kasutuseta võsastuv jäätmaa, mille keskele ulatub 10 kV õhuliin ja selle viimasel mastil Pullapea alajaam ja madalpinge õhuliinid. Puuduvad kaitstavad taimeliigid. Kõlvikuliselt on tegemist 3,36 ha ulatuses loodusliku rohumaaga, 0,9 ha on metsamaa ja 1,81 ha muu maa. Planeeritav ala asub rohevõrgu alal ja Paralepa – Pullapää – Topu väärtuslikul maaslikul. Pullapää neem on olnud Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Siin olevat käinud ka Haapsalus suvitanud Vene tsaarid. Pullapää tee ääres asub muinsuskaitsealune objekt – Aleksander III mälestussammas (ajaloomälestis nr 27164) kaitsevööndiga 50 m. Detailplaneeringu koostamise käigus on koostatud muinsuskaitse eritingimused. Tugiplaanile on kantud olemasolev olukord 2015. a. aprilli seisuga. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15 4. Detailplaan. 4.1. Üldosa. Ridala valla üldplaneeringus on detailplaneeringuga hõlmatav ala puhkeala P4 – avaliku supluskoha tarbeks reserveeritud ala. Mereranda tuleb Ridala vallas suure rekreatiivse väärtuse tõttu lugeda hinnaliseks looduslikuks ressursiks. Nende stiihiline kasutamine või ülekoormamine võib vähendada nende alade väärtust ning isegi pikaks ajaks muuta rannad kasutuskõlbmatuks. Supluskoha teenindavate rajatiste iseloom ja paigutus määratakse Ridala vallas kas ehitusprojektiga või detailplaneeringuga, vastavalt ehitustegevuse mahust ja mõjust looduskeskkonnale. Kõikide supelrandade juurde reserveeritakse veeala, mille kasutamist võib Ridala Vallavalitsus reguleerida. Ridala valla arengukavas aastateks 2015-2022 punkt 5.1. Sport ja vaba aeg on välja toodud probleemid: - puhkealade ja supluskohtade vähesus, - sportimis- ja puhkamisvõimalused vajavad mitmekesistamist. Eesmärgid: - terviseradade, kergliiklusteede, spordiplatside ja puhkealade arendamine ja toetamine; - puhkealade ja supluskohtade rajamine Pullapää, Pusku, Allika ja Tanska külade randa ja Valgevälja karjääri juurde. Punkt 5.4. Kultuuriobjektid ja vaatamisväärsused – muinsuskaitsealune objekt – Aleksander III mälestussammas (ajaloomälestis). Probleemiks on kultuuriobjektide halb seisukord. Eesmärgiks muinsuskaitsealuste ning pärandkultuuriobjektide renoveerimine, konserveerimine ja hooldamine. Punkt 6 Looduskeskkond. Probleemid: rannaalade heakord jätab soovida; rannaalad on kinni kasvanud ja vajavad hooldust; juurdepääsud rannaaladele on eraomanike poolt omavoliliselt suletud; palju on kaitsealuseid maid, bürokraatia seoses sellega suureneb; puhkealad asuvad looduslikelt õrnadel maastikel, mis ei talu inimtegevust lõpmata suures ulatuses. Käesoleva detailplaneeringuga planeeritavad tegevused vastavad üldjoontes Ridala valla üldplaneeringule, sh. ka hoonestusalade asukohad, mis on planeeritud 1,5 m samakõrgusjoonest kõrgemale. Lugedes 100 m ehituskeeluvööndit alates 1 m samakõrgusjoonest asub kogu kinnistu ranna ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis asuvad ka kõik naaberkinnistute hooned sh. tööstushooned. Kuna käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit Liivakünka krundil planeeritavate hoonestusalade ulatuses, siis on vajadus muuta ka Ridala valla üldplaneeringut ehituskeeluvööndi vähendamise osas Liivakünka katastriüksusel. Kõik planeeritavad hooned ja rajatised on vajalikud supelranna ja puhkeala teenindamiseks. 4.2. Planeeringulahendus. Rannahoone asukohaks on valitud Pullapää nina lõunapoolne kõrgem osa, kus maapinna kõrgusmärk on +2,0 – +2,5 m. Kuni 150 m2 suuruse hoone max. kõrguseks on planeeritud 8,5 m. Rannahoone on hooajalise kasutusega supelranna ja puhkeala teenindamiseks vajalik abihoone. Hoonesse kavandatakse supelranna teenindamiseks ja päästeasutuse (rannavalve, vetelpääste) tegevuseks vajalikud ruumid. Hoone veega varustamiseks rajatakse lähedusse kaev, reoveed kogutakse kogumismahutitesse. Eraldi hoonestusala on planeeritud kuni kahele väiksemale abihoonele. Kahe hoonestusala planeerimine tuleneb Muinsuskaitseameti nõudest, et mälestussamba vaatekoridoris samba taga ei tohi olla hooneid. Vaatekoridori võib kasutada haljasalana kuhu on paigutatud puhkemööblit. Juurdepääs krundile on Pullapää teelt. Kõik teed krundil on avaliku kasutusega. Läbipääs üle krundi kuni Nõmme-Hansu krundini säilitatakse samal asukohal. Rajatakse pääs Pullapää-Nina krundile. Läbipääsuteedele seatakse servituut. Olemasolev avalik tee kuni poolsaare tipuni rekonstrueeritakse. Pääs rannaalale mööda avalikku teed on reeglina jalgsi ja jalgrattaga. Mootorsõidukitega rannale minek on üldjuhul keelatud ja teeots tõkkepuu või tõkistega suletav. Lubatud on teenindava transpordi pääs kuni lõkkeplatsi ja ujuvkaini. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15  Parkimiskohad on planeeritud krundi lõunaossa tööstusala ja rannahoone vahele. Parkimiskohti mahub sinna ca 30. Ca 5 parkimiskohta on planeeritud mälestusmärgi külastajatele. Parklad on avaliku kasutusega. Aleksander III mälestussammas jääb Pullapää tee äärde. Mälestussamba taastamist on alustatud ja planeeritud lõpuni viia vastavalt koostatud restaureerimisprojektile. Kämpingualad on planeeritud krundi edelaossa mõlemale poole läbipääsuteed. Kämpingualale on mõeldud kohad haagissuvilatele ja autokaravanidele. Organiseeritakse elektri- ja veeühendused, tagatakse reovee tühjendus. Telkimisala on planeeritud kämpingualast mere poole. Organiseeritakse kohad 5-6 telgile, paigaldatakse sädemepüüdjaga väligrillid ja teisaldatavad katusealused laua ja pinkidega. Vastuvõtt ja olmeruumide kasutamine organiseeritakse rannahoones. Teisaldatavad kuiväimlad on planeeritud vaateplatvormi lähedale. Vaateplatvorm rannavalve jaoks planeeritakse asukohale, mis võimaldab jälgida olukorda mõlemal pool Pullapää nina. Puitkonstruktsiooniga vaateplatvormi kõrguseks on planeeritud ca metsa kõrgus (kuni 12 m). Platvorm ei paista rannalt aga platvormilt on näha rand. Vaateplatvormi kasutab põhiliselt rannavalve päästeteenistus. Ujuvkai suurusega kuni 20 m2 paigaldatakse maanina idakaldasse väikeujuvvahendite randumiseks. Ujumissild ehk teisaldatav pontoonsild ei ületa oma suuruselt 20 m 2 ja on mõeldud suplejatele lihtsamaks ligipääsuks sügavamale. Laudteed paigaldatakse kallasrajale ja pääsuks jalgteelt kuni veeni ja ujuvsildadeni. Krundi põhjaosa keskele rajatakse laudtee osana laudkattega plats avalike ürituste korraldamiseks rannal. Supelranna tarbeks paigaldatakse rannale riietumiskabiinid. Kabiinid on teisaldatavad. Lasteranna atraktsioonid (turnimispuud, -redelid, kiiged jms.) paigaldatakse mõlemale poole laudteed. Pallimänguväljak rannavolle ja korvpalli mängimiseks on planeeritud lagendikule tee ääres. Lõkkeplats kohaliku kogukonna ühisürituste raames (jaanituli, muinastulede öö) lõkke tegemiseks on planeeritud poolsaare loodetippu. Puhkemööbel paigutatakse vajalikesse kohtadesse. Nt. Kämpingu- ja telkimisalale, poolsaare põhjaossa. Ühendatud laud ja pingid koos varikatusega on ilma põrandata, seisavad asukohal oma raskusjõul ja on vajadusel ümberpaigutatavad. Kasutatakse ka pargipinke. Kommunikatsioonid. Kaev rajatakse krundi lõunapoolse osa kirdenurka. Reoveed kogutakse kogumismahutitesse. Elektriühendused tehakse lähimast liinipostilt. Krundi siseselt rajatakse elektriliinid maakaabliga. Infotahvlid puhkeala korraldusega ja käitumise reeglitega paigaldatakse rannahoone juurde. Viidad paigaldatakse juurdepääsude algustesse. Piire on vajalik Sarapuu, Pullapää-Nina, Püüniste ja Nõmme-Hansu krundi piirile. Nõmme- Hansu ja Pullapää-Nina piirile rajatakse väravad ning Sarapuu põhjapiirile jalgvärav. Rajatavad piirded on soovitatav paigaldada Liivakünka krundile krundi piirist kuni 0,5 m kaugusele. Olemasolevad piirded rekonstrueeritakse vajadusel. Pullapää tee poolsele piirile piiret ei planeerita. 4.3. Muinsuskaitse. Planeeritaval krundil asub ajaloomälestis reg nr. 27164 – Aleksander III mälestussammas. Mälestussammas on tähelepanuväärne kultuuriväärtuslik väikevorm. Kolme kullatud kupliga monument on valmistatud vene-bütsantsi stiilis. Esiküljes olevas süvendis oli metallist reljeef, mille ees oli latern. Sellest allpool seletava kirjaga tahvel. Ausamba avamise päevaks oli kuulutatud 30. september 1895, sisse õnnistati aga 25. jaanuaril 1896. Sammas oli paigutatud tollase piirivalvekordoni lähedusse, mis hävis 1944. Mälestussammas lõhuti 1917.a revolutsiooni käigus ja on hiljem olnud hoolduseta. Siiani on säilinud nn vasalemma marmorist põhiosa. 2006. a alustati restaureerimistöödega. 2015. a kevadeks on paigaldatud dolomiidist tamburid ja kullatud malmkuplid. Mälestussamba taastamine toimub vastavalt koostatud restaureerimisprojektile. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15  Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad kitsendused. Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on kinnismälestise kaitseks kehtestatud kaitsevöönd. Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kaitsevööndi ülesanneteks on tagada kinnismälestise vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus ning kinnismälestist ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb kinnismälestise kaitsevööndis järgida Muinsuskaitse- seaduses sätestatud nõudeid. Muinsuskaitse eritingimused. Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, tuleb vastavalt Planeerimisseaduse §9 lg91 detailplaneering koostada, arvestades Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi. Käesoleva detailplaneeringu jaoks on koostatud „Muinsuskaitse eritingimused Pullapää nina (Liivakünka kinnistu) detailplaneeringu koostamiseks“ 2016. Koostaja Kaire Tooming, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid. Eritingimused on kooskõlastatud Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringus arvestatakse muinsuskaitse eritingimustes esitatud nõudeid: 1. Mälestistise kaitsevööndis toimuvad tööd võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ning Muinsuskaitseameti poolt väljastatud loa alusel. 2. Rannaala arendamise projektdokumentatsioon tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 3. Hoonestusala maksimaalkõrguseks on 8,5 m ja hoonestusala paigutada kahele poole samba esikülje vaatekoridori. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonestuse paiknemisel valida mälestise vaateid kõige vähem häiriv lahendus. 4. Avada vaated mälestisele piirates mälestussamba ümber kasvavate puude hulka ning sammast ümbritsevat sirelihekki. Samba lähiümbruse haljastuse lahendus määrata vastavasisulise projektdokumentatsiooniga. 5. Paigaldada mälestussamba infotahvel asukohta, mis ei varjaks vaateid mälestisele. 4.4. Kruntimine. Liivakünka katastriüksus nr 67401:001:0536, kinnistu registriosa nr 2858332, maakasutuse sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa. Krundi suurus on 3,36 ha. Liivakünka krundi piire ja maakasutuse sihtotstarvet ei muudeta. Üldkasutatavale maale võib rajada abihooneid. Ka rannahoone on supelranna ja kogu puhkeala teenindamiseks vajalik abihoone. 4.5. Ehitusõigus. Põhijoonisele on kantud planeeritud hoonestusalade asukohad. Nimetus Krundi Sihtots- Ehitiste suurim lubatud suurus tarve arv Ehitusalune kõrgus maapinnast krundil pind Liivakünka 3,36 ha Üm 3 hoonet + 250 m2 Rannahoone 8,5 m (PL,PR, vaate- Abihooned 5,0 m LV, ) platvorm Vaateplatvorm 12,0 m Üm – üldkasutatav maa 017 (krundi kasutamise sihtotstarve vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 23.10.2008 nr 155 - Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord). PL – puhkerajatise maa; PR – supelranna maa; LV – lauter ja väikeujuvvahendi randumismaa; (krundi täpsustatud kasutamise sihtotstarve vastavalt detailplaneeringute leppemärkidele). Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15 4.6. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Krundile on planeeritud kaks hoonestusala abihoonete rajamiseks, mis on vajalikud supelranna ja puhkeala teenindamiseks. 1 suurem hoone – rannahoone, kus on ranna teenindamiseks (wc-d, duššid, rannatarvete laenutus jms.) ja päästeasutuse tegevuseks vajalikud ruumid ning vajadusel lisaks 2 väiksemat abihoonet inventari ja hooldustehnika paigutamiseks. Põhihoone paigutada hoonestusalale kas ida-lääne suunaliselt või siis kirde-edela suunaliselt. Soovitatav on kasutada kas Ornilux-tüüpi klaase või vältida klaaside vastastikku paigutamist. Hoonete välisviimistluseks värvitud laudvooder. Katusekatteks kas kivi, bituumensindel või puitsindel. Katusekalle 25-40º. Lubatud korruselisus – 1 korrus. Mälestistise kaitsevööndis toimuvad tööd võivad toimuda ainult Muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ning Muinsuskaitseameti poolt väljastatud loa alusel. Hoonete projekteerimisel tuleb hoonestuse paiknemisel valida mälestise vaateid kõige vähem häiriv lahendus. Krundile on lubatud paigaldada ka puhkemööblit. Ühendatud laud ja pingid koos varikatusega on ilma põrandata, seisavad asukohal oma raskusjõul ja on vajadusel ümberpaigutatavad. Vaateplatvorm kavandada stabiilsel vundamendil sügavimmutusega puidust, kande- konstruktsioon soovitatavalt ümarpalk. Võimaliku üleujutusohu vältimiseks on soovitatav paigaldada vettkartvad rajatised ja puhkemööbel rannast kaugemale ja kõrgematele kohtadele. Rannahoone ja parkimisplatsid on planeeritud kõrgemale alale ja seal on üleujutuse oht väike. 5. Liikluskorraldus. Krundile pääseb mööda Pullapää teed. Kõik teed krundil on avaliku kasutusega. Läbipääs üle krundi kuni Nõmme-Hansu krundini säilitatakse samal asukohal. Rajatakse pääs Pullapää-Nina krundile. Olemasolev avaliku kasutusega tee kuni poolsaare tipuni rekonstrueeritakse. Pääs rannaalale on reeglina jalgsi ja jalgrattaga. Mootorsõidukitega rannale minek on üldjuhul keelatud ja teeots tõkkepuu või tõkistega suletav. Lubatud on vaid teenindava transpordi pääs kuni lõkkeplatsi ja ujuvkaini. Autoteedele rajatakse kõvakate, parkimisplatsidele kas kruusakate, murukivi või kivisillutis. Rannahoone ümbrus kaetakse kivisillutisega. Pullapää ninale viiv tee kaetakse kas kruusa või sõelmetega. Osale kallasrajast rajatakse laudtee ja krundi põhjaossa laudkattega plats avalike ürituste korraldamiseks. Avaliku kasutusega parkimisplatsid on planeeritud mälestusmärgi külastajatele ca 5 kohta ja krundi lõunaossa ca 30 kohta. Autokaravanidele ja haagissuvilatele on mõeldud kämpingualad. Krunti läbivatele juurdepääsuteedele on vajalik seada servituut. 6. Veevarustus ja kanalisatsioon. Supluskoha rannahoone, kämpingu- ja telkimisala tuleb varustada veega, mis vastab sotsiaalministri 31.07.2001 määrusega nr 82 „joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“ kehtestatud nõuetele. Krundile rajatakse puurkaev ja vajalikud veeühendused. Mere lähedusest tingituna ei pruugi vee kvaliteet olla nõuetekohane ja sisaldada rohkem kloriide. Ka Notkola kaevuvesi on veidi soolakas. Tarbeveena on see siiski kasutatav. Joogiveeks tuleb sellisel juhul kasutada pudelivett. Teiseks võimaluseks on joogivee saamine tööstusalal asuvast Hapvali puurkaevust. Hapvali kaev on üle 200 m sügav ja seal on hea vesi. Veetorustik ulatub hoonete vahele ca 30-50 m kaugusele Liivakünka krundi piirist. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15  Reoveed kogutakse kogumismahutitesse. Vaateplatvormi lähedusse rajatakse teisaldatavad kuivkäimlad. Kogumismahuteid ja käimlate kogumiskaste on vaja vastavalt vajadusele tühjendada ja ära vedada lähimasse purgimissõlme Haapsalus. 7. Elektrivarustus. Krundi elektrivarustus tagatakse vastavalt liitumislepingule Imatra Elekter AS-iga. Liivakünka krundi lõunapoolse osa keskel asuv Pullapea alajaam tõstetakse krundi edelanurka, 10 kV liini lühendatakse. Samasse paigaldatakse ka kinnistu liitumiskilp. Krundi siseselt rajatakse elektriliinid maakaabliga kuni hooneteni ja avaliku platsini Puhkeala põhjaosas. Rajatakse vooluvõtupunktid autokaravanidele. Kõik läbivad madalpinge õhuliinid asendada Liivakünka krundi ulatuses maakaablitega. Krunti läbivatele liinidele seatakse servituudid liini kaitsevööndi ulatuses. 10 kV õhuliini kaitsevöönd on 10+10 m ja maakaablitel 1+1 m. 8. Küte. Hoonetesse kütet ei planeerita, kuna tegemist on hooajaliselt kasutatavate hoonetega. Vajadusel võib rannahoone mõnesse ruumi paigaldada elektriradiaatori. 9. Sideehitised. Sideehitised Liivakünka krundil puuduvad. Kavandatav avalik supelrand jääb meres kaablite alasse. Elion Ettevõtted AS-i teatel kasutati lahesoppi ühenduskaablite jaoks mandri ja Vormsi saare vahel. Tänaseks ei ole nimetatud kaablid Elion Ettevõtted AS poolt kasutuses. Teadaolevalt on mõned aastad tagasi neid kaableid osaliselt merest välja võetud, aga mitte täielikult eemaldatud. Seetõttu on vajalik enne supelranna avalikku kasutusse võtmist eemaldada supelranna alalt mittetöötavad sidekaablid. Töötav sidekaabel suundub merre lääne pool järgmise neeme tipust väljaspool supelranna ala. Kuna sideehitise kaitsevöönd on merel 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest ja maismaal 1 m, siis jääb supelranna ala jätkuvalt sideehitise kaitsevööndisse. 10. Tuleohutuse abinõud. Vastavalt Tuleohutuse seaduse, Majandus- ja taristuministri määruse 02.06.2015 nr 54 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded, EVS 812-6 ja EVS 812-7 nõuetele. Rannahoone – V kasutusviis. Ehitised, mis üldjuhul on päevases kasutuses ja milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. Väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni vältel. Hoonete ja rajatiste minimaalseks tulepüsivusklassiks on arvestatud TP3. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selleks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m naaberkinnistu hooneteni (hoone kaugus krundi piirist 4 m), tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Samal krundil või hoonestusalal olevaid ehitisi võib tuleohutuse mõttes pidada üheks ehitiseks, kui tavapärane tuletõkkesektsioonide moodustamine on piisav. See eeldab, et ehitised kuuluvad samasse tuleohutusklassi ja nii moodustuv kompleks jääb väiksemaks selle selle tuleohutusklassi ühele ehitisele sätestatud korruse piirpindala ja inimeste arvu piirmääradest. Päästetööde tegemise tagamiseks peab päästemeeskonnal olema tagatud piisav juurdepääs (mitte vähem kui 3,5 m) tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Tuletõrje veevarustus vastavalt EVS 812-6:2012 nõuetele. Lähim tuletõrje-veevõtukoht asub Hapvali krundil ca 200 m kaugusel. Tuletõrjevett on võimalik võtta ka merest Vestsilla krundil asuvalt kailt. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15 11. Haljastus ja heakorrastus. Krundi põhjaosas asuv kadastik säilitatakse maksimaalses ulatuses. Välja raiutakse lehtpuuvõsa. Krundi keskosas asuv lehtpuumets vajab hooldust. Metsaalune puhastatakse võsast ja kujundatakse parkmetsaks. Krundi lõunaosa puhastatakse võsast. Maha tuleks võtta ka haiged ja vanad puud, lastes kasvada lehtpuude varjus kasvama hakanud okaspuud. Avada vaated mälestisele piirates mälestussamba ümber kasvavate puude hulka ning sammast ümbritsevat sirelihekki. Samba lähiümbruse haljastuse lahendus määrata vastavasisulise projektdokumentatsiooniga. Paigaldada mälestussamba infotahvel asukohta, mis ei varjaks vaateid mälestisele. Tööstusala piiri äärde rajatakse kõrge (kuni 4 m) tihe hekk, soovitatavalt kas igihaljad või okaspõõsad. Jäätmemajanduse korraldamisel lähtutakse Ridala valla jäätmehoolduseeskirjast. Prügikonteinerid paigaldatakse rannahoone juurde, rannale ja kämpingualale paigaldatakse regulaarselt tühjendatavad prügiurnid. Territooriumi haldaja tagab puhtuse ja korra. 12. Keskkonnakaitse abinõud. Detailplaneeringuala piirneb Natura 2000 Väinamere hoiualaga. Maa sihtotstarve on üldkasutatav maa. Maa on Ridala valla munitsipaalomandis. Planeerimisel ja keskkonnatingimuste määramisel on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ja Ridala valla üldplaneeringust. Planeeritav ala asub rohevõrgu alal ja Paralepa – Pullapää – Topu väärtuslikul maaslikul. Pullapää neem on olnud Haapsalu suvitajate väljasõidukoht. Siin olevat käinud ka Haapsalus suvitanud Vene tsaarid. Väärtuslikule maastikule ei ehitata olulise ruumilise mõjuga objekte ega püstitata kõrgehitisi või rajatisi nagu mastid, tuulegeneraatorid jms ilma äärmise vajaduseta. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hooned hoolikalt maastikku sobitada. Uusehitiste rajamisel kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Maa sihtotstarbe muutmine ja/või uue hoonestuse rajamine väärtuslikul maastikul ja/või miljööväärtusega alal toimub vastavalt detailplaneeringule. Rannaalade planeerimisel tuleb silmas pidada võimalikku üleujutusohtu. Rannaalad, kus maapinna absoluutkõrgus on alla 1,5 m ei sobi ehitusaladeks. Maastikuhooldust on äärmiselt soovitav korraldada maastikuhoolduskava alusel. Roostunud rannaalade kinnikasvamist tuleb piirata järjekindla roolõikusega. Mootorsõidukite juurdepääsu piiramisel maaomanike poolt tuleb eramaa looduses tähistada ja infotahvlil selgitada jalgsi edasimineku võimalikkust ja huviväärsuse kaugust. Ilmekat vaadet pakkuvatel teelõikudel tuleb teehooldustöödega tagada vaadete avatus. Ridala valla üldplaneeringus on detailplaneeringuga hõlmatav ala puhkeala P4 – avaliku supluskoha tarbeks reserveeritud ala. Maa-alale planeeritakse avalik supelrand koos vajalike ehitiste ja rajatistega. Kitsendused: Ranna piiranguvöönd – 200 m (LKS §37 lg1 p1). Ehituskeeluvööndi piir – 100 m (LKS §38 lg1 p2). Detailplaneeringu joonisele ei ole kantud ranna ehituskeeluvööndit kuna 100 m ehituskeeluvööndi arvestamisel 1 m samakõrgusjoonest on kogu planeeritav ala, olemasolevad hooned sh. ka olemasolevad tööstushooned ehituskeeluvööndis ja ehituskeeluvööndi ulatuse joon väljaspool joonist. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; piirdeaedadele (LKS §38 lg4); kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15 veeliiklusrajatisele; tehnovõrgule ja rajatisele; avalikult kasutatavale teele; päästeasutuse ehitisele (LKS §38 lg5). Kuna Keskkonnaamet ei loe käesolevas planeeringus planeeritud rannahoonet supelranna teenindamiseks vajalikuks rajatiseks ega ka päästeasutuse ehitiseks Päästeseaduse § 4 mõistes (KeA kiri 8.03.2016 nr 6-5/16/85-2), siis on planeeringusse sisse viidud ka ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. Veekaitsevööndi piir 20m (VS §29 lg2 p1). Supelrannal ei ole veekaitsevööndit (LKS §42 lg5). Kallasrada (KÜS § 37) on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist. Kallasraja laius on 10 meetrit (KÜS §37 p2), kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Nõuded supelrannale vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 03.04.2008 nr 74 Nõuded suplusveele ja supelrannale. Soovitused planeeringu negatiivsete mõjude vähendamiseks. 1. Kadastike maksimaalne säilitamine. Esmajoones tuleks säilitada tihedamate gruppidena kasvavaid kadastikke. 2. Rannahoone paigutada planeeritud hoonestusalale harjajoonega kas ida-lääne suunaliselt või kirde-edelasuunaliselt. 3. Vältida rannahoone akende vastastikku paigutamist või kasutada Ornilux-tüüpi klaase. 13. Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek vähendada ranna ehituskeeluvööndit Liivakünka krundil planeeritavate hoonestusalade ulatuses. Lugedes 100 m ehituskeeluvööndit alates 1 m samakõrgusjoonest asub kogu kinnistu ranna ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndis asuvad ka kõik naaberkinnistute hooned sh. tööstushooned. Planeeritava rannahoone asukohas on maapinna absoluutkõrgus ca +2,5 m. Planeeritavad hooned asuvad olemasoleva hoonestuse vahel enam-vähem samal joonel. 14. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ridala valla üldplaneeringut seoses ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega Liivakünka katastriüksusel planeeritavate hoonestusalade ulatuses. Antud ettepanek ei muuda üldplaneeringu põhilahendust. 15. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud. Vastavalt Eesti standardile EVS 809-1:2002. Kuritegevuse riski aitab vähendada territooriumi regulaarne hooldus. Soovitatav on hoonetesse paigaldada tuletõrje-valvesignalisatsioon ning kasutada liikumisanduriga õuevalgustust. Kasuks tuleb valvekaamerate paigaldamine territooriumile. 16. Detailplaneeringu elluviimise järjekord. 1. Kehtestatud detailplaneeringu alusel projekteeritakse supelranna ja puhkeala teenindamiseks vajalikud hooned ja rajatised. 2. Tehakse vajalikud harvendus- ja puhastustööd. 3. Rekonstrueeritakse juurdepääsud ja platsid, paigaldatakse viidad ja liiklusmärgid. 4. Rajatakse rannahoone ja rajatised. Koostas: arh. Reet Aedviir Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15  SISUKORD Kooskõlastused I Seletuskiri. 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. 2. Planeeritava ala asukoht ja planeeringu eesmärk. 3. Olemasolev olukord. 4. Detailplaan 4.1. Üldosa 4.2. Planeeringulahendus. 4.3. Muinsuskaitse. 4.4. Kruntimine. 4.5. Ehitusõigus. 4.6. Arhitektuursed ja ehituslikud nõuded. 5. Liikluskorraldus. 6. Veevarustus ja kanalisatsioon. 7. Elektrivarustus. 8. Küte. 9. Sideehitised. 10. Tuleohutuse abinõud. 11. Haljastus ja heakorrastus. 12. Keskkonnakaitse abinõud. 13. Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. 14. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. 15. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud. 16. Detailplaneerimgu elluviimise järjekord. Fotod planeeritavast alast 15.07.15 II Joonised. 1. Asukoha skeem M 1:50000 2. Asendiskeem M 1:5000 3. Asendiskeem ortofotol M 1:3025 4. Tugiplaan M 1:1000 5. Põhijoonis M 1:1000 6. Illustreeriv joonis M 1:1000 7. Üldplaneeringu muudatus M 1:18500 III Detailplaneeringu korraldamise materjalid. 1. Ridala Vallavolikogu otsus 30. sept. 2014 nr 66 Pullapää nina kinnistu detailplaneeringu algatamine. 2. Väljavõte Maa-ameti kaardiserverist M 1:5000. 3. Väljavõte Ridala valla üldplaneeringust. 4. Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad 30.09.2014. 5. Detailplaneeringu algatamise teade 14.10.2014 ajalehes „Lääne Elu“. 6. Lääne Maavalitsuse kiri 24.11.2014 nr 12-2/2014/1316-2 Pullapää nina kinnistu ja Siltsi kinnistu detailplaneeringute algatamine Ridala vallas. 7. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu teade 27.02.2016 ajalehes „Lääne Elu“. 8. Keskkonnaameti kiri 8.03.2016 nr 6-5/16/85-2 Ettepanekud Pullapää nina kinnistu detailplaneeringu eskiislahendusele. 9. Eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll 11.03.2016 10. Arutelust osavõtjad. Pullapää nina (Liivakünka katastriüksuse) detailplaneering Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Argepo OÜ töö nr A-06-15  Argepo OÜ Välja talu, Haeska küla, Reg. nr. 12006522 Ridala vald, Läänemaa 90407 EEP002010 Tel. 5054782, [email protected] Pullapää nina (Liivakünka kü) DETAILPLANEERING Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal Ajaloomälestise reg. nr. 27164 kaitsevööndis Tellija: Ridala Vallavalitsus Töö nr. A-06-15 Koostas: arh. Reet Aedviir Haeska 2015-2016 Tere! Edastame detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Osad lisad saadame eraldi e-kirjaga. Lugupidamisega Helen Koppa Ridala Vallavalitsus Vallavanem tel: 472 4447, 56920295 e-post: [email protected] Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: VA_eva Teema: Detailplaneering kooskõlastamiseks(Ridala v Pullapää nina detailplaneering) 08.03.2017 1.10-17/17-0086/17-2008 Tere, edastan Ridala Vallavalitsuse 07.03.2017. a kirja nr 7-6/220 ja palun Veeteede Ameti arvamusi esitatud Pulapää nina detailplaneeringule. Vastus palun saata hiljemalt 31. märtsiks aadressile [email protected] <mailto:[email protected]> . Tervitustega Eda Paju Üldosakond 639 7610; [email protected] Ridala Vallavalitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju tn 11 15072 TALLINN 07.03.2017 nr 7-6/220 Taotlus detailplaneeringu kooskõlastamiseks Lähtudes Planeerimisseaduse § 17 lg 2 p 6 (redaktsioon kehtinud enne 01.07.2015) esitab Ridala Vallavalitsus kooskõlastamiseks Pullapää nina (Liivakünka kinnistu) detailplaneeringu asukohaga Nõmme külas Ridala vallas Läänemaal. Detailplaneeringu on koostanud arhitekt Reet Aedviir (Argepo OÜ), töö nr A-06-15. Detailplaneeringu eesmärgiks on avaliku supelranna rajamine. Detailplaneering esitatakse läbivaatamiseks ja kooskõlastamiseks digitaalselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Helen Koppa Vallavanem Lisa: 1. Pullapää nina (Liivakünka kinnistu) detailplaneering 1 bdoc fail; 2. Muinsuskaitse eritingimused 1 bdoc fail; 3. KSH eelhinnang 1 bdoc fail; 4. Eksperthinnang 1 bdoc fail. Helen Koppa tel: 472 4447e-post: [email protected] Lossi tn 4 Telefon 472 4440 SEB Pank Uuemõisa alevik Faks 472 4441 EE291010602002425000 Ridala vald E-post: [email protected] 90401 LÄÄNEMAA www.ridala.ee Reg kood 75022479