Pärnu sadama kordussüvenduste keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

Eelnõu PÄRNU SADAMA KORDUSSÜVENDUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 1615 Tellija: AS Pärnu Sadam Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2016 Sisukord 1. Taust ....................................................................................................................................... 3 1.1 KMH algatamine .............................................................................................................. 3 1.2 Kavandatu seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusprojektidega ...... 4 1.3 Pärnu sadama kordussüvenduste asukoht ........................................................................ 5 1.4 Kordussüvendustest ja kaadamistest eeldatavalt mõjutatav keskkond ............................ 6 1.5 Kaadamiskoha valik ja kaadamine................................................................................... 8 2. Kavandatud tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................ 10 3. Kavandatud tegevus ja selle alternatiivid............................................................................. 11 3.1 KMH metoodika............................................................................................................. 11 3.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivid ............................................................................... 12 4. Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju......................................................................................................................... 13 5. KMH protsess ja selle teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava.............................. 15 6. KMH protsessis osalejate andmed ....................................................................................... 19 7. KMH protsessis asjaomased asutused.................................................................................. 21 8. KMH programmi avalikul väljapanekul ja avalikul aruelul esitatu arvestamine edasises KMH koostamises .................................................................................................................... 21 8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta ja nendega arvestamine ....... 21 Lisa 1. Keskkonnaamet 17.08.2016 nr 14-6/16/585-6 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamine. Lisa 2. KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded 19.10.2015. Lisa 3. Ekspertide KMH litsentside KMH0119 ja KMH0120 koopiad. Lisa 4. Alternatiiv 1 kaadamiskoht Pärnu lahes. 2 1. Taust 1.1 KMH algatamine Keskkonnaamet võttis menetlusse AS Pärnu Sadam vee erikasutusloa taotluse 09.08.2016 Pärnu sadama süvendamiseks ning süvendatud pinnase kaadamiseks mahus 87000 m3 10 aasta jooksul. Eeldatavalt on süvendamise ja kaadamise maht iga-aastaselt maksimaalselt 8700 m3. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171 on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine (lisa 1). Keskkonnaamet 17.08.2016 nr 14-6/16/585-6 otsusega (lisa 1) algatas KeHJS § 3, § 6 lg 1 p- dest 17 ja 171, § 11 lg 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise. Vastavalt eelnimetatud seaduse § 8 lg-tele 1 ja 2 korraldab keskkonnamõju hindamist arendaja ning kannab sellega seotud kulud. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Keskkonnamõju hindamisi ei liideta. Keskkonnamõju hindamise käigus on vajalik teha järgmised uuringud: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; vee erikasutusega (süvendamine- kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõjukaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vee erikasutusega seotud tööde teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus –eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viisi. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel Keskkonnaameti keskkonnaosakonnas aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Digitaalselt on dokument kätte saadav http://dhs-adr-kea.envir.ee Lisas 2 on Ametlikud Teadaanded 22.08.2016 avaldatud KMH algatamise teade. 3 1.2 Kavandatu seosed strateegiliste planeerimisdokumentidega ja arendusprojektidega Pärnu Maavalitsus teatas 29.08.2016 Ametlikud Teadaanded Pärnu maakonna planeeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avalikustamisest. Uus Pärnu maakonna planeering võeti vastu Pärnu maavanema 24.08.2016 korraldusega nr 1-1/16/809. • Planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu vajaduste väljendamine arvestades piirkondlikke eripärasid. • Olulisemad teemad, mida planeeringus on käsitletud - asustuse paiknemine, teenuste kättesaadavus ja transpordiühendused, ettevõtlus ja tootmine; looduskeskkonna väärtused, sh väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik; tehniline taristu, kus suur tähtsus on nii rahvusvahelistel kui ka riigi- ja maakonnasisestel ühendusteedel, sadamatel ning turismiettevõtlust toetaval lennuväljal. Pärnu maakonna planeeringu (1998 a kehtestatud) arengustrateegiale koostati maakonna Arengustrateegia Pärnumaa 2030+, mis kiideti heaks kokkuleppena Pärnumaa III Maakogul 29.10.2010. • Strateegias nähti ette, et Pärnu muutub Eesti üheks tähtsamaks logistiliseks keskuseks ja Pärnu sadam on mõnede kaubagruppide osas Lõuna-Eesti mereväravaks, olles kaubaveo mahult regionaalsadamate klassi kuuluv. • Nii Pärnu kauba- ja reisisadama arendamisel kui ka reisilaevaliikluse ja väikesadamate võrgustiku arendamisel on oluline roll Pärnu sadamal. Pärnu linna arengukava aastani 2025 (kinnitatud Pärnu Linnavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 43) • Arengukavas peetakse oluliseks Pärnu sadama, lennuvälja ja raudtee arengut. Pärnu sadam on regionaalselt arvestava tähtsusega. Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 on kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.09.2001 määrusega nr 26. Üldplaneering hõlmab Pärnu asendit Läänemere piirkonnas, linna transpordisüsteemide arengut ja nende tagamaid. Üldplaneeringuga nähti, et sadamate arenduseks on vajalik Pärnu sadama laevatee rekonstrueerimine ja sellega seonduvad süvendustöid. Pärnu sadama laevatee rekonstrueerimiseks vajalike süvendustööde (maht kuni 780420 m3) ja süvendatud pinnase kaadamise (maht kuni 780420 m3) läbiviimise teostuseks taotles AS Pärnu Sadam Keskkonnaministeeriumilt vee erikasutusluba. Keskkonnaministeerium algatas vee erikasutusloa taotlusele 07.04.2011 nr 12-20/1186-2 keskkonnamõju hindamise. Laevatee rekonstrueerimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid on käsitletud Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruandes (Töö nr 1102 Corson OÜ. Tallinn 2012). Pärnu sadama regulaarselt tehtavad kordussüvendused on vajalikud Pärnu sadama akvatooriumi ja laevatee ekspluatatsioonis hoidmiseks. Peatükis 2. Kavandatud tegevuse eesmärk ja vajadus on vajadust käsitletud. 4 1.3 Pärnu sadama kordussüvenduste asukoht Pärnu sadam asub Eesti edelaosas Pärnu jõe suudmes ning ta on viimastel aastatel kujunenud arvestatavaks regionaalseks sadamaks Edela-ja Lõuna Eestis. Pärnu sadama tagamaaks on Pärnu, Viljandi, Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakonnad ning Lääne-ja Järvamaa. Tagamaal asub oluline osa Eesti sadamate kaudu väljaviidavatest tooraineressurssidest (kuni 45% metsaressursist ja kuni 65% turbaressursist) ja töötlevast tööstusest. Pärnu sadama veeala üldpindala on 2256800 m² ja maa-ala üldpindala on 300000 m2. Muuli otste vaheline mõtteline joon jagab akvatooriumi sise- ja välisakvatooriumiks. Sadama siseakvatooriumil on 2 laevade manööverdusala. Joonis 1. Kordussüvenduste võimalik ala on tähistatud punaselt. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal. Pärnu sadama kordussüvendamiste (edaspidi süvendamine) kogumahuks on 87000 m3 10 aasta jooksul. Eeldatavalt on süvendamise maht iga-aastaselt maksimaalselt 8700 m3. Vee erikasutuse ala (laevatee osa) on määratud järgmiste koordinaatidega: X=6471953,0316 Y=528341,7766 X=6472130,5022 Y=528427,8142 X=6472124,3010 Y=528911,2033 X=6472045,3647 Y=528965,2187 X=6472015,1480 Y=528761,2160 X=6471895,5245 Y=528379,2505 X=6462242,7500 Y=523457,8321 X=6462282,8135 Y=523366,2083 X=6468702,1692 Y=526176,3969 X=6469874,7512 Y=527121,8682 5 X=6470688,3511 Y=527674,0592 X=6471568,5136 Y=528122,4020 X=6471542,3704 Y=528176,4013 X=6470644,7753 Y=527764,0656 X=6470203,2491 Y=527511,8543 X=6468639,8064 Y=526264,5985 X=6462242,7500 Y=523457,8321 1.4 Kordussüvendustest ja kaadamistest eeldatavalt mõjutatav keskkond Pärnu sadama kordussüvendustöid on vaja teha nii Pärnu jõe suudmealas oleva Pärnu sadama akvatooriumis kui ka Pärnu lahes asuval laevateel (joonis 1). Süvendamisest mõjutatava keskkonna moodustavad Pärnu jõe suudmes olev sadama akvatoorium ja Pärnu lahes olev laevatee koos lähialaga. Kordussüvendatud pinnase kaadamisel Pärnu lahes ulatub mõju kaadamisalale ja selle lähialale. Kaadamist on käsitletud järgmises peatükis 1.5 Kaadamiskoha valik ja kaadamine. Maastik Pärnu laht jääb Lääne-Eesti maastikuvaldkonna Liivi lahe rannikumadaliku maastikurajooni. See maastikurajoon paikneb kitsa ribana piki Liivi lahe idarannikut Iklast kuni Lao poolsaare otsani. Pärnu lahe rannikul asuv Pärnu linn, Liu ja Marksa, Kabriste, Saulepa, Valgeranna, Reiu ja Tahkuranna küla on eelnimetatud maastikurajooni jääval Pärnu madalikul. Pärnu jõgi Pärnu jõe pikkus on 160,6 km. Pärnu jõe alamjooksul on jõe aasta keskmine vooluhulk 50-65 m3/s, maksimaalne vooluhulk 800-1000 m3/s ja minimaalne vooluhulk 2,5-3,5 m3/s (A. Loopmanni 1979). Pärnu laht Pärnu laht asub Liivi lahe kirdeosas. Tegu on üsna madala ning poolsuletud lahega, mille keskmine sügavus on alla 10 m, pindala ligikaudu 411 km2 ning maht ligikaudu 2 km3. Lahe suurim sügavus on 12 m. Lahe rannikut ümbritseb Audru vald, Pärnu linn ja Tahkuranna vald. Pärnu lahe põhjale on iseloomulik peenliiv ning üksnes paiguti esinevad kivised alad kuni 1,5 m sügavuseni. Lainetuse ja hoove mõju tõttu pehmetel põhjasetetele on vees alati palju põhjasetete osakesi. Lisaks toob setteid lahe ka Pärnu jõgi (Trei, 1991). Peamisteks hüdroloogilisteks teguriteks on lahte suubuv Pärnu jõgi, mille aastane vooluhulk on ligikaudu 2 km3 ning veevahetus Liivi lahega. Pärnu jõe loodusala (EE0040345) Kuulub Natura 2000 võrgustiku loodusalana. Kinnitati 12.12.2008. Loodusala maismaa pindala on 849,9 ha ja veeosa pindala 5,4 ha. Pärnu jõe loodusalal Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). II lisas nimetatud liigid, mille isendite 6 elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). KMH aruandes käsitletakse nii kaitstavaid elupaigatüüpe kui ka II lisas nimetatud liike, mille isendite elupaiku kaitstakse, selgitatakse süvendamise ja esitatakse leevendavaid meetmeid. Sadama akvatoorium kuni muulideni jääb Pärnu jõe loodusalale ja Pärnu jõe hoiualale (KLO2000293), võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1 18.05.2007 nr 154 (RT I 2007, 38, 274). Joonis 2. Kavandatud tegevuse piirkonnas asuvad Natura võrgustiku alad. Allikas: Maa- ameti X-GIS Geoportaal. Pärnu lahe linnuala (EE0040346) Kuulub Natura 2000 võrgustiku linnualana. Kinnitati 30.04.2004. Linnuala veeosa pindala on 105718,8 ha ja maismaa pindala 3839,4 ha. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks Pärnu lahe linnualal on liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=rahvala&id=1040275374 Laevatee jääb Pärnu lahe linnualale ja Pärnu lahe hoiualale (KLO2000286), võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas1 18.05.2007 nr 154 (RT I 2007, 38, 274). 1.5 Kaadamiskoha valik ja kaadamine Keskkonnakaitse praktikas on kinnitust leidnud põhimõte, et süvenduspinnas tuleb kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal. Vältida tuleb asjatuid pikki sõite pinnast vedavate pargastega. Pärnu lahes lähimale Veeteede Ameti navigatsioonikaartidele kantud suuremale kaadamisalale (joonis 4) kaadati vastavalt Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud vee erikasutusloale nr L.VV/321777 ( kehtivus 21.06.2012-21.06.2017) Pärnu sadama ja laevatee süvendamisel saadud pinnast mahus kuni 780 420 m3. Vee erikasutusluba nr L.VV/321777 lubas kaadamist Pärnu lahe pinnasepuiste alale koordinaatidega: 58°17.1518'N 24°27.8327'E 58°18.3618'N 24°27.8327'E 58°18.3619'N 24°29.8727'E 58°17.1519'N 24°29.8728'E Antud koordinaatidega alale kaadamine on alternatiiv 2 kohane kaadamine. KMH algatamisotsuses (lisa 1) on toodud, et KMH-s tuleb otsida süvendatud pinnase kaadamiseks sobivaim kaadamisala lähtudes kaadamisega kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimisest. 8 Joonis 3. Alternatiiv 1 kaadamiskoht (lisa 4). Joonis 4. Alternatiiv 2 kaadamiskoht. Jooniste 3 ja 4 allikad: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Veeteede Ameti, Maa-ameti ja PRIMAR-i kaardirakendus “Merealad”. Praegusest kaadamiskohast (joonis 4) edelasse on välja toodud võimalik/kavandatav uus kaadamiskoht (joonis 3, punane ring Ø 2 km), mis asub praegusest 15,3 km kaugemal vahetult Pärnu lahe suudmes. Antud võimalik/reaalne kaadamiskoht on välja toodud KMH algusfaasis, et selguks, kas seda aktsepteerivad (loevad sobivaks) kõik asjaomased asutused või pakutakse teisi paremaid reaalseid alternatiivseid kaadamiskohti Pärnu lahes, mida oleks võimalik käsitleda ja võrrelda KSH-s tehtavas alternatiivide võrdluses. Alternatiivi 1 uue kaadamiskoha (joonis 3, lisa 4) karakteristika: • Kaadamiskoha Ø on 2 km. • Kaadamikoha pindala on 3,14 km2. • Mere sügavus on 10-12 m. • Lähim kaugus Pärnu lahe laevateest on 1,9 km. • Asub Pärnu lahe linnualal. • Kaugus itta jäävast Pikla ninast on ca 6 km. • Kaugus itta jäävast Luitemaa linnu ja loodusalast on 5,2 km. • Kaugus läänes asuvast Sorgu loodusalast on 7 km. • Uputades kümne aastaga kordussüvendatud pinnast ca 87000 m3 ühtlaselt mere põhja, kattuks põhi ca 2,8 cm paksuse kihiga. Antud paksusega kiht saadaks, kui kogu 10 a jooksul uputatav pinnas settiks koheselt antud 10-12 m sügavusesse kohta ja meres ei 9  toimuks 10 aasta jooksul mingisugustki lainetusest ning hoovustest tingitud setete ümberpaiknemist. • Uputades kordussüvendatud pinnast kaadamisalal aastas ca 8700 m3 kaetakse merepõhi ca 2,8 mm paksuse kihiga. Antud paksusega kiht saadaks, kui kogu aasta jooksul uputatav pinnas settiks koheselt antud 10-12 m sügavusesse kohta ja merepõhjast ei toimuks aasta jooksul mitte mingisugustki lainetusest ning hoovustest tingitud setete ümberpaiknemist. Pärnu lahte kavandatava (A1) uue kaadamisala keskpunkti koordinaadid on: X 6447341 ja Y 520212. Alternatiivi 2 kaadamisala (joonis 4) karakteristika: • Ristkülikukujulise kaadamisala pindala on ca 4,45 km². • Kaadamisala asub Pärnu lahe linnuala piiril. • Kaadamisalal on mere sügavus 3,7 ja 6 m vahel. • Uputades kümne aastaga kordussüvendatud pinnast ca 87000 m3 ühtlaselt mere põhja, kaetaks põhi ca 2 cm paksuse kihiga. • Uputades kordussüvendatud pinnast kaadamisalal aastas ca 8700 m3 kaetakse merepõhi ca 2 mm paksuse kihiga. • Laevatee lähim kaugus kaadamisalast on ca 3,2 km. • Lähim maismaa punkt, Põdra laid jääb kaadamisalast kagusse 2,1 km kaugusele. Kaadamisalast idas oleva Uulu rannani on üle 3 km. • Kaadamisalast põhjas asuv Pärnu keskrand jääb ca 7,6 km kaugusele kaadamisala põhjapiirist. 2. Kavandatud tegevuse eesmärk ja vajadus KMH eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Pärnu Sadama laevatee rekonstrueerimine lõpetati 2016 aastal. Vastavalt projektile peab laevateel olema garanteeritud sügavus 7,2 meetrit. Kuna lainetuse ja hoovuste skeem Pärnu lahes on muutlik, kandub tormidega laevatee lõikudele setet, mis on pärit Pärnu lahe põhjast. Kavandatavaks tegevuseks on seega valmis ehitatud laevateelt sinna settinud jõe ja meresetete eemaldamine. Süvendatava materjali omadused ja reostusnäitajad ei erine Pärnu jõe ja lahe põhja moodustava pinnase omadustest. Laevateelt süvendatava pinnase maht sõltub aasta jooksul olnud tuultest ja hoovustest ning mereveetasemetest ja nendest tingitud laevateele kandunud pinnase kogusest. Sadama akvatooriumi kantud jõesetete maht oleneb nii meteoroloogilistest kui ka hüdroloogilistest tingimustest Pärnu jõel ja selle valgalal. 10 Kordussüvendamiste ja kaadamiste mahtudeks on 87000 m3 10 aasta jooksul. Eeldatavalt on süvendamise ja seega kaadamise maht igal aastal maksimaalselt 8700 m3. KMH käigus on eesmärgiks leida uus kaadamiskoht (joonis 3 ja lisa 4) võrreldes Pärnu sadama laevatee rekonstrueerimisel (joonis 4) kasutatud kaadamiskohaga (vee erikasutusluba nr L.VV/321777). KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. Eesmärgiks on anda Keskkonnaametile piisavalt teavet kordussüvenduste ja kaadamise teostamiseks vajaliku vee erikasutusloa väljastamiseks. 3. Kavandatud tegevus ja selle alternatiivid 3.1 KMH metoodika KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused*, varem ja KMH ajal tehtavad uuringud (näiteks: hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine, Natura hindamine) kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. * osa KMH töögrupist osales ka Corson OÜ töö nr 1102 töögrupis. Pärnu sadama kordussüvenduste KMH aruande koostamisel kasutatakse Pärnu sadama laevatee süvendamise KMH aruanne. Töö nr 1102. Corson OÜ. Tallinn 2012 ning selle koostamise materjale ja KMH protsessi käigus lisandunud ning ka varasemaid kättesaadavaid infomaterjale. Protseduuriliselt järgitakse KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja avalikustamine, KMH programmi nõuetele vastavus, KMH aruande koostamine nõuetele vastavale programmile ning KMH aruande avalikustamine ja KMH aruande nõuetele vastavus. KMH käigus arvestatakse Corson OÜ töö nr 1102 hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilist modelleerimisest. Kuna KMH ülesandeks on välja selgitada võimalik uus kaadamiskoht, siis sellele kaadamise mõjude väljaselgitamiseks tehakse matemaatiline modelleerimine. Vajadusel tehakse matemaatiline modelleerimine ka kordussüvenduste probleemsemates osades. 11 Hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine võimaldab prognoosida kordussüvendustest ja kaadamistest tulenevaid võimalikke mõjusid põhjaelustikule, kaladele, lindudele, kaitsealadele, rannaprotsessidele ja supelrannale. KMH käigus viiakse läbi Natura hindamine, mis esitatakse KMH aruandes iseseisva peatükina. Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis (Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel ning Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006) käsitlevaid juhismaterjale. KMH aruandes käsitletakse nii süvendustööde kui ka kaadamise aegset heljumi levikut, reostustõrjet, PVT, seiret ja ajalisi piiranguid ning esitatakse vajalikud leevendavad meetmed. KMH protsessis arvestataks varem Pärnu sadamas tehtud ja edaspidi planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid komplekselt ning hinnatakse nendega kaasnev kumuleeruda võiv mõju keskkonnale. Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse kumuleeruda võivaid mõjusid ja pakutakse välja leevendavad meetmed või nõuded. KMH aruandes esitatakse kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide ning 0-alternatiivi kirjeldused ning tehakse alternatiivide hindamine koos võrdleva analüüsiga. Parima lahendi leidmiseks võrreldakse ja hinnatakse alternatiive ühtede kriteeriumide järgi. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi, arengutegevuse mõjutegureid ning kordussüvenduste ja kaadamiste rakendamist mõjutavaid asjaolusid. 3.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivid Alternatiiv 1 (A1) - kavandatud tegevus: • Kordussüvendamised igal aastal maksimaalselt 8700 m3 ja seda 10 aasta jooksul kokku 87000 m3. • Kaadamised uuele kaadamisalale (joonis 3 ja lisa 4) igal aastal maksimaalselt 8700 m3 ja seda 10 aasta jooksul kokku 87000 m3. • Antud kordussüvendused ja kaadamised võimaldavad Pärnu sadamal ja teistel Pärnu jõel olevatel sadamatel strateegilistes planeerimisdokumentides kavandatud mahtudes eksisteerida. • Pärnu jõesuudmes asuva Pärnu sadama akvatooriumi ja muulide vahelise ala süvendamine on vajalik Pärnu jõe veerežiimi tagamiseks ja Pärnu jõe praeguse elustiku säilimiseks. • Pärnu jõe suudmes tehtavad vajalikud kordussüvendused on vajalikud Pärnu jõe loodus- ja hoiuala kaitseväärtuste tagamiseks. • Pärnu lahes on vajalik aegajalt laevateed süvendada, et tagada ohutu liiklus laevateel. Alternatiiv 2 (A2) – erineb A1-st selle poolest, et kaadamine tehakse Corson OÜ töös 1102 käsitletud kaadamisalale. 12  • Kordussüvendamised igal aastal maksimaalselt 8700 m3 ja seda 10 aasta jooksul kokku 87000 m3. • Kaadamised Pärnu lahe vee erikasutusloas nr L.VV/321777 kasutatud kaadamisalale (joonis 4) igal aastal maksimaalselt 8700 m3 ja seda 10 aasta jooksul kokku 87000 m3. • Antud kordussüvendused ja kaadamised võimaldavad Pärnu sadamal ja teistel Pärnu jõel olevatel sadamatel strateegilistes planeerimisdokumentides kavandatud mahtudes eksisteerida. • Pärnu jõesuudmes asuva Pärnu sadama akvatooriumi ja muulide vahelise ala süvendamine on vajalik Pärnu jõe veerežiimi tagamiseks ja Pärnu jõe praeguse elustiku säilimiseks. • Pärnu jõe suudmes tehtavad vajalikud kordussüvendused on vajalikud Pärnu jõe loodus- ja hoiuala kaitseväärtuste tagamiseks. • Pärnu lahes on laevateed vajalik süvendada, et tagada ohutu liiklus laevateel. Alternatiiv 3 (A3 - 0-alternatiiv), mille tulemusena kordussüvendusi ja kaadamist ei tehta. • Pärnu jõe suue ummistub ja muutub Pärnu jõe veerežiim ning praegune elustik. • Pärnu sadamal ja teistel Pärnu jõel olevatel sadamatel jäävad täitmata strateegilistes planeerimisdokumentides kavandatud eesmärgid. • Pärnu lahes asuva laevatee setteid täisuhtumisel oluliselt väheneb laevateel liikuvate aluste mereohtu liikumine ja suurenevad oluliselt olulise reostusohuga avariide esinemise tõenäosus. • Sadamad lõpetavad eksisteerimise ja pankrotistuvad, mis on oluline löök Eesti Vabariigi lõunaosa piirkonnale ja Pärnu linnale. • Pärnu jõe loodus- ja hoiuala kaitseväärtuseid ei ole võimalik tagada. Kui KMH protsessi käigus lisandub reaaalseid alternatiive, siis ka need võetakse alternatiivide võrdlusse parema alternatiivi välja selgitamiseks. 4. Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide hindamise objektiks on kordussüvendamisel Pärnu sadama akvatoorium Pärnu jõe suudmes ja laevatee koos lähialaga Pärnu lahes ning kaadamisel kaadamisala koos lähialaga. Kuna kavandatud tegevus (kordussüvendamine ja kaadamine) toimub veekeskkonnas, siis olulisemad mõjud avalduvadki veekeskkonnas: Pärnu jõe suudmes jõele ja selle elustikule ning laevateel ja kaadamisalal Pärnu lahe mereelustikule. Otseste kordussüvenduste keskkonnamõjude väljundalaks on sadama akvatoorium ja laevatee koos lähialaga. Kaadamismõjude väljundalaks on kaadamisala koos lähialaga. Otseste mõjude mõjualaks on vahetud (igal aastal võivad kodussüvendamist vajada erinevad osad akvatooriumist ja/või laevateest) kordussüvendamise kohad ja kaadamisala koos lähialaga (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus). 13 Merekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised looduskeskkonda puudutavad mõjud: mõju kaitsealadele, mõju elupaigatüüpidele, mõju linnustikule. Süvendamise ja kaadamise kaudsed mõjud avalduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides. Mõjuallikad: süvendamine ja kaadamine ning eeltoodud tegevuste juures kasutatav tehnika ja sadama korraline tegevus (sh laevaliiklus). Pärnu sadama kordussüvendustega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendamine (võimalikud erinevad süvendustehnoloogiad). 2. Kaadamine uuele kaadamiskohale (A1) ja selle alternatiivina vee erikasutusloa nr L.VV/321777 kaadamiskohale Pärnu lahes (A2). 3. Pärnu sadama töökorraldus. 4. Ohutu laevaliikluse tagamine Pärnu jõe suudmes ja Pärnu lahes ning võimalike avariiriskide minimeerimine. 5. Ohutu laevaliikluse tagamine kaadamisalale uputatava pinnase transportimisel ja võimalike avariiriskide minimeerimine 6. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, kaubandus, inimese tervis ja heaolu, turism, puhkemajandus). Mõju suurust kordussüvendamistel ja kaadamisel mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb: • Mahust. • Läbiviimise ajast. • Läbiviimise logistilistest lahenditest • Kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast. • Meteoroloogilistest tingimustest. Eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud (olulisus selgub täpsemini KMH protsessis): • Kordussüvendamiste mõju Pärnu jõe suudmeala elustikule • Laevatee süvendamise mõju Pärnu lahe elustikule. • Kaadamise mõju mereelustikule (põhjaelustik, kalastik). • Mõju lindudele. • Mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele. • Mõju kaitsealustele objektidele ja kaitsealadele. • Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele. • Mõju Pärnu jõe ja Pärnu lahe seisundile. • Mõju suplusveele. • Kordussüvenduste mõju meresõidu ohutumaks muutumisele piirkonnas ja avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: mõju inimese tervisele ja heaolule, kalapüük, puhkemajandus, turism. • Majanduslikud mõjud (piirkonna ja Pärnu sadama arendustegevus). • Kumulatiivne mõju. • Koosmõju teiste tegevustega. 14 KMH aruandes tuuakse välja sadama kordussüvenduste ja kaadamisest avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm, mis sisaldab muuhulgas informatsiooni seirepunktide asukoha ning seire sageduse kohta). Pärnu sadama kordussüvendamistega ja kaadamisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest mõju. KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mereelustik, linnustik, rannaprotsessid, veerežiim,) ja sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal-majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, kalapüük, tööhõive, turvalisus, inimese tervis ja heaolu, puhkemajandus, turism) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust. 5. KMH protsess ja selle teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava - Keskkonnaamet 17.08.2016 nr 14-6/16/585-6 algatas KMH (lisa 1). - Lisas 2 on KMH algatamise teade 22.08.2016. Ametlikud Teadaanded. - Valminud KMH programmi eelnõu esitatakse otsustajale KeHJS § 151 järgseks menetluseks: (1) Enne KeHJS § 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist peab otsustaja programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. (2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. (3) Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. (4) Asjaomane asutus esitab otsustajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. (5) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. (6) Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile. (7) Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. [RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] - KeHJS § 151 seisukohtade ja täiendmaterjalide alusel täiendatud KMH programmi esitab arendaja otsustajale KeHJS § 16 kohase programmi avalikustamise läbiviimiseks. 15  - Ekspertide poolt avalikustamise materjalidega täiendatud KMH programmi esitab arendaja KeHJS § 18 lõige 1 kohaselt otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - Otsustaja teeb oma otsuse KMH programmi vastavuse kohta 30 päeva jooksul ja teavitab 14 päeva jooksul peale otsuse tegemist keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. - KMH hindamise aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 20-le. - KeHJS § 201 kohaselt KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta KeHJS §-s 151 sätestatud korras. - KMH aruande avalikustamine tulemuste arvestamine toimub vastavalt KeHJS §21-le KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras, välja arvatud aruande väljapaneku tähtaeg, mis on vähemalt 21 päeva. - Arendaja esitab pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - KeHJS § 22 lõige 2 kohaselt otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab seisukoha 30 päeva jooksul. - KeHJS § 22 lõige 5 kohaselt otsustaja tuginedes asjakohaste asutuste kooskõlastustele esitab hinnangu aruandele 30 päeva jooksul ning teeb otsuse KMH aruande vastavuse kohta. - Vastavalt KeHJS § 22 lõige 7 teavitab otsustaja peale oma otsuse tegemist 14 päeva jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. - Otsustaja tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine on sätestatud KeHJS § 24-s. Tabel 1. Pärnu sadama kordussüvendamiste keskkonnamõju hindamise (KMH) teostuse ajakava Jk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus nr 1. KMH programm Koostamine ja esitamine otsustajale. 15 päeva eelnõu 2. KMH programmi Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul 14 päeva kohta seisukoha programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud küsimine nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 3 KMH programmi Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine 4. KMH programmi KMH programmile antud seisukohad vaatab 14 päeva seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed seisukohad vaatamine arendajale ja juhteksperdile (KeHJS §151 lõige 5). 5 KMH programmi Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 7 päeva parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH seisukohtade alusel programmi ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 16 6 Parandatud ja Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud täiendatud KMH KMH programmi (KeHJS §151 lõige 7). programmi kontroll 7. KMH programmi Otsustaja korraldab vähemalt 14 –päevase Vähemalt 14 avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §16 päeva. lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga teeb KMH programmi avaliku väljapaneku. (KeHJS §17 lõige 2). 8. KMH programmi Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale KMH 14 päeva avalikustamisest programmi saamist avalikust väljapanekust ja teatamine avalikust arutelust: Ametlikud Teadaanded, (KeHJS §16 lõige arendaja kulul ajalehes, üldkasutatavas hoones 2) või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH programmi omal veebilehel. 9. KMH programmi Arendaja koostöös otsustajaga korraldab 1 päev avalik arutelu programmi tutvustamiseks avaliku arutelu (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2). 10. KMH programmi Juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga 7 päeva avaliku väljapaneku täiendavad avalikustamise materjalide alusel ja avalikustamise KMH programmi (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega KMH Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku programmi väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal täiendamine programmis vajalikud parandused ja täiendused Arendaja saadab 30 päeva jooksul KMH programmi kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). Täiendatud KMH programmi koos nõutud koopiate ja avaliku aruelu protokolliga esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS §18 lõige 1). 11. KMH programmi Otsustaja otsustab 30 päeva jooksul KMH 30 päeva nõuete vastavusele programmi saamisest KMH programmi nõuete kontrollimine vastavusele (KeHJS §18 lõige 2). 17 12. KMH programmi Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuete vastavuse jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § teavitamine 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes (KeHJS §18 lõige 4).. 13. KMH aruande Nõuetele vastavast KMH programmist lähtudes 15 päeva koostamine koostavad eksperdid aruande (KeHJS §20 lõige 1), mis saadetakse otsustajale. 14. KMH aruande KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste kohta seisukoha asutuste seisukohta KeHJS §151 sätestatud küsimine korras. 15. KMH aruande Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul aruande 14 päeva kohta seisukoha vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ja küsimine edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 16. KMH aruande Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine 17. KMH aruande KMH aruandele antud seisukohad vaatab 14 päeva seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed seisukohad vaatamine arendajale ja juhteksperdile (KeHJS §151 lõige 5). 18. KMH aruande Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 10 päeva parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH aruannet seisukohtade alusel ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 19. KMH aruande Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul aruande 21 päeva vastavuse kontroll vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust (KeHJS §201 lõige 2). 20. KMH aruande Otsustaja korraldab vähemalt 21 –päevase vähemalt 21 avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §21) päeva. Juhtekspert koos arendajaga teeb KMH aruande avaliku väljapaneku (KeHJS §17 lõige 2). 21. KMH aruande Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale KMH 14 päeva avalikustamisest aruande saamist avalikust väljapanekust ja teatamine (KeHJS avalikust arutelust: Ametlikud Teadaanded, §16 lõige 2) arendaja kulul ajalehes, üldkasutatavas hoones või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH aruande omal veebilehel. 22. KMH aruande Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH 1 päev 18  avalik arutelu aruande tutvustamiseks avaliku arutelu (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2) 23. KMH aruande Juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga 15 päeva avaliku väljapaneku täiendavad avalikustamise materjalide alusel ja avalikustamise KMH aruannet (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega KMH Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku aruande väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal aruandes täiendamine vajalikud parandused ja täiendused. Arendaja saadab 30 päeva jooksul KMH aruande kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). Täiendatud KMH aruanne koos nõutud koopiate ja avaliku aruelu protokolliga esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS §22). 24. KMH aruande KeHJS § 22 lg 2 kohaselt edastab otsustaja 30 päeva kooskõlastamine KMH aruande asjaomastele asutustele asjaomaste kooskõlastamiseks. Sama §-i lg 3 kohaselt on asutustega asjaomastel asutustel KMH aruande kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks aega 30 päeva. 25. KMH aruande Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastusele 30 päeva nõuete vastavusele kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH otsustamine aruande vastavust KeHJS § 22 lg 5 esitatud nõuetele ning teeb otsuse 26. KMH aruande Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuete vastavuse jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § teavitamine 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. Lühim võimalik KMH menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavusest teavitamiseni on 389 päeva. 6. KMH protsessis osalejate andmed KMH algataja ja otsustaja – Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post: [email protected]) Kontaktisik: Kaari Männikus-Nilson, e-post [email protected], telefon 6807452). 19 Arendaja: AS Pärnu Sadam (registrikood: 11385865) , kontaktandmed: Kaubasadama tee 2, 80030 (e-post: [email protected]). Kontaktisik: Mati Einmann, e-post: [email protected]. Keskkonnamõju hindaja: OÜ Corson, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected] . KMH töögruppi juhib KeHJS § 14-le vastav OÜ Corsoni keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119) juhtekspert Toomas Liiv. Töögrupp: Toomas Liiv - OÜ Corson, litsentseeritud (lisa 3) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase): töögrupi juhtekspert, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. veekogu süvendamine ja kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud (sh müra). Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, nõustab KMH raames sadama ja kordussüvenduste läbiviimise alaseid küsimusi. Kerli Liiv – Corson OÜ, keskkonnaspetsialist: modelleerimine ja hüdrodünaamika. Kristin Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist: planeerimine ja sotsiaal-majanduslik mõju.. Peeter Vissak – bioloog: maismaa- ja veeelustik, kaitsealused loodusobjektid. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, KMH raames konsultant-assistent: varem kasutatud infomaterjali sh Natura hindamine läbivaatus KMH-s kasutamiseks ja kordussüvenduste läbiviimise leevendusmeetmed. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (lisa 3) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine): jäätmekäitlus, transport ja liiklus, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert. Vajadusel võib KMH protsessis lisanduda eksperte või toimuda ekspertide tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähendamine või suurendamine. 20 7. KMH protsessis asjaomased asutused KMH protsessis asjaomased asutused • Keskkonnaamet - KMH algataja ja otsustaja ning kaitsealade valitseja. • Maa-amet – riigi esindaja merepõhjas toimuvale tegevusele (süvendamine tehakse riigile kuuluvas merepõhjas ja kaadamine tehakse riigile kuuluvale merepõhjale). • Veeteede Amet – nõuetele vastava veeliikluse järelevalvaja ja osaline kaadamisala valikul. • Pärnu Linnavalitsus – KOV, kelle territooriumil asub Pärnu sadam. • Terviseamet – inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. • Keskkonnainspektsioon – loodusressursside ja –keskkonna järelevalve koordineerija ning teostaja. • Pärnu Maavalitsus – riikliku halduse korraldamine ja koordineerimine. 8. KMH programmi avalikul väljapanekul ja avalikul aruelul esitatu arvestamine edasises KMH koostamises 8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta ja nendega arvestamine Peatükk koostatakse peale seda, kui otsustaja on saatnud arendajale asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi eelnõu kohta. Järgmised peatükid täidetakse peale KMH programmi eelnõu avalikku arutelu. 21  Mati Einmann Teie 9.08.2016 AS Pärnu Sadam [email protected]; Meie 17.08.2016 nr 14-6/16/585-6 [email protected] AS Pärnu Sadam keskkonnamõju hindamise algatamise otsus Austatud Mati Einmann Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Teie vee erikasutusloa taotluse Pärnu sadama süvendamiseks ning süvendatud pinnase kaadamiseks mahus 87000 m3 10 aasta jooksul. Eeldatavalt on süvendamise ja kaadamise maht iga-aastaselt maksimaalselt 8700 m3. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p-dele 17 ja 171 on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. Käesolevaga algatab Keskkonnaamet KeHJS § 3, § 6 lg 1 p-dest 17 ja 171, § 11 lg 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise. Vastavalt eelnimetatud seaduse § 8 lg-tele 1 ja 2 korraldab keskkonnamõju hindamist arendaja ning kannab sellega seotud kulud. Vastavalt KeHJS § 11 lg-le 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande heakskiitmiseni. Keskkonnamõju hindamisi ei liideta. Keskkonnamõju hindamise käigus on vajalik teha järgmised uuringud: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vee erikasutusega seotud tööde teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viisi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Kaari Männikus-Nilson +372 680 7452 [email protected] 2 (2)  Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Avaldamise algus: 22.08.2016 Avaldamise lõpp: tähtajatu Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel. Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud Oma 17.08.2016 kirjaga nr 14- 6/16/585-6 Pärnu Sadama süvendamiseks ja süvendatud pinnase kaadamiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) Pärnu Sadama süvendamine ning süvendatud pinnase kaadamine mahus 87000 m3 10 aasta jooksul. Eeldatavalt on süvendamise ja kaadamise maht iga-aastaselt maksimaalselt 8700 m3. KMH algatati KeHJS § 3, § 6 lg 1 p-dest 17 ja 171, § 11 lg 2 ja 3 alusel. - - Keskkonnamõju hindamise käigus on vajalik teha järgmised uuringud: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang; kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine; süvendatud pinnase kaadamisek sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi hinnang; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vee erikasutusega seotud tööde teostamise alternatiivide ja 0- variandi võrdlev analüüs; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus peab selguma KMH käigus – eksperdirühmal tuleb KMH käigus selgitada olemasolevate andmete piisavust KMH-ks ning puudujääkide korral täiendava teabe hankimise allikad ja viisi. Arendaja on AS Pärnu Sadam (registrikood: 11385865) , kontaktandmed: Kaubasadama tee2, 80030 Pärnu. ([email protected]) Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Kaari Männikus-nilson, e- post [email protected], telefon 6807452). KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel Keskkonnaameti keskkonnaosakonnas aadr Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Digitaalselt on dokument kätte saadav http://dhs-adr-kea.envir.ee Keht et ud ärinimed: AS Pärnu Sadam: Pärnu Sadamateenistuse AS, Pärnu Sadamateenistuse AS. Keskkonnaamet Tallinn, HARJUMAA, Narva mnt 7A Telefon: 6807438 E-post: [email protected] Teadaande number 993902  Keskkonnam6iu hindamise LITS ENTS L i t s e r t s iK f fM H 0 1 1 9 5. aprill 20,12 . a. Litsentsi omaniku andmed: perekonnanimt E€s-ja Toomas Liiv rsikukood: 36904050271 Elukoha aadress: ooviiulitalu, Kabilaktrla,76311 Harjumaa Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jergmiste tegevus-ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) energeetika 2) reoveekaitlus 3) vesijakanalisatsioon ja 4)veeteede sadamate ehitus,veekogusUvendamine ja veekogussetahketeainetekaadamine 5) ehitus6) teenindus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) hiidrodilnaamika ja rannaprotsessid 3) soojus4) veesaasteja veetase Litsents kehtib kqni. 27.O4.2017 5N ftP9 Litsentsiandja: keskkonnamin Keskkondministediumi pitsad JAlend  Keskkonnam6ju hindamise LITSENTS L i t s e n t s iKnM r H0120 07.mai 20 42 . a. Litsentsi omaniku andmed: Ees-iaperekonnanimi: Kalev-August Parksepp Isikukood: 34509160227 Erukohaaadress, Tihase 15A-1,13426 Tallinn Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jirgmiste tegevus- ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) p6llumajandus 2) maaparandus 3) metsamajandus 4) jeaitmekaiflus 5) vesija kanalisatsioon 6) puhkemajandus ja haljastus7) transportja liiklus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) jddtmeteke3) maismaataimestik4) mets5) kaitstavad loodusobjektid 6) Naturahindamine Litsents kehtib kuni: 20.04.2017 Litsentsl andja: keskkonnaministerrKeit Pentus &itdbntsi andja, Keskkonnaministeeriumi pitsati jdlend  KAADAMISALA (ALT. 1) Austatud menetlusosaline 28.02.2017 nr 6-3/17/2541-2 Pärnu sadama kordussüvenduste keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine AS Pärnu Sadam esitas 14.02.2017 kirjaga nr 5-1/18 Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 14.02.2017 nr 6-3/17/2541) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Pärnu sadama kordussüvenduste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Corson OÜ, töö nr 1615). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Pärnu sadama kordussüvenduste KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Lisa: Pärnu sadama kordussüvenduste KMH programmi eelnõu koos lisadega 1-4 Sama: Maa-Amet ([email protected]); Veeteede Amet ([email protected]); Pärnu Linnavalitsus ([email protected]), Terviseamet ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]); Pärnu Maavalitsus ([email protected]) Toomas Kalda 447 7383 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658