Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Ministeeriumid 28.05.2019 nr 1-4/19/2949 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/. Palun arvamused ja ettepanekud esitada 14 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Kokk Minister Lisad: 1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 2. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 3. Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ eelnõu Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit, Eesti Vesiviljelejate Liit, Eesti Veeühing, MTÜ Veskivaramu, MTÜ Eesti Sadamate Liit, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Väikesadamate Liit, Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Geoloogia Selts, Eesti Turbaliit, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, Mäeselts, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Geoloogiateenistus, Põllumajandusamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Maanteeamet Hendrik Hundt 626 0708, [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 16.05.2019 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käitaja peab viivitamata teavitama loa andjat käitise toimimisviisis kavandatavast muudatusest, käitise laiendamisest või muust tegevusest, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnahäiringu või olla aluseks loa muutmisele.“; 2) paragrahvi 40 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Keskkonnaloa andmise menetlus sätestatakse käesolevas peatükis ja loa tegevusvaldkondi reguleerivates seadustes.“; 3) paragrahvi 401 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) lihtsustada keskkonnakomplekslubade, keskkonnalubade, kiirgustegevuslubade, üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubade taotlemist ja menetlemist, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmist ning kogutud andmete säilitamist, kasutamist ja kättesaadavust;“; 4) paragrahvi 401 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskkonnaotsuste infosüsteemi vastutav töötleja on Keskkonnaamet ning volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses.“; 5) paragrahvi 41 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Keskkonnaloa annab Keskkonnaamet (edaspidi loa andja), kui seadus ei sätesta teisiti.“; 7) paragrahvi 42 lõike 1 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 42 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ja andmekoosseisu ning taotluse esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 9) paragrahvi 47 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kavandatava tegevuse lühikirjeldus;“; 10) paragrahvi § 47 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) vajadusel korral teave selle kohta, kas peetakse konsultatsioone teise riigiga piiriülesest mõjust.“; 11) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Taotluses puuduste kõrvaldamise aega ei arvestata keskkonnaloa andmise tähtaja hulka.“; 1 12) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Keskkonnaloa taotluste ühine läbivaatamine ja ühe keskkonnaloa andmine (1) Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa taotleja taotlusel sama isiku eri asukohas toimuvateks käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks välja anda ühe keskkonnaloa või muuta isiku olemasolevat keskkonnaluba uute tegevuste lubamiseks, kui see on põhjendatud menetluse eesmärgipärase põhimõttega või on otstarbekas järelevalve tegemise seisukohalt. (2) Omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühe keskkonnaloa andmisel tuleb lisaks käesolevas seaduses sätestatule arvesse võtta valdkonda reguleerivates õigusnormides sätestatud nõudeid. Nõuete erinevuse korral kohaldatakse rangeimat õigusnormi juhul, kui see on põhjendatud.“; 13) paragrahvi 53 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „ning kontaktisiku“; 14) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskkonnaluba antakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui: 1) luba taotletakse tähtajaliselt; 2) loa andmine on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga; 3) on ette näha keskkonnaloa omaja tegevuse, sealhulgas kasutatava tehnoloogia või keskkonnaseisundi muutumist; 4) esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud või 5) muul seadusega ettenähtud juhul.“; 15) paragrahvi 53 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Keskkonnaloa andmekoosseisu ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 16) paragrahvi 58 lõikes 5 asendatakse sõnad „loa andja veebilehel“ sõnadega „keskkonnaotsuste infosüsteemis“; 17) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Keskkonnaloa muutmisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 50 lõiget 2, võttes arvesse lisaks käesolevas seaduses sätestatule muudetavat valdkonda reguleerivates õigusnormides sätestatud nõudeid.“; 18) paragrahvi 60 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 60. Keskkonnaloa üleandmine (1) Keskkonnaloa omajal on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused täielikult või osaliselt loovutada teisele isikule.“; 19) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Keskkonnaloa andja võib keelduda keskkonnaloas loa omaja andmete muutmisest, kui esinevad keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolud.“; 20) seadust täiendatakse paragrahviga 6210 järgmises sõnastuses: „§ 6210. Varem kehtinud lubade vormistamine keskkonnaloana 2 (1) Kui isikul on käesoleva paragrahvi jõustumisel jäätmeluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, vee erikasutusluba, veeluba, õhusaasteluba või kaevandamisluba omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevusteks, võib ta esitada loa andjale taotluse tegevustele ühe keskkonnaloa andmiseks. (2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist välja antud jäätmeloa, vee erikasutusloa, veeloa, õhusaasteloa ja kaevandamisloa vormistab loa andja mõistliku aja jooksul käesoleva seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisuga keskkonnaloaks. Sellisel juhul otsustab loa andja varem kehtinud loa muutmise avatud menetluseta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlemine ja lõikes 2 nimetatud toimingu tegemine on vabastatud riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivu tasumisest, kui menetluse eesmärgiks on varem kehtinud lubade ühendamine või uue andmekoosseisuga loaks vormistamine.“. § 2. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Õhukvaliteedi hindamiseks kasutatakse: 1) andmeid välisõhu saastamisega seotud heiteallikate ja heite kohta; 2) välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmeid.“; 2) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 42 lõikes 2 asendatakse sõnad „õhukvaliteedi hindamise andmekogust“ sõnadega „riiklikust heiteinventuurist“; 4) paragrahvi 50 lõikes 1 asendatakse sõnad „õhukvaliteedi hindamise andmekogus“ sõnadega „riikliku heiteinventuuriga“; 5) paragrahvi 79 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 91 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 98 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 98 lõikes 6 asendatakse sõna „veebilehel“ sõnadega „keskkonnaotsuste infosüsteemis“; 10) paragrahvi 102 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Seireandmed peavad olema kättesaadavad töödeldaval kujul.“; 11) paragrahvi 102 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui õhusaasteloaga on kehtestatud saasteaine välisõhu pidevseire kohustus, edastab käitaja pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi juhtimissüsteemi, mis on leitav 3 Keskkonnaministeeriumi veebilehel. Mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.“; 12) paragrahvi 142 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kauplemissüsteemi siseneja käesoleva seaduse tähenduses on ühel või enamal käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal tegutsev käitaja, kes on saanud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kauplemissüsteemis osalemiseks esimest korda perioodil, mis algab kolm kuud enne § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva ja lõpeb kolm kuud enne järgmist § 155 lõikes 7 nimetatud loetelu esitamise kuupäeva.“; 13) seaduse 7. peatüki 1. jao 2. jaotise pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. jaotis Kauplemissüsteemi luba“; 14) paragrahvi 144 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 144. Kauplemissüsteemi luba (1) Paikse heiteallika käitaja õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks annab Keskkonnaamet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi kauplemissüsteemi luba). (2) Käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusaladel tegutsevatele paiksete heiteallikate käitajatele on kauplemissüsteemi loa omamine kohustuslik.“; 15) paragrahvi 144 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahv 145 tunnistatakse kehtetuks; 17) seadust täiendatakse §-dega 1451 ja 1452 järgmises sõnastuses: „§ 1451. Kauplemissüsteemi loa taotlus, loa andmise otsustamine ja sellest keeldumine (1) Kauplemissüsteemi loa taotluses esitatakse lisaks käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2 sätestatule: 1) käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusala; 2) seirekava, mis on koostatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 601/2012 järgi. (2) Keskkonnaamet keeldub kauplemissüsteemi loa andmisest, kui: 1) käitaja ei tegutse käesoleva seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevusalal või tema käitis ei ületa selle tegevusala jaoks kehtestatud läviväärtust; 2) esineb keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alus. § 1452. Kauplemissüsteemi loa sisu, loa peatamine ning taastamine (1) Kauplemissüsteemi loale märgitakse: 1) käitise kasvuhoonegaaside tekkimist põhjustavate tegevusalade kirjeldus; 2) seirenõuded; 3) aruandlusnõuded; 4 4) kohustus loovutada pädevale asutusele käitise iga kalendriaasta tõendatud summaarse tegeliku heitkogusega võrdne kogus lubatud heitkoguse ühikuid pärast asjaomase kalendriaasta lõppu. (2) Käitise tegevuse peatamise korral pikemaks perioodiks kui kuus kuud teavitab käitaja sellest Keskkonnaametit kirjalikult vähemalt üks kuu enne käitise tegevuse peatamist. Keskkonnaamet peatab kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse peatamisest arvates. (3) Keskkonnaamet peatab tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamise käitaja sellele käitisele, mille kauplemissüsteemi loa kehtivus on peatatud. Tasuta lubatud heitkoguse ühikud eraldatakse esimesel võimalusel pärast kauplemissüsteemi loa kehtivuse taastamist. (4) Käitaja teavitab Keskkonnaametit käitise tegevuse uuesti alustamisest kirjalikult vähemalt 30 päeva enne käitise tegevuse alustamist. Keskkonnaamet taastab kauplemissüsteemi loa kehtivuse käitise tegevuse alustamise päevast arvates.“; 18) paragrahvid 146–148 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 149 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 149. Kauplemissüsteemi loa omaja kohustus teavitada käitise toimimisviisi muudatustest“; 20) paragrahvi 149 lõiked 1, 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 149 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kauplemissüsteemi loa omaja peab viivitamata teavitama Keskkonnaametit kõikidest käitise toimimisviisis kavandatavatest muudatustest, käitise laiendamisest või märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võib olla aluseks kauplemissüsteemi loa muutmisele.“; 22) paragrahvid 150–154 tunnistatakse kehtetuks; 23) paragrahvi 166 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahv 253 tunnistatakse kehtetuks; 25) seaduse 10. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 2543 järgmises sõnastuses: „§ 2543. Kauplemissüsteemi heitkoguse lubade kehtetuks tunnistamine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 144 alusel välja antud kauplemissüsteemi heitkoguse load tunnistatakse kehtetuks ja loale märgitud andmed kantakse paikse heiteallika käitaja keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale.“. § 3. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustiku § 31 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja“. 5 § 4. Jäätmeseaduse muutmine Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „7.–9. peatükki“ tekstiosaga „6.–9. peatükki“; 2) paragrahvi 1 lõikest 4 jäetakse välja teine lause; 3) paragrahvi l täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnaloa andmise menetlusele jäätmete tekitamiseks, jäätmete käitlemiseks või jäätmekäitluskoha käitamiseks ja järelhoolduseks kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 4) paragrahvi 21 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „jäätmeloas või tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloas (edaspidi kompleksluba)“ sõnaga „keskkonnakaitseloas“; 5) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Keskkonnakaitseluba käesoleva seaduse tähenduses on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba) ja jäätmekäitleja registreering.“; 6) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui jäätmekäitluseks on vajalik keskkonnakaitseluba, võib jäätmeid käidelda ainult keskkonnakaitseloaga määratud kohas.“; 7) paragrahvi 269 lõikes 1 ja § 2620 lõikes 7 asendatakse sõna „jäätmeluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 8) paragrahvi 2620 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „§ 74 lõike 1“ tekstiosaga „§ 985 lõike 2“; 9) paragrahvi 28 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõnad „jäätmeluba või kompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 10) paragrahvi 28 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „jäätmeluba, kompleksluba või registreerimistõend“ tekstiosaga „keskkonnakaitseluba“; 11) paragrahvi 39 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö loa,“; 12) paragrahvi 421 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistöö,“; 13) paragrahvi 64 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Saatekiri koostatakse ohtlike jäätmete veosele enne veo algust digitaaldokumendina ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus.“; 14) paragrahvi 64 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Saatekirja koostab jäätmeid vedamiseks üle andnud isik, kui ta omab keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks. (4) Kui jäätmete üleandja ei oma keskkonnakaitseluba ohtlike jäätmete käitlemiseks, koostab saatekirja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omav jäätmete vastuvõtja. Kui 6 nõuetekohane saatekiri ei ole koostatud enne veo algust, peab saatekirja koostama jäätmete vastuvõtja enne jäätmete vastuvõtmist. (41) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keskkonnakaitseluba omav isik tõendab jäätmete üleandmist või vastuvõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmekogus koostatud digitaaldokumendil. (5) Ohtlike jäätmete saatekirja andmekoosseisu ning saatekirja koostamise, edastamise ja registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 15) paragrahvi 67 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§ 37 lõikes 1“ tekstiosaga „§ 77 lõikes 4“; 16) paragrahvi 68 lõikes 2 asendatakse sõna „jäätmeloaga“ sõnaga „registreeringuga“; 17) paragrahvi 69 lõikes 1 asendatakse sõna „jäätmeloa“ sõnaga „registreeringu“; 18) paragrahvi 69 lõikes 41 asendatakse sõnad „jäätmeluba või kompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 19) paragrahvi 71 lõige 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) elanikelt kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumise ja ohtlike jäätmete käitlemiseks keskkonnakaitseluba omavale ettevõtjale üleandmise korra;“; 20) seaduse 6. peatüki ja selle 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6. peatükk JÄÄTMELUBA JA JÄÄTMEKÄITLEJA REGISTREERIMINE 1. jagu Jäätmeluba“; 21) paragrahvi 73 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „või jäätmete tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades“; 22) paragrahvi 73 lõike 2 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus; 4) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;“; 23) paragrahvi 73 lõike 2 punktid 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 73 lõike 2 punktid 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel; 8) kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks;“; 25) paragrahvi 73 lõiget 2 täiendatakse punktidega 9 ja 10 järgmises sõnastuses: „9) prügila käitamiseks; 10) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.“; 26) paragrahvi 73 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 73 lõike 4 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 7 „2) Päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;“; 28) paragrahvi 73 lõiget 4 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „3) isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga; 4) riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametiga.“; 29) paragrahvi 73 lõige 41 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvid 74 ja 75 tunnistatakse kehtetuks; 31) seaduse 6. peatüki 2. jao pealkiri tunnistatakse kehtetuks ja §-d 76–87 loetakse 1. jao osaks; 32) paragrahvi 77 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 33) paragrahvi 77 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.“; 34) paragrahvi 77 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 35) paragrahvi 78 tekst loetakse lõikeks 1 ning muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jäätmeloa taotluses märgitakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule: 1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul; 2) käitlusprotsessi tulemusena tekkivate jäätmete ning nende edasise käitlemise või üleandmise kirjeldus; 3) jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus; 4) jäätmekäitluskoha tehniliste üksuste kirjeldus koos asukohaandmetega; 5) jäätmekäitluskoha aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas; 6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus; 7) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg; 8) jäätmetekke vältimiseks ja jäätmekoguste vähendamiseks rakendatavate meetmete kirjeldus; 9) tegevuse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavate tervise- ja keskkonnakaitsemeetmete kava, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava; 10) jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga.“; 36) paragrahvi 78 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „(2) Kui jäätmeluba taotletakse probleemtoodetest tekkivate jäätmete käitlemiseks, tuleb taotluses esitada käesoleva seaduse § 26 lõike 3 alusel sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamise võimalikkuse tõendatus koos asjaomaste dokumentidega. Andmeid ei pea esitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete veo, ümberpakkimise ja ladustamise korral. 8 (3) Kui jäätmeluba taotletakse ohtlike jäätmete käitlemiseks, prügila või kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks, esitab taotleja loa andjale taotletava tegevuse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutava füüsilise isiku tööülesandeid ja vastutust kirjeldavad ning pädevust tõendavad dokumendid. (4) Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Ohtlike jäätmete käitluse eest vastutava isikuna võib tegutseda ka välisriigis kutseoskused omandanud isik, kui tema kvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Keskkonnaamet.“; 37) paragrahvid 79–80 tunnistatakse kehtetuks; 38) paragrahvi 81 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 39) paragrahvi 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Jäätmeloas märgitakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 sätestatule: 1) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul; 2) lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus; 3) tegevuse kohta esitatavad tehnilised ja keskkonnanõuded; 4) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg; 5) käitlusvõimsused jäätmekäitluskohas või -kohtades jäätmekäitlustoimingute ja - tehnoloogiate kaupa tonnides kalendriaasta jooksul; 6) jäätmekäitluskohas maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites, lähtudes käitluskoha tehnilistest ja ruumilistest võimalustest ning jäätmete ladustusviisist; 7) jäätmete ladustamise korral jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise eeldatav aeg.“; 40) paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 sätestatud alustele keeldub loa andja jäätmeloa andmisest, kui taotleja tegevus ei vasta valdkonna arengukava või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale.“; 42) paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 84 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 44) paragrahvi 84 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Loa andja võib jätta jäätmeloa muutmise taotluse läbi vaatamata, kui loa omajal on eelmise kalendriaasta jäätmearuanne tähtpäevaks esitamata.“; 45) paragrahvi 85 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 85. Jäätmeloa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks tunnistamine 9  (1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtivuse peatada kuni kolmeks kuuks, kui loa omaja ei ole esitanud jäätmearuannet tähtajaks.“; 46) paragrahvi 85 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole esitanud jäätmearuannet tähtajaks.“; 47) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 48) paragrahvid 86 ja 87 tunnistatakse kehtetuks; 49) seaduse 6. peatüki 3. jagu loetakse 2. jaoks ning jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2. jagu Jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks“; 50) paragrahvid 88 ja 89 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 88. Lisaandmed metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa taotlemisel Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab isik, kes taotleb jäätmeluba metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (edaspidi metallijäätmeluba), loa andjale tegevuskohajärgse politseiasutuse arvamuse metallijäätmeloas käsitletava tegevuse kohta. § 89. Metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeloa andmisest keeldumine Loa andja keeldub metallijäätmeloa andmisest lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 52 sätestatud juhtudele, kui metallijäätmeluba taotlev füüsilisest isikust ettevõtja või metallijäätmeluba taotleva äriühingu juhatuse või nõukogu liige on pannud toime keskkonnaalase, varavastase, majandusalase või muu üldohtliku süüteo ja süüteo toimepanemisest ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tähtaeg.“; 51) paragrahv 90 tunnistatakse kehtetuks; 52) seaduse 6. peatüki 4. jagu loetakse 3. jaoks ning jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. jagu Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla käitamiseks ning järelhoolduseks“; 53) paragrahvi 91 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt „(1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele esitab prügila käitamiseks jäätmeloa (edaspidi prügilaloa) taotleja loa andjale: 1) andmed ladestatavate jäätmete koguse kohta jäätmekoodide ja -liikide kaupa; 2) andmed prügila kavandatud mahutavuse kohta ruumala- ja massiühikutes; 3) prügila asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse; 4) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja või finantstagatist tõendava dokumendi; 10 5) prügila töö korraldamisel rakendatavate meetmete kirjeldused õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks; 6) andmed kavandatava prügila liigi kohta; 7) prügila sulgemise ja järelhoolduse kava; 8) käitamis-, seire ja kontrollitoimingute kava; 9) saastamise vältimiseks ja vähendamiseks kavandatavate meetmete kirjelduse. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii ja finantstagatis peab kehtima kogu prügila kasutamise, sulgemise ja järelhoolduse ajal, et tagada käitaja suutlikkus täita oma ülesandeid.“; 54) paragrahv 92 tunnistatakse kehtetuks; 55) paragrahvi 93 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) loa taotleja kohustus vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale aru anda prügilasse vastuvõetud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta ning loa andja teavitamise kord.“; 56) paragrahvi 94 tekst ja § 941 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätetatule keeldub loa andja prügilaloa andmisest, kui 1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii või finantstagatis; 2) prügila ei vasta käesoleva seaduse § 33 alusel kehtestatud nõuetele; 3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud andmed personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita prügila personali vajalikke oskusi tegutsemiseks taotluses märgitud tegevusalal; 4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks; 5) taotlejat või jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutavat isikut on korduvalt karistatud keskkonnaalase süüteo eest ning süüteost ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tähtaeg. § 941. Jäätmeluba kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks (1) Kaevandamisjäätme hoidla käitamiseks jäätmeloa (edaspidi jäätmehoidla jäätmeluba) andmisel kohaldatakse käesolevas jaos, välja arvatud § 91 lõike 1 punktis 7 ning § 93 punktis 1 sätestatut. Käesoleva seaduse § 1 lõigetes 32 ja 34 nimetatud jäätmete ladestamiseks rajatava jäätmehoidla jäätmeloa suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 ja § 94 punktis 1 sätestatut. (2) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks, esitama loa andjale: 1) andmed jäätmehoidla võimalike alternatiivsete asukohtade kohta; 2) kaevandamisjäätmekava; 3) andmed kaevandamisjäätmete hoidla kavandatud mahutavuse kohta; 4) kaevandamisjäätmete hoidla asukoha kirjelduse, selle hüdrogeoloogilise ja geoloogilise iseloomustuse; 5) kaevandamisjäätmete hoidla kasutamisel, sulgemisel ja järelhooldusel käitaja kohustuste täitmise finantstagatise olemasolu kirjaliku tõenduse. 11 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotluses ei pea esitama andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas. (4) Kui luba antakse A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks ja loa andja on teadlik, et käitamisega kaasneb keskkonnaoht teises riigis, või kui asjakohast teavet taotleb Euroopa Liidu liikmesriik, keda oht võib mõjutada, edastab loa andja loa taotluses esitatud teabe teisele liikmesriigile samal ajal, kui taotlus riigisiseselt avalikustatakse. (5) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud andmetele märgitakse kaevandamisjäätmete hoidla käitamise jäätmeloas: 1) kaevandamisjäätmete hoidla kategooria käesoleva seaduse § 352 lõike 4 alusel; 2) kaevandamisjäätmete hoidlasse ladestatavate jäätmete kogus jäätmeliikide kaupa; 3) kaevandamisjäätmete hoidla kasutamise, keskkonnaseire ja järelevalve nõuded; 4) kohustus anda vähemalt kord aastas määratud tähtpäevaks loa andjale infot kaevandamisjäätmete hoidlas ladestatud jäätmeliikide, nende koguste ja keskkonnaseire tulemuste kohta. (6) Loa andja keeldub kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeloa andmisest lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule, kui: 1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 4 nimetatud garantii; 2) kui ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud dokumendid personali tehnilise ja kutsealase väljaõppe kohta ei kinnita kaevandamisjäätmete hoidla personali taotluses märgitud tegevusalal tegutsemiseks vajalikke oskusi; 4) prügila käitamisel ei rakendata vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ega nende tagajärgede piiramiseks. (7) Jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud juhtudel kui: 1) jäätmehoidla töös või ladestatud jäätmetes on toimunud olulised muutused; 2) käitaja esitatud või järelevalve käigus saadud teabe alusel on vaja muuta loale märgitud andmeid; 3) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja muuta loale märgitud nõudeid; 4) parima võimaliku tehnika põhimõtted on muutunud ulatuses, millest tingituna, on vaja muuta loa tingimusi. (8) Jäätmehoidla käitamiseks antud jäätmeluba tunnistatakse kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 62 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kui: 1) loa omaja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta; 2) esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolud; 3) on nõutav kaevandamisjäätmekava esitamine, kuid jäätmekava ei ole esitatud või ei vasta esitatud jäätmekava nõuetele ning puudusi selleks antud tähtaja jooksul ei kõrvaldata.“; 57) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse paragrahviga 942 järgmises sõnastuses: „§ 942. Jäätmeluba prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks 12 (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks jäätmeluba taotlev isik loa andjale käesoleva seaduse § 276 lõike 1 punktides 7‒9 nimetatud andmed. (2) Lisaks käesoleva seaduse § 81 lõikes 2 sätestatule määratakse prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse jäätmeloas: 1) prügila ja jäätmehoidla järelhooldustingimused; 2) keskkonnaseire tingimused.“; 58) seaduse 6. peatüki 5. ja 6. jagu tunnistatakse kehtetuks; 59) seaduse 6. peatüki 7. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7. jagu Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel § 981. Loa taotlemine maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 nimetatud andmetele peab isik, kes taotleb jäätmeluba maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks, esitama loa andjale kaevandamisjäätmekava. Taotluses ei esitata andmeid, mis on kirjas taotlusele lisatavas kaevandamisjäätmekavas. § 982. Maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamise loa andmisest keeldumine ja loa muutmine (1) Loa andja keeldub maavarade kaevandamisel ja rikastamisel jäätmete tekitamiseks jäätmeloa andmisest lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud juhtudele, kui: 1) ei ole esitatud kaevandamisjäätmekava või esitatud jäätmekava ei vasta nõuetele ning taotleja ei ole selle puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 2) kaevandamisjäätmekavast nähtub, et maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmeid ei teki. (2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule muudab jäätmeloa andja maavara kaevandamisel või rikastamisel jäätmete tekitamiseks antud jäätmeluba juhul, kui kaevandamisjäätmekava muutmise või uue kava esitamise tõttu on vaja muuta loa nõudeid.“; 60) seaduse 6. peatükki täiendatakse 8. ja 9. jaoga järgmises sõnastuses: „8. jagu Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks § 983. Jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks (1) Lisaks käesoleva seaduse §-s 78 sätestatule esitab ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotleja loa andjale: 1) juhtimissüsteemi kirjelduse, sealhulgas töökorraldusdokumendid, mis annavad ülevaate kõikide ohtlike jäätmete käitlusega seotud töötajate tööülesannetest, pädevusest ja vastutusest; 2) Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi õnnetusjuhtumitest tekkinud keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmiseks; 13 3) hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavate meetmete kirjeldused; 4) saatekirja koostamiseks vajalike tehniliste vahendite olemasolu kinnituse. (2) Ohtlike jäätmete käitlemise finantstagatise või garantii suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: M = T x L/52, kus M – garantii või muu tagatise suurus eurodes; T – 255 eurot tonni kohta; L – summaarne ohtlike jäätmete aastane käitlemiskogus tonnides, mis on ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotleja loa taotluses nimetatud summaarne kogus; 52 – nädalate arv aastas. (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud finantstagatise või garantii summa on väiksem kui 6400 eurot, on finantstagatise väärtus 6400 eurot aastas. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud valemi järgi arvutatud finantstagatise või garantii summa on suurem kui 320 000 eurot, on finantstagatise väärtus 320 000 eurot aastas. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis peab olemas olema samal ajal, kui tegeletakse ohtlike jäätmete käitlemisega. § 984. Ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa andmisest keeldumine Loa andja keeldub ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa andmisest lisaks käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatule, kui: 1) taotlejal puudub käesoleva seaduse § 983 lõike 1 punktis 2 nimetatud garantii või finantstagatis; 2) taotleja jäätmekäitluse tehnilise ja keskkonnanõuetekohase toimimise eest vastutav füüsiline isik ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõikes 5 ja lõike 4 alusel sätestatud koolitus- ja pädevusnõuetele; 3) taotlejat või käesoleva seaduse § 78 lõikes 3 nimetatud vastutavat füüsilist isikut on korduvalt karistatud keskkonnaalase süüteo eest ning süüteost ei ole möödunud karistusregistri seaduse § 24 lõikes 1 sätestatud tähtaeg; 4) taotlejal puuduvad tehnilised vahendid ja võimalus käesoleva seaduse §-s 64 nimetatud digitaalallkirjaga kinnitatud saatekirja koostamiseks autoriseeritud kasutajana ohtlike jäätmete saatekirjade andmekogus; 5) taotleja ei suuda tõendada probleemtoodetest tekkinud jäätmete käitlemisel käesoleva seaduse § 26 lõikes 3 sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist. 9. jagu Jäätmekäitleja registreerimine § 985. Jäätmekäitleja registreerimine (1) Jäätmekäitleja tegevuse registreerimine Keskkonnaametis (edaspidi ka registreeringu andja) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks. (2) Keskkonnaametis registreeritakse isiku tegevus, kes: 1) on käesoleva seaduse § 73 lõike 5 alusel vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest; 14 2) veab jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses; 3) kogub jäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses; 4) korraldab vahendajana jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel; 5) tegutseb jäätmete edasimüüjana; 6) osutab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust. (3) Registreerimise kohustust ei ole: 1) füüsilisel isikul, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid, arvestades käesolevas seaduses jäätmevaldajale kehtestatud nõudeid; 2) Päästeametil, kes kogub ja veab päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmeid; 3) isikul, kellele on selleks tegevuseks antud õigus jäätme- või kompleksloaga; 4) käesoleva seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud jäätmete vedajal, välja arvatud juhul, kui nimetatud jäätmevedaja viib jäätmeid üle riigipiiri; 5) isikul, kes kogub müügikohas probleemtoodetest tekkinud jäätmeid või ravimijäätmeid jäätmetekitajalt ning kellel on selleks tegevuseks õigusaktist tulenev kohustus; 6) riigi- ja õppeasutustel õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui see on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul või punktides 2–6 nimetatud tegevusaladel tegutsemise korral nõuab registreeringu andja jäätmeloa taotlemist, kui isiku tegevus vajab keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga. (5) Kui vahendajana või edasimüüjana tegutseb käesoleva seaduse § 23 lõikes 3 nimetatud tootjate ühendus, siis tema tegevus registreeritakse käesolevas seaduses nimetatud probleemtooteregistris. § 986. Registreeringu taotlemine (1) Registreeringu taotleja esitab registreeringu andjale kirjaliku taotluse järgmiste andmete ja dokumentidega: 1) taotleja ärinimi ja registrikood või nimi ja isikukood; 2) taotleja asukoht või elukoht ning aadress, e-posti aadress, telefoninumber; 3) tegevuskoha, sealhulgas jäätmekäitluskoha aadress, e-posti aadress, telefoninumber; 4) tegevusala tegevuskohas; 5) käideldavate jäätmete liigid ja kogused tonnides kalendriaasta jooksul; 6) kavandatava tegevuse kirjeldus koos andmetega jäätmete käitlemisel kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta; 7) käesoleva seaduse § 15 lõike 8 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega; 8) jäätmekäitluskoha olemasolul dokumendid, mis tõendavad käitluskoha maatüki õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda käitise asukohas; 9) jäätmekäitluskoha olemasolul selle aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa tonnides aastas; 10) jäätmekäitluskohas jäätmete ladustamise korral maksimaalne jäätmete ladustamise kogus tonnides ja kuupmeetrites ning ladustatud jäätmete paiknemise kaardistus; 11) tegevuse alustamise ja lõpetamise aeg; 12) maakondade loetelu, kus kavandatakse jäätmete kogumist või vedu; 13) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse § 78 lõike 4 alusel sätestatud nõuetele või lõikele 5 vastavad jäätmeid käitleva isiku koolitust ja pädevust tõendavad dokumendid; 15 14) ohtlike jäätmete kogumise või veo korral käesoleva seaduse §-s 983 kehtestatud nõuetele vastavad dokumendid; 15) kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks sõlmitud hankelepingu koos lisadega ning kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks. (2) Jäätmete kogumiskohtade registreeringu taotluses nimetatakse kõik kogumiskohad, kus tegevust kavandatakse. (3) Registreeringu andja kontrollib esitatud registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (4) Kui taotletav tegevus ei vaja registreeringut, teavitab registreeringu andja sellest registreeringut taotlevat isikut 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Kui tegevus, milleks registreeringut taotleti, vajab jäätmeluba, selgitab registreeringu andja viivitamatult registreeringu taotlejale jäätmeloa taotlemise vajadust. § 987. Registreeringu sisu (1) Registreeringus märgitakse: 1) registreeringu omaja nimi ja isikukood või registrikood; 2) registreeringu omaja ning kontaktisiku aadress ja kontaktandmed; 3) tegevuskoha täpne asukoht, vajaduse korral geograafiliste koordinaatidega; 4) registreeritav tegevus seaduses sätestatud registreerimisnõuete kohaselt; 5) registreeringu kehtivusaeg, kui registreering on tähtajaline; 6) käideldavate jäätmete liigid ning kogused kalendriaastas; 7) käesoleva seaduse § 15 lõike 2 ja § 17 lõike 2 alusel määratud kavandatava tegevuse jäätmekäitlustoimingu kood koos tegevuse kirjeldusega; 9) jäätmete ladustamisel nende eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise periood; 10) tegevuse algus ja lõpp; 11) nende maakondade loetelu, kus kavandatakse ohtlike või tavajäätmete kogumist või vedu. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo registreeringus: 1) piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmekäitlusega hõlmatud jäätmed kokku kogutakse; 2) jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse. § 988. Registreerimine (1) Registreeringu andja otsustab tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse esitamisest arvates. Kui registreeringu taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel isiku tegevust vaikimisi registreerituks. (2) Registreeringu andja võib registreeringu vormistada keskkonnaloa osana. § 989. Registreerimisest keeldumine 16 (1) Registreeringu andja keeldub jäätmekäitleja registreerimisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 1 nimetatud alustel. (2) Registreeringu andjal on õigus keelduda registreerimisest lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõikes 2 sätestatud alustele, kui: 1) registreeritav tegevus ei vasta valdkonna arengukava või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale; 2) ohtlike jäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 984 sätestatud alused; 3) metallijäätmete käitlemisel esinevad käesoleva seaduse §-s 89 sätestatud alused; 4) registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet eelmise kalendriaasta kohta. § 9810. Registreeringu kehtivus Käesoleva seaduse § 985 lõikes 2 nimetatud isiku tegevus registreeritakse tähtajatult, välja arvatud juhul, kui: 1) taotletakse tähtajalist registreeringut; 2) kavandatav tegevus on ühekordne. § 9811. Registreeritud isiku kohustus teatada registreeringu taotluses esitatud andmete muudatustest Registreeritud isik on kohustatud viivitamata teavitama registreeringu andjat ärinime, registrikoodi ja kontaktandmete muutumisest, samuti tegevuse muutmisest või lõpetamisest ning muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada registreeringu alusel lubatud tegevust, ja taotlema registreeringu muutmist või uut registreeringut. § 9812. Registreeringu muutmine Registreeringu andjal on õigus registreeringut muuta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel. § 9813. Registreeringu kehtetuks tunnistamine (1) Registreeringu andja tunnistab registreeringu kehtetuks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud alustel. (2) Registreeringu andjal on õigus tunnistada registreering kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele, kui: 1) esinevad käesoleva seaduse §-s 989 sätestatud alused registreerimisest keeldumiseks; 2) registreeritud isik ei ole esitanud jäätmearuannet tähtajaks.“; 61) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 62) paragrahvi 105 lõigetes 2–4 asendatakse sõna „jäätmeluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 63) paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõna „Volitatud“ sõnaga „Pädev“; 64) paragrahvi 113 lõiked 11 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Piiriülese või Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise veoga tegelev jäätmevedaja peab omama keskkonnakaitseluba sõltumata sellest, kas veetavad jäätmed on käesoleva seaduse § 17 14 lõike 3 kohaselt tema valduses või mitte. Jäätmesaadetisega peab kaasas olema keskkonnakaitseluba või selle koopia, mis esitatakse vajaduse korral pädevale asutusele või järelevalveasutusele. (2) Kui järelevalveasutusel tekivad põhjendatud kahtlused, et saatelehel või veoloal märgitud andmed ei vasta jäätmesaadetisele, peab järelevalveasutus jäätmesaadetise kinni ning teavitab kinnipidamise asjaoludest pädevat asutust.“; 65) paragrahvi 116 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Jäätmeluba ja kompleksluba omav isik ning käesoleva seaduse § 74 kohaselt registreeritud isik“ tekstiosaga „Keskkonnakaitseluba omav isik“; 66) paragrahvi 116 lõikes 4 asendatakse sõna „jäätmeloa“ sõnaga „keskkonnakaitseloa“; 67) paragrahvi 117 lõike 11 punktis 1 asendatakse sõnad „jäätmeluba või kompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 68) paragrahvi 117 lõike 11 punktides 2 ja 4 asendatakse tekstiosa „§ 74 lõike 1“ tekstiosaga „§ 985 lõike 2“; 69) paragrahvi 117 lõikes 2 asendatakse sõnad „jäätmeluba või kompleksluba“ sõnaga „keskkonnakaitseluba“; 70) paragrahvi 1192 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskkonnainspektsioon on kohustatud kontrollima vähemalt kord aastas A-kategooria kaevandamisjäätmete hoidla käitaja jäätmeloaga määratud jäätmekäitlustingimuste täitmist.“; 71) paragrahv 1203 tunnistatakse kehtetuks; 72) seadust täiendatakse §-ga 13610 järgmises sõnastuses: „§ 13610. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist antud jäätmeloa, registreerimistõendi ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivus ning pooleliolevate taotluste menetluste lõpetamine (1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist antud tähtajaline jäätmeluba, registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. (2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud jäätmeloa või registreerimistõendi taotlust menetletakse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. (3) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist esitatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlust menetletakse edasi käesoleva seaduse, sealhulgas käesolevast seadusest tulenevate menetlusõigusnormide alusel jäätmeloa muutmise taotlusena või uue jäätmeloa taotlusena.“. § 5. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 18 1) paragrahvi 24 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 151 lõigetes 2, 4, 5 ja 7, § 17 lõikes 3, § 18 lõigetes 2, 4, 7 ja 8, § 201 lõikes 2, § 22 lõigetes 1, 3, 5 ja 7, § 261 lõikes 4, § 361 lõigetes 2, 4 ja 5, § 37 lõikes 6, § 39 lõigetes 2 ja 4 ning § 42 lõigetes 3, 5 ja 7 nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi keerukus, pikendada, määrates menetlustoiminguks uue tähtaja.“; 2) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) maavara kaevandamine, kaevise rikastamine või kaevandatud maa korrastamine;“; 3) paragrahvi 7 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „projekteerimistingimused, “; 4) paragrahvi 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 11 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse käesoleva seaduse § 6 lõike 2 või 21 alusel, võib õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aega ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega põhjendatud juhul pikendada, teavitades arendajat sellest kirjalikult.“; 6) paragrahvi 12 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ehitusloa või ehitise kasutusloa andmise korral teavitatakse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest riikliku ehitisregistri kaudu.“; 7) paragrahvi 13 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia.“; 8) paragrahvi 22 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „esitab“ sõnadega „hiljemalt kuue kuu jooksul“; 9) paragrahvi 22 lõiget 9 täiendatakse pärast sõna „otsustajale“ sõnadega „otsustaja määratud tähtaja jooksul“; 10) paragrahv 26 tunnistatakse kehtetuks; 11) seadust täiendatakse §-ga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Keskkonnamõju hindamine enne tegevusloa taotluse esitamist (1) Lisaks käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatule võib kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata arendaja esitatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse alusel enne käesoleva seaduse § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi. (2) Otsustaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul on kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja. 19 (3) Kui kavandatavaks tegevuseks on vaja taotleda kaks või enam tegevusluba, mille puhul otsustajad on erinevad, esitatakse keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus ühele otsustajale. (4) Otsustaja algatab 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse saamisest keskkonnamõju hindamise. (5) Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajale teadaolevat teavet kavandatava tegevuse kohta. (6) Kui otsustajale teadaoleva teabe alusel on kavandatava tegevuse puhul tegemist ilmselgelt perspektiivitu tegevusega, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse.“; 12) paragrahvi 30 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) tegevusloa taotluse või käesoleva seaduse § 261 lõikes 1 nimetatud keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse koopia.“. § 6. Keskkonnatasude seaduse muutmine Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevuste keskkonnaload;“; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kaevise tarbimise või võõrandamise luba;“; 3) paragrahvi 5 lõike 2 punktid 4, 7 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 9 lõiked 9 ja 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, või kaevise võõrandamise või väljaspool kinnisasja tarbimise ning pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise eest tuleb tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi, kaevise või katendiga võrdväärseks määratud maavara kaevandamisõiguse tasu. (91) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tasu maksmise kohustust ei kohaldata maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamise projektiga määratud mahus või projekti puudumise korral vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ning tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks.“. § 7. Keskkonnavastutuse seaduse muutmine Keskkonnavastutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 21–23 järgmises sõnastuses: 20 „21) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud keskkonnaluba nõudvad tegevused; 22) veeseaduse § 210 lõikes 2 nimetatud registreeritud veekeskkonnariskiga tegevused; 23) jäätmeseaduse § 233 lõikes 2 nimetatud registreeritud jäätmekäitleja tegevused.“. § 8. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „keskkonnaloa (edaspidi kiirgustegevusluba)“ sõnaga „kiirgustegevusloa“; 2) paragrahvi 70 lõikes 4 ja § 75 lõikes 3 asendatakse sõnad „andmete nimistud“ sõnaga „andmekoosseisu“. § 9. Maapõueseaduse muutmine Maapõueseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. (2) Maavara geoloogiline uuring (edaspidi geoloogiline uuring) on maavara leviku selgitamise või maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö.“; 2) paragrahvist 5 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 3) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Geoloogiline uuring on lubatud geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) alusel, välja arvatud kaevandamisloa alusel mäeeraldise piires tehtav geoloogiline uuring ja selline geoloogiline uuring, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega.“; 4) paragrahvi 19 lõike 2 punkt 2 ja lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 20 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) selgitatakse looduslike lasundite, sealhulgas maavara levik, lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite, sealhulgas maavara võimalikud kasutusalad;“; 6) paragrahvi 21 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „üldgeoloogilise uurimistööga,“; 7) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Uuringuloata kameraaltöö põhjal saadud geoloogilise teabe alusel era- või munitsipaalmaa kohta keskkonnaregistrisse kande tegemiseks, kui kande tulemusena tekib kinnisasjale maardla, on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek.“; 8) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: 21 „(41) Lõikes 4 nimetatud kameraaltöö peab põhinema geoloogilisel uuringul.“; 9) paragrahvi 22 lõigetest 1 ja 4 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 10) paragrahvi 23 lõigetest 2 ja 3 jäetakse välja teine lause; 11) paragrahvi 23 lõikest 7 ja § 25 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 12) paragrahvi 25 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjali, puursüdamikke, proove ja muud geoloogilist teavet (edaspidi kogutud materjal) tuleb säilitada vähemalt 30 päeva geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku kohta otsuse tegemisest arvates. Üldgeoloogilise uurimistöö korral, samuti juhul, kui geoloogilise uuringu aruandes esitatud ettepaneku alusel ei ole vaja teha muudatusi keskkonnaregistris, tuleb säilitada kogutud materjali vähemalt 30 päeva üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande maardlate nimistu volitatud töötlejale esitamisest arvates. (5) Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja edastab üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande elektroonse koopia viie tööpäeva jooksul Eesti Geoloogiateenistusele, kes otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul, kas kogutud materjali tuleb säilitada. Eesti Geoloogiateenistuse nõudmisel annab loa omaja kogutud materjali Eesti Geoloogiateenistusele säilitamiseks Eesti Geoloogiateenistuse määratud ulatuses ja kohas.“; 13) paragrahvi 27 lõigetest 3, 4, 9, 10, 11 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 14) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Loa andja teavitab üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitsejat ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut.“; 15) paragrahvi 27 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Loa andja saadab uuringuloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.“; 16) paragrahvi 27 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 27 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „põlevkivi, fosforiidi või metallitoorme otsinguks vajaliku üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse või“; 18) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) andmed uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala kohta, maavara otsingu ja uuringu korral maavara oletatava koguse kohta;“; 19) paragrahvi 28 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) geoloogilise uuringu korral andmeid uuritava maavara kohta;“; 22 20) paragrahvi 28 lõike 3 punktist 8 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistööga või“; 21) paragrahvi 28 lõike 3 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 22) paragrahvi 28 lõike 3 punktist 11 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 23) paragrahvi 28 lõike 5 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava.“; 24) paragrahv 29 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Uuringuluba antakse avatud menetluses, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhul.“; 25) paragrahvi 30 pealkirjast jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa ja“; 26) paragrahvi 30 lõike 1 sissejuhatavast lauseosast, lõike 1 punktist 9 ning lõigetest 4 ja 5 jäetakse läbivalt välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 27) paragrahvi 30 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 28) paragrahvi 30 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Uuringuloa andja avaldab viivitamata oma veebilehel teate taotluse saamise kohta, lisades sellele viite Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatele.“; 29) paragrahvi 31 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uuringuloa andmise võib otsustada ilma avalikul istungil arutamiseta, välja arvatud juhul, kui uuringuloaga lubatud tegevusega võib kaasneda oluline regionaalne või üleriigiline keskkonnahäiring.“; 30) paragrahvi 31 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 31) paragrahvi 32 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 32) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Uuringuloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 33) paragrahvi 32 lõikes 2 asendatakse viide „lõikes 1“ viitega „lõigetes 1 ja 11“; 34) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 33. Uuringuloa saamise õigus“; 35) paragrahvi 33 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 33 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Sama maapõue osa kohta ei anta uuringuluba teisele isikule.“; 23 37) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Maapõue osa kohta, mille kasutamiseks on teine isik juba esitanud kaevandamisloa taotluse või mille kasutamiseks on kaevandamisluba teisele isikule juba antud, ei anta uuringuluba.“; 38) paragrahvi 33 lõiked 6 ja 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 sätestatud juhul tagastab loa andja sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata. (7) Kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus, ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt.“; 39) paragrahvi 34 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 34. Uuringuloa saamise õiguse enampakkumine“; 40) paragrahvi 34 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise eesmärk on välja selgitada taotleja, kelle taotlust loa andja edasi menetleb.“; 41) paragrahvi 34 lõigetest 2, 5 ja 6 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 42) paragrahvi 34 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Uuringuloa saamise õiguse enampakkumise täpsustatud nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 43) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) uuringuloa andmisel puudub riigivara valitseja nõusolek;“; 44) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 45) paragrahvi 35 lõike 1 punktist 10 ja lõikest 3 jäetakse välja sõnad „maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 46) paragrahvi 36 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö või“; 47) paragrahvi 36 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Uuringulubadega ühele isikule sama maavara otsinguks või uurimiseks antavate uuringuruumide territoorium ei tohi olla kokku suurem kui 100 ruutkilomeetrit.“; 48) paragrahvi 37 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö loa või“; 49) paragrahvi 38 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kaevandamisjäätmekava muutmise või uue jäätmekava esitamise tõttu on vaja uuringuloale märgitud nõudeid muuta.“; 50) paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 24 „(3) Uuringuloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta järgmistel juhtudel: 1) uuringuloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, loa muutmisel ei hinnata keskkonnamõju ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse korraldamiseks;“; 51) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa ümberregistreerimisel loetakse loa saaja suhtes siduvaks loa lisaks olevad graafilised lisad, uuringuloa puhul ka kaevandamisjäätmekava.“; 52) paragrahvi 42 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit üksnes korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud ulatuses, mullakaitsenõuete täitmiseks ning kraavide, settebasseinide, teede ja muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamiseks kaevandamisprojektis määratud mahus;“; 53) paragrahvi 42 lõiget 3 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) allmaakaevandamisel rajada mäeeraldise lamamisse ja lasumisse selliseid tehnorajatisi veekõrvalduse, ventilatsiooni, elektrivarustuse ja kaevandamise ohutuse tagamiseks, mis teenindusmaaga mitte kattuval alal ei ulatu lasumis pinnakatte setenditeni;“; 54) paragrahvi 49 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 55) paragrahvi 49 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaevandamisloa andja saadab käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu arvamuse saamiseks maavarade komisjonile, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu saamisest arvates.“; 56) paragrahvi 50 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või“; 57) paragrahvi 50 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui kaevandamisluba taotletakse kehtiva uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, peab kaevandamisloa taotleja esitama selle uuringuloa omaja nõusoleku.“; 58) paragrahv 50 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 59) paragrahv 51 tunnistatakse kehtetuks; 60) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Maapõue osa kohta, mille uurimiseks on teine isik juba esitanud uuringuloa taotluse või mille uurimiseks on uuringuluba teisele isikule juba antud, ei anta kaevandamisluba.“; 61) paragrahvi 53 lõiget 6 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud juhul uuringuruumiga täielikult või osaliselt kattuva mäeeraldise kohta esitatud teiste isikute kaevandamisloa taotlused;“; 62) paragrahvi 53 lõiget 6 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: 25 „5) põlevkivi kaevandamise loa taotluse, mis on esitatud rohkem kui 60 päeva pärast sama või osaliselt kattuva maardla osa kohta juba esitatud põlevkivi kaevandamise loa taotlusest avalikkuse teavitamist ja kui ei esine käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 sätestatud asjaolu.“; 63) paragrahvi 56 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatule märgitakse kaevandamisloas:“; 64) paragrahvi 56 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 65) paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põlevkivi kaevandamise loa omaja kasutatava põlevkivi kaevandamise aastamäära osa määrab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus.“; 66) paragrahvi 61 lõike 6 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võõrandaja ja omandaja esitavad võõrandamislepingu valdkonna eest vastutavale ministrile või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel volitatud asutusele.“; 67) paragrahvi 61 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Valdkonna eest vastutav minister või käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel volitatud asutus muudab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud põlevkivi kaevandamise loa omaja kasutatavat põlevkivi kaevandamise aastamäära osa käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatud juhul võõrandamislepingu või enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse alusel 30 päeva jooksul võõrandamislepingu või enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuse saamisest arvates.“; 68) paragrahvi 66 lõike 1 punkt 1 ja lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 69) paragrahvi 71 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatule võib kaevandamisloa andja kaevandamisloa kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks järgmistest põhjustest:“; 70) paragrahvi 71 lõike 2 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 71) paragrahvi 71 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 72) paragrahvi 81 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 73) paragrahvi 82 pealkirjas asendatakse sõna „aruanne“ sõnaga „andmete esitamine“; 74) paragrahvi 82 lõikes 1 asendatakse sõnad „koostatud aruande“ sõnaga „andmed“; 75) paragrahvi 82 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed esitatakse markšeiderimõõdistamise toimumise kvartalile järgnevas kvartalis kaevandamismahu aruande osana.“; 76) paragrahvi 82 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 77) paragrahvi 89 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 26 „(1) Kinnisasja omanik on kohustatud üldgeoloogilist uurimistööd oma kinnisasjal lubama.“; 78) paragrahvi 89 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „mis ei ole maavara otsing,“; 79) paragrahvi 89 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „maavara otsinguks üldgeoloogilist uurimistööd“; 80) paragrahvi 90 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö või“; 81) paragrahvi 90 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa kasutamiseks eraldi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusolekut ei anta ning õiguse nimetatud maa kasutamiseks geoloogilise uuringu eesmärgil annab uuringuluba.“; 82) paragrahvi 95 lõiked 3–6 tunnistatakse kehtetuks; 83) paragrahvi 97 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 97. Ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise tarbimise või võõrandamise luba (1) Käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud juhul ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.“; 84) paragrahvi 97 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kaevise kasutamise eesmärki;“; 85) paragrahvi 97 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva kaevise võõrandamise või selle väljaspool kinnisasja kasutamise taotlusele lisatakse asjaomase tegevusloa või projektdokumentatsiooni koopiad, kui need on nõutavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tegevuse korraldamiseks.“; 86) paragrahvi 97 lõige 4 ja lõike 7 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 87) paragrahvi 97 lõike 7 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) võõrandatav või väljaspool kinnisasja kasutatav kaevis ei ole saadud ehitamise või maaparandussüsteemi ehitamise käigus; 2) maavara või maavarana arvele võtmata kivimit või setendit on looduslikust seisundist eemaldatud suuremas koguses, kui see oli vajalik ehitamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks;“; 88) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1 ja 4 sätestatud juhtudel ning punktis 2 sätestatud juhul osas, milles kaevise võtmine ei olnud vajalik ehitamiseks või maaparandussüsteemi ehitamiseks, peab kinnisasja omanik või kinnisasja kasutamise õigust omav isik taastama kaevise tekitamisele eelnenud looduslikule seisundile võimalikult lähedase olukorra.“; 89) paragrahvi 97 lõike 9 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 27 „1) maanteekraavide puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumise korral vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele;“; 90) paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 98. Tasu ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest Ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus looduslikust seisundist eemaldatud maavara eest, mida tarbitakse sama kinnisasja piires, ning kaevise võõrandamise ja väljaspool kinnisasja tarbimise eest tasutakse keskkonnatasu keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi, välja arvatud käesoleva seaduse § 97 lõikes 9 sätestatud juhtudel.“; 91) paragrahvi 99 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „punkti 2“ tekstiosaga „punktide 2 ja 21“; 92) paragrahvi 99 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimisel tuleb arvestada käesolevas seaduses sätestatud mullakaitsenõudeid ja tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid.“; 93) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Andmed käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamise ning väljaspool mäeeraldist või mäeeraldise teenindusmaad tarbimise kohta tuleb esitada kaevandamismahu aruandes.“; 94) paragrahvi 99 lõiked 5, 6 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 95) paragrahvid 120 ja 121 tunnistatakse kehtetuks; 96) seadust täiendatakse §-dega 1351–1353 järgmises sõnastuses: „§ 1351. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö lubade kehtivus ja seaduse kohaldamine nende lubade ning nende alusel tehtava uurimistöö suhtes (1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö load kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. (2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsinguks antud ja käesoleva seaduse § 1352 alusel maavara otsinguks antavatele üldgeoloogilise uurimistöö lubadele kohaldatakse uuringulubadele sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 1352 ja 1353 sätestatud juhtudel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üldgeoloogilise uurimistöö lubade alusel tehtava uurimistöö tulemuste arvestamisele maavarade arvestuse pidamisel, maavara arvele võtmisel, 28 ja saadud geoloogilise teabe säilitamisele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsingu eesmärgil läbi viidud üldgeoloogilise uurimistöö kohta kehtinud õigusnorme. (4) Käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud kameraaltöö võib põhineda ka enne käesoleva paragrahvi jõustumist tehtud või alustatud üldgeoloogilisel uurimistööl maavara otsinguks. § 1352. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetlemine Enne käesoleva paragrahvi jõustumist maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist selle loa taotlemise ja andmise kohta kehtinud õigusnorme. § 1353. Seaduse kohaldamine maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja uuringuloa saamise õigusele ja üldgeoloogilise uurimistöö omaja nõusolek kaevandamisloa saamisel (1) Riigile kuuluva maapõue osa geoloogiliseks uuringuks on uuringuloa saamise eesõigus selle maapõue osa maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loa omajal üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusajal ja kuni aasta pärast nimetatud loa kehtivuse lõppemist. (2) Loa andja menetleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku taotlust eelisjärjekorras teiste isikute taotluste ees, kui see on esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesõiguse kehtimise ajal. (3) Maapõue osa kohta, mille uurimiseks on maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö luba antud, ei anta uuringuluba teisele isikule. (4) Loa andja tagastab sama või osaliselt kattuva maapõue osa kohta esitatud teise isiku uuringuloa taotluse seda läbi vaatamata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud juhul, kui see on esitatud sama maavara uuringuks. (5) Kui kaevandamisluba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, peab kaevandamisloa taotleja esitama selle üldgeoloogilise uurimistöö loa omaja nõusoleku. (6) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse enne selle jõustumist maavara otsinguks antud ja käesoleva seaduse § 1352 alusel maavara otsinguks antava üldgeoloogilise uurimistöö loa suhtes.“. § 10. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduse § 36 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „käitluslitsentsi“ sõnadega „käitlemiseks keskkonnakaitseluba“. § 11. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 29 1) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Keskkonnaameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine (1) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa muutmine otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5 või maapõueseaduse § 66 lõikes 3 sätestatud juhul avatud menetluseta. (2) Riigilõivu ei võeta, kui keskkonnaloa taotlus esitatakse ainult veekogu paisutamiseks, välja arvatud hüdroenergia kasutamise eesmärgil.“; 2) seaduse 6. peatüki 2. jagu tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahv 124 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 124. Keskkonnakompleksloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu: 1) 1640 eurot, kui taotleja on samal ajal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses; 2) 1520 eurot, kui taotleja on samal ajal B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses; 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata juhul 1240 eurot. (2) Keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 620 eurot.“; 4) paragrahvid 125–127 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 128 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „220“; 6) paragrahvi 131 lõikes 1 asendatakse arv „130“ arvuga „315“; 7) paragrahvi 131 lõikes 2 asendatakse arv „64“ arvuga „150“; 8) paragrahvis 132 asendatakse arv „32“ arvuga „60“; 9) seaduse 6. peatüki 3. jagu täiendatakse 8. ja 9. jaotisega järgmises sõnastuses: „8. jaotis Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud § 1361. Maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamine (1) Maavara geoloogilise uuringu loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 400 eurot. (2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise või loal geoloogilise uuringu teostaja või loa omaja andmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. 9. jaotis 30  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel tehtavad toimingud § 1362. Keskkonnaloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine (1) Keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt taotletavast tegevusest järgmiselt: 1) vee erikasutus – 520 eurot; 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 520 eurot; 3) jäätmete käitlemine – 520 eurot; 4) ohtlike jäätmete käitlemine – 780 eurot; 5) maavara kaevandamine – 1000 eurot. (2) Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast. (3) Kui keskkonnaloa muutmisel taotletakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse lisamist keskkonnaloale, tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumääras ja ei rakendu käesoleva paragrahvi lõige 2. (4) Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik, mittetulundusühing ja raamatupidamise seaduse § 3 punktis 14 nimetatud mikroettevõtja tasub keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud või lõike 2 alusel arvutatud riigilõivu määrast. (5) Raamatupidamise seaduse § 3 punktis 17 nimetatud suurettevõtja tasub keskkonnaloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 125 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud või lõike 2 alusel arvutatud riigilõivu määrast. (6) Kui keskkonnaloa taotlus hõlmab vähemalt kahte käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevust, tasutakse riigilõivu 80 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste riigilõivumäärade summast, arvestades asjakohasel juhul käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut.“. § 12. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Haldusmenetluse seaduse ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kohaldamine (1) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (2) Käesolevas seaduses sätestatud keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksluba) menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.“; 2) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba)“ sõnaga „Kompleksluba“; 31 3) paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse järgnevates peatükkides mõistetakse loa all: 1) 2. ja 6. peatükis kompleksluba; 2) 3., 4. ja 5. peatükis kompleksluba või kompleksloa kohustuse puudumise korral keskkonnaluba.“; 4) paragrahvi 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 25 lõikest 2 jäetakse välja teine lause; 6) paragrahvi 28 lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kompleksloa taotlus sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõikes 2, jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 ja veeseaduse § 190 lõikes 1 sätestatud andmeid ning lisasid.“; 8) paragrahvi 29 punktid 4 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvid 30–36 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 37 lõiked 3–6 ning 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvid 38–40 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kompleksluba sisaldab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 ja veeseaduse § 193 lõigetes 1 ja 2 sätestatud andmeid.“; 13) paragrahvi 41 lõike 2 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 49 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Kompleksloa muutmine Kompleksloa nõudeid muudetakse lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 1 sätestatule, kui: 1) muudatused parimas võimalikus tehnikas võimaldavad liigseid kulutusi tegemata heite hulka või ohtlikkust oluliselt vähendada; 2) avariide vältimiseks tuleb kasutada muid meetmeid, kui on kompleksloaga määratud.“; 16) paragrahvid 51 ja 52 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 53 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 50 punktides 2–5“ tekstiosaga „§-s 50“; 18) paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 54. Kompleksloa kehtetuks tunnistamine 32 Kompleksluba tunnistatakse kehtetuks lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 1 sätestatule, kui: 1) selgub, et loa andjale või Keskkonnainspektsioonile on kompleksloas ettenähtud nõuete täitmise kontrollimisel esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente; 2) käitisest tulenev saastatus on nii suur, et sellest põhjustatud olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile ei ole võimalik vältida uue kompleksloa taotlemist eeldavate põhjalike tehniliste ümberkorraldusteta; 3) käitaja on ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes korduvalt või oluliselt rikkunud ohutusnõudeid ning on tekitanud sellega avariiohu või avarii ning Tehnilise Järelevalve Amet või Päästeamet on teinud loa andjale ettepaneku kompleksluba kehtetuks tunnistada; 4) selgub, et käitises kasutatav tehnika ei võimalda saavutada parima võimaliku tehnikaga saavutatavat või PVT-järeldustes sätestatud heitetaset.“; 19) paragrahv 55 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 60 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kompleksloa andmise ja selle muutmise otsus ning kompleksloa läbivaatamisel tehtud otsus kompleksloa nõuete muutmata jätmise kohta tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis.“; 21) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-dega 881 ja 882 järgmises sõnastuses: „§ 881. Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa taotlus (1) Lisaks käesoleva seaduse §-des 28 ja 29 nõutud andmetele ja lisadele peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama kompleksloa taotluses loa andjale: 1) andmed kasutatava tehnoloogia ja seadmete kohta, mis tõendavad tehase projekteerimise, ehitamise ning käitamise vastavust käesoleva peatüki nõuetele, võttes arvesse põletatavate või koospõletatavate jäätmete liike; 2) andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta; 3) andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate, ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta. (2) Kompleksloa kohustuse puudumise korral peab jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja esitama keskkonnaloa taotluses loa andjale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõigetes 1 ja 3, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 lõigetes 1 ja 2, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 78 lõikes 1 sätestatud andmetele ja lisadele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nõutud andmed. § 882. Jäätmepõletus- või koospõletustehase loa sisu (1) Lisaks käesoleva seaduse § 41 nimetatud ja viidatud andmetele märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale: 1) jäätmepõletus- või koospõletustehase koguvõimsus jäätmete põletamise või koospõletamise korral; 2) puhastus- või mõõtmisseadmete tehniliselt vältimatute seisakute, häirete või rikete pikim kestus, mille vältel ei loeta heite piirväärtusi ületatuks. (2) Lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele märgitakse ohtlike jäätmeid põletava jäätmepõletus- või koospõletustehase kompleksloale: 33 1) põletatavate ohtlike jäätmete minimaalsed ja maksimaalsed massivood ajaühikus ning kütteväärtus; 2) polüklorobifenüülide, polükloroterfenüülide, kloori, fluori, väävli, raskmetallide ning muude saasteainete suurim lubatud sisaldus. (3) Kompleksloa kohustuse puudumise korral märgitakse jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloale lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1, atmosfääriõhu kaitse seaduse § 98 lõikes 1, veeseaduse § 193 lõikes 1 ja jäätmeseaduse § 81 lõikes 2 sätestatule käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning ohtlike jäätmete põletamise korral lõike 2 punktides 1 ja 2 nõutud andmed.“. § 13. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 189 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 189 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. § 14. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 4 jõustub 2019. aasta 1. oktoobril. (3) Käesoleva seaduse § 11 jõustub 2020. aasta 1. juulil. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn,……………2019 Algatab Vabariigi Valitsus……………..2019. a (allkirjastatud digitaalselt) 34  Seletuskiri keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohaselt muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust, atmosfääriõhu kaitse seadust, ehitusseadustikku, jäätmeseadust, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust, keskkonnatasude seadust, keskkonnavastutuse seadust, kiirgusseadust, maapõueseadust, ravimiseadust, riigilõivuseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust ulatuses, mis on vajalik keskkonnaluba reguleerivate õigusnormide rakendajasõbralikkuse parandamiseks. Eelnõu ühtlustab keskkonnaloa menetlusnorme ja tagab läbiva süstemaatilisuse keskkonnaõiguses. Eelnõukohase seadusega optimeeritakse keskkonnaotsuste protsesse ja vähendatakse keskkonnaõiguses halduskoormust loa menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, millega süstematiseeritakse keskkonnaseadustiku eriosa seadustes asuvad keskkonnaloa menetluse nõuded, lahendatakse vastuolud ning luuakse alus ühtse keskkonnaloa andmiseks. Eelnõu kaotab paralleelsed keskkonnaloa menetlused, vähendab bürokraatiat ning võimaldab mugavamalt ja efektiivsemalt täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega integreeritakse seni eraldiseisev kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa koosseisu ja korrastatakse õhukvaliteedi hindamise ning õhusaastelubadega seotud korda. Jäätmeseaduse muutmisega viiakse ellu keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames välja töötatud jäätmeseaduse süstematiseerimine KeÜSi põhimõtetega. Eelnõukohase seadusega loobutakse ohtlike jäätmete käitluslitsentsist kui tegevusloast (s.t eraldiseisvast haldusaktist). Samuti täpsustatakse lubade ja registreerimise nõudeid, et vähendada nii loa ja registreeringu taotleja kui ka nende andja töö- ja halduskoormust. Maapõueseaduse muutmisega parandatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa ja muude maapõue valdkonna lubade rakendajasõbralikkust, lihtsustades lubade menetlust ja tunnistades kehtetuks ülemäära bürokraatlikud kohustused. Tööstusheite seaduse muutmisega viiakse keskkonnakompleksloa menetlus kooskõlla keskkonnaseadustiku üldosa seaduse loamenetluse nõuetega ja ühtlustatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitajale kohalduvaid nõudeid. Eelnõukohase seadusega ajakohastatakse ja ühtlustatakse riigilõivuseaduses Keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad. Riigilõivumäärade muutmine põhineb Keskkonnaameti 2018. aasta teenuste kulude analüüsil, sealhulgas keskkonnaloa menetlusega kaasneval aja- ja ressursikulul, arvestades tegevusvaldkondade erisusi. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koostanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Hendrik Hundt ([email protected], telefon 626 0708). Eelnõu koostamisel osalesid Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna nõunikud Tiit Kaasik (töösuhe lõppenud) ja Mari-Liis Ummik ([email protected], tel 626 2863), veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja ([email protected], tel 626 2861), välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialist Riina Maruštšak ([email protected], tel 626 2979), keskkonnakorralduse osakonna nõunik Rene Rajasalu ([email protected], tel 626 2862) ja peaspetsialist Görel Grauding ([email protected], tel 626 2897), kliimaosakonna peaspetsialist Imre Banyasz ([email protected], tel 626 0719) ning Keskkonnaameti KOTKAS II projekti keskkonnaloa töörühm koosseisus jäätmebüroo juhataja Reet Siilaberg ([email protected], tel 5884 9116), vee juhtivspetsialist Triin Mägi ([email protected], tel 5691 6554), välisõhu peaspetsialist Dagmar Undrits ([email protected], tel 6807423), maapõue peaspetsialist Tiit Rahe ([email protected], tel 5621 5670) ja kliima peaspetsialist Annika Konovalov ([email protected], tel 5694 4935). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunikud Elina Lehestik ([email protected], tel 626 2904), Annemari Vene ([email protected]), Mari-Liis Kupri ([email protected], tel 626 0717) ja juristid Käthlin Raudla ([email protected], 626 0798) ja Kadri Tubli ([email protected], 626 0751) ning keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected], tel 626 2953). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud valitsusliidu 2019–2023 aluspõhimõtetega riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna valdkonnas – jätkata ja täiendada nullbürokraatia projekti ning toetada bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Samuti e-riigi ja infoühiskonna valdkonnas riigile andmete esitamise koormuse vähendamise eesmärgi ning e-teenuste arendamisel andmete ühekordse sisestamise printsiibi jälgimisega, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendasid kehtiv jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning tööstusheite seadus. Eelnõukohase seadusega muudetakse: - atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 35; - ehitusseadustikku (edaspidi EhS) redaktsioonis RT I, 19.03.2019, 99; - jäätmeseadust (edaspidi JäätS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 69; - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) redaktsioonis RT I, 22.02.2019, 15; - keskkonnaseadustiku üldosa seadust (edaspidi KeÜS) redaktsioonis RT I, 22.02.2019, 17; - keskkonnatasude seadust (edaspidi KeTS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 85; - keskkonnavastutuse seadust (edaspidi KeVS) redaktsioonis RT I, 22.02.2019, 20; - kiirgusseadust (edaspidi KiS) redaktsioonis RT I, 26.06.2018, 10; - maapõueseadust (edaspidi MaaPS) redaktsioonis RT I, 22.02.2019, 24; - ravimiseadust (edaspidi RavS) redaktsioonis RT I, 13.03.2019, 141; - riigilõivuseadust (edaspidi RLS) redaktsioonis RT I, 19.03.2019, 46; 2 - tööstusheite seadust (edaspidi THS) redaktsioonis RT I, 15.03.2019, 19; - veeseadust (edaspidi VeeS) redaktsioonis RT I, 22.02.2019, 1. Eelnõukohase seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõu on seotud menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (saatmisel kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumisse), kuna eelnõukohases seaduses tehtavad muudatused arvestavad nimetatud eelnõuga muudetavate sätetega. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja eriosa valdkondlike seaduste õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS). Eelnõu täidab keskkonnaseadustiku üldosa ning eriosa seaduste eesmärke – vaadata keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames kriitiliselt üle kehtiv õigus, lahendada vastuolud ja lisada seadusesse puuduvad normid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses 01.11.2016 jõustunud muudatustega ei pea enam taotlema eri liiki tegevuste (vesi, õhk, jäätmed, maapõu) jaoks eraldi keskkonnalube, vaid saab taotleda nn ühtset keskkonnaluba, mis annab isikule õiguse teha ühte või üheaegselt mitut tegevust ühe loa alusel. Ühtse keskkonnaloa andmise võimaluse rakendamiseks on aga vaja kehtivat lubade andmise regulatsiooni täiendavalt ühtlustada (nt kehtivad praegu eri lubadele erinevad vormid). Eelnõukohane seadus täidab seda eesmärki, seejuures lihtsustades ja tõhustades loamenetlust. Lisaks on eelnõukohase seaduse eesmärgiks luua alus KOTKASe edasiarenduste kasutamiseks, et parandada keskkonnaotsuste valdkonna (load, registreeringud ja nendega seotud kohustuste täitmine) teenuste selgust ning kättesaadavust ühtsest elektroonilisest kliendi- ja menetluskeskkonnast. Eelnõukohase seaduse kehtestamine on seotud järgmiste Keskkonnaministeeriumi valitsusala arengukavades seatud eesmärkide saavutamisega:  Keskkonnaameti arengukava 2016–2019 üldine strateegiline eesmärk vaadata üle ja lihtsustada teenuste korraldus ja nendega seotud nõuded, vähendades sellega klientide ja riigi halduskoormust;  Keskkonnaministeeriumi arengukava 2018–2021 meetme nr 3.3 (e-teenuste arendamine ning andmekogude ajakohastamine) eesmärk luua valitsemisalas kõigi teenuste osutamiseks tagatud kvaliteetne, tõhus, ajakohane, jätkusuutlik ja turvaline infosüsteem, üheks prioriteetseks tegevuseks on infosüsteemi KOTKAS arendamine ja juurutamine. Lisaks toetavad eelnõuga kavandatud muudatused koosmõjus järgmiste eesmärkide täitmist:  korrastada keskkonnaõiguse ühtlustamise raames keskkonnalubade menetlust ja vähendada halduskoormust lubade menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu;  järgida õigusloome vähendamise kava eesmärki vähendada õigusloome mahtu, luua kvaliteetsem õigusruum ning vähendada ettevõtjate ja kodanike halduskoormust;  täita nullbürokraatia projektis seatud eesmärke – vähendada ettevõtetele bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja pakkuda riigiga suhtlemise teenuseid oluliselt lihtsamalt ja vähem koormavalt;  tagada keskkonnast tulenevate saasteainete ja -allikate info kättesaadavus ning üldine keskkonnaandmete avalikustamine; 3   välja töötada riigi arengut ja elanike heaolu toetavaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi, sealhulgas avalike teenuste lihtsamaks ja mugavamaks pakkumiseks;  viia lõpule keskkonnaalaste õigusaktide kodifitseerimine ja vähendada halduskoormust, suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe terviklikkust ja kvaliteeti1. Enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei koostatud eelnõu vajaduse kooskõlastamiseks ja õiguslike valikute selgitamiseks seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust, arvestades Vabariigi Valitsuse 22. novembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5. Keskkonnaseadustiku kodifitseerimise töörühm töötas välja keskkonnaseadustiku üldosa ja eriosa seaduste kontseptsiooni ning keskkonnaloa menetluse põhimõtted 2009. aasta lõpus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükis sätestatud keskkonnalubade menetluse reguleerimise eesmärk on anda ühetaolised alused keskkonnakasutuse menetlusele ja tingimustele ning negatiivse keskkonnamõjuga tegevuseks lubade andmise menetlusele ja tingimustele. Nimetatud peatükk jõustus 01.11.2016. Arvestades keskkonnaseadustiku eriosa seaduste kodifitseerimise protsessi, viiakse eelnõukohase seadusega lõpule pikalt kestnud keskkonnaõiguse ülevaatus – korrastades, integreerides ja lihtsustades seadustes läbivalt keskkonnalube käsitlevaid nõudeid. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Muudatused on vajalikud nii korduste kaotamiseks ja valdkonna selgemaks reguleerimiseks kui ka sisuliselt ühtse keskkonnaloa kontseptsiooni rakendamiseks. Eeltoodud põhjendusi arvestades – kuna tegemist ei ole õiguskorras põhimõttelist tähendust omavate muudatustega – ei koostatud eelnõu ettevalmistamisel ka HÕNTE § 1 lõikes 3 nimetatud kontseptsiooni. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ühtlustab läbivalt keskkonnaseadustiku eriosa seaduseid, parandab üldosa seaduse 5. peatükis sätestatud keskkonnaloa menetluse rakendamist, vähendab bürokraatiat ning tagab läbiva süstemaatilisuse keskkonnaõiguses. Eelnõu on osa keskkonnaseadustiku üldosa seadusega alustatud keskkonnaõiguse kodifitseerimisest, viies lõpule keskkonnaseadustiku eriosa seadustes mitmesuguste lubade menetluse süstematiseerimise. Nõuete ühtlustamisega vähendatakse halduskoormust menetluste liitmise ja koordineerimise kaudu. Keskkonnaloa idee on lihtne – konsolideerida senised valdkondlikud load (jäätmeluba, õhusaasteluba, vee erikasutusluba, kaevandamisluba, keskkonnakompleksluba, ohtlike jäätmete käitluslitsents, kasvuhoonegaaside heitkoguste luba) üheks tervikuks. Väheneb asjatu bürokraatia ja keskkonnavaldkonnad seotakse paremini. Eelnõukohase seaduse jõustumisel võib näiteks vee-ettevõtja senise vee erikasutusloa ja jäätmeloa asemel taotleda ühe keskkonnaloa. Eelnõus kirjeldatud seaduste muutmine on seotud ja toetab projektis „KOTKAS II“ Keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendust. KOTKAS on keskne infosüsteem keskkonnalubade ning registreeringute haldamisega seotud teenuste (sealhulgas 1 OECD 2017. aasta Eesti keskkonnatoime ülevaade http://www.oecd.org/environment/oecd- environmental-performance-reviews-estonia-2017-9789264268241-en.htm. 4 keskkonnatasude maksmine ning andmete kogumine) pakkumiseks, kus kasutaja saab kasutada iseteenindusportaali ning kõikidest teenusega seotud tegevustest ülevaate. KOTKAS II jaguneb mitmeks alamprojektiks, mille esimese osa tulemusel realiseeritaks ühtse keskkonnaloa üldraamistik (taotlemise ja menetlemise põhimõtted, mitmesuguste kohustuste täitmise loogika) ja ühtse keskkonnaloa osad vee, õhu ja jäätmete valdkonnas. Projekti teises etapis lisatakse ühtsele keskkonnaloale maapõue valdkonnaga seotud lubade taotlemise, menetlemise ja kohustuste täitmise funktsionaalsused ning realiseeritakse töölaud keskkonnatasude büroole loa omajate kohustuste jälgimiseks. Lisaks realiseeritakse geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa menetlemise ning kohustuste täitmisega seotud funktsionaalsused. Teise etapi tulemusel on kogu tasuloogika ühes infosüsteemis ja keskkonnaloast tulenevate kohustuste täitmist saab süsteemselt kontrollida. Projekti kolmandas ja neljandas etapis realiseeritakse ühtse keskkonnaloa ulatusest välja jäävad registreeringud (tegevustest teavitamine) õhu, vee ja jäätmete valdkonnas. Kolmanda osa realiseerimine võimaldab loobuda täna kasutusel olevatest eraldiseisvatest infosüsteemidest OSIS (õhk) ja JATS (jäätmed). Projekti neljanda osa realiseerimise tulemusel loobutakse aegunud keskkonnalubade infosüsteemi KLIS2 kasutamisest – kuni süsteemiga seotud vanad load lõpetavad oma eluea KLIS2-s. KOTKAS II projekti realiseerumisel viiakse kõik keskkonnaload ja registreeringud ning lubadega seotud kohustuste täitmise funktsioonid ühte infosüsteemi, mis teeb teenused kliendile lihtsamaks ja kiiremaks. Eelnõu ning KOTKASe arendamine haakuvad riigivalitsemise reformi eesmärgiga vähendada ettevõtjate halduskoormust riigiga suhtlemisel, milleks on ellu kutsutud nn nullbürokraatia projekt. Projekti raames koguti ettevõtetelt ja organisatsioonidelt ettepanekuid bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks riigiasutustega suhtlemisel. 164 realiseeritavast ettepanekust on KOTKASe loomisega otseselt rakendatavad 12 ettepanekut. Lisaks seonduvad KOTKASega ka mitu riigi sisebürokraatia vähendamiseks tehtud ettepanekut. Eelnõu sisu on analüüsitud ja täpsemalt kirjeldatud iga paragrahvi muutmisettepanekute sissejuhatuses. Eelnõukohane seadus koosneb 14 paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb 20 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 20 lõikes 2 sätestatud käitaja teavitamise kohustuse sõnastust, et parandada seaduse rakendajasõbralikkust. Muudatus sätestab selgemalt käitaja üldise kohustuse olulise keskkonnahäiringu või loa muutmise aluseks oleva asjaolu viivitamatust teavitamisest loa andjale. Punktiga 2 sätestatakse § 40 lõikes 2 selgemalt põhimõte, et rakendada tuleb kõiki menetlusnõudeid, mis on loa tegevusvaldkondi reguleerivates eriseadustes kirja pandud. Kehtiva § 40 lõike 2 teise lause sõnastus jätab mulje, et keskkonnaloa andmise menetlus on sätestatud ainult üldosa seaduses. Põhimõtte tasandil muudab eriseadus üldseadust, kuid õigusselguse huvides täiendatakse lõiget ning lisatakse, et loa andmise menetlusele kohaldatakse KeÜSi ning loa tegevusvaldkondi reguleerivate jäätmeseaduse, veeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse, maapõueseaduse, kiirgusseaduse ja tööstusheite seaduse nõudeid. Lisatud täiendus on vajalik, et keskkonnaloa andmisel selgelt arvestada tegevust reguleerivates seadustes sätestatud erisuste, piirangute ja muude kohustustega. 5 Punktiga 3 muudetakse KeÜSi § 401 lõiget 1, lisades keskkonnaotsuste infosüsteemi eesmärkide hulka üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu lubadega seotud kohustuste täitmise ning kogutud andmete säilitamise, kasutamise ja kättesaadavuse. Muutmine on vajalik maapõueseaduse alusel antavate üldgeoloogilise uurimistöö ja uuringulubade menetlemiseks samuti KOTKASes. Punktiga 4 täiendatakse § 401 lõikega 4 ja nimetatakse seaduses isikuandmete vastutav töötleja, analoogselt keskkonnaministri 29. juuni 2017. a nr 20 määruse „Keskkonnaotsuste infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-ga 3. Vastutava töötleja nimetamine keskkonnaseadustiku üldosa seaduses on kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse põhimõtetega. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 41 lõike 1 punktis 5 kiirgustegevusloa andmine keskkonnaloa osana, kuna kiirgustegevuseks antav luba on valdkonnaspetsiifiline ning ei oma reeglina ühisosa muude keskkonnaloa tegevusvaldkondadega. Muudatus ei muuda üldist õiguskorda, sest kiirgustegevusloa menetlusele rakendatakse endiselt üldosa seaduse 5. peatükis sätestatud menetlusnõudeid. Punktis 6 lisatakse § 41 kodifitseerimise eesmärgil uus lõige 5, mis sätestab keskkonnaseadustiku üldosa seaduses keskkonnaloa andja Keskkonnaameti. Praegu on keskkonnaluba andva asutusena nimetatud Keskkonnaamet läbivalt eriseadustes. Pärast keskkonnaõiguse kodifitseerimist kohaldavad kõik keskkonnakasutust reguleerivad eriseadused loa menetlusele KeÜSi 5. peatükki ning õigusselguse tagamiseks sätestatakse KeÜSi § 41 lõikes 5 keskkonnaloa andjana Keskkonnaamet. Keskkonnaloa andmise otsustamine on erandlikel juhtudel, peamiselt rahvusvahelist koostööd nõudvates küsimustes, antud ka Keskkonnaministeeriumi pädevusse. Kuivõrd eriseadused on üldosa täpsustavad, siis on loa andjat käsitlevas sättes viidatud võimalusele, et seaduses sätestatud juhtudel võib keskkonnaloa anda muu asutus. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaloa taotlemisel loa kättetoimetamise viisi ning kättetoimetamiseks vajalike kontaktandmete esitamise nõue (§ 42 lõike 1 punkt 13). Keskkonnalubade edaspidi KOTKASes menetlemisel kasutatakse taotluse esitamisel infosüsteemi pakutavaid eeliseid ning menetlus on nii loa andja kui ka taotleja jaoks lihtsustatud – ülevaade keskkonnaloaga sätestatud õigustest ja kohustustest on kliendi ning ametniku jaoks hallatav infosüsteemis. Dokumentide kättetoimetamise üldine viis on sätestatud haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 25 lõikes 1 – haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, elektrooniliselt või teeb seda dokumendi väljastanud haldusorgan. Muudatus jõustus haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega 01.02.2018 ning see puudutab dokumentide elektroonilise kättetoimetamise üldist korda. Keskkonnaloa menetlus üldisest korrast erisusi ette ei näe, mistõttu kohaldatakse keskkonnaloa kättetoimetamisele haldusmenetluse seaduse sätteid. Punktiga 8 parandatakse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuete ja andmekoosseisu volitusnormi sõnastust (§ 42 lõige 7) ning lisatakse volitus taotluse esitamise korra kehtestamiseks, kuna mõningaid esitamise üksikasju on otstarbekam reguleerida määruses. Punktiga 9 muudetakse § 47 lõike 1 punkti 1 sõnastust seoses keskkonnaloa menetluse kohaldamisega keskkonnalubadele ning keskkonnakomplekslubadele. Muudatus on vajalik, et 6 võimaldada ühtlustada avalikkuse teavitamise teate nõuded kõigi keskkonnakaitselubade menetluste puhul. Punktiga 10 täiendatakse keskkonnaloa andmise menetluses avalikkusele esitatava teate sisu – vajaduse korral tuleb avaldada ka teave selle kohta, kas peetakse konsultatsioone teise riigiga (§ 47 lõike 1 punkt 9) piiriülesest keskkonnamõjust. Punkti lisamine ühtlustab keskkonnaõigust, sätestades varem THSi § 33 lõike 3 punktis 7 nõutud teabe esitamise kohustuse KeÜSis. THSi § 33 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks. Punktis 11 sätestatakse KeÜS § 49 lõikes 11 selgelt põhimõte, et puuduste kõrvaldamiseks määrataval tähtajal on n-ö edasilükkav mõju ja haldusorganile asja lahendamiseks ettenähtud tähtaja kulgemine peatub. Puudustega taotlust ei saa menetleda, mistõttu juhul, kui taotluse läbivaatamiseks ettenähtud tähtaeg ei peatuks puuduste kõrvaldamise ajaks, seaks see ohtu menetlustulemuse õiguspärasuse, kuna järelejäänud aeg ei pruugi olla piisav menetlemiseks ja kõigi asjaolude väljaselgitamiseks. Kui puudulik taotlus toob kaasa menetluse venimise, siis taolise viivituse eest haldusorgan ei vastuta. Täpsustus tehakse lähtuvalt praktikas ilmnenud vajadusest. Punktiga 12 muudetakse § 50. Paragrahvi täiendatakse õigusselguse eesmärgil sättega (lõige 2), mille kohaselt tuleb tegevusi ühendava keskkonnaloa andmisel igal juhul arvestada valdkonda reguleerivate seaduste eri- ja täiendavate nõuetega. Sama põhimõte kehtib ka KeÜSi § 59 lõike 4 alusel mitut tegevust ühendava keskkonnaloa muutmise korral – keskkonnaloa muutmise taotluse vaatab keskkonnaloa andja läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. Lõike lisamine on vajalik tegevusi ühendava keskkonnaloa andmiseks, et järgida kõiki seadustest tulenevaid erisusi, tähtaegu ning muid täiendavaid nõudeid. Tegevusi ühendava keskkonnaloa andmise eelduseks on kõikide tegevuseks vajalike kooskõlastuste, nõusolekute ja arvamuste küsimine ning loa kui terviku andmise tähtajaks on pikim seaduses määratud tähtaeg. Näiteks tuleb erinormiga arvestada maavara kaevandamiseks antava keskkonnaloa menetlemisel MaaPSi §-s 52 sätestatud pikema loa andmise otsustamise tähtajaga. Seejuures parandab uus säte tegevusi ühendava keskkonnaloa andmise menetluse õigusselgust, sätestades, et erinevate menetlusenõuete korral kohaldatakse menetlusele rangeimat seaduses sätestatud nõuet. Siinkohal on oluline arvestada ka mitut tegevust ühendava keskkonnaloa muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse ulatusega. Kui taotletakse olemasolevale keskkonnaloale täiendava tegevuse lisamist, muudetakse ühtsel keskkonnaloal tingimusi vaid ühe tegevusvaldkonna ulatuses, või kui jäetakse loalt välja loa osa, siis tuleb loa andjal eesmärgipärasel menetlemisel järgida vaid neid nõudeid, mis seda valdkonda reguleerivas eriseaduses on sätestatud. Näiteks muutes keskkonnaluba, mis reguleerib maavara kaevandamist ja samal ajal ka kaevandamisvee ärajuhtimist, ei ole vee juhtimise nõuete muutmisel sisuliselt põhjendatud ja proportsionaalne nõuda täiendavaid kooskõlastusi, mis on vajalikud maavara kaevandamise õiguse saamiseks (näiteks kohaldada pikemat menetlustähtaega). Muudatus parandab õigusselgust, kuna keskkonnakaitselubade andmisel ei tule lähtuda ainult menetlusnormidest, vaid ka materiaalõiguslikest normidest, mis paiknevad keskkonnaseadustike eriosades ja nende alamaktides – näiteks valdkondlikud põhimõisted, piirväärtused, tegevuskavad, kaevandamismahud, keelatud tegevused jne. Punktiga 13 jäetakse keskkonnaloa koosseisust (§ 53 lõike 1 punktist 2) välja loa omaja kontaktisiku haldusaktile märkimise kohustus. KOTKASes on keskkonnalubade menetlemisel sama nõue tagatud infosüsteemis loa omaja volitatud isiku märkimisega, sealhulgas volitatud 7 isiku kontaktandmete kuvamisega. KeÜSi § 52 lõike 3 kohaselt antakse keskkonnaluba üldjuhul tähtajatult ja võib eeldada, et loa kehtivusajal muutub kontaktisik mitmel korral. Kontaktisiku keskkonnaloale märkimine ei ole otstarbekas, sest selle vahetumisel tuleks luba muuta. KOTKASes saab loa omaja infosüsteemis volitatud isiku kontaktandmeid alati ajakohastada. Lisaks vähendab muudatus töö- ja halduskoormust, sest keskkonnaloale kantud kontaktisiku andmete uuendamisega ei kaasne eraldi menetlust. Punktiga 14 ühtlustatakse keskkonnaloa tähtaega puudutavat regulatsiooni, tuues JäätSist, VeeSist ja AÕKSist keskkonnaloa kehtivusaega puudutavad sätted üle KeÜSi § 53 lõikesse 2. Seadust täiendatakse eriseadustes kehtestatud alustega, millal luba saab anda tähtajaliselt − kui luba on seotud muu tähtajalise haldusakti või kasutuslepinguga või kui esinevad muud keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud juhud. KeÜSi § 53 lõikes 2 sätestatud alused on selguse eesmärgil ja analoogselt kehtivate eriseadustega esitatud loeteluna, et tähtajalise loa andmise võimalused oleksid sätestatud selgelt ja ülevaatlikult. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks KeÜSi § 53 lõikes 2 praegu sätestatud lisaklausel, et loa tähtajalise andmise korral võib selle anda vähemalt üheks aastaks, kui taotleja ise ei soovi luba lühemaks ajaks. Nõue on põhjendamatult piirav, luues olukorra, kus loa andja ei saa anda luba lühemaks ajaks kui üks aasta, välja arvatud juhul, kui loa taotleja on esitanud sellekohase taotluse. Keskkonnaameti menetluspraktika kohaselt on piirang üleliigne ning menetlusökonoomia kaalutlustel jäetakse piirang seaduse tekstist välja. Punktiga 15 muudetakse § 53 lõikes 3 keskkonnaloa andmise rakendusakti volitusnormi sõnastust ja lisatakse volitus loa andmise korra kehtestamiseks, kuna mõningaid menetluslikke üksikasju on otstarbekam reguleerida määruses. Punktiga 16 sätestatakse § 58 lõikes 5, et keskkonnaloa andmise või keeldumise otsus avalikustatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis. Kehtiva sõnastuse kohaselt avalikustatakse see loa andja veebilehel. Kuna aga KOTKAS on keskne infosüsteem lubade menetlemiseks, on otstarbekas loa andmise või keeldumise otsus avalikustada just selle kaudu. Isikutel on lihtsam otsida infot keskkonnalubade kohta ühest konkreetsest allikast, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat infot. Punktiga 17 täiendatakse § 59 lõikega 41, eesmärgiga tagada õigusselgus mitut tegevust ühendava keskkonnaloa muutmisel. Ühtse keskkonnaloa erinevaid osasid tuleb käsitleda eraldi ning erinevate loa osade paindlikuks menetlemiseks tuleb kohaldada muudetavat valdkonda reguleerivates õigusnormides sätestatud nõudeid. KeÜS § 50 uus lõige 2 sätestab, et omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühe keskkonnaloa andmisel tuleb lisaks KeÜSis sätestatule arvesse võtta valdkonda reguleerivates õigusnormides sätestatud nõudeid. Paragrahvi 59 lõikes 41 täpsustatakse, et loa muutmisel tuleb arvestada neid valdkondi reguleerivaid õigusnorme, mida muudatus käsitleb. Punktidega 18 ja 19 muudetakse § 60. Muudetakse paragrahvi pealkirja ja lõiget 1 täiendades keskkonnaloa üleandmise korda. Erinevalt maapõueseaduse §-s 73 sätestatust ei võimalda KeÜS praegu luba osaliselt üle anda. Seaduse täiendamine on mõistlik ja vajalik arvestades ka, et KeÜSi § 52 lõige 3 näeb ette võimaluse anda taotleja soovil luba osaliselt tegevuseks, milleks loa andmine on lubatav. Säte viitab, et vajaduse korral võib loa erinevate tegevustega seotud osi käsitleda eraldiseisvatena, mistõttu peaks määravaks olema loa taotleja või loa omaja tahe. 8 Lisaks täiendatakse § 60 lõikega 4, et tagada võimaliku olulise keskkonnahäiringu vältimine olukorras, kus loa üleandmisel ei esine sama paragrahvi lõikes 3 või muus seaduses sätestatud keeldumise alust, aga loa omaja andmete muutmisest keeldumiseks esineb keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud asjaolu. Loa andjale sellise kaalutlusõiguse andmine on näiteks vajalik KeÜSi § 16 lõikes 2 sätestatud käitaja kohustuse täitmiseks, kus käitaja peab enne sellise tegevuse alustamist, millega kaasneb keskkonnaoht või keskkonnarisk, omandama teadmised, mis tegevuse laadi ja ulatust arvesse võttes on vajalikud keskkonnaohu vältimiseks või ettevaatusmeetmete rakendamiseks. Punktiga 20 täiendatakse seadust ühtse keskkonnaloa kontseptsioonile üleminekuks vajalike rakendussätetega. Keskkonnaluba antakse eelnõukohase seaduse järgi KeÜSi § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks – vee erikasutus, saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemine ja maavara kaevandamine. Nimetatud tegevuste lubade menetlust reguleerivad täpsemalt keskkonnaseadustiku eriosades asuvad rakendussätted, mistõttu lisatakse eelnõukohase seadusega KeÜSi § 6210 rakendussätted vaid mitut tegevust ühendava keskkonnaloa andmise ja taotlemise reguleerimiseks. Seadust täiendatakse ka rakendussättega (§ 6210 lõige 3), mille kohaselt on ühtse keskkonnaloa taotlemine ning varem kehtinud lubade vormistamine keskkonnaloa andmekoosseisuga loaks vabastatud riigilõivuseaduses sätestatud riigilõivu tasumisest. Vabastuse eesmärk on ühtsele keskkonnaloale ülemineku perioodil soodustada omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele välja antud lubade ühendamist. Toiming on vabastatud riigilõivu tasumisest tingimusel, et menetlus viiakse läbi ainult lubade ühendamiseks või uue andmekoosseisuga loaks vormistamiseks ning sellega ei kaasne sisulist tegevuse muutumist. Keskkonnalubade ühendamine on eelnõu ning keskkonnaõiguse kodifitseerimise üks põhieesmärke, mis vähendab paralleelseid loamenetlusi ja toetab null-bürokraatia tegevuskava eesmärke. Seaduse jõustumisel käimasolevate loamenetluste puhuks ei ole KeÜSis rakendusnormi ette nähtud, sest on võimalik lähtuda HMSi § 5 lõikest 5 ja uue loa andmekoosseisu jõustumisel anda luba uues andmekoosseisus. Kui eelnõukohase seadusega tehakse lubade või menetluste osas põhimõttelisi sisulisi muudatusi, on vastavad rakendusnormid sätestatud valdkondlikes seadustes. Paragrahv 2 sätestab atmosfääriõhu kaitse seaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb 25 punktist. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmisega integreeritakse seni eraldiseisev kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi heitkoguse luba keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa koosseisu ja korrastatakse õhukvaliteedi hindamise ning õhusaastelubadega seotud nõudeid. AÕKSiga määratakse õhukvaliteedi hindamiseks kasutatav andmestik, mis hõlmab andmeid välisõhu saastamisega seotud heiteallikate ja heite kohta ning välisõhu seire ja arvutusliku hindamise käigus saadud õhukvaliteedi andmeid. Seoses sellega, et AÕKSi koostamise ajal puudusid nende andmete kogumiseks ja hoiustamiseks mõeldud andmekogud, sätestati seaduses õhukvaliteedi hindamise andmekogu rakendusakti volitusnorm. Praeguseks on otsustatud, et viidatud andmete kogumiseks ja hoiustamiseks võetakse kasutusele KOTKAS ning keskkonnaseire andmete kogumise ja avalikustamise infosüsteem (edaspidi KESE). Viidatud õhukvaliteedi hindamise andmekogu kattuks KOTKASe ja KESE andmekogudega ning lähtuvalt avaliku teabe seaduse §-st 433 ei asutata ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks AÕKSi § 31, mis käsitleb õhukvaliteedi 9 hindamise andmekogu, ning korrigeeritakse seaduses paragrahve, mis viitavad kõnealusele andmekogule. Eelnõukohase seadusega muudetakse AÕKSi 7. peatüki 2. jaotist, mis reguleerib kasvuhoonegaaside heitkoguse loa kohustust. Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (edaspidi kauplemissüsteem) osalemiseks väljastatakse täna heitkoguse luba. Kauplemissüsteem on loodud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks tulemuslikul ja majanduslikult tõhusal viisil. Käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamise õiguse annab heitkoguse luba, kuid kehtiva AÕKSi järgi peavad sellised käitajad enne heitkoguse loa taotlemist omama ka keskkonnaluba või kompleksluba, mis on sisuliselt tekitanud topelt loa kohustuse. AÕKSi 7. peatüki 2. jaotise muudatustega integreeritakse senine heitkoguse luba KeÜSi § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osaks ning loa menetlusele ja avalikustamisele kohaldatakse KeÜSi 5. peatükis sätestatud üldisi nõudeid. Muudatus vähendab bürokraatiat kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemis osalevate ettevõtete jaoks ning parandab kohustuse täitmise efektiivsust nii ettevõtja kui ka riigi poolelt, sest kaob üksteist sisuliselt dubleerivate lubade kohustus. Muutmine on seotud null-bürokraatia programmis halduskoormuse vähendamise ettepanekute elluviimisega. Kvaliteetsema teenuse pakkumiseks luuakse projektis KOTKAS II vastav tehniline lahendus lubade integreerimiseks. Eelnõukohase seadusega ei kaasne olulist muudatust AÕKSi 7. peatüki reguleerimisalas, kuivõrd muutmine on seotud kehtiva õiguse ümberkorraldamisega. Heitkoguse loa kohustused on analoogsed AÕKSis sätestatule. Muudetavate paragrahvide selgitused on esitatud välisõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 57 SE ja välisõhu kaitse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 434 SE seletuskirjas2. Punktiga 1 täiendatakse AÕKSi § 30 lõikega 6, milles defineeritakse õhukvaliteedi hindamiseks kasutatav andmestik. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole toimunud olulist muutust, kuna selles lõikes nimetatud andmestik ühtib kehtiva seaduse § 31 lõikes 2 loetletud andmetega, mis tuleb kanda õhukvaliteedi andmekogusse. Sisuliselt on tegemist § 31 lõike 2 ületoomisega tulenevalt § 31 kehtetuks tunnistamisest. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks seaduse § 31, mis käsitleb õhukvaliteedi hindamise andmekogu. AÕKSis viidatud õhukvaliteedi hindamise andmestik kattub andmekogudega KOTKAS ja KESE ning lähtuvalt avaliku teabe seaduse §-st 433 on keelatud asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid. Seega tunnistatakse kehtetuks sisustamata volitusnorm. Punktiga 3 muudetakse AÕKSi § 42 lõike 2 sõnastust ning viide õhukvaliteedi hindamise andmekogule asendatakse viitega riiklikule heiteinventuurile. Muudatus on vajalik tulenevalt seaduse § 31 kehtetuks tunnistamisest. Asjakohane on viide riiklikule heiteinventuurile, kuna see sisaldab vajalikke alusandmeid õhukvaliteedi taseme arvutuslikuks hindamiseks. Punktiga 4 muudetakse § 50 lõike 1 sõnastust ning viide õhukvaliteedi hindamise andmekogule asendatakse viitega riiklikule heiteinventuurile. Analoogselt punktiga 3 on muudatus vajalik tulenevalt seaduse § 31 kehtetuks tunnistamisest. Viide riiklikule heiteinventuurile on asjakohane, kuna riigi tasandil seire on üks kontrollimehhanisme 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a2423fb3-ac2d-45ac-86ee-b074d58bb463 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b25346ed-89d6-74f8-6627-ef85e32ed5cf. 10 heiteinventuuride andmete täpsuse hindamiseks, mistõttu on oluline seire- ja inventuuriandmete kooskõla. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks AÕKS § 79 lõige 2, mis viitab keskkonnakompleksloa kohustusega käitisele atmosfääriõhu kaitse seaduse nõuete kohaldamisele, kui käitise tegevus on seotud saasteainete väljutamisega välisõhku. Muudatuse kohaselt tõstetakse viide AÕKSi nõuete kohaldamisest keskkonnakompleksloa käitistele THSi, mille reguleerimisalasse keskkonnakompleksload kuuluvad. Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks AÕKSi §-s 90 sätestatud õhusaasteloa menetluse tähtajad. Muudatusega kaotatakse kordused AÕKSis ja loa tähtajad sätestatakse KeÜSi § 53 lõikes 2 (vt ka § 1 punkti 14 selgitust). Punktiga 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks jäätmepõletus- või koospõletustehase käitamisel õhusaasteloa taotluse ja loa sisu erinõuded (§ 91 lõiked 4 ja 5, § 98 lõige 2). Jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2010/75/EL (tööstusheidete kohta) IV peatükist ning on täna kehtivasse õigusesse üle võetud THSi 4. peatükis ja selle alusel antud rakendusaktidega. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse seni tööstusheite seaduses, atmosfääriõhu kaitse seaduses ja jäätmeseaduses sätestatud nõuded (paraneb ka VeeSi rakendamine) ning sätestatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja loa kohustused täielikult THSis (vt ka eelnõu § 11 punkti 19 selgitust). Punktiga 9 muudetakse § 98 lõikes 6 asuvat viidet lubatud heitkoguse projekti avalikustamiseks loa andja veebilehel. KOTKAS on Keskkonnaameti keskne infosüsteem, kus avalikustatakse kõik lubadega seotud info, sealhulgas lubatud heitkoguse projektid. Seetõttu muudetakse seaduses viide loa andja veebilehele viiteks KeÜSi § 401 lõike 2 alusel loodud keskkonnaotsuste infosüsteemile. Punktiga 10 täiendatakse seaduse § 102 lõikega 21, mille kohaselt peavad seireandmed olema kättesaadavad töödeldaval kujul, st andmete esitusviis peab võimaldama andmetöötlust. Seireandmete all peetakse silmas nii ühekordseid mõõtmistulemusi kui ka heiteallika pidevseire andmeid. Heiteallika pidevseire andmeid peab olema võimalik esitada õhusaasteainete piirväärtustele vastava mõõtmisintervalliga (tunni-, ööpäeva või kuukeskmised andmed). Kõnealuse täpsustuse lisamine on vajalik, kuna praegu esitatakse andmeid mittetöödeldaval kujul (nt PDF-failina), mis oluliselt raskendab õhukvaliteedi tasemete hindamist. See on oluline, et hinnata riigi õhukvaliteedi taset ning koostada riiklikke strateegiaid/arengukavasid õhusaaste vähendamiseks. Punktiga 11 muudetakse § 102 lõike 5 sõnastust ning eemaldatakse viide õhukvaliteedi hindamise andmekogule asendades selle viitega õhukvaliteedi juhtimissüsteemile, mille kaudu tehakse õhukvaliteedi seirejaamade andmed avalikkusele kättesaadavaks ning kuvatakse need reaalajas veebilehel https://www.ohuseire.ee. Muudatusega sisulist muutust ei kaasne, ehk käitaja, kellele on keskkonnaloa või keskkonnakompleksloaga kehtestatud saasteaine(te) välisõhu pidevseire kohustus (st õhukvaliteedi seire väljaspool tootmisterritooriumi piiri), peab ka edaspidi edastama pidevseire andmed reaalajas õhukvaliteedi juhtimissüsteemi. Pidevseire andmete edastamine peab võimaldama võrdlust saasteainete kohta kehtestatud asjakohaste õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Mõõtetulemused peavad olema mõõteseaduse kohaselt tõendatult jälgitavad. Punktiga 12 asendatakse § 142 lõikes 1 viide kasvuhoonegaaside heitkoguse loale viitega kauplemissüsteemis osalemise õiguse andmisele keskkonnaloa või keskkonnakompleksloaga. 11 Punktidega 13–15 tehakse atmosfääriõhu kaitse seaduse 7. peatüki 2. jaotises vajalikud muudatused heitkoguse loa integreerimiseks keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osaks. Muudetakse kehtiva AÕKSi 2. jaotise pealkirja ja § 144 ning sätestatakse, et paikse heiteallika käitajale annab õiguse käitisest või selle osast kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks Keskkonnaamet KeÜSi § 40 lõikes 1 nimetatud keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana (edaspidi kauplemissüsteemi luba). Muudatus kaotab varem eraldiseisva haldusakti ja menetlusega antud kasvuhoonegaaside heitkoguse loa. Kuna tegemist on keskkonnaloa osaga, mitte iseseisva keskkonnaloaga, ei kohaldu kauplemissüsteemi loale eraldi RLS § 1362 lõike 1 punkt 2. Seaduse kriitilise ülevaatamise tulemusena korrastatakse kauplemissüsteemi loa nõuete ülesehitus muudetavas jaotises. Sellega seoses tunnistatakse kehtetuks § 144 lõige 3, kuna luba kauplemissüsteemis osalemiseks ei pea olema piiratud kauplemisperioodi kestusega. Samuti kaotab kehtivuse sama paragrahvi lõige 4, kuna see kordab KeÜSi § 41 lõikes 4 ja § 42 lõikes 6 sätestatud põhimõtteid, et keskkonnaluba võib hõlmata ühe käitaja ühel tootmisterritooriumil asuvat üht või mitut käitist. Punktidega 16 ning 18–22 tunnistatakse kehtetuks heitkoguse loa taotlust, loa andmise otsustamist, keeldumist, loa sisu ning kauplemissüsteemist väljaarvamist reguleerivad §-d 145– 148 ning 150–154. Punktiga 17 täiendatakse seadust §-dega 1451 ja 1452, mille alla ühendatakse varem AÕKSi §- des 145–154 sätestatud heitkoguse loa taotlemise ja menetlemise nõuded. Paragrahvidesse 1451 ja 1452 koondatakse uue nimetusega kauplemissüsteemi loa taotluse ning loa andmise otsustamise, peatamise, taastamise ja sellest keeldumise nõuded. Arvestades, et õigus kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamiseks antakse edaspidi mitte eraldiseisva loana, vaid keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa osana, ei dubleerita enam KeÜSis sätestatut. Kauplemissüsteemi loale kohalduvad KeÜSi loamenetluse üldnõuded ning §-des 1451 ja 1452 sätestatakse vaid üldosa seadusest erisusi loovad nõuded. Paragrahvis 1451 sätestatakse kauplemissüsteemi loa taotluses esitatavad andmed, loa menetluse tähtaeg ning loa andmisest keeldumise alused. Paragrahv koosneb kahest lõikest. Üle on võetud varem AÕKSi § 145 lõigetes 1 ja 3 ja § 147 punktides 1 ja 6 kehtestatud alused. Paragrahvis 1452 sätestatakse kauplemissüsteemi loa sisu, loa peatamine ning taastamine. Paragrahv koosneb neljast lõikest. Üle on võetud varem AÕKSi § 148 lõikes 1 ja §-s 150 kehtestatud nõuded. Halduskoormust vähendava ja seaduse rakendamist parandavate muudatustena tunnistatakse kehtetuks §-de 145 ja 148 alusel juba keskkonnaloal olemasolevaid andmeid dubleerivad nõuded. Lisaks muutub kehtetuks § 145 lõike 2 ja § 148 lõike 2 alusel kehtestatud keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 63 „Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm“. KeÜSi loamenetluse kohaldamine parandab muudetava AÕKSi 7. peatüki 2. jaotise rakendajasõbralikkust, vähendab õigusloome mahtu ja bürokraatiat ning loob aluse ühtse keskkonnaloa andmiseks ka kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteemis osalevatele käitajatele. Muudatus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. a direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ direktiivi (2003/87/EÜ) artikli 8 12 reguleerimisalaga, mille kohaselt võivad liikmesriigid anda direktiivi artiklites 5, 6 ja 7 sätestatud nõutele vastava kasvuhoonegaaside heiteloa ka tööstusheite direktiiviga (2010/75/EL) reguleeritud menetlustes. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks § 166 lõikes 1 sätestatud käitaja kohustus esitada loa taotluses ka Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta) vastav seirekava, kuna sama kohustuse sätestab eelnõukohase seaduse § 1451 lõike 1 punkt 2. Punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks § 253, millega kehtestati nõue, et seaduse § 102 lõikes 5 sätestatud kohustust edastada välisõhu pidevseire andmeid reaalajas õhukvaliteedi hindamise andmekogusse rakendatakse hiljemalt 2018. aasta 1. juuliks. Selle sätte eesmärk oli anda käitistele üleminekuaeg § 102 lõikes 5 seatud nõude rakendamiseks. See nõue on jõustunud ning selle rakendamiseks ette nähtud üleminekuaeg möödunud. Seega on nõue juba kohaldatav ning piisab selle kajastamisest § 102 lõikes 5. Punktiga 25 täiendatakse seaduse 10. peatüki 1. jagu §-ga 2543, mis kohustab enne paragrahvi jõustumist atmosfääriõhu kaitse seaduse § 144 alusel välja antud kauplemissüsteemi heitkoguse load kehtetuks tunnistama ja kandma loale märgitud andmed paikse heiteallika käitaja keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale. Paragrahv 3 sätestab ehitusseadustikus tehtavad muudatused. Ehitusseadustikus muudetakse § 31 lõike 1 sõnastust, et see oleks kooskõlas KeHJSiga. Eelnõukohase seadusega muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1 nii, et projekteerimistingimused ei kuulu enam tegevusloa mõiste alla ja seega ei peaks projekteerimistingimuste taotluse esitamisel tegema KeHJSi § 11 lõike 2 alusel KMH algatamise või algatamata jätmise otsust. Kuna EhSi § 31 lõige 1 sätestab, et pädev asutus otsustab KMH algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena, tuleb KMH-d puudutav tekstiosa välja jätta, et välistada vastuolu KeHJSiga. Paragrahv 4 sätestab jäätmeseaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb 72 punktist. Muudatused tuginevad 11.09.2017 algatatud jäätmeseaduse eelnõul (SE 495), mis langes Riigikogu menetlusest välja seoses koosseisu lõppemisega. Eelnõu viib lõpuni jäätmeseaduse kodifitseerimise keskkonnaseadustiku üldosa seaduses kehtestatud põhimõtetele ning kohaldab jäätmeloale KeÜS 5. peatükis sätestatud loamenetluse korda. Punktiga 1 asendatakse JäätSi § 1 lõikes 31 kehtiva jäätmeseaduse viited eelnõukohase seaduse viidetega. Punktidega 2 ja 3 sätestatakse JäätSi §-s 1 HMSi ja KeÜSi kohaldamise erisused keskkonnalubade menetlemisel. Kuna keskkonnaloa menetluse (loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise ja avalikustamise) põhinõuded on sätestatud KeÜSis, ei korrata neid enam jäätmeseaduses. Punktidega 4–7 ja 9–10 ühtlustatakse mõisted ning viiakse need kooskõlla KeÜSi §-dega 40 ja 41. KeÜSi viidatud sätete kohaselt on keskkonnakaitseluba keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või muu luba, mis nähakse ette seadusega keskkonnariski vähendamiseks mõnel tegevusalal tegutsemiseks. Keskkonnakaitseload ei ole tegevusload majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) mõistes. Keskkonnaluba erineb 13 tegevusloast peamiselt selle poolest, et üldjuhul antakse keskkonnaluba kaalutlusõigusega ja avatud menetluses (KeÜSi 5. peatükk), tegevusloa andmisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus ja avatud menetlust ei korraldata. MSÜSi oluline põhimõte on, et kui kontrolliesemeks olevad nõuded on täidetud, tuleb tegevusluba üldjuhul anda. Keskkonnaõiguses see põhimõte rakendatav ei ole. Samuti on keskkonnaloal ja tegevusloal erinevad põhiseaduslikud alused: keskkonnaloa aluseks on põhiseaduse §-d 5 ja 53, tegevusloa aluseks § 31. KeÜSi § 41 lõike 1 punkti 3 kohaselt annab keskkonnaluba isikule õiguse jäätmeid käidelda, mis sisuliselt tähendab jäätmeluba jäätmeseaduse või keskkonnakompleksluba tööstusheite seaduse tähenduses. KeÜSi § 40 lõike 1 punktis 3 nimetatud loa all mõistetakse aga jäätmeseadusekohast registreeringut ehk nn väikest luba, mis on vajalik teatud valdkondades või tegevusaladel. Registreeringute puhul on olemuslikult tegemist lubadega, mida on vaja mõjude või tegevuse iseloomu poolest keskkonnalubadega reguleeritavate tegevustega sarnaste tegevuste elluviimiseks. Eristavaks teguriks on kaasneva keskkonnariski väiksem ulatus. Tegevusega kaasneva keskkonnariski väiksema ulatuse tõttu on riigipoolse sekkumise vajadus samuti väiksem. Seega on põhjendatud vastavate lubade menetlemisel lihtsamate ja isikuid vähem koormavate lahenduste rakendamine. Registreering on haldusakt, mille andmine on taotleja tegevuse elluviimiseks nõutav. Ilma registreeringuta ei ole lubatud tegutseda. Seega on sisult tegemist keskkonnaalase loaga, kuid mis ei ole keskkonnaluba KeÜS tähenduses. Keskkonnaameti tellimusel on SA Keskkonnaõiguse Keskus koostanud 2015. aastal õigusliku analüüsi „Keskkonnariskiga tegevuste registreerimise menetlus“. Nimetatud töös analüüsiti registreeringu sisu ning MSÜS kohaldamist. Registreeringut on vaja mõjude või tegevuse iseloomu poolest keskkonnalubadega reguleeritavate tegevustega sarnaste tegevuste elluviimiseks, ent eristavaks teguriks on kaasneva keskkonnariski väiksem ulatus. Töö autorid on jõudnud järeldusele, et ei ole otstarbekas registreeringu menetlust ühildada keskkonnaloa menetlusega, kuna väiksema mõjuga tegevuse puhul on põhjendatud kohaldada väiksemat haldus- ja töökoormust. Tegevuste puhul, kus jäätmekäitlus saab toimuda keskkonnakompleksloa, jäätmeloa või registreeringu alusel, kasutatakse eelnõukohases seaduses läbivalt terminit „keskkonnakaitseluba“. Kui tegevust reguleerib vaid konkreetselt jäätmeluba või registreering, kasutatakse seaduses konkreetset terminit. Punktiga 8 asendatakse JäätSi § 2620 lõikes 8 viited kehtivale seadusele. Punktidega 11 ja 12 jäetakse JäätSi kaevandamisjäätmekavasid puudutavatest sätetest (§ 39 lõige 4 ja § 421 lõike 3 punkt 2) välja viited üldgeoloogilise uurimistöö loale. Seda põhjusel, et MaaPSi muudatusettepaneku kohaselt ei saa üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel enam korraldada maavara kasutuselevõtmise eesmärgil tehtavaid uuringuid. Seega ei saa uuringute käigus tekkida ka jäätmeid, mis liigituks kaevandamisjäätmeteks. Pikem põhjendus on esitatud seletuskirja maapõueseaduses tehtavate muudatuste punktides 22 ja 23. Punktidega 13 ja 14 täpsustakse §-s 64 ohtlike jäätmete saatekirja koostamise kohustust ning isikut, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid vastu võtta ning saatekirja koostada. Ohtlike jäätmete saatekiri koostatakse enne veo algust digitaalses registris. Erandjuhul võib saatekirja koostada ka ohtlike jäätmete üleandmisel keskkonnakaitseluba omavale isikule. Saatekirja saab registris algatada isik, kellele on antud õigus ohtlike jäätmeid käidelda. Punktiga 15 asendatakse JäätSi § 67 lõikes 3 viide kehtivale riigihangete seadusele. Punktidega 16–19 ühtlustatakse mõisted. 14 Punktiga 20 muudetakse JäätSi 6. peatüki pealkirja ning 6. peatüki 1. jao pealkirja. Muudetud pealkirjad on senisest selgemad ning sõnastus katab paremini peatükkide reguleerimisala. Punktiga 21 jäetakse § 73 lõikest 1 välja tekstiosa, mis viitab JäätSi §-le 75. Paragrahv 75 tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks (vt punkti 30 selgitus). Punktides 22–25 muudetakse JäätS § 73 lõiget 2, mis sätestab tegevused, milleks on vaja jäätmeluba. Punktiga 22 muudetakse kehtiva jäätmeseaduse sõnastust, et oleks selgemini arusaadav, millisteks tegevusteks on vaja jäätmeluba. Hetkel kehtiva JäätSi kohaselt on vaja jäätmeluba vaid siis, kui kogutakse ja veetakse ohtlikke jäätmeid või metallijäätmeid. Kuna ka ohtlike jäätmete ja metallijäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine on tegevus, mida peab täiendavalt reguleerima jäätmeloaga, on selline täpsustus vajalik. Punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks jäätmeloa omamise kohustus juhul, kui toimub kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud olmejäätmete vedu või olmejäätmete vedu majandus- või kutsetegevusena. Kuna jäätmevedu ei ole tegevus, mis omaks suurt keskkonnamõju, on edaspidi selliseks tegevuseks vajalik jäätmekäitlejana registreerimine. Punktiga 24 lisatakse sellised jäätmealased tegevused, mis vajavad oma suure keskkonnamõju tõttu jäätmeluba. Jäätmeluba jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel või rikastamisel ning kaevandamisjäätmete hoidla käitamine on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ (kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta) järgi tegevus, mis peab olema reguleeritud jäätmeloaga. Kehtivas seaduses tuleneb selleks tegevuseks jäätmeloa omamise kohustus § 75 (jäätmeluba jäätmete tekitamiseks) lõike 1 punktist 12. Eelnõukohase seaduse § 4 punktiga 30 nähakse ette § 75 kehtetuks tunnistamine. Punktiga 25 lisatakse jäätmeluba vajavate tegevuste loetellu ka prügila ja jäätmehoidla käitamine. Hetkel on mõlema jäätmeloa kohustus toodud JäätSi eri paragrahvides, kuid selguse huvides on vaja loetleda ühes paragrahvis kõik jäätmealased tegevused, mil rakendub jäätmeloa kohustus. Punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks § 73 lõige 3, selle sisu sätestatakse edaspidi sama paragrahvi lõike 4 punktis 3. Punktidega 27 ja 28 täpsustatakse tegevused, mille puhul pole jäätmeluba kohustuslik (§ 73 lõige 4). Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse päästetööde hulka ka demineerimistöö, mis kätkeb endas samuti tegelemist ohtlikke jäätmetega. Samuti on lisatud jäätmeluba mittevajavate tegevuste alla uus tegevus, milleks on jäätmete kõrvaldamine riigi- ja õppeasutuste õppuste käigus, kui tingimused on kooskõlastatud Keskkonnaametis. Kooskõlastamise vajaduse on tinginud juhtumid, kus õppuste käigus on vanade autode jms põletamisel eiratud elementaarseid keskkonnakaitse nõudeid. Jäätmeluba ei ole vaja ka juhul, kui jäätmealaseks tegevuseks on antud keskkonnakompleksluba. Punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks § 73 lõikes 41 sätestatud senised erisused jäätmeloa nõudest teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil. Kuna eelnõu näeb ette, et jäätmete kogumine ja vedu on tegevused, mille puhul on vajalik jäätmekäitleja registreering, ei ole nendeks tegevusteks enam vaja säilitada erandit – vabastust jäätmeloa kohustusest. 15 Punktiga 30 tunnistatakse kehtetuks JäätSi §-d 74 ja 75. Paragrahvis 74 sätestatakse jäätmekäitleja registreerimine. Jäätmekäitleja registreerimise sätted on taasesitatud eelnõukohase seaduse § 4 punktis 60 JäätSi lisatavates §-des 985–9813. Eelnõukohase seadusega jäetakse JäätSist välja kohustus omada jäätmeluba jäätmete tekitamisel teatud valdkondades. Jäätmeluba on kohustuslik, kui isikud tegelevad jäätmekäitlusega. Jäätmete tekitamist ei loeta jäätmekäitluseks. Osaliselt kattuvad jäätmete tekitamiseks jäätmeluba vajavad tegevusalad tööstusheite seaduse alusel kehtestatud alltegevusvaldkondade loeteluga ning künnisvõimsustega, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav keskkonnakompleksluba. Tegevused, mille puhul jäätmeloa nõue jääb, loetletakse JäätSi § 73 lõikes 2. Punktiga 31 tunnistatakse kehtetuks 2. jao pealkiri, sest 1. jao pealkiri hõlmab ka selle jao paragrahvide reguleerimisala. Punktidega 32–34 muudetakse §-s 77 jäätmeloa taotlemisega seonduvat. Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis on juba reguleeritud KeÜSis. Paragrahvi 77 lõikes 4 täpsustatakse, et jäätmeluba peab taotlema iga käitluskoha, käitise või jäätmete tekkekoha kohta eraldi. Punktidega 35 ja 36 tehakse muudatused §-s 78 (jäätmeloa taotlus). Senine tekst muudetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse uute lõigetega. Jäätmeloa taotlus koosneb KeÜSi § 42 lõikes 1 ja JäätSi §-s 78 sätestatud jäätmekäitlusega seotud keskkonnariskide maandamiseks vajalikest andmetest. Võrreldes kehtiva seadusega on loa taotluse andmekoosseisu täpsustatud. Praktikale tuginedes on jäätmeloa taotluses vajalik välja selgitada jäätmete käitlusvõimekus ning tehnoloogia sobivus. Täpsustatud on kohustust esitada käideldavate jäätmete mahud, mida kavatsetakse jäätmekäitluse ajal ladustada, et loa andja saaks hinnata, kas tegevus on ka ajalises perspektiivis jätkusuutlik, või on risk, et väheväärtuslik osa jäätmeid võib jääda käitlemata. Selleks peab jäätmekäitleja esitama jäätmekäitluskohas maksimaalse jäätmete ladustamise koguse. Lisaks peab jäätmekäitleja ära näitama vaheladustatud jäätmete paiknemise käitluskohas. Probleemtoodetest tekkivate jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise ning prügila või jäätmehoidla käitamise jäätmeloa taotluse nõuded kehtestatakse JäätSi § 78 lõigetes 2-5. Punktiga 37 tunnistatakse kehtetuks §-d 79–80 (loa menetluse sätted), kuna need on reguleeritud KeÜSi 5. peatükis. Punktidega 38 ja 39 tunnistatakse kehtetuks JäätSi § 81 lõige 1 (loa sisu), kuna sätestatu kajastub KeÜSis. Sama paragrahvi lõike 2 sõnastust muudetakse ja lisatakse viide KeÜSi § 53 lõikele 1, jättes vastavalt välja KeÜSis juba kajastatud punktid. Jäätmeloa sisu nõuded sõnastatakse selgemalt ning täiendatakse jäätmete jäätmekäitluskohas ladustamise kestuse ja tingimuste loale märkimisega. Punktiga 40 tunnistatakse kehtetuks § 82, kuna kohaldatakse KeÜSi § 53 lõikes 2 sätestatud üldiseid loa kehtivusaja sätteid, mille kohaselt antakse keskkonnaluba tähtajatult, välja arvatud juhul, kui: - luba taotletakse tähtajaliselt; - kui on ette näha keskkonnaloa omaja tegevuse, sealhulgas kasutatava tehnoloogia või keskkonnaseisundi muutumist, või - seadusega ettenähtud juhul. 16 Tähtajaline keskkonnaluba antakse vähemalt üheks aastaks, kui keskkonnaloa taotluses ei ole märgitud lühemat tähtaega. Kehtiva JäätSi § 82 kohaselt antakse jäätmeluba kuni viieks aastaks. Selle erandi kaotamine on põhjendatud halduskoormuse vähendamise vajadusega, kuna vastasel juhul tuleb sisuliselt sama tegevuse jätkamiseks läbida loa menetluse protsess mitmel korral. Jäätmeloa puhul ei ole võrreldes muude keskkonnavaldkondadega selliseid erisusi, mis põhjendaks erandi kehtima jätmist. Punktidega 41 ja 42 lisatakse § 83 lõikesse 1 viide KeÜSi §-le 52 ning ühtlustatakse sõnastust, jättes vastavalt välja KeÜSis juba kajastatud punktid. Paragrahvi 83 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sätestatu on reguleeritud KeÜSi §-s 52. Punktidega 43 ja 44 tehakse muudatused §-s 84. Lõiked 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks, jäätmeloa muutmisel lähtutakse edaspidi KeÜSist. Paragrahvi lisatakse lõige 3, mille kohaselt võib loa andja jätta jäätmeloa muutmise taotluse läbi vaatamata, kui loa omajal on eelmise kalendriaasta jäätmearuanne tähtpäevaks esitamata. Jäätmearuande esitamine on jäätmekäitleja kohustus, mis tuleneb jäätmeseadusest ning mille aluseks on jäätmekäitleja pidev jäätmearvestus. On olukordi, kus jäätmekäitleja ei esita ka pärast korduvaid meeldetuletusi jäätmearuannet ning seega puudub loa andjal ülevaade isiku jäätmekäitlusest. Nimetatud alused annavad loa andjale lisavõimaluse jätta jäätmeloa muutmise taotlus läbi vaatama, kuna puudub info ja usaldus jäätmekäitleja senise tegevuse kohta (vt ka punktide 45–47 selgitus). Punktidega 45–47 muudetakse § 85. Pealkirja lisatakse ka loa kehtivuse peatamine. Loa kehtetuks tunnistamise ja peatamise alused sätestatakse eraldi lõigetes. Loa peatamise alused tulenevad edaspidi KeÜSist, lõikes 1 tehakse viide KeÜSi § 61 lõikele 1 ja sätestatakse täiendav alus, mil loa andja võib loa kehtivuse peatada. Paragrahvi täiendatakse lõikega 11, mis sätestab, millal loa andja võib loa kehtetuks tunnistada. Lisaks KeÜS § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib loa andja jäätmeloa kehtetuks tunnistada, kui loa omaja ei ole esitanud jäätmearuannet tähtajaks. Kehtiva seaduse alusel ei ole võimalik loa andjal tunnistada luba kehtetuks, kui isikul puudub jäätmealane tegevus ning loa omaja ei ole esitanud sellekohast taotlust. Nii on tekkinud olukord, kus kehtiva jäätmeloaga isikul ei ole jäätmealast tegevust ja aastast-aastasse kulutab loa andja ja järelevalveasutus aega nende isikute jäätmearuande esitamata jätmise põhjuste selgitamiseks. Viidatud sättele tuginedes saab loa andja saata isikule meeldetuletuse esitamata aruande osas ning kui isik ei ole vaatamata mitmele märguandele aruannet esitanud, alustatakse loa kehtetuks tunnistamise menetlust. Juhul, kui isik hoiab teadlikult kõrvale jäätmealase aruande esitamisest, on loa kehtetuks tunnistamise võimalus üks tõhusaimaid sunnivahendeid, et motiveerida isikut siiski aruannet esitama. Muus osas kohaldatakse loa kehtetuks tunnistamisel KeÜSi. Lõikes 2 sätestatud jäätmeloa kehtetuks tunnistamise põhimõte on esitatud KeÜSi §-s 61, mistõttu ei ole selle reguleerimine jäätmeseaduses enam asjakohane. Punktiga 48 tunnistatakse kehtetuks §-d 86 ja 87, kuna menetluse tähtajad ja riigilõivu tasumise kohustus on sätestatud KeÜSis. Ka ei ole eraldi vaja kehtestada keskkonnaministri määrusega jäätmeloa taotluse ja loa vorme, kuna andmekoosseisud määratakse KeÜSi keskkonnaloa rakendusaktis. Punktidega 49–51 loetakse kehtiva seaduse 6. peatüki 3. jagu 2. jaoks ja muudetakse §-des 88 ja 89 metallijäätmeloa taotlemise ja keeldumise aluseid, viidates JäätSi loa andmise üldsätetele 17 ja KeÜSi vastavasisulisele paragrahvile. Samuti tunnistatakse kehtetuks § 90, kuna ei ole asjakohane nõuda metallijäätmeloa koopiat jäätmekäitleja juures. Kõik load menetletakse ja allkirjastatakse digitaalses keskkonnas ning neist eraldi koopiat välja printida ei ole enam vaja. Punktidega 52–57 loetakse kehtiva seaduse 6. peatüki 4. jagu 3. jaoks ja muudetakse §-des 91– 941 sätestatut. Muudetakse jao pealkirja, et see kirjeldaks täpsemalt jao sisu. Lisaks sellele lisatakse asjakohased viited, muudetakse sätete sõnastust arusaadavamaks ning tunnistatakse kehtetuks KeÜSi nõuete kordused. Seadust täiendatakse ka uue §-ga 942, kuna prügila või jäätmehoidla järelhooldus on tegevus, mille jaoks on vaja jäätmeluba, millega määratakse isiku tegevusele täiendavad keskkonnanõuded ja tingimused. Võrreldes kehtiva jäätmeseadusega sisulist muudatust õiguskorras ei tehta. Punktiga 58 tunnistatakse kehtetuks 6. peatüki 5. jagu, kuna jäätmete põletamise loa nõuded kehtestatakse eelnõukohase seadusega THSis, ning 6. jagu, kuna kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud olmejäätmete vedu reguleeritakse edaspidi jäätmekäitleja registreerimisega. Punktiga 59 tehakse muudatused 6. peatüki 7. jaos. Muudetakse jao pealkirja, et see kirjeldaks täpsemalt jao sisu ning jäätmeloa nimetus oleks kooskõlas tegevusega, milleks on vaja jäätmeluba. Lisaks sellele lisatakse asjakohased viited, muudetakse sätete sõnastust arusaadavamaks ning sätted, mis on reguleeritud juba KeÜSis, tunnistatakse kehtetuks. Võrreldes kehtiva jäätmeseadusega sisulist muudatust õiguskorras ei tehta. Punktiga 60 täiendatakse kehtiva seaduse 6. peatükki 8. ja 9. jaoga. 8. jaoga täpsustakse ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks antava jäätmeloaga seonduvat. Ohtlike jäätmete käitlemine on suure keskkonnaohuga tegevus ja sellega seonduv vajab täiendavat tähelepanu. Praktika, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlejatega seotud probleemid, on näidanud, et käitlejalt tuleb nõuda pädeva personali ja jäätmekäitluseks vajalike vahendite olemasolu juba enne tegevuse alustamist. Seetõttu on kehtiva JäätSi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise spetsiifilised eeltingimused (finantstagatise/kindlustuse ning vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse nõuded) sätestatud ohtlike jäätmete käitlemiseks vajaliku jäätmeloa taotluse nõuete juures. Samuti sätestatakse jäätmeloa andmisest keeldumise alused. Lisaks JäätSi § 83 lõikes 1 toodule võib jäätmeloa andmisest keelduda, kui selgub, et taotlejal puuduvad asjakohased tehnilised vahendid, taotleja pädevus ei vasta nõuetele, puudub kindlustus või finantstagatis, samuti kui taotlejat on korduvalt karistatud keskkonnaalase süüteo eest, kui taotlejal puuduvad tehnilised vahendid saatekirja koostamiseks või kui taotleja ei suuda tõendada probleemtoodete käitlemisel sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu sihtarvude saavutamist. 9. jaos sätestatakse jäätmekäitleja registreerimise kohustus. Registreerimine on tegevuse õiguspärasuse eelduseks ja on selle tunnuse poolest võrdsustatav loa väljastamisega. Jäätmekäitleja registreerimine kuulub KeÜSi § 40 lõike 1 punktis 3 sätestatud keskkonnakaitselubade kategooriasse. Eelnimetatud norm sätestab, et kui seaduses ei ole kehtestatud keskkonnaloa ega keskkonnakompleksloa nõuet, võib ette näha muu loa nõude mõnel tegevusalal tegutsemiseks, et vähendada selle tegevusega kaasnevaid keskkonnariske. Kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, tekib seaduses sätestatud juhtudel keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa taotlemise kohustus. Samas ei ole viimati nimetatud load seotud vaid keskkonnaohuga, vaid ka keskkonnariskidega, mis samuti nõuavad vähendamist ja selleks tegevusele loas kõrvaltingimuste seadmist. Niisiis on tegevuse registreerimine üheks KeÜSi §- s 11 sätestatud ettevaatuspõhimõtte rakendamise vormiks. Tegevuse registreerimine erineb keskkonnaloast ja keskkonnakompleksloast sellega seotud halduskoormuse väiksema ulatuse poolest, mis väljendub ennekõike avatud menetluse puudumises ja registreerimiseks nõutavate 18 andmete väiksemas mahus, üldreeglina kõrvaltingimuste puudumises ning Keskkonnaameti piiratud kaalutlusõiguses registreerimisest keeldumisel ja registreeringu kehtetuks tunnistamisel. Oluliselt väiksema mahuga on ka tegevuse registreerimise põhjendused, seda tulenevalt mõjude piiratud ulatusest ja intensiivsusest ning kaalutlusruumi piiratusest. Kui tegevus ei piira kolmandate isikute õigusi ja vabadusi, piisab HMSi § 56 lõike 4 kohaselt registreerimise õigusliku aluse äranäitamisest. Võrreldes kehtiva seadusega korrastab eelnõukohane seadus registreeringu taotluse ja andmise korda. Väheneb lubadega seotud halduskoormus – kehtiv JäätS (§ 73 lg 2 p 5) nõuab kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenuse pakkumiseks jäätmeluba, edaspidi piisab tegevuse Keskkonnaametis registreerimisest. Lisaks ei nõuta enam jäätmeloa taotlemist iga maakonna kohta eraldi (JäätS § 77 lg 5). Paragrahvis 985 sätestatakse jäätmekäitleja registreerimist nõudvad tegevused. Lõike 2 punktides 2 ja 3 on tegevuse lisatingimusena sätestatud majandustegevus. Majandustegevus on defineeritud MSÜS § 3 lõikes 1 – iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Selle paragrahvi lõikes 3 on sätestatud juhtumid, mil isik on vabastatud tegevuse registreerimise kohustusest. Keskkonnaametil on õigus nõuda jäätmeloa taotlemist, kui lõikes 2 nimetatud tegevused vajavad võimaliku tervise- või keskkonnaohu tõttu täiendavate nõuete või meetmete määramist jäätmeloaga. Keskkonnaamet teavitab sellest kirjalikult loa taotlejat, põhjendab oma otsust ja määrab tähtaja jäätmeloa taotluse esitamiseks. Nõudes registreeringu asemel keskkonnaluba, tuleb Keskkonnaametil otsust põhjendada ning selgitada, millistele asjaoludele keskkonnaohu kahtlus tugineb ning milles võimalik oht seisneb. Paragrahvis 986 sätestatakse registreeringu taotlemise nõuded. Registreerimiseks esitatava taotluse andmekoosseis hõlmab taotluse esitanud isiku ja tema tegevuskoha ning tegevusala andmeid ning selliseid andmeid tegevuse mahu, iseloomu ja ulatuse kohta, millest sõltub tegevuse mõju keskkonnale. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse menetlustähtajad taotluse nõuetele vastavuse kontrollimiseks ja tegevuse registreerimise kohustuse vajaduse selgitamiseks registreeringu taotlejale. Paragrahvis 987 sätestatakse registreeringu sisu. Paragrahvis 988 sätestatakse, et registreeringu andja teeb otsuse isiku registreerimiseks 30 päeva jooksul, alates sellest, kui esitatakse nõuetele vastav taotlus. Kui taotlust ei vaadata tähtajaks läbi, ei kaasne sellega tegevuse vaikimisi registreerimist. Paragrahvis 989 sätestatakse registreerimisest keeldumine KeÜSi §-s 52 sätestatud alustel ning lisaks registreeringu andja kaalutlusotsusena, kui tegevus ei vasta valdkonna arengukavale või kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavale, registreeringu taotleja ei ole tähtajaks esitanud jäätmearuannet, samuti juhtudel, kui ohtlike jäätmete ja metallijäätmete käitlemise eritingimused on täitmata. Paragrahvis 9810 sätestatakse registreeringu kehtivus. Tegevus registreeritakse reeglina määramata ajaks, välja arvatud kui registreeringut taotletakse tähtajaliselt või ühekordseks toiminguks. Paragrahvis 9811 sätestatakse registreeritud isikule kohustus teavitada Keskkonnaametit registreerimistaotluses esitatud andmete muutumisest. 19 Paragrahvides 9812 ja 9813 sätestatakse registreeringu muutmise ja kehtetuks tunnistamise alused. Kehtiv JäätS ei reguleeri registreeringu muutmist ega kehtetuks tunnistamist. Eelnõukohase seadusega täiendatakse jäätmeseadust KeÜSi § 59 lõigetes 1 ja 2 ning § 62 lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamisega registreeringu menetlusele. Lisaks võib registreeringu andja tunnistada registreeringu kehtetuks, kui esinevad registreeringu andmisest keeldumise alused. Punktiga 61 tunnistatakse kehtetuks JäätSi 7. peatükk, mis reguleerib ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga seonduvat. Kehtiva õigusega võrreldes on suuremaks muudatuseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõudest loobumine. Ohtlike jäätmete käitlusteenuse osutamiseks vajalik ohtlike jäätmete käitluslitsents ja litsentsi menetlemine dubleeris suures osas ohtlike jäätmete käitlemiseks antavat jäätmeluba ja selle menetlemist. Ohtlike jäätmete käitlemine on suure keskkonnaohuga tegevus ja sellega seonduv vajab siiski täiendavat tähelepanu. Praktika, sealhulgas ohtlike jäätmete käitlejatega seotud probleemid, on näidanud, et käitlejalt tuleb nõuda pädeva personali ja jäätmekäitluseks vajalike vahendite olemasolu juba enne tegevuse alustamist. Seetõttu on kehtiva JäätSi ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise spetsiifilised eeltingimused (tagatise või kindlustuse ning vastutava isiku asjakohase koolituse ja pädevuse nõuded) sätestatud ohtlike jäätmete käitlemiseks vajaliku jäätmeloa taotluse nõuete juures (vt seletuskirja punktid 35 ja 36). Punktidega 62–67 ühtlustatakse mõisted ja JäätSi sõnastus viiakse kooskõlla KeÜSiga. Tegemist on tehniliste muudatustega. Paragrahvi 110 lõikes 2 asendatakse sõna „Volitatud“ sõnaga „Pädev“, kuna tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006.a määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta kasutusel oleva terminoloogiaga. Punktis 68 JäätSi § 117 lõikes 11 tehtavad muudatused on tingitud registreeringu sätete viidete muutumisest. Punktidega 69 ja 70 ühtlustatakse mõisted ning JäätSi sõnastus viiakse kooskõlla KeÜSiga. Punktiga 71 tunnistatakse kehtetuks vastutussäte (§ 1203) ohtlike jäätmete litsentsita tegevuse puhul, tulenevalt ohtlike jäätmete käitluslitsentsist loobumisest. Ohtlike jäätmete käitlemise nõuete rikkumised kvalifitseeritakse edaspidi JäätSi §-le 1201 või §-le 1202 tuginedes. Punktiga 72 täiendatakse seadust §-ga 13610, mis sisaldab enne seaduse jõustumist välja antud jäätmelube, registreerimistõendeid ja ohtlike jäätmete käitluslitsentse puudutavaid rakendussätteid. Enne eelnõukohase seaduse jõustumist välja antud tähtajaline jäätmeluba, registreerimistõend ja ohtlike jäätmete käitluslitsents kehtib kuni selle muutmiseni, kehtetuks tunnistamiseni või selles märgitud kehtivusaja lõpuni. Pooleliolevas menetluses jäätmeloa või registreerimistõendi taotlused menetletakse edasi eelnõukohases seaduses sätestatu kohaselt. Rakendussäte on vajalik, et võimaldada taotlejal omandada jäätmete käitlemise keskkonnaluba või registreering ajakohastatud andmekoosseisuga ning efektiivselt uues KOTKASe menetluskeskkonnas. Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omamise kohustus ning see litsents integreeritakse jäätmeloa koosseisu, siis sätestatakse JäätSi § 13610 lõikes 3, et 20 pooleliolevas menetluses ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotlused menetletakse edasi jäätmeloa muutmise või uue jäätmeloa taotlusena. Paragrahv 5 sätestab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehtavad muudatused Paragrahv koosneb 12 punktist. Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) põhiline ülesanne on anda tegevusloa andjale ehk otsustajale tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemiseks teavet, kuidas kavandatav tegevus eeldatavalt keskkonda mõjutab. KeHJS muudatusettepanekutega muudetakse kehtivat KMH süsteemi oluliselt paindlikumaks, andes arendajale võimaluse soovi korral keskkonnamõju hinnata juba enne tegevusloa taotluse esitamist. Samuti loobutakse KeHJSi käsitlusalas olevate tegevuslubade loetelus projekteerimistingimuste mõistest ning lähtuvalt praktikas üles kerkinud vajadusest täpsustatakse teatud KMH menetluses ette nähtud menetlustoimingute ajaraamistikku. KeHJSi muudetakse selliselt, et arendajal oleks võimalus soovi korral hinnata keskkonnamõju enne tegevusloa taotluse esitamist. Selleks täiendatakse KeHJSi uue §-ga 261, mis sätestab võimaluse keskkonnamõju hindamiseks arendaja soovil. Kehtiva KeHJSi § 26 (ehitusprojekti koostamisega seotud keskkonnamõju hindamise erisus) annab sellise võimaluse vaid ehitusloa puhul, praktikas on ilmnenud aga vajadus muuta praegust süsteemi paindlikumaks ning anda selline võimalus ka teiste tegevuslubade puhul. Keskkonnaministeeriumile on ka varem tehtud vastavasisulisi ettepanekuid (eelkõige komplekslubade puhul). Lisaks on vaja muuta KeHJSi ja EhSi selliselt, et projekteerimistingimuste taotlemise etapis ei oleks KMH kohustuslik. Erinevad puudutatud asutused ja organisatsioonid (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, kohaliku omavalitsuse üksused jt) on tõstatanud probleemi, et KeHJSi § 7 punkti 1 ei ole paljudel juhtudel (eriti joonobjektide kavandamisel) võimalik rakendada. Probleem on ilmnenud suhteliselt hiljuti, kuna KeHJSi § 7 punkt 1, milles tegevuslubade loetelu täiendati projekteerimistingimustega, jõustus senisel kujul 13.07.2017. Nimetatud sätet täiendati, et viia see kooskõlla EhSi § 31 lõike 1 sõnastusega, mille kohaselt projekteerimistingimuste menetluses pädev asutus otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Seetõttu korrigeeritakse eelnõukohase seadusega ühtlasi ka EhSi § 31 lõike 1 sõnastust nii, et KMHd ei tuleks juba projekteerimistingimuste menetluse raames algatada. Punktiga 1 muudetakse KeHJSi § 24 sõnastust nii, et loetellu lisatakse viited KeHJSi § 18 lõigetele 7 ja 8, § 22 lõikele 1 ning § 261 lõikele 4. Praktikas on osutunud vajalikuks anda ka KeHJSi § 18 lõigetes 7 ja 8 toodud tähtaegade (vastavalt 18 kuud ja 24 kuud) pikendamise võimalus. Teatud juhtudel (nt tulenevalt kavandatava tegevuse erisustest dokumentatsiooni koostamisel, vajalike muudatuste ja täienduste tegemise sisust ning mahust jmt) ei pruugi arendaja KMH programmi või aruannet nõutud ajaks valmis saada ning vajalikuks osutub pikem tähtaeg. Pikendamisel määrab otsustaja uue tähtaja, lähtudes mõistlikkuse printsiibist. Kuna eelnõukohase seadusega lisatakse kuue kuu pikkune tähtaeg KeHJSi § 22 lõikesse 1 (pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande esitamine otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks), siis analoogselt lisatakse selle tähtaja pikendamise võimalus KeHJSi § 24 loetellu. Lisaks täiendatakse loetelu KeHJSi lisatava §-ga 261, mille lõikes 4 toodud tähtaega peab olema samuti võimalik vajaduse korral pikendada. 21 Punktidega 2 ja 4 kaotatakse maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö puhul kohustus anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJSi § 6 lõike 2 punkt 2, § 7 punkt 3). Muudatuse eesmärk on bürokraatia vähendamine. Maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö puhul ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16. aprilli 2014. a direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, kohaselt eelhinnangu andmine üldjuhul kohustuslik. Kohustus anda eelhinnang on vaid süvapuurimise korral. Eesti õiguses on eelhinnangu nõue vaatamata sellele olnud direktiivi ülevõtmisest alates kõigi uuringulubade ja üldgeoloogilise uurimistöö lubade puhul. Vahepeal on küll tehtud leevendusi, näiteks liiva ja kruusa maismaal korraldatavatel uuringutel seda kohustust enam ei ole. Samas on praktika näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõjud ei ole märkimisväärsed. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Seetõttu on põhjendatud selle nõude kaotamine. Loa andjale jääb siiski võimalus KMH algatamiseks, kui selleks on põhjendatud alus, kuna edaspidi liigituks need tegevused muude tegevuste alla, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Säilib ka kohustus anda eelhinnang süvapuurimise korral (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud). Sellest tulenevalt on eelhinnangu andmine ka edaspidi kohustuslik selliste maavara geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul, mille käigus on kavas süvapuurimine. Punktiga 3 muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1, jättes loetelust välja projekteerimistingimused. KeHJSi § 7 punkt 1 jõustus senisel kujul 13.07.2017, kui tegevuslubade loetelu täiendati projekteerimistingimustega. Sellega viidi KeHJS kooskõlla EhSi § 31 lõike 1 sõnastusega, mille kohaselt peab pädev asutus (otsustaja) projekteerimistingimuste menetluses otsustama KMH algatamise vajaduse. Praktikas on tekitanud probleeme projekteerimistingimuste etapis KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine, kuna see on osutunud liiga varajaseks etapiks, mil keskkonnamõju hindamiseks piisavalt põhjalikku asjakohast teavet kavandatava tegevuse kohta ei pruugi veel olemas olla. Erinevad asutused ja organisatsioonid (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandusamet, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, kohaliku omavalitsuse üksused jt) on juhtinud tähelepanu sellele, et KeHJSi § 7 punkti 1 ei ole projekteerimistingimuste puhul sageli võimalik rakendada (eriti joonobjektide puhul), mistõttu ei ole projekteerimistingimuste tegevuslubade loetellu kuulumine põhjendatud. Punktiga 5 muudetakse § 11 lõike 21 sõnastust. Kehtiva KeHJSi § 11 lõige 21 annab KMH eelhindamise puhul võimaluse § 11 lõikes 2 toodud tähtaega pikendada. Kehtiv KeHJSi § 11 lõige 21 käsitleb vaid tegevusloa taotluse menetlemise aega. Eelnõukohase seadusega täiendatakse sätet nii, et välja oleks toodud ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise aja pikendamise võimalus. Lisaks jäetakse välja pikendamisele etteantud tähtaeg 30 päeva, kuna mõistlikum on anda otsustajale võimalus ise juhtumipõhiselt otsustada, kui pikka lisaaega on vaja. Tuleb rõhutada, et pikendamisel peab arvestama HMSi § 5 lõikes 2 sätestatud efektiivsuse põhimõttega. Üldjuhul on KeHJSi § 11 lõikes 2 toodud tähtaeg 90 päeva ning selle pikendamisvõimalus 30 päeva KMH eelhindamiseks ja otsustamiseks piisav. Siiski on olukordi, kus selle aja jooksul ei ole võimalik otsust teha. Seetõttu on Keskkonnaamet juhtinud tähelepanu sellele, et sarnaselt KeHJSi §-le 24 võiks ka sel juhul olla pikendamise tähtaeg piiritlemata, arvestades §-s 24 nimetatud pikendamise põhimõtteid. Ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/52/EL, 16. aprillist 2014, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta lisatava artikli 4 lõige 6 sätestab järgmist: „Erakorralistel juhtudel, näiteks seoses projekti laadi, keerukuse, asukoha või mahuga, võib 22 pädev asutus kõnealust kindlakstegemise tähtaega pikendada; sellisel juhul teatab pädev asutus arendajale kirjalikult tähtaja pikendamise põhjused ja kindlakstegemise eeldatava kuupäeva“. Direktiivi muudatuste ülevõtmisel oli Eesti valik piirata pikendamise tähtaega 30 päevaga, kuid see võib tekitada teistpidi probleeme (st teatud juhtudel ikkagi liiga lühike otsuse tegemise tähtaeg). Seetõttu lähtutakse direktiivi sõnastusest. Kuigi arendaja jaoks on oluline saada KMH algatamise või algatamata jätmise otsus mõistliku aja jooksul, tuleb siiski arvestada, et ka otsuse sisu on oluline. Probleemsete kaasuste menetlus, kus on rida vastuväiteid, mis võivad olla ka vastandlikud ja mahukad ja mis tavapäraselt püütakse ära lahendada enne lõppotsuse tegemist, võibki võtta aega. Teatud juhul on olnud eelhindamisel vaja saata KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu taotlejale tutvumiseks ka kaks korda. Punktiga 6 muudetakse KeHJSi § 12 lõike 2 sõnastust. Kehtiva KeHJSi § 12 lõike 2 kohaselt tuleb KMH algatamata jätmisest teavitada riikliku ehitisregistri kaudu muuhulgas ka projekteerimistingimuste andmise korral. Kuna muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1 sõnastust ning jäetakse sellest välja projekteerimistingimused, st projekteerimistingimuste taotluse esitamisel ei ole vaja teha KMH algatamise või algatamata jätmise otsust, ei ole asjakohane ka KeHJSi § 12 lõikes 2 käsitleda projekteerimistingimuste andmisel KMH algatamata jätmisest teavitamist. Punktiga 7 täiendatakse KeHJSi § 13 punkti 10 nii, et oleks arvestatud KeHJSi lisatava uue §- ga 261. Kuna nimetatud paragrahv annab arendajale võimaluse hinnata keskkonnamõju enne tegevusloa taotlust, siis on vaja KeHJSi § 13 punktis 10 lisada, et juhul, kui tegevusloa taotlust veel ei ole, tuleb KMH programmi juurde lisada KeHJSi § 261 lõike 1 kohane KMH algatamise taotluse koopia. Punktiga 8 lisatakse KeHJSi § 22 lõikesse 1 tähtaeg kuus kuud, mille jooksul peab arendaja pärast KMH aruande avalikku arutelu esitama aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tähtaja seadmine hoiab ära praktikas esinevaid juhuseid, kus KMH jääb pärast avalikku arutelu venima ning otsustajal ei ole kuidagi võimalik jätta tegevusloa taotlust läbi vaatamata ega KMH menetlust lõpetada. Sätte täiendamisega on arendajal kohustus esitada otsustajale kuue kuu jooksul KMH aruanne. Siiski on tegemist paindliku lähenemisega: täiendatud KeHJSi § 24 annab otsustajale võimaluse vajaduse korral seda tähtaega pikendada. Punktiga 9 täiendatakse KeHJSi § 22 lõiget 9 nii, et pärast KMH aruande nõuetele mittevastavaks tunnistamise otsuse tegemist peab arendaja esitama täiendatud aruande otsustaja määratud tähtaja jooksul. See annab otsustajale võimaluse vajaduse korral KMH menetlus lõpetada ning jätta tegevusloa taotlus läbi vaatamata. Sätte vajalikkus tuleneb praktikast – on esinenud juhuseid, et KMH võib jääda lõputult venima ning otsustajal ei ole võimalust menetlusega edasi minna. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks KeHJSi § 26. Nimetatud paragrahv sätestab ehitusprojekti koostamise käigus keskkonnamõju hindamise erisuse. Edaspidi annab selle võimaluse lisatav § 261, mis käsitleb enne tegevusloa taotluse esitamist keskkonnamõju hindamise võimalust, hõlmates ka enne ehitusloa taotlust toimuva ehitusprojekti koostamise käigus tehtavat KMHd. Punktiga 11 täiendatakse KeHJSi §-ga 261. Kehtiva KeHJSi alusel tehakse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus pärast tegevusloa taotluse esitamist (KeHJS § 11 lõiked 1 ja 2). Erisus on praegu sätestatud vaid ehituslubade puhul, kuna KeHJSi § 26 annab võimaluse KMHks enne ehitusloa taotlust ehitusprojekti koostamise käigus. KeHJSi § 261 lisamisega laiendatakse erisust võimaldades hinnata keskkonnamõju enne tegevusloa taotlust ka teiste 23 tegevuslubade puhul. Kuigi eelnõukohase seadusega muudetakse KeHJSi § 7 punkti 1 nii, et projekteerimistingimused ei kuulu enam KMH käsitlusalas olevate tegevuslubade alla, siis KeHJSi § 261 jätab ka sellel juhul siiski võimaluse keskkonnamõju hindamiseks võimalikult varakult, juba enne tegevusloa taotluse esitamist. KeHJSi lisatava § 261 lõike 1 kohaselt saab keskkonnamõju hinnata arendaja soovil enne KeHJSi § 11 lõike 1 kohase tegevusloa taotluse esitamist. KMH menetlus lähtub KeHJSi tavapärasest menetlusest, arvestades §-st 261 tulenevaid erisusi. Näiteks ei vaadata enam KeHJSi 6. ja 61. paragrahvi, kuna KMH algatatakse üksnes arendaja soovi alusel (§ 261 lõige 3). KeHJSi § 261 lõigete 3 ja 4 kohaselt esitab arendaja otsustajale kirjaliku soovi, mis sisaldab arendajale kogu teadaolevat teavet kavandatava tegevuse kohta. Seejärel algatab otsustaja 30 päeva jooksul KMH ning jätab KMH algatamata üksnes juhul, kui otsustajale teadaoleva teabe alusel on kavandatava tegevuse puhul tegemist ilmselgelt perspektiivitu tegevusega (KeHJSi § 261 lõige 6). Näiteks on selliseks juhuks olukord, kui arendaja esitab soovi kaevandada, kuid kaevandatav ala asub kaitsealal, mille kaitse-eeskirjaga on kaevandamine keelatud. Sellisel juhul tagastab otsustaja KMH algatamise taotluse. Seega ei rakendu KeHJSi § 261 puhul tavapärane KMH algatamise või algatamata jätmise menetluskord ning KeHJSi § 11 lõiked ei kehti (välja arvatud lõiked 8, 10 ja 12, mida saab kasutada ka KeHJSi § 261 puhul). Otsustaja ei lähtu olulise keskkonnamõju ega eelhindamise sätetest (KeHJSi §-d 6 ja 61). KeHJSi § 261 puhul tuuakse KMH algatamise põhjendusena välja kõnealune paragrahv, st viidatakse KeHJSi § 261 lõikele 3 (või KMH algatamata jätmise puhul viidatakse lõikele 6). KMH algatamise otsuse sisu on sätestatud KeHJSi § 11 lõikes 8 ning sellest tuleb lähtuda ka KeHJSi § 261 alusel KMHd algatades. KeHJSi § 261 lõikes 2 on määratud, kes loetakse sellisel juhul KMH menetluses otsustajaks – selleks on kavandatavaks tegevuseks vajaliku tegevusloa andja. Kuigi nimetatud paragrahvi alusel tehakse KMH juba enne tegevusloa taotlust, on selleks ajaks siiski juba teada, milliseid tegevuslube tulevikus kavandatava tegevuse elluviimiseks vaja läheb ning arendajal tuleb KMH sooviga enne tegevusloa taotlemist pöörduda tegevusloa andja poole. Sageli on tegevuse elluviimiseks vaja taotleda mitu tegevusluba (nt keskkonnaluba, ehitusluba jm), sellisel juhul tuleb vaadata KeHJSi § 261 lõiget 5 - kui kavandatavaks tegevuseks on vaja taotleda kaks või enam tegevusluba, mille puhul otsustajad on erinevad, esitab arendaja KMH algatamise taotluse neist ühele otsustajale. Sellisel juhul võib arendaja valida, millise otsustaja poole ta pöördub. Kui KeHJSi § 261 kohane KMH on lõppenud, rakenduvad ülejäänud KeHJSi sätted tavapärasel viisil. Sealjuures tuleb rõhutada, et muuhulgas tuleb tegevusloa andmise üle otsustamisel arvestada ja sellekohases otsuses ka kajastada KMHga seonduvat (KeHJSi § 24). Nõuetele vastavaks tunnistatud KMH aruanne lisatakse tegevusloa taotlusele ning otsustaja saab asjakohasel juhul KeHJSi § 11 lõike 6 alusel jätta tegevusloale KMH algatamata, kui on selge, et keskkonnamõju on juba asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Samas, kui KeHJSi § 261 kohane KMH ei ole tegevusloa taotluse etapis mingil põhjusel enam piisav või asjakohane, et selle alusel tegevusluba anda (nt kavandatud tegevuses või tehnoloogias on toimunud muudatused, kättesaadav on olulist tähtsust omav uus teave või andmed või muud asjaolud on muutunud), peab otsustaja lähtuma KeHJSi § 11 lõikest 2 ning algatama uue KMH. KeHJSi § 261 lõikes 5 nimetatud KMH algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajale teadaolevat ja kättesaadavat teavet kavandatava tegevuse kohta. Selle all mõeldakse nii infot kavandatava tegevuse kohta kui ka kogu teadaolevat infot eeldatavalt olulise keskkonnamõju kohta. Kuna arendaja ei pea selles etapis esitama tegevusloa taotlust, siis antud nõudega 24 tagatakse, et otsustajale esitatakse asjakohane teave kavandatava tegevuse kohta (mis on vajalik muuhulgas KMH algatamise otsuse tegemiseks). Kehtiva KeHJSi § 22 lõike 5 punkti 3 kohaselt peab otsustaja kontrollima KMH aruande asjakohasust ja piisavust tegevusloa andmiseks. Nimetatud sätte rakendamisel § 261 kontekstis võtab otsustaja aluseks olemasoleva info ning annab esialgse seisukoha temale hetkel kättesaadava ja teadaoleva info alusel. Arendaja eesmärk keskkonnamõju hindamisel enne tegevusloa taotlemist on saada piisav ning vajalik teave tegevusloa taotlemiseks, mistõttu on oluline, et otsustaja ütleks võimaluse korral juba oma hinnangu ka tulevikus taotletava tegevusloa kohta (nt võib määratleda mahud või tingimused, mis võiksid olla piisavad tegevusloa andmiseks vms). Punktiga 12 täiendatakse KeHJSi § 30 lõike 4 punkti 1 sõnastust, arvestades KeHJSi lisatava §-ga 261. Kui tavapärase piiriülese KMH puhul tuleb mõjutatud riigile saata muu hulgas tegevusloa taotlus, siis § 261 sätestatud juhul sellist taotlust veel ei ole. Seetõttu saadetakse mõjutatud riigile KeHJSi § 261 lõike 1 kohane KMH algatamise taotluse koopia. Piiriülese KMH menetluse korral on oluline rõhutada ka § 30 lõiget 8, mille kohaselt peab otsustaja viivitamata teavitama Keskkonnaministeeriumi piiriülese keskkonnamõjuga tegevuseks vajaliku tegevusloa andmisest või selle andmisest keeldumisest. Keskkonnaministeeriumi ülesandeks on edastada vastav otsus mõjutatud riigile. Paragrahv 6 sätestab keskkonnatasude seaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb neljast punktist. Punktidega 1–3 ühtlustatakse keskkonnatasude seaduses keskkonnalubade loetelu. Kodifitseerimise eesmärgil tunnistatakse kehtetuks punktides 4, 7 ja 9 nimetatud vee erikasutusloa, õhusaasteloa ning jäätmeloa viited ning sätestatakse need ühiselt keskkonnaloa nimetuse all punktis 11. Lisaks muudetakse § 5 lõike 2 punkti 2, kuna MaaPSist on välja jäetud katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara või maavarana arvele võtmata kivimi või setendi tarbimise või võõrandamise luba. Punktiga 4 muudetakse KeTSi § 9 lõikeid 9 ja 91, milles on nimetatud maaparandushoiutööde ja põllumajandustööde käigus üle jäävat materjali, kuna nimetatud tööde käigus tekkiva materjali kasutamiseks muudetud MaaPSi kohaselt enam luba vaja ei ole ja selle materjali kasutamise eest ei tule ka kaevandamisõiguse tasu maksta. Paragrahv 7 sätestab keskkonnavastutuse seaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kahest punktist. Paragrahviga parandatakse keskkonnavastutuse seaduse §-s 8 viited jäätmete ja vee valdkonna keskkonnalubadele ja registreeringutele, tulenevalt eelnõukohases seaduses tehtavatest muudatustest. Paragrahv 8 sätestab kiirgusseaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kahest punktist. Kiirgusseaduse § 2 lõikest 2 jäetakse välja viide keskkonnaloale ning ühtlustatakse kiirgustegevusloa taotlust ja kiirgustegevusluba puudutava rakendusakti volitusnormide sõnastus KeÜSi sõnastusega, parandades sel viisil õigusselgust. 25 Paragrahv 9 sätestab maapõueseaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb 96 punktist. Punktides 1, 2, 4–12 (§ 25 lõike 4 osas), 13, 14, 17–20, 22–30, 35–45, 47, 48, 55–57 ja 77–81 olevad muudatused on otseselt seotud üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega. Muudatused on vajalikud selleks, et paremini eristada üldgeoloogilise uurimistöö õigust ja maavara geoloogilise uuringu õigust ning lihtsustada mõlema õiguse saamiseks nõutavat menetlust. Selle saavutamiseks ei saa üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel edaspidi korraldada maavara otsingut ega maavara arvele võtta. Selle loa tüübi alusel on edaspidi võimalik geoloogiline kaardistamine, geofüüsikaline uuring, geokeemiline uuring ja muud sihtotstarbelised geoloogilised tööd. Maavara otsinguks ja uuringuks tuleb edaspidi taotleda maavara geoloogilise uuringu luba. Üldgeoloogilise uurimistöö rolli on siiani nähtud peamiselt maapõue geoloogilise ehituse ja maavarade leviku seaduspärasuste selgitamises ja geoloogilise uuringu rolli maavara kaevandamise ettevalmistamises. Üldgeoloogiliste uurimistööde hulka kuulusid siis rakendusuuringud: geoloogiline kaardistamine, maavarade otsing, geofüüsikaline ja geokeemiline uuring ning muud sihtotstarbega geoloogilised tööd. Praktikas kujunes maavarade otsingu ja maavara geoloogilise uuringu piir väga häguseks ning tegelikkuses osutus võimalikuks üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel saadud tulemuste põhjal lisaks aktiivsele reservvarule ka aktiivse tarbevaru arvelevõtmine. Lisaks on MaaPSis maavara otsinguks korraldatavale üldgeoloogilisele uurimistööle eranditena kehtestatud samad nõuded nagu maavara geoloogilisele uuringule ning suures plaanis on ka eesmärk peaaegu sama. Seetõttu on otstarbekas need erandid MaaPSist välja jätta ja jätta maavara otsingut lubavaks vaid geoloogilise uuringu loa juures. Valdavalt seisnevadki need muudatused vaid sõnade „maavara otsinguks“ või „üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsinguks“ väljajätmises. Selliste punktide sisu ja eesmärki allpool eraldi uuesti ei selgitata. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa olemuse muutmisega on seotud ka mitmed muud MaaPSis tehtavad muudatused. Punktis 3 on seaduse sätete järjepidevuse tagamiseks täpsustatud, millistel juhtudel on lubatud geoloogiline uuring ilma geoloogilise uuringu loata. Selleks on MaaPSi § 17 lõikesse 2 lisatud § 17 lõikes 1 kirjeldatud üldgeoloogilise uurimistöö puhul lubatud erisused ja juurde toodud § 42 lõike 3 punktis 7 nimetatud erand, mille kohaselt võib kaevandamisloa alusel mäeeraldise piires teha geoloogilist uuringut uuringuloata. Punktiga 12 muudetakse MaaPSi § 25 lõikes 5 asutust, kes otsustab geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjali, puursüdamike ja proovide säilitamise vajaduse üle ja kes neid reaalselt säilitab. Siiani oli selleks asutuseks keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana Maa-amet. Alates 2018. aasta algusest tegutseb Eesti Geoloogiateenistus, kelle põhimääruses on ülesannetena muu hulgas loetletud: 1) maapõue andmete kogumine, sealhulgas puursüdamike kogumine ja hoiustamine; 2) geoloogilise materjali süstematiseerimine ja kättesaadavuse tagamine. Eesti Geoloogiateenistusel on ka ruumid vastavate proovide hoidmiseks ja pädevus ning huvi seda teha. Lisaks on Eesti Geoloogiateenistusele üle antud ka kõik seni Keskkonnaministeeriumi haldusala valduses olnud puursüdamikud. Praegu on töökorralduslikult kokku lepitud, et Maa-amet edastab info saadaolevate materjalide kohta Eesti Geoloogiateenistusele, kes saab seejärel Maa-ametile oma seiskoha säilitamisvajaduse kohta 26 anda, aga lihtsama ja selgema lahenduse tagamiseks on mõistlik ka seaduses välja tuua tegelik vastutaja. Seega määratakse asutuseks, kes proovide säilitamise vajaduse üle otsustab ja proove säilitab, Eesti Geoloogiateenistus. Punktiga 15 jäetakse seadusest välja kohustus küsida üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust (§ 27 lõige 7). Kehtiva MaaPSi kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust küsida ka üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse puhul, kuid kohaliku omavalitsuse üksuse arvamus on loa andmisest keeldumise aluseks vaid juhul, kui luba taotletakse maavara otsinguks. Kuna üldgeoloogilise uuringu loa alusel enam maavara otsingut korraldada ei saa, siis on otstarbekas mitte nõuda kohaliku omavalitsuse üksuse arvamuse küsimist selle loa tüübi puhul. Üldgeoloogilise uurimistöö võimalik keskkonnamõju ja mõju ümberkaudsetele elanikele on minimaalne ning uuringu tulemusena ei teki edaspidi maakasutuspiiranguid ega eeldust loodusvarade kasutuselevõtmiseks. Arvamuse küsimise nõude ärajätmine võimaldab vähendada bürokraatiat ja kiirendada loa taotluse menetlust. Keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 2 lõike 1 alusel säilib siiski kohustus kohaliku omavalitsuse üksust uurimistöö välitöödest teavitada. Lisaks lühendatakse punktis kohaliku omavalitsuse üksusele geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta arvamuse andmiseks antavat aega. Seni oli selleks kaks kuud, edaspidi 30 päeva. Tähtaja lühendamise põhjuseks on asjaolu, et nii pika tähtaja andmine ei ole põhjendatud. Uuringuloa taotlus ei ole kuigi mahukas ja selle läbitöötamine ning selle kohta arvamuse kujundamine ei vaja nii palju aega. Ka uuringuloa võimalik mõju ei ole reeglina suur. Lisaks täidab muudatus ühtlustamise eesmärki, kuna teiste keskkonnalubade puhul on arvamuse andmise aeg reeglina 30 päeva ja ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksusel keskkonnaloa taotluse kohta arvamuse esitamiseks üks kuu. Tähtaja lühendamine võimaldab lühendada loa menetlusaega, muutes selle analoogseks keskkonnalubade tavapärase menetlusajaga. Punktidega 16, 55 ja 72 muudetakse maavarade komisjoni rolli maapõue lubadega seotud menetlustes. Edaspidi ei esitata maavarade komisjonile arvamuse saamiseks kõiki loa taotlusi ja korralduse eelnõusid ning korrastamisprojekte läbivaatamiseks, kuna sellise praktika järele puudub vajadus. MaaPSi § 12 lõike 3 kohaselt on maavarade komisjoni põhiülesanne Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste nõustamine maapõue uurimise, kasutamise ja kaitse ning maavara arvestamise küsimustes. Eesmärk on muuta komisjoni töö sisulisemaks ja toetada Keskkonnaministeeriumi ja tema valitsemisala asutusi keerukamates otsustes ja küsimustes. Seadusesse jääb siiski nõue saata maavarade komisjonile arvamuse saamiseks suurema tähtsusega või vähem uuritud maavarade (põlevkivi, fosforiidi jt MaaPSi § 21 lõikes 2 nimetamata maavarade korral) lubade taotlused koos seonduva otsuse eelnõuga. MaaPSi § 12 lõike 3 kohaselt on jätkuvalt võimalik komisjonis arutada kõiki maapõueteemalisi küsimusi, milles Keskkonnaministeerium või tema haldusala nõu vajab, sealhulgas kõiki maapõuealaseid lubasid. Muudatuse tulemusel väheneb riigiasutuste halduskoormus – lubade menetlemiseks ei ole vaja maavarade komisjoni arvamust kõikide loa taotluste kohta. Samas säilib võimalus arutada maavarade komisjonis küsimusi, mille puhul Keskkonnaministeerium või tema haldusala vajab nõuandeid. 27 Punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks kohustus esitada üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse seletuskirjas andmed kättetoimetamise viisi ning kontaktandmete kohta (§ 28 lõike 3 punkt 10). Edaspidi kasutatakse lubade menetlemisel KOTKASes taotluse esitamisel infosüsteemi pakutavaid eeliseid ning menetlus on nii loa andja kui ka taotleja jaoks lihtsustatud – ülevaade loaga sätestatud õigustest ja kohustustest on kliendi ning ametniku jaoks hallatav süsteemis. Dokumentide kättetoimetamise üldine viis on sätestatud HMSi § 25 lõikes 1 – haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte postiga, või elektrooniliselt või teeb seda dokumendi väljastanud haldusorgan. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa menetlus edaspidi üldisest korrast erisusi ette ei näe, mistõttu kohaldatakse kättetoimetamisele haldusmenetluse seaduse sätteid. Punktidega 22 ja 23 jäetakse seadusest välja üldegoloogilise uurimistöö loa taotluse puhul nõue kirjeldada tekkivaid kaevandamisjäätmeid (§ 28 lõike 3 punkt 11) ja esitada asjakohasel juhul kaevandamisjäätmekava (§ 28 lõige 5), kuna üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa enam korraldada maavarade kasutuselevõtmise eesmärgil tehtavaid uuringuid. Seega ei saa uuringute käigus tekkida ka jäätmeid, mis liigituks kaevandamisjäätmeteks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise ja direktiivi 2004/35/EÜ muutmise kohta artikli 2 punkti 1 kohaselt hõlmab direktiiv selliste jäätmete käitlemist, mis on tekkinud maavarade uuringute, kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö tulemusena (ehk kaevandamisjäätmed). Artikli 3 alapunkti 12 kohaselt on uuring majandusliku väärtusega maavaralasundi otsing, sealhulgas proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine, kuid välja arvatud kõik maardla kasutuselevõtmiseks vajalikud tööd ja kõik olemasoleva kaevandamisega otseselt seotud toimingud. Seega loetakse uuringuks selle direktiivi mõistes vaid majandusliku väärtusega maavaralasundi otsingut, st üldgeoloogilise uurimistöö loa kontekstis maavara otsingu eesmärgil tehtavat tööd. Kuna seda edaspidi antava üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei lubata, ei ole ka kaevandamisjäätmeid puudutavad nõuded nende lubade puhul asjakohased. Punktidega 24–30 tunnistatakse kehtetuks uurimistöö loale avatud menetluse kohaldamise nõuded (muudatused tehakse §-des 29–31). Seda põhjusel, et seni rakendusid need vaid juhul, kui üldgeoloogilise uurimistöö luba taotleti maavara otsinguks (§ 29). Eelnõukohase seaduse järgi ei saa maavara otsinguks enam üldgeoloogilise uurimistöö luba taotleda, mistõttu ei ole need nõuded enam vajalikud. Punktiga 31 muudetakse MaaPSi § 32 lõiget 1 ja lühendatakse üldgeoloogilise uurimistöö andmise otsustamise tähtaeg ühelt aastalt 30 päevale. Üldgeoloogilise uurimistöö andmise tähtaeg oli siiani aasta, kuna üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks anti sisuliselt samasuguse menetlusega nagu uuringuluba, mille menetluse tähtajaks oli samuti aasta. Üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks edaspidi ei anta, loa andmine toimub ilma avatud menetluseta, enam ei ole kohustust küsida maavarade komisjoni ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust ega ole vaja riigivara valitseja kooskõlastust. Tehtud on ka muid väiksemaid lihtsustusi, mille tulemusena on loa andmine võimalik 30 päeva jooksul. Punktiga 32 täiendatakse MaaPSi § 32 lõikega 11 ja lühendatakse uuringuloa andmise otsustamise tähtaega ühelt aastalt 90 päevale. Seda võimaldab asjaolu, et uuringuloa andmise menetlust on eelnõus lihtsustatud. Nimelt ei ole menetluses enam kohustuslik maavarade komisjoni arvamuse küsimine, kohaliku omavalitsuse üksusel on taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta arvamuse esitamiseks kahe kuu asemel 30 päeva ja tehtud on veel mõned väiksemad lihtsustused. Menetlusaja lühendamine aitab kaasa keskkonnavaldkonna lubade menetluste ühtlustamisele, kuna 90 päeva on paljude keskkonnalubade tavapärane menetlusaeg. 28 Punktiga 33 säilitatakse MaaPSi § 32 lõikes 2 nii üldgeoloogilise uurimistöö loa kui ka uuringuloa puhul endiselt võimaluse menetluse tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Punktidega 34–42 jäetakse üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa saamise õiguse ning enampakkumise korrast välja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus ja luba (muudetakse MaaPSi § 33 ja 34). Kuna üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei ole edaspidi võimalik otsida maavarasid ja moodustada maardlaid, siis ei teki ka olukorda, et samal maapõue osal võiks või peaks kellelgi olema uurimistööst tulenev eesõigus. Üldgeoloogilist uurimistööd on edaspidi võimalik lubada samas maapõue osas mitme samaaegselt kehtiva loa alusel ja esitatavad taotlused omavahel ei konkureeri. Punktis 37 MaaPSi § 33 lisatav lõige 31 on sama, mis kehtiva MaaPSi § 35 lõike 1 punkt 6. Nimetatud punkt on § 33 tõstetud seaduse loogilise ülesehituse ja parema jälgitavuse tagamiseks. Punktiga 38 jäetakse MaaPSi § 33 lõikest 6 välja üldgeoloogilise uurimistöö luba puudutav ja lisatakse punktis 37 tehtavate muudatustega lisatav taotluse tagastamise alus, mis varem oli loa andmisest keeldumise alus (§ 35 lõike 1 punkt 7). See arvestab MaaPSi üldist loogikat, mille kohaselt on keeldumise alustena sätestatud juhud, mis vajavad sisulist kaalumist, ning tagastamise alustena juhud, mis on ilmselged ja mil sisuline kaalumine vajalik ei ole. Punktiga 44 tunnistatakse kehtetuks § 35 lõike 1 punktid 6 ja 7. Punkt 6 on tõstetud seaduse loogilise ülesehituse ja parema jälgitavuse tagamiseks MaaPSi § 33. Punkt 7 ei ole enam asjakohane, kuna üldgeoloogilise uurimistöö luba ei anta enam maavara otsinguks. Punktidega 46 ja 51 jäetakse üldgeoloogilise uurimistöö loa lisade hulgast välja kaevandamisjäätmekava. Põhjendus on sama, mis seletuskirja punktis 23. Punktiga 48 jäetakse seadusest välja kohustus avaldada üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või selle andmisest keeldumise teade Ametlikes Teadaannetes. Selle põhjuseks on asjaolu, et selle loa andmine ei toimu enam avatud menetluses ja otsuste täiendav avalikustamine ei ole põhjendatud. Pikemalt on seda põhjendatud seletuskirja punktide 24–30 selgituste juures. Kõik kehtivad load on siiski avalikult leitavad lubade infosüsteemist aadressil https://eteenus.keskkonnaamet.ee/. Punktiga 49 jäetakse üldgeoloogilise uurimistöö loa muutmise põhjuste hulgast (MaaPSi § 38 lõike 1 punkt 4) välja kaevandamisjäätmekava muutmine. Põhjendus on sama, mis käesoleva seletuskirja punktis 23. Punktiga 50 jäetakse MaaPSi § 38 lõikes 3 sätestatud juhtudest, kui uuringuluba või üldgeoloogilise uurimistöö luba võib muuta avatud menetluseta, välja viited üldgeoloogilise uurimistöö loale. Põhjuseks on asjaolu, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisele ja muutmisele ei kohaldata avatud menetlust enam ühelgi juhul. Punktiga 52 muudetakse MaaPSi § 42 lõike 3 punkti 2 ja laiendatakse kaevandamisloa alusel lubatavate tegevuste loetelu. Kehtivas sättes on kinnine loetelu tegevustest, mis on mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kaevandamisloa alusel lubatud. Punkti lisatakse, et loa omajal on loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit lisaks kraavidele, settebasseinidele ja teedele ka muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamiseks (nt ladude põhjade ettevalmistamine, kaablite süvendite rajamine jms). Loetelu laiendamine on mõistlik, et tagada ühtne lähenemine 29 erinevatele töödele ja rajatistele mäeeraldise teenindusmaal. Eelnimetatud õiguste realiseerimisel tuleb silmas pidada, et kaevandatakse kaevandamisprojekti järgi (MaaPSi mõistes kuulub kaevandamise hulka ka maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö) ja nimetatud objektid peavad olema kaevandamisprojektis eelnevalt kajastatud. Lisaks tuleb arvestada, et MaaPSi vastav punkt annab teatud tingimustel õiguse mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit eemaldada, kuid kaevandamisluba ei anna õigust mäeeraldise teenindusmaal hoonete ehitamiseks, mille puhul tuleb lähtuda ehitusseadustikust. Punkti on lisatud veel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud ulatuses. Seni on see olnud selgelt reguleerimata teema, mis on tihti korrastamisprojekti koostamisel ja kinnitamisel küsimusi tekitanud. Nimelt on mõnikord vaja korrastamise eesmärkide paremaks saavutamiseks teha pinnasetöid (nt pinnast süvendada, tasandada) ka väljaspool mäeeraldise piire. Mõnikord on seetõttu suurema mahuga süvendustööde korral võetud selleks eraldi ehitusluba, mis ei ole mõistlik. Seega on edaspidi lubatud korrastamisprojektis ette nähtud pinnasetöid mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire teha kaevandamisloa alusel. Väljaspool mäeeraldise teenindusmaa piire tuleb siiski lähtuda ehitusseadustikust. Sarnaselt katendi kasutamisega tuleb mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire eemaldatud kivimi või setendi võõrandamine või väljaspool mäeeraldist kasutamine deklareerida ja asjakohastel juhtudel maksta selle eest kaevandamisõiguse tasu. Punkt 53 täpsustab sarnaselt punktiga 52 kaevandamisloa alusel lubatud töid. Edaspidi sätestab MaaPS selgelt, et allmaakaevandamisel on kaevandamisloa alusel lubatud mäeeraldise lamamisse ja lasumisse rajada kaevandamisprojektis ette nähtud tehnorajatisi veekõrvalduse, ventilatsiooni, elektrivarustuse ja kaevandamise ohutuse tagamiseks. Täpsustatud on, et need tehnorajatised ei tohi teenindusmaaga mittekattuval alal ulatuda lasumis pinnakatte setenditeni. Selle piirangu eesmärk on tagada maaomanike kaitse ja maapinna püsivus olukorras, kus kaevanduse tehnorajatiste konkreetsesse asukohta rajamine ei ole kokku lepitud. Väljaspool teenindusmaad maapinnani ulatuvate tehnorajatiste rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust. Sarnaselt katendi kasutamisega tuleb eelnimetatud tööde käigus tekkinud kivimi või setendi võõrandamine või väljaspool mäeeraldist kasutamine deklareerida ja asjakohastel juhtudel maksta selle eest kaevandamisõiguse tasu. Punktis 54 lühendatakse sarnaselt punktiga 15 tähtaega, mis on kohaliku omavalitsuse üksusele määratud kaevandamisloa taotlusele ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõule arvamuse andmiseks. Seni oli selleks kaks kuud, kuid edaspidi 30 päeva. MaaPSi § 49 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks ja edaspidi tuleneb tähtaeg KeÜS § 43 lõikest 2: „ Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kirjaliku arvamuse keskkonnaloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti.“. Teiste keskkonnalubade puhul on arvamuse andmise aeg reeglina 30 päeva. Kaevandamisloa puhul tähtaja osas kõigi teiste keskkonnalubadega võrreldes erisuse tegemine ei ole põhjendatud, see üksnes pikendab loa taotluse menetlust ja ei arvesta ühtse keskkonnaloa üldist eesmärki loamenetluse nõuded ühtlustada. Punktiga 58 tunnistatakse kehtetuks volitusnorm (§ 50 lõige 9), mille alusel kehtestati kaevandamisloa taotluse esitamise kord ning täpsustatud nõuded kaevandamisloa taotluse 30 kohta. See ei ole enam vajalik, kuna vastav kord ja nõuded kehtestatakse KeÜSi alusel eraldi määrusega ühtsena kõigi keskkonnalubade kohta. Punktiga 59 jäetakse seadusest välja erand, mis kohustas avalikkuse teavitamisel kaevandamisloa andmise menetlusest ja kaevandamisloa teatavakstegemisel avalikustama lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 47 lõikes 1 ja § 58 lõikes 4 sätestatud andmetele ka kaevandaja nime. Kuna kaevandaja nime enam loale ei kanta, siis ei ole see säte vajalik. Punktidega 60 ja 61 parandatakse seaduses olnud lünk, mis ei võimaldanud lahendada olukorda, kus samale maapõue osale esitati esmalt uuringuloa taotlus ja seejärel teise isiku poolt kaevandamisloa taotlus ning tegevused ajaliselt kattuks. Kuna tegemist on erinevate lubadega, siis ei saanud nende taotluste vahel enampakkumist korraldada ja sellise võimaluse loomine ei ole ka põhjendatud, sest kummagi loa liigiga saadav õigus on väga erinev. Seetõttu on mõistlik ühte liiki loa taotluse esitamisel tagastada teist liiki loa taotlus. Ajaliselt esimene taotlus määrab loa liigi, mis maapõue osale antakse (vt punktid 37 ja 38). Teised isikud saavad tähtaja jooksul esitada konkureerivaid sama liiki loa taotlusi, mille vahel korraldatakse enampakkumine, kui kellelgi ei ole seadusest tulenevat eesõigust. Pärast esimesena esitatud taotluse laekumist esitatud teist liiki loa taotlused tagastatakse läbi vaatamata, kui taotlejal ei ole seadusest tulenevat eesõigust. Punktiga 62 lahendatakse seaduses olnud lünk, millest tulenevalt ei olnud reguleeritud, kuidas tuleks käituda MaaPSi § 53 lõike 5 punktis 2 nimetatud tähtajast hiljem esitatud taotlustega, kui enampakkumise korraldamise alus ei esine (st teine taotlus ei esitatud 60, vaid nt 70 päeva jooksul). Selline täpsustus on kindlasti vajalik, sest praegu ei tulene seadusest selliseks puhuks selget käitumisjuhist. MaaPSi § 53 lõikesse 6 lisatud punkt 5 näeb edaspidi ette tähtajast hiljem esitatud taotluste tagastamise läbi vaatamata. Punktidega 63 ja 64 ühtlustatakse loale märgitavad loa omaja andmed teiste keskkonnalubadega. Selleks lisatakse MaaPSi § 56 lõike 1 sissejuhatavasse lauseosasse täiendavalt viide KeÜSi § 53 lõike 1 punktile 2, mille kohaselt tuleb keskkonnaloale märkida loa omaja aadress ja kontaktandmed. Samas jäetakse MaaPSi § 56 lõikest 1 välja punktid, mis nõuavad loa omaja ja kaevandaja andmete loale kandmist. Kaevandaja andmete nõudmine keskkonnaloa koosseisus ei ole vajalik, kuna sisuliselt vastutab loa alusel toimuva tegevuse eest loa omaja. Osad loa omajad vahetavad tihti kaevandajaid, kelle andmete muutmine loal eeldab loa andja poolset menetlust, mis võtab aega. Seetõttu on lubadel palju aegunud kaevandajate andmeid. Loa andjale tekitab andmete uuendamise vajadus täiendavat töökoormust ning loa omajale halduskoormust. Kuna sellel infol erilist sisulist tähtsust riigi jaoks ei ole, siis kaevandaja andmeid enam keskkonnaloale ei kanta. Punktidega 65–67 antakse keskkonnaministrile võimalus põlevkivi kaevandamise loa omaja kasutatava põlevkivi kaevandamise aastamäära osa määramise edasivolitamiseks (MaaPS § 61). Sisuliselt on kõik ülejäänud põlevkivi lubasid ja põlevkivi kaevandamise aastamäära puudutavad otsused ja toimingud antud loa andja (Keskkonnaamet) pädevusse. Aastamäära jaotuse kehtestamise ja jaotuse muudatuste kinnitamise jätmine keskkonnaministri pädevusse ei ole põhjendatud ning killustab ülesannete jaotust. Eriti arvestades asjaolu, et nende otsuste tegemisel ei ole arvestatavat kaalutlusruumi. Punktiga 68 tunnistatakse kehtetuks § 66 lõike 1 punkt 1 ja § 66 lõike 3 punkt 1, tulenevalt eelnõu punktidega 63 ja 64 tehtavatest muudatustest. Punktidega 69–71 ühtlustatakse kaevandamisloa kehtetuks tunnistamise aluseid (MaaPSi § 71) KeÜSi vastavate keskkonnaloa kohta käivate sätetega. 31 MaaPSi kehtiv § 71 lõige 2 teeb erandi järgmistest KeÜS § 62 lõike 2 punktidest: „2) kui loa omaja ei täida loaga või õigusaktiga sätestatud nõudeid ja loa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi või loa omajat on sellise rikkumise eest karistatud; 3) kui loa omaja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutasid keskkonnaloa andmise otsustamist.“. MaaPSi § 71 lõike 2 järgmised punktid on kehtestatud erandina KeÜSist: „2) loa omaja ei täida loas või õigusaktis sätestatud nõudeid ja loa kehtetuks tunnistamist nõuab oluline avalik huvi; 3) loa omajale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või rohkem kui kaks karistust väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud.“. MaaPSi erisused võrreldes KeÜSis sätestatuga ei ole väga suured ja nende säilitamine ühtse keskkonnaloa kontekstis ei ole põhjendatud. Samuti on tegemist nagunii kaalutlusõiguse alusel rakendatavate keeldumise alustega, mistõttu hindab loa andja igal konkreetsel juhul rakendatava meetme põhjendatust ja sobivust. MaaPSis sätestatud erandite säilitamiseks puuduvad selged sisulised argumendid. Seega on põhjendatud pigem KeÜSis sätestatud üldiste aluse rakendamine, mis jätavad loa andjale rohkem kaalutlusruumi. Punktidega 73–76 muudetakse kaevandatud maa ja selle korrastamise aruande esitamise korda (MaaPSi § 82). Kehtiva MaaPSi kohaselt tuleb kaevandatud maa ja selle korrastamise kohta esitada eraldi aruanne markšeiderimõõdistamise toimumise kvartalile järgnevas kvartalis koos kaevandamismahu aruandega. Samas sisaldab praeguse aruande vorm palju üleliigset infot, mis on loa andjal niigi olemas ja sisulist tähtsust omavad aruandes vaid mõned väljad. Kuna sarnaselt kaevandatud mahtudega saadakse täpne info korrastamise kohta markšeiderimõõdistamise aruandest ja info tuleb ka esitada samal ajal, siis on otstarbekas lisada maa kaevandamisega mõjutamist ja korrastamist puudutavad väljad kaevandamismahu aruande koosseisu ning eraldiseisev aruanne kaotada. Punktiga 82 jäetakse MaaPSi §-st 95 välja loa nõue füüsilisest isikust kinnisasja omanikule, kes soovib talle kuuluvalt ühelt kinnisasjalt võetud maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit transportida oma teisele kinnisasjale selle isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. MaaPSi § 95 sätestab sisuliselt erandi, mis lubab füüsilisest isikust kinnisasja omanikul kaevandada enda kinnistult oma majapidamise tarbeks ilma kaevandamisloata. Seejuures on oluline, et tegemist oleks füüsilise isikuga ja materjali võetakse enda majapidamise tarbeks. Säte ei luba võetavat materjali võõrandada ega kasutada kellegi teise kinnistul. Samuti ei ole lubatud võetud materjali ärilisel eesmärgil kasutamine. Mõlemal juhul liigituks tegevus loata kaevandamiseks. Siiani oli oma majapidamise tarbeks materjali võtmisel veel täiendav nõue, et ühelt enda kinnisasjalt materjali teisele kinnisasjale transportimisel on vajalik Keskkonnaameti luba. Nimetatud loa nõue võimaldas materjali liikumist paremini kontrollida, kuid bürokraatia vähendamise eesmärke silmas pidades ei ole selle kasutegur märkimisväärne ja selle säilitamine ei ole põhjendatud. Kuigi loa nõue materjali oma ühelt kinnistult teisele viimisel kaotatakse, jäävad kõik muud piirangud sellisele tegevusele alles. Punktidega 83, 85 ja 87–90 jäetakse MaaPSi §-st 97 välja kohustus võtta kaevise võõrandamise luba ja seadusest välja kohustus maksta teatud juhtudel kaevandamisõiguse tasu maaparandushoiutööde ja põllumajandustööde käigus tekkinud kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja või võõrandamiseks (§ 98). Praktikas puudutab see küsimus eelkõige põllukivide kasutamist. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ja vähendada 32 bürokraatiat. Maaparandushoiutööde käigus tekkinud kaevise kasutamise temaatika lisati 01.01.2017 jõustunud MaaPSi. Seejuures välistas MaaPSi § 97 lõike 9 punkt 1 vajaduse küsida maaparandushoiutööde käigus tekkinud kaevise kasutamiseks luba. 01.01.2019 jõustus uus maaparandusseadus. Koostoimes maaparandusseadusega (selle seaduse § 8 lõike 3 punkti 2 ja § 44 lõike 1 kohaselt on kivide koristamine maaparandushoiu mõiste alla kuuluv kultuurtehniline töö), välistab MaaPS ka maaparandussüsteemiga kattuvatelt põldudelt põllumajandustööde käigus kogutud põllukivide kasutamiseks loa küsimise nõude, millest tulenevalt ei ole enam ka põllumajandustööde käigus tekkinud kaevise kasutamine osaliselt reguleeritud. Selline vahe tegemine maaparandussüsteemiga kattuvatel ja mitte kattuvatel põldudel ei ole kindlasti põhjendatud. Samas ei ole tekkinud olukorras mõistlik ka uuesti laiendada loa nõuet, kuna tekkivad põllukivide mahud ei ole reeglina kuigi suured ja neid spetsiaalselt põllult rohkem korjata on keeruline. Väikeste mahtude ja piiratud ressursi tõttu ei ole põllukivide vabamal kasutamisel ka olulist mõju ehitusmaavarade turule. Samas nende korjamine parandab põldude viljakust ja haritavust ning nende kasutamine võimaldab vähesel määral vähendada maavarade kaevandamist, millel kokkuvõttes on positiivne mõju. Väikeste koguste tõttu ja tulenevalt asjaolust, et tasukohustus oli vaid riigimaalt pärinevatel kividel, ei ole ka jätkuv tasukohustuse säilitamine mõistlik, kuna see nõuaks rohkem ressurssi, kui kivide eest tasuda tuleks. Punktidega 84 ja 86 jäetakse seadusest välja nõue kirjeldada ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamise loa taotluses kaevise kasutamise asukohta ja lisada taotlusele kaevist vastuvõtva kinnisasja omaniku või vastuvõtva kinnisasja kasutamise õigust omava isiku nõusolek (MaaPS § 97 lõike 2 punkt 2, lõige 4 ja lõike 7 punkt 3). Nimetatud nõuded lisati 01.01.2017 jõustunud MaaPSi eesmärgiga tagada kontrolli selle üle, mida kaevisega tehakse ja kus seda tarbitakse ning kooskõlastamata tegevuse ärahoidmiseks. Tegelikkuses on need sätted põhjustanud palju haldus- ja töökoormust seoses asjaolude selgitamisega ja andnud ekslikult aluse tõlgendusele, mille kohaselt kaevise võõrandamise luba reguleerib ka kaevise kasutamist. Kaevise võõrandamise luba on tegelikult vajalik info saamiseks erinevate tegevuste käigus tekkivate ja kasutatavate kaevise koguste kohta ning asjakohastel juhtudel kaevisele kaevandamisõiguse tasu määramiseks. Kaevise kasutamist selle loaga reguleerida ei ole vaja, nagu ei reguleerita ka kaevandamisloa alusel saadud maavara tarbimist. Kasutamise kohas tuleb lähtuda teistest kohalduvatest õigusaktidest, mille alusel võib see materjal olla näiteks toode või teatud tingimustel minna ka jäätmeseaduse regulatsiooni alla. Punktis 91 muudetakse MaaPSi § 99 lõikes 1 viiteid seoses punktides 52 ja 53 tehtavate muudatustega. Punktidega 92–94 jäetakse seadusest välja katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi tarbimise ning võõrandamise loa kohustus (§-st 99). Muudatuse eesmärk on nõuete lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine. Katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi tarbimise ning võõrandamise eelduseks on kaevandamisloa olemasolu. Seega tegevus, mille käigus materjal tekib, on selgelt reguleeritud. Muudatusega ei loobuta varem kehtinud kohustusest järgida mullakaitsenõudeid ja tagada, et kaevandatud maa korrastamisel on võimalik järgida kaevandatud maa korrastamise nõudeid. Kui sellist materjali edaspidi kasutatakse, tuleb see deklareerida kaevandamismahu aruandes ja asjakohastel juhtudel kaasneb kasutamisega ka kaevandamisõiguse tasu. Seega üldiselt jäävad katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi tarbimise ning võõrandamise nõuded samaks, kuid edaspidi ei pea selleks eraldi luba taotlema, vaid seonduv info tuleb esitada kaevandamismahu aruandes. 33 Punktiga 95 tunnistatakse kehtetuks MaaPSi §-d 120 ja 121, kuna seletuskirja punktis 82 ja punktides 92–94 kirjeldatud põhjustel selliseid lube enam ei ole. Punktis 96 on rakendussätted menetlusse võetud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluste ja kehtivate üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta, mille eesmärk on maavara otsing. Seadust täiendatakse §-dega 1351–1353. Sisuliselt säilitatakse nendele taotlustele ja lubadele samad nõuded koos õiguste ja kohustustega, mis kehtivad ka praegu. Paragrahvi 1351 lõige 1 sätestab, et enne selle paragrahvi jõustumist maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö load kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Tulenevalt eelnõukohasest seadusest maavara otsinguks üldgeoloogilise uurimistöö lube enam ei anta. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse edaspidi nende lubade suhtes uuringulubade kohta kehtestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 1352 ja 1353 sätestatud juhtudel. Lõikes 3 on sätestatud, et kehtivate ja § 1352 alusel maavara otsinguks antavate üldgeoloogilise uurimistöö lubade alusel tehtavale uurimistööle kohaldatakse edasi seni kehtinud nõudeid maavarade arvestuse pidamise (§ 21 lõige 1), maavara arvele võtmise (§ 22 lõige 1, § 23) ja saadud geoloogilise teabe säilitamise (§ 25 lõige 2) kohta. Vastasel juhul ei oleks uute sätete alusel enam võimalik üldgeoloogilise uurimistöö alusel maavara arvele võtmine, mis ei ole aga põhjendatud piirang. Kehtivate ja § 1352 alusel maavara otsinguks antavate üldgeoloogilise uurimistöö lubade omajad peavad saama loa alusel tekkivad õigused realiseerida seni lubatud mahus. Lõige 4 sätestab rakendusnormi § 21 lõike 41 kohaldamiseks maavara otsingu eesmärgil tehtud üldgeoloogilise uurimistöö suhtes. Paragrahvi 1352 kohaselt kohaldatakse maavara otsinguks esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlusele enne selle paragrahvi jõustumist selle loa kohta kehtinud õigusnorme. See tähendab, et menetluse alusel antakse välja üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks, välja arvatud juhul, kui taotleja ise taotlust muudab ja soovib uuringuluba. Sellisel juhul tuleb aga täita ka kõik uuringuloa saamiseks vajalikud nõuded. Paragrahv 1353 on põhimõtteliselt analoogne kehtiva MaaPSi § 33 vastava osaga, kuid eesõigust puudutavaid sätteid on täpsustatud, need kehtivad vaid maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö lubade kohta. Tegelikult on ka kehtiv MaaPS vaid selliselt rakendatav, kuna üldgeoloogilisest uurimistööst, mis ei ole maavara otsing, ei saa tekkida eesõigust maavara geoloogiliseks uuringuks. Vältimaks edaspidi võimalikke vaidlusi, on vastav täpsustus lisatud ka rakendussättena. Paragrahv 10 sätestab ravimisseaduses tehtavad muudatused. Ravimiseaduse § 36 lõikes 1 parandatakse viide ohtlike jäätmete käitluslitsentsile ja viiakse see kooskõlla eelnõukohase seaduse §-s 4 tehtavate muudatustega. Paragrahv 11 sätestab riigilõivuseaduses tehtavad muudatused. 34 Paragrahv koosneb üheksast punktist. Muudatusega ajakohastatakse keskkonnalubade riigilõivumäärasid, mille tulemusena kehtestatakse lõiv samadel alustel kõikidele keskkonnaloa kohustusega tegevustele. Riigilõivu määrade muutmine põhineb Keskkonnaameti 2018. aasta teenuste kulude analüüsil, sealhulgas keskkonnaloa menetlusega kaasneval aja- ja ressursikulul ning tegevuste erisustel ja avalikustamisega kaasnevatel kuludel. Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti valitsemisala toimingutele määrati riigilõivud 2005. aastal. Riigilõivumäärasid ajakohastati viimati 2015. aastal. Ajakohastamine ei olnud terviklik ning selle käigus muutusid ainult need riigilõivumäärad, mis tolleks ajaks olid jõustunud. Eelnõukohase seadusega ühtlustatakse keskkonnaloa taotluse riigilõivumäärad, kuivõrd Keskkonnaameti toimingute lõivud on valdkondade lõikes väga ebaühtlased – osa toiminguist tehakse tasuta. Keskkonnaloa andmisel tehakse tööd igas menetluses ning kõigile keskkonnalubadele samadel alustel lõivude kehtestamine on oluline ühtlustamise samm. Riigilõivumäärad muudetakse RLSi § 4 kohaselt toimingu tegemisega kaasnevate kulude põhjal (kulupõhimõte). Muutmise aluseks on Keskkonnaameti 2018. aasta teenuste maksumuse kulumudel. Mudelis kaardistati 65 Keskkonnaameti põhiteenust, millega jaotatakse kõik kulud ressurssideks. Suurimad neist on tööjõukulu, majanduskulu, kinnistud ja transport. Põhi- ja tugiteenustele otse jaotatakse tööliinide tööjõukulu (tööaja osakaalu alusel), töötaja transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimused (eksperthinnangud, uuringud jne). Riigilõivumäärade kulupõhimõttel kehtestamisel arvestatakse keskkonnaloaga seotud toimingu otsest kulu ehk tööjõukulu, transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimust. Kaudseid kulusid riigilõivumäärade hulka arvestatud ei ole (majanduskulud, kinnistukulu, administreerimiskulu, koolituskulu, lähetused, IT-kulud). Kehtivas riigilõivuseaduses ei ole keskkonnalubadele tehtud erisusi – kõik menetlused on lõivustatud samaväärselt. Eelnõukohase seadusega on kavandatud vabastused ja erisused:  Riigilõivust on vabastatud väiksemad keskkonnaloa muudatused, mida ei tehta avatud menetluses.  Riigilõivust on vabastatud veekogu paisutajad, välja arvatud hüdroenergia tootjad.  Riigilõivust on vabastatud tänaste liigilubade ühendamine ja ümbervormistamine uuele keskkonnaloa andmekoosseisule (KOTKASe infosüsteemis).  Loa muutmise lõiv on poole väiksem selle taotlemise lõivust. Keskkonnaload antakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi tähtajatult, mis tähendab, et täislõivu tasumine on loa taotlejale ühekordne väljaminek.  Ühtne keskkonnaluba tähendab, et ettevõtjal pole enam kohustust omada mitut paralleelset luba. Mitme tegevusvaldkonnaga ühtse keskkonnaloa riigilõivumäär on arvestatud väiksem, kui on eraldi lubade taotlemisel tasutav lõiv.  Tühistatakse vanametalli kokkuostude keskkonnaloa kõrgendatud riigilõiv ning ühtlustatakse see jäätmete käitlemise keskkonnaloa riigilõivuga.  Tühistatakse üldgeoloogilise uurimistöö riigilõiv. Riigi huvi selle loa tüübi puhul on eelkõige saada uuringu tulemusena infot ning selle soodustamiseks on mõistlik üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse puhul kaotada riigilõivu kohustus. Täiendavalt klassifitseeritakse mikro-, väike- ja keskmiste ning suurettevõtjate riigilõivud. Lähtudes raamatupidamise seaduses sätestatud klassifikatsioonist kavandatakse erinevad lõivu tasemed sõltuvalt ettevõtte suurusest. Sellisel juhul on erinev tasu kohustus mikro- (ühe juhatuse liikmega osaühing, aastatuluga kuni 50 000€), väikestel ja keskmistel ning 35 suurettevõtetel (käive, vara ja töötajate hulk kriteeriumiteks). Tasemete eesmärk on küsida riigilõivu proportsionaalselt ettevõtte võimekusele – kõrgemat lõivu tasuvad suurettevõtted, kelle loa menetluse protsess on keskmisest keerulisem, mahukam ning ka tegevusest tulenev saaste või koormus keskkonnale suurem. Suurem osa keskkonnaloa kohustusega ettevõtjatest klassifitseeruvad väike- ja keskmise suurusega ettevõtete kategooriasse. Seetõttu on eelnõu üles ehitatud rakenduma suurimale sihtrühmale ning erisused on tehtud mikro- ja suurettevõtjatele (vt täpsemalt RLSi muutmise punkt 9). Punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseaduse 2. osa 3. peatükki Keskkonnaameti toimingute riigilõivu tasumisest vabastamise alustega. Seadusesse lisatakse § 281, mis sätestab riigilõivust vabastuse, kui keskkonnaloa muutmine otsustatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lõikes 5 või maapõueseaduse § 66 lõikes 3 sätestatud juhul avatud menetluseta. Kui keskkonnalube antakse ja ka muudetakse üldjuhul avatud menetluse kaudu, siis eelviidatud juhtudel võib keskkonnaloa muutmise otsustada avatud menetluseta. Avatud menetluse kohaldamise eesmärk on koguda otsuse tegemiseks teavet ning ühtlasi anda huvitatud isikutele võimalus otsuse tegemisel kaasa rääkida. Kui keskkonnaluba on võimalik muuta nii, et kumbagi eelnimetatud eesmärki ei kahjustata, puudub ka vajadus avatud menetluse kasutamiseks, mis on otsuse tegemiseks võrdlemisi ressursimahukas. Seetõttu ei kaasne ka toimingut tegevale asutusele ülemäära suurt menetluskoormust ning on otstarbekas sellised menetlused riigilõivu tasumisest vabastada. Sealhulgas laieneb see vabastus ka juhtudele, kui loas muudetakse loa omaja nime ja kontaktandmeid. Loa omaja nimi (ärinimi) ja kontaktandmed on lihtsasti muudetav teave, mistõttu puudub ka põhjus sellisele muudatusele avatud menetluse kohaldamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Paragrahvi § 281 lõikes 2 sätestatakse riigilõivu vabastus paisutamise keskkonnaloa taotlustele, kuivõrd see võimaldab paisu omanikel väiksema ressursikuluga seadustada paisutustegevus. Vabastus on tingimuslik ning see ei laiene veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutajatele, sest hüdroenergia kasutamine on seotud keskkonnast tulu teenimisega ning Keskkonnaameti statistika järgi on taolised loa menetluse protsessid mahukamad ja nõuavad loa andjalt rohkem ressurssi. Punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse 6. peatüki 2. jagu. Maapõueseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivud kehtestatakse RLSi 6. peatüki 3. jao 8 jaotises §-s 1361, kuna neid toiminguid teeb ainult Keskkonnaamet. Punktiga 3 muudetakse RLSi § 124 lõikes 1 keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamise riigilõivumäärasid Keskkonnaameti teenuse kulude kaardistusest ning keskkonnaloa menetluste ühtlustamisest tulenevalt. Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse eelnõukohase seaduse kohaselt riigilõivu: 1) 1640 eurot, kui taotleja on samal ajal A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses (kehtiv seadus – 1030 eurot); 2) 1520 eurot, kui taotleja on samal ajal B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte kemikaaliseaduse tähenduses (kehtiv seadus – 900 eurot); 3) käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetamata juhul 1240 eurot (kehtiv seadus – 700 eurot). Kehtivad riigilõivumäärad pärinevad 2015. aastast, need kehtestati madalamad tegelikest teenuse kuludest, et vältida ühe korraga nii suurt määrade tõstmist (enne 01.01.2016 oli esmataotluse riigilõivumäär 640 eurot ja nõuete läbivaatamise määr 320 eurot) ja arvestusega, et tulevikus viiakse need teenuse kuludega vastavusse. Kompleksloa taotluse läbivaatamise 36 menetlus on mahukas menetlus, mistõttu on Keskkonnaameti kulud tegelikkuses kolm kuni neli korda kõrgemad, kui kehtivas RLSis sätestatud riigilõivumäär. Kuna eelnõuga ühtlustatakse keskkonnalubade menetlused, siis kehtestatakse kompleksloa taotluse läbivaatamise lõivu määr keskkonnaloa valdkondadega sarnasel tasemel (kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, välisõhu ja pinnase kaitse ning jäätmete käitlemise kompleksselt). Muudatus järgib kulupõhimõtet ja keskkonnaloale kehtestatavaid riigilõivumäärade tasemeid ning ei too ühe korraga kaasa otseste kuludega seotud järsku lõivu tõusu. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse selgelt keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutav riigilõivumäär. Muudatus parandab õigusselgust, sätestades keskkonnakompleksloa nõuete läbivaatamise riigilõivu keskkonnakompleksloa andmise ja muutmise taotluse §-s 124. Kehtivas RLSis tekitab segadust eraldi paragrahvis sätestatud kompleksloa nõuete läbivaatamise eest lõivu tasumine, sest see toiming ei ole alati seotud loa muutmisega. Riigilõivu tasumise kohustus on edaspidi selgelt ainult keskkonnakompleksloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamise eest. Punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks RLSi § 125, sest keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbivaatamise riigilõiv sätestatakse RLSi §-s 124. Samuti tunnistatakse kehtetuks seaduse 6. peatüki 3. jao 2. jaotises kehtestatud jäätmeseaduse alusel jäätmeloa ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamise toimingute lõivud (§-d 126 ja 127) ning sätestatakse need keskkonnaloa taotluse riigilõivude §-s 1361. Jaotises jääb kehtima jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse läbivaatamise riigilõiv, kuna toiming on keskkonnaloast eraldiseisev. Muudatusega ei taaskehtestata § 126 lõikes 3 sätestatud kõrgendatud lõivu määra jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmeluba). Selle lõike alusel määrati kõrgem riigilõiv metallijäätmete käitlusõigusele 2006. aastal vastu võetud riigilõivuseadusega (1011 SE3). Eelnõukohase seadusega ajakohastatakse keskkonnaloa taotluse läbivaatamise toimingu lõivud kulupõhimõttel. Keskkonnaameti avalike teenuste kulude analüüsile tuginedes ei esine suuremat tööaja kulu ning sisulist erinevust metallijäätmeloa ning jäätmeloa taotluse läbivaatamise toimingutes. Kõrgendatud metallijäätmeloa lõiv kehtestati 2006. aastal riigilõivuseaduses ebaseaduslike vanametalli kokkuostjate piiramiseks ning metallijäätmete käitlusnõuete paremaks tagamiseks. Metallijäätmeloa riigilõivu ajakohastamine tugineb Keskkonnainspektsiooni riikliku järelevalve projektplaani „Vanametalli kokkuostude kontrollimine 2015–2018“ kokkuvõttele. Keskkonnainspektsiooni 2018. aasta andmetele tuginedes on järelevalve vanametalli kokkuostude üle olnud tulemuslik ning ebaseaduslike kokkuostjate hulk on väike. Vanametalli kokkuostude seadusekuulekus on paranenud 90% ning kokkuostupiiranguga metallijäätmete varguseid on perioodil 2015–2018 tuvastatud üksikuid. Nimetatud põhjustel ühtlustatakse metallijäätmeloa kõrgendatud riigilõiv (§ 126 lõige 3) jäätmete käitlemiseks taotletava ning kulupõhimõttele tugineva keskkonnaloa riigilõivu määraga. Punktiga 5 muudetakse jäätmete riikidevahelise veo loa taotluse läbivaatamise eest tasutava lõivu määra (§ 128) RLSi §-st 4 lähtuvalt toimingu kulupõhimõttel. 200 euro asemel on uueks määraks 220 eurot. 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a4c07f63-35e4-3837-bbe6- faafa6209860/Riigil%C3%B5ivuseadus. 37 Punktidega 6–8 muudetakse kiirgustegevusloa taotluse ja selle loa muutmise taotluse ning kiirguseksperdi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivumäära (§-d 131 ja 132) RLSi §-st 4 lähtuvalt toimingu kulupõhimõttel. Kehtivad ja uued määrad on järgmised: - kiirgustegevuseks antava keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest - kehtiv 130 eurot, uus 315 eurot; - kiirgustegevuseks antava keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 78 lõike 1 punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muudatuse korral – kehtiv 64 eurot, uus 150 eurot; - kiirguseksperdi tunnistuse taotluse läbivaatamise eest – kehtiv 32 eurot, uus 60 eurot. Punktiga 9 täiendatakse RLSi 6. peatüki 3. jagu 8. ja 9. jaotisega. 8. jaotise „Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud“ §-s 1361 kehtestatakse varem RLSi §-s 121 asunud maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise lõiv. Muudatusega ei taaskehtestata kehtiva RLSi §-s 122 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise riigilõivu. Selle põhjuseks on asjaolu, et eelnõu §-s 9 kavandatud MaaPSi muutmisega ei anta edaspidi üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks. Alles jääv üldgeoloogilise uurimistöö luba on lihtsa menetlusega ja selle taotlejaks on eelkõige ülikoolid ja Eesti Geoloogiateenistus. Mingil määral siiski ka ettevõtted. Üldgeoloogilise uurimistöö tegemine ei anna loa taotlejale edaspidi kaevandamise õigust, kuid annab riigile kindlasti olulist informatsiooni. Seega on riigi huvi selle loa tüübi puhul eelkõige saada uuringu tulemusena infot ning selle soodustamiseks on mõistlik üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse puhul kaotada riigilõivu kohustus. Võimalik riigilõivude laekumise vähenemine ei oleks seejuures samuti märkimisväärne, kuna üldgeoloogilise uurimistöö lubasid anti 2018. aastal 12, 2017. aastal 10, 2016. aastal 2 ja 2015. aastal 1. Seoses üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel lubatavate tegevuste muutmisega võib prognoosida 2019. aastal taas lubade arvu olulist vähenemist. 9. jaotise „Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel tehtavad toimingud“ §-s 1362 ajakohastatakse ja ühtlustatakse keskkonnaloa taotluse ja muutmise taotluse riigilõivumäärad. Lisatava paragrahvi lõikes 1 sätestatakse keskkonnaloa tegevusvaldkondade riigilõivumäärad: 1) vee erikasutus – 520 eurot (kehtiv – ei võeta); 2) saasteainete viimine paiksest saasteallikast välisõhku – 520 eurot (kehtiv – ei võeta); 3) jäätmete käitlemine – 520 eurot (kehtiv – 350 eurot); 4) ohtlike jäätmete käitlemine – 780 eurot (kehtiv – 260 eurot); 5) maavara kaevandamine – 1000 eurot (kehtiv – 500 eurot). Riigilõivumäärade aluseks on Keskkonnaameti 2018. aasta keskkonnaloa menetluse teenuse kulude kaardistuse andmed tegevusvaldkondade lõikes. Riigilõivumäärade muutmine ei põhine ainult viidatud kulumudelil – lisaks arvestatakse ka mitme muu aspektidega. Eelnõukohase seaduse kehtestamisel kohaldatakse kõikidele keskkonnaloa menetlustele KeÜSi 5. peatükis sätestatud loamenetluse korda. Keskkonnaluba antakse tähtajatult ning loa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, välja arvatud maavara kaevandamiseks antavad keskkonnaload. Lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuste keskkonnaloa taotluste menetlustähtaeg on 90 päeva, mistõttu on nendes punktides nimetatud tegevuste keskkonnaloa menetluse maht üldiselt samaväärne. Otsesed kulud nimetatud 38 tegevustele keskkonnaloa andmiseks on kehtiva süsteemi analüüsi järgi võrdlemisi sarnased, seetõttu on riigilõivumäärade kehtestamisel nimetatud tegevuste lõivud ühtlustatud. Punktis 4 sätestatakse kõrgem ohtlike jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse läbivaatamise lõiv, kuivõrd kulumudeli analüüsi alusel on seda tüüpi menetlused keskmisest jäätmete käitlemise loa menetlusest mahukamad. Samuti on ohtlike jäätmete käitlemisega seotud kõrgendatud keskkonnariski tekkimise võimalus ja rangemad käitlusnõuded, mis põhjendatult toovad kaasa toimingu suurema menetluskoormuse. Sama põhimõtet on järgitud maavara kaevandamise riigilõivumäärade kulupõhimõttel kehtestamisel RLS § 1362 lõike 1 punktis 5. Kaevandamisloa andmine otsustatakse võrreldes teiste tegevuste 90-päevase menetlustähtajaga pikema aja - ühe aasta jooksul. Kuluanalüüsil põhinev riigilõivumäära ettepanek näitab selget seost loa menetluste mahu ja kestuse vahel. Seetõttu on maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse läbivaatamise riigilõivumäär kõrgem keskkonnaloa teistest tegevusvaldkondadest. Lisaks arvestatakse eelnõukohase seaduse rakendamisel keskkonnaloa menetlusprotsesside efektiivsuse paranemisega, mistõttu on riigilõivumäärad ühtlustatud 10% alla teadaoleva keskmise teenusekulu hinna. Paragrahvi 1362 lõigetes 2 ja 6 sätestatakse soodustused mitut tegevust ühendava keskkonnaloa taotlemiseks ning olemasoleva loa muutmise riigilõivu määradele. Kuivõrd loa muutmise menetlus on kiirem protsess, kui on uue loa taotluse läbivaatamine, kehtestatakse lõikes 2 keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamise eest riigilõivumääraks 50 protsenti lõikes 1 sätestatud riigilõivu tasudest. Ühtse keskkonnaloa andmisel väheneb kogu menetlusega kaasnev töökoormus, sest üks avalik menetlus kulgeb ühe protsessina. Mitut valdkonda ühendava keskkonnaloa taotluse läbivaatamine on kokkuvõttes vähem mahukas, mistõttu kehtestatakse lõikes 6 soodustus mitut tegevust ühendava keskkonnaloa taotluse läbivaatamisel – sellisel juhul on riigilõivu määr 80% sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuste riigilõivumäärade summast. Seejuures on täpsustatud, et lõikes 6 sätestatud soodustust kohaldatakse viimasena – enne arvutatakse keskkonnaloa riigilõiv lähtudes § 1362 lõigetes 1–5 sätestatust. Paragrahvi 1362 lõikes 3 sätestatakse selge erisus, et keskkonnaloa muutmise menetluses loale tegevuse lisamisel ei kohaldata lõiget 2. Lõige on vajalik, kuna olemasoleva keskkonnaloa muutmisel uue lõikes 1 nimetatud tegevuse lisamisega kaasneb esmataotlusega samaväärne loa menetluse maht. Paragrahvi 1362 lõigetes 4 ja 5 sätestatakse proportsionaalsuse tagamiseks keskkonnaloa taotlejatele erinevad lõivu suurusjärgud sõltuvalt loa taotlejast. Lõikes 4 sätestatud soodustus mõjub positiivselt olemasoleva olukorra analüüsimisel vähemalt neljandikule keskkonnaloa taotlejatest. Kehtivaid keskkonnalube omab 2500 isikut, neist ligikaudu 600 on kohaliku omavalitsuse üksused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mittetulundusühingud või mikroettevõtjad. Eelnõukohases seaduses on riigilõivu tasumise vähendamine kavandatud sellest kõige suuremat positiivset mõju avaldavatele sihtrühmadele ehk nimetatud neljandikule keskkonnaloa taotlejatest, kes kasutavad keskkonda tavapäraselt üldhuviteenuse pakkumise eesmärgil (nt vallavalitsuste hallatav puurkaev või katlamaja, mis mõlemad nõuavad keskkonnaluba). Samuti laieneb keskkonnaloa vähendatud riigilõivumäär mikroettevõtjatele, kelle loa menetluse protsess on keskmisest kiirem ning seetõttu keskmisest kuluefektiivsem. Lõivu määra vähendamine on optimaalne suurusjärk mikroettevõttele keskkonnaloa 39 taotlemisel – kujundatud lõivu määr katab menetluse otsesed kulud ning ei ole samal ajal üleliia koormav mikroettevõtte maksejõulisusele. Paragrahvi 1362 lõikes 5 kehtestatakse kõrgendatud riigilõivumäär suurettevõtjatele (kõigist keskkonnaloa omanikest ligikaudu 30 isikut). Kõrgemat lõivu tasuvad suurettevõtted, kelle loa menetluse protsess on keskmisest keerulisem, mahukam ning ka tegevusest tulenev saaste või koormus keskkonnale suurem. Riigilõivuseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil. Perioodil 1. jaanuarist 1. juulini kohaldatakse ühtse keskkonnaloa andmisel kehtivaid riigilõivumäärasid. Kuna lubade nimetused eriseadustes säilivad ka pärast ühtse keskkonnaloa regulatsiooni jõustumist (nt „kaevandamisluba“ MaaPS § 1 lõikes 4), ei teki vastuolu ja riigilõivuseaduse kohaldamine on võimalik – mitme loa(osa) samaaegsel andmisel riigilõivud summeeritakse. Paragrahv 12 sätestab tööstusheite seaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb 21 punktist. Eelnõukohase seadusega rakendatakse keskkonnakompleksloa taotlemise ja andmise menetlusele KeÜSi 5. peatüki loamenetluse sätteid. Muudatus on osa keskkonnaõiguse kodifitseerimisest ning sellega tagatakse keskkonnaseadustiku üldosa loamenetluse üldnormide järgimine kõikides keskkonnaõiguse valdkondades. Lisaks, kuna edaspidi on võimalus taotleda ja välja anda ühtset keskkonnaluba, siis ühtlustatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses ja jäätmeseaduses asuv jäätmepõletus- ja koospõletustehase loa regulatsioon ja kehtestatakse see tööstusheite seaduse 4. peatükis (kaotatakse üleliigsed kordused). Punktiga 1 muudetakse seaduse § 3 sõnastust ja lisatakse lõige 2, milles öeldakse, et kompleksloa menetlusele kohaldatakse KeÜSi 5. peatükki. Muudetakse ka paragrahvi pealkirja. Punktiga 2 asendatakse THSi § 7 lõikes 2 tekstiosa „Keskkonnakompleksluba (edaspidi kompleksluba)“ sõnaga „Kompleksluba“, sest lühend on punktiga 1 sätestatud THS §-s 3. Punktiga 3 muudetakse § 7 lõike 3 loetelu seoses keskkonnalubade nõuete ühtlustamisega. Muudatus jätab lõike 3 punktist 3 välja seal nimetatud jäätmeloa, õhusaasteloa ning vee erikasutusloa viited ja need koondatakse kõik keskkonnaloa ühise nimetaja alla sama lõike punktis 2. Punktiga 4 tunnistatakse õigusselguse eesmärgil kehtetuks § 16 lõige 4. Lõige tekitab rakendamisel segadust, kohustades eri käitajatele määrama ühe loaga selgelt eristatavad kohustused. Praktikas antakse keskkonnakaitseluba ühele käitajale ja loaga määratakse selged kohustused ja käitaja vastutus. Vastutuse jagamine ühe loaga eri käitajate vahel pole praktikas rakendatav, mistõttu tunnistatakse kehtetuks THSis sätestatud erisus. Seda võimaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010 direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (edaspidi tööstusheite direktiiv) artikli 4 lõige 6, mille kohaselt liikmesriigid võivad sätestada, et luba võib hõlmata ühe käitise mitut osa, mida käitavad erinevad käitajad. Seega ei ole selle võimaluse loomine kohustuslik. Punktiga 5 jäetakse § 25 lõike 2 teine lause seaduse tekstist välja, sest keskkonnaloa kehtestamisega kaotab lause teine pool mõtte. 40 Punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks § 28 lõiked 1 ja 2. Lõige 1 on taotluse esitamise tehnilist korda reguleeriv säte, mistõttu edaspidi sätestatakse see kompleksloa taotluse vormistuse ja esitamise korda täpsustavas keskkonnaministri määruses. Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks seletuskirja KeÜSi muutva § 1 punktis 7 selgitatud põhjusel. Punktiga 7 lisatakse § 28 uus lõige 11, mille kohasel koosneb kompleksloa taotlus muuhulgas KeÜSis, AÕKSis, JäätSis ja VeeSis sätestatud keskkonnaloa taotluse andmetest ja lisadest. Muudatus on vajalik olemasoleva õigusruumi paremaks sidumiseks valdkondlikes õigusaktides sätestatud nõuetega. Sarnaselt kehtivale korrale täpsustatakse kompleksloa taotluse ja selle lisade andmekoosseisu ning taotluse vormistuse ja esitamise korda sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud keskkonnaministri määrusega. Analoogset regulatsiooni sisaldab kehtiv keskkonnaministri 19. juuni 2013. a määrus nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“. Punktiga 8 tunnistatakse õigusselguse ja korduste kaotamise eesmärgil kehtetuks § 29 (taotluse koosseis) punktid 4 ja 6. Lisade esitamise kohustus on sätestatud KeÜS § 42 lõike 3 punktis 2 ja JäätS § 78 lõikes 3. Punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks tööstusheite seaduse §-d 30–36. THSi § 30 on kompleksloa taotluse menetlusse võtmise kohta. Selleks, et ühtlustada kompleksloa ja keskkonnaloa menetlust, tunnistatakse THSi § 30 kehtetuks ning kompleksloa taotluse menetlusse võtmine toimub samadel alustel kui keskkonnaloa menetlusse võtmine ehk KeÜSi ja HMSi kohaselt. THSi §-s 31 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse kaasamine kompleksloa menetlusse dubleerib KeÜSi § 43. THSi §-s 32 sätestatud avatud menetluse kohaldamine dubleerib KeÜSi § 44. THSi §-d 33–36 käsitlevad loa menetluse avalikustamist ja avalikkuse kaasamist ning need on kaetud KeÜSi §-dega 47, 48 ja 481. Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks § 37 lõiked 3–6 ning 8 ja 9. Kehtetuks tunnistatavad lõiked kordavad KeÜSi ja HMSi sätteid. Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks §-d 38–40. THSi § 38 lõige 1 ütleb, millel peab loa andmise otsus põhinema. Paragrahvi 38 lõige 3 ütleb, mida otsus peab sisaldama. Tööstusheite direktiiv reguleerib loa sisu, kuid see, mida peab otsuses kajastama või otsuse tegemisel arvestama, on iga riigi enda korraldada. Seaduse tasemel sellise täpsusastmega loa andja tegevuse reguleerimine ei ole mõistlik. THSi § 38 lõiked 2 ja 4 on reguleeritud KeÜSi 5. peatükis. THSi §-s 39 on sätestatud kompleksloa andmisest keeldumise alused ning see tunnistatakse kehtetuks, kuna paragrahv dubleerib KeÜSi §-s 52 sätestatud keeldumise aluseid. THSi § 40 sätestab kompleksloa andmise ja andmisest keeldumise otsuse avalikustamise ning see tunnistatakse kehtetuks, kuna KeÜSi 5. peatüki kohaldamisel rakendatakse edaspidi KeÜSi §-s 58 sätestatud loa teatavaks tegemise korda. Punktiga 12 lisatakse § 41 lõige 11, mis ütleb, et kompleksloale kohaldatakse KeÜSis, AÕKSis, JäätSis ja VeeSis sätestatud loa kohustusliku sisu nõudeid. Muudatus on vajalik olemasoleva õigusruumi paremaks sidumiseks valdkondlikes õigusaktides asuvate lubade sisule kehtivate nõuetega – kompleksluba koosneb keskkonnalubade andmetest ning THSi alusel nõutavatest täiendavatest andmetest. Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 41 lõike 2 punktid 1 ja 2 sest KeÜSi 5. peatüki kohaldamisel on loa üldandmed kaetud KeÜSi § 53 lõike 1 punktides 1–3 sätestatuga. Sarnaselt 41 kehtivale korrale täpsustatakse kompleksloa andmekoosseisu sama paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruses. Punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks § 49 lõige 7. Edaspidi tasutakse riigilõivu kompleksloa muutmise menetluse, mitte läbivaatamise menetluse eest ning kohaldub KeÜSi § 42 lõige 4. Punktiga 15 muudetakse § 50 ja viiakse see vastavusse KeÜSi §-ga 59. Kompleksloa muutmisele kohaldatakse KeÜSi § 59 ning lisaks veel täiendavaid nõudeid, mis sõltuvad kompleksloaga käitiste eripärast. Punktiga 16 tunnistatakse kehtetuks §-d 51 ja 52. Kompleksloa muutmisele kohaldatakse sama menetlust, mis keskkonnaloa muutmisele. Paragrahv 52 on kompleksloa lihtsustatud korras muutmine, mis on sisuliselt sama, kui keskkonnaloa muutmine avatud menetluseta. Punktiga 17 muudetakse § 53 sõnastust, et see oleks kooskõlas muudetud §-ga 50. Punktiga 18 muudetakse § 54 ja viiakse see vastavusse KeÜSi §-ga 62. Kompleksloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse KeÜSi §-s 62 sätestatud muutmise aluseid THSi §-s 54 sätestatud erisustega, mis tulenevead kompleksloaga käitiste eripärast. Punktiga 19 tunnistatakse kehtetuks § 55. Kompleksloa kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse KeÜSi ja HMSi kohast menetlust ning eraldi nõudeid, mis on esitatud §-s 55, kompleksloa kehtetuks tunnistamise menetluseks vaja ei ole. Punktiga 20 muudetakse § 60 lõiget 2, mille kohaselt tuleb kompleksloa andmise, muutmise ja muutmata jätmise otsused teha kättesaadavaks nii Keskkonnaministeeriumi kui Keskkonnaameti veebilehel ja keskkonnaotsuste infosüsteemis. Lubade info on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis ning sama teabe kättesaadavaks tegemine teistel veebilehtedel on dubleeriv ja liigne töökoormus, arvestades, et KOTKAs sisaldab kõige ajakohasemat ja täielikumat lubadega seotud infot ja isikuid seda kasutama suunamine on seega põhjendatud. Seega on piisav seaduses sätestada, et lubadega seonduv info tehakse kättesaadavaks keskkonnaotsuste infosüsteemis. Punktiga 21 luuakse selge kord jäätmepõletus- või koospõletustehasele loa taotlemiseks ja andmiseks. Muudatusega ühtlustatakse seni tööstusheite seaduses, atmosfääriõhu kaitse seaduses ja jäätmeseaduses sätestatud nõuded (paraneb ka veeseaduse rakendamine) ning sätestatakse jäätmepõletus- või koospõletustehase käitaja loa kohustused täielikult THSis. Jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuded tulevad tööstusheite direktiivist, mille nõuded on kehtiva õiguse järgi üle võetud THSi 4. peatüki ja selle alusel antud rakendusaktidega. Kuna aga jäätmepõletus- või koospõletustehase käitamine on võimalik ka keskkonnaloa alusel, on kehtivas atmosfääriõhu kaitse seaduses ja jäätmeseaduses sätestatud eraldi nõuded sellise loa taotlemiseks ning kohaldub ka veeseaduse alusel vee erikasutusloa kohustus. Jäätmepõletustehase käitamiseks loa taotluse ja sisu kohustuste aluseks on tööstusheite direktiivi artiklid 44 ja 45. Tehase rajamisel on olenevalt künnisvõimsusest kohustus taotleda kompleksluba või keskkonnaluba. Eelnõukohase seadusega tunnistatakse kehtetuks AÕKSi § 91 lõikes 4 ja § 98 lõikes 2 ning JäätSi §-des 95 ja 96 asuvad dubleerivad sätted ja kehtestatakse nendes sisalduvad nõuded THSi §-des 881 ja 882. Võrreldes kehtiva õigusega sisulist muudatust jäätmepõletus- või koospõletustehase käitamise loa taotluse ja loa sisule ei tehta. Jäätmepõletus- või koospõletustehase keskkonnaloa taotlemise korda täpsustatakse keskkonnaloa andmekoosseisu ja andmise korra rakendusaktis. 42 Paragrahv 13 sätestab veeseaduses tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kahest punktist. Veeseaduses tunnistatakse kehtetuks sätted, mis käsitlevad vee erikasutuse keskkonnaloa menetluse tähtaegu. Muudatusega ühtlustatakse loa tähtajad ja kaotatakse kordused nii VeeSist kui ka samaväärse muudatusega AÕKSist ja sätestatakse loa tähtajad KeÜSi § 53 lõikes 2. Veeseaduses sisalduvad täiendavad alused loa tähtajaliseks andmiseks jäävad endiselt veeseadusesse, sest tegemist on valdkonnaspetsiifiliste alustega, mida ei saa üldisele tasemele viia. Paragrahv 14 sätestab eelnõu jõustumisaja. Seadus on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril. Erandina jõustub § 4 (jäätmeseaduse muudatused) 2019. aasta 1. oktoobril. Riigilõivuseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 2020. aasta 1. juulil, et anda ettevõtjatele aega uute lõivumääradega kohandumiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõukohases seaduses ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega samas ulatuses, milles Euroopa Liidu õigust rakendasid seni kehtivad atmosfääriõhu kaitse seadus, jäätmeseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja tööstusheite seadus. Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Kuna loetletud kehtivate õigusaktidega on Euroopa Liidu õigus juba üle võetud, ei ole eelnõukohase seaduse ja Euroopa Liidu õiguse vastavuse võrdlustabelit koostatud. 6. Seaduse mõju Eelnõukohase seadusega ei kavandata kehtiva õigusega võrreldes põhimõttelisi muudatusi. Seadus parandab seni fragmentaarsete keskkonnaalaste nõuete kvaliteeti ning õigusselgust ja keskkonnaseadustiku rakendajasõbralikkust. Eelnõu koostamisel on rangelt järgitud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses sätestatud põhimõisteid ja keskkonnaloa ühesuguse menetluse kontseptsiooni rakendamist kogu keskkonnaõiguses. Seadus muudab keskkonnaloa menetluse ühtlasemaks ja lihtsamaks nii loa taotlejatele kui ka Keskkonnaametile. Seadusega ei kaasne olulist sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Olulisemad kavandatud muudatused ja nende mõju: Kuna tegemist on keskkonnaõiguse kodifitseerimisega seotud eelnõuga, ei kaasne seaduse rakendamisega riske, ulatuslike mõjusid ega halduskoormuse kasvu, samuti ei kavandata põhimõttelisi muudatusi õiguskorras. Seetõttu ei kaasne seadusega olulisi mõjusid ning seletuskirjale ei ole lisatud HÕNTE § 46 nõuete kohast põhjaliku mõjuanalüüsi aruannet. 43 Mõju hindamisel keskendutakse mõjudele, mis kaasnevad keskkonnaluba reguleerivate nõuete süstematiseerimise, KOTKAS arenduste kasutusele võtmise, lubadega seotud kohustuste muutumise ning halduskoormuse vähendamisega. Lisaks hinnatakse mõjusid, mis kaasnevad riigilõivuseaduse muutmisega. 6.1. Mõju avaldav muudatus: keskkonnaseadustiku üldosa ning eriosade õigusselguse parandamine ning ühtse keskkonnaloa kontseptsiooni rakendamine. Sihtrühm: keskkonnalubade omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud. 2019. aasta jaanuarikuu andmetel on muudatusest otseselt mõjutatud sihtrühm 2500 keskkonnaloa omajat ja 200 keskkonnakompleksloa omajat. Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt keskkonnaloa omajaid ja taotlejaid, sihtrühm on keskmine. Mõju olulisus sihtrühmale on keskmine, mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine. Muudatus avaldab positiivset mõju riigivalitsemise reformi eesmärgi täitmisele, vähendades ettevõtjate ning ametnike haldus- ja töökoormust tänu efektiivsemale korraldusele. Ebasoovitavad mõjud võivad kaasneda lühiajaliselt uuele menetluskeskkonnale üleminekul. Mõjud minimeeritakse infosüsteemi ning keskkonnaloa taotlemise kasutusjuhendite ning Keskkonnaameti-poolse kasutajatoe pakkumisega. Kaasnev mõju: seaduse rakendamisel on arvestatud keskkonnalubade kvaliteedi paranemisega ning seeläbi loa omajate ja taotlejate rahulolu suurenemisega. Kavandatava muudatuse peamine mõju avaldub mitut tegevust ühendava keskkonnaloa andmise rakendamise kaudu. Ühtse keskkonnaloa kontseptsioonile üle minek vähendab loa menetluste üldarvu (kaovad paralleelsed menetlused) ning välja antavate keskkonnalubade hulka. Enne kavandatavat muudatust on kehtivaid nn valdkondlikke liigilubasid 4702 (jäätme-, vee erikasutuse, õhusaaste, kaevandamise valdkond), millele lisaks on 158 keskkonnaluba dubleerivat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja 46 kasvuhoonegaaside heitkoguse luba. Kehtivaid keskkonnalube on kavandatava muudatusega võimalik vähendada kuni 2000 võrra – täpne muudatusega saavutatav lubade hulga vähenemine sõltub loaga reguleeritava tegevuse iseloomust ning asukohast. Kehtivate lubade analüüsi põhjal on võimalik ühtse keskkonnaloa kontseptsiooni rakendamisel sellest kasu saada vähemalt neljandikul keskkonnaloa omajatest, s.o vähemalt 621 isikul. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse mõju riigiasutuste töökoormusele ja töö iseloomule on positiivne, kuna vähendab Keskkonnaministeeriumi valitsemisala töö- ja ressursikulu. Täpsemalt on kulude kokkuhoidu kirjeldatud seletuskirja 7. peatükis. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: seaduse rakendamine on kaudse positiivse mõjuga üldiste Eesti keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisele, kuna seadus loob terviklikuma õigusruumi ja parandab keskkonnaloa taotluste ning Keskkonnaameti välja antavate keskkonnalubade kvaliteeti. 6.2. Mõju avaldav muudatus: keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine, loaga seotud seire-, aruandlus- ja muude kohustuste täitmine ning kogutud andmete säilitamine KOTKASes. Sihtrühm: keskkonnalubade omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud. Sihtrühmaks on 2500 keskkonnaloa omajat ja 200 keskkonnakompleksloa omajat. Sihtrühm on keskmine. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 44 Kaasnev mõju: KOTKASe edasiarenduste kasutusele võtmisega lihtsustuvad tööprotsessid ning väheneb nii loa omaja ja taotleja halduskoormus kui ka Keskkonnaameti töökoormus. Erinevate valdkondadega (vesi, õhk, jäätmed, maapõu jm) seotud teenuseid pakutakse täna kuues erinevas infosüsteemis (KOTKAS, KLIS2, OSIS, JATS, VEKA, HEIAN) ning erinevatel alustel – puudub ühtne menetlusloogika, keskkonnatasusid hallatakse ja aruandeid esitatakse erinevates süsteemides. Klientidel on teenuseid keeruline leida ning raske aru saada, kuidas keskkonnaluba taotleda, kuidas toimub menetlus ja kuidas saab teenusega seotud kohustusi täita. Kui kliendil on mitut liiki lube, puudub tal neist terviklik ülevaade. Eelnõukohase seaduse rakendamine võimaldab loast tulenevate kohustuste täitmiseks kasutusele võtta tänapäevase infosüsteemi, mis omakorda parandab keskkonnalubade kvaliteeti ja tagab efektiivsema kontrolli loaga seotud kohustuste täitmise üle. Eelnõukohane seadus on positiivse mõjuga keskkonnaloa omajatele ja taotlejatele. KOTKASe süsteemi arenduses on loodud valdkondlikud automaatkontrollid, eeltäitmise funktsioonid, teiste andmekogudega liidestused ja loaga kaasnevate kohustuste ülevaated. IT-süsteemide liidestamine nii Keskkonnaministeeriumi haldusala siseste kui ka väliste infosüsteemidega (äriregister, rahvastikuregister jt) parandab andmete täpsust ja kontrolli. Mõju majandusele: muudatus avaldab kaudset positiivset mõju keskkonnalubade omajate ja taotlejate majandustegevusele, kuna lihtsustab võrreldes varasema olukorraga loa taotluste esitamist ja parandab infovahetust ning info kättesaadavust ametiasutustele. Lisaks paraneb muudatusega üldine keskkonnainfo kättesaadavus ning seeläbi ettevõtjate teadlikkus keskkonnanõuetest. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse mõju riigiasutuste töökoormusele ja töö iseloomule on positiivne ning parandab võrreldes varasema olukorraga keskkonnaotsuste üldist kvaliteeti. KOTKASe edasiarenduste kasutusele võtmine kiirendab infosüsteemis dokumentide koostamist, esitatud dokumentide sisulist menetlemist, teavituste saatmist, nõuete esitamist ning võimaldab efektiivsemalt hinnata ametnike töökoormust, koostada aruandeid ning analüüsida andmeid. Keskkonnalubadele ühtsete nõuete ja andmekoosseisude kehtestamine aitab tagada keskkonnaandmete parema kättesaadavuse. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: seaduse rakendamine on positiivse mõjuga üldiste Eesti keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmisele – paraneb keskkonnalubade kvaliteet, keskkonnaotsuste süstemaatilisus ning tagatakse efektiivsem riigi järelevalve keskkonnakasutuse üle. Lisaks on muudatusel kaudne positiivne mõju keskkonnakaitse eesmärkide saavutamisele, kuna see võimaldab esitada kvaliteetsemaid keskkonnaloa taotlusi, mille koostamisse on taotleja rohkem panustanud. Seeläbi on loa andjal rohkem infot, mille abil määrata käitaja tegevusele meetmed, mis tagavad keskkonna kõrgetasemelise kaitse. 6.3. Mõju avaldav muudatus: üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu lubadega seotud õiguste täpsustamine ja menetluse lihtsustamine. Sihtrühm: üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu loa omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 45 Kaasnev mõju: suur osa MaaPSi muudatusest on seotud sellega, et maavara otsingut saab edaspidi teha üldgeoloogilise uurimistöö loa asemel uuringuloa alusel. Kuna menetluslikult oli maavara otsinguks antav üldgeoloogilise uurimistöö luba sisuliselt identne uuringuloaga, ei avalda see muudatus sisulist märkimisväärset mõju. Muudatuse tulemusena eristuvad paremini eri liiki load ja nendega seotud õigused. Kuna üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa enam maavara otsingut korraldada ja selle alusel maavaravaru arvele võtta, siis antud loa liigiga potentsiaalselt kaasnevad keskkonnamõjud sellest tulenevalt vähenevad ning uuringud enam maakasutuspiiranguid kaasa ei too, ei anta luba avatud menetluses ega küsita menetluse lihtsustamiseks edaspidi selle loa puhul kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust. Load on siiski ka edaspidi avalikult kättesaadavad ja kohaliku omavalitsuse üksust tuleb välitöödest teavitada. Muudatusega kaasnev mõju on väike, kuna ka varem oli avalikkuse huvi üldgeoloogilise uurimistöö vastu väike ja vähesel määral osaleti eelkõige maavara otsinguks antavate lubade menetlustes. Üldegeoloogilisele uurimistööle rakenduvad keskkonnapiirangud ja -nõuded ei muutu. Lisaks lühendatakse kohaliku omavalitsuse üksusele geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta arvamuse andmiseks antavat aega. Seni oli selleks kaks kuud, edaspidi 30 päeva. Muudatusega ei kaasne märkimisväärset mõju, kuna uuringuloa taotlus ei ole kuigi mahukas ja selle läbitöötamine ning arvamuse kujundamine ei vaja palju aega. Lisaks on analoogselt keskkonnalubade puhul arvamuse esitamise aeg ka praegu reeglina 30 päeva. Seoses asjaoluga, et üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa enam korraldada maavarade kasutuselevõtmise eesmärgil tehtavaid uuringuid, ei nõuta üldegeoloogilise uurimistöö loa taotluse puhul enam tekkivate kaevandamisjäätmete kirjeldust ega kaevandamisjäätmekava. Nimetatud muudatus ei too kaasa sisulist mõju, kuna üldgeoloogilise uurimistöö korral ei ole Eestis kaevandamisjäätmeid tekkinud ja seda ka juhul, kui uuriti maavarasid. Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa menetlustes ei nõuta bürokraatia vähendamise eesmärgil enam eelhinnangut selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6 lõike 2 punkt 2). Praktika on näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõjud ei ole märkimisväärsed. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa taotluse ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Seetõttu on põhjendatud sellest nõudest loobumine. Loa andjale jääb siiski võimalus KMH algatamiseks, kui selleks on põhjendatud alus, kuna edaspidi liigituks need tegevused muude tegevuste alla, mis võivad teatud juhtudel kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Säilib ka kohustus anda eelhinnang süvapuurimise korral (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud). Seetõttu on eelhinnangu andmine ka edaspidi kohustuslik selliste maavara geoloogiliste uuringute ja üldgeoloogiliste uurimistööde puhul, mille käigus on kavas süvapuurimine. Eelnevast tulenevalt ei ole muudatusel negatiivset mõju. Uuringuloa andmise otsustamise tähtaja lühendamine ühelt aastalt 90 päevale ja üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise otsustamise tähtaja lühendamine ühelt aastalt 30 päevale on seotud kavandatud menetluste lihtsustustega. Näiteks ei ole menetluses enam kohustuslik maavarade komisjoni arvamuse küsimine, kohaliku omavalitsuse üksusel on taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta arvamuse esitamiseks kahe kuu asemel 30 päeva, lubade menetlustes ei ole enam vaja koostada keskkonnamõju eelhinnangut ja tehtud on veel mõned väiksemad lihtsustused. Kuna tähtaja lühendamisega koos on lihtsustunud ka menetlus, ei põhjusta muudatus täiendavat koormust. Alles jääb ka võimalus nii üldgeoloogilise uurimistöö loa kui ka uuringuloa taotluse puhul menetluse tähtaega pikendada, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. 46 Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse läbivaatamise eest ei tule edaspidi riigilõivu tasuda. Võimalik riigilõivude laekumise vähenemine ei oleks seejuures märkimisväärne, kuna üldgeoloogilise uurimistöö lubasid anti 2018. aastal 12, 2017. aastal 10, 2016. aastal 2 ja 2015. aastal 1. Seoses üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel lubatavate tegevuste muutmisega saab prognoosida 2019. aastal veelgi lubade arvu olulist vähenemist. Mõju majandusele: uuringulubade menetlus muutub lihtsamaks ja menetlusaeg lüheneb. Seetõttu muutub uuringute korraldamine operatiivsemaks ja ettevõtjate jaoks paremini ettenähtavaks. Parem info maapõue ehituse ja maavarade kohta võimaldab teha paremaid otsuseid maavarade ja maapõue kasutamise ning kaitse küsimustes, mis kokkuvõttes omab potentsiaalselt positiivset mõju ka majandusele. Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse läbivaatamise riigilõivu kaotamise mõju on väike, kuna antavate lubade arv on väike. Seoses üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel lubatavate tegevuste muutmisega saab 2019. aastal prognoosida taas lubade arvu olulist vähenemist. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse praegu riigilõivu 200 eurot. Seega võiks olemasoleva statistika alusel riigil aastas riigilõivu jääda saamata maksimaalselt ca 2000 eurot ja prognoosi arvestades veelgi vähem. Mõju riigiasutuste korraldusele: uuringulubade menetluste lihtsustamine vähendab Keskkonnaameti formaalsete toimingutega seotud töökoormust ja võimaldab taotlusi sisulisemalt hinnata. Mõju uuringulubade taotluste menetlustega seotud töökoormuse vähenemisele ei ole taotluste väikest arvu arvestades kokkuvõttes väga suur. Mõnevõrra väheneb ka kohaliku omavalitsuse üksuste töökoormus, kuna üldgeoloogilise uurimistöö lubade taotluste kohta ei ole enam vaja arvamust avaldada. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.4. Mõju avaldav muudatus: erisuse lisamine keskkonnamõju hindamiseks enne tegevusloa taotluse esitamist Sihtrühm: Tegevusloa andjad (otsustajad), arendajad, asjaomased asutused (KeHJS § 23 mõistes), KMH eksperdid. Sihtrühma suurust on raske hinnata, sest ei ole teada, paljud isikud hakkaksid seda võimalust kasutama. Mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: Kehtiva KeHJSi kohaselt algatatakse KMH arendaja poolt esitatava tegevusloa taotluse alusel. KeHJSi muudatusettepanekuga ei muudeta KMH põhimõtteid ega menetluse üldist korraldust, vaid muudetakse kehtivat KMH süsteemi paindlikumaks (eelkõige arendaja seisukohalt). Tegemist on arendaja soovi alusel toimuva KMH võimaluse loomisega (KMH tegevuse kavandamise varases etapis). Näiteks on kasulik juba tegevuse kavandamisel arvestada keskkonnatingimustega. Erinevatele KMH osapooltele ei kaasne täiendavat mõju, nad täidavad sama rolli ja ülesandeid, mis kehtivas KeHJSi KMH süsteemis. Seega kokkuvõttes kaasneb KeHJSi muudatusettepanekuga väheoluline, aga positiivne mõju KMH osalistele. Kuna tegemist ei ole ulatuslike muudatustega, ei teki nendega kohanemisel raskusi. Muudatusettepanekute sotsiaalset mõju võib pidada positiivseks, sest need võimaldavad enne tegevusloa taotlemist avalikkust kaasata. Samuti on eelnõul positiivne majandusmõju, kuna arendajatel on teatud juhtudel oluline juba varases etapis oma tegevusi planeerides teada, kas kaasneva keskkonnamõju tõttu on üldse mõistlik tegevust ellu viia ning tegevusluba taotlema hakata ning milliste keskkonnatingimustega nad arvestama peavad. See võib väljenduda ka kulude kokkuhoius ning üldises haldusmenetluse efektiivsemaks muutmises. 47 Muudatusettepanekud, millega korrigeeritakse ja täiendatakse KeHJSs ette nähtud KMH menetlust menetlustoimingute ajaraamistikega seonduvalt, muudavad KMH menetluskorda selgemaks ning paremini rakendavamaks nii otsustaja kui arendaja seisukohast. Kaotatakse praktikas probleeme tekitanud ebakõlad KeHJSi ja EhSi vahel seoses projekteerimistingimusi puudutavate sätetega. Mõju riigiasutuste korraldusele: Otsustajate jaoks on muudatuse mõju ebaoluline, kuid teatud juhtudel ka positiivne: kui KMH menetlus on juba varem teostatud, siis lihtsustab ja kiirendab see tegevusloa andmise üle otsustamise menetlust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.5. Mõju avaldav muudatus: geoloogilise uuringu tegemisel saadud kivimmaterjali, puursüdamike ja proovide säilitamise üle otsustamine ja nende säilitamine. Sihtrühm: üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu loa omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud, Eesti Geoloogiateenistus. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: muudatuse tulemusena hakkab uuringu tegemisel saadud materjali säilitamise üle otsustama ja säilitamist korraldama Eesti Geoloogiateenistus. Muudatusel arvestatavat mõju ei ole, kuna muudatus peegeldab sisuliselt praegu juba toimivat praktikat. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse tulemusena väheneb minimaalselt Maa-ameti töökoormus, kuna Maa-amet ei pea enam kivimmaterjali, puursüdamike ja proovide säilitamise üle otsustama ega säilitamist korraldama. Mõnevõrra suureneb vastava tööülesande lisandumise tõttu Eesti Geoloogiateenistuse töökoormus. Samas on see Eesti Geoloogiateenistuse huvides ja töökorralduslikult juba praegu samamoodi lahendatud ning toimib. Maa-amet pakub uuringuaruannete laekumisel uuringust üle jäänud materjali Eesti Geoloogiateenistusele, kes saab otsustada, kas soovib materjali säilitada või mitte. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.6. Mõju avaldav muudatus: maavarade komisjoni rolli muutmine. Sihtrühm: üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu loa ning maavara kaevandamise loa omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi ja haldusala ametnikud, maavarade komisjon. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on keskmine, avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: maavarade komisjoni rolli muutmine aitab lühendada üldgeoloogilise uurimistöö loa, maavara geoloogilise uuringu loa, maavara kaevandamise loa ja nimetatud lubade muutmise taotluste menetlusaega MaaPSi § 21 lõikes 2 nimetatud kivimi, setendi, gaasi jm taotluste puhul, kuna edaspidi ei ole kohustust nende taotlustega seotud materjale esitada maavarade komisjonile arvamuse saamiseks. Keskkonnaameti maapõuebüroo on sisemise töökorralduse tulemusel saavutanud piisavalt hea lubade menetluse kvaliteedi ning maavarade komisjoni tagasiside piirdub valdavalt vormilis-tehniliste märkustega, mistõttu täiendav 48 maavarade komisjoni arvamuse küsimine ei suurenda oluliselt lubade ja loa korralduste kvaliteeti. Muudatuse tulemusel muutub järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba loa taotlejale loa menetlemiseks kuluv aeg, kuna jääb ära kuni kahe kuu pikkune maavarade komisjonis läbivaatamise kohustus. Strateegiliste maavaradega (põlevkivi, fosforiit jt MaaPS § 21 lõikes 2 nimetamata maavarad) seotud menetlusi ei muudeta ja need esitatakse ka edaspidi maavarade komisjonile arvamuste saamiseks. Muudatuste tulemusena väheneb maapõue valdkonna lubade menetlusaeg MaaPSi § 21 lõikes 2 nimetatud maavarade korral ligikaudu poole võrra ja vähendatakse asutuste koormust lubade menetlemisel. Samas säilib Keskkonnaministeeriumi ja allasutuste võimalus küsida maavarade komisjonilt nõu ja arutada keerukamaid menetlusi ja teisi maapõuega seonduvaid küsimusi. Muudatuse tulemusel jääb maavarade komisjoni kohustuseks § 21 lõikes 2 nimetamata kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loa taotluste, loa muutmise taotluste ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kohta arvamuse andmine, seega strateegiliste maavarade ning ka keerukamate ja probleemsete küsimuste arutamine ja ettepanekute tegemine. Mõju majandusele: muudatus avaldab kaudset positiivset mõju keskkonnaloa omajate ja taotlejate majandustegevusele. Muudatuse tulemusel kiireneb loa menetlusaeg ning ettevõtted saavad majandustegevuseks vajaliku keskkonnaloa kiiremini. Loa taotlejale lüheneb loa menetlemiseks kuluv aeg, kuna jääb ära kuni kahe kuu pikkune maavarade komisjonis läbivaatamise kohustus, mida toetab ka riigi nullbürokraatia eesmärk. Keskkonnaamet on hinnanud, et maapõue valdkonna lubade menetlusaeg väheneb ligikaudu poole võrra (365 päevalt 180 päevani), korrastamisprojektide menetlusaeg kuni kolm korda (kolmelt kuult ühe kuuni). Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse tulemusel väheneb riigiasutuste töökoormus, lubade menetlemiseks ei ole vaja maavarade komisjoni arvamust kõikide loa taotluste kohta, samas säilib võimalus arutada maavarade komisjonis küsimusi vastavalt vajadusele. 2018. aastal menetles maavarade komisjon kokku 191 üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamise luba ning loa muutmise taotlust ja korrastamisprojekti. Komisjoni koosolekud toimuvad kord kuus, et täita MaaPSi nõuet anda arvamus kahe kuu jooksul. Komisjoni koosolekuteks on vaja ette valmistada ja koostada päevakava ja saata komisjoni liikmetele materjalid iga laekunud loa eelnõu või korrastamise projekti kohta ning koostada otsuste eelnõud ja seejärel vastused Keskkonnaministeeriumi enda haldusala asutusele, Keskkonnaametile. Maavarade komisjon on arutluse all olnud päevakorrapunktidest vaid üksikutele keelduva seisukoha andnud, kuid töötab läbi üle 100 loa taotluse ning korrastamisprojekti, mille kohta antud tagasiside ja arvamustes väljatoodu sisaldab valdavalt vormilisi puudusi. Muudatusel on riigi nullbürokraatia eesmärgist lähtuvalt positiivne mõju riigiasutuste töökorraldustele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.7. Mõju avaldav muudatus: kaevandamisloa alusel lubatavate tegevuste loetelu laiendamine. 49 Sihtrühm: kaevandamisloa omajad ja taotlejad, Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: edaspidi on kaevandamisloa omajal loa alusel õigus eemaldada mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit ka muude kaevandamiseks vajalike tehnorajatiste rajamiseks (nt ladude põhjade ettevalmistamine, kaablite süvendite rajamine jms). Lisaks võib allmaakaevandamisel mäeeraldise lamamisse ja lasumisse rajada tehnorajatisi veekõrvalduse, ventilatsiooni, elektrivarustuse ja kaevandamise ohutuse tagamiseks. Loetelu laiendamine on mõistlik, et tagada ühtne lähenemine erinevatele töödele ja rajatistele mäeeraldise teenindusmaal. Muudatuse mõju on väike, kuna täiendavalt lubatavad tegevused ei erine olemuselt juba kehtivas seaduses lubatud tegevustest. Kaevandamisloa alusel on edaspidi õigus eemaldada ka mäeeraldise teenindusmaal väljaspool mäeeraldise piire kivimit või setendit korrastamistingimuste täitmiseks korrastamisprojektis määratud ulatuses. Muudatuse mõju on positiivne, kuna seni on see olnud selgelt reguleerimata teema, mis on tihti korrastamisprojekti koostamisel ja kinnitamisel küsimusi tekitanud ja mõnikord ebapraktiliste korrastamislahendusteni viinud. Negatiivseid mõjusid ei ole, sest täiendav õigus kehtib vaid mäeeraldise teenindusmaa piires, mis on niikuinii kaevandamiseks määratud territoorium. Õigust võib rakendada vaid loa andja heakskiidul, kuna eelduseks on kinnitatud korrastamisprojekti olemasolu. Mõju majandusele: muudatusel võib olla teatud mõju seetõttu, et lihtsustub eelnimetatud tegevuste läbiviimine, mis võimaldab ressursside kokkuhoidu. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse tulemusena võib vähesel määral väheneda kohaliku omavalitsuse üksuste ehitusõiguse rakendamisega seotud töökoormus, kuna pinnasetööd mäeeraldise teenindusmaal ei eelda enam ehitusluba või ehitusteatist. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.8. Mõju avaldav muudatus: kaotatakse loa nõue füüsilisest isikust kinnisasja omanikule, kes soovib talle kuuluvalt ühelt kinnisasjalt võetud maavara ning maavarana arvele võtmata kivimit ja setendit transportida oma teisele kinnisasjale selle isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sihtrühm: füüsilisest isikust kinnisasja omanikud, Keskkonnaamet. Sihtrühm on potentsiaalselt suur, aga tegelikult enamik isikutest selle teemaga kokku ei puutu, seega on õige hinnata sihtrühm pigem keskmiseks. Mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: siiani oli oma majapidamise tarbeks materjali võtmisel täiendav nõue, et ühelt enda kinnisasjalt materjali teisele kinnisasjale transportimisel on vajalik Keskkonnaameti luba. Nimetatud loa nõue võimaldas materjali liikumist paremini kontrollida, kuid bürokraatia vähendamise eesmärke silmas pidades ei ole selle kasutegur märkimisväärne ja selle säilitamine ei ole põhjendatud. Kuigi loa nõue materjali oma ühelt kinnistult teisele viimisel kaotatakse, jäävad kõik muud piirangud sellisele tegevusele alles. Seega sisuliselt füüsilisest isikust kinnisasja omaniku õigusi ei laiendata ja muudatusel ei ole negatiivset mõju. 50 Mõju majandusele: mõju majandusele ei ole. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse tulemusena ei pea Keskkonnaamet enam väljastama füüsilistele isikutele materjali transportimise lube, mis vähendab vähesel määral töökoormust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.9. Mõju avaldav muudatus: kaotatakse põllukivide võõrandamise loa nõue ning nõue kirjeldada ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamise loa taotluses kaevise kasutamise asukohta. Sihtrühm: ettevõtjad, füüsilised isikud, Keskkonnaamet. Sihtrühm on väike. Mõju ulatus on väike, avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: muudatused vähendavad bürokraatiat. Põllukivide väikeste mahtude ja piiratud ressursi tõttu ei ole põllukivide vabamal kasutamisel olulist mõju ehitusmaavarade turule. Samas nende korjamine parandab põldude viljakust ja haritavust ning nende kasutamine võimaldab vähesel määral vähendada maavara kaevandamist, millel kokkuvõttes on positiivne mõju. Väikeste koguste tõttu ja tulenevalt asjaolust, et tasukohustus oli vaid riigimaalt pärinevatel kividel, ei ole ka tasukohustuse säilitamine mõistlik, kuna selle haldamine nõuab rohkem ressurssi kui kivide eest tasuda tuleks. Ehitamisel ja maaparandussüsteemi ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamise loa taotluses kaevise kasutamise asukoha kirjeldamise nõude kaotamine vähendab bürokraatiat ja kaotab võimaliku topeltregulatsiooni kaevise kasutamisel. Kasutamise kohas tuleb niikuinii lähtuda teistest kohalduvatest õigusaktidest. Mõju majandusele: olulist mõju majandusele ei ole. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatuse tulemusena ei pea Keskkonnaamet enam väljastama põllukivide võõrandamise lube ega selgitama välja kaevise kasutamise asukohta. Selle tulemusena väheneb mõnevõrra töökoormus. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.10. Mõju avaldav muudatus: ohtlike jäätmete käitluslitsentsi integreerimine keskkonnakaitseloa osaks ning jäätmete käitlemise keskkonnaloa nõuete ühtlustamine keskkonnaseadustiku üldosa seadusega. Sihtrühm: ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja keskkonnalubade omajad ja taotlejad. Sihtrühm on 160 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat jäätmekäitlejat ning valdkonnas tegevust alustada soovivad ettevõtjad, seega pigem väike. Mõju ulatus on keskmine, avaldumise sagedus keskmine. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: praegu peab ohtlike jäätmete käitleja esmalt taotlema ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja alles seejärel täiendava kohustusena jäätmeloa. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise menetlus on vähemalt kolm kuud ning jäätmeloa andmise menetlus samuti kolm kuud, seega õiguse ohtlike jäätmete käitlemiseks saab isik minimaalselt kuue 51 kuuga. Tavaliselt kestab aga tegevusloa saamine oluliselt kauem kui kuus kuud. Kui taotlus on nõuetele vastav, annab Keskkonnaameti spetsialist ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ning seejärel selle alusel saab ohtlike jäätmete käitleja taotleda jäätmete käitlusõigust andvat jäätmeluba. Mõlema tegevusloa taotlemisega kaasneb ka avalikustamine. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsist loobumine annab võimaluse oluliselt lühendada menetluse aega. Uue korra kohaselt jääb ära kogu ohtlike jäätmete käitluslitsentsi menetluse administratiivne pool ehk eraldi taotlus, avalikustamine, korralduse ja litsentsi vormistamine. Samas ohtlike jäätmete käitlemise nõuded ei leevene, sest senised ohtlike jäätmete käitluslitsentsi väljaandmise nõuded (nt pädevusdokumendi esitamise nõue, ohtlike jäätmete saatekirja vormistamise võimaluse nõue jms) jäävad kehtima – need esitatakse jäätmeloa taotlemisel. Lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi nõudest loobumisele muudetakse kehtiva õiguse kriitilisel üle vaatamisel jäätmeloa kohustust ja vormi viisil, mis vähendab keskkonnalubade arvu. Lubade hulk väheneb, sest varem loa kohustusega väiksema keskkonnariskiga tegevused (nt jäätmete vedu) registreeritakse edaspidi Keskkonnaametis. Jäätmekäitleja registreerimine on aga oluliselt lihtsam ja kiirem menetlus. Mõju majandusele: muudatus mõjutab kaudselt 160 ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omaja majandustegevust. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsid kehtivad viis aastat ning väljastatud litsentsid kehtivad oma kehtivusaja lõpuni. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi kehtivusaja lõppemisel, selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel integreeritakse seni kehtinud litsentsi kohustused jäätmete käitlemise keskkonnaloale. Nimetatud muudatus vähendab protsessis osalejate haldus- ja töökoormust. Mõju riigiasutuste korraldusele: väheneb üldine töökoormus, sest kahe tegevusloa asemel taotletakse üht. Samuti asendab ainult kogumiseks või veoks välja antud jäätmeluba lihtsam menetlusliik – registreering. Haldusorgani administratiivne töökoormus väheneb ehk enam ei pea menetlema mitu korda sama tegevust reguleerivaid lube. Administratiivse töökoormuse vähenemise arvelt tekib võimalus senisest põhjalikumalt keskenduda jäätmeloa sisule ja keskkonnakaitse küsimustele. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatusega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kuna kõik nõuded, mis olid sätestatud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi saamiseks, tuleb edaspidi täita ohtlike jäätmete käitlemiseks jäätmeloa taotlemisel. 6.11. Mõju avaldav muudatus: kasvuhoonegaaside heitkoguse loa integreerimine keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa osaks. Sihtrühm: kasvuhoonegaaside heitkoguse loa, keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa omajad ja taotlejad ning Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud. Sihtrühm on 46 kasvuhoonegaaside heitkoguse luba omavat paikse heiteallika käitajat, potentsiaalselt ka muud tegevust alustada soovivad ettevõtjad, sihtrühm on seega väike. Mõju ulatus on keskmine, avaldumise sagedus ühekordne (väike). Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kaasnev mõju: kasvuhoonegaaside heitkoguse loa integreerimine keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa osaks toob kaasa tööprotsesside lihtsustumise ning loa omaja ja taotleja haldus- ja töökoormuse vähenemise. Hetkel on heitkoguse luba eraldiseisev Keskkonnaministeeriumi antav luba, mis annab paikse heiteallika käitajale õiguse paisata käitisest või selle osast kasvuhoonegaase atmosfääri. Heitkoguse luba väljastatakse või muudetakse keskkonnaministri käskkirjaga ja saadetakse käitajale paberil. Kuna puudub 52 vajadus jätkata kehtiva süsteemiga, mille kohaselt heitkoguse luba peaks olema eraldiseisev luba, siis integreeritakse heitkoguse luba keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa osaks. Eelnõukohane seadus on positiivse mõjuga keskkonnaloa omajatele ja taotlejatele. Hetkel on valdav osa heitkoguse loa muudatustest olnud seotud käitaja ärinime muutmisega ning eraldiseisva loa kohustuse kaotamisega kaob vajadus kümnete selliste muudatuste tegemiseks, mis on kõikidele osalistele koormuseks. Lisaks, nagu ka eespool juba mainitud, paraneb loa taotlemise, menetlemise ning loaga seotud kohustuste täitmine nüüdisaegse KOTKASe menetluskeskkonna kasutusele võtmise ja teiste infosüsteemidega liidestuste (nt äriregistriga) kaudu. Muudatus mõjutab 46 heitkoguse loa omajat ning teisi potentsiaalselt süsteemiga liituda soovivaid paikse heiteallika käitajaid. Muudatus ei too kaasa täiendavat halduskoormust olemasoleva heitkoguse loa omajatele, kuna kõik 46 isikut omavad juba paralleelselt keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba. Sujuvaks muudatuse elluviimiseks on lisatud eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt tunnistatakse 46 kehtivat heitkoguse luba kehtetuks ja loale märgitud andmed kantakse paikse heiteallika käitaja keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale. Sellest tulenevalt ei kaasne loa omajatele seaduse rakendamisel täiendavat halduskoormust. Lubade ümbervormistamine ei too kaasa olulist mõju riigiasutuste töökorraldusele, kuna sisuliselt kattuvad heitkoguseloa andmed käitaja keskkonnaloa või keskkonnakompleksloaga ning andmete märkimine vormistatakse ühekordse ümberkorraldusega. Mõju majandusele: muudatus avaldab positiivset mõju kasvuhoonegaaside heitkoguse loa, keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa omajate ja taotlejate majandustegevusele. Positiivne mõju väljendub võrreldes varasemaga lihtsustatud loa taotluste esitamises, kiiremas infovahetuses ja info kättesaadavuses ametiasutustele ning paralleelsete menetluste osakaalu vähenemises. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatusel on oluline positiivne mõju riigiasutustele, sest vähendab nende töökoormust ja loob terviklikuma toimiva süsteemi. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 6.12. Mõju avaldav muudatus: Keskkonnaameti toimingute riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamine. Sihtrühm: keskkonnaloa omajad ja taotlejad, valdkonnas tegevust alustada soovivad ettevõtjad. Muudatusest mõjutatud sihtrühm on 2500 keskkonnaloa omajat, 200 keskkonnakompleksloa omajat ja 550 kiirgustegevusloa omajat ning loa kohustusega tegevust alustada soovivad ettevõtjad. Sihtgrupp on keskmine, mõju ulatus on keskmine, avaldumise sagedus keskmine. Kaasnev mõju: peamine muudatusega kaasnev mõju on seotud keskkonnaloa tegevusvaldkondade riigilõivumäärade tõstmisega ning riigilõivude kehtestamisega õhu ja vee valdkonna keskkonnalubadele. Kulupõhimõtte rakendamisel tõusevad lõivumäärad ning kehtestatakse riigilõiv ka varem riigilõivust vabastatud vee erikasutuse ja õhu saastamise tegevustega seotud keskkonnalubadele. Sihtrühmas juba kehtivat keskkonnaluba omavat isikut kavandatav muudatus oluliselt ei mõjuta, kuna keskkonnaluba antakse üldjuhul tähtajatult. Mõju avaldub peamiselt loa kohustusega tegevusaladel tegevust alustada soovivatele isikutele. Loa omajatele avaldub peamiselt mõju loa muutmise taotluse menetlemise riigilõivude 53 muutusest tulenevalt. Kohustuste muutumisega kaasnevate mõjude maandamiseks sätestatakse muudatussätetele mõistlik jõustumistähtaeg. Vacatio legis põhimõttel jõustub käesoleva seaduse RLSi muutmise § 11 seaduse jõustumisest kuus kuud hiljem. Ettevõtetele, kelle tegevust riigilõivumäära muutmine võib mõjutada, jääb piisavalt aega muudatustega kohanemiseks ning sellest lähtuvalt oma tegevuste planeerimiseks. Lisaks on muudatuse mõju vähendamiseks ette nähtud rida leevendavaid erandeid tavamääradest, mida on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja lehekülgedel 35-40 selgitatud riigilõivuseaduse muutmise paragrahvis. Loa omajate hulgas on riigiasutusi, kohaliku omavalitsuse üksuseid, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja mikroettevõtteid. Seega kohalduvad seaduse muutmisel lõivu tõstmisega kaasnevat mõju leevendavad erandid ligi neljandikule kõikidele keskkonnaloa taotlejatele. Kohaliku omavalitsuste üksustele kaasneva mõju osas võib lisaks märkida, et üldjuhul on vajalikud load juba antud, mistõttu ei kohaldu valdavalt esmase loataluste riigilõiv, vaid muutmise taotluse lõiv, mis on oluliselt madalam. RLS muutmise välja töötamisel ja kaasnevate mõjude hindamisel on lisaks lähtutud riigilõivude kulupõhimõttel ajakohastamisel „saastaja maksab“ printsiibist – mille kohaselt katab keskkonda kasutada sooviv isik otseselt sellega kaasnevad kulud. Mõju majandusele: kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed ja teatud ulatuses ka kaudsed kulud. Kulupõhimõttel Keskkonnaameti toimingutele lõivude kehtestamine toob kaasa valdkonnas riigilõivumäärade tõusu ning tõstab loa kohustusega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete majanduskulusid. Kuna mõju avaldumise sagedus on vaid ühekordne ning see on tegevusvaldkondade lõikes proportsioonis tegevuse ulatuse ning mahuga, siis ei ole ette näha kavandatava muudatuse ulatuslikku mõju majandusele. Keskkonnaameti toimingute riigilõivumäärad on valdkondlikult diferentseeritud, arvestades toimingute kulusid, aga ka toimingu eesmärki, sellest saadavat hüve ja avalikku huvi. Muudatusega ühtlustuvad keskkonnaloa taotluse läbivaatamise riigilõivumäärad ning väiksema ressursikuluga toimingud on lõivu tasumise kohustusest vabastatud. Seetõttu ei ole kavandatav muudatus nii oluline, et tooks kaasa keskkonnaloa kohustuste täitmist väljasuretavat ebasoovitavat mõju. Mõju riigiasutuste korraldusele: muudatused ei mõjuta otseselt riigiasutuste korraldust. Mõju elu- ja looduskeskkonnale: muudatused ei mõjuta otseselt elu- ega looduskeskkonda. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega on peamiselt seotud KOTKAS II ehk KOTKASe edasiarenduste projekt, mille tulemusel luuakse keskne e-teenuste ja menetluste keskkond ühtse keskkonnaloa ning registreeringute ja väikelubade haldamisega seotud teenuste pakkumiseks. Projekti vajalikkuse hindamisel arvestati selle elluviimisel halduskoormuse vähenemisega ning koostati projekti kulude ja tulude analüüs. Seaduse rakendamisel väheneb mitme valdkonnaga ühtsete keskkonnalubade menetlusprotsesside efektiivsemaks muutmise tõttu Keskkonnaameti ametnike töökoormus hinnanguliselt 13 855 tundi aastas mis hoiab kokku Keskkonnaameti tööjõukuludelt 131 742 eurot aastas. 54 Projekti KOTKAS käivitamise tulemusel vähenevad keskkonnalubade haldamiseks praegu kasutusel olevate infosüsteemide arendus- ja halduskulud 96 510,56 eurot aastas. Lisaks ei tule KOTKAS II-I arenduste tulemusel täiendavalt kulutada tänaste infosüsteemide arendamisele 273 000 eurot. Projekti tulemusel vähenevad Keskkonnaameti klientide kulud seoses KOTKASe projekti skoopi kuuluvate tööprotsessidega hinnanguliselt 10% ehk 119 241 eurot aastas. Seaduse rakendamisega kaasnevad KOTKAS II projekti elluviimise kulud. Riigihankega „Keskkonnaotsuste Infosüsteemi arendus ja hooldus“ (nr 194805) sõlmiti 48-kuuliseks perioodiks raamleping KOTKASe edasiarendusteks. Täitmisel riigihanke eeldatav maksumus on 3 000 000 eurot, millest on alustatud esimese hanke osa realiseerimisega. Projekti esimene etapp on rahastatud Euroopa Liidu struktuurivahendite taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“ summas 490 000 eurot. Projekti järgmised etapid on kavas samuti rahastada struktuurivahendite toel, seega ei kaasne seaduse rakendamise ning KOTKASe projekti arendusega täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Infosüsteemi haldab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus temale igal aastal eraldatavatest vahenditest ning see ei nõua eraldi eelarve planeerimist. Täiendavat koolitusvajadust seaduse rakendamiseks ei ole. Keskkonnalubade omajad ja taotlejad on infosüsteemi efektiivseks kasutusele võtmiseks kaasatud Keskkonnaameti kliendikoja kaudu ning loodud on infosüsteemi peakasutaja ametikoht, mille ülesanne on tagada keskkonnavaldkonna põhiprotsesse toetavate IT-lahenduste efektiivne ja nõuetekohane toimimine. Juurdepääs arendatavale infosüsteemile ei ole tasuline ning KOTKASe edasiarenduste kasutusele võtmisega ei kaasne teenuse kasutajatele kulutusi. Infosüsteemi KOTKAS arendustööde jätkamise alternatiivse variandina kaaluti keskkonnalubadega seotud teenuste haldamiseks täna kasutusel olevate valdkonnapõhiste infosüsteemide edasi arendamist ning vajalike liidestuste loomist. Alternatiivist loobuti, kuna selle realiseerimise kulud oleksid oluliselt suuremad ning nii klientide kui ka ametnike töö jääks jätkuvalt erinevatesse süsteemidesse ning ei muutuks efektiivsemaks, puuduks ühtne ülevaade keskkonnalubadest ja nendega seotud kohustustest ja seotud teenuseid pakutaks mitmest kohast. Seaduse rakendamine ei too lisaks kirjeldatule kaasa muid tegevusi riigile ja kohaliku omavalituse üksusele ega ka teistele seaduse rakendajatele. Valdavalt on tegemist kehtiva õiguse korrastamisega ning eelnõukohase seadusega ei looda uusi regulatiivseid kohustusi. Seoses riigilõivude tõstmisega ning vee- ja õhu valdkonna keskkonnaloale riigilõivu kehtestamisega suurenevad teatud määral keskkonnakasutusega seotud tegevust planeeriva või luba omava ettevõtja kulutused. Mõjude minimeerimiseks sätestab RLS rea erandid tavamääradest, sh kohaliku omavalitsuse üksustele. Nende muudatuste mõju on täpsemalt analüüsitud seletuskirja 6.12 osas. Tulenevalt keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa riigilõivudes tehtavatest muudatustest võib eeldada lõivude laekumisest riigieelarve tulude kasvu. Olemasoleva olukorra analüüsi kohaselt prognoosib Keskkonnaamet riigilõivude laekumise riigieelarvesse ligikaudu kahekordseks võrreldes kehtivaga. 2018. aastal tasuti keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloaga seotud toimingute eest riigilõivu ca 240 000 eurot ning prognoositav lõivude laekumine on muudatuse järgselt suurusjärgus 500 000 eurot aastas. Riigilõivude laekumine sõltub sellest, millised taotlejate grupid keskkonnaluba taotlevad, seetõttu ei ole täpset seaduse rakendamisega seotud tulude kasvu võimalik ette ennustada. 55 8. Rakendusaktid Seoses keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmisega kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel uus rakendusakt - keskkonnaministri määrus „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa 1). Seoses atmosfääriõhu kaitse seaduse ja jäätmeseaduse muutmisega muutuvad kehtetuks järgmised rakendusaktid: 1) keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid“; 2) keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 63 „Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm“; 3) keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm“; 4) keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 121 „Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord ja menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad, litsentsi taotlemiseks vajalike andmete loetelu ja litsentsi vorm“. Seoses atmosfääriõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse, maapõueseaduse ja tööstusheite seaduse muutmisega muudetakse järgmisi rakendusakte: 1) Vabariigi Valitsuse 1. jaanuari 2016. a määrus nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“; 2) keskkonnaministri 7. detsembri 2016. a määrus nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“; 3) keskkonnaministri 19. juuli 2013. a määrus nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm1“; 4) keskkonnaministri 17. detsembri 2018. a määrus nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“; 5) keskkonnaministri 5. aprilli 2011. a määrus nr 22 „Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“; 6) keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“; 7) keskkonnaministri 7. aprilli 2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu 56  kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“; 8) keskkonnaministri 23. jaanuari 2017. a määrus nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“; 9) Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“; 10) keskkonnaministri 16. juuni 2011. a määrus nr 33 „Romusõidukite käitlusnõuded“; 11) majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2009. a määrus nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“. Muudetavate määruste kavandeid ei lisatud seletuskirjale nende mahu ja muudatuste tehnilise iseloomu tõttu. 9. Seaduse jõustumine Eelnõukohane seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril. Eelnõukohase seaduse § 4 (jäätmeseaduse muutmine) muudatused jõustuvad 2019. aasta 1. oktoobril. Üldisest seaduse jõustumisajast erinev tähtaeg on vajalik KOTKAS II projekti jäätmete valdkonna infosüsteemi arenduste tähtaegseks kasutusele võtmiseks. Eelnõukohase seaduse §-s 11 tehtavad riigilõivuseaduse muudatused jõustuvad 2020. aasta 1. juulil. Jõustumistähtaeg on valitud arvestusega, et seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääks piisav ajavahemik võimaldamaks normi adressaatidel muudatustega tutvuda ja arvestada riigilõivu uute tasumääradega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Siseministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee- ettevõtete Liidule, Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Veeühingule, MTÜ-le Veskivaramu, MTÜ-le Eesti Sadamate Liit, MTÜ-le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Väikesadamate Liidule, Eesti Põllumeeste Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Talupidajate Keskliidule, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsile, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Geoloogia Seltsile, Eesti Turbaliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Mäeseltsile, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, SA Keskkonnaõiguse Keskusele, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioonile, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Geoloogiateenistusele, Põllumajandusametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Maanteeametile ja Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise süsteemis osalejatele. Huvirühmade kaasamiseks korraldatakse 3. juuni 2019 Keskkonnaministeeriumis eelnõud tutvustav avalik konsultatsioon. 57 Algatab Vabariigi Valitsus algatamise kuupäev (allkirjastatud digitaalselt) / ... / Riigikantselei istungiosakonna juhataja 58  Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 (rakendusakti kavand) KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ......................2019. a nr. Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõike 7 ja § 53 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning taotluse esitamine (1) Keskkonnaloa taotleja esitab Keskkonnaametile (edaspidi loa andja) keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu digitaalselt allkirjastatuna taotluse järgmiste andmetega: 1) kavandatava tegevuse terviklik kirjeldus ühe või üheaegselt mitme tegevuse kohta, mis on asjakohased kaasneda võiva keskkonnahäiringu välja selgitamiseks; 2) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud andmed, arvestades käesolevas määruses sätestatut; 3) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nõutud või käesolevas määruses viidatud või nimetatud asjakohased lisad, lähtudes loa alusel kavandatavast tegevusest. (2) Keskkonnaloa muutmise taotluses märgitakse käesolevas määruses sätestatud ja viidatud andmed ulatuses, mis on vajalikud loa muutmiseks ja loa tingimuste üle otsustamiseks. (3) Arvestades taotletava tegevuse ja tegevuskoha iseärasuste ning avalikustamise asjaoludega võib loa andja nõuda keskkonnaloa taotlejalt täiendavaid andmeid ja dokumente. (4) Kui taotletakse keskkonnaluba, millele loa andja peab andma eelhinnangu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud juhul, esitatakse taotluses sama seaduse § 61 lõikes 1 nõutud teave. (5) Kui keskkonnaloa alusel kavandatav tegevus on seotud kiirgusseaduse § 96 lõikes 2 nimetatud toimingutega, esitatakse loa taotluses sama seaduse § 97 lõike 1 punktis 1 nõutud kiirgusohutushinnang. (6) Loa taotleja märgib, millist teavet tuleb lugeda ärisaladuseks ja põhjendab seda. § 2. Keskkonnaloa andmekoosseis ja loa andmine 1 (1) Keskkonnaluba koosneb käesoleva määruse lisades 1 - 5 nimetatud andmetest. (2) Omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud tegevustele ühe keskkonnaloa andmisel märgitakse loa üldosa andmekoosseisu tegevuse asukohana ettevõtte juriidiline aadress või käitaja peamine tegevuskoht millele luba taotletakse. (3) Arvestades loaga lubatava tegevuse ja tegevuskoha iseärasustega, määrab loa andja loa lõpliku andmekoosseisu. (4) Keskkonnaluba ja selle andmise otsus vormistatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. 2. peatükk Jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 3. Jäätmete tekitamise, jäätmete käitlemise või jäätmekäitluskoha käitamise ja järelhoolduse keskkonnaloa taotlus Keskkonnaloa taotlus jäätmete käitlemiseks koosneb jäätmeseaduses ja käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest. § 4. Käitluskoht ja selle asukoha andmed (1) Jäätmekäitluskoha kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) jäätmekäitluskoha nimetus, keskkonnaregistrikood ja üldiseloomustus; 2) jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus ja täpsed asukoha andmed aadressi, katastritunnuse ja L-EST97 koordinaatidega; 3) jäätmekäitluskoha või -kohtade tegevusliik, aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogiate kaupa (t/a); 4) jäätmekäitluskoha või -kohtade põhitegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile. (2) Jäätmete käitlemise keskkonnaloa andmekoosseis määratakse jäätmekäitluskoha põhiselt. § 5. Jäätmete liikumise ja ladustamise andmed (1) Jäätmeliikide ja –koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta esitatakse järgmised andmed: 1) käideldavad jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud korrale; 2) jäätmete liikumise sissetuleku ja väljamineku andmed, sealhulgas jäätmetekke, edasise käitlemise, üle andmise ja vastu võtmise andmed kalendriaastas (t/a); 3) jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingu nimistu kohaselt; 4) jäätmete ladustamise andmed jäätmeliikide lõikes, ladustamise koha tehniline kirjeldus, keskkonnanormidele vastavus ning ladustatavate jäätmete eeldatav taaskasutamisele või kõrvaldamisele suunamise aeg; 5) taotlusele lisatakse jäätmete ladustamise asukoha plaan. 2 (2) Jäätmete ladustamine peab vastama tuleohutuse seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuetele. § 6. Jäätmete käitlustegevuse põhised andmed Lisaks käesolevas peatükis sätestatule esitatakse sõltuvalt jäätmete käitlustegevusest järgmised andmed: 1) ohtlike jäätmete käitlemiseks isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendavad andmed; 2) prügila käitamiseks jäätmeseaduse § 91 lõikes 1 nimetatud andmed; 3) metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeseaduse § 88 nimetatud andmed; 4) jäätmete tekitamiseks maavara kaevandamisel ja rikastamisel jäätmeseaduse § 981 nimetatud andmed; 5) kaevandamisjäätmete hoidla käitamiseks jäätmeseaduse § 941 nimetatud andmed arvestades samas paragrahvis sätestatud erisustega; 6) prügila ja jäätmehoidla järelhoolduse andmed; 7) jäätmete põletamiseks tööstusheite seaduse 4. peatükis sätestatud jäätmepõletus- ja koospõletustehase nõuetele vastavust tõendavad andmed. § 7. Keskkonnaloa jäätmete käitlemise andmekoosseis Keskkonnaloa jäätmete käitlemise andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 2. 3. peatükk Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 8. Vee erikasutuse keskkonnaloa taotlus Keskkonnaloa taotlus vee erikasutuseks koosneb veeseaduse § 190 lõikes 1 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest. § 9. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Sõltuvalt vee erikasutuse liigist esitatakse veekasutuse ja veeheite kohta järgmised üldandmed: 1) keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 3 nõutud lisad, arvestades veeseaduse § 186 lõikes 2 ja § 190 lõikes 4 sätestatud erisustega maaomaniku kirjaliku nõusoleku esitamise kohustusest; 2) vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega seotud kavandatava ehitise projekti dokumentatsioon; 3) kasutatava vee tehnoloogilise jaotuse ja reovee formeerumise skeem; 4) kanalisatsioonirajatiste asukoha skeem; 5) tegevus- ja ajakava ohtlike ainete suublasse juhtimise lõpetamise kohta või sisalduse vastavusse viimise kohta heite piirväärtustega. § 10. Vee võtmise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Pinnavee võtmiseks, sealhulgas jää võtmiseks, enam kui 30 m3 ööpäevas või põhjavee võtmiseks rohkem kui 150 m3 kuus või rohkem kui 10 m3 ööpäevas või mineraalvee võtmiseks esitatakse järgmised andmed: 3 1) veevõtt veehaarete ja põhjaveekihtide kaupa aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis (m3); 2) pinnaveekogust vee võtmisel veehaarde nimetus, veevõtukoha L-EST97 koordinaadid, veekogu nimetus; 3) põhjaveekihist vee võtmisel veehaarde nimetus, puurkaevu L-EST97 koordinaadid, põhjaveekihi ja põhjaveekogumi määratlus ning puurkaevu katastrinumber, sanitaarkaitseala ja toiteala kirjeldus; 4) veehaarde ja veevõtuseadmete iseloomustus ning veehaaret mõjutavate potentsiaalselt ohtlike heiteallikate asukoha kirjeldus; 5) võetava vee koguse määramise viis ja mõõtmisvahendid; 6) võetava vee kvaliteeti iseloomustavad analüüsitulemused, mis ei ole vanemad kui kolm aastat, ning vee töötlemistehnoloogia kirjeldus; 7) Eesti topograafia andmekogu põhikaardi väljavõte veehaarde asukohast, millele on märgitud taotlusega seotud veehaarde sanitaarkaitseala ning joogiveehaarde toiteala ulatus ja teada olevad veekeskkonnale potentsiaalselt ohtlikud heiteallikad. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vee kasutajalt on loa andjal õigus nõuda reovee, heitvee, jahutusvee või sademevee ärajuhtimise korral järgmisi andmeid: 1) ära juhitava vee käitlemise kirjeldus ja kogus aastas (m3); 2) reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vastuvõtja isiku andmed ja koopia reovee ärajuhtimise lepingust; 3) muud andmed, mis on vajalikud vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. (3) Põhjaveehaardest vee võtmisel üle 500 m3 ööpäevas või kui veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist tuleb esitada põhjaveevaru uuringu aruanne, välja arvatud juhul, kui Keskkonnaamet otsustab põhjaveevaru mitte hinnata veeseaduse § 204 lõike 3 alusel. § 11. Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Heitvee ja jahutusvee või muude saasteainete suublasse juhtimiseks esitatakse järgmised andmed: 1) reo-, sademe-, vesiviljelus-, kaevandus- ja karjäärivee (edaspidi suublasse juhitava vee) puhastamise kirjeldus, sealhulgas puhastuse liik, skeem, seadme tüüp, puhastusprotsessi projektikohane ja tegelik puhastusaste protsentides ja puhastusvõimsus (mg/l), projektikohane ja tegelik hüdrauliline jõudlus, projektikohane ja tegelik orgaaniline reostuskoormus inimekvivalentides, reovee järelpuhastuse kirjeldus; 2) suublasse juhitav prognoositav vee kogus aastas, kvartalis ja ööpäevas (m3); 3) teave suublasse juhitava vee koguse ja koostise muutumise kohta aasta, kuu või ööpäeva jooksul loa andja nõudmisel; 4) reovees sisalduvad saasteainete heidete kogused ja sisaldused, mis juhitakse eelpuhastisse; 5) ühiskanalisatsiooni juhitud reovee hulk (tuh m3/kvartalis), saasteainete kontsentratsioon (mg/l või µg/l), kogus (t/kv) ja analüüsitulemused vee-ettevõtja ja tööstus- või tootmisettevõtja vahel sõlmitud reovee ärajuhtimist reguleeriva lepingu alusel. Andmed esitatakse veeproovivõtja nime ja atesteerimistunnistuse numbri ning akrediteeritud katselabori väljastatud aktiga; 6) suubla ja mõjutatud pinnaveekogumi nimetus, asukoha kirjeldus ning veemajanduskava kohane suubla seisundi hinnang selle olemasolu korral; 4 7) vee juhtimisel pinnasesse selle iseloomustus, asukoha L-EST97 koordinaadid, sealhulgas immutusala pindala (ha) ja põhjavee kaitstus vastavalt veeseaduse § 68 lõikele 3; 8) puhasti teenindatava reoveekogumisala nimetus ja reostuskoormus inimekvivalentides; 9) prognoositav suublasse juhitava vee kogus aastas, kvartalis, ööpäevas (m3); 10) suublasse juhitava vee saasteainete kogused või prognoositavad kogused aastas, kvartalis ja ööpäevas (t); 11) saasteainete sisaldus või prognoositav sisaldus suublasse juhitavas vees (mg/l või µg/l); 12) reostuskoormuse inimekvivalentides määramise viis, meetod ja mõõtmistulemused; 13) mõjutatava suubla kavandatud või olemasolevad seirepunktide L-EST97 koordinaadid, sealhulgas puhasti sissevoolust ja väljavoolust; 14) reoveesette prognoositav kogus, omadused ning käitluse kirjeldus, ladustamise koht, töötlemise tehnoloogia kirjeldus ning töödeldud või töötlemata sette omadused, sealhulgas töödeldud sette korral kuivaine sisaldus ning kasutusviis. § 12. Veekogu süvendamise, puhastamise, veekogu põhja süvenduspinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise, veekogu rajamise, muutmise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Alates 100 kuupmeetrist veekogu süvendamiseks, veekogu põhja süvenduspinnase või tahkete ainete paigutamiseks ja kaadamiseks esitatakse järgmised andmed: 1) süvendatava või põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamise, sealhulgas kaadamise asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, piirkonna L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega; 2) veekogu süvendamisel väljavõetava, veekogu põhja paigutatava või kaadamisele kuuluva pinnase või ainete maht (m3) ning nende omaduste ja saasteainete kirjeldus; 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) merre tahkete ainete paigutamisel, sealhulgas kaadamisel, selle asukoha valiku põhjendus ning andmed veekogu füüsikaliste, keemiliste, bioloogiliste omaduste ja veerežiimi kohta; 5) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. (2) Üle 1 hektarilise seisuveekogu või märgala rajamiseks, üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala likvideerimiseks, pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu ja pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve kaldajoone muutmiseks või üle 1 hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoone muutmiseks, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiva veekogu või kaldajoone muutmise korral, esitatakse järgmised andmed: 1) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, vee erikasutuse L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega; 2) rajatava, muudetava, likvideeritava veekogu või märgala või muudetava kaldajoone ehitustehniline kirjeldus või projekt ning kavandatav ruumikuju graafilise lisana; 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. (3) Veekogu kemikaalidega puhastamiseks esitatakse järgmised andmed: 1) kemikaalidega puhastatava veekogu asukoha täpsed andmed veekogu nimetuse, keskkonnaregistri koodi, vee erikasutuse L-EST97 koordinaatide ning kavandatava tegevuse põhjendusega; 2) kasutatava kemikaali nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart; 5 3) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) kavandatavate seirepunktide nimetused, asukohad ja L-EST97 koordinaadid, ning analüüsitavad näitajad, seire aeg ja sagedus vee erikasutuse piirkonnas. § 13. Veekogu paisutamise või hüdroenergia kasutamise keskkonnaloa taotluse nõuded (1) Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks esitatakse järgmised andmed: 1) paisutamise ja hüdroenergia kasutamise korral andmed normaal-, kõrgeima- ja madalaima paisutustaseme absoluutkõrguse kohta (m); 2) hüdroenergia kasutamise korral veekogu paisutamise ökoloogilis-majanduslik analüüs; 3) hüdroenergia kasutamise korral andmed veekogu ökoloogilise miinimumvooluhulga kohta; 4) uute rajatavate paisude korral normaal- ja kõrgeima paisutustaseme mõjuala kõrgusjoontega kaart; 5) vee erikasutusega kaasneva keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 6) andmed paisutustaseme mõõtmiseks kasutatavate meetodite ja vahendite kohta; 7) paisutuse mõjualasse jääva veekogu hooldusmeetmete kirjeldus; 8) meetmete kirjeldus, millega tagatakse paisust allpool olevas jõelõigus ja kalapääsul pidevalt ökoloogiline vooluhulk või looduslik äravool, kui looduslik äravool on ökoloogiline vooluhulgast väiksem; 9) paisu ehitustehniline kirjeldus või paisu projekt; 10) paisu ehitustehnilise seisukorra hindamiseks hüdrotehnilise ehitise ekspertiisandmed loa andja nõudmisel; 11) andmed meetmete ja rajatiste kohta, millega tagatakse kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu. (2) Kui paisu konstruktsioon ja tehniline lahendus ei võimalda reguleerida paisutustaset, siis esitatakse taotluses ainult normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed esitatakse paisutamisel loa andja nõudmisel. (4) Olemasolevatel paisudel esitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud kaart loa andja nõudmisel. § 14. Põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise keskkonnaloa taotluse nõuded Põhjavee täiendamiseks, ümberjuhtimiseks või tagasijuhtimiseks esitatakse järgmised andmed: 1) mõjutatava põhjaveekihi nimetus ning kasutatav vee hulk aastas, kvartalis ja ööpäevas (m3); 2) põhjavee kvaliteeti iseloomustavad näitajad; 3) põhjavee täiendamise, ümberjuhtimise, tagasijuhtimise või taseme alandamise jälgimiseks kavandatavate seirepunktide L-EST97 koordinaadid, seiratavad näitajad, veeproovide võtmise ja veetaseme mõõtmise sagedus ning seirepunktide plaan graafilise lisana; 4) põhjavee taseme alandamisega või ümberjuhtimisega kaasnev veetaseme või vee kvaliteedi muutumise kirjeldus; 5) vee erikasutusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus. § 15. Vesiviljeluse keskkonnaloa taotluse nõuded 6 Vesiviljeluse arendamiseks toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas esitatakse järgmised andmed: 1) vesiviljeluskasvatuses kasutatav tehnoloogia ja tehnika; 2) teave kasvatatavatest või kasvatada kavatsetavatest liikidest; 3) kasutatavad söödakogused ja seda iseloomustavad näitajad - koguenergia ja ainevahetuseks vajaliku energia sisaldus ning üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldus ja eritus kg/a toodangu kohta; 4) sööda kulu kalade juurdekasvu kohta; 5) kasutatavad kemikaalid, sealhulgas sumbavärvid ning ravimite nimetus, CAS number, kogus ja kemikaali ohutuskaart; 6) vesiviljelusega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus. § 16. Laeva regulaarse ohtlike ainetega seotud teenindamise, remontimise ja lastimise või lossimise keskkonnaloa taotluse nõuded Laeva regulaarseks ohtlike ainetega seotud teenindamiseks, remontimiseks või tuulega lenduvate puistekaupadega lastimiseks või lossimiseks, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades, esitatakse järgmised andmed: 1) laevaga veetava kauba iseloomustus ja kogus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral; 2) kauba lastimise või lossimise tehnoloogia kirjeldus ohtlike ainete või tuulega lenduvate puistekaupade lastimise või lossimise korral; 3) laeva teenindamise, remondi, lastimise või lossimisega kaasneva võimaliku keskkonnahäiringu vähendamise meetmete kirjeldus; 4) laeva remondil ja teenindusel tekkivad ohtlikud ained, mis võivad sattuda veekeskkonda; § 17. Keskkonnaloa vee erikasutuse andmekoosseis Keskkonnaloa vee erikasutuse andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 3. 4. peatükk Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 18. Paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise keskkonnaloa taotlus Keskkonnaloa taotlus paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks koosneb atmosfääriõhu kaitse seaduse § 91 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest. § 19. Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi taotluse nõuded Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi sisenev paikse heiteallika käitaja esitab keskkonnaloa taotluses atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1451 lõikes 1 nimetatud andmed. § 20. Lubatud heitkoguste projekt ja selle sisu (1) Lubatud heitkoguste projekt (edaspidi LHK projekt) esitatakse koos keskkonnaloa taotlusega ning see on loa taotluse ja loa lahutamatu osa. 7 (2) LHK projekt koosneb järgmistest osadest: 1) sissejuhatus; 2) käitise asukoha kirjeldus; 3) tegevusalade kirjeldus; 4) heiteallikas, saasteainete aastased heitkogused, saasteaine maksimaalsed hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa ja saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed; 5) heiteallika prognoositava tööaja dünaamika; 6) sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused; 7) kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang; 8) lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ) summaarsed heitkogused ja heite piirväärtusele vastavuse hinnang; 9) tehnoloogilised äkkheited, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arv, tegevuse korral, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 04.02.2006, lk 1–17), I lisas; 10) lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang; 11) müra võimaliku esinemise hinnang; 12) andmed muude tekkida võivate keskkonnahäiringute kohta; 13) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine; 14) saasteainete heitkoguste, õhukvaliteedi ja müra seire; 15) järeldused ja ettepanekud. § 21. LHK projekti sissejuhatus LHK projekti sissejuhatuses esitatakse: 1) põhjendus, miks LHK projekt on koostatud; 2) viited õigusaktidele ja juhendmaterjalidele, kasutatud kirjandusele, muu hulgas rahvusvahelised mõõtmis- ja arvutusmetoodikad ning andmed tehnoloogiliste kaartide kohta; 3) lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, kütusekulu ja muud andmed. § 22. Käitise asukoha kirjeldus (1) Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika asukoha kirjeldus. (2) Heiteallika asukoha kirjeldusele lisatakse järgmised materjalid: 1) käitise asendiplaan (edaspidi plaan) või koordinaatidega skeem, mis peab hõlmama tootmisterritooriumi piiri ja kõiki käitise heiteallikaid; 2) heiteallika asukohakaart (edaspidi kaart) sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas; 3) saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50kordse kõrgusega maapinnast. (3) Plaani koostamisel võetakse aluseks Eesti topograafia andmekogu põhikaart ja sellele kantakse põhjasuund, kõik käitise heiteallikad ning tootmisterritooriumi piir. Juhul, kui 8 tootmisterritooriumi piir ei ühti katastriüksuse piiriga, esitatakse tootmisterritooriumi nurkade koordinaadid. (4) Kaardi koostamisel võetakse aluseks Eesti topograafia andmekogu põhikaart ning sellele kantakse käitise tootmisterritoorium ja kaardi samas piirkonnas asuvate teiste välisõhku saastavate käitiste territooriumide piirid. (5) Ilmastikutingimuste iseloomustuses esitatakse heiteallikate koosmõju hajumise hindamisel sisendina kasutatud asukoha piirkonna tuulteroos graafiliselt või tabelina. § 23. Tegevusala kirjeldus Tegevusala kirjelduses esitatakse järgmised andmed: 1) ülevaade tegevusest, mille jaoks luba taotletakse ja peamistest tootmisetappidest; 2) käitise tegevusala vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile; 3) iga tootmisüksuse või tehnoloogiaprotsessi kirjeldus ja kestus ning plokkskeemid koos ainevoogude ja muu asjakohase informatsiooniga; 4) prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa; 5) tootmisvõimsused tegevusalade ja tehnoloogiaprotsesside kaupa ning aastatoodangu planeeritud maht; § 24. Heiteallikas, saasteainete heitkogused tegevusalade kaupa, saasteainete püüdeseadmed ning muud heite vähendamise meetmed (1) Heiteallika kohta esitatakse järgmised andmed: 1) heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 2) heiteallikaga seotud tegevuse SNAP kood – Keskkonnaagentuuri hallatava keskkonnaseisundi alase teabe kogumise klassifikaatori kohaselt; 3) heiteallika koordinaadid (pindallika korral koordinaadipaar – alumine vasak ja ülemine parem nurk); 4) heiteallikast väljuvate gaaside temperatuur (°C); 5) punktallika korral selle ava läbimõõt (m), väljumiskõrgus maapinnast (m), saasteainete väljumise joonkiirus (m/s); 6) saasteainete aastased heitkogused ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Saasteainete püüdeseadmete ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmete kohta esitatakse järgmised andmed: 1) püüdeseadme või heite vähendamise tehnoloogiaseadme nimetus, arv; 2) püütav või vähendatav saasteaine; 3) projekteeritud puhastusaste; 4) püüde- või tehnoloogiaseadme puhastusastme kontroll. (3) Muude heite vähendamise meetmete kasutamisel esitatakse informatsioon heiteallikate kaupa. (4) Konkreetse tegevusala või tehnoloogiaprotsessi sarnaste parameetritega heiteallikad, näiteks mitme ventilatsiooniavaga ventilatsioonisüsteemi, võib grupeerida koondallikaks. § 25. Heiteallika prognoositav tööaja dünaamika 9 LHK projektis esitatakse heiteallika prognoositav tööaja dünaamika, kui heiteallika heitkogused on ajalise variatsiooniga. § 26. Üldnõuded saasteainete heitkoguste arvestamisel ja esitamisel (1) LHK projektis esitatakse andmed tekkivate saasteainete heitkoguste kohta, sealhulgas saasteained ja saasteainete grupid mis on loetletud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määruses. (2) Kui konkreetne LOÜ ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse reguleerimisalasse, esitatakse LHK projektis andmed LOÜde summaarsete (NMVOC) heitkoguste kohta. (3) Osakeste kajastamisel LHK projektis tuleb heitkoguste arvestamisel märkida kõik tehnoloogiaprotsessidest tekkivad fraktsioonid vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 107 lõike 1 alusel kehtestatud või sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud metoodikale ning erinevate protsesside puhul tuleb osakeste heitkogused esitada eraldi vastavalt protsessile. (4) Saasteainete maksimaalsed hetkelised heitkogused esitatakse ühikutes g/s, täpsusega 0,001 g/s, raskmetallide puhul ühikutes mg/s, täpsusega 0,001 mg/s. (5) Saasteainete aastased heitkogused esitatakse tonnides, täpsusega vähemalt 0,001 t, raskmetallide, püsivate orgaaniliste saasteainete (POSid) ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) puhul ühikutes kg, täpsusega 0,001 kg ning PCDD/PCDF puhul ühikutes mg, täpsusega 0,000001 mg. (6) Käesoleva määruse tähenduses esitatakse saasteainete andmed heitkoguste arvestamisel järgmiselt: 1) raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U); 2) püsivad orgaanilised saasteained (POSid) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7–49) lisas 1 nimetatud ained ja polüklooritud dibenso- p-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDDd/PCDFd); 3) polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid) on benso(a)püreen, benso(a)antratseen, benso(b)fluoranteen, benso(j)fluoranteen, benso(k)fluoranteen, indeno(1,2,3-cd)püreen ning dibens(a,h)antratseen. § 27. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused (1) Sea-, veise- ja linnukasvatuse korral esitatakse järgmised andmed: 1) toodangu- või vanuserühm; 2) söötmispäevade arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 3) aastaloomade või –lindude arv toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 4) karjatamistegur; 5) pidamisviis, sõnniku eemaldamise tehnoloogia; 6) sõnniku ja sõnnikuhoidla tüüp; 7) lämmastiku mass väljaheites (kg) toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside kaupa; 10 8) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral esitatakse lisaks söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass (kg) heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa. (3) Veiste karjatamise kohta esitatakse lisaks andmed karjatamispäevade arvu kohta aastas ning karjatamisperioodi keskmise karjatamistundide arvu kohta ööpäevas. § 28. Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused (1) Kütuse, jäätmete või nende koospõletamisel välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed: 1) katlatüüp, arv, soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth) ja kasutegur; 2) põletusseadme töötundide arv aastas; 3) kasutatavad kütused, kogus aastas (t, gaasilisel kütusel tuhat m3), alumine kütteväärtus (MJ/kg või gaasilise kütuse puhul MJ/Nm3), väävlisisaldus (%); 4) heide väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm3) juhul, kui kohaldub heite piirväärtus, vastav piirväärtus; 5) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme käitaja esitab andmed keskmise koormuse (%) kohta. (3) Suure põletusseadme või jäätme- või koospõletustehase käitaja esitab andmed püsivate orgaaniliste saasteainete (POSide), polüklooritud dibenso-p-dioksiinide ja dibensofuraanide (PCDD/PCDF), heksaklorobenseeni (HCB), polüklooritud bifenüülide (PCB), pentaklorobenseeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) heitkoguste kohta. § 29. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde summaarsed heitkogused (1) Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde heitkoguste kohta esitatakse järgmised andmed: 1) tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala või muu tegevuse nimetus, kui tööstusheite seadus ei kohaldu; 2) kasutatava kemikaali nimetus, liik (lahusti, värv, lakk, liim, muu kemikaal), tüüp (veepõhine või lahustipõhine), kogus aastas (t); 3) kasutatava kemikaali ohulaused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VII lisa kohaselt (H-laused) ja LOÜde sisaldus (massi %); 4) välisõhku väljutatavate saasteainete aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral esitatakse tegevusalade ja heiteallikate kaupa andmed kasutatavate lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite koguse, nende kasutamisel välisõhku väljutatavate LOÜde maksimaalsete hetkeliste ja aastaste heitkoguste ning vastavate heite piirväärtuste kohta. Iga heite piirväärtuse kohta esitatakse ka vastav prognoositav LOÜde heide. 11 (3) Kontrollimatu heide tööstusheite seaduse § 115 lõike 2 tähenduses esitatakse heiteallikate ja tegevusalade kaupa. § 30. Tehnoloogilised äkkheited (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatud tegevuse korral esitatakse järgmised tehnoloogiliste äkkheidete andmed: 1) äkkheite põhjus; 2) äkkheite kestus tundides (prognoositav aastaks); 3) seadme käivitamise ja seiskamise tundide arv; 4) välisõhku väljutatavate saasteainete keskmine prognoositav kogus väljuvate gaaside mahuühiku kohta (mg/Nm3); 5) välisõhku väljutatavate saasteainete prognoositavad aastased ja maksimaalsed hetkelised heitkogused. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed peavad kajastama prognoositavaid tehnoloogiliselt põhjendatud saasteainete lühiajaliselt suurenevaid heitkoguseid, sealhulgas seadmete käivitamise ja seiskamise ajal, märkides seadmete käivitamise ja seiskamise tundide arvu. § 31. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed käitise tegevusega kaasneva võimaliku lõhnaaine esinemise kohta, mis võib põhjustada lõhnaaine häiringutaseme ületamise. § 32. Müra võimaliku esinemise hinnang (1) Müra võimaliku esinemise hinnangus esitatakse andmed müraallikate kohta, mis võivad põhjustada normtaseme ületamist. (2) Kui on kindlaks tehtud müra esinemine, mis võib põhjustada normtaseme ületamise, esitatakse järgmised andmed välisõhus leviva müra kohta: 1) müraallika nimetus ja koordinaadid; 2) müratase väljaspool tootmisterritooriumi (dB), sealhulgas müra päevane (7.00-23.00) ekvivalenttase (dB) ja müra öine (23.00-7.00) ekvivalenttase (dB); 3) müra vähendamise kava, meetmed ja nende rakendamise tähtaeg või põhjendus, miks müra vähendamise kava ei koostata; 4) rakenduvate müra piir- või sihtväärtuste kirjeldus, mürataseme vastavus neile; 5) müraallikate kaart koos mürataseme leviku määramisega 5 dB sammuga. § 33. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramine (1) Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjelduses esitatakse: 1) kasutatav meetod heitkoguste määramiseks (otsene mõõtmine, arvutusmeetod); 2) maksimaalne hetkeline heitkogus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lõike 5 kohaselt; 3) saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu; 4) ettepanekud heitkoguste ja õhukvaliteedi seire korraldamiseks. (2) Iga saasteaine heitkoguse määramiseks kasutatud arvutusliku meetodi kohta esitatakse ka vähemalt üks arvutuskäik koos näitega. 12 (3) Hetkelise heitkoguse määramisel otsese mõõtmise teel võetakse aluseks ühe tunni hetkeliste keskmiste heitkoguste maksimaalväärtus. (4) Õhukvaliteedi taseme määramine ja õhukvaliteedi arvutusliku hindamise tulemuste esitamine teostatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (5) Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju hajumise arvutustulemuse juures esitatakse andmed heiteallikate, väljutatavate saasteainete, summaarsete hetkeliste heitkoguste (g/s), maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi – Cm (µg/m3) ning Cm ja piir- või sihtväärtuse suhe. (6) LHK projektile lisatakse käesoleva määruse § 22 lõigetes 2, 4 ja 5 kirjeldatud nõuete kohane maapinnalähedase õhukihi arvutusliku õhukvaliteedi taseme kaart iga saasteaine iga keskmistamisaja kohta, arvestades atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud piir- või sihtväärtusi. Hajumiskaardid vormistatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 43 lõike 1 alusel kehtestatud määruse nõuete kohaselt. § 34. Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, õhukvaliteedi ja müra seire (1) Saasteainete heitkoguste, lõhnaaine või müra seire kohta esitatakse andmed seiratava näitaja, sealhulgas saasteaine, seiratava heiteallika ja seire sageduse kohta. (2) Õhukvaliteedi seire kohta esitatakse andmed kavandatava seirepunkti või seirejaama, seiratava saasteaine, seire sageduse ning andmete hõive, edastamise ja avalikustamise kohta. (3) Kavandatava seire andmetele lisatakse kavandatavate proovivõtu- ja mõõtepunktide loetelu, nende asukohad kaardil või plaanil või koordinaadid ning skeem, kui need paiknevad väljaspool kaarti või plaani. § 35. Järeldused ja ettepanekud Järeldustes ja ettepanekutes esitatakse: 1) välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavuse kohta väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures; 2) müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele vastavuse kohta; 3) lõhnaaine esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel kehtestatud lõhnaaine esinemise häiringutasemetele vastavuse kohta; 4) andmed heiteallikate ja saasteainete kohta, mille osakaal on välisõhu saastatuse tekitamises suurim; 5) ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguste, lõhnaaine, müra ja õhukvaliteedi omaseireks ning seirejaama asukohaks; 6) ettepanekud loaga kehtestatavate saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta; 7) ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral. 13 § 36. Keskkonnaloa õhu saastamise andmekoosseis Keskkonnaloa õhu saastamise andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 4. 5. peatükk Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis § 37. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus (1) Keskkonnaloa taotlus maavara kaevandamiseks koosneb maapõueseaduse § 50 ning käesolevas peatükis nimetatud asjakohastest andmetest. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses esitatakse järgmised andmed: 1) maardla andmed - maardla nimetus, maardla osa nimetus, maardla või selle osa registrikaardi number, maardla põhimaavara; 2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa andmed - mäeeraldise nimetus, mäeeraldise liik: uus mäeeraldis, olemasoleva muutmine, olemasoleva laiendus, lubade liitmine, kehtivusaja pikendamine, ümberregistreerimine või osaline ümberregistreerimine, mäeeraldise asukoht, mäeeraldise pindala, mäeeraldise teenindusmaa pindala, mäeeraldise ja selle teenindusmaale jäävate kinnisasjade loetelu; 3) geoloogilise uuringu andmed, mille alusel keskkonnaluba taotletakse - geoloogilise uuringu loa omaja, loa registreerimise number, loa kehtivuse aeg, geoloogilise uuringu tegija, geoloogilise uuringu aruande nimetus, geoloogilise uuringu aruande geoloogiafondi number, viide maavaravaru arvele võtmise otsusele ja kuupäevale; 4) andmed maavara koguse kohta - mäeeraldise piiridesse jääva arvutatud maavara kogus, ühik, kasutusala maavaravarude kategooriate kaupa, kaevandatava varu kogus ja ühik, maavara koguse andmete esitamise kuupäev, mäeeraldisele jäävate maavaravaru plokkide nimetused; 5) andmed katendi, sh mulla, kohta - katendi kogus ja ühik, mulla kogus ja ühik; 6) andmed maavara kasutamise kohta - maavara kavandatav kasutusvaldkond, kaevandamise keskmine aastamäära kogus ja ühik, kaevandamise keskmise aastamäära kogus ja ühik, kaevandamise maksimaalse aastamäära kogus ja ühik, taotletav loa kehtivusaeg. (2) Mäeeraldise ja selle teenindusmaa ruumikuju esitatakse üldlevinud GIS- või CAD- vormingus ala-tüüpi ruumiobjektina ning maapinna reljeefi ja mäeeraldise lamami samakõrgusjooned üldlevinud GIS- või CAD-vormingus joon-tüüpi ruumiobjektina. Taotluse lisad esitatakse elektroonilises formaadis eraldi failidena. (3) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse allkirjastab taotleja ning seletuskirja ja graafilised lisad ka nende koostaja. (4) Taotluses märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega ning katendi, sealhulgas mulla, kogus 1000 kuupmeetri täpsusega. (5) Taotluses märgitakse maavara kogus 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega arvestades järgmist: 1) kui taotletakse luba mäeeraldise saamiseks, märgitakse taotluses mäeeraldise piirides arvutatud maavara kogus maavara arvele võtmise seisuga; 14 2) kui taotletakse loa muutmist ja sellega kaasneb maavara koguse muutmine ning maavara koguse muutmise aluseks on maavara jääkvaru arvutus või täiendava geoloogilise uuringu aruanne, märgitakse taotluses selles arvutuses või aruandes arvutatud maavara kogus; 3) kui taotletakse mäeeraldise laiendamist, märgitakse taotluses laiendatava mäeeraldise piiridesse jääv maavara kogus taotluse esitamise kuupäevale eelneva kvartali lõpu seisuga, millele on liidetud laienduse piirides arvutatud maavara kogus taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga, või kui laienduse piirides on maavara kogus arvele võetud taotluse esitamise aastal, siis maavara koguse arvele võtmise seisuga; 4) kui taotletakse loa ümberregistreerimist, esitatakse taotluses maapõueseaduse § 73 lõikes 4 nimetatud lisaandmed, arvestades sama paragrahvi lõikes 5 ja 6 kehtestatud nõuetega. (6) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele lisatakse: 1) maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri; 2) üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne, milles esitatud ettepaneku alusel on tehtud otsus võtta arvele maavara, mille kaevandamiseks luba taotletakse; 3) kui luba taotletakse maavara otsinguks antud kehtiva üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires või vähem kui aasta möödumisel sellise loa kehtivuse lõppemisest ja taotleja ei ole selle loa omaja, üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omaja nõusolek; 4) eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral, kui maavara ei kuulu kaevandamisloa taotlejale, mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa asukoha kinnisasja omaniku nõusolek tema omandis oleva kinnisasja kasutamiseks; 5) maapõueseaduse § 50 lõikes 6 sätestatud juhul kaevandamisjäätmekava. 6) mäeeraldise ja selle teenindusmaa nurgapunktide koordinaatide tabel L-EST97 ristkoordinaatide süsteemis. (7) Käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 4 nimetatud nõusoleku esitamisel kohaldatakse maapõueseaduse § 50 lõikes 8 sätestatut. § 38. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohta esitatavad täpsustatud nõuded (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas esitatakse lisaks maapõueseaduse § 50 lõikes 3 sätestatud ja selles viidatud andmetele: 1) mäeeraldise saamise põhjendus, sealhulgas nimetatakse maavara kavandatav kasutusala; 2) mäeeraldise ja selle teenindusmaa ning lähiümbruse kirjeldus, andmed katastriüksuste, maakasutuse ja piirangualade kohta; 3) andmed maardla kohta, sealhulgas maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus; 4) taotluse vormile märgitud maavara koguse arvutus ja arvutuse selgitus koos kaevandatava maavara koguse määranguga, märkides millise aasta ja millise kvartali lõpu seisuga on maavara kogus arvutatud; 5) allapoole põhjaveetaset jääv aktiivne ja kaevandatav maavaravaru, kui taotlus esitatakse, liiva või kruusa kaevandamiseks ning maavara kavandatakse kaevandada põhjaveetaset alandamata; 6) kaevandamisel eemaldatava katendi, sealhulgas mulla, koguse arvutus ning katendi ladustamise ja kasutamise kirjeldus; 7) ülevaade kaevandamisega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest; 8) mäeeraldise, selle teenindusmaa ja lähiümbruse keskkonnatingimuste kirjeldus; 15 9) kaevandamisega kaasneda võivate keskkonnahäiringute, seahulgas vee, pinnase ja õhu saastatuse, müra, vibratsiooni, ning selle ulatuse kirjeldus; 10) kaevandamise eeldatava mõju kirjeldus Natura 2000 võrgustiku alale või muule kaitstavale loodusobjektile. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloa osalise ümberregistreerimise korral märgib loa omaja taotluse seletuskirja ainult need andmed, mis seoses osalise ümberregistreerimisega võrreldes varasemalt esitatud andmetega muutuvad. (3) Taotluse seletuskirja lõppu märgitakse selle koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. § 39. Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafilise lisa kohta esitatavad täpsustatud nõuded (1) Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse graafiline lisa koosneb taotletava mäeeraldise plaanist, geoloogilistest läbilõigetest ja korrastatud maa plaanist. (2) Mäeeraldise plaani mõõtkava ei tohi olla väiksem kui 1 : 2000. Suurte pindalade korral on kaevandamisloa andja nõusolekul lubatud kasutada väiksemat mõõtkava, kuid mitte alla 1 : 10 000. (3) Mäeeraldise plaani ja korrastatud maa plaani mõõtkava ning geoloogiliste läbilõigete horisontaalne mõõtkava peavad olema samad. (4) Mäeeraldise plaanile ja geoloogilisele läbilõikele kantud mäeeraldise lamam peab vastama maavaravaru arvutusele ning plaanil ja läbilõikel peab olema kujutatud sama lamamit. (5) Mäeeraldise plaan koostatakse L-EST97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis ja ruumiandmete seaduse § 32 alusel kehtestatud määruses nimetatud kõrgussüsteemis. (6) Mäeeraldise plaani topoalusena kasutatakse geodeetilise mõõdistamise põhjal valmistatud plaani, mis on vormistatud majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määruse nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded” kohaselt. (7) Kui keskkonnaluba taotletakse allmaakaevandamiseks, võib mäeeraldise plaani topoalusena kasutada ruumiandmete seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud kaarti mõõtkavas 1 : 10 000. (8) Mäeeraldise plaanile kantakse: 1) riikliku ja kohaliku geodeetilise võrgu punktid; 2) geoloogiliste läbilõigete asukohad ja läbilõikejoonte algus- ning lõpupunktide tähistused; 3) puuraukude ja uuringukaeveõõnte asukohad, nende suudme kõrgus ning katendi ja maavara kihi paksus; 4) teistest õigusaktidest tulenevad piirangualad, kaitsevööndid ning muud piirkonnad, kus kaevandamine on kas keelatud või lubatud asjaomase loa või kooskõlastuse alusel. (9) Lisaks topoalusel olevatele andmetele ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud andmetele kantakse mäeeraldise plaanile järgmised andmed, kasutades järgmisi leppemärke: 1) mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane joon; 16 2) piirneva mäeeraldise piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud punane katkendjoon; 3) mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane joon; 4) piirneva mäeeraldise teenindusmaa piir – pidev must joon, mille kõrvale on seespool piiri tõmmatud kollane katkendjoon; 5) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide kontuurid – pidev sinine joon; 6) mäeeraldise piiridesse jäävate ja mäeeraldisega külgnevate maavaravaru plokkide nimetused ning maavaravaru kategooriad järgmiselt: aT – aktiivne tarbevaru, pT – passiivne tarbevaru, aR – aktiivne reservvaru, pR – passiivne reservvaru; 7) maapinna reljeefi samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev pruun joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 8) mäeeraldise lamami samakõrgusjooned sammuga 1 meeter – pidev punane joon, iga joon tähistatakse kõrguse näitajaga; 9) kaitsetervikud – pidev oranž joon, mis on kaks korda kitsam kui mäeeraldise piiri tähistav joon; 10) katastriüksuste piirid – pidev roheline joon; 11) katastriüksuste tunnused – rohelise kirjaga. (10) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piirid kattuvad, tõmmatakse punane joon mäeeraldise piirjoont tähistavast mustast joonest sissepoole ning kollane joon väljapoole. (11) Kui mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirid kattuvad, tähistatakse mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa piirid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 10, ning maavaravaru plokke tähistav joon tõmmatakse mäeeraldist tähistavast punasest joonest sissepoole. (12) Mäeeraldise plaani vabale osale kantakse: 1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunktide koordinaatide tabel; 2) maardla, sealhulgas mäeeraldise asukoha skeem mõõtkavas 1 : 50 000, mille alusena kasutatakse ruumiandmete seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud kaarti mõõtkavas 1 : 50 000 ning mille juurde märgitakse ruumiandmete seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud kaardi lehe number; 3) kasutatud koordinaat- ja kõrgussüsteemi nimetus; 4) kasutatud leppemärkide seletus; 5) põhja-lõuna suund; 6) kasutatud mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 7) plaani koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. (13) Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiripunkte on palju, võib käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 1 nimetatud tabeli esitada taotluse lisana. (14) Põhjendatud juhul on lubatud kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 2 nimetatust väiksemat mõõtkava ja muud alust. (15) Geoloogilisele läbilõikele kantakse: 1) katastriüksuste piirid ning käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 ja lõike 9 punktides 1–6 nimetatud andmed, kasutades nimetatud punktides sätestatud leppemärke; 2) vertikaalne joonmõõtkava; 17 3) kaevandamisel jäetavate nõlvade kalded joonena ja numbriliselt; 4) mäeeraldise piiresse jääva maavara ja seda katvate kihtide ning mäeeraldisega piirneva maapõue litoloogiline või petrograafiline koostis; 5) maapinna reljeef; 6) läbilõikejoone algus- ja lõpupunktide tähistused ning suunad; 7) geoloogilise uuringuga määratud mäetööde-eelne põhjaveetase ja põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist. (16) Geoloogilise läbilõike vabale osale kantakse: 1) kasutatud leppemärkide seletus; 2) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 3) läbilõike koostanud ettevõtja ja töö tegija nimi ning koostamise kuupäev. (17) Korrastatud maa plaanile kantakse: 1) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piir; 2) mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ning lähiümbruse maapinna korrastamisjärgsed samakõrgusjooned sammuga 1 meeter; 3) korrastatud maa kõlvikuline koosseis, sealhulgas veekogud koos veetaseme äramärkimisega; 4) korrastatud maal olevad ehitised; 5) muud andmed, mis on asjakohased korrastatud maa kirjeldamiseks; 6) kasutatud horisontaalne mõõtkava numbriliselt ja joonmõõtkavana; 7) kasutatud leppemärkide seletus. (18) Keskkonnaloa taotlemisel allmaakaevandamiseks koostatakse korrastatud maa plaan käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud koosseisus mäeeraldise teenindusmaa piires. Mäeeraldise piires koostatakse korrastatud maa plaan juhul, kui allmaakaevandamise tulemusena mõjutatakse maapinda mäeeraldise kohal ka väljaspool teenindusmaad. § 40. Keskkonnaloa maavara kaevandamise andmekoosseis (1) Keskkonnaloa maavara kaevandamise andmekoosseis on esitatud käesoleva määruse lisas 5. Lisaks on loa lahutamatuks osaks maapõueseaduse § 56 lõikes 3 nimetatud dokumendid. (2) Maavara kaevandamise keskkonnaloale märgitakse pindalad 0,01 hektari täpsusega. (3) Maavara kogus märgitakse keskkonnaloale 1000 tonni või 1000 kuupmeetri täpsusega, arvestades järgmist: 1) kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus; 2) kui luba muudetakse, sealhulgas mäeeraldist laiendatakse, kantakse loale taotluses märgitud maavara kogus, millest on lahutatud kuni loa andmise kuupäevale eelneva kvartali lõpuni kaevandatud maavara kogus. (4) Loa vormistamisel kinnitab loa andja graafilise lisa, välja arvatud korrastatud maa plaani, selle allkirjastamisega. 6. peatükk Rakendussätted § 41. Määruste kehtetuks tunnistamine 18 (1) Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määrus nr 26 „Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm1“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrus nr 74 „Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid1“ tunnistatakse kehtetuks. (3) Keskkonnaministri 07. detsembri 2016. a määrus nr 63 „Paikse heiteallika käitaja kasvuhoonegaaside heitkoguse loa taotluse kohta esitatavad täpsustatud nõuded ja taotluse vorm, heitkoguse loa muutmise taotluse täpsustatud nõuded ja heitkoguse loa vorm“ tunnistatakse kehtetuks. § 42. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 2019. aasta ………... (2) Määruse § 41 lõige 1 jõustub …………….. (3) Määruse 2. peatükk „Jäätmete käitlemise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 2 jõustuvad …………………. (4) Määruse 3. peatükk „Vee erikasutuse keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 3 jõustuvad ………….. (5) Määruse 4. peatükk „Maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse täpsustatud nõuded ning loa andmekoosseis“ ja lisa 5 jõustuvad 2020. aasta 1. jaanuaril. Rene Kokk Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Keskkonnaloa üldosa andmekoosseis Lisa 2. Keskkonnaloa jäätmete käitlemise andmekoosseis Lisa 3. Keskkonnaloa vee erikasutuse andmekoosseis Lisa 4. Keskkonnaloa õhu saastamise andmekoosseis Lisa 5. Keskkonnaloa maavara kaevandamise andmekoosseis 19  Keskkonnaministri ... ...... 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 1 KESKKONNALOA ÜLDOSA ANDMEKOOSSEIS 1. Üldandmed 1.1. keskkonnaloa registrinumber; 1.2. keskkonnaloa andmise otsustamise ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja seisukohtade arvestamine ja arvestamata jätmine; 1.3. loa kehtivusaeg. 2. Loa omaja andmed 2.1. ärinimi või nimi; 2.2. registrikood või isikukood; 2.3. aadress; 2.4. telefon; 2.5. e-posti aadress. 3. Tegevuskoha andmed 3.1. nimetus; 3.2. aadress; 3.3. katastritunnus; 3.4. territoriaalkood Eesti haldus- ja asutusjaotuse klassifikaatoriga (EHAK); 3.5. objekti L-EST97 keskkoordinaadid. 4. Tegevusvaldkonna andmed 4.1. keskkonnaloaga lubatav tegevus vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatule; 4.2. keskkonnaloaga lubatava tegevuse alamvaldkond. 5. Loa andja andmed 5.1. nimi; 5.2. registrikood; 5.3. aadress. 20  Keskkonnaministri ... ...... 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 2 KESKKONNALOA JÄÄTMETE KÄITLEMISE ANDMEKOOSSEIS 1. Käitluskoha andmed 1.1. nimetus; 1.2. keskkonnaregistrikood; 1.3. aadress ja katastritunnus; 1.4. objekti L-EST97 keskkoordinaadid; 1.5. käitluskoha asukoha plaan või kaart. 2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete liikumise kohta kalendriaasta jooksul 2.1. jäätmeliik jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse kohaselt; 2.1.2. jäätmete sissetulek, sh teke, vastuvõtt teistelt isikutelt ja summaarne kogus kalendriaastas (t/a); 2.1.3. jäätmete väljaminek, sh üle andmine teistele isikutele, taaskasutamine ja kõrvaldamine jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu lõikes kalendriaastas (t/a); 3. Jäätmete vedu 3.1. üldine jäätmete veo kogus (t/a) ja veo piirkond; 3.2. ohtlike jäätmete veo kogus (t/a); 3.3. olmejäätmete veo kogus (t/a); 3.4. metallijäätmete veo kogus (t/a); 3.5. muude jäätmete veo kogus (t/a). 4. Jäätmete ladustamise andmed 4.1. ladustamiskoha andmed; 4.1.1. number plaanil või kaardil; 4.1.2. L-EST97 koordinaadid; 4.1.3. iseloomustus ja vastavus keskkonnanõuetele; 4.1.4. üheaegselt ladustatav kogus jäätmekäitluskohtade ja jäätmeliikide kaupa (t; m3); 4.2. ladustamiskohas hoitavad jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määruse korrale; 4.3. ladustamiskoha plaan graafilise lisana. 5. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 5.1. jäätmekäitlustoimingu nimetus; 5.2. jäätmete taaskasutamis- või kõrvaldamistoiming jäätmeseaduse § 15 lõike 8 või § 17 lõike 2 alusel kehtestatud toimingute nimistu kohaselt; 5.3. jäätmekäitlustoimingu kirjeldus; 5.4. jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (t/a). 6. Jäätmekäitlusele esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 21 6.1. toimingu liik; 6.2. tegevuse tehnilised nõuded; 6.3. tegevuse keskkonnakaitsenõuete kirjeldus ja nende rakendamine. 7. Prügila või jäätmehoidla liik 7.1. prügila või jäätmehoidla liik; 7.2. prügila või jäätmehoidla mahutavus; 7.2.1. tavajäätmete mahutavus (t); 7.2.2. ohtlike jäätmete mahutavus (t); 8. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 8.1. tavajäätmete piirkogus (t/a); 8.1.1. ladestatavad jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele. 9. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 9.1. ladestatavad ohtlikud jäätmeliigid vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele; 9.1.1. kõrvaldamistoiming; 9.1.2. piirkogus (t/a). 10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava 10.1. tegevuse liik; 10.2. meetme kirjeldus; 10.3. meetme rakendamise nõuded; 10.4. meetmega seotud lisad, sh jäätmekäitluskoha järelhoolduse kava. 11. Jäätmekäitluskoha seirenõuded 11.1. seire viis ja seiratavad näitajad; 11.2. seire sagedus; 11.3. seirepunkti number ja L-EST97 koordinaadid. 12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog 12.1. jäätmepõletustehase või koospõletustehase jäätmete põletamise aastane kogujõudlus (t); 12.2. põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne massivoog; 12.3. ohtlike jäätmete minimaalne ja maksimaalne kütteväärtus (MJ/kg); 12.4. saasteainete sisaldus jäätmetes (nimetus, kogus, ühik); 12.5. muud saasteained (nimetus, kogus, ühik). 22  Keskkonnaministri ... ...... 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 3 KESKKONNALOA VEE ERIKASUTUSE ANDMEKOOSSEIS 1. Pinnaveekogust lubatud veevõtu andmed 1.1 veehaarde nimetus, L-EST97 koordinaadid ja keskkonnaregistri kood; 1.2. veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 1.3. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 1.4. vee kasutusala – keskkonnatasu seaduse alusel määratud kasutusalade kohaselt; 1.4.1. lubatud veevõtu periood ja kogused (aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis); 1.4.2. veekoguse mõõtmise viis, limiidiarvestus ning tasukohustuse olemasolu. 2. Põhjaveest lubatud veevõtu andmed 2.1 veehaarde ja puurkaevu või puurkaevude grupi nimetus, L-EST97 koordinaadid ja keskkonnaregistri kood; 2.2. puurkaevu katastri number; 2.2. põhjaveekihi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 2.3. põhjaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 2.4. vee kasutusala – keskkonnatasu seaduse alusel määratud kasutusalade kohaselt; 2.4.1. lubatud veevõtu periood ja kogused (aastas, kvartalis, ööpäevas, sekundis); 2.4.2. veekoguse mõõtmise viis, limiidiarvestus ning tasukohustuse olemasolu. 3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 3.1. veearvestuse pidamise nõuded; 3.2. põhjaveetaseme mõõtmise nõuded; 3.3. proovivõtunõuded; 3.4. analüüsinõuded; 3.5. proovivõtukoha andmed 3.5.1. veehaarde nimetus; 3.5.2. proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 3.6. seire nõuded; 3.6.1. seire liik, seiratavad näitajad, seiratavad ained ja veeproovi võtmise sagedus; 3.6.2. täiendavad nõuded seire läbiviimiseks. 4. Väljalaskmete ja lubatud saasteainete koguste andmed väljalaskmete ja saasteainete kaupa 4.1. väljalaskme nimetus, tüüp, L-EST97 koordinaadid ja keskkonnaregistri kood; 4.2. reoveepuhasti nimetus ja keskkonnaregistri kood; 4.3. reoveekogumisala nimetus ja kood; 4.4. suubla nimetus ja keskkonnaregistri kood; 4.5. mõjutatud veekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 4.6. lubatud vooluhulga periood aastas ja kvartalis (m3) ning vooluhulga mõõtmise viis; 4.7. saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita aga saastetasu arvutatakse; 4.7.1. saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg; 23 4.8. saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata; 4.8.1. saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg; 4.9 lubatud saasteainete koguste andmed; 4.9.1. saasteaine nimetus, CAS number, keskkonda juhtimise aeg kvartali täpsusega, puhastusaste (%), suurim lubatud sisaldus (mg/l), lubatud kogus (t); 4.10. suubla keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient. 5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise andmed 5.1. reoveepuhasti nimi; 5.2. proovi võtmise liik, määramise aeg (kalendrikuu) ja vooluhulga mõõtmise viis; 5.3. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks; 5.4. reostuskoormuse määramise metoodika, proovivõtu ja analüüsimise nõuded. 6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 6.1. reoveepuhasti sissevoolu andmed; 6.1.1. proovi võtmise liik, proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 6.2. seire andmed; 6.2.1. seiratavad näitajad, proovi võtmise sagedus ja aeg; 6.3. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 7. Väljalaskme seire andmed 7.1. proovivõtu nõuded; 7.2. analüüsi nõuded; 7.3. väljalaskme nimetus, L-EST97 koordinaadid, keskkonnaregistri kood; 7.4. mõjutatud pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 7.5. väljalaskme seire andmed; 7.5.1. seiratavad näitajad, proovi võtmise liik ja sagedus; 7.6. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 8. Veekogu, sh suubla seire andmed 8.1. proovivõtu nõuded; 8.2. analüüsi nõuded; 8.3. mõjutatud veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 8.4. suubla nimetus ja keskkonnaregistri kood; 8.5. mõjutatud veekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 8.6. proovivõtukoha nimetus ja L-EST97 koordinaadid; 8.7. veekogu seire andmed; 8.7.1. seiratavad näitajad, proovi võtmise sagedus ja aeg; 8.8. täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks. 9. Veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise andmed 9.1. veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 9.2. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 9.3. paisutamise ja hüdroenergia kasutamise nõuete kirjeldus ja rakendamise tähtaegade andmed veeseaduse § 174 lõike 9 alusel kehtestatud määruse alusel; 9.4. paisutamise ja hüdroenergia kasutamisel rakendatavad muud olulised meetmed. 10. Süvendamise andmed 10.1. veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 10.2. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 24 10.3. süvendamise asukoha andmed, nimetus ja piirkonna L-EST97 koordinaadid; 10.4. süvendamise vajaduse põhjendus ja viis; 10.5. süvenduspinnase iseloomustus; 10.6. süvenduspinnase füüsikaliste, keemiliste ja bioloogilised omaduste andmed ning pinnase liik ja maht (m3); 10.7. veekogu sh mere süvendamise nõuded. 11. Veekogusse tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise andmed 11.1. veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 11.2. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 11.3. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise asukoha andmed, nimetus ja piirkonna L-EST97 koordinaadid; 11.4. kaadamisala nimetus; 11.5. tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise vajaduse põhjendus ja viis; 11.6. veekogusse paigutatavate ainete füüsikaliste, keemiliste ja bioloogilised omaduste andmed ning ainete liik ja maht (m3); 11.7. keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus; 11.8. tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise nõuded. 12. Veekogu rajamise, laiendamise, likvideerimise ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevuste andmed 12.1 veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 12.2. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 12.3. planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus; 12.4. rajatava veekogu tehniline kirjeldus ja mõõtmed; 12.5. laiendatava veekogu planeeritud tehniline kirjeldus ja mõõtmed; 12.6. kavandatava tegevuse graafiline lisa. 13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoiu andmed 13.1 veekogu nimetus ja keskkonnaregistri kood; 13.2. pinnaveekogumi nimetus ja keskkonnaregistri kood; 13.3. planeeritava tegevuse põhjendus ja kirjeldus; 13.4. pinnaveekogu korrashoiuks kasutatavate kemikaalide nimetus, CAS number ja kogus (ml). 14. Vesiviljeluse andmed 14.1. vesiviljeluskasvanduse nimetus; 14.2. vesiviljelusel rakendatavate meetmete kirjeldus ja rakendamise tähtaeg; 14.3. kasvatatavate liikide andmed, kasvatatav kogus (t/a), söödakoefitsent ja lubatud söödakogus (t/a); 14.4. lubatud saasteainete nimetus, kogus ja ühik. 15. Laeva ohtlike ainetega seotud teenindamise või remondi või lastimise, lossimise andmed 15.1. laeva ohtlike ainetega seotud teenindamise või remondi või lastimise, lossimise nõuete kirjeldus ning rakendamise tähtaeg. 16. Vee erikasutusega kaasnevat keskkonnahäiringut vähendavate meetmete ja nende täitmise tähtaja andmed 25 16.1 vee erikasutusega kaasnevat keskkonnahäiringut vähendavate meetmete kirjeldus ning rakendamise tähtaeg. 17. Loa andjale teabe esitamise andmed 17.1. loa andjale esitatava teabe kirjeldus ja esitamise sagedus. 18. Ajutise iseloomuga tegevuste andmed 18.1. ajutise iseloomuga tegevuse kirjeldus, periood ja nõuded tegevuse läbiviimiseks. 26  Keskkonnaministri ... ...... 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 4 KESKKONNALOA ÕHU SAASTAMISE ANDMEKOOSSEIS 1. Käitise kategooria 1.1. käitise tegevusalade klassifikatsioon vastavalt eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) koodinumbrile; 1.2. põletusseadme andmed; 1.2.1. põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.2.2. kütuse liik; 1.2.3. kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määruse reguleerimisalas nimetatud keskmise võimsusega põletusseadme andmed; 1.3.1. põletusseadmete vanus, arv ja liik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 105 lõike 3 alusel kehtestatud määrusele; 1.3.2. põletusseadme summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus (MWth); 1.3.3. eeldatav töötundide arv aastas; 1.3.4. keskmine koormus (%); 1.3.5. käitamise alguskuupäev; 1.3.5. kütuse liik; 1.3.6. kütuseliigi aastakulu (t; gaaskütuse korral tuhat m3); 1.3.7. kütuseliigi osakaal (%); 1.4. orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamise andmed; 1.4.1. tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala; 1.4.2. orgaaniliste lahustite aastakulu (t); 1.5. naftasaaduste, muude mootor- või vedelkütuste, kütusekomponentide või alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 20 kohaste kütusesarnaste toodete laadimine ; 1.5.1. produkti/kütuse liik; 1.5.2. laadimiskäive aastas (m3); 1.6. seakasvatuse andmed; 1.6.1. sea kategooria; 1.6.2. sigade kohtade arv; 1.7. veisekasvatuse andmed; 1.7.1. veise kategooria; 1.7.2. veiste kohtade arv; 1.8. kodulinnukasvatuse andmed; 1.8.1. kodulinnu kategooria; 1.8.2. kodulindude kohtade arv; 1.9. Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri kohustuslase andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 I lisas nimetatult (E-PRTR); 1.9.1. heiteallikate arv tootmisterritooriumil; 1.9.2. käitise töötajate arv; 1.9.3. emaettevõtte nimi ja riik; 1.10. kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluva käitaja andmed; 27 1.10.1. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 155 lõike 1 alusel kehtestatud määruses loetletud tegevusala; 1.10.2. kohustus esitada eelneva kalendriaasta kohta heitkoguste aruanne koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks; 1.10.3. kohustus tagastada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastav hulk lubatud heitkoguse ühikuid; 1.10.4. seirekava, mis on koostatud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 601/2012. 2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja andmed 2.1. nimi; 2.2. registrikood/isikukood; 2.3. aadress; 2.4. telefon; 2.5. e-posti aadress. 3. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 3.1. saasteaine nimetus ja CAS number; 3.2. heitkoguste andmed; 3.2.1. periood (kvartal, aasta); 3.2.3. mõõtühik (mg, kg, t). 4. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa 4.1. heiteallika andmed; 4.1.1. heiteallika nimetus ja number kaardil või plaanil; 4.1.2. heiteallika keskkonnaregistri kood, L-EST97 koordinaadid; 4.1.3. heiteallika tegevusala, tehnoloogiaprotsess või seadme SNAP kood; 4.2. välisõhku väljutatud saasteaine andmed; 4.2.1. saasteaine nimetus ja CAS number; 4.2.2. heite liik; 4.2.3. hetkeline heitkogus (g/s), raskmetallid ja POS (mg/s); 4.2.4. tehnoloogilise äkkheite prognoositav kontsentratsioon (mg/Nm3); 4.2.5. heite piirväärtus (mg/Nm3) selle olemasolu korral, v.a. tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusalal. 5. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 5.1. heiteallika nimetus ja kood; 5.2. püüdeseadme andmed; 5.2.1. nimetus, tüüp; 5.2.2. püüdeseadmete arv; 5.2.3. puhastusastme kontroll; 5.2.4. tegevusala, protsess, osakond, tsehh või tehnoloogiaseade; 5.3. püütava saasteaine andmed; 5.3.1. saasteaine nimetus ja CAS number; 5.3.2. püüdeseadme projekteeritud puhastusaste (%). 6. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused 6.1. eritingimuse liik ja kirjeldus; 6.2. seiratav saasteaine, lõhn või müra; 6.3. seire sagedus ning seire ja eritingimuse rakendamise tähtajad; 28 6.4. loa andjale esitatava teave kirjeldus ja esitamise sagedus; 6.5. andmed ajutiste erandite kohta. 29  Keskkonnaministri ... ...... 2019. aasta määruse nr XX „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja andmekoosseis ning keskkonnaloa andmekoosseis“ Lisa 5 KESKKONNALOA MAAVARA KAEVANDAMISE ANDMEKOOSSEIS 1. Maardla andmed 1.1. maardla või maardla osa nimetus ja registrikaardi number; 1.2. maardla põhimaavara. 2. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa andmed 2.1. mäeeraldise nimetus; 2.2. mäeeraldise asukoht (maakond, kohaliku omavalitsuse üksus), pindala ja mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha). 3. Maavara koguse andmed 3.1. mäeeraldise piirides arvutatud maavara kasutusala, koguse ja ühiku andmed; 3.1.1. aktiivne tarbevaru; 3.1.2. aktiivne reservvaru; 3.1.3. kaevandatav varu. 4. Katendi, sh mulla andmed 4.1. katendi, sh mulla kogus (tuh m3). 5. Maavara kasutamise andmed 5.1. maavara kavandatav kasutusvaldkond; 5.2. kaevandamise keskmine aastamäär, kogus ja ühik; 5.3. kaevandamise maksimaalne aastamäär, kogus ja ühik. 6. Korrastamise andmed 6.1. kaevandatud maa kasutamise otstarve. 7. Maavara kaevandamise täiendavad tingimused 7.1. maavara kaevandamise täiendavate tingimuste kirjeldus ning rakendamise tähtaeg. 30