HOL. Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja Rail Balticu projekteerimine

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 14.08.2018 nr 9-1/8-1 [email protected] Rail Balticu ehitusprojektis arvestamist vajavad asjaolud Austatud majandus- ja taristuminister Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi „RB planeering“) ja 09.04.2018 käskkirjaga nr 78 „Harju maakonnaplaneering 2030+“ (edaspidi „Harju MP“), ühiselt nimetatud „maakonnaplaneeringud“. RB Rail AS on koostöös Rail Baltic Estonia OÜ-ga praegu läbi viimas ehitusprojekti koostamise hankeid (vt http://www.railbaltica.org/tenders/design-and-design-supervision-services-for-the-construction-of-the- new-line-from-tallinn-to-rapla/). Toetame igati Rail Baltic (edaspidi RB) rahvusvahelise raudteeühenduse loomist, mis on Harjumaa ja Eesti tuleviku jaoks väga oluline. Lisaks rahvusvahelisele mõõtmele annab Rail Balticu raudtee muuhulgas ka  võimaluse viia riigisisene põhja-lõuna suunaline regionaalrongiliiklus uuele tasemele;  suunata perspektiivis Paldiski suunalised kaubavood Tallinnast (sh rahvusvahelisest RB reisiterminalist) välja Tallinna ümbersõiduraudteele;  jätkata ettevalmistavate tegevustega Tallinn-Helsingi püsiühenduse elluviimiseks, sest RB ei lõpe Tallinnas. 1. Regionaalsed rongipeatused RB trassil Rail Baltic juhtkomitee 04.12.2013 koosolekul lepiti kokku, et Harju MP, Rapla MP ja Pärnu MP (mis tänaseks on kõik juba kehtestatud) kaudu näidatakse RB trassikoridoris ära võimalikud regionaalsed rongipeatused Tallinn-Pärnu suunal, sest uus raudtee hakkab võimalusel teenindama ka Pärnu suunalisi regionaalronge. Regionaalrongide liikluse käivitamise otsustus on väga oluline, kuna loob kiire ja mugava ühenduse eeldused kõigile peatuste piirkonnas elavatele ja töötavatele inimestele. Peatuste asukohajärgsetes omavalitsustes kasvab kindlasti elanike arv ja suureneb kinnisvara väärtus, sest inimestel on kiire ühendus suurte tõmbekeskustega, töökohtade ning teenustega (paraneb võimalus elada maal ja töötada linnas). Eelväidetut kinnitab ka Rootsi ja Soome kogemus, mille kohaselt on uus raudtee ühes regionaalrongi peatustega arengumootoriks, mis suunab maapiirkondades rahvastiku uuesti kasvule ja avab inimestele uued perspektiivid. Vaieldamatult on raudtee praegu kõige kiirem, mugavam, turvalisem ja keskkonnasäästlikum ühistranspordiviis. Nüüdseks on selge, et lähitulevikus enam 1520 mm rööpalaiusega raudtee Pärnusse ei lähe. Seetõttu on äärmiselt oluline, et regionaalrongi peatused Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal projekteeritaks RB ehitusprojekti osana ning ehitataks välja RB trassi ehitamisega samaaegselt. 2. Tallinna ümbersõiduraudtee Tallinna ümbersõiduraudtee eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine rahvusvahelisest RB reisiterminalist ning Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest. Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Erinevates planeeringutes ja arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Selle probleemi lahenduseks on Harju MP-s ette nähtud Tallinna ümbersõiduraudtee trassikoridor Ülemiste järvest lõunas, mis on planeeritud Rae valla ja Kiili valla osas RB trassiga samasse koridori. Arvestades üldiste turvariskide tõusu, Tallinna kiiret arengut Ülemiste piirkonnas (kus ainuüksi Ülemiste Citys planeeritakse 2030. aastaks kuni 30 000 töökohta) ning sinna rajatavat RB rahvusvahelist reisiterminali, oleks mõeldamatu kaubajaamade praeguse asukoha säilimine ja kaubavedude senise korralduse jätkumine. Ainsaks ohutuse-, keskkonna- ja finantsaspekte arvestavaks mõistlikuks lahenduseks on RB projekteerimisel ja ehitamisel samaaegselt ka RB trassiga kattuva Tallinna ringraudtee ümbersõiduraudtee lõigu rajamine ning Ülemiste ja Kopli kaubajaamade kolimine linnast välja Muuga ja Soodevahe piirkonda (kuhu Harju MP-ga on ette nähtud perspektiivne kaubajaam). Ülemiste kaubajaama maa-ala tuleks reserveerida peale kaubajaama äraviimist perspektiivse Tallinn-Helsingi püsiühenduse reisiterminaliks. Tulenevalt Ülemiste rahvusvahelisest reisiterminalist ja lennujaamast ning sealsest töökohtade arvust oleks mõistlik kavandada Tallinna ümbersõiduraudtee ühendus ka Ülemistega, mis võimaldaks panna käima regionaalrongid suunal Paldiski-Keila-Saue-Ülemiste. Praegu on läänesuunalisel raudteel aastane veomaht ca 3,5 miljonit reisijat, mis tõenäoliselt jätkab kasvamist. Tallinna ümbersõiduraudteele tuleks kavandada lisaks ka mõned kohalikud peatused elu- ja tööstuspiirkondadesse (nt Tänassilma, Luige, Assaku/Lehmja), mis looksid uusi kiireid võimalusi tööle sõitmiseks Paldiski, Tänassilma ja Jüri tehnoparkidesse. Kaaluma peaks veel peatusi Lagedi ja Smuuli viadukti piirkonda, mis võimaldaks elu- ja töökohtade paremat sidumist ning rahvusvahelise lennujaama ja RB reisiterminali paremat kättesaadavust. RB reisiterminali arendamine ühes Tallinna ümbersõiduraudtee rajamisega loob täiesti uue arenguperspektiivi ka Tallinna Lasnamäe linnaosa jaoks, sest senise kaubajaama ümbrus kujuneb linna tõmbekeskuseks, kus kohtub linna äri- ja majandustegevuse keskus, logistika sõlmpunkt ning väärtustatud avalik ruum Tallinna linnaruumi loomuliku osana. See tähendab aga ka RB projekteerimisel linnaruumile hädavajalike ristumistega arvestamist, mille vajadust kinnitab Tallinna ja RB esindajate 19.04.2018 koosoleku otsus anda RB projekteerimiseks Tallinna linna poolt järgnev sisend: - sõiduteede ristumiste osas on vajalik autotunnel koos kergliiklusteega Kesk-Sõjamäe tänava piirkonnas ning Smuuli viadukti lõplik 2+2 väljaehitamine. Seda toetab Ülemiste tee pikendamine vähemalt selle autotunnelini. Koos Tallinna väikese ringteega tagavad need normaalsed liiklusolud RB ühisterminali ja võimaliku autode pealelaadimisjaama ümbruses; - kergliiklusteede ristumiste osas on vajalik Tartu mnt raudteeviadukti juures täiendavate kergliikluse läbipääsude rajamine ning kergliikluse sild Ääsi tänava piirkonnas. Praegu on väga tähtis, et RB projekteerimise faasis arvestataks Tallinna ümbersõiduraudtee vajadusega ning sellel trassil võimalike regionaalrongi peatuste asukohtadega. RB ja ümbersõiduraudtee regionaalpeatused tuleks kattuval lõigul kavandada samadesse asukohtadesse, mis võimaldaks mugavat ja kiiret ümberistumist ühelt suunalt teisele. 3. Tallinn-Helsingi püsiühendus RB raudtee ei lõpe Tallinnas. Tallinn-Helsingi püsiühenduse koridor oli ette nähtud juba 1999. aastal kehtestud Harju maakonnaplaneeringus, millega reserveeriti Tallinn-Helsingi raudteetunneli Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 ühendusraudtee koridori asukoht tunneli suudmest Äigrumäelt Sõjamäele. Täpsemalt on perspektiivne raudteekoridor kajastatud Jõelähtme ja Maardu üldplaneeringutes ning Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus. Samuti on Tallinn-Helsingi vahelise raudteetunneli ja selle ühendusraudtee koridori vajadus ette nähtud ka 2012. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“. Püsiühenduse koridori asukoht näidatakse taaskord ära ja selle vajadust põhistatakse 2018. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Selle kohaselt ühtib Tallinn-Helsingi püsiühenduse trass Iru liiklussõlme juures RB trassiga, et tunnelist tulev kaubavoog suunata tulevikus Tallinnast mööda (vajadusel peatusega Soodevahe kaubajaamas) ja reisiharu hargneb sealt Ülemiste suunas. Lisaks on Harju MP-s ette nähtud ka perspektiivne trassikoridor 1435 mm rööpalaiusega raudteele lääne poolt Ülemiste järve, mis võimaldaks tunnelist saabuvatel reisirongidel teha Ülemistel peatus ja suunduda siis juba Riia suunas, kus trass kattub Saku aleviku lähistel uuesti RB trassiga. Välisprojekti FinEst Linki raames läbi viidud teostatavus- ja tasuvusanalüüs näitas selle aasta alguses, et Tallinna-Helsingi püsiühendus on teostatav ja teatud tingimustel ka tasuv. Püsiühendus looks aastaks 2040 (mil tunnel võiks valmida), kolme miljoni elanikuga kaksiklinna Talsinki – metropoli, mis oleks majanduse kasvumootoriks nii Soomele, Eestile, kui kogu Baltikumile. RB ja püsiühenduse olemasolul paikneks Tallinnast 2 tunni sõidu kaugusel (st igapäevase pendelrände kaugusel) ca 4,5 miljonit elanikku, mis annaks omakorda hiiglasliku potentsiaali kogu piirkonna arenguks. Kolme miljoni elanikuga Talsinkiga ületatakse elanike kriitiline mass, mis paneks piirkonna kasvama mitte enam oma tagamaa arvelt (nagu see toimub praegu ja mis ei ole jätkusuutlik), vaid hakkaks tooma siia piirkonda inimesi kaugemaltki ning pakuks arvestatavat konkurentsi teistele piirkondlikele metropolidele (sh Stockholmile). Tekiks lisaargument ka välisinvestoritele (tööjõu piisavus, arvestav turusuurus, mugavad rahvusvahelised otseühendused, nt Vantaa lennujaama Tallinnast 30 minutit, Riia piirkonda Rail Balticuga alla 2 tunni, samuti lisanduvad Peterburi-suunalise rongiühenduse perspektiivid). Püsiühenduse teke muudaks oluliselt kogu Eesti olustikku ja tulevikuväljavaateid. Samuti annaks püsiühendus täiendavaid kauba- ja reisijateveo mahtusid RB trassile ja suurendaks selle tasuvust. On aeg liikuda Tallinn-Helsingi püsiühenduse projektiga järgmisse, riigi eriplaneeringu koostamise faasi, et oleksime valmis peale RB valmist 2026. aastal alustama ehitustegevust püsiühenduse rajamise suunas. Tulevikku vaatavalt on määrava tähendusega, et RB projekteerimise faasis arvestataks Tallinn-Helsingi püsiühenduse perspektiiviga, seda nii trasside ühinemise kohtades kui ka Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ja perspektiivse Soodevahe kaubajaama piirkonnas. Kokkuvõte ja taotlused Käesolevaga palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada see, et RB Rail AS arvestaks RB ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel - regionaalsete rongipeatustega RB trassil; - perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudteega; - Tallinn-Helsingi püsiühendusega. Meie taotlused tulenevad nii riigihalduse ministri kehtestatud maakonnaplaneeringutest kui ka Harju maakonna arengustrateegiast 2025. Ühtlasi osundame, et ümbersõiduraudtee vajadus ja Tallinn-Helsingi püsiühendus ära toodud 2012. aastal kehtestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Märgime, et kui RB projekteerimise faasis jäetaks ülal käsitletud ettepanekutega arvestamata, võib nende edaspidine realiseerimine muutuda märgatavalt kallimaks või osutuda üldse võimatuks. Käesolevaga esitatud ettepanekud ja seisukohad on asjaosaliste poolt läbi arutatud ning leidnud laiapinnalist toetust nii Tallinna Linnavalitsuse (03.06.2017 kiri nr LV-1/1701), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (27.07.2017 kiri nr 16-00154/17-6410) kui ka Eesti ettevõtete ja ettevõtete ühenduste RB toetuskirjades (07.12.2017). Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ühtlasi hakata planeerima riigi eelarvestrateegiasse vahendeid Pärnu-suunalise regionaalrongiliikluse kontekstis RB trassil regionaalrongi peatuste väljaehitamise finantseerimiseks ja veeremi soetamiseks. See võimaldaks AS-l Eesti Liinirongid olla 2026. aastal (mil antakse RB käiku) valmis osutama sellel trassil kohe regionaalset reisijaveoteenust. Lugupidavalt / digitaalselt allkirjastatud / Joel Jesse Tegevdirektor Lisatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ ühes täiendustega. Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu maaelukomisjon, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ, RB Rail AS, Eesti Raudtee AS, AS Eesti Liinirongid, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  Joel Jesse Teie 14.08.2018 nr 9-1/8-1 Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 13.12.2018 nr 24.5-6/18-0005/10602 Andrei Novikov Tallinna Linnavalitsus [email protected] Erik Laidvee AS Eesti Raudtee [email protected] Ester Tuiksoo Paldiski Ettevõtjate Liit [email protected] Rail Balticast ja Tallinna ümbersõiduraudteest Austatud Joel Jesse, Andrei Novikov, Erik Laidvee ja Ester Tuiksoo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole on pöördunud Harjumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) oma 14.08.2018 saadetud kirjaga nr 9-1/8-1, Tallinna Linnavalitsus oma 21.09.2018 saadetud kirjaga nr LV-1/2104 – 2, AS Eesti Raudtee oma 29.11.2018 saadetud kirjaga nr 1-5.1-3504 ning Paldiski Ettevõtjate Liit 14.11.2018. Lisaks on HOL 11.10.2018 saatnud eraldi e-kirja teiste adressaatide hulgas ka MKM-ile. Kuna pöördumiste sisu on olnud seotud Rail Baltica (edaspidi RB) ja Tallinna ümbersõiduraudteega, siis vastame teile ühise vastuskirjaga. Vabandame, et meie vastus on viibinud. HOL-i 14.08.2018 pöördumises toote välja regionaalsete peatuste projekteerimise ja ehitamise olulisuse RB trassil ning sellega samaaegselt. MKM on seisukohal, et lisaks rahvusvahelisele rongiliiklusele on RB trassil oluline ka kohaliku reisirongiliikluse toimimine. Kohalike peatuste indikatiivsed asukohad on, vastavalt maavanemate ettepanekutele, märgitud ka Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". RB põhiprojektiga on kavas kohalikud peatused lahendada eelprojekti tasemel, kuid väga oluline on, et kohalikud omavalitsused märgiksid oma üldplaneeringutes ära peatuskohad (mh tuleb kindlaks teha, kas vajalik on peatuskoha lahendamine detailplaneeringuga). RB regionaalsete peatuste rajamise osas hetkel rahastusotsused puuduvad. Nende ehitamise rahastamine saab olla võimalik järgmise rahastusperioodi vahenditest (nii riigieelarve kui ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastus). Juhite oma pöördumistes tähelepanu Tallinna ümbersõiduraudtee olulisusele ning vajadusele projekteerida see RB põhiprojektis koos RB raudteega. Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte RB raudtee projekteerimise ja rajamise ilmselge osa. Mõistame, et juhul, kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning RB raudtee hakkaksid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada, kuid juhime teie tähelepanu sellele, et käesoleval hetkel ei ole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht mitte ühegi planeeringuga paika pandud. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on see kaardistatud kahe trassialternatiivina (põhjapoolne trass Ülemiste järvest põhja pool ning lõunapoolne trass osaliselt paralleelselt RB koridoriga). Samas on öeldud ka, et täpne ümbersõiduraudtee trassi asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga. Seda ei asenda ei Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" koos hiljuti valminud eelprojektiga ega AS Eesti Raudtee 2018. aastal tellitud ümbersõiduraudtee eskiisprojekt. Juhime teie tähelepanu, et ümbersõiduraudtee eskiisprojektis on arvestatud vaid kaubarongide, mitte regionaal- või reisirongide liikumisega ning projektkiirusega 80 km/h – see tähendab, et lisaks trassialternatiivide kaalutlustele, keskkonnamõjude hindamisele jm planeerimisseadusega ette nähtule on vajalik eelnevalt lahendada ka reisirongide peatuskohad, juurdepääsud ja kavandada reisirongide atraktiivsust ning konkurentsi, võrreldes autoga liikumisele, pakkuv projektkiirus. Vähem oluline pole ka see, et täpsema planeeringu koostamise ning selle avalikustamise protsessiga kaasneb ka kohalike elanike jt asjasse puutuvate isikute kaasamine. Nendel põhjustel ei saa me praegusel hetkel rääkida ka ümbersõiduraudtee projekteerimisest, kuna sellele eelnevad planeeringu etapid on läbimata ning selle tegelikud vajadused välja selgitamata. Sellest tulenevalt küsime, milliseid reisijate mahte, mis kiirust ja milliste peatuskohtadega näete teie ja Tallinna lähivallad (Rae, Kiili, Saku ja Saue – lisatud kirja koopiasse), keda see puudutab, Tallinna ümbersõiduraudteel? Lisaks, nagu eelnevalt mainitud, on vajalik ümbersõiduraudtee lahendada esmalt täpsema planeeringuliigiga, milleks on MKMi ja Rahandusministeeriumi hinnangul hetkel ajaliselt kiireima võimalusena ning kohaliku huvi korral kohaliku omavalitsuse territooriumi (või selle osa) üldplaneering või teemaplaneering. Palume, et ka Rae, Kiili, Saku ja Saue vallad oma nägemuse esitaksid. Oma 11.10.2018 e-kirjas viitab HOL ka vajadusele arvestada Ülemiste jaama rööbasteede plaanilahenduse eskiisis Tallinna ümbersõiduraudteelt tulevate täiendavate reisirongiliinide lõpetamisega Ülemiste jaamas. Eelnevalt selgitasime, et Tallinna ümbersõiduraudteed ei ole planeeringuga lahendatud. Samuti ei ole selle reisijate mahte ning võimalikke peatuskohti ja lõppjaama asukoha valikut tänaseni analüüsitud. Seetõttu oleks hetkel selle lõppjaama asukoha kavandamine Ülemistele ajas etteruttav tegevus. HOL toob oma 14.08.2018 pöördumises eraldi välja ka Tallinn-Helsingi püsiühenduse olulisuse ning vajaduse liikuda selle projektiga järgmistesse etappidesse. Tallinn-Helsingi tunneli puhul on tegemist kahe pealinna konkurentsivõime tõstmiseks väga olulise projektiga ning selle veelgi edukamaks kujunemiseks on vajalik, et tunnel ühenduks ka RB-ga. Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusanalüüsis välja pakutud tunneli trassi asukohta ei ole praegusel hetkel ametlikult paika pandud. Täpne trassi valik tehakse projekti planeeringu faasis, mille käigus kaasatakse kindlasti kõik planeeringuala kohalike omavalitsuste üksused ja asjasse puutuvad isikud ning organisatsioonid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister 2 (3) Lisaadressaadid: Rae Vallavalitsus Kiili Vallavalitsus Saku Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Rahandusministeerium Rail Baltic Estonia OÜ RB Rail AS AS Eesti Liinirongid Triin Orav 6256459 [email protected] 3 (3)  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie: 13.12.2018 nr 24.5-6/18- [email protected] 0005/10602 Meie: 21.01.2019 nr 9-1/8-5 Ühispöördumine Tallinna ümbersõiduraudtee temaatika täiendavaks selgitamiseks ja käsitlemiseks Austatud majandus- ja taristuminister Tulenevalt Teie 13.12.2018 kirjast nr 24.5-6/18-0005/10602 pöördume (lisanduseks meie 14.08.2018 kirjale nr 9-1/8-1 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2018 kirjale nr 3-1/1493-22) täiendavalt Teie poole, et rõhutada Tallinna ümbersõiduraudtee asjus lähiajal vajalike põhimõtteliste otsustuste tähtsust. Samuti esitame konkreetse ettepaneku Rail Balticu (edaspidi RB) trassi kõrval kulgeva Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja RB seostamise võimalustest. Detsembris 2018 kuulutas RB Rail AS välja Harju maakonnas RB ehitusprojekti koostamise hanke, kus Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ei arvestata. Teie 13.12.2018 kirja kohaselt mõistate, et „kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning RB raudtee hakkaksid osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada“. Samas juhite tähelepanu sellele, et praegu „ei ole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht ühegi planeeringuga paika pandud“. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on ümbersõiduraudtee kaardistatud kahe trassialternatiivina. Kokkuvõttes leiate, et praegusel hetkel ei saa rääkida ümbersõiduraudtee projekteerimisest kuna sellele eelnevad etapid on läbimata ja tegelik vajadus välja selgitamata. Ümbersõiduraudtee lõunapoolne koridor on raudtee ainumõeldav paiknemiskoht Nõustume väitega, et maakonnaplaneeringus on Tallinna ümbersõiduraudteele kavandatud kaks alternatiivi. Samas ei ole üks alternatiividest enam sobilik, kuna selle kohaselt läbiksid kaubarongid tulevikus jätkuvalt rahvusvahelist Ülemiste reisterminali, samuti Tallinna Luite asumit, Nõmme linnaosa jne. Maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ja kooskõlastamise ajal ei olnud paljud asjad selged (nt kus hakkab kulgema Rail Balticu trassikoridor ning milline on Tallinna-Helsingi püsiühenduse perspektiiv). Põhjapoolset ümbersõitu ei saa enam käsitleda alternatiivina, kuna RB trassikoridori valik kattub nüüdseks lõunapoolse ümbersõiduraudtee koridoriga, Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka RB planeeringus) ning ühtlasi on Tallinn-Helsingi püsiühendusele vaja Ülemistest lääne pool ümbersõitu (endine RB 12A koridor on toodud maakonnaplaneeringusse), mis Saku juures ühildub RB trassiga. Kui püsiühendus realiseerub, siis Ülemiste rahvusvaheline ühisterminal ei saa olla tupikterminal (nt Helsingi-Riia ekspressrongid, mis teevad vahepeatuse Tallinnas Ülemistel ja sõidavad siis otse Riia suunas edasi, mitte ei vaheta otsa). Maakonnaplaneeringu koostamise ajal oli Kaitseministeerium arvamusel, et Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor võib ohustada Männiku harjutusvälja töövõimet, kuna see tundus neile joonisel liiga lai (500 m). Läbirääkimiste käigus lepiti lahendusena kokku, et lõunapoolse variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu trassist ida pool, koheselt RB kõrval ning et Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku harjutusvälja töövõimet (st ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Tallinna ringtee ääres peab ümbersõiduraudtee kulgema vahetult maantee kõrval). Kokku lepitu tagamiseks märgiti maakonnaplaneeringusse, et edaspidi tuleb seda täpsustada täpsema planeeringuliigiga ja teha koostööd Kaitseministeeriumiga. (Analoogset koostööd tehti ka RB trassi asukoha määramisel.) RB-ga kattuvas osas tuleks alustada ümbersõiduraudtee projekteerimist, kuna RB trass on paigas ja see ümbersõiduraudtee peab paiknema RB-ga ühes koridoris, mitte kusagil eraldiseisvalt. Ülemiste kaubajaama ümberpaigutamise vajadus Eesti Raudtee AS-lt saadud teabe kohaselt ei ole ohtlike kaupade veol nn „Tallinna sõlmes“ riskid kusagile kadunud. Kaubamahud on ‪ 2004-2006‬aastatega võrreldes vähenenud, kuid ka RB reisiterminali läbiva ühe kaubarongi korral on ohud endised. ‬‪ Tallinna piirkonna ning Harju maakonna arengute ning praeguste teadmiste ja kogemuste pinnalt on selgeks saanud, et Ülemiste ja Kopli kaubajamad senisesse keskkonda ei sobi. Tulevikus oleks mõeldamatu kaubarongide läbimine rahvusvahelist ühisterminali (rääkimata sellest, et Ülemiste piirkonnast kujuneb Eesti värav maailma). Ümbersõiduraudtee regionaalrongiliikluse perspektiivid Tallinna ümbersõiduraudtee regionaalrongiliiklus koos kohalike peatustega annab näiteks Lääne-Harju, Saue ja Rae valla ning Keila linna elanikele uued, kiired ja mugavad võimalused igapäevaseks liikumiseks elu- ja töökohtade vahel (Paldiski/Turba-Riisipere-Keila-Saue raudtee ühendamine Ülemistega). Reisirongliikluseks sobiva ümbersõiduraudtee rajamine võimaldaks rongiliiklust tihendada, kiiruseid tõsta ning vähendada Balti jaama koormatust ja kõik reisirongid ei pea suunduma ainult Balti jaama. Läänesuunalisel raudteel on täna ca 3,5 miljonit reisijat aastas ja see kasvab. Tallinna lõunapoolne ümbersõiduraudtee kasvataks seda numbrit veelgi ja usume, et see konkureeriks oma mahtudega tänase ELRON-i edelasuunaga. Näiteks Ülemiste, Lasnamäe ja Rae piirkonna elanikel tekivad uued võimalused käia kiire, mugava ja keskkonnasäästliku ühistranspordiga tööl Tänassilmal, Sauel, Keilas või Paldiskis ning vastupidi Paldiski, Riisipere, Keila ja Saue elanikel tekib parem ühendus keskusega, kus paiknevad olulised teenused ja töökohad. Ühtlasi parandab kaugemate piirkondade (nt Saue ja Lääne-Harju valla ning Keila linna) elanikele RB rahvusvahelise reisiterminali ja Tallinna lennujaama kättesaadavus kiire ja mugava ühistranspordiga (rääkimata sellest kui peaks realiseeruma Tallinn-Helsingi püsiühendus), mida nimetatud omavalitsused peavad väga oluliseks. RB ehitusprojekti hankes ümbersõiduraudteega arvestamise vajadus Ümbersõiduraudtee raames tekib võimalus suunata asustust, et tulevaste kohalike peatuste juures oleks enam inimesi ja elukondlikku tegevust. Täna on küsimus, kas me soovime oma piirkonda arendada ja pakkuda uusi võimalusi või mitte. Ainult kaubale ümbersõiduraudteed rajades oleksime äärmiselt lühinägelikud. RB ehitusprojektis ümbersõiduraudtee võimalusega arvestamine tähendaks perspektiivitundega mõtlemist ja tulevikuvõimalustele ukse laht hoidmist. Praegu on veel võimalik hoiduda tegemast viga muuta ümbersõiduraudtee rajamine oluliselt kulukamaks ja seeläbi ka tõenäoliselt teostamatuks. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Postimehe 04.01.2019 artiklis (kättesaadav https://majandus24.postimees.ee/6491131 /murenev- unistus-ringraudteest-hind-vottis-polved-norgaks) väitis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeeriumi) asekantsler Ahti Kuningas, et RB ehitusprojekti koostamisel arvestatakse Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega. See väide ei ühti aga Teie 13.12.2018 kirjas nr 24.5-6/18- 0005/10602 toodud seisukohaga. Osutatud artiklis märgib RB Rail AS esindaja Kaido Zimmermann, et nad ei arvesta RB ehitusprojekti koostamisel Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ning see arvestamise väide olevat ministeeriumi poolt eksitav, kuna vastavat suunist ei ole ministeeriumist neile tulnud. Seega on tekkinud olukord, kus RB ehitusprojektis Tallinna ümbersõiduraudtee arvesse võtmise teemal on ministeeriumi poolt esitatud vastuolulisi ja segadust tekitavaid väiteid. Kõigi asjaosaliste ja huvitatud isikute ühese arusaama kujundamiseks ning edasise tegevuse planeerimiseks oleks väga vaja, et Te selgitaksite veelkord RB ehitusprojektis ümbersõiduraudteega arvestamise või mitte arvestamise küsimust. Arvestades küsimuse olulisust peame vajalikuks kaasata vajadusel seisukoha kujundamiseks kõik huvitatud ja puudutatud osapooled ning spetsialistid. Harjumaa Omavalitsuste Liidu seisukoht ümbersõidu raudtee küsimuses Oleme jätkuvalt seisukohal, et RB ehitusprojekti koostamisel Harju maakonnas ja selle rajamisel tuleb arvestada Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ning säilitada selle väljaehitamise võimalus lähitulevikus. Sellekohase vajaduse põhjendamisel kehtivate planeeringute ja arengudokumentide kaudu on RB projekteerimisel ja ehitamisel ümbersõiduraudtee hilisemat juurde ehitamist võimaldavad sillad, viaduktid jms taristuobjektid ümbersõiduraudtee ja RB kattuvas osas CEF vahenditest abikõlbulikud. Selles tulenevalt ei suurene märkimisväärselt ka RB ehitusmaksumus, RB CEF vahenditest ei ole vaja 1520 mm rööpalaiusega raudteed ehitada, vaid RB projektiga tuleb luua eeldused (nt maavajadus, piisava laiusega viaduktid ja avad, kuhu on võimalik hiljem ümbersõiduraudtee kõrvale panna, RB kommunikatsioonide ja hooldustee õigele poole paigutamine jne). Sellekohaste eelduste tuleviku tarbeks loomisel oleks ümbersõiduraudtee jätkuvalt teostatav ja seejuures mõistliku hinnaga (aidates vältida suuri viaduktide, hooldusteede ja kommunikatsioonide ümberehitusi, mida keegi lähtuvalt suurest maksumusest enam tõenäoliselt tegema ei hakkaks). Rõhutame, et Tallinna ümbersõiduraudtee rajamise vajadust on käsitletud nt üleriigilises planeeringus 2030+, Harju maakonnaplaneeringus 2030+, Harju maakonna arengustrateegias 2035+ ja teistes dokumentides, sh Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.12.2018 kirjaga nr 2-4/18-0398/10595 kooskõlastusringile saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024“ eelnõus. Seega ei saa maakonna planeeringu ja maakonna arengustrateegiaga vastuolus oleva ehitustegevuse kavandamine ja ehitusprojekti koostamine olla õiguspärane, vaid loob RB ehitusloa väljastamisel võimaluse Harju maakonnas õigusvaidluste tekkimiseks. Eesti Raudtee AS tellis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotlusel 2018. aastal Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee eskiisprojekti, mis ei arvestanud küll reisrongiliikluse võimekusega, kuid analüüsis raudtee teostatavust ja maksumust. Eesti Raudtee AS esindaja sõnul ei nõua RB-ga kattuvas lõigus reisirongiliiklusega arvestamine eskiisprojekti muutmist. Postimehe 04.01.2019 artikli kohaselt on ümbersõiduraudtee hinnanguliseks maksumuseks 112 miljonit eurot, mis võib reisirongiliikluse võimekuse tagamisel veelgi kasvada. Nõustume, et hinnanguline ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 maksumus ei ole väike, aga see hind ei ole argument, et teema päevakorrast maha võtta, kui objektiivne vajadus koos põhjendustega on olemas. Tallinna ümbersõiduraudtee hilisem rajamine eskiisprojektist erinevasse asukohta suurendab prognoositud ehitusmaksumust juba oluliselt. Viitame ühe rahastamisvõimalustena sellele, et Kopli kaubajaama vabanevate maade realiseerimisel saadavast tulust võiks kaaluda Tallinna ümbersõiduraudtee ja uue Soodevahe kaubajaama kaasfinantseerimist. Eelneva põhjal palume Teid anda RB Rail AS-le ja Rail Baltic Estonia OÜ-le kirjalik suunis arvestada RB ja Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee kattuvas koridoris ümbersõiduraudtee vajadusega RB ehitusprojekti koostamisel Harju maakonnas viisil, et nad  täiendaksid praguseks väljakuulutatud RB ehitusprojekti koostamise hankedokumentatsiooni  või jätaksid väljakuulutatud RB ehitusprojekti koostamise hankest välja Tallinna linna ja lõunapoolset ümbersõiduraudteed hõlmava trassi osa projekteerimise ning määraksid selle eraldi projekteerimise etapiks, millele koostatakse uus lähteülesanne ja eraldi hange (vt Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2018 kirja nr 3-1/1493-22). Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Andre Sepp Mart Võrklaev Andres Laisk HOL esimees Rae vallavanem Saue vallavanem allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Enno Fels Jaanus Saat Keila linnapea Lääne-Harju vallavanem Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu maaelukomisjon, Rahandusministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Eesti Raudtee AS, Tehnilise Järelevalve Amet, RB Rail AS, Rail Baltic Estonia OÜ, AS Eesti Liinirongid, Paldiski Ettevõtjate Liit Joel Jesse 615 0355 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  Riia Sillavee Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] Meie 24.01.2019 nr 24.5-6/19-0095/736 Endla 16 10142, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend Rail Baltica raudtee projekteerimiseks Austatud Riia Sillavee Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on määratud perspektiivse Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiivid. Palume teil Rail Baltica raudtee projekteerimisel arvestada lõigus, kus Rail Baltica raudtee ning Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Triin Orav 6256459 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Andre Sepp Teie 21.01.2019 nr 9-1/8-5 Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 01.03.2019 nr 24.5-6/18-0005/1824 Mart Võrklaev Rae Vallavalitsus [email protected] Andres Laisk Saue Vallavalitsus [email protected] Enno Fels Keila Linnavalitsus [email protected] Jaanus Saat Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Vastus ühispöördumisele seoses Tallinna ümbersõiduraudteega Austatud Andre Sepp, Mart Võrklaev, Andres Laisk, Enno Fels ja Jaanus Saat Avaldate oma 21.01.2019 saadetud kirjas nr 9-1/8-5 soovi, et Rail Baltica (edaspidi RB) Harju maakonna projekteerimislõigu põhiprojekti koostamisel arvestataks ka Tallinna perspektiivse lõunapoolse ümbersõiduraudtee trassikoridori vajadusega. Seoses sellega andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.01.2019 kirjaga nr 24.5-6/19-0095/736 Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega. See tähendab, et RB projekteeritav vaba gabariit võimaldab tulevikus füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Dual gauge lahendus on RB puhul juba kasutusel Leedus Mockava ja Šeštokai linnade vahel, samuti lühemal lõigul Leedus RB-st eraldiseisvana Kaunase ja Marijampole vahel. Selle rajamisel on võimalik kaubarongid Tallinna kesklinnast eemale suunata, rongireisijaid saab selles piirkonnas teenindada RB kohalike peatustega. Kuigi võimaliku Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse koridori ruumilise vajadusega RB projekteerimisel arvestatakse, ei saa me mööda vaadata õiguslikest piirangutest, mis tähendab, et ümbersõiduraudtee rajamisele peab eelnema ka täpsema planeeringuliigiga trassikoridori lahenduse leidmine koos planeeringu juurde kuuluva avalikkuse kaasamise, keskkonnamõjude hindamisega ning muu Planeerimisseaduses ettenähtuga, nagu on kirjas ka kehtivas Harju Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 maakonnaplaneeringus 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne lõunapoolne koridor ei koosne vaid RB-ga paralleelselt kulgevast raudteest, vaid hõlmab ka lõigud sellest ida- ja läänepool (Lagedi-Soodevahe ning Männiku-Saue). Nendes lõikudes Tallinna ringraudtee perspektiivse lõunapoolse koridori ruumilise vajaduse arvestamiseks ning maa reserveerimiseks on vajalik ka KOV-de panus, mistõttu rõhutame veelkord, et oluline on üldplaneeringute koostamisel/uuendamisel arvestada ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud perspektiivse Tallinna ringraudtee põhimõttelise lõunapoolse koridori alternatiiviga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Tallinna Linnavalitsus Kiili Vallavalitsus Saku Vallavalitsus AS Eesti Raudtee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet RB Rail AS Rail Baltic Estonia OÜ AS Eesti Liinirongid Paldiski Ettevõtjate Liit Triin Orav 6256459 [email protected] 2 (2)  Hr Erik Laidvee Meie: 15.03.2019 nr 9-1/5-1 AS Eesti Raudtee [email protected] Tallinna ümbersõiduraudtee võimalikud tehnilised lahendused Lugupeetav hr peadirektor Pöördume Teie kui raudteealase kompetentsikeskuse poole palvega anda omapoolne hinnang Rail Balticu (RB) trassi kõrval kulgeva Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee võimalikest tehnilistest lahendustest ning nende raudteede seostamise ja koos toimimise võimalustest. Pöördumise taust Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) pöördus 14.08.2018 kirjaga (lisa 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, milles paluti muuhulgas tagada, et RB Rail AS arvestaks RB ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudteega. MKM vastas pöördumisele 13.12.2018 kirjaga (lisa 2). Ümbersõiduraudtee rajamise kohta saadud ebapiisava ja vastaka info tõttu esitasid HOL ning Tallinna ümbersõiduraudteega seotud kohalikud omavalitsused 21.01.2019 MKM-le ühispöördumise (lisa 3), milles põhjendati raudtee lõunapoolse trassikoridori ainuvõimalikkust ning vajadust arvestada RB ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee tulevase väljaehitamise võimalustega. MKM 01.03.2019 vastusest (lisa 4) selgub, et MKM andis 24.01.2019 Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi „arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolsetrassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega“. See tähendavat, et tulevikus olevat võimalik füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Samas osutati, et dual gauge lahendus on kasutusel Leedus. Lahendust vajavad probleemid MKM peab võimalikuks (lisa 4), et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ümbersõiduraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual gauge lahendusega. Sellise lahenduse tulemusel peetakse ilmselt võimalikuks, et dual gauge lõigul osa RB läbilaskevõimest eraldatakse 1520 mm rööpalaiusega raudteed kasutavate rongide jaoks. HOL-il puudub tehniline pädevus ja kogemus hindamaks MKM 01.03.2019 kirjas (lisa 4) teatavaks tehtud ning juba Rail Baltic Estonia OÜ-le edastatud juhtnööri kohasust ja kompetentsust. Samuti puuduvad meil teadmised hindamaks ümbersõiduraudteel planeeritava reisi- ja kaubaveo ühildamise võimalikkust RB tarisuga ning pakutava dual guage lahenduse mõju selles lõigus RB planeeritu kohasele toimimisele. Üldistades erinevatelt osapooltelt saadud teavet on tekkinud kahtlused, mis viitavad üldistatult selle, et dual gauge lahendus ei ole ümbersõiduraudtee rajamiseks tõenäoliselt tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim lahendus. Seega peame äärmiselt vajalikuks analüüsida enne lõppotsustuse tegemist pakutava ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 lahendusega kaasnevaid riske ja tõusetunud küsimusi. Muuhulgas on meil tekkinud järgmised küsimused ja kahtlused:  dual gauge lahenduse mõju RB ja ümbersõiduraudtee läbilaskevõimele (sh RB opereerimisplaanile) ja kiirustele RB trassil;  mõju RB juhtimissüsteemile (sh hilisem ümberehitamise vajadus);  RB ja ümbersõiduraudtee kohalike peatuste taristu (nt mõlema rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed);  regionaalrongiliikluse võimekus ümbersõiduraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja tuleneb kehtivast Harju maakonna arengustrateegiast 2035+);  võimalused ümbersõiduraudtee elektrifitseerimiseks (kuna RB ja 1520 mm rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged);  kas dual gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis või edaspidi. Hiljem ehitamine oleks märkimisväärselt kallim, tõenäoliselt 100% riigieelarvest, samuti ümberehitamist vajav RB raudtee osa. Samas kui ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85% CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega ümbersõiduraudtee RB kõrvale;  kas ühisettevõte RB Rail AS on ikka nõus dual gauge lahendusega RB trassil (kui ümbersõiduraudtee rajatakse peale RB valmimist, võib see tähendada vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja minekut dual gauge lahenduse ehitusperioodiks, üles võivad kerkida ümberehituskulude ja võimalike kahjude katmine). Kokkuvõte ja taotlused Meil on MKM seisukohtades (lisad 2 ja 4) väljendatu pinnalt tekkinud segadus ümbersõiduraudtee ja RB ühildamiseks pakutava dual gauge lahenduse olemuslikust sobivusest. Oleme seisukohal, et nimetatud raudteede trassikoridoride ühildamise eeldus ja sisuline mõte on RB projektikohaste võimekuste (kiirus, läbilaskevõime, ligipääsud) säilitamine ning teisalt ümbersõiduraudteele tõhusa ja tulevikiperspektiive arvestava reisija- ja kaubaveovõimekuse andmine. Soovime juba temaatikaga tegelemise algfaasis välistada ümbersõiduraudtee projekti niisuguste põhimõtteliste või tehniliste lahenduste pakkumise, mille teostamine ei saa tulevikus võimalik nende negatiivse mõju tõttu RB-le või mis muudaksid ümbersõiduraudtee regionaalsele reisijaveole mitteatraktiivseks. Eelneva põhjal palume Teid selgitada  milline mõju avaldaks dual gauge lahenduse kasutamine ühe rööpapaariga Tallinna ümbersõiduraudtee mahutamisel RB raudtee ühele rööpapaarile (s.h RB läbilaskevõimele, kiirustele, tõhususele);  kas dual gauge lahendus võimaldab korraldada ümbersõiduraudteel reisirongiliiklust ning kas sel juhul saab dual gauge lõigul ümbersõiduraudteed teenindavate peatustena saab kasutada RB kohalikke peatusi;  kas RB valmimise ja kasutusse võtmise järgselt on võimalik dual gauge lahenduse juurutamine RB käitamisega paralleelselt;  millised võiksid üldjoontes olla ümbersõiduraudtee ühe rööpapaariga dual gauge lahenduse ja RB kõrval paikneva ühe 1520 mm rööpapaariga lahendusvariandi eelised ja kitsaskohad (s.h maksumus). Teie soovil oleme valmis asjas andma ka täiendavalt teavet. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Austavalt (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor Lisatud: 1. HOL 14.08.2018 kiri nr 9-1/8-1. 2. MKM 13.12.2018 kiri nr 24.5-6/18-0005/10602. 3. HOL 21.01.2019 kiri nr 9-1/8-5. 4. MKM 01.03.2019 kiri nr 24.5-6/18-0005/1824. Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  Rail Baltic Estonia OÜ Meie: 20.03.2019 nr 9-1/7-1 [email protected] RB Rail AS [email protected] Tallinna ümbersõiduraudteega arvestamine Rail Balticu projekteerimisel Taust ja senine menetlus Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) pöördus 14.08.2018 kirjaga (lisa 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, milles paluti muuhulgas tagada, et RB Rail AS arvestaks Rail Baltic (RB) raudtee ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel perspektiivse Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudteega. MKM vastas pöördumisele 13.12.2018 kirjaga (lisa 2). Ümbersõiduraudtee rajamise kohta saadud ebapiisava ja vastaka info tõttu esitasid HOL ning Tallinna ümbersõiduraudteega seotud kohalikud omavalitsused 21.01.2019 MKM-le ühispöördumise (lisa 3), milles põhjendati raudtee lõunapoolse trassikoridori ainuvõimalikkust ning vajadust arvestada RB ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee tulevase väljaehitamise võimalustega. MKM andis 24.01.2019 kirjaga nr 24.5-6/19-0095/736 (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi „arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolsetrassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega“. MKM 01.03.2019 kirjaga (lisa 5) teavitati ka HOL-i Rail Baltic Estonia OÜ-le projekteerimise kohta 24.01.2019 antud juhtnöörist. Selle põhjal väideti, et tulevikus olevat võimalik füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Samas osutati, et dual gauge lahendus on kasutusel Leedus. Dual gauge lahenduse küsitavused ja probleemid MKM peab võimalikuks (lisa 5), et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ümbersõiduraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual gauge lahendusega. Sellise lahenduse tulemusel peetakse ilmselt võimalikuks, et dual gauge lõigul osa RB läbilaskevõimest eraldatakse 1520 mm rööpalaiusega raudteed kasutavate rongide jaoks. HOL-il puudub tehniline pädevus ja kogemus hindamaks MKM 01.03.2019 kirjas (lisa 5) teatavaks tehtud ning 24.01.2019 kirjaga (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le edastatud juhtnööri kohasust ja kompetentsust. Samuti puuduvad meil teadmised hindamaks ümbersõiduraudteel planeeritava reisi- ja kaubaveo ühildamise võimalikkust RB tarisuga ning pakutava dual guage lahenduse mõju selles lõigus RB planeeritu kohasele toimimisele. Üldistades erinevatelt osapooltelt saadud teavet on tekkinud kahtlused, mis viitavad üldistatult selle, et dual gauge lahendus ei ole ümbersõiduraudtee rajamiseks tõenäoliselt tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim lahendus. Muuhulgas on meil tekkinud järgmised küsimused ja kahtlused: ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705   dual gauge lahenduse mõju RB ja ümbersõiduraudtee läbilaskevõimele (sh RB opereerimisplaanile) ja kiirustele RB trassil;  mõju RB juhtimissüsteemile (sh hilisem ümberehitamise vajadus) ning seejuures eriti fakt, et kusagil maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi ERTMS ühildamiseks;  võimalused ümbersõiduraudtee elektrifitseerimiseks (kuna RB ja 1520 mm rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged);  kas dual gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis või edaspidi. Hiljem ehitamine oleks märkimisväärselt kallim, tõenäoliselt 100% riigieelarvest, samuti ümberehitamist vajav RB raudtee osa. Samas kui ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85% CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega ümbersõiduraudtee RB kõrvale;  kui ümbersõiduraudtee rajatakse peale RB valmimist, vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja minekuks dual gauge lahenduse ehitusperioodiks;  ebaselgus selles, kas dual gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual guage raudteega ning tekib küsimus, kas selline lahendus on RB standardile vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus, läbilaskevõime);  RB ja ümbersõiduraudtee kohalike peatuste taristu (nt mõlema rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed);  regionaalrongiliikluse võimekus ümbersõiduraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast). Kokkuvõte ja taotlused Väljendame heameelt, et Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud Tallinna ümbersõiduraudtee teema on MKM kaudu jõudnud RB projekteerimise tasandile. Siinkohal kordame üle teema äärmiselt suurt olulisust Harju maakonna arengule. Lisaks kehtivale maakonnaplaneeringule tuleb Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadus üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 30.08.2012 ja 21.02.2019 jõustunud Harju maakonna arengustrateegias 2035+. Ühtlasi on 2018. aastal AS Eesti Raudtee tellimusel valminud Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee eskiisprojekt. Oleme seisukohal, et nimetatud raudteede trassikoridoride ühildamise eeldus ja sisuline mõte on RB projektikohaste võimekuste (kiirus, läbilaskevõime, ligipääsud) säilitamine ning teisalt ümbersõiduraudteele tõhusa ja tulevikiperspektiive arvestava reisija- ja kaubaveovõimekuse andmine. Soovime juba temaatikaga tegelemise algfaasis välistada ümbersõiduraudtee projekti niisuguste põhimõtteliste või tehniliste lahenduste pakkumise, mille teostamine ei saa tulevikus võimalik nende negatiivse mõju tõttu RB-le või mis muudaksid ümbersõiduraudtee regionaalsele reisijaveole mitteatraktiivseks. Eelneva põhjal palume Teil  Käsitleda võimaliku dual gauge lahenduse osas tõusetunud probleeme ja kahtlusi ning anda nende asjakohasusele omapoolne hinnang.  Arvestada RB ehitusprojekti koostamisel Tallinna ümbersõiduraudtee ja RB kattuvas koridoris ümbersõiduraudtee vajadusega ning kui selgub, et dual gauge lahendus ei ole parim võimalik ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  lahendus ega tehniliselt teostatav, siis arvestada RB ehitusprojektis sellega, et dual gauge lahenduse asemel rajataks Tallinna ümbersõiduraudtee tulevikus RB kõrvale täiendava rööpapaarina. Teie soovil oleme valmis asjas andma ka täiendavalt teavet. Lugupidavalt (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor Lisatud: 1. HOL 14.08.2018 kiri nr 9-1/8-1. 2. MKM 13.12.2018 kiri nr 24.5-6/18-0005/10602. 3. HOL 21.01.2019 kiri nr 9-1/8-5. 4. MKM 24.01.2019 kiri nr 24.5-6/19-0095/736 5. MKM 01.03.2019 kiri nr 24.5-6/18-0005/1824. Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus. Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  Harjumaa Omavalitsuste Liit Sirge tn 2 Teie: 15.03.2019 nr 9-1/5-1 10618 Tallinn [email protected] Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1-12/758-1 Tallinna ümbersõiduraudtee võimalikud tehnilised lahendused Täname usalduse eest, pöördudes tehnilise hinnangu saamiseks AS Eesti Raudtee kui raudteelase kompetentsikeskuse poole. Vastusena Teie pöördumisele teatame alljärgnevat: AS-il Eesti Raudtee ei ole piisavalt infot, et kõikidele esitatud küsimustele piisava detailsusega vastata. AS-il Eesti Raudtee puuduvad andmed, kas RB tulevane omanik lubab juba kasutusse võetud RB üht lõiku ümber ehitada 1435/1520 dual gauge lahendusele vastavaks, kes finantseerib ümberehituse ja kes korvab RB omanikule saamatajäänud tulu. Tuleb arvestada, et ümberehituse ajaks tuleb üks RB kahest rööpapaarist ajutiselt liikluseks sulgeda ja ajutiselt üheteelise RB pikkus sõltub sellest, kus asuvad 1435/1520 dual gauge lõigule lähimad 1435 peateid ühendavad pöörmed. Erinevates riikides kasutatakse tavalahendusest keerukamaid dual gauge lahendusi vaid vähese intensiivsusega raudteelõikudel, kus kitsastes või ehituslikult keerulistes tingimustes erinevate ehitusgabariitide tagamine tähendaks olulisi lisakulutusi – näiteks täiendavate suurte sildade, pikkade tunnelite jne. rajamise näol. Tasasel maastikul väljaspool tiheasustusalasid dual gauge lahenduse eelistamine, eirates sellise lahenduse negatiivseid aspekte, on harvaesinev otsus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poolt 24.01.2019 antud suunis arvestada RB raudtee projekteerimisel 1520 rööbastee jaoks dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega tähendab, et MKM aktsepteerib RB rajatiste paiknemist 1435 vajadustest laiemal alal ja keerukamaid lahendusi, kui vaid kahe rööpapaariga RB jaoks vajalik. Ehituslikult tähendab dual gauge lahendus, et ühe RB suuna ehitusgabariit on suurem, kui 1435 või 1520 rööbastee ehitusgabariit, tegemist on ühendatud ehitusgabariidiga, milles eelnimetatud kaks ehitusgabariiti osaliselt kattuvad. Kattuvuse ulatus tuleneb otseselt RB projekteerija poolt valitud rööbaste ja liiprite ühendusviisist 1435/1520 dual gauge lahenduses, seega RB projekteerija peab vältimatult 1435/1520 dual gauge liiprite konstruktsiooni oma projektis kajastama, et 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestada. Ruumilise vajadusega arvestamine tähendab, et RB muldkeha jaoks tuleb ette näha laiem ala, kui vajalik ainult 1435 rööbasteedele ja laiemast muldkehast tulenevalt tuleb muldkehas paiknevate ja muldkehaga piirnevate rajatiste projekteerimisel arvestada laiema muldkehaga. Ruumilise vajadusega arvestamine tähendab ka, et rööbasteedega AS Eesti Raudtee, Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn +372 615 8610 [email protected] Äriregistri kood: 11575838 KMKR nr.: EE101273859 vahetult seotud rajatised (näiteks RB kontaktvõrgu konstruktsioonid) arvestavad 1435/1520 dual gauge ehitusgabariidiga. Samuti peavad RB trassi ületavad viaduktid jt. rajatised olema pikemad, kui vaid kaheteelise 1435 raudtee jaoks. Järelikult MKM peab põhjendatuks RB ehitamisel koheselt täiendavate kulutuste tegemist hiljem rajatava Tallinna ringraudtee jaoks. Tallinna ringraudteest loobumisel osutuvad need kulutused põhjendamatuteks. Vajalik on täpsustada MKM poolt sõnastatud ruumivajaduse mõistet. Ruumivajadusega arvestamise kohustus eeldab, et vähemalt eelprojekti detailsuses arvestatakse ka kõikide 1520 raudteeliikluse toimimiseks vajalike rajatiste alasid lähtuvalt 1435/1520 dual gauge muldkehast, teisiti ei ole võimalik hinnata ruumivajadust. Seega ruumivajadusega arvestamise vältimatuks eelduseks on ka kattuval lõigul 1520 projekteerimine, kuid see ei realiseeru RB põhiprojektis. MKM poolt pakutud 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestamise kohustus ei ole üheselt mõistetav, kuna määramata on, milliseid Tallinna ringraudtee rajamisest tulenevaid edaspidiseid lisakulutusi peab 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestav RB põhiprojekt välistama – kas ruumivajadusega arvestamine tähendab vaid raudteemaa kinnistu ulatust, muldkeha ja sellega vahetult seotud rajatiste 1435/1520 dual gauge perspektiiviga arvestavaid mõõtmeid ja paigutust või peab ruumivajadusega arvestamine välistama valmisehitatud RB rajatiste mistahes ümberehitamist (kahjumisse kandmist enne kasutusaja lõppu). Suunise täitja vastutab, et MKM 2019.a. suunise saab ka tulevikus täidetuks lugeda. Raudteeliikluse avamiseks Tallinna ringraudteel 1435 ja 1520 ühisel lõigul on võimalikud alljärgnevad variandid: - Koheselt ehitatakse valmis 1435/1520 dual gauge ruumivajadust arvestav 1435 taristu ja Tallinna ringraudtee realiseerimisel ehitatakse ühe suuna 1435 taristu ümber 1435/1520 dual gauge lahenduseks (näiteks liiprid, pöörmed, kontaktvõrk, liiklusjuhtimissüsteem jne) ja ehitatakse juurde kõik 1520 raudteeliikluse jaoks vajalikud rajatised. Vajalik on täiendav projekteerimine, ümberehitamine on kulukas ja oluliselt takistab kasutusse võetud RB opereerimist; - Koheselt ehitatakse 1435 ühel suunal valmis 1435/1520 dual gauge lõik Tallinna ringraudteest. Hilisemat ümberehitamist pole vaja, kuid 1435/1520 dual gauge lõik märkimisväärselt suurendab RB algset ehitusmaksumust ja hoolduskulusid; - Koheselt ehitatakse lõplikult valmis ainult RB 1435 vajadusele vastav taristu ja projekteerimisel arvestatakse sellise ruumilise vajadusega, kus RB ja Tallinna ringraudtee paiknevad eraldi ehitusgabariitides. Hilisem Tallinna ringraudtee kõrvale ehitamine ei põhjusta RB rajatiste ümberehitamist ja ehitustegevus ning edaspidine Tallinna ringraudtee opereerimine ei takista varem kasutusse võetud RB opereerimist. Ilma vastavaid arvutusi omamata pole võimalik hinnata, milliseid RB lisakulusid põhjustab 1435/1520 dual gauge ruumilise vajadusega arvestamine, milliseid lisakulusid põhjustab eraldi ehitusgabariidis paikneva 1520 ruumilise vajadusega arvestamine ja milliseid lisakulusid põhjustab juba kasutusse võetud 1435 ühe suuna lahenduse ümberehitamine 1435/1520 dual gauge toimimiseks. Kui lisaks ümberehitamisest tulenevatele lisakuludele võtta arvesse ka RB saamatajäänud tulu, osutub esialgse 1435 rööbastee hilisem ümberehitamine 1435/1520 dual gauge lahenduseks tõenäoliselt kõige kulukamaks. Paraku just sellise valiku annab ette MKM suunis. Kui Tallinna ringraudtee ei realiseerugi, on ka 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestamine põhjendamatu RB lisakulu ja vastupidi – Tallinna ringraudtee hilisemal realiseerumisel osutub 1435/1520 dual gauge variant kõige kulukamaks ja ainsana RB läbilaskevõimet takistavaks. 1435/1520 dual gauge variandil ei tundu olevat eeliseid. Enne valiku tegemist 1435/1520 dual gauge kasuks tuleb osata analüüsida, kas valmisehitatud 1435/1520 dual gauge võimalused vastavad 1435 ja 1520 taristute eesmärkidele. Läbilaskevõime sisendina saame hinnata, kui palju aega kuluks igal 1520 rongil dual gauge lõigu läbimiseks, kuid AS-il Eesti Raudtee ei ole võimalik hinnata, kui kriitiline on dual gauge mõju RB läbilaskevõimele. Raudteeliikluse ohutuse seisukohalt on dual gauge lahendus samaväärne 1435 ja 1520 raudteeliinide ristumisega samas tasapinnas, mida senise RB Rail AS-ilt pärineva info põhjal peateedel ei lubata. 1435/1520 dual gauge lahendus tähendab, et RB opereerimise reeglid lubavad kasutada RB taristut, millel samas ehitusgabariidis liiguvad eri aegadel vastassuundades kiirusega 240 km/h 1435 rööpmestiku rong ja kiirusega 120 km/h 1520 rööpmestiku rong. Ohutuse tagamiseks on vajalikud piisavalt pikad ohutusajad vastassuunas liikuvate rongide vahel, seda loomulikult mõlema taristu läbilaskevõime arvelt. Sama ehitusgabariidi vaheldumisi kasutamise korral on 1435 ja 1520 liinide liiklusgraafikud omavahel otseselt seotud ja liiklusgraafiku muudatus või rikke tõttu hilinemine ühel taristul toob kaasa liiklusgraafiku muudatuse teisel taristul. AS Eesti Raudtee peab 1520 liiklusgraafikute koostamisel Raudteeseadusest tulenevateks tähtaegadeks minuti täpsusega teadma, millised ajavahemikud ööpäevas RB poolt eraldatakse Tallinna ringraudtee dual gauge lõigu läbimiseks. 1435/1520 dual gauge lõigu läbimisajad mõjutavad Tallinna ringraudtee liitumispunktide kaudu Tallinn-Keila ja Tallinn-Tapa liinidel kogu 1520 taristu liikumisgraafikut, s.h. läbilaskevõime piiril töötavat Balti jaama ja see omakorda ka Edelaraudtee AS liiklusgraafikut. Vägagi võimalik, et RB poolt eraldatavad 1435/1520 dual gauge lõigu läbimisajad ei sobigi Tallinna ringraudtee peatuste reisijate ootustele, kuna just tipptundidel peavad 1435/1520 dual gauge lõiku läbima ka 1435 kohalikud reisirongid ja 1520 liiklusgraafik peab arvestama ka tipptundide rongiliiklust Tallinn-Keila ja Tallinn-Tapa liinidel. Reisijate mugav ümberistumine samades peatuskohtades 1435 ja 1520 rööbasteede vahel 1435/1520 dual gauge lõigu tõttu on juba elukauge teooria. 1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee ruumivajadusega arvestamisel eeltoodud läbilaskevõime piiramise ja liiklusgraafikute sünkroniseerimise probleeme ei teki. 1435/1520 dual gauge liiklusjuhtimissüsteemi (CCS-system) mõistes on tegemist tootearendusega 1435 ja 1520 taristute ühildamisel ning mõlema taristu puhul TSI-st tulenevate nõuete täitmiseks on enne 1435/1520 dual gauge projekteerimist vaja korraldada uuringud, kaasates raudteevaldkonna vastavushindamisasutus nõuetekohasuse hindamiseks. Täiendavalt tuleb arvestada katseperioodiga ning vastavushindamisega lahenduse testperioodil. Tuleb arvestada võimalusega, et rongikaitsesüsteemi ühilduvushindamine ei saa heakskiitu vastavushindamise protsessis. 1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee ruumivajadusega arvestamisel eeltoodud liiklusjuhtimissüsteemide ühildamise probleeme ei teki. Kui varasema info põhjal, vastavalt TTJA nõuetele RB kohalike peatuste ooteplatvormid lubatakse rajada vaid 1435 kõrvaltee äärde, siis reisijate ooteplatvormide rajamine 1435/1520 dual gauge raudteelõigul (Luige ja Assaku) on võimalik kahe erineva lahendusena: - 1435 ja 1520 reisirongide ühises peatuskohas ooteplatvormid asuvad 1435/1520 dual gauge rööbastee erinevatel külgedel. Ühe rööpme ooteplatvorm asub 1435 peatee ja 1435/1520 dual gauge kõrvaltee vahel ja teise rööpme ooteplatvorm asub väljaspool 1435/1520 dual gauge rööbasteed. Selle lahenduse korral samas ristlõikes asuvad: 3 rööbasteed 1435, 1 rööbastee 1435/1520 dual gauge ja 3 ooteplatvormi; - 1435 ja 1520 reisirongidele reisijate ühises peatuskohas asuvad 1435 ja 1520 reisirongid teineteisest eraldatud rööbasteedel ja 1435 ja 1520 reisirongid peatuvad sama ooteplatvormi erinevatel külgedel. Selle lahenduse korral samas ristlõikes asuvad: 4 rööbasteed 1435, 1 rööbastee 1520 ja 2 ooteplatvormi. 1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee korral oleks ooteplatvormide ristlõikes täpselt viimase variandi lahendus - 4 rööbasteed 1435, 1 rööbastee 1520 ja 2 ooteplatvormi, seega peatuskohtade piirkonnas (Luige ja Assaku) 1435/1520 dual gauge lahendus ei annakski märkimisväärset ruumi kokkuhoidu. Eeltoodud variandi korral peavad ka 1435/1520 dual gauge lahenduse korral peatuskohtade piirkonnas rööbasteid ületavate rajatiste (näiteks Tallinn-Tartu maantee, Põrguvälja tee viaduktid) pikkused olema oluliselt pikemad, kui ainult kaheteelise 1435 ruumivajaduse või 1435/1520 dual gauge ruumivajaduse jaoks vajalik. Tehniliselt on võimalik projekteerida ka 1435/1520 dual gauge pöörmed, kuid kindlasti on vaid ühe rööpmelaiusega pöörmed odavamad, rikkekindlamad ja väiksemate hoolduskuludega. 1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee ruumivajadusega arvestamisel eeltoodud rööpmestiku probleeme peatuskohtades ei teki. Tallinna ringraudtee elektrifitseerimine 1435/1520 dual gauge lahendusega ei ole võimalik, kuni 1435 ja 1520 rööpmestikel on erineva pingesüsteemiga kontaktvõrgud (1520-l 3 kV alalisvool ja 1435-l 25 kV vahelduvvool). Kontaktjuhtmete kõrgus 1520 ja 1435 süsteemidel on erinev, mis välistab dual gauge lõigul olemasolevate elektrirongide kasutamise, kuna see võib tekitada probleeme kaitsemeetmete rakendamisel olemasolevate elektrirongide ja 25 kV vahelduvvooluga kontaktvõrgu vahel. 1435/1520 dual gauge lahendus nõuab senistest keerukamaid kontaktvõrgu lahendusi kohtades, kus toimub 1435 ja 1520 raudteeliinide paiknemine samas asukohas. Seega 1435/1520 dual gauge lõiguga Tallinna ringraudteel ei ole võimalik kasutada olemasolevaid Elroni elektrironge, võimalik oleks kasutada vaid olemasolevaid diiselronge. 1520 elektrirongide kasutamine 1435/1520 dual gauge lõigul on võimalik vaid siis, kui soetatakse uued kahe pingesüsteemiga 1520 elektrirongid, mis 1435/1520 dual gauge lõigul kasutavad 25 kV vahelduvvoolu ja ülejäänud 1520 rööpmestikul 3 kV alalisvoolu. 1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee ruumivajadusega arvestamisel eeltoodud kontaktvõrgu probleeme ei teki ja elektrifitseeritud Tallinna ringraudteel on võimalik kasutada olemasolevaid Elroni elektrironge. Kokkuvõtteks: MKM poolt väljapakutud 1435/1520 dual gauge lahendus võimaldaks mööda Tallinna ringraudteed suunata kaubavedusid, kasutades diiselvedureid ja arvestades, et Eesti Vabariiki sisenenud Paldiski suunalised kaubarongid seisavad mingis vahejaamas 1435/1520 dual gauge lõigu läbimise aja ootel ja Paldiskist Eesti Vabariigi piirile liikuvad kaubarongid ootavad 1435/1520 dual gauge lõigu läbimiseks sobivat aega lähtejaamas. Olukorras, kus reisijate kiirema teenindamise huvides tehakse Eestis märkimisväärseid investeeringuid reisirongide piirkiiruste tõstmiseks kiiruselt 120 km/h kiirusele 135 km/h, pole mõeldav, et 1520 reisirongid enne või pärast 1435/1520 dual gauge lõigu läbimist peavad liiklusgraafiku kohaselt seisma vahejaamas, et oodata tipptundidel edasisõidu võimalust. Kõike eeltoodut arvestades ei pea AS Eesti Raudtee reaalseks CEF vahendite abil rajatava RB hilisemat ümberehitamist 1435/1520 dual gauge lahendusele vastavaks ja Tallinna ringraudteel 1435/1520 dual gauge lõigu tõttu reisirongiliikluse avamist. Lisaks eeltoodule on 1435/1520 dual gauge lahenduse korral üpris keerukas määrata sellise lahenduse ühiselt kasutatavate rajatiste piire ja reguleerida omandisuhteid, õiguseid ja vastutust. Need näitajad mõjutavad mõlema taristu opereerimisplaane ja tasuvusarvutusi. AS Eesti Raudtee eeldab, et MKM poolt 1435/1520 dual gauge lahenduse eelistamine on pädevate spetsialistide kaalutletud otsus ja arvestab selle lahenduse finantseerimisallikaid, kõiki ehituskulusid, hoolduskulusid ja valmis lahenduse tegelikke realiseerimisvõimalusi, samuti mõlema taristu efektiivsuse langust tulenevalt 1435/1520 dual gauge lõigu kaudu üheks liidetud erinevatest taristutest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erik Laidvee AS Eesti Raudtee juhatuse esimees-peadirektor Andrus Noor, 615 8802, [email protected]  Lp Joel Jesse Harjumaa Omavalitsuste Liit Sirge tn 2 10618 Tallinn [email protected] Teie: 20.03.2019 nr 9-1/7-1 Meie: 18.04.2019 nr KV2019-031 Rail Baltica raudtee projekteerimisest Austatud hr Joel Jesse, olete oma 20.03.2019 kirjaga nr 9-1/7-1 palunud Rail Baltica (edaspidi RB) arendajatel anda hinnang lõigu kohta, kus RB raudtee ning 1520 mm rööpmelaiusega Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv1 asuvad paralleelselt ühes koridoris, ja võimaliku 1520 mm ja 1435 mm rööpmelaiusega raudteede dual gauge lahenduse ruumilise vajaduse kohta ning seda arvestada Rail Baltica raudtee projekteerimisel. Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE) tehnilised eksperdid on hinnanud soovitud lahenduse ruumilist vajadust lähtuvalt järgmistest lähtetingimustest: • RB raudtee ja Tallinna ringraudtee kokkupuutekoht on kilomeetritel 11,5–24; • dual gauge lahendus on eelnimetatud vahemikus RB ühel põhirajal; • dual gauge lahendus vastab RB trassil lõigul km 11,5–24 lisas 1 toodud kontuurile. RBE eksperdid on jõudnud järeldusele, et kõnealuse lahenduse ruumiline vajadus on eelnimetatud lõigul kitsalt RB trassikoridori maakasutust silmas pidades tagatud. Analüüsi käigus said RBE eksperdid anda ka esmase hinnangu dual gauge lahenduse tehnilisele teostatavusele. Kirjeldatud asukohas dual gauge lahenduse lõplikus tehnilises teostatavuses saab veenduda üksnes antud lahenduse tehnilise projekti koostamisel. Tehnilise projekti koostamist on võimalik alustada juhul, kui langetatakse Tallinna ringraudtee rajamise otsus ning on läbi viidud sellele järgnevad planeeringuetapid (eelistatud trassialternatiivi kinnitav planeering, keskkonnamõjude hindamise aruanne). Eeltoodust tulenevalt hindas RBE kõnealust lahendust üldiselt olemasolevaid ekspertteadmisi kasutades. 1 Vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+, mis on kehtestatud 09.04.2018. OÜ Rail Baltic Estonia Reg. nr: 12734109 Tel. +372 686 7067 Endla 16 VAT: EE101954107 E-mail: [email protected] 10142 Tallinn www.rbestonia.ee Toome siinkohal välja kitsaskohad, mis nõuavad dual gauge lahenduse rakendamisel eraldiseisvaid analüüse ja projektlahendusi: • erinevate raudteesüsteemide asetsemisel teineteise gabariitide osalise kattumisena tekkivad konfliktkohad: − asukoht nr 1 (vt lisa 2, silla/viadukti ristlõige); − asukoht nr 2 (vt lisa 3, ristlõige reisijate platvormiga); • opereerimise aspekt – kas üldse ja millisel moel on võimalik tagada RB rongiteenuste ning 1520 mm raudteed kasutavate rongiteenuste läbilaskevõime selliselt, et säilib atraktiivsus kõikidele taristu kasutajatele; • energiasüsteemide ühildumine – kuivõrd kasutatavad tehnilised lahendused on erinevad, on määrava tähtsusega vastastikuse mõju lahendamine ning sobivate tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus ja kasutatavus; • ohutusnõuded – praktikas ei ole teada sellises ulatuses sedalaadi lahenduste rakendamist ning olulisim väljakutse on kiirraudtee (kiirused 200+ km/h) ja tavaraudtee (maksimaalselt 120 km/h) rongiliikluse ohutu korraldamine ning liiklusjuhtimisseadmetes vajaliku ohutusalgoritmi loomine; • liiklusjuhtimise tehnoloogiate kättesaadavus – kuivõrd kõnealust lahendust ei saa käitada tavapäraste turul kättesaadavate tehnoloogiatega, siis vajab dual gauge lahendus nö rätsepatööna loodud liiklusjuhtimisseadmeid, mille maksumust on ilma tehnilise projekti detailsuseta keeruline prognoosida. Kokkuvõtvalt saab väita, et dual gauge lahendusega kaasnevad selged tehnilised kitsaskohad ning RBE eksperdid ei pea kirjeldatud dual gauge lahendust sobivaks ega otstarbekaks teostatavuse osas. Käesoleval hetkel, mil Tallinna ümbersõiduraudtee realiseeritavus vajab põhjalikumat analüüsi ja täpsemat planeeringut, ning arvestades RBE tegevusi kaasrahastuse abikõlblikkuse vaatest, saame Rail Baltica projekti raames piirduda ülal toodud aspektide väljatoomisega. Loodame, et saime piisavalt adresseerida Teie soovi 1520mm rööpmelaiusega Tallinna ümbersõiduraudtee dual gauge lahenduse analüüsi kohta ning oleme vajadusel valmis andma täiendavaid selgitusi. Lugupidamisega Riia Sillave juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Koostaja: Anvar Salomets, RBE tehniline juht 2 Koopia saadetud: AS Eesti Raudtee, RB Rail AS, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kirjale lisatud dokumendid: Lisa 1. 1435 ja 1520 ehitusgabariidid Lisa 2. 1435 ja 1520 ehitusgabariidid viaduktil/sillal Lisa 3. 1435 ja 1520 ristlõige reisijate platvormiga 3  1520mm structure gauge 1435mm structure gauge Path & Systems space 4.5 0.80 3.00 3.80 Point P Catenary Catenary mast Ballast 30 cm 1.520 mast 1.435 Geogrid Topsoil 1.05 . 5 4% Sub-ballast 32 cm Prepared subgrade 4% 1/1 2.00 1/1 4% 4% .5 2 1/2 1 / Strippingtopsoil  (minor roadway) 0.30*k LTR1 *k LTR2 *k LTR3 *k 0.30 *k ZPL Cn ZPL P1 ZP roadway ZPL P2 ZPL Cn 1.50 1.50 1520mm structure gauge Transition slab 1435mm structure gauge 1435mm catenary contact wire 1435mm catenary contact wire 1.10 1.10 EP1 *k EP2 *k Vertical clearance Hv= 6.62 m * 3k 5.30 5.30 1.20*k Path 1.20*k Path for walkway 2 H stem C3 L2 *k 4.5m L2 *k HP1 HP2 clearance 1.520 1.435 gauge HS Cn Z found. C3 lS Cn *k Z pile C0 HSP1 HSP2 Ø Pile ZS P2 ZS P1 Pipe for continuity Pipe for continuity of drainage under bridge of drainage under bridge DN600 mini DN600 mini lSP2 *k lSP1 *k  1520mm structure gauge 1435mm structure gauge 1435mm catenary contact wire 1435mm catenary contact wire Path & 5.30 Systems 5.30 space 4.5 0.80 3.00 1.67 Conflict with 1520mm gauge a Local platform Catenary mast Ballast 30 cm 1.520 1.435 Geogrid Catenary mast 1/1 .5 Topsoil 1.05 . 5 4% Sub-ballast 32 cm Prepared subgrade 4% 2.00 1/1 4% 4% 2 1/2 1 / Strippingtopsoil    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 16.05.2019 nr 9-1/13-1 [email protected] Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja Rail Balticu projekteerimine Lugupeetav majandus- ja taristuminister hr Taavi Aas Taust ja senine menetlus Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) pöördus 14.08.2018 kirjaga (lisa 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, milles paluti muuhulgas tagada, et RB Rail AS arvestaks Rail Balticu (RB) raudtee ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel perspektiivse Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudteega (teise nimega ringraudtee). MKM vastas pöördumisele 13.12.2018 kirjaga (lisa 2). Ringraudtee rajamise kohta saadud ebapiisava ja vastaka info tõttu esitasid HOL ning Tallinna ringraudteega seotud kohalikud omavalitsused 21.01.2019 MKM-le ühispöördumise (lisa 3), milles põhjendati raudtee lõunapoolse trassikoridori ainuvõimalikkust ning vajadust arvestada RB ehitusprojekti koostamisel ringraudtee tulevase väljaehitamise võimalustega. MKM andis 24.01.2019 kirjaga nr 24.5-6/19-0095/736 (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi „arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega“. MKM 01.03.2019 kirjaga (lisa 5) teavitati ka HOL-i Rail Baltic Estonia OÜ-le projekteerimise kohta 24.01.2019 antud juhtnöörist. Selle põhjal väideti, et tulevikus olevat võimalik füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Samas osutati, et dual gauge lahendus on kasutusel Leedus. MKM peab võimalikuks (lisa 5), et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ringraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual gauge lahendusega. Sellise lahenduse tulemusel peetakse ilmselt võimalikuks, et dual gauge lõigul osa RB läbilaskevõimest eraldatakse 1520 mm rööpalaiusega raudteed kasutavate rongide jaoks. HOL-l puudub tehniline pädevus ja kogemus hindamaks MKM 01.03.2019 kirjas (lisa 5) teatavaks tehtud ning 24.01.2019 kirjaga (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le edastatud juhtnööri sisu. Meil puudub ka võimekus hinnata ringraudteel planeeritava reisi- ja kaubaveo ühildamise võimalikkust RB tarisuga ning pakutava dual guage lahenduse mõju selles lõigus RB planeeritu kohasele toimimisele. Seetõttu pöördusime 15.03.2019 kirjaga nr 9- 1/5-1 (lisa 6) AS Eesti Raudtee kui raudteealase kompetentsikeskuse poole palvega esitada seisukoht - millist mõju avaldaks dual gauge lahenduse kasutamine ühe rööpapaariga Tallinna ringraudtee mahutamisel RB raudtee ühele rööpapaarile (s.h RB läbilaskevõimele, kiirustele, tõhususele); - kas dual gauge lahendus võimaldab korraldada ringraudteel reisirongiliiklust ning kas sel juhul saab dual gauge lõigul ringraudteed teenindavate peatustena saab kasutada RB kohalikke peatusi; - kas RB valmimise ja kasutusse võtmise järgselt on võimalik dual gauge lahenduse juurutamine RB käitamisega paralleelselt; ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  - millised võiksid üldjoontes olla ringraudtee ühe rööpapaariga dual gauge lahenduse ja RB kõrval paikneva ühe 1520 mm rööpapaariga lahendusvariandi eelised ja kitsaskohad (s.h maksumus). Tulenevalt MKM 24.01.2019 kirjast (lisa 4) pöördusime 20.03.2019 kirjaga nr 9-1/7-1 (lisa 7) ka Rail Baltic Estonia OÜ ja RB Rail AS poole palvetega - Käsitleda võimaliku dual gauge lahenduse osas tõusetunud probleeme ja kahtlusi ning anda nende asjakohasusele omapoolne hinnang. - Esitada seisukoht MKM 24.01.2019 kirjaga antud ringraudtee ja RB dual gauge lahenduse projekteerimise perspektiivikuse ja teostatavuse kohta. - Arvestada RB ehitusprojekti koostamisel Tallinna ringraudtee ja RB kattuvas koridoris ringraudtee vajadusega ning kui selgub, et dual gauge lahendus ei ole parim võimalik lahendus ega tehniliselt teostatav, siis arvestada RB ehitusprojektis sellega, et dual gauge lahenduse asemel rajataks Tallinna ringraudtee tulevikus RB kõrvale täiendava rööpapaarina. Tallinna ringraudtee ja Rail Balticu ühildamise dual gauge lahenduse probleemid ning teostamiskõlbmatus AS Eesti Raudtee andis 15.04.2019 kirjaga nr 1-12/758-1 (lisa 8) ülevaate Tallinna ringraudtee võimalikest tehnilistest lahendustest. AS Eesti Raudtee 15.04.2019 kirjast (lisa 8) nähtuvad muuhulgas järgmised seisukohad:  MKM 25.01.2019 kirjaga (lisa 4) antud suunis 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestamise kohustus ei ole üheselt mõistetav, kuna määramata on, milliseid Tallinna ringraudtee rajamisest tulenevaid edaspidiseid lisakulutusi peab 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestav RB põhiprojekt välistama.  MKM 24.01.2019 suunisest tulenev esialgse 1435 rööbastee hilisem ümberehitamine 1435/1520 dual gauge lahenduseks osutub tõenäoliselt kõige kulukamaks lahenduseks.  Kui Tallinna ringraudtee ei realiseerugi, on ka 1435/1520 dual gauge ruumivajadusega arvestamine põhjendamatu RB lisakulu ja vastupidi – Tallinna ringraudtee hilisemal realiseerumisel osutub 1435/1520 dual gauge variant kõige kulukamaks ja ainsana RB läbilaskevõimet takistavaks. 1435/1520 dual gauge variandil ei tundu olevat eeliseid. Enne valiku tegemist 1435/1520 dual gauge kasuks tuleb osata analüüsida, kas valmisehitatud 1435/1520 dual gauge võimalused vastavad 1435 ja 1520 taristute eesmärkidele.  Raudteeliikluse ohutuse seisukohalt on dual gauge lahendus samaväärne 1435 ja 1520 raudteeliinide ristumisega samas tasapinnas, mida senise RB Rail AS-ilt pärineva info põhjal peateedel ei lubata.  Ooteplatvormide ehitamisel ei annaks 1435/1520 dual gauge lahendus märkimisväärset ruumi kokkuhoidu.  1435/1520 dual gauge lahendusega on välistatud olemasolevate Elroni elektrirongide kasutamine, võimalik oleks kasutada vaid olemasolevaid diiselronge.  1435/1520 dual gauge lahenduse asemel eraldi ehitusgabariidis paikneva Tallinna ringraudtee ruumivajadusega arvestamisel ei teki probleeme läbilaskevõime piiramise ja liiklusgraafikute sünkroniseerimisega, liiklusjuhtimissüsteemide ühildamisega ega peatuskohtade rööpmestikuga ning võimalik on kasutada olemasolevaid Elroni elektrironge. Kokkuvõtlikult leiab AS Eesti Raudtee, et  MKM poolt väljapakutud 1435/1520 dual gauge lahendus võimaldaks mööda Tallinna ringraudteed suunata kaubavedusid, kasutades diiselvedureid.  Olukorras, kus reisijate kiirema teenindamise huvides tehakse Eestis märkimisväärseid investeeringuid reisirongide piirkiiruste tõstmiseks kiiruselt 120 km/h kiirusele 135 km/h, pole mõeldav, et 1520 reisirongid enne või pärast 1435/1520 dual gauge lõigu läbimist peavad ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  liiklusgraafiku kohaselt seisma vahejaamas, et oodata tipptundidel edasisõidu võimalust.  Ei ole reaalne CEF vahendite abil rajatava RB hilisem ümberehitamine 1435/1520 dual gauge lahendusele vastavaks ja Tallinna ringraudteel 1435/1520 dual gauge lõigu tõttu reisirongiliikluse avamine. OÜ Rail Baltic Estonia andis 18.04.2019 kirjaga nr KV2019-031 (lisa 9) selgituse Rail Balticu raudtee projekteerimisest ning tutvustas ekspertide hinnangut dual gauge lahenduse ruumilisest vajadusest ja tehnilisest teostatavusest. OÜ Rail Baltic Estonia 18.04.2019 kirjast (lisa 9) nähtuvad järgmised seisukohad:  Lõplikult saab dual gauge lahenduse teostatavuses veenduda üksnes tehnilise projekti koostamisel pärast Tallinna ringraudtee rajamise otsuse langetamist.  Analüüse ja projektilahendusi vajavad dual gauge probleemid ja kitsaskohad: - erinevate raudteesüsteemide gabariitide kattumise konfliktikohad (vt lisa 9 joonised 2 ja 3); - 1520 mm raudteed kasutavate rongide läbilaskevõime tagamine, et üldse säiliks nende kasutamise atraktiivsus; - energiasüsteemide ühildumise tehnoloogiliste lahenduste kättesaadavus ja kasutatavus; - ohutusnõuete tagamine ja liiklusjuhtimissüsteemi loomine, kuna praktikas ei ole kiirraudtee ja tavaraudtee niisuguses ulatuses ühildamist teada; - liiklusjuhtimise tehnoloogiate kättesaadavus, kuna kavandatud kujul dual gauge lahendus vajab eritellimusel valmistatavaid liiklusjuhtimise seadmeid ja nende maksumust ei saa tehnilise projektita prognoosida. Kokkuvõtlikult leiab OÜ Rail Baltic Estonia, et  Dual gauge lahendusega kaasnevad selged tehnilised kitsaskohad.  Eksperdid ei pea kavandatavat dual gauge lahendust otstarbekuse ega teostatavuse osas sobivaks. Meil on hea meel, et üleriigilisest planeeringus Eesti 2030+, Harju maakonna arengustrateegias 2035+ ja Harju maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletav Tallinna ringraudtee teema on jõudnud otsustuste tegemise järku ning RB projekteerimise tasandile. Väljendame muret, et spetsialistide seisukohtadest ilmneb dual gauge lõigu ehitamisest tulenev nii Tallinna ringraudtee teostatavus kui ka RB taristu tõhususe langus. Oleme veendumusel, et Tallinna ringraudtee rajamine ja selles dual gauge lahenduse kasutamine peab olema pädevate spetsialistide kaalutletud otsus, arvestama selle lahenduse kõiki ehituskulusid, hoolduskulusid ning tegelikke kasutamisvõimalusi ja perspektiive. Rõhutame, et kõne all olevate raudteede trassikoridoride ühildamise eeldus ja sisuline mõte on RB projektikohaste võimekuste (kiirus, läbilaskevõime, ligipääsud) säilitamine ning teisalt ringraudteele tõhusa ja kõiki tulevikiperspektiive arvestava reisija- ja kaubaveovõimekuse andmine. Taotlused Eelneva põhjal palume  Käsitleda Tallinna ringraudtee ja RB paralleelses trassiosas dual gauge lahenduse osas esitatud vastuväiteid sisuliselt ning anda nende asjakohasusele omapoolne hinnang. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  Muuta MKM 24.01.2019 kirjaga (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le antud sisendit. Paluda RB raudtee projekteerimisel arvestada lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ringraudtee lõunapoolne trassikoridor asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku 1520 mm raudtee trassi ruumilise vajadusega (vt ka nt lisa 10) ning täpsustada, millises täpsusastmes nad peavad ringraudteega RB raudtee projekteerimisel kattuvas lõigus arvestama. Juhtida tähelepanu, et arvestamine võib seejuures tähendada, et Tallinna ringraudtee tuleb RB-ga kattuvas lõigus üheaegselt RB raudteega läbi projekteerida.  MKM-l kui transpordivaldkonna eest vastutaval ministeeriumil algatada ja teostada riigi eriplaneering Tallinna ringraudtee detailise lahenduse väljatöötamiseks. See võimaldab puudutatud omavalitsustel edaspidi arvestada oma üld- ja detailplaneeringutes ringraudtee rajamiseks vajaliku maavajadusega. Lõppeks olukord, kus omavalitsused on planeerimis- ja ehitustegevuses piiratud maakonnaplaneeringust tuleneva ca 500 m laiuse koridoriga arvestamise kohustusega ning trassikoridor täpsustuks planeeringuga omavalitsuste jaoks aktsepteeritava ulatusega ca 30 m laiuseks alaks. Eriplaneeringust lähtuvalt saaksid omavalitsused kujundada rööbastranspordi kasutajate hulga kasvu toetavat asustust ringraudtee regionaalrongipeatuste ümbruses suunal Ülemiste-Lagedi-Saue-Paldiski/Turba (perspektiivis ka Haapsalu- Rohuküla). Eriplaneering annab Tallinna ringraudtee perspektiivse lahenduse paika panekuga Paldiski sadamate operaatoritele ja teistele ettevõtjatele kindlustunde tegevuse laiendamiseks või uute investeeringute tegemiseks (Paldiskil tekib tulevikus hea ida-lääne suunaline raudteeühendus, võimaldades kaubavoogude suunamist Tallinna kesklinnast ja RB reisiterminalist mööda). Teie soovil oleme valmis asjas andma ka täiendavalt teavet. Lugupidavalt (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor Lisatud: 1. HOL 14.08.2018 kiri nr 9-1/8-1. 2. MKM 13.12.2018 kiri nr 24.5-6/18-0005/10602. 3. HOL 21.01.2019 kiri nr 9-1/8-5. 4. MKM 24.01.2019 kiri nr 24.5-6/19-0095/736 5. MKM 01.03.2019 kiri nr 24.5-6/18-0005/1824. 6. HOL 15.03.2019 kiri nr 9-1/5-1. 7. HOL 20.03.2019 kiri nr 9-1/7-1. 8. AS Eesti Raudtee 15.04.2019 kiri nr 1-12/758-1. 9. OÜ Rail Baltic Estonia 18.04.2019 kiri nr KV2019-031. 10. Ringraudtee ruumilisest vajadusest ülevaadet andvad näidisjoonised. Teadmiseks: Rahandusministeerium Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Linnavalitsus Rae Vallavalitsus Kiili Vallavalitsus Saku Vallavalitsus ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Saue Vallavalitsus Keila Linnavalitsus Lääne-Harju Vallavalitsus AS Eesti Raudtee AS Eesti Liinirongid OÜ Rail Baltic Estonia RB Rail AS Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.05.2019 12:12 Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Tallinna Linnavalitsus <[email protected]>; Rae Vallavalitsus <[email protected]>; Kiili Vallavalitsus <[email protected]>; Saku Vallavalitsus <[email protected]>; Saue Vallavalitsus <[email protected]>; Keila Linnavalitsus <[email protected]>; Lääne-Harju Vallavalitsus <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Rail Baltic Estonia OÜ <[email protected]>; RB Rail AS <[email protected]>; AS Eesti Liinirongid <[email protected]>; Rahandusministeerium <[email protected]>; Taavi Aas <[email protected]> Teema: Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja Rail Balticu projekteerimine Manused: 9-113-1 16.05.2019 Valjaminev kiri koos li....bdoc Tere! Teile on saadetud Harjumaa Omavalitsuste Liidu dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument "Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja Rail Balticu projekteerimine ", mis on registreeritud 16.05.2019, numbriga 9-1/13- 1. Palun kinnitage kirja kättesaamist aadressil [email protected] Kontaktinfo Sirge tn 2, 10618 Tallinn e-post: [email protected] telefon: 615 0352 www.hol.ee