HOL. Tallinna ümbersõiduraudteega arvestamine Rail Balticu projekteerimisel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Meie: 14.08.2018 nr 9-1/8-1 [email protected] Rail Balticu ehitusprojektis arvestamist vajavad asjaolud Austatud majandus- ja taristuminister Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 41 Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi „RB planeering“) ja 09.04.2018 käskkirjaga nr 78 „Harju maakonnaplaneering 2030+“ (edaspidi „Harju MP“), ühiselt nimetatud „maakonnaplaneeringud“. RB Rail AS on koostöös Rail Baltic Estonia OÜ-ga praegu läbi viimas ehitusprojekti koostamise hankeid (vt http://www.railbaltica.org/tenders/design-and-design-supervision-services-for-the-construction-of-the- new-line-from-tallinn-to-rapla/). Toetame igati Rail Baltic (edaspidi RB) rahvusvahelise raudteeühenduse loomist, mis on Harjumaa ja Eesti tuleviku jaoks väga oluline. Lisaks rahvusvahelisele mõõtmele annab Rail Balticu raudtee muuhulgas ka  võimaluse viia riigisisene põhja-lõuna suunaline regionaalrongiliiklus uuele tasemele;  suunata perspektiivis Paldiski suunalised kaubavood Tallinnast (sh rahvusvahelisest RB reisiterminalist) välja Tallinna ümbersõiduraudteele;  jätkata ettevalmistavate tegevustega Tallinn-Helsingi püsiühenduse elluviimiseks, sest RB ei lõpe Tallinnas. 1. Regionaalsed rongipeatused RB trassil Rail Baltic juhtkomitee 04.12.2013 koosolekul lepiti kokku, et Harju MP, Rapla MP ja Pärnu MP (mis tänaseks on kõik juba kehtestatud) kaudu näidatakse RB trassikoridoris ära võimalikud regionaalsed rongipeatused Tallinn-Pärnu suunal, sest uus raudtee hakkab võimalusel teenindama ka Pärnu suunalisi regionaalronge. Regionaalrongide liikluse käivitamise otsustus on väga oluline, kuna loob kiire ja mugava ühenduse eeldused kõigile peatuste piirkonnas elavatele ja töötavatele inimestele. Peatuste asukohajärgsetes omavalitsustes kasvab kindlasti elanike arv ja suureneb kinnisvara väärtus, sest inimestel on kiire ühendus suurte tõmbekeskustega, töökohtade ning teenustega (paraneb võimalus elada maal ja töötada linnas). Eelväidetut kinnitab ka Rootsi ja Soome kogemus, mille kohaselt on uus raudtee ühes regionaalrongi peatustega arengumootoriks, mis suunab maapiirkondades rahvastiku uuesti kasvule ja avab inimestele uued perspektiivid. Vaieldamatult on raudtee praegu kõige kiirem, mugavam, turvalisem ja keskkonnasäästlikum ühistranspordiviis. Nüüdseks on selge, et lähitulevikus enam 1520 mm rööpalaiusega raudtee Pärnusse ei lähe. Seetõttu on äärmiselt oluline, et regionaalrongi peatused Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal projekteeritaks RB ehitusprojekti osana ning ehitataks välja RB trassi ehitamisega samaaegselt. 2. Tallinna ümbersõiduraudtee Tallinna ümbersõiduraudtee eesmärk on Tallinna kesklinna läbivate ohtlike veoste ja kaubavoogude väljaviimine rahvusvahelisest RB reisiterminalist ning Kopli ja Ülemiste kaubajaamadest. Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Erinevates planeeringutes ja arengudokumentides on aastakümneid kajastatud kaubajaamade ja kaubaveo (eriti ohtlike veoste) Tallinnast väljaviimise võimalusi, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Selle probleemi lahenduseks on Harju MP-s ette nähtud Tallinna ümbersõiduraudtee trassikoridor Ülemiste järvest lõunas, mis on planeeritud Rae valla ja Kiili valla osas RB trassiga samasse koridori. Arvestades üldiste turvariskide tõusu, Tallinna kiiret arengut Ülemiste piirkonnas (kus ainuüksi Ülemiste Citys planeeritakse 2030. aastaks kuni 30 000 töökohta) ning sinna rajatavat RB rahvusvahelist reisiterminali, oleks mõeldamatu kaubajaamade praeguse asukoha säilimine ja kaubavedude senise korralduse jätkumine. Ainsaks ohutuse-, keskkonna- ja finantsaspekte arvestavaks mõistlikuks lahenduseks on RB projekteerimisel ja ehitamisel samaaegselt ka RB trassiga kattuva Tallinna ringraudtee ümbersõiduraudtee lõigu rajamine ning Ülemiste ja Kopli kaubajaamade kolimine linnast välja Muuga ja Soodevahe piirkonda (kuhu Harju MP-ga on ette nähtud perspektiivne kaubajaam). Ülemiste kaubajaama maa-ala tuleks reserveerida peale kaubajaama äraviimist perspektiivse Tallinn-Helsingi püsiühenduse reisiterminaliks. Tulenevalt Ülemiste rahvusvahelisest reisiterminalist ja lennujaamast ning sealsest töökohtade arvust oleks mõistlik kavandada Tallinna ümbersõiduraudtee ühendus ka Ülemistega, mis võimaldaks panna käima regionaalrongid suunal Paldiski-Keila-Saue-Ülemiste. Praegu on läänesuunalisel raudteel aastane veomaht ca 3,5 miljonit reisijat, mis tõenäoliselt jätkab kasvamist. Tallinna ümbersõiduraudteele tuleks kavandada lisaks ka mõned kohalikud peatused elu- ja tööstuspiirkondadesse (nt Tänassilma, Luige, Assaku/Lehmja), mis looksid uusi kiireid võimalusi tööle sõitmiseks Paldiski, Tänassilma ja Jüri tehnoparkidesse. Kaaluma peaks veel peatusi Lagedi ja Smuuli viadukti piirkonda, mis võimaldaks elu- ja töökohtade paremat sidumist ning rahvusvahelise lennujaama ja RB reisiterminali paremat kättesaadavust. RB reisiterminali arendamine ühes Tallinna ümbersõiduraudtee rajamisega loob täiesti uue arenguperspektiivi ka Tallinna Lasnamäe linnaosa jaoks, sest senise kaubajaama ümbrus kujuneb linna tõmbekeskuseks, kus kohtub linna äri- ja majandustegevuse keskus, logistika sõlmpunkt ning väärtustatud avalik ruum Tallinna linnaruumi loomuliku osana. See tähendab aga ka RB projekteerimisel linnaruumile hädavajalike ristumistega arvestamist, mille vajadust kinnitab Tallinna ja RB esindajate 19.04.2018 koosoleku otsus anda RB projekteerimiseks Tallinna linna poolt järgnev sisend: - sõiduteede ristumiste osas on vajalik autotunnel koos kergliiklusteega Kesk-Sõjamäe tänava piirkonnas ning Smuuli viadukti lõplik 2+2 väljaehitamine. Seda toetab Ülemiste tee pikendamine vähemalt selle autotunnelini. Koos Tallinna väikese ringteega tagavad need normaalsed liiklusolud RB ühisterminali ja võimaliku autode pealelaadimisjaama ümbruses; - kergliiklusteede ristumiste osas on vajalik Tartu mnt raudteeviadukti juures täiendavate kergliikluse läbipääsude rajamine ning kergliikluse sild Ääsi tänava piirkonnas. Praegu on väga tähtis, et RB projekteerimise faasis arvestataks Tallinna ümbersõiduraudtee vajadusega ning sellel trassil võimalike regionaalrongi peatuste asukohtadega. RB ja ümbersõiduraudtee regionaalpeatused tuleks kattuval lõigul kavandada samadesse asukohtadesse, mis võimaldaks mugavat ja kiiret ümberistumist ühelt suunalt teisele. 3. Tallinn-Helsingi püsiühendus RB raudtee ei lõpe Tallinnas. Tallinn-Helsingi püsiühenduse koridor oli ette nähtud juba 1999. aastal kehtestud Harju maakonnaplaneeringus, millega reserveeriti Tallinn-Helsingi raudteetunneli Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 ühendusraudtee koridori asukoht tunneli suudmest Äigrumäelt Sõjamäele. Täpsemalt on perspektiivne raudteekoridor kajastatud Jõelähtme ja Maardu üldplaneeringutes ning Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus. Samuti on Tallinn-Helsingi vahelise raudteetunneli ja selle ühendusraudtee koridori vajadus ette nähtud ka 2012. aastal Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“. Püsiühenduse koridori asukoht näidatakse taaskord ära ja selle vajadust põhistatakse 2018. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+. Selle kohaselt ühtib Tallinn-Helsingi püsiühenduse trass Iru liiklussõlme juures RB trassiga, et tunnelist tulev kaubavoog suunata tulevikus Tallinnast mööda (vajadusel peatusega Soodevahe kaubajaamas) ja reisiharu hargneb sealt Ülemiste suunas. Lisaks on Harju MP-s ette nähtud ka perspektiivne trassikoridor 1435 mm rööpalaiusega raudteele lääne poolt Ülemiste järve, mis võimaldaks tunnelist saabuvatel reisirongidel teha Ülemistel peatus ja suunduda siis juba Riia suunas, kus trass kattub Saku aleviku lähistel uuesti RB trassiga. Välisprojekti FinEst Linki raames läbi viidud teostatavus- ja tasuvusanalüüs näitas selle aasta alguses, et Tallinna-Helsingi püsiühendus on teostatav ja teatud tingimustel ka tasuv. Püsiühendus looks aastaks 2040 (mil tunnel võiks valmida), kolme miljoni elanikuga kaksiklinna Talsinki – metropoli, mis oleks majanduse kasvumootoriks nii Soomele, Eestile, kui kogu Baltikumile. RB ja püsiühenduse olemasolul paikneks Tallinnast 2 tunni sõidu kaugusel (st igapäevase pendelrände kaugusel) ca 4,5 miljonit elanikku, mis annaks omakorda hiiglasliku potentsiaali kogu piirkonna arenguks. Kolme miljoni elanikuga Talsinkiga ületatakse elanike kriitiline mass, mis paneks piirkonna kasvama mitte enam oma tagamaa arvelt (nagu see toimub praegu ja mis ei ole jätkusuutlik), vaid hakkaks tooma siia piirkonda inimesi kaugemaltki ning pakuks arvestatavat konkurentsi teistele piirkondlikele metropolidele (sh Stockholmile). Tekiks lisaargument ka välisinvestoritele (tööjõu piisavus, arvestav turusuurus, mugavad rahvusvahelised otseühendused, nt Vantaa lennujaama Tallinnast 30 minutit, Riia piirkonda Rail Balticuga alla 2 tunni, samuti lisanduvad Peterburi-suunalise rongiühenduse perspektiivid). Püsiühenduse teke muudaks oluliselt kogu Eesti olustikku ja tulevikuväljavaateid. Samuti annaks püsiühendus täiendavaid kauba- ja reisijateveo mahtusid RB trassile ja suurendaks selle tasuvust. On aeg liikuda Tallinn-Helsingi püsiühenduse projektiga järgmisse, riigi eriplaneeringu koostamise faasi, et oleksime valmis peale RB valmist 2026. aastal alustama ehitustegevust püsiühenduse rajamise suunas. Tulevikku vaatavalt on määrava tähendusega, et RB projekteerimise faasis arvestataks Tallinn-Helsingi püsiühenduse perspektiiviga, seda nii trasside ühinemise kohtades kui ka Ülemiste rahvusvahelise reisiterminali ja perspektiivse Soodevahe kaubajaama piirkonnas. Kokkuvõte ja taotlused Käesolevaga palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tagada see, et RB Rail AS arvestaks RB ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel - regionaalsete rongipeatustega RB trassil; - perspektiivse Tallinna ümbersõiduraudteega; - Tallinn-Helsingi püsiühendusega. Meie taotlused tulenevad nii riigihalduse ministri kehtestatud maakonnaplaneeringutest kui ka Harju maakonna arengustrateegiast 2025. Ühtlasi osundame, et ümbersõiduraudtee vajadus ja Tallinn-Helsingi püsiühendus ära toodud 2012. aastal kehtestatud üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Märgime, et kui RB projekteerimise faasis jäetaks ülal käsitletud ettepanekutega arvestamata, võib nende edaspidine realiseerimine muutuda märgatavalt kallimaks või osutuda üldse võimatuks. Käesolevaga esitatud ettepanekud ja seisukohad on asjaosaliste poolt läbi arutatud ning leidnud laiapinnalist toetust nii Tallinna Linnavalitsuse (03.06.2017 kiri nr LV-1/1701), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (27.07.2017 kiri nr 16-00154/17-6410) kui ka Eesti ettevõtete ja ettevõtete ühenduste RB toetuskirjades (07.12.2017). Palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ühtlasi hakata planeerima riigi eelarvestrateegiasse vahendeid Pärnu-suunalise regionaalrongiliikluse kontekstis RB trassil regionaalrongi peatuste väljaehitamise finantseerimiseks ja veeremi soetamiseks. See võimaldaks AS-l Eesti Liinirongid olla 2026. aastal (mil antakse RB käiku) valmis osutama sellel trassil kohe regionaalset reisijaveoteenust. Lugupidavalt / digitaalselt allkirjastatud / Joel Jesse Tegevdirektor Lisatud väljavõte Harju maakonnaplaneeringust 2030+ ühes täiendustega. Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu maaelukomisjon, Rahandusministeerium, Rail Baltic Estonia OÜ, RB Rail AS, Eesti Raudtee AS, AS Eesti Liinirongid, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Linnavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Kohila Vallavalitsus, Rapla Vallavalitsus, Kehtna Vallavalitsus, Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus, Häädemeeste Vallavalitsus Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Joel Jesse Teie 14.08.2018 nr 9-1/8-1 Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 13.12.2018 nr 24.5-6/18-0005/10602 Andrei Novikov Tallinna Linnavalitsus [email protected] Erik Laidvee AS Eesti Raudtee [email protected] Ester Tuiksoo Paldiski Ettevõtjate Liit [email protected] Rail Balticast ja Tallinna ümbersõiduraudteest Austatud Joel Jesse, Andrei Novikov, Erik Laidvee ja Ester Tuiksoo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole on pöördunud Harjumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) oma 14.08.2018 saadetud kirjaga nr 9-1/8-1, Tallinna Linnavalitsus oma 21.09.2018 saadetud kirjaga nr LV-1/2104 – 2, AS Eesti Raudtee oma 29.11.2018 saadetud kirjaga nr 1-5.1-3504 ning Paldiski Ettevõtjate Liit 14.11.2018. Lisaks on HOL 11.10.2018 saatnud eraldi e-kirja teiste adressaatide hulgas ka MKM-ile. Kuna pöördumiste sisu on olnud seotud Rail Baltica (edaspidi RB) ja Tallinna ümbersõiduraudteega, siis vastame teile ühise vastuskirjaga. Vabandame, et meie vastus on viibinud. HOL-i 14.08.2018 pöördumises toote välja regionaalsete peatuste projekteerimise ja ehitamise olulisuse RB trassil ning sellega samaaegselt. MKM on seisukohal, et lisaks rahvusvahelisele rongiliiklusele on RB trassil oluline ka kohaliku reisirongiliikluse toimimine. Kohalike peatuste indikatiivsed asukohad on, vastavalt maavanemate ettepanekutele, märgitud ka Harju maakonnaplaneeringus „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". RB põhiprojektiga on kavas kohalikud peatused lahendada eelprojekti tasemel, kuid väga oluline on, et kohalikud omavalitsused märgiksid oma üldplaneeringutes ära peatuskohad (mh tuleb kindlaks teha, kas vajalik on peatuskoha lahendamine detailplaneeringuga). RB regionaalsete peatuste rajamise osas hetkel rahastusotsused puuduvad. Nende ehitamise rahastamine saab olla võimalik järgmise rahastusperioodi vahenditest (nii riigieelarve kui ka Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastus). Juhite oma pöördumistes tähelepanu Tallinna ümbersõiduraudtee olulisusele ning vajadusele projekteerida see RB põhiprojektis koos RB raudteega. Tallinna kesklinnast ohtlike kaupade väljaviimine on kahtlemata väga oluline, kuid mitte RB raudtee projekteerimise ja rajamise ilmselge osa. Mõistame, et juhul, kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning RB raudtee hakkaksid Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada, kuid juhime teie tähelepanu sellele, et käesoleval hetkel ei ole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht mitte ühegi planeeringuga paika pandud. Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on see kaardistatud kahe trassialternatiivina (põhjapoolne trass Ülemiste järvest põhja pool ning lõunapoolne trass osaliselt paralleelselt RB koridoriga). Samas on öeldud ka, et täpne ümbersõiduraudtee trassi asukohavalik tuleb leida täpsema planeeringuliigiga. Seda ei asenda ei Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" koos hiljuti valminud eelprojektiga ega AS Eesti Raudtee 2018. aastal tellitud ümbersõiduraudtee eskiisprojekt. Juhime teie tähelepanu, et ümbersõiduraudtee eskiisprojektis on arvestatud vaid kaubarongide, mitte regionaal- või reisirongide liikumisega ning projektkiirusega 80 km/h – see tähendab, et lisaks trassialternatiivide kaalutlustele, keskkonnamõjude hindamisele jm planeerimisseadusega ette nähtule on vajalik eelnevalt lahendada ka reisirongide peatuskohad, juurdepääsud ja kavandada reisirongide atraktiivsust ning konkurentsi, võrreldes autoga liikumisele, pakkuv projektkiirus. Vähem oluline pole ka see, et täpsema planeeringu koostamise ning selle avalikustamise protsessiga kaasneb ka kohalike elanike jt asjasse puutuvate isikute kaasamine. Nendel põhjustel ei saa me praegusel hetkel rääkida ka ümbersõiduraudtee projekteerimisest, kuna sellele eelnevad planeeringu etapid on läbimata ning selle tegelikud vajadused välja selgitamata. Sellest tulenevalt küsime, milliseid reisijate mahte, mis kiirust ja milliste peatuskohtadega näete teie ja Tallinna lähivallad (Rae, Kiili, Saku ja Saue – lisatud kirja koopiasse), keda see puudutab, Tallinna ümbersõiduraudteel? Lisaks, nagu eelnevalt mainitud, on vajalik ümbersõiduraudtee lahendada esmalt täpsema planeeringuliigiga, milleks on MKMi ja Rahandusministeeriumi hinnangul hetkel ajaliselt kiireima võimalusena ning kohaliku huvi korral kohaliku omavalitsuse territooriumi (või selle osa) üldplaneering või teemaplaneering. Palume, et ka Rae, Kiili, Saku ja Saue vallad oma nägemuse esitaksid. Oma 11.10.2018 e-kirjas viitab HOL ka vajadusele arvestada Ülemiste jaama rööbasteede plaanilahenduse eskiisis Tallinna ümbersõiduraudteelt tulevate täiendavate reisirongiliinide lõpetamisega Ülemiste jaamas. Eelnevalt selgitasime, et Tallinna ümbersõiduraudteed ei ole planeeringuga lahendatud. Samuti ei ole selle reisijate mahte ning võimalikke peatuskohti ja lõppjaama asukoha valikut tänaseni analüüsitud. Seetõttu oleks hetkel selle lõppjaama asukoha kavandamine Ülemistele ajas etteruttav tegevus. HOL toob oma 14.08.2018 pöördumises eraldi välja ka Tallinn-Helsingi püsiühenduse olulisuse ning vajaduse liikuda selle projektiga järgmistesse etappidesse. Tallinn-Helsingi tunneli puhul on tegemist kahe pealinna konkurentsivõime tõstmiseks väga olulise projektiga ning selle veelgi edukamaks kujunemiseks on vajalik, et tunnel ühenduks ka RB-ga. Tallinn-Helsingi tunneli tasuvusanalüüsis välja pakutud tunneli trassi asukohta ei ole praegusel hetkel ametlikult paika pandud. Täpne trassi valik tehakse projekti planeeringu faasis, mille käigus kaasatakse kindlasti kõik planeeringuala kohalike omavalitsuste üksused ja asjasse puutuvad isikud ning organisatsioonid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister 2 (3) Lisaadressaadid: Rae Vallavalitsus Kiili Vallavalitsus Saku Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Rahandusministeerium Rail Baltic Estonia OÜ RB Rail AS AS Eesti Liinirongid Triin Orav 6256459 [email protected] 3 (3) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Teie: 13.12.2018 nr 24.5-6/18- [email protected] 0005/10602 Meie: 21.01.2019 nr 9-1/8-5 Ühispöördumine Tallinna ümbersõiduraudtee temaatika täiendavaks selgitamiseks ja käsitlemiseks Austatud majandus- ja taristuminister Tulenevalt Teie 13.12.2018 kirjast nr 24.5-6/18-0005/10602 pöördume (lisanduseks meie 14.08.2018 kirjale nr 9-1/8-1 ja Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2018 kirjale nr 3-1/1493-22) täiendavalt Teie poole, et rõhutada Tallinna ümbersõiduraudtee asjus lähiajal vajalike põhimõtteliste otsustuste tähtsust. Samuti esitame konkreetse ettepaneku Rail Balticu (edaspidi RB) trassi kõrval kulgeva Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee ja RB seostamise võimalustest. Detsembris 2018 kuulutas RB Rail AS välja Harju maakonnas RB ehitusprojekti koostamise hanke, kus Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ei arvestata. Teie 13.12.2018 kirja kohaselt mõistate, et „kui Tallinna ümbersõiduraudtee ning RB raudtee hakkaksid osaliselt paiknema koridoris paralleelselt, oleks arukas need ka sama põhiprojektiga lahendada“. Samas juhite tähelepanu sellele, et praegu „ei ole ümbersõiduraudtee konkreetne asukoht ühegi planeeringuga paika pandud“. Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) on ümbersõiduraudtee kaardistatud kahe trassialternatiivina. Kokkuvõttes leiate, et praegusel hetkel ei saa rääkida ümbersõiduraudtee projekteerimisest kuna sellele eelnevad etapid on läbimata ja tegelik vajadus välja selgitamata. Ümbersõiduraudtee lõunapoolne koridor on raudtee ainumõeldav paiknemiskoht Nõustume väitega, et maakonnaplaneeringus on Tallinna ümbersõiduraudteele kavandatud kaks alternatiivi. Samas ei ole üks alternatiividest enam sobilik, kuna selle kohaselt läbiksid kaubarongid tulevikus jätkuvalt rahvusvahelist Ülemiste reisterminali, samuti Tallinna Luite asumit, Nõmme linnaosa jne. Maakonnaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ja kooskõlastamise ajal ei olnud paljud asjad selged (nt kus hakkab kulgema Rail Balticu trassikoridor ning milline on Tallinna-Helsingi püsiühenduse perspektiiv). Põhjapoolset ümbersõitu ei saa enam käsitleda alternatiivina, kuna RB trassikoridori valik kattub nüüdseks lõunapoolse ümbersõiduraudtee koridoriga, Soodevahe piirkonda on kavandatud perspektiivne kaubajaam (kajastatud ka RB planeeringus) ning ühtlasi on Tallinn-Helsingi püsiühendusele vaja Ülemistest lääne pool ümbersõitu (endine RB 12A koridor on toodud maakonnaplaneeringusse), mis Saku juures ühildub RB trassiga. Kui püsiühendus realiseerub, siis Ülemiste rahvusvaheline ühisterminal ei saa olla tupikterminal (nt Helsingi-Riia ekspressrongid, mis teevad vahepeatuse Tallinnas Ülemistel ja sõidavad siis otse Riia suunas edasi, mitte ei vaheta otsa). Maakonnaplaneeringu koostamise ajal oli Kaitseministeerium arvamusel, et Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne koridor võib ohustada Männiku harjutusvälja töövõimet, kuna see tundus neile joonisel liiga lai (500 m). Läbirääkimiste käigus lepiti lahendusena kokku, et lõunapoolse variandi puhul on Männiku harjutusvälja naabruses eelistatud paiknemine kavandatava Rail Balticu trassist ida pool, koheselt RB kõrval ning et Tallinna ümbersõiduraudtee rajamine ei tohi kahjustada Männiku harjutusvälja töövõimet (st ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Tallinna ringtee ääres peab ümbersõiduraudtee kulgema vahetult maantee kõrval). Kokku lepitu tagamiseks märgiti maakonnaplaneeringusse, et edaspidi tuleb seda täpsustada täpsema planeeringuliigiga ja teha koostööd Kaitseministeeriumiga. (Analoogset koostööd tehti ka RB trassi asukoha määramisel.) RB-ga kattuvas osas tuleks alustada ümbersõiduraudtee projekteerimist, kuna RB trass on paigas ja see ümbersõiduraudtee peab paiknema RB-ga ühes koridoris, mitte kusagil eraldiseisvalt. Ülemiste kaubajaama ümberpaigutamise vajadus Eesti Raudtee AS-lt saadud teabe kohaselt ei ole ohtlike kaupade veol nn „Tallinna sõlmes“ riskid kusagile kadunud. Kaubamahud on ‪ 2004-2006‬aastatega võrreldes vähenenud, kuid ka RB reisiterminali läbiva ühe kaubarongi korral on ohud endised. ‬‪ Tallinna piirkonna ning Harju maakonna arengute ning praeguste teadmiste ja kogemuste pinnalt on selgeks saanud, et Ülemiste ja Kopli kaubajamad senisesse keskkonda ei sobi. Tulevikus oleks mõeldamatu kaubarongide läbimine rahvusvahelist ühisterminali (rääkimata sellest, et Ülemiste piirkonnast kujuneb Eesti värav maailma). Ümbersõiduraudtee regionaalrongiliikluse perspektiivid Tallinna ümbersõiduraudtee regionaalrongiliiklus koos kohalike peatustega annab näiteks Lääne-Harju, Saue ja Rae valla ning Keila linna elanikele uued, kiired ja mugavad võimalused igapäevaseks liikumiseks elu- ja töökohtade vahel (Paldiski/Turba-Riisipere-Keila-Saue raudtee ühendamine Ülemistega). Reisirongliikluseks sobiva ümbersõiduraudtee rajamine võimaldaks rongiliiklust tihendada, kiiruseid tõsta ning vähendada Balti jaama koormatust ja kõik reisirongid ei pea suunduma ainult Balti jaama. Läänesuunalisel raudteel on täna ca 3,5 miljonit reisijat aastas ja see kasvab. Tallinna lõunapoolne ümbersõiduraudtee kasvataks seda numbrit veelgi ja usume, et see konkureeriks oma mahtudega tänase ELRON-i edelasuunaga. Näiteks Ülemiste, Lasnamäe ja Rae piirkonna elanikel tekivad uued võimalused käia kiire, mugava ja keskkonnasäästliku ühistranspordiga tööl Tänassilmal, Sauel, Keilas või Paldiskis ning vastupidi Paldiski, Riisipere, Keila ja Saue elanikel tekib parem ühendus keskusega, kus paiknevad olulised teenused ja töökohad. Ühtlasi parandab kaugemate piirkondade (nt Saue ja Lääne-Harju valla ning Keila linna) elanikele RB rahvusvahelise reisiterminali ja Tallinna lennujaama kättesaadavus kiire ja mugava ühistranspordiga (rääkimata sellest kui peaks realiseeruma Tallinn-Helsingi püsiühendus), mida nimetatud omavalitsused peavad väga oluliseks. RB ehitusprojekti hankes ümbersõiduraudteega arvestamise vajadus Ümbersõiduraudtee raames tekib võimalus suunata asustust, et tulevaste kohalike peatuste juures oleks enam inimesi ja elukondlikku tegevust. Täna on küsimus, kas me soovime oma piirkonda arendada ja pakkuda uusi võimalusi või mitte. Ainult kaubale ümbersõiduraudteed rajades oleksime äärmiselt lühinägelikud. RB ehitusprojektis ümbersõiduraudtee võimalusega arvestamine tähendaks perspektiivitundega mõtlemist ja tulevikuvõimalustele ukse laht hoidmist. Praegu on veel võimalik hoiduda tegemast viga muuta ümbersõiduraudtee rajamine oluliselt kulukamaks ja seeläbi ka tõenäoliselt teostamatuks. ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Postimehe 04.01.2019 artiklis (kättesaadav https://majandus24.postimees.ee/6491131 /murenev- unistus-ringraudteest-hind-vottis-polved-norgaks) väitis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeeriumi) asekantsler Ahti Kuningas, et RB ehitusprojekti koostamisel arvestatakse Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega. See väide ei ühti aga Teie 13.12.2018 kirjas nr 24.5-6/18- 0005/10602 toodud seisukohaga. Osutatud artiklis märgib RB Rail AS esindaja Kaido Zimmermann, et nad ei arvesta RB ehitusprojekti koostamisel Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ning see arvestamise väide olevat ministeeriumi poolt eksitav, kuna vastavat suunist ei ole ministeeriumist neile tulnud. Seega on tekkinud olukord, kus RB ehitusprojektis Tallinna ümbersõiduraudtee arvesse võtmise teemal on ministeeriumi poolt esitatud vastuolulisi ja segadust tekitavaid väiteid. Kõigi asjaosaliste ja huvitatud isikute ühese arusaama kujundamiseks ning edasise tegevuse planeerimiseks oleks väga vaja, et Te selgitaksite veelkord RB ehitusprojektis ümbersõiduraudteega arvestamise või mitte arvestamise küsimust. Arvestades küsimuse olulisust peame vajalikuks kaasata vajadusel seisukoha kujundamiseks kõik huvitatud ja puudutatud osapooled ning spetsialistid. Harjumaa Omavalitsuste Liidu seisukoht ümbersõidu raudtee küsimuses Oleme jätkuvalt seisukohal, et RB ehitusprojekti koostamisel Harju maakonnas ja selle rajamisel tuleb arvestada Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadusega ning säilitada selle väljaehitamise võimalus lähitulevikus. Sellekohase vajaduse põhjendamisel kehtivate planeeringute ja arengudokumentide kaudu on RB projekteerimisel ja ehitamisel ümbersõiduraudtee hilisemat juurde ehitamist võimaldavad sillad, viaduktid jms taristuobjektid ümbersõiduraudtee ja RB kattuvas osas CEF vahenditest abikõlbulikud. Selles tulenevalt ei suurene märkimisväärselt ka RB ehitusmaksumus, RB CEF vahenditest ei ole vaja 1520 mm rööpalaiusega raudteed ehitada, vaid RB projektiga tuleb luua eeldused (nt maavajadus, piisava laiusega viaduktid ja avad, kuhu on võimalik hiljem ümbersõiduraudtee kõrvale panna, RB kommunikatsioonide ja hooldustee õigele poole paigutamine jne). Sellekohaste eelduste tuleviku tarbeks loomisel oleks ümbersõiduraudtee jätkuvalt teostatav ja seejuures mõistliku hinnaga (aidates vältida suuri viaduktide, hooldusteede ja kommunikatsioonide ümberehitusi, mida keegi lähtuvalt suurest maksumusest enam tõenäoliselt tegema ei hakkaks). Rõhutame, et Tallinna ümbersõiduraudtee rajamise vajadust on käsitletud nt üleriigilises planeeringus 2030+, Harju maakonnaplaneeringus 2030+, Harju maakonna arengustrateegias 2035+ ja teistes dokumentides, sh Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 13.12.2018 kirjaga nr 2-4/18-0398/10595 kooskõlastusringile saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2019–2024“ eelnõus. Seega ei saa maakonna planeeringu ja maakonna arengustrateegiaga vastuolus oleva ehitustegevuse kavandamine ja ehitusprojekti koostamine olla õiguspärane, vaid loob RB ehitusloa väljastamisel võimaluse Harju maakonnas õigusvaidluste tekkimiseks. Eesti Raudtee AS tellis Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotlusel 2018. aastal Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee eskiisprojekti, mis ei arvestanud küll reisrongiliikluse võimekusega, kuid analüüsis raudtee teostatavust ja maksumust. Eesti Raudtee AS esindaja sõnul ei nõua RB-ga kattuvas lõigus reisirongiliiklusega arvestamine eskiisprojekti muutmist. Postimehe 04.01.2019 artikli kohaselt on ümbersõiduraudtee hinnanguliseks maksumuseks 112 miljonit eurot, mis võib reisirongiliikluse võimekuse tagamisel veelgi kasvada. Nõustume, et hinnanguline ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 maksumus ei ole väike, aga see hind ei ole argument, et teema päevakorrast maha võtta, kui objektiivne vajadus koos põhjendustega on olemas. Tallinna ümbersõiduraudtee hilisem rajamine eskiisprojektist erinevasse asukohta suurendab prognoositud ehitusmaksumust juba oluliselt. Viitame ühe rahastamisvõimalustena sellele, et Kopli kaubajaama vabanevate maade realiseerimisel saadavast tulust võiks kaaluda Tallinna ümbersõiduraudtee ja uue Soodevahe kaubajaama kaasfinantseerimist. Eelneva põhjal palume Teid anda RB Rail AS-le ja Rail Baltic Estonia OÜ-le kirjalik suunis arvestada RB ja Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee kattuvas koridoris ümbersõiduraudtee vajadusega RB ehitusprojekti koostamisel Harju maakonnas viisil, et nad  täiendaksid praguseks väljakuulutatud RB ehitusprojekti koostamise hankedokumentatsiooni  või jätaksid väljakuulutatud RB ehitusprojekti koostamise hankest välja Tallinna linna ja lõunapoolset ümbersõiduraudteed hõlmava trassi osa projekteerimise ning määraksid selle eraldi projekteerimise etapiks, millele koostatakse uus lähteülesanne ja eraldi hange (vt Tallinna Linnavalitsuse 28.12.2018 kirja nr 3-1/1493-22). Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Andre Sepp Mart Võrklaev Andres Laisk HOL esimees Rae vallavanem Saue vallavanem allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt Enno Fels Jaanus Saat Keila linnapea Lääne-Harju vallavanem Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu maaelukomisjon, Rahandusministeerium, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus, Eesti Raudtee AS, Tehnilise Järelevalve Amet, RB Rail AS, Rail Baltic Estonia OÜ, AS Eesti Liinirongid, Paldiski Ettevõtjate Liit Joel Jesse 615 0355 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Rail Baltic Estonia OÜ Meie: 20.03.2019 nr 9-1/7-1 [email protected] RB Rail AS [email protected] Tallinna ümbersõiduraudteega arvestamine Rail Balticu projekteerimisel Taust ja senine menetlus Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) pöördus 14.08.2018 kirjaga (lisa 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, milles paluti muuhulgas tagada, et RB Rail AS arvestaks Rail Baltic (RB) raudtee ehitusprojekti hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ja ehitusprojekti koostamisel perspektiivse Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudteega. MKM vastas pöördumisele 13.12.2018 kirjaga (lisa 2). Ümbersõiduraudtee rajamise kohta saadud ebapiisava ja vastaka info tõttu esitasid HOL ning Tallinna ümbersõiduraudteega seotud kohalikud omavalitsused 21.01.2019 MKM-le ühispöördumise (lisa 3), milles põhjendati raudtee lõunapoolse trassikoridori ainuvõimalikkust ning vajadust arvestada RB ehitusprojekti koostamisel ümbersõiduraudtee tulevase väljaehitamise võimalustega. MKM andis 24.01.2019 kirjaga nr 24.5-6/19-0095/736 (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi „arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolsetrassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega“. MKM 01.03.2019 kirjaga (lisa 5) teavitati ka HOL-i Rail Baltic Estonia OÜ-le projekteerimise kohta 24.01.2019 antud juhtnöörist. Selle põhjal väideti, et tulevikus olevat võimalik füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Samas osutati, et dual gauge lahendus on kasutusel Leedus. Dual gauge lahenduse küsitavused ja probleemid MKM peab võimalikuks (lisa 5), et kahe rööpapaariga RB raudtee üks rööpapaar ja ümbersõiduraudtee üks rööpapaar paigutatakse samasse asukohta dual gauge lahendusega. Sellise lahenduse tulemusel peetakse ilmselt võimalikuks, et dual gauge lõigul osa RB läbilaskevõimest eraldatakse 1520 mm rööpalaiusega raudteed kasutavate rongide jaoks. HOL-il puudub tehniline pädevus ja kogemus hindamaks MKM 01.03.2019 kirjas (lisa 5) teatavaks tehtud ning 24.01.2019 kirjaga (lisa 4) Rail Baltic Estonia OÜ-le edastatud juhtnööri kohasust ja kompetentsust. Samuti puuduvad meil teadmised hindamaks ümbersõiduraudteel planeeritava reisi- ja kaubaveo ühildamise võimalikkust RB tarisuga ning pakutava dual guage lahenduse mõju selles lõigus RB planeeritu kohasele toimimisele. Üldistades erinevatelt osapooltelt saadud teavet on tekkinud kahtlused, mis viitavad üldistatult selle, et dual gauge lahendus ei ole ümbersõiduraudtee rajamiseks tõenäoliselt tehniliselt teostatav ega parim või soodsaim lahendus. Muuhulgas on meil tekkinud järgmised küsimused ja kahtlused: ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705   dual gauge lahenduse mõju RB ja ümbersõiduraudtee läbilaskevõimele (sh RB opereerimisplaanile) ja kiirustele RB trassil;  mõju RB juhtimissüsteemile (sh hilisem ümberehitamise vajadus) ning seejuures eriti fakt, et kusagil maailmas ei ole teadaolevalt pretsedenti ega jätkusuutlikku tehnilist lahendust Eesti raudteedel praegu kasutava signalisatsioonisüsteemi ja RB-l kasutama hakatava Euroopa raudteejuhtimissüsteemi ERTMS ühildamiseks;  võimalused ümbersõiduraudtee elektrifitseerimiseks (kuna RB ja 1520 mm rööpalaiusega raudteel on erinevad toitepinged);  kas dual gauge lahendus ehitatakse kohe ühes RB-ga valmis või edaspidi. Hiljem ehitamine oleks märkimisväärselt kallim, tõenäoliselt 100% riigieelarvest, samuti ümberehitamist vajav RB raudtee osa. Samas kui ehitada kohe RB raames veidi laiemad silded ja avad (kuni 85% CEF vahenditest), mis võimaldaks hiljem paigutada 1520 mm rööpalaiusega ümbersõiduraudtee RB kõrvale;  kui ümbersõiduraudtee rajatakse peale RB valmimist, vajadus vähemalt ühe RB raudteeharu ekspluatatsioonist välja minekuks dual gauge lahenduse ehitusperioodiks;  ebaselgus selles, kas dual gauge lahendust hakatakse kasutama ühel või mõlemal RB rööpapaaril. Kui ühel rööpapaaril, siis oleks tegemist muutsuunalise dual guage raudteega ning tekib küsimus, kas selline lahendus on RB standardile vastaval raudteel lubatud (ohutus, kiirused 240km/h, tehniline teostatavus, läbilaskevõime);  RB ja ümbersõiduraudtee kohalike peatuste taristu (nt mõlema rööpmega sobivad ooteplatvormid, peatuskohtade juures vajalikud pöörmed);  regionaalrongiliikluse võimekus ümbersõiduraudteel (mis on maakonna jaoks väga oluline ja tuleneb kehtivast maakonna arengustrateegiast). Kokkuvõte ja taotlused Väljendame heameelt, et Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud Tallinna ümbersõiduraudtee teema on MKM kaudu jõudnud RB projekteerimise tasandile. Siinkohal kordame üle teema äärmiselt suurt olulisust Harju maakonna arengule. Lisaks kehtivale maakonnaplaneeringule tuleb Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee vajadus üleriigilisest planeeringust Eesti 2030+, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse poolt 30.08.2012 ja 21.02.2019 jõustunud Harju maakonna arengustrateegias 2035+. Ühtlasi on 2018. aastal AS Eesti Raudtee tellimusel valminud Tallinna lõunapoolse ümbersõiduraudtee eskiisprojekt. Oleme seisukohal, et nimetatud raudteede trassikoridoride ühildamise eeldus ja sisuline mõte on RB projektikohaste võimekuste (kiirus, läbilaskevõime, ligipääsud) säilitamine ning teisalt ümbersõiduraudteele tõhusa ja tulevikiperspektiive arvestava reisija- ja kaubaveovõimekuse andmine. Soovime juba temaatikaga tegelemise algfaasis välistada ümbersõiduraudtee projekti niisuguste põhimõtteliste või tehniliste lahenduste pakkumise, mille teostamine ei saa tulevikus võimalik nende negatiivse mõju tõttu RB-le või mis muudaksid ümbersõiduraudtee regionaalsele reisijaveole mitteatraktiivseks. Eelneva põhjal palume Teil  Käsitleda võimaliku dual gauge lahenduse osas tõusetunud probleeme ja kahtlusi ning anda nende asjakohasusele omapoolne hinnang.  Arvestada RB ehitusprojekti koostamisel Tallinna ümbersõiduraudtee ja RB kattuvas koridoris ümbersõiduraudtee vajadusega ning kui selgub, et dual gauge lahendus ei ole parim võimalik ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705  lahendus ega tehniliselt teostatav, siis arvestada RB ehitusprojektis sellega, et dual gauge lahenduse asemel rajataks Tallinna ümbersõiduraudtee tulevikus RB kõrvale täiendava rööpapaarina. Teie soovil oleme valmis asjas andma ka täiendavalt teavet. Lugupidavalt (allkirjastatud digitaalselt) Joel Jesse tegevdirektor Lisatud: 1. HOL 14.08.2018 kiri nr 9-1/8-1. 2. MKM 13.12.2018 kiri nr 24.5-6/18-0005/10602. 3. HOL 21.01.2019 kiri nr 9-1/8-5. 4. MKM 24.01.2019 kiri nr 24.5-6/19-0095/736 5. MKM 01.03.2019 kiri nr 24.5-6/18-0005/1824. Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Tallinna Linnavalitsus, Rae Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Keila Linnavalitsus, Lääne-Harju Vallavalitsus. Kristjan Kenapea 615 0365 [email protected] ____________________________________________________________________________________________ Sirge tn 2 telefon (+372) 615 0352 a/a EE942200001120227445 10618 TALLINN e-post [email protected] Swedbank, kood 767 registrikood 80195199 www.hol.ee KMKR nr EE101356705 Andre Sepp Teie 21.01.2019 nr 9-1/8-5 Harjumaa Omavalitsuste Liit [email protected] Meie 01.03.2019 nr 24.5-6/18-0005/1824 Mart Võrklaev Rae Vallavalitsus [email protected] Andres Laisk Saue Vallavalitsus [email protected] Enno Fels Keila Linnavalitsus [email protected] Jaanus Saat Lääne-Harju Vallavalitsus [email protected] Vastus ühispöördumisele seoses Tallinna ümbersõiduraudteega Austatud Andre Sepp, Mart Võrklaev, Andres Laisk, Enno Fels ja Jaanus Saat Avaldate oma 21.01.2019 saadetud kirjas nr 9-1/8-5 soovi, et Rail Baltica (edaspidi RB) Harju maakonna projekteerimislõigu põhiprojekti koostamisel arvestataks ka Tallinna perspektiivse lõunapoolse ümbersõiduraudtee trassikoridori vajadusega. Seoses sellega andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 24.01.2019 kirjaga nr 24.5-6/19-0095/736 Rail Baltic Estonia OÜ-le sisendi arvestada RB raudtee projekteerimisel lõigus, kus RB raudtee ning Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega. See tähendab, et RB projekteeritav vaba gabariit võimaldab tulevikus füüsiliselt mahutada 1520 mm üheteelise raudtee RB 1435 mm raudteega samas asukohas. Dual gauge lahendus on RB puhul juba kasutusel Leedus Mockava ja Šeštokai linnade vahel, samuti lühemal lõigul Leedus RB-st eraldiseisvana Kaunase ja Marijampole vahel. Selle rajamisel on võimalik kaubarongid Tallinna kesklinnast eemale suunata, rongireisijaid saab selles piirkonnas teenindada RB kohalike peatustega. Kuigi võimaliku Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse koridori ruumilise vajadusega RB projekteerimisel arvestatakse, ei saa me mööda vaadata õiguslikest piirangutest, mis tähendab, et ümbersõiduraudtee rajamisele peab eelnema ka täpsema planeeringuliigiga trassikoridori lahenduse leidmine koos planeeringu juurde kuuluva avalikkuse kaasamise, keskkonnamõjude hindamisega ning muu Planeerimisseaduses ettenähtuga, nagu on kirjas ka kehtivas Harju Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 maakonnaplaneeringus 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne lõunapoolne koridor ei koosne vaid RB-ga paralleelselt kulgevast raudteest, vaid hõlmab ka lõigud sellest ida- ja läänepool (Lagedi-Soodevahe ning Männiku-Saue). Nendes lõikudes Tallinna ringraudtee perspektiivse lõunapoolse koridori ruumilise vajaduse arvestamiseks ning maa reserveerimiseks on vajalik ka KOV-de panus, mistõttu rõhutame veelkord, et oluline on üldplaneeringute koostamisel/uuendamisel arvestada ka Harju maakonnaplaneeringus 2030+ määratud perspektiivse Tallinna ringraudtee põhimõttelise lõunapoolse koridori alternatiiviga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simson majandus- ja taristuminister Lisaadressaadid: Rahandusministeerium Tallinna Linnavalitsus Kiili Vallavalitsus Saku Vallavalitsus AS Eesti Raudtee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet RB Rail AS Rail Baltic Estonia OÜ AS Eesti Liinirongid Paldiski Ettevõtjate Liit Triin Orav 6256459 [email protected] 2 (2) Riia Sillavee Rail Baltic Estonia OÜ [email protected] Meie 24.01.2019 nr 24.5-6/19-0095/736 Endla 16 10142, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sisend Rail Baltica raudtee projekteerimiseks Austatud Riia Sillavee Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ on määratud perspektiivse Tallinna ringraudtee põhimõttelise koridori alternatiivid. Palume teil Rail Baltica raudtee projekteerimisel arvestada lõigus, kus Rail Baltica raudtee ning Tallinna ringraudtee lõunapoolse trassikoridori alternatiiv asuvad paralleelselt ühes koridoris, võimaliku vene laiusega raudtee (1520 mm) dual gauge lahenduse ruumilise vajadusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler Triin Orav 6256459 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158