Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastus OÜ Aldar Eesti kaebusele ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamiseks

Lisa 15. Kuvatõmmis, ajakiri 12.2018-01.2019 Cityalko (13.12.2018) 1 2 3 4 5 6 7  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 23.01.2019 Kehtib kuni: 23.01.2024 Alus: HkMS § 89 lg 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Halduskohus [email protected] 29.01.2019 nr 2-4/19/0003/180 Haldusasi 3-18-2400 Kaebaja: OÜ Aldar Eesti Registrikood: 11710650 Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Maskim Greinoman Advokaadibüroo Greinoman & Co Rävala pst 5, 10143 Tallinn tel 6 119 000 e-post: [email protected] Vastustaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23a, Tallinn 10614 E-post: [email protected] Tel 6 672 000 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastus OÜ Aldar Eesti kaebusele ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamiseks I. ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSE KÄIK 1. Vastustaja edastas 05.12.2018 kaebajale teate haldusmenetluse algatamise kohta, milles teavitas kaebajat, et on ametis registreeritud pöördumise alusel kontrollinud tema veebilehte https://cityalko.ee/kliendileht-2/ (lisatud), juhtis tähelepanu rikkumistele ning teatas, et tal on võimalus ka koheselt kirjas toodud rikkumised ilma ettekirjutuseta lõpetada ning andis kaebajale võimaluse esitada omapoolne arvamus ja vastuväited vastustajale tähtajaga 06.12.2018. Kaebaja eelnimetatud teatele tähtaegselt ei reageerinud, vastuväiteid ega arvamust ei esitanud. 2. Kaebaja vastas 11.12.2018, et on teate kätte saanud, aga vastuväiteid ega arvamust ei esitanud. Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 3. Vastustaja tuvastas 13.12.2018 paikvaatluse tulemusena, et kaebaja jätkuvalt avalikustab veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ reklaamiseadusega vastuolus olevat alkoholi reklaami, ehk kaebaja ei olnud teates märgitud rikkumisi kõrvaldanud. 4. Vastustaja tegi 14.12.2018 kaebajale ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 (Ettekirjutus). Ettekirjutus sisaldas ka sunniraha hoiatust. Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 17.12.2018 ning ettekirjutuse täitmisest tuli kaebajal vastustajat teavitada e-posti või tavaposti teel. 5. Vastustaja tuvastas 19.12.2018 paikvaatluse tulemusena, et kaebaja avalikustab jätkuvalt veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ reklaamiseadusega vastuolus olevat alkoholi reklaami, ehk kaebaja ei olnud ettekirjutuses märgitud rikkumisi kõrvaldanud. 6. Vastutaja edastas 19.12.2018 kaebajale sunniraha rakendamise teate nr 6-25/18-011253-003, täitmise tähtajaga 31.12.2018. 7. Kaebaja esitas 19.12.2018 vastuväited Tarbijakaitseameti 05.12.2018 teatele nr 6-25/18- 011253-001 haldusmenetluse algatamise kohta ettekirjutuse tegemise hoiatusega, samas paludes ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamist. Kaebaja jätkas reklaamiseaduse nõuete rikkumist veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ (kliendileht). 8. Vastustaja edastas kaebaja vastuväidetele vastuse jäädes ettekirjutuses märgitud seisukoha juurde ning juhtides kaebaja tähelepanu, et juhul kui kaebaja täidab ettekirjutuse nr EK-RKV- 2018-00086 hiljemalt sunniraha tasumise tähtajaks, so 31.12.2018, ja teavitab ettekirjutuse täitmisest vastustajat e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Tarbijakaitseamet, Pronksi 12, Tallinn, 10117, hiljemalt 31.12.2018, siis vastustaja ei edasta sunniraha täitmiseks kohtutäiturile. 9. Kaebaja edastas 21.12.2019 vastutajale teate, et kaebaja eemaldas 21.12.2019 seisuga kõikidest oma kauplustest ja ka veebikeskkonnast CityAlko kliendiajakirja. 10. Vastustaja tuvastas 21.12.2018, et kaebaja veebileht https://cityalko.ee/kliendileht-2/ ei ole enam kättesaadav, seega kaebaja täitis ettekirjutuse ja lõpetas ettekirjutuses märgitud keelatud alkoholi reklaamide avalikustamise, mistõttu vastustaja ei edastanud sunniraha täitmiseks kohtutäiturile ning teatas, et lõpetab kaebaja suhtes järelevalve menetluse nr 6-25/18-011253. 11. Kaebaja esitas 27.12.2018 Tallinna Halduskohtule tühistamiskaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse 1) vastustaja 14.12.2018 ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamiseks; 2) kaebaja kasuks menetluskulude välja mõistmiseks; 3) asja arutamiseks istungil ning 4) esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivus peatamiseks kuni 31. jaanuarini 2019.a ning vastustaja keelamiseks rakendada sunniraha tegude suhtes, mida kaebaja teeb kuni esialgse õiguskaitse kehtivuse lõppemiseni. 12. Tallinna Halduskohtus küsis 28.12.2018 vastustaja seisukohta kaebuses esialgse õiguskaitse lahendamiseks ja määras vastamiseks tähtaja 04.01.2019. 13. Vastustaja esitas 04.01.2019 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele ja palus see jätta rahuldamata. 14. Tallinna Halduskohtu 11.01.2019 määrusega (EÕK määrus) jättis asja arutav kohus OÜ Aldar Eesti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, võttis OÜ Aldar Eesti kaebuse menetlusse ning 2 (7) kohustas vastustajat vastama kaebusele 30 päeva jooksul ja esitama kõik vaidlusega seotud ja asja lahendamiseks vajalikud dokumendid. 15. Vastustaja esitab vastuväited kaebusele ning kohtule seni esitamata tõendi: Tarbijakaitseameti 14.12.2018 ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 Lisa 15- Kuvatõmmis, Cityalko ajakiri 12.2018-01.2019. II. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 16. Vastustaja lähtub avalikustatud reklaamide suhtes järelevalve teostamisel kehtivast reklaamiseadusest ja selle alusel sätestatud nõutest. 01.06.2018 jõustusid reklaamiseaduses alkoholi reklaami sätete muudatused, milledega muudeti veelgi rangemaks seni kehtinud alkoholi reklaami nõudeid. Reklaamiseaduse (RekS) muudatuste eesmärk on rahva tervise kaitse tagamine, alkoholist tingitud sotsiaalsete ja tervisekahjude vähendamine ning alkoholitarbimise ja sellest tulenevate kahjude vähendamine alaealiste hulgas. 17. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00086 on õiguspärane ning kooskõlas HMS § 54 sätestatud nõuetega, olles antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt: 18. Esmalt leiab kaebaja, et tema poolt täidetud ja vastustaja poolt lõpetatud menetluses olnud ettekirjutusel nr EK-RKV-2018-00086 on jätkuvad kahjulikud mõjud. Õiguse rakendamise korras osundab kaebaja riigikohtu lahendile nr 3-3-1-11-14 p 10, kus analoogset olukorda käsitletakse. Kahjulik mõju väljenduks asjaolus, et kord keelu saanud reklaamitegevus keelustataks tõenäoliselt samadel alustel uuesti. Seetõttu on oluline hinnata ettekirjutuse aluseks olnud asjaolusid ja rakendatud meetme õiguspärasust. 19. Kaebaja asub seisukohale, et veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatu puhul on tegemist ajakirjaga, millel on veinikultuuri tutvustav, mitte reklaami eesmärk. Vastustaja sellega ei nõustu. Kaebaja põhjendused ja selgitused punktides 15-17 kliendilehe ja ajakirja defineerimisel ja reklaami avalikustamise väljundi määratlemisel on asjakohatud, kuna antud juhul ei ole küsimus selles, kas kaebaja avalikustas keelatud reklaami ajakirjas või kliendilehes, vaid vastustaja poolt tõendatud asjaolus, et kaebaja rikkus reklaamiseadust avalikustades keelatud teabega alkoholi reklaami. Mistahes avaldumisvormis avalikustatud reklaam peab vastama reklaamiseaduse nõutele. Kuna alkoholi reklaami nõuded on sätestatud RekS §-s 28, siis igasuguses vormis ja viisil avalikustatud alkoholi reklaam peab vastama RekS §-s 28 sätestatud nõutele. Kaebaja veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes sisalduv teave alkohoolsete jookide kohta on käsitatav teabena, mis avalikustatud nende alkohoolsete jookide müügi suurendamise eesmärgil, mistõttu on kaebaja poolt kliendilehes alkohoolsete toodete kohta avalikustatud teabe puhul tegemist reklaamiga RekS § 2 lg 1 p 3 mõistes. Seega, isegi kui kaebaja määratles alkoholi reklaamide avalikustamise kogumit ajakirjana, siis ka ajakirjas avalikustatud alkoholi reklaam peab vastama RekS §-s 28 sätestatud nõutele, mida kaebaja poolt avalikustatud alkoholi reklaamid ei ole. Eeltoodu alusel isegi siis kui tegemist oleks ajakirjaga, oleks seal esitatav informatsioon käsitletav reklaamina nagu seda on märkinud ka kohus EÕK määruse punktis 21. 20.Kaebaja poolt punktides 18 ja 19 osas märgib vastustaja, et ajakirjas esitatud tekstid ehk jutustused, alkohoolse joogi liigi kohta kuuluvad teabena, reklaami osana, samal pildil kuvatud sama liigi alkohoolse joogi reklaami juurde. Reklaamide hindamisel peab lähtuma reklaamis kuvatud teabe sisust ja kontekstist, st millise koosmõju tekitab reklaamis kuvatud teave ja detailid 3 (7) ning reklaami esitusviisis. Kui alkoholi reklaam sisaldab jutustust konkreetse alkohoolse liigi kohta ning samas reklaamis on kuvatud ka sama liigi alkohoolsed joogid, siis koosmõjus on reklaamis kuvatud jutustus ja alkohoolsed joogid seostatavad ühtse reklaamina reklaamis kuvatud toodete kohta. Seega kaebaja väide, et alkoholi reklaamis kuvatud tekstid, jutustused, ei ole reklaamid on asjakohatu ja põhjendamata. Kaebaja poolt alkoholi reklaamis kuvatud jutustus alkohoolse joogi liigi kohta ja jutustuse juures olevad sama liigi alkohoolsed joogid moodustavad koosmõjus ühtse reklaami ning sellisena tajub seda ka tarbija. 21. Kaebaja vaidleb vastu asjaolule, et alkoholireklaamis on keelatud toote QR-koodi kuvamine (kaebuse punktid 20-23). Vastustaja on seisukohal, et QR-koodi kuvamine alkoholi reklaamis on keelatud. RekS § 28 lg 1 sisaldab järgnevat sõnastust: Alkoholi reklaam võib sisaldada üksnes toote: nime, liiki, tootja nime, kaubamärki, päritolumaad, geograafilist piirkonda, etanoolisisaldust mahuprotsentides, müügipakendi kujutist, omadusi (värvus, aroom, maitse), serveeringut. RekS § 28 lg 1 sisaldab alkoholi reklaamis kuvamiseks lubatud teabe ammendavat nimistut, mis tähendab, muu teabe kuvamine alkoholi reklaamis on keelatud. Kuna QR-koodi ei ole RekS § 28 lgs 1 sisalduvas ammendavas loetelus nimetatud, siis on QR-koodi kuvamine alkohoolse joogi reklaamis keelatud. Tegemist on seaduses suletud loeteluga, mida ei saa laiendada. Ettekirjutuse punktis 2.1 nimetatud kaebaja poolt avalikustatud alkoholi reklaamid sisaldasid QR-koodi, mis RekS § 28 lg 1 alusel on keelatud ja mille tõttu oli kaebaja poolt veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes avalikustatud alkoholi reklaamide puhul tegemist reklaamiseaduse rikkumisega, siis vastustaja poolt ettekirjutuses esitatud alus ja kohustus keelatud alkoholi reklaami avalikustamise lõpetamiseks on põhjendatud ja õiguspärane. Täiendavalt, kuivõrd ka kaebaja märkis, et RekS § 3 lg 2 kohaselt peab reklaamis selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi, siis QR-koodi liigitamine RekS § 3 lg-s 2 märgitud teabe alla on meelevaldne, kuna QR-koodiga ei saa selgelt ja eristavalt RekS § 3 lg-s 2 sätestatud teavet tarbijale esitada, vaid QR-koodis sisalduva teabe kättesaamiseks peab kasutama elektroonilisi abivahendeid. Seega QR-koodi kasutamine alkoholi reklaamis ei ole põhjendatud ega asjakohane ka RekS § 3 lg 2 mõistes ja tõlgendusel. 22. Vastustaja täitis ettekirjutuse, siis on ainetud arutelud kaebuse punktis 24 osas kas reklaamiseaduse nõuete rikkumise tõttu oli vastustaja reklaamiseaduse järelevalve teostajana õigustatud tegema kaebajale rikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutuse, kohustades viivitamatult lõpetama kõikide alkoholi reklaamide, mis ettekirjutuses märgitu kohaselt olid vastuolus reklaamiseaduse nõuetega, avalikustamise. Ettekirjutuse resolutiivosa on piisavalt täpne, mis tõttu on kaebajal olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks ning ettekirjutuse resolutiivosa piisava täpsuse tõttu on eeldatav, et ettekirjutuses nõutud kohustus on kaebajale üheselt mõistetav, mistõttu on ettekirjutus õiguspärane.1 Vastustaja ei kirjutanud kaebajale ette abinõusid, kuidas peab kaebaja ettekirjutuses nõutud kohustuse täitma, st mil milliseid vahendeid kasutades lõpetama ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 punktis 2 märgitud alkoholi reklaamide avalikustamise. Kaebaja sai ise valida abinõud, mis oleks ettekirjutuses nõutu täitmiseks kaebaja jaoks kõige vähem koormavamad. Ettekirjutusega võib jätta kaebajale valiku erinevate abinõude vahel, millega saavutada õiguspärane olukord ning ettekirjutus peab vähemalt määratlema eesmärgi ehk olukorra, mis tuleb ettekirjutuse täitmisega saavutada2. Kuna vastustaja on ettekirjutuses määratlenud eesmärgi, mis tuleb kaebajal ettekirjutuse täitmisega saavutada ning vastustaja ei ole kohustatud ettekirjutuses kaebajale selgitama, milliste vahenditega peab kaebaja rikkumised kõrvaldama, seega vastustustaja ettekirjutusega ei ole rikutud ettekirjutuse määratletuse nõuet ning vastutaja ettekirjutus on õiguspärane. 1 RKHKo 3-15-443, p 12. 2 Ibid., p 13. 4 (7) 23. Lisaks märgib vastustaja, et reklaamidel on tarbijaskonnale suur mõju. Reklaamid kutsuvad tarbijad kaupa ostma, teenides seeläbi reklaamide avalikustamise tegelikku, tulu teenimise eesmärki ning reklaamide avalikustamine toimubki piiratud aja jooksul, sageli vaid paariks päevaks või nädalaks. Seega kui kaupleja avalikustab reklaamiseadusega vastuolus olevat reklaami, siis keelatud reklaamide avalikustamise lõpetamise kohustamine on ainuke meede, et tagada seaduse sätete täitmine ning keelatud reklaamide mõju ja jõudmine veelgi suurema tarbijaskonnani. Kui lähtuda alkoholi reklaami sätete muutmise eesmärgist – rahva tervise kaitse – siis seda enam on õigustatud ja põhjendatud vastustaja nõue keelatud teabega alkoholi reklaamide viivitamatult avalikustamise lõpetamiseks, seeläbi takistades keelatud reklaami veelgi suurema tarbijakonnani jõudmise. 24. Kaebaja poolt punktis 25 esitatu kohta märgib vastustaja, et teostab järelevalvet vastavalt tööplaanile ning kontrollib ka kaebaja vastuses viidatut esimesel võimalusel, selgitab välja asjas tähtsust omavad olulised asjaolud ning rikkumise tuvastamisel otsustab järelevalve meetmete rakendamise vajaduse üle. Vastustaja esitas kaebajale ettekirjutuse kaebaja poolt reklaamiseadusega vastuolus olevate alkoholi reklaamide avalikustamise tõttu ning teiste kauplejate võimalikud reklaamiseaduse rikkumised alkoholi reklaamide avalikustamisel ei muuda vastutaja poolt kaebajale esitatud ettekirjutust ebaproportsionaalseks kaebaja suhtes. Vastustaja on tuvastanud, korduvalt, et kaebaja rikkus reklaamiseaduse nõudeid, avalikustades veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes reklaamiseadusega vastuolus olevat alkoholi reklaami. 25. Vastustaja peamine ülesanne on kaitsta tarbijate õigusi ja huve ning ettekirjutuse täitmine on oluline tarbijate õiguste ja huvide kaitse seisukohalt ning ettekirjutuse tühistamine riivaks tugevasti tarbijate huve. Kauplejad peavad alkoholi reklaamide avalikustamisel lähtuma ka RekS § 28 sätete muutmise eesmärgist - kaitsta rahva, nii täisealiste kui ka alaealiste, tervist. Lisaks pidi kaebaja aru saama, et vastustaja lähtus ettekirjutuse tegemisel seaduses sätestatust. Kaebaja on märkinud, et vastustaja oleks saanud enne ettekirjutuse tegemist kasutada kaebaja suhtes preventatiivseid meetmeid selgitustena näiteks märgukirja vormis, millele Vastustaja vastab, et enne 14.12.2018 ettekirjutuse edastamist kaebajale, edastas vastustaja 05.12.2018 kaebajale teate haldusmenetluse algatamise kohta ettekirjutuse tegemise hoiatusega nr 6-25/18-011253-001, andes kaebajale võimaluse arvamuste ja vastuväidete esitamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebaja teatele nr 6-25/18-011253-001 omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud ning reklaamiseaduse rikkumist ei lõpetanud. Seega on vastustaja kasutanud kaebaja suhtes enne ettekirjutuse esitamist preventatiivseid meetmeid ning vastustaja ettekirjutus on põhjendatud ja proportsionaalne rikkumise ulatusega. Eeltoodule vaatamata reklaamis kaebaja veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes ühe kuu jooksul ebaseaduslikul viisil alkohoolseid tooteid. 26. Kaebaja poolt punktis 26 esitatule vastab vastustaja, et kaebaja poolt viitamine direktiivi 2010/13/EL art-le 22 on ebaõige, kuivõrd kõnealune direktiiv kohaldub audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta, mille eesmärk on tagada, et oma ELi riigis võrgusisuteenuste tellijad saaksid kasutada võrgusisuteenuseid, nagu filmid, spordisündmused, e-raamatud, videomängud ja muusika, kui nad ajutiselt viibivad teises ELi riigis. Käesolevat olukorda, kaebaja poolt RekS §-i 28 rikkumist veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud, ei reguleeri direktiivis 2010/13/EL sätestatu, millele viitab ka kaebaja ise, väites, et kõnealune direktiiv puudutab meediateenuseid. Kaebaja kõnealune veebileht ja sellel kuvatud teave ei ole käsitatav direktiivi 2010/13/EL kohaldamisalasse kuuluvana. Samuti ei ole asjakohane ja põhjendatud direktiivi 2010/13/EL sätete võrdlus RekS-s sätestatuga. Ühtlasi jääb vastutajale arusaamatuks kaebaja väide, et „teda on koheldud ebavõrdselt, mistõttu RekS § 28 osas, mis see seab rangemad piirangud, kui Direktiivi 2010/13/EL 5 (7) art 22, on vastuolus PS § 12.“, kuna direktiivi 2010/13/EL art 22 ei kohaldu ajakirjas avalikustatavale reklaamile ning RekS § 28 seostamine PS § 12 vastuoluga on ebaõige. 27. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja väide, et „kaebaja ajakiri Direktiivi 2010/13/EL art 22 loetletud piiranguid ei riku“ on asjakohatu ja seosetu, kuna kaebaja ajakiri ja selles avalikustatud keelatud teabega alkoholi reklaam ei kuulugi direktiivi 2010/13/EL art 22 kohaldamisalasse, mille piiranguid saaks ajakirjas avalikustatav reklaam rikkuda. 28. Kaebaja poolt punktis 27 esitatule vastab vastustaja, et kaebaja tõlgendus vastustaja pädevusest ja sellest tulenevast õigusest teha ettekirjutus on ebaõige. Vastustaja märkis pädevus aluse ettekirjutuses. Vastustaja teostab riikliku järelevalvet reklaamiseaduse ja selle alusel sätestatud nõuete täitmise üle RekS § 30 lg 1 alusel, järgides korrakaitseseaduse (KorS) põhimõtteid. KorS § 2 lg 4 alusel on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. KorS § 1 lg 3 alusel on vastustajal kui korrakaitseorganil pädevus riikliku järelevalve tegevuses ka KorS § 28 lg 1 rakendamiseks. Seega kuna vastustaja korrakaitseorganina tuvastas riikliku järelevalve tegevuse käigus kaebaja tegevuses korrarikkumise, veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes reklaamiseadusega vastuolus olevat alkoholi reklaami avalikustamises, siis vastavalt RekS § 30 lg-s 1 sätestatud pädevusele oli vastutajal KorS § 28 lg 1 alusel õigus korrarikkumise kõrvaldamiseks teha kaebajale ettekirjutus. 29. Lähtudes eeltoodust on vastustaja seisukohal, et ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00086 oli õiguspärane ning kooskõlas HMS § 54 sätestatud nõuetega. Ühtlasi leiab vastustaja, et ettekirjutus ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust (PS § 31 koostoimes PS § 9), õigust vabale eneseteostusele (PS § 19 koostoimes PS § 9) ja õigust heale haldusele (vt nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-83-14, p 11, 12) ning kaebaja sellekohased väited on paljasõnalised, põhjendamata ja tõendamata. Vastustaja kui haldusorgani tegevus antud asjas on olnud õiguspärane, ettekirjutus kui haldusakt oli kehtiv ja kuulus täitmisele. Kuna kaebaja on veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes „Ajakiri 12.2018-01.2019 CityAlko“ alkoholi reklaami avalikustamisel rikkunud RekS §-s 28 lg 1 sätestatud nõudeid, siis kõnealuste alkoholi reklaamide avalikustamise jätkamine on vastuolus kehtivate reklaamiseaduse nõuetega ning seega õigusvastane. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00086 on õiguspärane ning kooskõlas HMS § 54 sätestatud nõuetega, olles antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades vastustaja palub jätta: 1) ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00086 jõusse ning OÜ Aldar Eesti kaebus rahuldamata; 2) kõik OÜ Aldar Eesti menetluskulud tema enda kanda; III. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 30. Vastustaja ei pea võimalikuks asja läbivaatamist lihtmenetluses või asja lahendamist kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. Vastustaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus 6 (7) menetluses, kuna menetlusosalised on kohtule käesoleva menetluse käigus esitanud kõik asjas tähtsust omavad tõendid ja seisukohad, leiab vastustaja, et eelkirjeldatud asjaolusid saab hinnata kohtuistungit korraldamata. Vastustaja kinnitab, et edastab käesoleva kohtuvastuse viivitamatult OÜ Aldar Eesti volitatud esindajale, vandeadvokaat Maksim Greinomanile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Valmond Mikli volitatud esindaja Lisa 1. Tarbijakaitseameti 14.12.2018 ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 Lisa 15- Kuvatõmmis, Cityalko ajakiri 12.2018-01.2019. 7 (7)