Kiri

Saatja: Margit Palm <[email protected]> Saadetud: 11.12.2019 16:00 Adressaat: <[email protected]> Teema: Re: Lennutööst keeldumine Tere Vastuse Teie järelpäringule koostas lennutegevuse osakonna vaneminspektor Andres Peterson. Lennuamet teostab lennundusettevõtetes töö ja puhkeaja üle järelevalvet lähtudes KOMISJONI MÄÄRUSEST (EL) nr 83/2014, 29. jaanuar 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Arvestama peab sellega, et käesolev määrus ei piira nõukogu direktiiviga 2000/79/EÜ ( 4 ) juba kehtestatud piirangute ja miinimumnõuete, eriti tööaega ja töövabasid päevi käsitlevate sätete kohaldamist, millest tuleks tsiviillennunduse lennupersonali puhul alati kinni pidada. Käesoleva määruse sätted ja muud käesoleva määruse kohaselt heakskiidetud sätted ei ole kavandatud selleks, et õigustada kõnealuse lennupersonali kaitsetaseme vähenemist. Käesoleva määruse sätted ei välista ega tohiks piirata rohkem kaitset pakkuvate siseriiklike sotsiaalõigusaktide ning töötingimusi, töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate kollektiivlepingute kohaldamist. Lennuamet lähtub lennundusettevõtetes töö ja puhkeaja üle järelevalvet teostades piirangute ja miinimumnõuete täitmise jälgimisel ülalnimetatud määruse (EL) nr 965/2012 kehtiva redaktsiooni III lisa FTL-alajao nõuetest, mis kehtivad ärilise lennutranspordi lendude suhtes. Nendest nõuetest töötaja suhtes halvemaid nõudeid kehtestada ei tohi. Need on piirnormid, mis ei peaks olema ettevõtetes töö ja puhkeaja rakendamisel tavapäraseks normiks, vaid absoluutseks piirmääraks, mille ületamist peab kõikide vahenditega vältima, kuna see võib viia lennuohutus taseme alanemisele. Teie poolt kirjeldatud töö- ja puhkeaja graafik ei ole ülalnimetatud määrusega, ega firma käsiraamatuga, kus te töötate vastuolus, kuna pikendatud puhkeperioodide vahe (vabad päevad) ei ületa 168 tundi, ja vastavalt CS FTL.1.235 (a)(1) punktile, kui minnakse üle öö töölt varajase algusega tööle peab puhke periood kahe lennutööperioodi vahel sisaldama kohalikku ööd, mis definitsiooni järgi on 8 tunnine periood ajavahemik 22:00 ja 08:00 vahel. Kehtestatud kord ei välista paremaid kokkuleppeid töötingimuste ning töö- ja puhkeaja suhtes, mis üldjuhul saavutatakse läbi kollektiiv- või personaallepingute. Kuna teie töögraafik sisaldab kõige muuhulgas ka valveaega (standby) ning positsioneerimist siis on võimatu ette ennustada tegelikku mõju selles töötsüklis olevale isikule personaalselt, sest see sõltub ka eelnevate kuude töö- ja puhkeajast ning isiku füüsilises-, mentaalsest- ja emotsionaalsest hetkeseisundist. Lihtsalt töögraafiku väljavõtte järgi ei ole kahjuks võimalik ette öelda, mis aja hetkeks võib teil tekkida olukord, kus te olete kohustatud tööandjat teavitama, et te ei ole võimeline oma tööülesandeid ohutult täitma. Tööandjal on õigus eeldada: - et Te planeerite ja kasutate oma töö- ja puhkeaja graafikus märgitud puhke aega optimaalselt vastavalt võimalustele ja vahenditele,  - et Te ei täida oma töökohustusi lennukil, kui te olete välja puhkamata või väsinud, - et Te raporteerite väsimust, väsimuse seotud ohte ja väsimusega seotud juhtumeid. Vastavalt AMC1 ORO.FTL.110 punktile (a) on planeerimisel suur mõju meeskonnaliikme võimel magada ja võimel säilitada vajalik ärkveloleku tase. Graafiku koostamisel peab operaator kommertsvajaduste täitmiseks arvestama ka individuaalse meeskonnaliikme võimekusega töötada efektiivselt: AMC1 ORO.FTL.110 (a) Scheduling has an important impact on a crew member’s ability to sleep and to maintain a proper level of alertness. When developing a workable roster, the operator should strike a fair balance between the commercial needs and the capacity of individual crew members to work effectively. Rosters should be developed in such a way that they distribute the amount of work evenly among those that are involved. Lugupidamisega Margit Palm Personali- ja kommunikatsioonispetsialist [email protected] +372 610 3589 www.ecaa.ee| Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet Saatja: Mihkel Vaigla <[email protected]> Saadetud: 04.12.2019 15:50 Adressaat: Margit Palm <[email protected]> Teema: Lennutööst keeldumine Tere, Kas piloodil on õigus nõuda töögraafikusse muudatuste sisseviimist, kui operaatori poolt esitatud graafik võib juba ette nägevalt tänu väsimusele viia lennuohutuse vähenemisele? Antud juhul on operaator planeerinud järgnevad tööajad: 9.-10. dets 14:10-1:40 10.-11. dets 17:20-00:25 11. dets 14:00-20:00 (standby) 12.-13. dets 15:55-3:20 (simulaator) 13.-14. dets 20:20-3:20 (simulaator) 14.-15. dets 20:20-3:20 (simulaator) 15. dets 14:05-17:55 (positsioneerimine) 16. dets 6:15-13:10. Jutt käib 16. detsembri hommikusest lennutööst, mis järgneb kolmele järjestikusele töötatud ööle ning pärastlõunasele positsioneerimisele. Minu seisukoht on, et see ei võta arvesse inimfüsioloogiat ja eelnevalt tekkinud unerütmi, sest vahetab 24 tunni jooksul varasemad magamisajad lennutööaja vastu ning seega ei ole kooskõlas töö- ja puhkeaja reeglitega. Samuti vahetab operaator 24 tunni jooksul öötöö päevase töö vastu. Operaatori seisukoht on olnud, et mul puudub alus graafiku ümber tegemist nõuda, sest töö- ja puhkeaeg vastab FTLi reeglitele. Palun Lennuameti seisukohta. Lugupidamisega, Mihkel Vaigla Piloot