Väljaminev kiriAvalik
05.02.2024 Kohtuhaldusmudeli VTK
Viru Maakohus · 26. veebruar 2024
- Viit
- 10-3/4-2
- Registreeritud
- 26. veebruar 2024
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- J.
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
- Sari
- 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
- Toimik
- 10-3/2024
- Vastutaja
- Jaanika Kõrgmaa (Viru Maakohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Süüteoosakond)
Sisu (failidest)
5267960 960755 0 0 center -2160270 0 0 Kalle Laanet Justiitsministeerium [email protected] Teie 05 . 02 . 20 2 4 a nr 8-3/ 1339 -1 . Meie 26 . 02 . 20 2 4 a nr 10-3/4-2 Kohtu haldusmudeli väljatöötamise kavatsus Lugupeetud justiitsminister Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtuhaldusmudeli väljatöötamise kavatsusele (edaspidi VTK) . Lisaks allakirjutanutele avaldasid Viru Maakoh tus eelnõu osas arvamus t kaks kohtunikku . Kuna VTK on üldine, siis l eiame, et seaduseelnõu väljatöötamisel tuleb tähelepanu pöörata detailidele ning selgelt määratleda, millised seni Justiitsministeeriumi pädevuses olnud ülesanded kohtusüsteemile üle antakse. Vähe tähtis pole ka see, et kohtuhaldussüsteemi siseselt peavad ülesanded olema selgelt määratletud. Üks arvamuse andnud kohtunikest leidis, et u us mudel on tervitatav . Küsimusi tekitab, kas ja kuidas on sellise mudeli puhul kaitstud regionaalsed huvid. VTK-s on märgitud, et k ohtusüsteemi erinevate osade huvide tasakaalustamise ja otsuste laiapõhjalisuse tagamiseks peavad nõukogus olema esindatud nii kõigi kohtuastmete kui ka kõigi kohtuharude kohtunikud. Seega on nõukogus esindatus määratletud kohtuastmete ning kohtuharude kaupa, kuid ei nähtu, et nõukogus peaksid olema esitatud ka kõik piirkonnad. Ilma piirkondliku esindatuseta võib tekkida olukord, kus piirkonna eripärad võivad jääda arvestamata ning probleemid, mis esinevad ainult ühes piirkonnas , jääda lahenduseta. VTK-s on märgitud, et KHN-i ümberkujundamine strateegiliseks otsustusorganiks annab kohtusüsteemile varasemast oluliselt suurema vastutuse kohtusüsteemi arengu ja haldamise eest. Samuti annab võimalus oma eelarvet sisuliselt ka ise kujundada ja jagada ressursse paindlikult kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse. Samas I ja II astme kohtute koondeelarve eest vastutamine , sh kohtute esindamine eelarveläbirääkimistes, jääb jätkuvalt Justiitsministeeriumi ülesandeks. Seega antakse küll KHN- ile võimalus eelarve kujundamiseks ning ressursside jagamiseks, kuid olukorras, kus eelarve läbirääkimiste eest vastutav on Justiitsministeerium, tekib küsimus, kas ja kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja vajadused jõua vad läbirääkimisteni. Lugupidamisega Angelina Abol Viru Maakohtu Tsiviilosakonna juhataja Jaanika Kõrgmaa Viru Maakohtu Süüteoosakonna juhataja