Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 26/01/2024  Kokkuvõte C-706/23 - 1 Kohtuasi C-706/23 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 17. november 2023 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Curtea de Apel Iași (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia) Eelotsusetaotluse kuupäev: 10. oktoober 2023 Apellant ja kostja: Școala gimnazială “Mihai Eminescu” Vaslui Vastustaja ja hageja: Uniunea Sindicală “Didactica” Vaslui järgmiste menetlusosaliste nimel ja arvel: KM ja teised Põhikohtuasja ese Apellatsioonkaebus, mis esitati Tribunalul Vaslui (Vaslui esimese astme kohus, Rumeenia) otsuse peale, millega apellanti ja kostjat (edaspidi „kostja“) kohustati maksma ametiühinguliikmetele (edaspidi „käsitletavad töötajad“), keda esindab vastustaja ja hageja Uniunea Sindicală „Didactica“ Vaslui (Vaslui ametiühingute liit „Õpetamine“, edaspidi „hageja“), puhkuse- ja toitlustamishüvitist vastustajaga sõlmitud tähtajaliste ja osalise tööajaga lepingute eest. Vaidluse keskmes on küsimus, kas käsitletavatel töötajatel on õigus saada viidatud hüvitisi, kui nad sõlmisid samas ajavahemikus ka tähtajatud ja täistööajaga töölepingud ning nad said kõnealuste lepingute eest puhkuse- ja toitlustamishüvitist. Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus ELTL artikli 267 alusel palutakse tõlgendada osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe, mis on lisatud direktiivile 97/81/EÜ, klausli 4 lõiget 1; Euroopa ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-706/23 Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud direktiivile 1999/70/EÜ, klausli 4 lõiget 1; direktiivi 2003/88/EÜ artikli 7 lõiget 1 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2. Eelotsuse küsimused 1. Kas direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõiget 2; osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe, mis on lisatud direktiivile 97/81/EÜ, klausli 4 [lõiget 1] [ja] Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, klausli 4 lõiget 1, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et sama töötaja poolt koolihariduse valdkonnas töölepingute kumuleerimisel – [eelkõige] põhitöökoha tähtajatu ja täistööajaga töölepingu kumuleerimisel tähtajalise ja osalise tööajaga töölepinguga ehk tunnitasuga töölepinguga – on töötajal tasustatud puhkuse ajal õigus töötasule, mida arvutatakse üksnes põhitöökoha alusel? 2. Kas osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe, mis on lisatud direktiivile 97/81, klausli 4 [lõiget 1]; Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, [mis on lisatud] nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ, klausli 4 lõiget 1, ja direktiivi 2003/88 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid ja tavad, mis takistavad seda, et kooliõpetajate poolt töölepingute kumuleerimisel – [eelkõige] põhitöökoha täistööajaga töölepingu kumuleerimisel tähtajalise ja osalise tööajaga töölepinguga ehk tunnitasuga töölepinguga – makstaks toitlustamishüvitist proportsionaalselt tähtajalise ja osalise tööajaga lepingu alusel tegelikult töötatud aja eest, ning et seda hüvitist arvestataks põhipuhkuse eest makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel? Viidatud liidu õiguse sätted ja Euroopa Kohtu praktika Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 31 lõige 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta; artikkel 7 Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepe tähtajalise töö kohta, mis on lisatud nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/70/EÜ; klausli 4 lõige 1 2  ȘCOALA GIMNAZIALĂ “MIHAI EMINESCU” Euroopa Tööandjate Föderatsiooni, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni poolt sõlmitud osalist tööaega käsitlev raamkokkulepe, mis on lisatud nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivile 97/81/EÜ; klausli 4 lõiget 1 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus TSN (C-609/17 ja C-610/17, EU:C:2019:981); 9. detsembri 2021. aasta kohtuotsus Staatssecretaris van Financiën (töötasu tasustatud põhipuhkuse ajal) (C-217/20, EU:C:2021:987, punktid 19 ja 26–28); 10. juuni 2010. aasta kohtuotsus Bruno jt (C-395/08 ja C-396/08, EU:C:2010:329, punktid 24 ja 32–34); 14. septembri 2016. aasta kohtuotsus de Diego Porras (C-596/14, EU:C:2016:683); 13. septembri 2007. aasta kohtuotsus Del Cerro Alonso (C-307/05, EU:C:2007:509, punktid 57 ja 58); 17. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Academia de Studii Economice din București (C-585/19, EU:C:2021:210); 5. novembri 2014. aasta kohtuotsus Österreichischer Gewerkschaftsbund (C-476/12, EU:C:2014:2332, punkt 16); 11. novembri 2015. aasta kohtuotsus Greenfield (C-219/14, EU:C:2015:745) Viidatud riigisisesed õigusnormid ja kohtupraktika 5. jaanuari 2011. aasta seadus nr 1 riikliku hariduse kohta Artikli 254 lõige 1: „Haridusasutustesse […] võib õpetajad tööle võtta tähtajatu individuaalse töölepinguga või tähtajalise töölepinguga ajavahemikuks, mis ei ületa ühte õppeaastat, koos lepingu pikendamise võimalusega, või tunnitasu alusel kooskõlas seaduses ettenähtud tingimustega“. Artikli 267 lõige 1: „Õpetajatel on õigus tasustatud põhipuhkusele koolivaheaegadel, kokku 62 tööpäevase ajavahemiku ulatuses; […]“. Rumeenia tööseadustik Artikli 35 lõige 1: „Igal palgatöötajal on õigus töötada mitme või ühe tööandja heaks individuaalsete töölepingutega ilma tööaja kattuvuseta, saades igalt tööandjalt vastavat töötasu. Ükski tööandja ei või kohelda vähem soodsalt palgatöötajat, kes seda õigust kasutab.“ Artikkel 106: „1. Osalise tööajaga lepingu alusel tööle võetud palgatöötajal on täistööajaga lepingu alusel tööle võetud palgatöötajaga samad õigused, seaduses ja kohaldatavates kollektiivlepingutes sätestatud tingimustel. 2. Õigusi töötasule tunnustatakse proportsionaalselt tegeliku tööajaga, mis on seotud tavalisele tööajale kehtestatud õigustega“. Artikli 144 lõige 1: „Õigus tasustatud põhipuhkusele on tagatud kõikidele palgatöötajatele“. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-706/23 Artikkel 150: „1. Puhkuseperioodil on palgatöötajal õigus puhkusehüvitisele, mis ei või olla väiksem kui põhipalk, selle ajavahemiku eest võlgnetavatele alalistele hüvitistele ja hüvedele, mis on ette nähtud individuaalses töölepingus. 2. Puhkusehüvitis on võrdne lõikes 1 viidatud töötasu päevase keskmisega kolmel kuul, mis eelnevad puhkuse väljavõtmise kuule; see korrutatakse puhkusepäevade arvuga“. 28. juuni 2017. aasta raamseadus nr 153 riigi vahenditest tasustatavate töötajate töötasu kohta Artikkel 18: „1. Alates 1. detsembrist 2018 peavad eelarvevahendite käsutajad tasuma toitlustamishüvitist summas, mis võrdub kaheteistkümnendikuga kahest tagatud riiklikust miinimumbrutopalgast […] 2. Lõikes 1 sätestatud toitlustamishüvitist makstakse proportsionaalselt eelmise kuu tegeliku tööajaga, kooskõlas artikli 25 lõikes 1 ette nähtud korraga. […]“. Selle seaduse I lisa punktis B „Erinormid kooliõpetajate kohta“ on ette nähtud järgmine: Artikkel 11: „Õpetajatel on seaduse nr 1/2011 kohaselt õigus puhkusele, […] saades puhkusehüvitist, mida arvutatakse riigi vahenditest tasustatavate töötajate töötasu seaduse sätete alusel“. Artikli 12 lõige 1: „Õpetajate […] töötasu võib maksta ka tunnitasuna või kumulatiivselt, kooskõlas seaduse nr 1/2011 sätetega […]“. Riikliku haridusministeeriumi 24. juuli 2018. aasta määrus nr 4165, millega kiidetakse heaks rakendusnormid haridusasutuste õpetajate palgaastmete projekti ja palgaastmete kava ettevalmistamise kohta ja tunnitasu korra alusel töötavate õpetajate palgaastmete kohta. Artikli 6 lõige 2: „Tunnitasu teenivate õpetajate konkreetsed ülesanded on sätestatud individuaalses töölepingus – mis erineb põhitöökohta käsitlevast lepingust –, mis sõlmitakse õpetamistegevuse läbiviimiseks tunnitasu korra alusel“. Haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordiministeeriumi 7. oktoobri 2011. aasta määrus nr 5559, millega kiidetakse heaks rakendusnormid kooliõpetajate poolt puhkuse kasutamise kohta. Artikkel 5: „1. Teenistuses olevatel õpetajatel, kes töötavad ka tunnitasu korra alusel, on õigus tasustatud puhkusele ainult põhitöökoha eest, mille kohta tööleping sõlmiti. 4  ȘCOALA GIMNAZIALĂ “MIHAI EMINESCU” 2. Pensionil olevatel kooliõpetajatel, kes palgati tähtajalise töölepingu ja tunnitasu korra alusel, täis- või osaajaga, on õigus puhkusele proportsionaalselt tegelikult töötatud ajaga, mida arvutatakse kooskõlas artikli 2 lõikega 5“. Riikliku haridusministeeriumi 29. juuni 2021. aasta määrus nr 4050, millega kiidetakse heaks normid puhkuse kasutamise kohta kooliõpetajate, juhtivtöötajate, kõrgemate ametnike ja järelevalvetöötajate ning riikliku hariduse teadustöö sektori töötajate poolt. Artikkel 3: „2. Õpetajatel, kes on tegelenud õpetamisega osa õppe-/akadeemilisest aastast, on õigus puhkusele, mille pikkus arvutatakse proportsionaalselt ajavahemikuga, mille kestel nad sellel õppe-/akadeemilisel aastal töötasid. […] 5. Osalise tööajaga õpetajatel on õigus puhkusele proportsionaalselt tegelikult töötatud ajaga, mis arvutatakse lõigete 2–4 alusel. Õpetajatel, kes töötavad osalise tööajaga kahes või rohkemas haridusasutuses, on õigus puhkusele iga haridusasutuse tasandil, proportsionaalselt töötatud ajaga“. Artikkel 5: „1. Teenistuses olevatel õpetajatel, kes töötavad ka tunnitasu korra alusel, on õigus tasustatud puhkusele ainult põhitöökoha eest, mille kohta individuaalne tööleping sõlmiti. 2. Pensionil olevatel kooliõpetajatel, kes palgati tähtajalise töölepingu ja tunnitasu korra alusel, täis- või osaajaga, on õigus puhkusele proportsionaalselt tegelikult töötatud ajaga, mida arvutatakse kooskõlas artikliga 3“. Curtea Constituțională din România (Rumeenia konstitutsioonikohus) 6. mai 2021. aasta otsus nr 297; Înalta Curte de Casație și Justiție (kassatsioonikohus, Rumeenia) 20. jaanuari 2020. aasta otsus nr 5; Tribunalul Aradi (Aradi esimese astme kohus, Rumeenia) 18. mai 2023. aasta tsiviilmenetluses tehtud otsus nr 476; Tribunalul Galați (Galați esimese astme kohus, Rumeenia) 9. juuni 2023. aasta tsiviilmenetluses tehtud otsus nr 663. Asjaolude ja põhikohtuasja lühiülevaade 1 Käsitletavad töötajad kuuluvad kostja, mis on keskhariduse õppeasutus, õpetajaskonna hulka. Need töötajad sõlmisid tähtajatuid ja täistööajaga töölepinguid kostjaga ja nendest ühe puhul erikeskhariduse asutusega. 2 Samal ajal sõlmisid käsitletavad töötajad õppeaastatel 2019–2020, 2020–2021, 2021–2022 ja 2022–2023 kostjaga tunnitasu korra alusel ka tähtajalisi ja osalise tööajaga töölepinguid ajavahemikeks, mis varieeruvad 2-st 20 tunnini nädalas. Nende lepingute 1. peatükk „Puhkus“ näeb ette, et „kooskõlas tööseadustikuga […] antakse puhkust ainult põhitöökoha eest […]“. 5  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-706/23 3 Kostja määras kõnealuste töötajate puhkuse- ja toitlustamishüvitise viidatud perioodi eest kindlaks kooskõlas riikliku haridusministeeriumi määrustega nr 5559/2011 ja nr 4050/2021, viidates üksnes tasudele, mis on seotud nende tähtajatu ja täistööajaga töölepingutega. 4 Kõnealused töötajad, keda esindab hageja, pöördusid Tribunalul Vaslui (Vaslui esimese astme kohus, Rumeenia) poole, paludes, et kostjat kohustataks tasuma puhkuse- ja toitlustamishüvitist seoses tööga, mida tehti tähtajaliste ja osalise tööajaga lepingute alusel. 5 Tribunalul Vaslui (Vaslui esimese astme kohus, Rumeenia) rahuldas tsiviilmenetluses tehtud 17. märtsi 2023. aasta otsusega selle hagi. Esiteks märkis viidatud kohus, et riikliku haridusministeeriumi määrused nr 5559/2011 ja nr 4050/2021 – mis on haldusaktid – on vastuolus hierarhias kõrgemal olevate sätetega, mis on ette nähtud tööseadustiku artikli 144 lõikes 1 ja seaduses nr 1/2011. Teiseks leidis see kohus, et nimetatud määrused rikuvad liidu õiguse sätteid, mida ta palub käesolevas kohtuasjas tõlgendada. Kui riigisisesed õigusnormid lubavad töökohtade kumuleerimise olukorras töötajal ületada nädalase tööaja 48 tundi, nii et ta töötab erinevate tööandjatega või sama tööandjaga sõlmitud töölepingute alusel, siis liidu õigus nõuab tasustatud puhkuse andmist iga eraldi lepingu eest. Kolmandaks otsustas viidatud kohus, et kostja keeldumine toitlustamishüvitise maksmisest proportsionaalselt tegeliku tööajaga ei ole seaduse nr 153/2017 kohaselt põhjendatud. 6 Kostja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Curtea de apel Iașile (Iași apellatsioonikohus, Rumeenia), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Põhikohtuasja poolte peamised argumendid 7 Põhikohtuasja pooled ei esita ühtegi sisulist argumenti eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimuste kohta. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühiülevaade 8 Seoses esimese eelotsuse küsimusega täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et tema eelotsusetaotlus ei käsitle käesolevas kohtuasjas käsitletavate töötajate puhkuse mitterahalist osa, kuna neil on õigus 62 tööpäevasele tasustatud põhipuhkusele. Selle eesmärk on aga kindlaks teha puhkuseõiguse rahalise osa suurus. 9 Kõnealune kohus meenutab, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on direktiivi 2003/88 artikli 7 lõikega 1 tagatud iga töötaja õigus tasustatud põhipuhkusele, mille kestel tuleb töötasu säilitada. Asjaolu, et töötaja tavapärase töötasu struktuur kui niisugune kuulub liikmesriikide õigusega reguleeritavate sätete ja tavade kohaldamisalasse, ei mõjuta siiski töötaja õigust sellele, et 6  ȘCOALA GIMNAZIALĂ “MIHAI EMINESCU” puhkamise ja lõõgastumise ajal kehtiksid tema suhtes majanduslikud tingimused, mis on võrreldavad töötamise ajal kehtivatega. 10 Samuti soovitakse Euroopa Kohtu praktika kohaselt direktiiviga 97/81 esiteks edendada osalise tööajaga töötamist ja teiseks kaotada osalise tööajaga ja täistööajaga töötajate vaheline diskrimineerimine. Neid eesmärke arvestades tuleb raamkokkuleppe klauslit 4 mõista nii, et selles väljendub liidu sotsiaalõiguse põhimõte, mida ei saa tõlgendada kitsendavalt. Järelikult ei saa rahalisi aspekte nagu töötasu välistada töötingimuste mõiste alt selle klausli tähenduses. 11 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kinnitab, et Rumeenia seaduse sätted tunnustavad kõikide õpetajate tasustatud põhipuhkuse õigust, sõltumata asjaolust, kas töötaja töötab tähtajatu või tähtajalise individuaalse töölepingu alusel, täis- või osalise tööajaga. 12 Töötavatel õpetajatel, kes täidavad oma ülesandeid töölepingute kumuleerimisest tulenevalt ka tunnitasu korra alusel, on õigus tasustatud puhkusele ainult põhitöökoha eest, mille kohta sõlmiti individuaalne tööleping. 13 Seega kehtestab riigisisene õigusnorm puhkuse tasustamisega seoses erineva õigusliku kohtlemise esiteks palgatöötajate vahel, kes palgati ühe töölepingu alusel – kellel on oma töötasuga seoses õigus puhkuse tasustamisele – ja teiseks palgatöötajate vahel, kes täidavad oma tööülesandeid kahe erineva lepingu kumuleerimise alusel – kellel on õigus puhkusetasule ainult seoses palgatöö tasuga, mis saadakse põhitöökoha eest. Ka pensionil olevatel õpetajatel, kes palgati tunnitasu korra kohase töölepingu alusel täis- või osalise tööajaga, on õigus tasustatud puhkusele proportsionaalselt tegeliku tööajaga. 14 Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates kuulub tasustatud puhkuse õiguse kasutamine töötajate töötingimuste hulka ja ebavõrdne kohtlemine, mis on ette nähtud riikliku haridusministeeriumi määrustes nr 5559/2011 ja nr 4050/2021, on vähem soodne palgatöötajatele, kes täidavad oma tööülesandeid kumuleeruvalt, kuna puhkusega seotud õigused töötasule, mis sõltumata sellest, et need on samaväärsed selle töötaja õigustega, kes täitis oma tööülesandeid täisajaga, välistavad mis tahes suhte tasuga, mis tuleneb tähtajalise ja osalise tööajaga lepingu alusel täidetud ülesannetest. 15 Ta rõhutab lisaks, et töötingimustes sisalduv ebavõrdne kohtlemine tasustatud puhkuse õiguse kasutamise osas ei puuduta töötajaid, kes täidavad oma ülesandeid ühe osalise tööajaga või tähtajalise töölepingu põhjal, vaid see puudutab ainult neid, kes on palgatud kumulatiivselt kahe erineva lepingu alusel. 16 Seoses ebavõrdse kohtlemise põhjendatusega kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et riikliku haridusministeeriumi määrustes nr 5559/2011 ja nr 4050/2021 ei ole ette nähtud seaduslikku eesmärki, mida sellega taotletakse, ning neis ei täpsustata, kuidas võetud seadusandlikud meetmed on proportsionaalsed. 7  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-706/23 17 Konstitutsioonikohus ja teatud riigisisesed kohtud leiavad, et kumuleeritud lepingu alusel töötavate õpetajate ebavõrdne kohtlemine ei kujuta endast diskrimineerivat kohtlemist. Konstitutsioonikohus on seega kinnitanud, et „seadusandjal on õigus määratleda võlgnetava puhkusehüvitise arvutusmeetod“. Seadusandja kehtestas selle kohta reegli, mille kohaselt on palgatöötajal lepingute kumuleerimise korral õigus puhkusele, mis vastab ainult põhitöökohale, mitte teisele töökohale. Neid õigusnorme kohaldatakse võrdselt kõikidele palgatöötajatele, ilma ühegi privileegi või diskrimineerimiseta, ning ametnike töölepingute kumuleerimise korral võlgnetava puhkusehüvitise arvutusmeetodi kindlaks tegemine […] on seadusandja ainupädevuses ega või olla küsimus põhiseadusele vastavusest, kuni seadusandja ei tunnusta õigust tasustatud puhkusele“. 18 Tööõigusele spetsialiseerunud kohtute praktikas leitakse lisaks, et riikliku haridusministeeriumi määruste nr 5559/2011 ja nr 4050/2021 sätted kuuluvad liikmesriikide kaalutlusõiguse hulka liidu direktiivide ülevõtmisel, sest tunnitasu põhjal tasustamise korra sisseviimisega taotletakse eesmärki tagada õppetegevuse jätkuvus, nii teenistuses oleva töötaja töövõimetuse korral kui ka raskesti ligipääsetavates piirkondades, kus õpetajaid ei jätku. 19 Erinevate tõlgenduste olemasolu seoses selle kaitse ulatusega, mis on liidu õiguses ette nähtud osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 lõikega 1 ja raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõikega 1, ning nende klauslite kohaldatavus sama tööandjaga sõlmitud lepingute kumuleerimise korral ajendasid eelotsusetaotluse esitanud kohut esimest eelotsuse küsimust esitama. 20 Teise eelotsuse küsimuse osas meenutab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Euroopa Kohtu praktikast osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe klausli 4 lõike 1 ja raamkokkuleppe tähtajalise töö kohta klausli 4 lõike 1 kohta tuleneb, et „töötasuna“ käsitatakse harilikku põhi- või miinimumpalka või mõnda muud tasumoodust kas rahas või loonusena, mida töötaja tööandjalt oma töö eest otseselt või kaudselt saab. See mõiste hõlmab kõiki olemasolevaid või tulevikus tekkivaid soodustusi, tingimusel et tööandja maksab seda kasvõi kaudselt töötajale tema töö eest. 21 Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et toitlustamishüvitis muudeti Rumeenia riigi palgatöötajatele üldiseks seaduse nr 153/2017 sätetega ning et tegemist on rahalise väärtusega, mis lisatakse töötasu õigustele. Selle summa varieerub ning on seotud tagatud riikliku miinimumbrutopalga summaga. See on piiratud maksimaalselt võrdlusaluse kaheteistkümnendiku kahekordse summaga, kusjuures maksimumi arvutatakse seoses täisajaga tööga. Kassatsioonikohus leidis, et need õigused kuuluvad palgatöö igakuiste töötasude kategooriasse. 22 Toitlustamishüvitist antakse käsitletavatele töötajatele ainult tähtajatu ja täistööajaga töölepingu puhul ning seda ei makstud neile proportsionaalselt tähtajalise ja osalise tööajaga sõlmitud lepingu alusel tegelikult töötatud aja eest. 8  ȘCOALA GIMNAZIALĂ “MIHAI EMINESCU” Lisaks ei lisatud seda puhkuse ajal makstava töötasu summa kindlakstegemise baassumma hulka. 23 Analoogselt puhkusehüvitise arvutamisega koheldakse õpetajaid, kes on sõlminud kumuleeruvaid lepinguid, erinevalt ja vähem soodsalt, kuna need õpetajad saavad toitlustamishüvitist ainult töö eest, mida nad teevad tähtajatu ja täistööajaga lepingu alusel. See erinev kohtlemine tuleneb niisuguse õigusnormi kohaldamisest, mis sätestab õiguse toitlustamishüvitisele ja kehtestab hüvitise piirmäära, mis täidetakse juba täisajaga töötades. Kõnealuses õigusnormis ei viidata aga muudele objektiivsetele põhjendustele ega täpsustata selle erineva kohtlemise sätestamisega taotletud seaduslikku eesmärki. 24 Kostja väidab, et viidatud normi eesmärk on tagada tasakaalustatud toitumine optimaalseks tervislikuks seisundiks ning et seni kuni käsitletavatele töötajatele antakse toitlustamishüvitist nende põhitöökohal, ei või nad seda saada ka töökohal, mille eest neile makstakse tunnitasu, kuna tingimus, et hüvitist antakse proportsionaalselt töötatud ajaga puudutab tööpäeva, mitte töötatud tunde. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates ei võta see põhjendus aga arvesse õiguslikku kvalifikatsiooni, mis on toitlustamishüvitisel, mida käsitatakse tehtud töö eest makstava töötasu osana. 25 Viimasena, kui leitakse, et toitlustamishüvitis kuulub õpetajate hariliku töötasu hulka tähtajalise ja osalise tööajaga lepingu raames, tuleb seda arvestada ka puhkusele vastavate töötasuõiguste kindlakstegemisel. 9 Saatja: [email protected] Saaja: "Raina Loom", "Kadi Mölder", [email protected], "Merle Järve", "MKM info", "Käddi Tammiku", [email protected], "SM Info", [email protected] Teema: C-706/23 Kuupäev: 2024-01-26 11:40 Adressaadid: [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2024/29 Kohtuasja number: C-706/23 Vastuse kuupäev: 09.02.2024 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: hüvitise maksmine; osaline tööaeg; puhkusehüvitis; tähtajalised töölepingud; täistööaeg; töölepingute kumuleerimine; tähtajatud töölepingud Õiguslikud vormid: direktiiv 1999/70/EÜ; direktiiv 2003/88/EÜ; direktiiv 97/81/EÜ; EL põhiõiguste harta artikkel 31 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7402 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium