Vastuskiri SA Perekonna ja traditsiooni kaitseks

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks Teie 02.01.2024 nr 23-02353-15/ [email protected] Meie 26.01.2024 nr 1.5-1.1/7-2 Vastuskiri SA Perekonna ja traditsiooni kaitseks Lugupeetud Merike Leesmaa Täname Teid pöördumise eest! Järgnev vastuskiri on koostatud koostöös Siseministeeriumiga. Kindlasti jagame seisukohta, et pornograafia mõjub kahjulikult laste vaimsele ja emotsionaalsele arengule, seda nii poistele kui tüdrukutele, ning riik peaks kaitsma lapsi kahjulike mõjude eest. Pornograafia kahjulikkust lastele on Eestis mitmetes seadustes juba ka arvesse võetud:  Lastekaitseseaduse § 25 keelab vägivalda õhutava ja pornograafilise sisuga esemete ja teoste lastele näitamise ja levitamise.  Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus samuti keelab pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose levitamise ja näitamise lastele, vajadusel aitab riiklik ekspertkomisjon määratleda teose sisu.  Karistusseadustiku § 179 keelab lapseealise seksuaalse ahvatlemise, mis tähendab nooremale kui 16.a isikule pornograafilise teose või selle reproduktsiooni üleandmise, näitamise või muul viisil teadvalt kättesaadavaks tegemise ja muul viisil teadvalt tema seksuaalse ahvatlemise eest. Keelud ja blokeeringud ebasobilikule sisule ei ole paraku teostatavad lihtsalt Eesti seaduste muutmisega, sest pornograafilised materjalid liiguvad ja neid tarbitakse digitaalselt ja piiriüleselt. Seega on nende kättesaadavuse piiramine keeruline mitmel põhjusel: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2  Jurisdiktsiooni probleemid – suurem osa pornograafilist sisu pakkuvaid veebilehti ei asu Eestis, mistõttu ei ole võimalik Eesti seadustega neile kohustusi panna, kuna puuduvad jõustamismehhanismid kohustuste täitmise tagamiseks.  Digiteenuste pakkumist ja tarbimist reguleerib EL õigus ja digiteenuste määrus. Seega on veebiteenuste pakkujate kohustused kogu EL-is ühtlustatud ja liikmesriikidel ei ole võimalik kehtestada nendele eraldiseisvaid kohustusi. Digiteenuste määruse eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks ning tagada kasutajate õiguste tugev kaitse internetis, milleks täiendatakse veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate, ennekõike digiplatvormide kohustusi. Muu hulgas aitavad uued kohustused piirata ebaseadusliku veebisisu ja ebaseaduslike toodete levikut internetis, paremini kaitsta alaealisi ning pakkuda kasutajatele suuremaid valikuvõimalusi ja paremat teavet.1  Kõik geograafilised piirangud digitaalsele sisule on väga lihtsasti välditavad VPN (virtuaalne privaatvõrk) kasutamise abil. VPN abil teostab kasutaja päringu näiliselt teisest riigist, kui on tema tegelik asukoht, ning sel juhul ei ole veebiteenuse pakkuja kohustatud Eesti nõudeid järgima. VPN lahendused on internetis tasuta kättesaadavad ja neid saavad kasutada ka lapsed. Siiski ei ole lapsed pornograafia eest kaitseta. Mitmed veebiteenuse pakkujad, eelkõige operatsioonisüsteemid (Windows, Android, Apple iOS) pakuvad vanemliku kontrolli režiime, mida lapsevanematel on võimalik arvutis või oma lapse nutiseadmes aktiveerida, et takistada laste juurdepääsu sobimatule sisule. Lisaks on ka laiemalt laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamine veebis suurema tähelepanu Euroopa Liidu tasandil. Laste kaitse nii internetis kui ka väljaspool seda on üks ELi prioriteete. Euroopa Komisjon avaldas 11. mail 2022. a ettepaneku määruseks2, millega soovitakse kehtestada eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks. Kuigi hetkel on eelnõu arutelud peatunud, võime kinnitada, et Eesti Vabariigi Valitsus toetas algatust ning valmisolek selle üle võtmiseks on jätkuvalt olemas. 1 DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele (EL-s üle 45 miljoni kasutaja), näiteks Youtube, Facebook, Instagram, TikTok, Snapchat. Nad on kohustatud igal aastal hindama oma teenuste poolt alaealistele põhjustatava kahju riske ning kehtestama sobivad meetmed nende riskide maandamiseks. Lapse õigustega seotud riskide hindamisel peaksid väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kaaluma näiteks seda, kui lihtsasti on teenuse disain ja toimimine alaealiste jaoks arusaadav ning kuidas alaealised võivad nende teenuse kaudu kokku puutuda sisuga, mis võib kahjustada alaealiste tervist ning füüsilist, vaimset ja kõlbelist arengut. Väga suurte digiplatvormide pakkujad peaksid ka võtma meetmeid, et kaitsta alaealisi sisu eest, mis võib kahjustada nende füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut, ning pakkuma vahendeid, mis võimaldavad sellisele teabele tingimusjuurdepääsu (vanuse kontrollimise ja vanemliku kontrolli vahendid). 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse eeskirjad laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks, COM(2022) 209 final, https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52022PC0209&from=EN  3 Sel teemal saab ja tuleb korraldada ennetustööd. Eelkõige vajavad lapsevanemad praktilisi teadmisi ja oskusi, et osata suunata oma laste veebikasutust ja kaitsta neid kahjuliku sisu eest. Ennetustöö ei peaks olema suunatud ainuüksi pornograafiale, vaid ka kübervägivallale ja internetis seksuaalse väärkohtlemise ennetamisele. Lapsevanematele pakutakse teadmisi ja juhiseid nt veebilehtedel „Tark Vanem“ ja „Targalt internetis“. Ennetustööd tehakse ka koolides osana laste õppetööst. See kaitseb ka neid lapsi, kelle vanemad seda ise teha ei jõua või ei oska. Õpetajatele pakutakse ja luuakse juurde õppe- ja teavitusmaterjale ja tunnikavasid, mis on samuti koondatud „Targalt internetis“ veebilehele ja õpetajate e-koolikotti. Oluline osa ennetustööst on ka laste eakohane seksuaalharidus. Lapsel peab olema võimalik oma vanematega seksuaalsusest ja sellega seotud teemadest avatult rääkida, siis saavad välja tulla ka lapse kokkupuuted pornograafiaga. Istanbuli konventsiooni järelevalvekomitee GREVIO raport tõi 2022.a Eesti kohta positiivsena välja, et Eestis antakse võrreldes teiste endiste Nõukogude Liidu riikidega lastele heal tasemel seksuaalharidust. Ka sooline võrdõiguslikkus on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava alusväärtus, millele tuginetakse õppekeskkonda kujundades. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Lotta Raag Laste ja perede osakond osakonnajuhataja Merli Kaunissaar [email protected]