Tagasiside ja ettepanekud eelnõu kohta

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 25.01.2024 22:02 Adressaat: <"info.sm"> Teema: Re: Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmine Tere! Edastame Teile Eesti Farmaatsia Seltsi tagasiside ja ettepanekud eelnõu kohta. Seisukohad lisatud manusena kaasa. Lugupidamisega Eesti Farmaatsia Selts On Friday, 12. January 2024 at 16:55, [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord muutmine Registreerimise kuupäev: 10.01.2024 Registreerimise number: 1.2-2/6-1 Palume saata tagasiside 25. jaanuariks 2024. a. e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 25.01.2024 Tagasiside ja ettepanekud Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a. määruse nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirjale Eesti Farmaatsia Selts tänab enda kaasamise eest käesoleva määruse muudatuse arutellu. Aastate jooksul on kogunenud erinevaid muutmist ja uuendamist vajavaid teemasid rohkelt. Alltooduna meie tagasiside ja ettepanekud seletuskirja punktidele, mille osas palume veel tähelepanelikult kaaluda, kas ja mis viisil on otstarbekas neid rakendada. Omalt poolt oleme valmis erinevate, välja toodud, küsimusi tekitanud punktide osas osalema ka täiendavates aruteludes või kohtumistes. Punkt 12 - täiendatakse § 7 lõikega 7, mis sätestab, et kui apteegi ruumides osutatakse tervise seisundit jälgivaid ja edendavaid teenuseid (nt vererõhu mõõtmine) või pakutakse tervishoiuteenuse (nt vaktsineerimine selleks tegevusluba omava isiku poolt) osutamise võimalust, peab apteegi ruumide üldpindala olema nimetatud teenuste osutamiseks loodud vajaliku ruumi võrra suurem. Täiendavate lisateenuste arendamine apteekides on väga oluline ja tulevikus veelgi enam apteegiteenusega kaasnev suundumus. Antud muudatuse plaani puhul, kus nähakse ette, et vastavate teenuste osutamiseks peab olema apteegis olemas täiendav pind või ruum tuleks kaaluda, kas sellega ei saavuta vastupidist mõju soovitule. Teenuste arendamise asemel võime sattuda olukorda, kus väheneb isegi olemasolev lisateenuste pakkumise maht. Enamus apteeke paikneb rendipindadel ja nendele pindadele lisa ruumi tekitamine võib osutuda väga raskeks või lausa võimatuks. Seetõttu soovitame kaaluda selle täiendava nõude välja jätmist eelnõust, muudatust viisil kus vastav ruum võib olla osa apteegi olemasolevast üldpinnast või veelgi detailsemat avamist, jagades näiteks osutatavad teenused eri liikidesse a) terviseseisundi jälgimine ja edendamine (vererõhu mõõtmine jms.) ja b) tervisehoiuteenus (vaktsineerimine jms.). Esimese puhul oleks igati mõistlik jätkuvalt seda teha apteegi müügisaalis. Tervisehoiuteenuse osutamiseks peaks aga olema eraldi ruum mis võib olla vastavalt apteegi võimalustele kas täiendav pind või olemasoleva üldpinna osa. Punkt 13 - tunnistatakse kehtetuks § 8 lõige 1. Lõikega sätestati erinevatele apteegiliikidele kohalduvad minimaalsed müügisaali pindala nõuded. Üld- ja veterinaarapteegis peab määruse § 2 punkti 1 kohaselt olema külastajate teenindamiseks müügisaal. Minimaalset müügisaali pindala ei ole vajalik kehtestada (erinevalt üldpindalast ja valmistamisruumidest), kuna tegevusloa omajal on möödapääsmatult vaja kauba väljapanekuks piisava ruumi olemasolu ning seega ei esine ohtu, et apteegiteenust hakatakse patsientidele osutama põhjendamatult väikeses müügisaalis; Olukorras kus müügisaali pindala suurus jääb tegevusloa omaja otsustada võiks seda võimalust kasutada ka lahendusena p 12. tõstatatud probleemi puhul. Toetame võimalust, et tegevusloa omajal oleks õigus otsustada, kas ja millises ulatuses ta kasutab apteegi müügisaali kaupade väljapanekuks ja teeme ettepaneku, et samas oleks tal ka õigus otsustada kuidas ja kas ta müügisaalis leiab vajaliku pinna lisateenuste osutamiseks olemasoleva üldpinna juures. Punkt 16 - Lõike 2 sõnastust muudetakse, jättes kehtivast sõnastusest välja täiendi „põhi-“ ning võttes „põhiapteegi juhataja“ asemel kasutusele mõiste „apteegi juhataja“. Viidatud muudatus on seotud määruse paragrahvi 10 lõike 1 sõnastuse korrigeerimisega, mille kohaselt jääb läbivalt kasutusele mõiste „apteegi juhataja“. Teiseks täiendatakse lõiget teise ja kolmanda lausega ning lisatakse kehtivale sättele nõue, mille kohaselt peab enam kui 4000 elanikuga linnas asutusüksusena tegutsevas apteegis apteegi juhataja (tegevusloa omaja pädeva isiku) asendajaks olema proviisor juhul, kui juhataja töötab osalise koormusega. Samuti peab apteegi juhatajaks olema proviisor, kui juhataja on enam kui kuus kuud tööst eemal. Peame oluliseks, et apteekides oleks selgelt fikseeritud ja reguleeritud vastutused. Seetõttu on ka proviisorist juhataja roll oluline. Samas palume arvestada töökoormuste fikseerimisel laiema tänapäevase tööturu ja töökorralduse arengutega. Proviisorid ka juhataja rollis võivad vajada ja soovida paindlikumat lähenemist tööajale ning ilma sellise paindlikkuse võimaluseta loobuda sootuks apteegi tööst. Peame oluliseks rõhutada, et apteegiteenuse kvaliteeti ei mõjuta mitte juhataja töökoormus vaid tehtud töö vastava koormuse ulatuses, st. kuidas on juhataja suutnud tagada kvaliteetse apteegi töö korralduse ajal mil teda ennast apteegis ei ole. Proviisor (juhataja) on ka inimene ja võib tahta töötada nt 0.875 koormusega (35 tundi nädalas) jne. Kui tal on asendaja määratud (nt kõige tublim/targem farmatseut) ülesanded jagatud ja tagatud nende täitmine siis ei ole selles apteegis töö kindlasti halvemini korraldatud kui apteegis, kus juhataja on 1.0 koormusega. Nüüd peaks siis selles apteegis, kus juhataja on 0.875 koormusega olema tööl vähemalt 2 proviisorit... Samas seda teist proviisorit ei pruugi ka olla kerge leida asejuhatajaks, sest neil on ka ju võimalus olla juhataja kuskil. Seetõttu jääme seisukohale, et antud punkti osas oleks vajalik leida paindlikum, kaasaegset töökeskkonda ja turgu arvestav lahendus. Punkt 17 - täiendatakse § 10 lõikega 21 ning sätestatakse, et enam kui 4000 elanikuga linnas asustusüksusena tegutsevas apteegis peab apteegi lahti oleku ajal vähemasti 40 tunni ulatuses kohapeal tööl olema kaks erialase haridusega töötajat. Antud muudatuse ettepanek seab meie hinnangul eelis seisu olemasolevad suuremad kaubanduskeskustes paiknevad apteegid ning läbi selle võib toimida järjekordse “turulukuna”. Reeglina on uue ja alustava apteegi töötajate vajadus ja seetõttu ka arv väike. Oleme seisukohal, et apteegiteenuse kvaliteet ei sõltu apteegi töötajate arvust vaid apteegi juhataja ning omaniku rollist ning oskustest korraldada töö teenuse kvaliteeti tagades. Seetõttu leiame, et apteegi omanik peab saama otsustada mitu erialast töötajat ta vajab ja see sõltub eelkõige teenindatud klientide arvust tunnis. Peame võtma antud küsimuses arvesse ka üldise tööjõu probleemi Eesti apteekides. Apteegi omaniku seisukohast on see oluline probleem, kuna paljudes väiksemates apteekides kus töötab kaks inimest käiaksegi tööl näit. 8-16 ja 10-18 ning kattuvus on vaid 30 tundi nädalas. Ei ole usutav, et vastutusvõimelise omaniku või juhatajaga apteegis teenus selle võrra halvem oleks. Katmaks puudu olevat 10 tundi peab apteegi omanik aga palkama lisaks juurde täiendava töötaja, keda leida pole lihtne ning kellele samuti reeglina tuleks pakkuda suuremat kui 0,25 töökoormust. Lisaks sellele kaasneb töötajate arvu suurenemisega apteegi omanikule kulude kasv. Selleks, et tagada kvaliteetset apteegi teenust peame olulisemaks arutada seda küsimust sisuliselt ja kaasates eriala organisatsioone. Erialaorganisatsioonide huvides on kindlasti pidev apteegiteenuse parendamine. Punkt 22 - muudetakse paragrahvi 12 Lõike 2 sõnastust muudetakse. Sama toimeaine ja näidustusega käsimüügiravimid ning sama kasutamise eesmärgiga muud tooted peavad asuma ühes kohas. Inimesel peab olema võimalus ravimeid võrrelda, samuti ei tohi klienti suunata üht ravimit teisele eelistama. Kliendil peab olema võimalik võrrelda sama näidustusega ravimeid ja ravimite hindasid, mis aitab vältida nn emotsioonioste (nt eraldi eripakkumised, tavaliselt kassade läheduses). Sooduspakkumisega ravimid peavad olema teiste sama toimeainega ravimite juures. Leiame, et apteegi siseselt ei peaks keelama ega piirama käsimüügi ravimite ja muude kaupade väljapanekut. Apteegi juhataja ja omanik omavad erialaseid teadmiseid, et õiged tooted paigutada apteegi siseselt selliselt, mis vastaks apteegikülastajate ootusele ja konkreetse apteegi vajadustele. Kahtlemata kuulub apteegikülastaja ootuste hulka võimalus võrrelda erinevaid ravimeid või muid tervisetooteid, apteekri roll on selles osas olla apteegikülastajale abiks ja anda vastavalt vajadusele nõu. Ravimite ja muude apteegikaupade eristamist toetame kui seda on võimalik teha tähistusega ravimi hinnasildil märkides ravimite puhul, et tegemist on käsimüügiravimiga. Punkt 31 täiendatakse määrust paragrahviga 122 . Sätestatakse võimalus osutada vähese nõudlusega maapiirkondades apteegiteenust videokõne vahendusel. Toetame põhimõtteliselt video nõustamise kui uue kaasaegse võimaluse arendamist apteegiteenuse raames. Samas palume, seda hetkel mitte rakendada ja selles küsimuses enne lõplike otsuseid korraldada eriala ühenduste ülene kohtumine, et leppida kokku täpne teenuse ulatus ja piirid. Punkt 42 - muudetakse paragrahvi 15 lõike 3 punkt 2. Punkti 2 täiendatakse kohustusega kauba vastuvõtul apteegis kontrollida ka pakendi, sealhulgas rikkumisvastase seadme terviklikkust. Ravimite ehtsuse kontroll kogu ravimite tarneahela ulatuses on oluline. Samas peame ebavajalikuks ja ebapraktiliseks seda teha apteegis 2 korda. Praktikas ei ole otstarbekas kauba vastuvõtul kontrollida kõiki rikkumis vastaseid seadmeid. Näiteks kui apteeki tuleb 500 vaktsiini tootja pakendis, siis apteeker ei kontrolli neid ükshaaval üle. Küll aga on oluline, et kauba väljastamisel kontrollitakse kõik vajalikud turvaelemendid üle ja kõrvalekallete leidmisel, käitutakse vastavalt töö eeskirjadele. Punkt 56 - muudetakse paragrahvi 26. Lõikes 1 sätestatud aruandlusele kohalduva regulatsiooni muutmine on tingitud praktilisest vajadusest saada apteegilt korraga terve aasta andmed, millest lähtutakse ka järelevalve tegemisel. Loobutakse kvartaalsetest aruannetest ning edaspidi on apteegil kohustus esitada aruanne Ravimiametile üks kord aastas 15. jaanuariks. Tervitame kvartaalsetest aruanetest loobumist ent teeme ettepaneku siiski jätta kord aastas esitatava aruande esitamise tähtaeg pikem ehk 31. jaanuar. Täname Teid veelkord Eesti Farmaatsia Seltsi poolt määruse muudatuse arutellu kaasamise eest ja soovime jõudu ettepanekute ülevaatamisel ja kaalumisel. Võimalike täiendavate küsimuste korral palume meiega ühendust võtta. Lugupidamisega Tanel Kuusmann president Eesti Farmaatsia Selts Tel. 56 658 676