Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määrus nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ ja tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määrus nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“

Tervise ja tööministri määruse „Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määrus nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ ja tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määrus nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikogu menetluses oli ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused) 293 SE.1 Nimetatud seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. a, osaliselt 30. juunil 2024. aastal.2 Eestis on tervishoiutöötajatest puudus, eriti suur on see väljaspool tõmbekeskusi. Tõmbekeskuste all on käesolevas määruses mõeldud tervishoiutöötajatele atraktiivseid ja erinevaid töövõimalusi pakkuvaid Eesti suuremaid linnasid ja nende lähiümbrust, milleks on Tallinn ja Tartu. Lähtetoetus on üks meede, kuidas tervishoiutöötajaid ja apteekreid suunata töötama väljaspoole tõmbekeskusi ning seeläbi tagada tervishoiu- ja apteegiteenuste kättesaadavus ka nendes piirkondades. Kehtiva õiguse alusel ei ole ükski apteeker lähtetoetust taotlenud ning õdedel pole seni sellist võimalust olnud. Lisaks on Eesti vastupidavus- ja taastekavas3 seatud eesmärk õdedele lähtetoetuse loomiseks, mis peab jõustuma 2024. aasta II kvartalis. Seega on vajadus luua õdedele lähtetoetuste saamise ja maksmise tingimused ning muuta apteekrite lähtetoetuste tingimusi paindlikumaks, kuna praegused apteekritele mõeldud tingimused ei ole osutunud piisavalt atraktiivseteks, et vastava meetmena toimida. Lisaks on vajalik muuta ka lähtetoetuste taotluste üldist menetlemise ja maksmise korda nii, et poliitikakujundajalt viiakse ülesanded üle rakendusasutusele. Siiani on lähtetoetusi menetlenud ja maksnud Sotsiaalministeerium, kuid edaspidi hakkab seda ülesannet täitma Terviseamet. Nii seadusel kui määrusel on kolm peamist eesmärki: 1) Muuta apteekrite lähtetoetuse taotlemise korda; 2) Kehtestada õdedele lähtetoetuse saamise võimalus; 3) Anda lähtetoetuste menetlemise õigus üle Sotsiaalministeeriumilt Terviseametile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]) ja ravimiosakonna nõunik Mari Amos ([email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud analüüsi ja statistika osakonnajuhataja Hede Sinisaar ([email protected]) ja nõunik Liisa Koreinik ([email protected]). Eelnõu kulude prognoosi on koostanud finantsosakonna finantsnõunik Ave Schultz ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1.3. Märkused Määrusega muudetakse tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruse nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ RT I, 24.03.2022, 3 redaktsiooni ning tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruse nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ RT I, 19.08.2022, 1 redaktsiooni. 1 Eelnõu - Riigikogu 2 Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (lähtetoetused)–Riigi Teataja 3 https://pilv.rtk.ee/s/7Gp3g4nEMxZYpwB  2 ☒ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. ☐ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 muudetakse tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määrust nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkiri, edaspidi on see lühem ja samas avab piisavalt määruse sisu olleks üksnes „apteekri lähtetoetus.“ Punktiga 2 asendatakse määruse § 1 lõikes 1 taotluse saajaks olev Sotsiaalministeerium Terviseametiga. Antud muudatuse aluseks on Riigkogu menetluses olnud 293 SE § 1 punktis 1 toodud muudatus, mille kohaselt võtab Terviseamet Sotsiaalministeerumilt üle apteekrite lähtetoetuste taotluste menetlemise ja toetuste välja maksmise menetlused. Punktiga 3 asendatakse määruses läbivalt Sotsiaalministeerium (lühendina: ministeerium) edaspidi taotluste menetlusi läbi viiva Terviseametiga. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 1 lõike 2 punkt 4 nõudega, mille kohaselt peab taotleja taotlusesse märkima ka eeldatava töökohal töötamise perioodi. Antud muudatuse põhjuseks on seaduses ette nähtud toetuse summade ning töötamise kestuse diferentseerimine. Edaspidi on lähtetoetuse suurus 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Taotleja peabki enda poolt eelistatud perioodi märkima esitatavasse taotlusesse. Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks määruse § 1 lõige 4. Seadusega kaotati hetkel ravimiseaduse § 621 lg 2 punktis 2 sätestatud nõue, mille kohaselt võib lähtetoetust taotleda isik, kes asub tööle või tegutsema viie aasta jooksul kutse omandamisest arvates. Arvestades, et apteekrite lähtetoetust ei ole täna kellelegi makstud, siis on tegemist liialt piirava tingimusega. Sellise tingimuse kaotamisel seadusest tuleb see ka määruses kehtetuks tunnistada. Punktis 6 on määruse § 2 lõike 2 uus sõnastus, mis võtab arvesse seaduses ette nähtud töötamise perioode (kolm või viis aastat) ning samuti võimalust maksta varasemal tegevuse lõpetamisel toetus tagasi mitte kogu ulatuses, vaid proportsionaalselt töötatud ajaga. Punktis 7 täiendatakse määruse § 2 lõike 3 punkte 1 ja 2 samuti kolme aastase töötamise perioodi võimalusega. Paragrahviga 2 muudetakse tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määrust nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“. Punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, kuna lisandub võimalus õdedel lähtetoetust taotleda. Seega on edaspidi määruse pealkiri „eriarsti ja õe lähtetoetus“. Punktiga 2 täiendatakse määruse reguleerimisala sõnadega „ja õe“, kuna määrus hakkab reguleerima lisaks eriarsti lähtetoetuse taotlemise tingimusi ja korda ka õe lähtetoetuse taotlemise tingimusi ja korda. Punktiga 3 täiendatakse §-i 2 uue lõikega 3 öeldes, et lähtetoetust võib taotleda õde, kes vastab TTKS § 541 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja asub tööle Ida-Viru maakonda, Pärnu maakonda või Lääne-Viru maakonda haiglavõrgu kavas nimetatud haiglasse või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde. Õde võib lähtetoetust taotleda, kui ta on registreeritud õena tervishoiukorralduse infosüsteemis ja ei ole töötanud õena vähemalt viis viimast aastat.  3 Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas käesoleva haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde Ida-Virumaale, Pärnumaale või Lääne-Virumaale. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust ühe aasta jooksul arvates ajast, mil asus õena tööle haiglavõrgu kavas nimetatud haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juurde Ida-Virumaal, Pärnumaal või Lääne-Virumaal. Kuna piirkonniti on tervishoiutöötajate vajadus erinev, siis on tarvis kehtestada piirkonnad, kuhu tööle asumisel õed lähtetoetust saaksid. Tervise Arengu Instituudi esitatud andmete põhjal olid aastatel 2019-2022 peale Harju- ja Tartumaa kõige kriitilisemateks piirkondadeks Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Lääne-Virumaa, kus õdede puudus on suur. Sellest lähtuvalt on esialgu plaanis õdede lähtetoetust hakata maksma siis, kui isikud asuvad tööle Ida-Virumaa, Pärnumaa või Lääne- Virumaa tervishoiuteenuse osutajate juures. Tulevikus võib selleks olla hoopis muu Eesti piirkond. Samuti, alustades kitsama piirkonna määratlemisega, annab see võimaluse hinnata õdede lähtetoetuse kui tööjõu suurendamise meetme mõju Eesti erinevates piirkondades. Peale Ida- Virumaad, Pärnumaad ja Lääne-Virumaad võib järgnevatel aastatel keskenduda ka teistele Eesti piirkondadele, nt Viljandi maakond, Valga maakond, Võru maakond ja Põlva maakond, võttes aluseks Tervise Arengu Instituudi tervishoiu ressursside statistika. Tervise Arengu Instituudi esitatud andmete4 analüüsimisel vaadeldi kõiki maakondi eraldi, viimast nelja aasta (2019-2022) seisu ning haiglates ja üldarstiabi osutavatel tervishoiuteenuse osutajatel olevat õdede puudust, mille hindamisel lähtuti ületundidest tulenevatest täiendavatest täidetud ametikohtade arvust. Saadud andmete annalüüsimiseks ja õdede puuduse hindamiseks koostati tabel 1. Kokku 2019 Kokku 2020 Kokku 2021 Kokku 2022 Eestis kokku 275,5 292,7 322,6 279 Harju MK 158,8 170,2 174,6 152,6 Hiiu MK 0,8 0,6 1,4 1,4 Ida-Viru MK 25,5 12 15,4 16,8 Jõgeva MK 0 0 0,1 0 Järva MK 0,7 0,3 0,3 0,9 Lääne MK 2 0,5 0,1 2,5 Lääne-Viru MK 6,5 7,7 7,5 7,8 Põlva MK 0 0 0 3 Pärnu MK 16,1 18 14,4 15,4 Rapla MK 1,8 3,6 3,6 1,2 Saare MK 0,1 0,2 0,1 0,2 Tartu MK 52,6 60,5 88,3 61,2 Valga MK 6 9,1 9 4,9 Viljandi MK 3,6 3,2 3,7 7,1 Võru MMK 0,6 6,9 4,1 4,1 Tabel 1. Õdede ületundidest tulenev täiendav täidetud ametikohtade arv maakondade lõikes, 2019-2022. Tervise Arengu Instituudi andmebaas Punktiga 4 muudetakse § 3 lõiget 1, kuna lähtetoetuste taotlusi hakkab edaspidi menetlema ministeeriumi asemel Terviseamet. Seega taotleja esitab Terviseametile kirjaliku taotluse, kui 4 Tervise Arengu Instituut. Tervishoiu ressursid ja nende kasutamine. Päring 17.05.2023  4 soovib lähtetoetust saada. Samasisuline muudatus ehk sõna „ministeerium“ asendatakse sõnaga „Terviseamet“ tehakse ka punktides 6, 8, 9, 12 ja 18. Punktiga 5 taasesitatakse §-i 3 lõige 2 ehk nimekiri andmetega, mida taotleja peab taotluses avaldama. Õe puhul on taotluse esitamisel oluline, millal ta omandas õe kutse ehk lõpetas kooli, kuid need andmed on Terviseametil tervishoiukorralduse infosüsteemis olemas (Terviseamet kui vastutav töötleja) ning neid taotleja ise esitama ei pea enam. Samuti on oluline avaldada, millal ta viimati õena töötas, seda juhul kui ta on peale kutse omandamist õena töötanud, ning millal uuesti õena tööle asus ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist. Nimelt on lähtetoetuse saamise õigus ka õel, kes omandab kutse, kuid ei lähe õena tööle, ei töötagi viis aastat ning siis soovib õena tööle asuda ning esitab taotluse, mis vastab ka muudele seaduses sätestatud tingimustele. Töötamise ja tööandjate andmed on oluline taotlejal endal esitada, sest kuigi tööandjal on kohustus tegevusloal märkida, milline tervishoiutöötaja neil töötab, siis praktikas võib juhtuda, et tööandja ei ole andmeid uuendanud piisavalt kiiresti ning see ei tohi saada takistuseks taotlejale. Punktiga 6 muudetakse § 3 lõike 2 punkt 5, kus asendatakse ministeerium Terviseametiga, kes hakkab 1. jaanuarist 2024. a lähtetoetusi menetlema. Muudatus on erinevas muutmispunktis kui kogu lõike 2 taasesitus, kuna peab jõustuma varem, 1.01, kui õe lähtetoetus jõustub alles 30.06. Punktiga 7 täiendatakse §-i 3 lõikega 41 öeldes, et õde, kes asub tingimustele vastavas töökohas tööle, peab esitama Terviseametilt tööandja andmed. See on vajalik, et oleks tõendatud õe tegelik tööle asumine ning töökoormus. Töökoha ja -koormuse nõue tuleneb lähtetoetuse saamise tingimustest. Sarnaselt eriarstidega võib õde taotleda lähtetoetust, kui ta asub õena tööle töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas. Kusjuures õde võib töötada ka mitmes haiglas või üldarstiabi osutava tervishoiuteenuse osutaja juures. Oluline on see, et kokku töötaks õde nimetatud asukohtades vähemalt 30 tundi nädalas. Mitme tööandja puhul tuleb esitada kõikide tööandjate andmed ja töökoormused. 30 tunni töötamise nõue tagab peaaegu täiskoormusel töökoha täitmise. Vähema arvu tundide korral töötamine ei taga tervishoiutöötaja olemasolu vajalikul töökohal. Täiskoormuse ehk 40 tunni nõuet kehtestada on aga ebaotstarbekas, kuna tervishoiutöötajad töötavad tihti mitmes kohas. Samuti tulenevalt töö pingelisusest on juba piisav, kui töökoht täidetakse osaliselt, kuid samas piisavalt – 30 h. Punktiga 8 muudetakse §-i 3 lõike 5 saatelause eristamaks, et lõikes 5 reguleeritakse eriarsti lähtetoetuse taotlusele lisatavaid dokumente. Punktiga 9 tunnistatakse § 3 lõike 5 punkt 1 kehtetuks, kuna eriarsti residentuuri lõpetamise andmeid ei pea taotleja ise Terviseametile esitama. Need on tervishhoiukorralduse infosüsteemis olemas. Punktiga 10 kehtestatakse §-i 3 uus lõige 51, mis kehtestab andmed, mida õde peab esitama töötamise ja tööandja kohta. Punktiga 11 muudetakse § 3 lõike 6 sõnastust. Kehtiv säte on mõeldud arstidele, kuid peab kajastama ka neid olukordi, mil õe õigus lähtetoetust taotleda pikeneb. Eriarsti puhul pikeneb toetuse taotlemise õigus pärast eriala omandamist ema-, isa- või vanemapuhusel või ajateenistuses viimisel. Erinevalt arstidest kehtib õe puhul sama õigus pärast tööle asumist, kuna lähtetoetuse taotlemine on seotud mitte eriala omandamise ja kooli lõpetamisega, vaid tervishoidu tööle asumisega. Punktiga 12 asendatakse §-is 4 sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“, kes hakkab lähtetoetusi menetlema. Punktiga 13 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „isik“, sest vastav säte peab kohalduma nii arstile kui õele, kes taotlevad lähtetoetust. Samasisuline muudatus tehakse ka punktis 16.  5 Punktiga 14 muudetakse §-i 4 lõikeid 3 ja 4. Nimetatud lõigetes reguleeritakse kohustust tagastada lähtetoetus, kui isik ei tööta nõutud kohas viis aastat ning isiku teavituskohustust asjaoludest, mis tingivad toetuse tagastamise olukorra või toetuse maksmise muutmise olukorrad. Punktiga 15 täiendatakse §-i 5 lõikega 3, mis kehtestab õe lähtetoetuse suuruse. Õele hakatakse sarnaselt eriarstidega maksma lähtetoetust kahekordses määras ehk 30 000 eurot isikule. Lähtetoetuse näol on tegemist ühekordse toetusmeetmega, mis ei ole palgast sõltuv, kuna eesmärk on motiveerida tervishoiutöötajaid liikuma vähematraktiivsetesse piirkondadesse. Kahekordse määra kehtestamine tagab õdede ja eriarstide võrdse kohtlemise. Punktiga 17 asendatakse sõna eriarst sõnaga isik, kuna säte kehtib nii eriarstile kui õele. Punktiga 18 asendatakse viited seaduses sätestatud tingimustele, kuna õe tingimused paiknevad uues TTKS § 541 lõikes 5. Paragrahviga 3 kehtestatakse määruse jõustumine. Apteekreid ja menetleja rolli üleandmist Terviseametile puudutavad sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal. Õdede lähtetoetuse sätted jõustuvad 30. juunil 2024. aastal. Jõustumise ajad on seotud seaduse jõustumise aegadega. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud EL õigusega, kuid on seotud taaste- ja vastupidavuskavaga. Nimelt näeb Eesti taaste- ja vastupidavuskava reform 6.1 ette Eesti tervishoiukorralduse muutmist selliselt, et süsteemi toimimiseks oleks tagatud piisav hulk kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid üle riigi. Eesti taaste- ja vastupidavuskava on strateegia “Eesti 2035” tegevuskava üks lisadest, mis keskendub eesmärkidele ja reformidele, sh investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF), hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega. Reformi 6.1 elluviimiseks on ühe eesmärgina seatud arstidele, õdedele ja apteekritele hüvitise süsteemi loomist, et motiveerida neid töötama piirkondades, kus kvalifitseeritud tööjõu leidmine on osutunud keeruliseks (Milestone 96). 4. Määruse mõjud Mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang on kirjeldatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) 293 SE5 eelnõu seletuskirjas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Apteekritele makstava lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot töötamise perioodiga kolm aastat ja suurusega 25 000 eurot töötamise perioodiga viis aastat. Baaseelarvelised vahendid on apteekritele planeeritud 150 000 eurot aastas. Õdedele makstava lähtetoetuse suurus on sarnaselt eriarstidega 30 000 eurot. RES 2024-2027 protsessis on Vabariigi Valitsus otsustanud eraldada õdede lähtetoetuseks aastatel 2024-2027 vastavalt 1,21 mln, 1,29 mln, 1,088 mln ja 0,882 mln eurot. Taastekavas kokkulepitud eesmärgi nr 96a kohaselt on Eesti võtnud kohustuse rakendada õdedele hüvitiste maksmise süsteemi, et motiveerida tervishoiutöötajaid töötama tõmbekeskustest eemal, kus õdedest on kõige suurem puudus. Toetus peab jõustuma 2024. aastal. 6. Määruse jõustumine 5 Eelnõu - Riigikogu Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, õdede lähtetoetuse taotlemise sätted 30. juunil 2024. aastal. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Õdede Liidule, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Terviseametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Proviisorite Kojale, Eesti Farmaatsia Seltsile. Määruse eelnõule esitas arvamuse Eesti Õdede Liit, kes toetab õdedele loodavat lähtetoetust ning leiab, et tulevikus peaks lähtetoetus õdedele laienema nii asutuste kui ka maakondade lõikes kui ka eriõdedele.  MINISTRI MÄÄRUS 15.12.2023 nr 72 Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määrus nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ ja tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määrus nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 621 lõike 7 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 542 lõike 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruse nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 13. augusti 2014. a määruses nr 51 „Apteekri lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Apteekri lähtetoetus“; 2) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „Sotsiaalministeeriumile (edaspidi ministeerium)“ sõnaga „Terviseametile“; 3) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) taotleja töökoormus töökohal ning töötamise periood;“; 4) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 5, §-i 2 lõigetes 1, 3–5 ja § 3 lõikes 2 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes; 5) paragrahvi 1 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse lisaks ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel tööle või tegutsema asumise kuupäev ning proviisori või farmatseudi kohustus tagastada talle väljamakstud lähtetoetus proportsionaalselt lähtetoetuse andmise otsuses nimetatud töötamiskohustuse lõpuni jäänud ajaga, kui tema pidev töötamine või tegutsemine ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel lõpeb enne kolme või viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud ravimiseaduse § 621 lõikes 6 sätestatud asjaoludel.“; 7) paragrahvi 2 lõike 3 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:  2 „1) ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest enne kolme või viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest; 2) ravimiseaduse § 621 lõikes 2 sätestatud tingimustel töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga kolme või viieaastase perioodi kestel lähtetoetuse saamisest;“. § 2. Tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruse nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ muutmine Tervise- ja tööministri 16. augusti 2022. a määruses nr 65 „Eriarsti lähtetoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Eriarsti ja õe lähtetoetus“; 2) paragrahvi 1 teksti täiendatakse pärast sõna „eriarsti“ sõnadega „ja õe“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lähtetoetust võib taotleda õde, kes: 1) vastab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 5 sätestatud tingimustele ja 2) asub tööle Ida-Viru maakonda, Pärnu maakonda või Lääne-Viru maakonda.“; 4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Lähtetoetust saama õigustatud isik esitab Terviseametile kirjaliku taotluse.“; 5) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotluses tuleb märkida: 1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number; 2) eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev(ad); 3) viimati õena töötamise kuupäev, kui see on asjakohane; 4) ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist õena tööle asumise kuupäev(ad), kui taotlejaks on õde; 5) taotleja nõusolek saada kolmandatelt isikutelt andmeid lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks; 6) taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse elektroonilise kättetoimetamisega; 7) toetuse maksmise vajalikkuse selgitus juhul, kui taotleja ei ole residentuuri lõpetanud või taotluse esitamisel on residentuuri lõpetamisest möödunud rohkem kui viis aastat.“; 6) paragrahvi 3 lõike 2 punktis 5 asendatakse sõna „ministeeriumile“ sõnaga „Terviseametile“; 7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Õena tööle asuv isik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjakohastele andmetele märkima taotluses tööandja nime, aadressi, kontaktandmed, töökoormuse töökohal või füüsilisest isikust ettevõtja registrikoodi.“; 8) paragrahvi 3 lõike 5 saatelause sõnastatakse järgmiselt: „Eriarsti lähtetoetuse taotlemisel tuleb taotlusele lisada järgmised dokumendid:“;  3 9) paragrahvi 3 lõike 5 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Õe lähtetoetuse taotlemisel tuleb taotlusele lisada õe tööle asumisel tööandja(te) kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, nädalane töökoormus tundides.“; 11) paragrahvi 3 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Eriarstiabi eriala omandamise järel või õena tööle asumise järel emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva arsti või õe ja ajateenistuskohustust täitma kutsutud isiku õigus taotleda lähtetoetust pikeneb vastavalt emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel viibimise või ajateenistuskohustuse täitmise aja võrra.“; 12) paragrahvis 4 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes; 13) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse sõna „arsti“ sõnaga „isiku“; 14) paragrahvi 4 lõiked 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3, 4 või 5 sätestatud tingimustel õena tööle või eriarstina tööle või tegutsema asumise kuupäev ning isiku kohustus tagastada talle välja makstud lähtetoetus, kui tema pidev töötamine või tegutsemine tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3, 4 või 5 sätestatud tingimustel lõpeb enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest, välja arvatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 542 lõigetes 5 ja 6 sätestatud lähtetoetuse tagastamist välistavatel asjaoludel. (4) Lähtetoetuse andmise otsuses märgitakse isiku kohustus teavitada Terviseametit: 1) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3, 4 või 5 sätestatud tingimustel eriarstina pidevalt töötamise või tegutsemise lõppemisest või õena pidevalt töötamise lõppemisest enne viie aasta möödumist lähtetoetuse saamisest ning töötamise või tegutsemise lõppemise põhjusest; 2) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 3, 4 või 5 sätestatud tingimustel töötamise staaži katkemisest rohkem kui kolmeks kuuks korraga viieaastase perioodi kestel lähtetoetuse saamisest; 3) isikuviibimisest emapuhkusel, isapuhkusel või vanemapuhkusel või ajateenistuskohustuse täitmisel, millega kaasneb pidevalt töötamise või tegutsemise peatumine ja töötamise või tegutsemise kohustuse pikenemine nimetatud aja võrra; 4) töökoha ja töökoormuse muutustest; 5) nimistuga perearst teeninduspiirkonna või tegutsemiskoha muutustest.“; 15) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Lähtetoetust makstakse kahekordses määras tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 541 lõikes 5 sätestatud tingimustele vastavale õele.“; 16) paragrahvi 6 lõigetes 1, 2 ja 4 asendatakse sõna „arst“ sõnaga „isik“ vastavas käändes; 17) paragrahvi 6 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „3 või 4“ tekstiosaga „3, 4 või 5“; 18) paragrahvi 6 lõigetes 3–5 asendatakse sõna „ministeerium“ sõnaga „Terviseamet“ vastavas käändes.  4 § 3. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (2) Käesoleva määruse § 2 punktid 1–3, 5, 7, 8, 10, 11, 13–17 jõustuvad 30. juunil 2024. aastal (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister