Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 muutmine

Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 12.12.2023 nr 1-6/2879-1 Välisministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministri määruse eelnõu "Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine" kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks siseministri määruse eelnõu „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9 „Perekonnaseisukanne te tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“. Kuna eelnõuga on kiire, siis palume teie tagasisidet 5 tööpäeva jooksul. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. eelnõu 5 lehel 2. eelnõu seletuskiri 19 lehel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Maa-amet Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 08.12.2023 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023 nr Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 ja § 7 lõike 42 ning rahvastikuregistri seaduse § 70 lõike 5 ja § 81 lõike 3 alusel. § 1. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistr isse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast arvu „5” tekstiosaga „ja § 81 lõike 3“; 2) määruse § 1 täiendatakse pärast sõna „juhend“ lauseosaga „ning turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate, mille andmete vastavust on kontrollitud automaatelt andmeko gude vahendusel, alusel ametniku vahetu sekkumiseta elukohaandmete rahvastikuregistr isse kandmise (edaspidi automaatkanne) täpne kord ja tingimused“; 3) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141 . Alaealise isiku välisriigi elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel teise hooldusõigusliku vanema nõusoleku erisus Kui alaealise isiku elukohateade kuulub rahvastikuregistri seaduse § 80 lg 1 alusel esitamis e le rahvastikuregistri volitatud töötlejale, eeldatakse teise hooldusõigusliku vanema nõusoleku olemasolu, kui: 1) alaealisel isikul on rahvastikuregistrisse elukohana kantud välisriigi aadressi andmed; 2) alaealisel isikul puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris, välja arvatud juhul, kui alaealise lapse viimase elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmed ja elukoha andmete kehtivus on lõppenud ruumi omaniku nõudmisel.“; 4) määrust täiendatakse peatükiga 21 järgmises sõnastuses: „21 . peatükk Automaatkande tegemise täpne kord ja tingimused §142 . Automaatkande tegemise kord (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teeb automaatkande juhul, kui: 1 1) elukohateade on esitatud turvalises veebikeskkonnas ja 2) elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud käesoleva määruse § 143 kohaselt automaatselt andmekogude vahendusel. (2) Automaatkande tegemisele kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas peatükis toodud erisustega. § 143 . Automaatkande tegemise tingimused (1) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse elukohateate andmete vastavust järgmiste andmekogude vahendusel: 1) rahvastikuregister; 2) aadressiandmete süsteemi infosüsteem ja 3) kinnistusraamat. (2) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel, et oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) elukohateade ja kõik elukoha muutmiseks vajalikud nõusolekud on esitatud turvalises veebikeskkonnas; 2) isiku, kes elukohateate esitab, teovõimet ei ole piiratud; 3) isiku, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, elukoha andmed kuuluvad rahvastikuregistrisse kandmisele; 4) isik, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on piiratud teovõimega täisealine või alaealine isik ja tema elukoha muutmiseks nõusoleku andja on tema seaduslik esindaja; 5) isik, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates nimetatud ruumi omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps; 6) isiku, kelle elukoha andmeid muudetakse, alaealise lapse aadressiks ei jää pärast vanema elukoha andmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud ühegi täisealise elukohta; 7) alaealise lapse või eestkostetava, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, aadressiks ei saa pärast elukoha andmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud tema ühegi vanema või eestkostja elukoht; 8) tegemist on välisriigis asuva ruumi aadressiga. (3) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse aadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmete alusel, et Eestis asuva ruumi aadressi esitamisel oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) aadress vastab keskkonnaministri 16. juuni 2021. aasta määruse nr 32 „Aadressiand mete süsteem” § 8 lõikes 8 sätestatule; 2) ruum, mida isik kasutab elukohana ja mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. (4) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel, et oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) isik, kes elukohateate esitab või kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 2) isiku, kes elukohateate esitab või kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, abikaasa või registreeritud elukaaslane on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 3) alaealise lapse, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, vanem on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 2 4) isiku, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse ning kes ei ole ruumi omanik ega omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, elukoha muutmiseks nõusoleku andja on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik. (5) Automaatkande tegemiseks peavad olema alati täidetud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 märgitud tingimused ning olenevalt sellest, kelle elukohaandmete muutmiseks elukohateade esitatakse või mis aadress selles esitatakse, üks või mitu ülejäänud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 –4 nimetatud tingimustest. (6) Automaatkanne tehakse kui automaatkande tingimuste kontrollimise tulemusel on kindlaks tehtud, et elukohateates esitatud andmed ja elukohateade vastab kehtestatud nõuetele ning ei esine rahvastikuregistri seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alust elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumiseks. (7) Automaatkande tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas elukohateate esitajat, et tegemist on automaatkandega ja nimetatakse andmekogude nimetused, milles sisalduva id andmeid automaatkande tegemisel kasutati.“. § 2. Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulit täiendatakse pärast tekstiosa „§ 7 lõigete“ tekstiosaga „4 2 ,“; 2) määruse § 1 täiendatakse pärast sõna „säilitamiseks“ lauseosaga „ja turvalises veebikeskkonnas esitatud perekonnaseisutoimingu tegemise avalduse, milles esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, alusel perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta tehtava kande (edaspidi automaatkanne) täpne kord ja tingimused“; 3) paragrahvi 101 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: “(61 ) Uute asjaolude ilmnemisel muudab automaatkannet Siseministeeriumi määratud perekonnaseisuasutus.“; 4) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses: „§ 131 . Automaatkannete loetelu Automaatkanne tehakse järgmistel juhtudel: 1) sünni registreerimise menetluses; 2) tõendi väljastamisel.“; 5) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 6 1 – 64 järgmises sõnastuses: „(61 ) Kui sünd registreeritakse automaatkandena, väljastab rahvastikuregistri vastutav töötleja isiku soovil elektroonilise esmase tõendi turvalises veebikeskkonnas vahetult pärast kande tegemist või kohaliku omavalitsuse üksus paberil esmase tõendi vastavalt perekonnaseisutoimingute seaduse § 151 lõikele 1. 3 (62 ) Rahvastikuregistri vastutav töötleja võib turvalises veebikeskkonnas väljastada digitempliga kinnitatud elektroonilise korduva tõendi, kui avaldus tõendi saamiseks esitati samas keskkonnas. (63 ) Kui elektrooniline tõend väljastatakse turvalises veebikeskkonnas, on see avaldajale seal kättesaadav 30 päeva arvates väljastamisest. (64 ) Kui tõend väljastatakse automaatkandega, teavitatakse avalduse esitajat turvalises veebikeskkonnas, et tegemist on rahvastikuregistrist automaatselt väljastatud tõendiga.“; 6) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kui automaatkandega väljastatud tõendil ilmneb viga isiku või perekonnasünd muse andmetes, parandab vea ja väljastab parandatud andmetega uue tõendi Siseministeer iumi määratud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.“; 7) paragrahvi 17 lõike 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 7 sätestatud eemalviibivale avaldajale saadetakse tõend lihtkirjaga avalduses märgitud aadressil, avalduses esitatud e-posti aadressil või tehakse kättesaadavaks turvalises veebikeskkonnas.“; 8) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(11 ) Perekonnaseisutoimingute seaduse §-s 492 nimetatud soo muutmise tõend saadetakse e- posti aadressile vaid krüpteeritult.“; 9) määrust täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211 . Sünni registreerimise automaatkande tingimused ja kord (1) Automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri vahendusel järgmise id andmeid: 1) tervishoiuteenuse osutaja on lapse meditsiinilise sünnitõendi andmed edastanud rahvastikuregistrile elektrooniliselt; 2) sünni registreerimise avaldus on esitatud turvalises veebikeskkonnas; 3) lapse ema või isa ei ole alaealine ega piiratud teovõimega täisealine isik; 4) lapse ema perekonnaseisuandmed on kantud rahvastikuregistrisse; 5) lapse vanemad on erinevast soost; 6) lapsele valitud eesnimi või mitme nime puhul kõik eesnimed eraldi on rahvastikuregistr i andmetel kasutuses; 7) lapsele valitud eesnimi vastab lapse soole; 8) lapsele on valitud kuni kolm eraldiseisvat eesnime või kaks omavahel sidekriips uga ühendatud eesnime; 9) lapsele valitud eesnimes ei esine numbreid või mittesõnalisi tähiseid; 10) ühist nime kandvate vanemate puhul on lapsele valitud vanemate ühine perekonnanimi; 11) erinevat perekonnanime kandvate vanemate puhul on valitud lapsele ühe vanema perekonnanimi; 12) erinevat perekonnanime kandvate vanemate puhul on lapsele valitud ühe vanema kahest nimest koosnev perekonnanimi, mille vanem on saanud sünnil; 4 13) üksikvanemana sünni registreerimisel on lapsele valitud ema perekonnanimi. (2) Automaatkande tegemisele kohaldatakse käesoleva määruse 2. peatükis sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisustega. (3) Automaatkanne tehakse kui automaatkande tingimuste kontrollimise tulemusel on kindlaks tehtud, et on täidetud perekonnaseisutoimingute seaduse 3. peatükis sätestatud sünni registreerimise eeldused ja perekonnaseaduse 7. peatükis sätestatud põlvnemise eeldused ning ei esine alust sünni registreerimisest keeldumiseks. (4) Automaatkande tegemisel teavitatakse turvalises veebikeskkonnas sünni registreerimise avalduse esitajat, et tegemist on automaatkandega ja automaatkande tegemisel kasutati rahvastikuregistris sisalduvaid andmeid.“; 10) paragrahvi 41 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler 5  Siseministri määruse „Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmise“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrust nr 2 „Elukohaand mete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ (edaspidi määrus nr 2) ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrust nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ (edaspidi määrus nr 9). Muudatused on planeeritud jõustuma üldises korras. Muudatused on vajalikud, et rakendada 23. veebruaril 2022. aastal vastu võetud rahvastikuregis tr i seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust1 . Selle seadusega loodi õiguslikud raamid automaatkannete võimaldamiseks teatud rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) ja perekonnaseisutoimingute seaduse (edaspidi PKTS) menetlustes, näiteks elukoha registreerimisel ja sünni registreerimisel. Automaatkanne on turvalises veebikeskkonnas ehk rahvastikuregister.ee portaalis (edaspidi e-rahvastikuregister) esitatud avalduse, mille andmete vastavust on kontrollitud automaatelt andmekogude vahendusel, alusel ametniku vahetu sekkumiseta tehtud kanne rahvastikuregistrisse. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju perekonnaseisuametnikele ning kohaliku omavalits use üksuste (edaspidi KOV) registripidajatele ning sotsiaalne mõju inimestele, kes soovivad elukohta või sündi registreerida või tõendit kätte saada. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigus- nõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]), osa- konnajuhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]), rahvastikuregis tr i halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ja sama talituse nõunik Kristiina Randmäe (tel 612 5015, [email protected]) ning perekonnaseisutoimingute talituse juhataja Karin Saan (tel 5308 8393, [email protected]) ning nõunikud Ulvi Klaar (tel 612 5168, [email protected]) ja Viiu-Marie Fürstenberg (tel 612 5160, viiu- [email protected]). Eelnõu ja seletuskiri ei ole keeleliselt toimetatud. Keeleline toimetus tehakse eelnõule ja seletuskirjale enne Riigi Teatajasse esitamist. 1 RT I, 12.03.2022, 1 1 1.3. Märkused Eelnõu on töötatud välja ka selleks, et rakendada 23. veebruaril 2022. aastal vastu võetud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust2 . Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse: 1) määrust nr 2 avaldamismärkega RT I, 20.09.2023, 6; 2) määrust nr 9 avaldamismärkega RT I, 13.12.2022, 8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 2. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 2 preambulit. Preambulisse lisatakse viide RRS § 81 lõikele 3, milles on volitusnorm, mille kohaselt kui e-rahvastikuregistris esitatud elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb KOV kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta ning selle automaatkande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter määrusega. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 2 §-i 1 lisades määruse nr 2 reguleerimisalasse automaatkannete tegemisega seonduva aluse. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 2 teist peatükki §-ga 141 . Lisatava paragrahvi kohaselt kui alaealise isiku elukohateade kuulub RRS § 80 lg 1 alusel esitamisele rahvastikuregistri volitatud töötlejale, eeldatakse teise hooldusõigusliku vanema nõusoleku olemasolu, kui: 1) alaealisel isikul on rahvastikuregistrisse elukohana kantud välisriigi aadressi andmed; 2) alaealisel isikul puuduvad elukoha andmed rahvastikuregistris, välja arvatud juhul, kui alaealise lapse viimase elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha andmed ja elukoha andmete kehtivus on lõppenud ruumi omaniku nõudmisel. Tulenevalt RRS § 80 lõikest 1 esitavad välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistr isse elukohateate rahvastikuregistri volitatud töötlejale Eesti elukoha andmeteta kolmanda riikide kodanikud. Selle sätte puhul tuginetakse perekonnaseaduse § 120 lõikele 7 kus on öeldud, et kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Kuna tegemist on olukordadega, kus alaealise lapse välisriigi elukoha aadressi andmed muudetakse uue välisriigis asuva aadressi vastu või elukoha andmed üldse puuduvad ja esitatakse välisriigi aadress, siis võib sellistel olukordadel teise 2 RT I, 12.03.2022, 1 2 vanema nõusolekut eeldada ning ole kohane nõuda teise vanema nõusoleku esitamist lapse elukoha andmete muutmiseks. Selline elukoha andmete muutmine ei too kaasa mõju lapsele osutatavates teenustes, mis oleks vastuolus lapse või teise vanema huvidega. Paragrahvi 1 punktiga 3 täiendatakse määrust nr 2 peatükiga 21 , millega kehtestatakse automaatkande tegemise täpne kord ja tingimused. KOV teeb automaatkande juhul, kui: 1) elukohateade on esitatud e-rahvastikuregistris ja 2) elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud määruse nr 2 § 143 kohaselt automaatselt andmekogude vahendusel. Seega automaatkande tegemiseks peab elukohateade olema esitatud e-rahvastikuregistris. Paberil esitatud elukohateadete puhul ei saa teha automaatkandeid, sest paberile kantud andmeid ei ole võimalik andmekogude vahendusel automaatselt kontrollida. Samuti peab olema võimalik kõiki esitatud andmeid kontrollida andmekogude vahendusel, seega näiteks kui e-rahvastikuregistr is esitatakse mingid andmed failina, siis selles olevaid andmeid ei saa andmekogude vahenduse l kontrollida ning sellisel juhul ei saa automaatkannet teha. Automaatkande tegemisele kohaldatakse määruse nr 2 teises peatükis sätestatut, arvestades automaatkannete peatükis toodud erisustega. Seega kehtib üldine elukohaand mete rahvastikuregistrisse kandmise kord, kui automaatkandeid puudutavas peatükis ei ole sellest erisusi tehtud. Automaatkande tegemiseks kontrollitakse elukohateate andmete vastavust järgmiste andmekogude vahendusel: 1) rahvastikuregister; 2) aadressiandmete süsteemi infosüsteem (edaspidi ADS-i infosüsteem); 3) kinnistusraamat. Automaatkande tegemiseks kontrollitakse rahvastikuregistri andmete alusel, et oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) elukohateade ja kõik elukoha muutmiseks vajalikud nõusolekud on esitatud e- rahvastikuregistris; 2) isiku, kes elukohateate esitab, teovõimet ei ole piiratud; 3) isiku, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, elukoha andmed kuuluvad rahvastikuregistrisse kandmisele; 4) isik, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on piiratud teovõimega täisealine või alaealine isik ja tema elukoha muutmiseks nõusoleku andja on tema seaduslik esindaja; 5) isik, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates nimetatud ruumi omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps; 6) isiku, kelle elukoha andmeid muudetakse, alaealiste laste aadressiks ei jää pärast vanema elukoha andmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud ühegi täisealise elukohta; 7) alaealise lapse või eestkostetava, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, aadressiks ei saa pärast elukoha andmete muutmist aadress, kuhu ei ole registreeritud tema ühegi vanema või eestkostja elukoht; 8) tegemist on välisriigis asuva ruumi aadressiga. 3 Kuivõrd e-rahvastikuregistri portaal (UI) on oma olemuselt kodanikele suunatud veebipõhine kasutajaliides, mis pakub kasutajale vaateid avalduste esitamiseks ning enda ja temaga seotud isikute andmete vaatamiseks (sealhulgas võimaldab e-elukohateate esitamist), siis salvestatakse avalduste esitamise asjaolud ja andmed avalduse esitamise käigus rahvastikuregistri vastavasse rakendusse. Seega kontrollitakse automaatkande tingimusi - kas elukohateade ise ja ka kõik elukoha muutmiseks vajalikud nõusolekud on esitatud e-rahvastikuregistris – rahvastikuregistr ist (eespool tingimus 1). Rahvastikuregister sisaldab erinevaid isikuandmeid, sh kodakondust, eestkoste andmeid, isikuga seotud suhteid, elamisloa ja -õiguse olemasolu, mistõttu kõik automaatkande tingimused, mis põhinevad rahvastikuregistris olevatel andmetel, kontrollitakse rahvastikuregistrist (eespool tingimused 2-5). Samuti sisaldab rahvastikuregister andmeid isikute elukoha andmete kohta, sh seega ka seda, kas mingil konkreetsel aadressil elab isikuid ning kas nad on isikud on täiealised. Seega kontrollitakse rahvastikuregistrist tingimusi, mis on seotud sellega, et alaealine laps ei jääks pärast teiste isikute elukohaandmete muutmist rahvastikuregistri andmetel üksi elukohta elama (KOV-il on seoses nende territooriumil elavate ja viibivate lastega erinevaid ülesandeid) ning et alaealise lapse või eestkostetava elukohaks ei esitatakse vanemast või eestkostjast erinevat aadressi (eespool tingimused 6-7). Kui kontroll annab vastupidise tulemus, siis automaatkannet ei tehta ning elukohateade liigub pärast esitamist menetlemiseks KOV ametnikule. RRS § 84 lõike 2 kohaselt ei kohaldata sätet, mille kohaselt KOV keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, ruumi omaniku perekonnaliikmetele, sealhulgas abikaasale, alaealisele lapsele ja töövõimetule vanemale. Seega ei ole sel juhul ruumi omanikuks mitteoleval isikul vaja omaniku nõusolekut või ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti. Kuivõrd rahvastikuregister sisaldab andmeid isiku (kes võib olla ka omanik) abikaasa ja laste kohta, on seda asjaolu võima lik kontrollida sealt (eespool tingimus 5). Töövõimetu vanema kohta andmeid rahvastikuregistris ei ole ning seega see ei ole tingimus, mida saaks sealt kontrollida ning seega ei ole sel puhul automaatkanne võimalik. Elukohateate alusel saab rahvastikuregistrisse kanda vaid nende isikute elukoha andmeid, kelle elukoha andmed sinna kandmisele kuuluvad - rahvastikuregistri andmesubjektid, kelleks on Eesti kodanikud, elamisloa alusel elavad välismaalased ning elamisõigusega Euroopa Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud (eespool tingimus 3). Näiteks viisa alusel Eestis viibiva isiku elukoha aadressi ei kanta rahvastikuregistrisse. Elukohateatega on võimalik esitada ka välisriigi elukoha aadress. Kuivõrd välisriigi aadressile ei ole kehtestatud nõudeid (nt see ei pea vastama aadressiandmete süsteemile, ei kontrollita ruumi otstarvet, piisab ka vaid riigist) ja selle puhul ei ole ka nõuet, et peaks ruumi olema omaniku nõusolek või ruumi kasutusõigust tõendav dokument elukoha andmete esitamiseks, siis piisab teiste tingimuste kontrollimise välistamiseks, kui on kindlaks tehtud, et tegemist on välisr iigi aadressiga. Seda tehakse kindlaks rahvastikuregistrist, seal kasutusel oleva riikide klassifikaa tor i alusel (eespool tingimus nr 8). 4 Automaatkande tegemiseks kontrollitakse ADS-i infosüsteemi andmete alusel, et Eestis asuva ruumi aadressi esitamisel oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) aadress vastab keskkonnaministri 16. juuni 2021. aasta määruse nr 32 „Aadressiand mete süsteem” § 8 lõikes 8 sätestatule; 2) ruum, mida isik kasutab elukohana ja mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks. Avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 kohaselt on aadressiandmete süsteem riigi infosüsteemi kindlustav süsteem, mille kasutamine on sama paragrahvi lõike 3 kohaselt andmekogus kohustuslik. Aadressiandmete süsteem koosneb ADS-i infosüsteemist ning aadressikujule, koha-aadressi määramisele, aadressiandmete esitajale, aadressiandmete süsteemi infosüsteemi vastutavale töötlejale ja aadressitoimingule esitatavatest nõuetest. Automaatkande tegemiseks vajalikud kontrollid tehakse ADS infosüsteemi kui infotehnoloogilisse andmekogusse. Kuna Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 "Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu" § 9 lõike 2 kohaselt peavad rahvastikuregistrisse kantavad elukoha andmed vastama aadressiandmete süsteemi kohta sätestatule, kontrollitakse automaatkande tegemisel ka selle tingimuse täidetust ADS-i infosüsteemist. RRS § 77 kohaselt peab ruum, mida isik kasutab elukohana ja mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud juhul, kui isik: 1) taotleb ehitatava hoone või muu ruumi aadressi elukoha aadressina rahvastikuregistr isse kandmist; 2) tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana, mis ei ole eluruum; 3) taotleb Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liikmena laeva ja selle kodusadama asukohajärgse KOV-i kandmist oma elukoha aadressiks. ADS-i infosüsteem sisaldab mh andmeid ka selle kohta, kas esitatud aadressi puhul on tegemist unikaalaadressi nõudega aadressiobjektiga ning elukondliku hoone või eluruumiga. Aadresside määramine on KOV-i pädevuses. Kui ametnik peab hindama, kas tegemist on ruumiga, mille aadressi saab kanda rahvastikuregistrisse isiku elukoha andmetena, siis nende juhtumite puhul ei saa teha automaatkannet ning elukoha andmete kandmise rahvastikuregistrisse peab otsustama KOV-i ametnik. Seega saab automaatkande teha vaid juhul, kui tegemist on eluruumiga, mida kontrollitakse ADS-i andmete alusel. Automaatkande tegemiseks kontrollitakse kinnistusraamatu andmete alusel, et oleksid täidetud järgmised tingimused: 1) isik, kes elukohateate esitab või kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 2) isiku, kes elukohateate esitab või kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, abikaasa või registreeritud elukaaslane on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 3) alaealise lapse, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse, vanem on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik; 5 4) isiku, kelle elukoha andmeid elukohateatega muudetakse ning kes ei ole ruumi omanik ega omaniku abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine laps, elukoha muutmiseks nõusoleku andja on elukohateates märgitud aadressil asuva ruumi omanik. RRS § 78 lõike 1 kohaselt kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Automaatkanne võimalik teha vaid juhul kui eelnimetatud juhtumil on esitatud omaniku nõusolek portaali vahendusel. Tulenevalt RRS § 82 lõikest 2 ei pea eelnimetatud lisama nõusolekut nende isikute elukoha muutmiseks, kelle abikaasa, registreeritud elukaaslane ja vanem on ruumi omanik. Tegemaks kindlaks, kas elukohateatele on olnud üldse vaja lisada eelnimetatud andmeid ja kas e- rahvastikuregistris lisatud nõusolek on ikka antud omaniku poolt, tehakse omaniku kindlaks tegemiseks päringud kinnistusraamatusse. Kõik menetluse käigus kinnistusraamatusse tehtavad päringud logitakse ning kuvatakse ka kinnistusraamatu andmejälgija teenuses. Automatiseerimise käigus parendatakse juba ka olemasolevat teenust ning teatud juhtudel saadetake omanikele nõusolekute küsimised automaatselt. Kui omanikke ei ole mingil põhjusel võima lik kinnisturaamatu vahendusel kindlaks teha, nad on piiratud teovõimega või juriidilised isikud, neid on kaas- või ühisomandi puhul väga palju või kinnisturaamatust nähtub kasutuskorra olemasolu, siis sellisel juhul ei ole võimalik automaatkannet teha ning elukohateade liigub pärast esitamist menetlemiseks KOV-i. Kuigi automaatkande tingimusi on erinevaid ning neid kontrollitakse erinevate andmekogude vahendusel, siis saab kande teha vaid mitme tingimuse koosesinemisel. Sealhulgas võib olla andmeid vaja kontrollida erinevate andmekogude andmete alusel ning ühe tingimuse eelduseks võib olla teise tingimuse esinemine. Automaatkande tegemiseks peavad olema alati täidetud määruse nr 2 § 143 lõike 2 punktides 1–3 märgitud tingimused ning olenevalt sellest, kelle elukohaandmete muutmiseks elukohateade esitatakse või mis aadress selles esitatakse, üks või mitu ülejäänud määruse nr 2 § 143 lõigetes 2 –4 nimetatud tingimustest. Näiteks kui isik esitab Eesti elukoha andmed enda ja oma alaealise lapse kohta enda abikaasale kuuluvasse ruumi (kes ei ole lapse teine hooldusõiguslik vanem), siis on vaja kontrollida määruse nr 2 § 143 lõike 2 punktides 1– 6, lõikes 3 ning lõike 4 punktides 2 ja 4 sätestatud tingimuste täidetust. Automaatkanne tehakse kui automaatkande tingimuste kontrollimise tulemusel on kindlaks tehtud, et elukohateates esitatud andmed ja elukohateade vastab kehtestatud nõuetele ning ei esine RRS § 84 lõikes 1 sätestatud alust elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest keeldumiseks. Automaatkande tegemisel teavitatakse e-rahvastikuregistris elukohateate esitajat, et tegemist on automaatkandega ja nimetatakse andmekogude nimetused, milles sisalduvaid andmeid automaatkande tegemisel kasutati. Samuti on seal vaidlustamisviide. Kui tingimused automaatkande tegemiseks ei ole täidetud (näiteks on omaniku nõusolek esitatud failina või alaealise lapse elukohaks esitatakse tema vanemate elukohast erinev aadress), siis automaatkannet ei tehta ning elukohateade liigub pärast esitamist menetlemiseks KOV-i. Sellise l juhul otsustab elukoha andmete kandmise rahvastikuregistrisse või sellest keeldumise KOV-i ametnik. 6 Kui automaatkandega elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise menetlust on vaja uuendada või kanne kehtetuks tunnistada, siis saab KOV-i ametnik seda teha haldusmenetluse seaduse kohaselt nagu ka tavapäraste elukohakannete puhul. Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 9. Paragrahvi 2 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 9 preambulit, lisades preambulisse perekonnaseisuametniku sekkumiseta tehtavaid kandeid puudutava PKTS-i volitusnor mi. PKTS § 7 lõike 42 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega automaatkande tegemise täpse korra ja tingimused. PKTS § 7 lõike 41 kohaselt kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris ja esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregistri vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 9 §-i 1. Määruse nr 9 reguleerimisalasse lisatakse automaatkannete tegemisega seotud alus. Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse määruse nr 9 §-i 101 . E-rahvastikuregistris avaldust esitades kinnitavad avaldajad rahvastikuregistris olemasolevate andmete õigsust, seega reeglina ei ole automaatkannet vaja parandada. Kui siiski on automaatkandes mingi tehniline viga, mis ei sõltu avaldajate tahtest, siis parandab automaatkande rahvastikuregistri volitatud töötleja. Kui peale automaatkande tegemist ilmnevad mingid uued asjaolud ja selgub, et automaatkande tegemise ajal ei kajastunud avaldajate tegelikud andmed, siis võib tekkida automaatkande muutmise vajadus. Näiteks on praktikas juhtunud, et ema registreeris lapse sünni üksikvanemana ja hiljem selgus, et ema välisriigis sõlmitud abieludokument on rahvastikuregistrisse kandmata. Sellisel juhul kehtib perekonnaseadusest tulenev abielumehest põlvnemise eeldus. Samuti võib olla, et varjatakse sünni registreerimisel partnerannetaja nõusolekut kunstlikuks viljastamiseks, mis toob endaga kaasa ka lapse põlvnemise nõusoleku andjast. Vajadusel muudab automaatkannet Siseministeeriumi määratud perekonnaseisuasutus. Uute asjaolude ilmnemisel esitab asjast huvitatud isik avalduse eeldatavasti, kas Siseministeeriumile või mõnele perekonnaseisuasutusele. Siseministeerium saab automaatkandega seotud asjaolud üle vaadata ning määrab seejärel perekonnaseisuasutuse, kes vajadusel teeb andmehõiveka nde rahvastikuregistrisse täiendavalt esitatud dokumendilt, muudab automaatkannet ja väljastab vajadusel ka uue perekonnasündmuse tõendi korrektsete andmetega. Perekonnaseisuasutuse valik sõltub asjaoludest, selleks võib olla, kas asjast huvitatud isikule lähim PKTS-i § 3 lõikes 32 nimetatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi MK KOV) või kui perekonnaseisuasutuse asukoht ei ole oluline, siis Siseministeeriumi valitud MK KOV tuleneva lt kokkuleppest MK KOV-iga. Selliste juhtumite ring on siiski väga piiritletud, mille puhul saab sünni registreerimise automaatkannet muuta. Näiteks isaduse tuvastamiseks ja vaidlustamiseks ning hooldusõiguste muutmiseks on ette nähtud perekonnaseaduses ettenähtud meetmed. Kui vanemad mõtlevad ümber lapsele antud ees- ja perekonnanime osas, tuleb lähtuda nimeseaduses sätestatud võimalustest nime muutmiseks. 7 Paragrahvi 2 punktiga 4 täiendatakse määrust nr 9 §-ga § 131 . Selle paragrahviga kehtestatakse automaatkannete loetelu. PKTS § 7 lõike 42 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega automaatkande tegemise täpse korra ja tingimused. Automaatkandeid saab määruse nr 9 kohaselt teha sünni registreerimise menetluses ja tõendite väljastamisel. Paragrahvi 2 punktiga 5 täiendatakse määruse nr 9 §-i 16 lõigetega 61 – 64 . Kui sünni registreerimine toimub automaatkandega, väljastab rahvastikuregistri vastutav töötleja isiku soovil elektroonilise esmase tõendi e-rahvastikuregistris vahetult pärast kande tegemist või KOV esmase tõendi paberil vastavalt PKTS § 151 lõikele 1. See tähendab, et kui sünd registreeritakse automaatkandega, siis sünni elektrooniline esmane tõend väljastatakse e- rahvastikuregistrist automaatkandega ja digitempliga (väljastajaks on Siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja), aga kui sünd registreeritakse automaatkandega ning soovitakse paberil esmast sünnitõendit, siis selle väljastab inimesele KOV. PKTS § 3 lõikes 6 on öeldud, et Siseministeerium juhendab perekonnaseisuasutus i perekonnaseisutoimingute tegemise küsimustes, muudab ja parandab perekonnaseisuandme id, annab perekonnaseisudokumentidest väljavõtteid ja ärakirju, teeb perekonnaseisudokumentide ja kohtulahendite alusel andmehõivekandeid ning nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, säilitab Siseministeeriumile üleantud perekonnaseisudokumente, teeb perekonnaseisukande id PKTS § 361 ja § 7 lõike 41 kohaselt ning seaduses sätestatud juhtudel muid perekonnaseisutoiminguid. Siseministeerium korraldab perekonnaseisuametnike koolitust ja eksamit ning lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid . Siseministeeriumi pädevuse alla kuulub ka perekonnaseisudokumentidest väljavõtete andmine. Kuna automaatkanne on dokument ja tõend on väljavõte sellest dokumendist, siis saab Siseministeerium automaatkannete puhul e-rahvastikuregistris ka tõendeid väljastada. Rahvastikuregistri vastutav töötleja võib e-rahvastikuregistris väljastada digitempliga kinnitatud elektroonilise korduva tõendi, kui avaldus tõendi saamiseks esitati samas keskkonnas. PKTS § 3 lõike 6 ja PKTS § 7 lõikega 4 1 kohaselt, kui korduv elektrooniline tõend tellitakse e- rahvastikuregistris, antakse tõend e-rahvastikuregistris ning tõendi väljastajaks on rahvastikuregistri vastutav töötleja ehk Siseministeerium. PKTS § 7 lõiget 4-1 tuleb siin tõlgendada sätte eesmärgi järgi, mitte selle sätte kandekeskse sõnastuse järgi – eesmärk on, et kui toimingu asjaolud on kontrollitavad automaatselt, saab ka toimingu teha, st tõendi väljastada, automaatselt. Kui elektrooniline tõend väljastatakse e-rahvastikuregistris, on see avaldajale kättesaadav 30 päeva arvates väljastamisest. Kui tõend väljastatakse automaatkandega, teavitatakse avalduse esitajat e-rahvastikuregistris, et tegemist on rahvastikuregistrist automaatselt väljastatud tõendiga. Paragrahvi 2 punktiga 6 täiendatakse määruse nr 9 §-i 16 lõikega 11. E-rahvastikuregistris tõendit taotledes on avaldajal võimalik enne riigilõivu tasumist tutvuda väljastatava tõendi eelvaatega ning 8 veenduda, et väljastataval tõendil on kajastatud kõik tema jaoks vajalikud andmed ning et andmed ei ole vigased. Vigased andmed võivad tõendile tekkida juhul, kui perekonnasünd muse registreerimisel või andmehõivekandega rahvastikuregistrisse üle võtmisel on tehtud viga. E- rahvastikuregistris olev infotekst juhendab inimest vea märkamisel enne tõendi väljasta mise taotlemise jätkamist pöörduma vea parandamiseks vabalt valitud MK KOV-i perekonnaseisuametniku poole. Kui siiski juhtub, et inimene ei märka viga tõendi eelvaatel ja automaatkandega väljastatakse talle vigaste isiku -või perekonnasündmuse andmetega tõend, on tal võimalik olukorra lahendamiseks pöörduda Siseministeeriumi kui tõendi väljastaja poole. Siseministeerium saab asjaolud üle vaadata ja määrata viga parandama selle MK KOV-i, mille ga suhtlemine avaldajale kõige mugavam on. Avaldaja võib ka otse pöörduda vabalt valitud MK KOV-i perekonnaseisuametniku poole. Pärast vea parandamist väljastab vea parandanud asutus avaldajale parandatud andmetega uue tõendi. Vastavalt riigilõivuseaduse § 47 lõike 1 punktile 4 parandatud andmetega tõendi väljastamise eest avaldajalt riigilõivu ei võeta. Kui e-rahvastikuregistrist automaatkandega tõendi väljastamisel ilmneb tehniline viga, parandab selle rahvastikuregistri volitatud töötleja. Tehniline viga on näiteks see, kui tõendit e- rahvastikuregistrisse ei tekkinud või see on väljastatud digitemplita vms. Paragrahvi 2 punktiga 7 muudetakse määruse nr 9 § 17 lõiget 1. Kehtiva määruse nr 9 § 17 lõike 1 kohaselt saadetakse teatud juhtudel tõend krüpteeritult. Krüpteeritult saatmise viis jäetakse siit välja, sest ka RRS-ist jäeti see viis tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega3 välja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (731 SE) seletuskirja4 kohaselt: Kehtiva rahvastikuregistri seaduse § 48 lõike 1 punkti 5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs rahvastikuregistri andmetele vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, krüpteeritult elektronkirja teel, tähtsaadetisena posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal. Kehtiva rahvastikuregistri seaduse kohaselt ei ole võimalik kättetoimetamine vaid e-posti teel. Selle võimaluse loob aga dokumentide kättetoimetamise määruse artikli 19 lõike 1 punkt b. Muudatuse kohaselt muudetakse rahvastikuregistri seadust nii, et juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele oleks võimalik tagada ka lihtsalt e-posti teel ning ka posti teel. Muudatuse järel jääks rahvastikuregistri seaduse § 48 lõike 1 punkti 5 puhul alles krüpteeritud digitaalsel teabekandjal andmete edastamine, sest kui tegemist on suuremahulisema andmete edastamisega, on krüpteerimise nõue seaduses mõistlik ja õigustatud. Edaspidi saab andmete väljastaja ise otsustada olenevalt andmetest, kuidas antud juhul neid andmeid väljastada. Näiteks kui mingis olukorras väljastatakse andmeid vaid sünnikoha või elukoha kohta, siis saaks kasutada vajadusel ka e-posti või posti teel saatmist, aga kui väljastatakse eriliiki isikuandmeid, näiteks lapsendamisega seotud andmeid, teovõime 3 RT I, 10.02.2023, 2 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku, perekonnaseisutoimingute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (731 SE) seletuskiri lk 13, 14, 24. 9  piiramisega seotud andmeid vms, siis tuleb andmed siiski saata tähtsaadetisena/krüpteeritult. Seega peaks andmetele juurdepääsu tagaja otsustama, arvestades andmete sisu ja mahtu , kuidas oleks konkreetsel juhul kõige otstarbekam ja õigem andmeid saata. Edaspidi saadetakse PKTS § 7 lõikes 7 sätestatud eemalviibivale avaldajale tõend lihtkirja ga avalduses märgitud aadressil, avalduses esitatud e-posti aadressil või tehakse kättesaadavaks e- rahvastikuregistris. Uue võimalusena on sättesse lisatud e-rahvastikuregistris tõendi väljastamise võimalus, sest kui avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris, siis teatud juhtudel on elektrooniline tõend võima lik väljastada automaatkandega e-rahvastikuregistris. Paragrahvi 2 punktiga 8 täiendatakse määruse nr 9 §-i 17 lõikega 11 . Kuna PKTS-i §-s 492 nimetatud soo muutmise tõend sisaldab kaudselt eriliiki isikuandmeid hõlmavat infot (näiteks terviseandmeid seoses arstlikus ekspertiisikomisjonis käimisega), kehtib sellele tõendile krüpteeritult saatmise nõue. Kuna teised PKTS-is nimetatud tõendid ei sisalda eriliik i isikuandmeid, siis neid saab saata avaldajale e-posti aadressile krüpteerimata. Paragrahvi 2 punktiga 9 täiendatakse määrust nr 9 §-ga 211 , millega kehtestatakse sünni registreerimise menetluses tehtava automaatkande tingimused. Automaatkannet ei saa teha juhul, kui avaldus ei ole esitatud e-rahvastikuregistris. E-rahvastikuregistris sünni registreerimise avalduse esitamiseks ja seega ka automaatkande esimeseks eelduseks on, et tervishoiuteenuse osutaja on edastanud PKTS-i § 23 lõikes 3 nimetatud lapse meditsiinilise sünnitõendi andmed rahvastikuregistrile automaatselt, sealhulgas on lapsele moodustatud isikukood, mis on ema andmete juures e-rahvastikuregistris näha. Tervishoiutee nuse osutaja poolt rahvastikuregistrile edastatud meditsiinilisel sünnitõendil kajastuvad siseminis tr i 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ § 5 lõikes 2 nimetatud andmed. Rahvastikuregistri andmete alusel kontrollitakse vanemate vanust ning registrisse kantud teovõimet. Alaealised ja rahvastikuregistri andmetel piiratud teovõimega isikud ei saa e-rahvastikuregistris sünni registreerimise avaldust esitada, seda ka juhul, kui kohus on alaealise teovõimet laiendanud sünni registreerimiseks. Teovõime piiramise lahendi rahvastikuregistrisse kandmisel ei ole võimalik detailselt märkida, millises ulatuses isiku teovõimet on piiratud. Teovõime laiendamise määrus on antud sisuliselt ühekordseks kasutamiseks või väga piiratud ajaks kasutamiseks kuni vanema täisealiseks saamiseni ja neid lahendeid rahvastikuregistrisse isiku detailandmete külge üldse ei kanta. Seetõttu tuleks alaealise teovõime laiendamise kohtumäärus esitada sünni registreerimise avalduse lisadokumendina. Kuna sünni registreerimise e-teenuses puudub lisadokumendi esitamise võimalus ja ametnik peab täiendava lt hindama esitatud lisadokumendi sisu- millises ulatuses on alaealise piiratud teovõimet laiendatud või kas täisealine piiratud teovõimega isik saab aru perekonnaõiguslike toimingute tegemise tagajärgedest, on võimalik alaealistel ja piiratud teovõimega täisealistel isikutel võimalik esitada sünni registreerimise avaldus KOV-is kohapeal. Automaatkande tegemise üheks eelduseks on ema perekonnaseisu info rahvastikuregistris. See on vajalik, kuna ema perekonnaseisust sõltub lapse põlvnemise kindlakstegemine teisest vanemast. Kui ema on vallaline, on tal võimalik registreerida lapse sünd, kas üksinda või sisestada lapse isa andmed isaduse omaksvõtuks. Abielus ema puhul kehtib abielumehest põlvnemise eeldus ja lapse 10 isa andmed kuvatakse avaldusele automaatselt. Tavaliselt on perekonnaseisuinfo rahvastikuregistris puudulik välisriigi kodanikest isikutel. Eesti kodanikel ja pikaajalistel elanikel on enamasti perekonnaseisuandmed (sh info vallalisuse kohta) olemas. Kui ema perekonnaseisu info ei kajastu rahvastikuregistris (vastav andmeväli rahvastikuregistris on tühi), siis liigub sünni registreerimise avaldus perekonnaseisuametniku töölauale, kes täpsustab ema perekonnaseisu ja registreerib ise lapse sünni. Alates 1. jaanuarist 2024. aastal saavad ühise lapse sündi registreerida ka kaks abielus naist, kui üks abikaasadest on andnud nõusoleku teise abikaasa kunstlikuks viljastamiseks (kunstlik u viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 172 ). Täiendavalt on võimalik naisega abielus oleval emal registreerida sünd, kas üksikvanemana või ka nii, et lapse isaks saab mees. Kuna naisega abielus oleva ema puhul on vaja sünni registreerimisel kontrollida kunstliku viljastamise nõusoleku olemasolu ja sisu, siis on naisega abielus oleval emal võimalik sünni registreerimise avaldus esitada KOV-is kohapeal. Seda ka siis, kui naisega abielus olev ema soovib sündi registreerida üksi või meessoost isikuga. Kuna naissoost abikaasal on rohkem erinevaid põlvnemise kindlakstege mise viise (nii PKS-ist kui KVEKS-ist tulenevaid) ja osadel juhtudel on vajalik lisadokumendi esitamine (mis e-teenuses ei ole võimaliku), siis tagamaks õige põlvnemisviisi väljaselgitamine ja perekonnaseisuametniku poolt eelnev nõustamine, siis naisega abielus olev ema saab lapse sünni registreerimise avaldust esitada ainult KOV-is. Eeltoodust tulenevalt kontrollitakse e-teenuses ja automaatkande tegemisel ka seda, et lapse teine vanem oleks meessoost. Samuti on võimalik andmekogude vahendusel kontrollida lapsele antava ees- ja perekonnanime vastavust nimeseadusele. Kui lapsele soovitakse anda sellist ees- või perekonnanime, mille osas on vajalik ametniku täiendav kontroll, siis suunatakse jällegi sünni registreerimise avaldus menetlemiseks perekonnaseisuametnikule. Automaatkannet on võimalik teha, kui lapsele valitud eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Nimeseadusele vastavateks nimedeks loetakse kõik nimed, mis on juba rahvastikuregistri andmetel lapsega samast soost isikutel eesnimena kasutusel. Tarkvara kontrollib ka seda, mitu eesnime lapsele soovitakse anda, kas nimede vahele on lisatud sidekriips, samuti seda, et nimes ei esineks numbreid ega mittesõnalisi tähiseid (näiteks @ märk jne). Kui lapse eesnimi ei läbi tarkvaras ettenähtud kontrolle, siis liigub sünni registreerimise avaldus KOV-i töölauale, kus teostatakse kontroll perekonnaseisuametniku poolt. Vajadus täiendava kontrolli järele ei tähenda, et soovitud nime ei ole võimalik lapsele anda kui ametnik tuvastab, et lapsele soovitud eesnimi siiski on mõnes välisriigis kasutusel, teeb perekonnaseisuametnik sünnikande. Perekonnanime osas kontrollitakse automaatkande tegemisel nimeseaduse § 8 kohaselt, kas valitud on nimeseaduse nõuetele vastav perekonnanimi – vanemate ühine või erinevat perekonnanime kandvate vanemate puhul ühe vanema perekonnanimi. Kui lapse vanemad kannavad erinevat perekonnanime ja lapsele soovitakse anda ühe vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime kontrollitakse, kas vanem on saanud selle nime sünnil. Sünni registreerimise avaldust esitades on võimalik valida lapsele ka teatud juhtudel vanema perekonnanimest erinev perekonnanimi, näiteks juhtudel, kui rakendada saab muu riigi õigust või kui perekonnanimele soovitakse lisada sootunnus või perekonnaseisutunnus. Sellisel juhul ei vali vanemad perekonnanime tarkvara poolt automaatselt etteantud nimevariantidest vaid peavad märkima nime lahtrisse „muu perekonnanimi“. Perekonnanime osas lubatud erandeid ei ole võimalik automaatselt kontrollida. Sellisel juhul liigub sünni registreerimise avaldus KOV-i perekonnaseisuametniku töölauale, kes hindab perekonnanime sobivust, vajadusel suhtleb vanematega ning lõpuks teeb ka sünnikande. 11 Kui lapse sündi registreerib üksikema, siis on võimalik lapsele anda ema perekonnanimi ning sellisel juhul on võimalik lapsele anda ka ema kahest nimest koosnev perekonnanimi vaatamata sellele, kuidas ema selle nime sai. Enne sünni registreerimise avalduse kinnitamist e-rahvastikuregistris teavitatakse avaldajat, et menetlus võib lõppeda automaatkandega, mis annab võimaluse avalduse esitamisest loobuda ning esitada avaldus KOV-is kohapeal. Kui tingimused automaatkande tegemiseks on täidetud, teeb süsteem automaatkande peale seda, kui kas üksikvanem või mõlemad vanemad on avalduse kinnitanud. Kui tingimused automaatkandeks ei ole täidetud, suunatakse sünni registreerimise avaldus menetlemiseks KOV-i perekonnaseisuametnikule, kes teeb vajalikud täiendavad menetlustoimingud ning registreerib seejärel lapse sünni. Automaatkanne tehakse kui automaatkande tingimuste kontrollimise tulemusel on kindlaks tehtud, et on täidetud PKTS-i 3. peatükis sätestatud sünni registreerimise eeldused ja perekonnaseaduse 7. peatükis sätestatud põlvnemise eeldused ning ei esine alust sünni registreerimisest keeldumiseks. Automaatkande tegemisel teavitatakse e-rahvastikuregistris sünni registreerimise avalduse esitajat, et tegemist on automaatkandega ja tuuakse välja, et automaatkande tegemisel kasutati rahvastikuregistris sisalduvaid andmeid. Samuti on seal ka vaidlustamisviide. Paragrahvi 2 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 9 § 41 lõige 1, sest alaealised ei saa enam abielluda. Varem oli võimalik alaealisena abielluda, sest PKS-i § 1 lõike 3 kohaselt võis kohus alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 1. novembril 2022. aastal jõustus aga karistusseadustiku, perekonnaseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seadus (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine)5 , millega tunnistati PKS-i § 1 lõige 3 kehtetuks. Eelnõu jõustub üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Sünni registreerimise menetluses automaatkannete tegemise võimaldamine 4.1.1. Mõju riigi- ja KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Mõju sihtrühm: 79 KOV-i üldiselt ning neis sünde registreerivad ametnikud 5 RT I, 08.06.2022, 1. 12  Mõju kirjeldus ja olulisus: praegu teevad kõikides sünni registreerimise menetlustes (nii e- teenuses esitatud avalduste puhul kui KOV-is kohapeal esitatud avalduste puhul) sünnika nde perekonnaseisuametnikud. Kavandatava muudatusega perekonnaseisuametnike töökoormus väheneks, sest osa sünnikandeid teeks rahvastikuregistri vastutav töötleja perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. automaatselt. Kui perekonnaseisuametnik ei pea enam menetlema kõiki sünni registreerimise avaldusi, hoitakse kokku tema väärtuslikk u tööaega keerulisemate juhtumite lahendamiseks. Seega sihtrühm on ka KOV üldiselt, sest vähem menetlusi annab KOV-ile võimaluse ametnikke ümber paigutada sõltuvalt KOV-i suurusest ja asutuse töökorraldusest. Automaatotsuse puhul teeb tarkvara ära perekonnaseisuametniku töö ja tulemus on sama, mis siis, kui kande teeks perekonnaseisuametnik. Sihtrühma suurus: 79-s KOV-is töötavad sünni registreerimise õigusega perekonnaseisuametnikud, keda on 2023. aasta septembri seisuga umbes 264. Mõju ulatus on keskmine. Perekonnaseisuametnikele ei tule selle muudatusega uusi tööülesandeid juurde, kuid perekonnaseisuametnikel võib tulla ette olukordi, kus peab tegema inimestele selgitustööd. Mõju avaldumise sagedus on suur. Perekonnaseisuametnikud puutuvad plaanitud muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest sünni registreerimise menetlus i on Eestis palju. Eestis registreeriti 2022. aastal 11686 sündi, millest e-teenuse vahendusel 9414 sündi (e-teenuses esitatud avaldused moodustavad 81% kõikidest sünni registreerimiste st). 2023. aasta esimeses kolmes kvartalis registreeriti kokku 8211 sündi, neist e-teenuse vahendusel 6834 sündi (e-teenuses esitatud avaldused moodustavad seega 2023. aasta III kvartaliks kokku 83% kõikidest sünni registreerimistest). Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest perekonnaseisuametnike töökoormus väheneb. Kuna osa sünni registreerimise menetlusi ei jõua enam perekonnaseisuametniku töölauale, väheneb ametnikel sünni registreerimise menetluste arv ning neil on võimalik aega pühendada keerulisemate sünni registreerimise menetluste le. Muudatusel ei ole koormavat mõju. 2) Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja SMIT Mõju ulatus on alguses suurem, hiljem tõenäoliselt väheneb. SMIT-il on vaja automaatkannete tegemise võimaldamiseks sünni registreerimise menetluses teha IT arendusi. Siseministeer ium peab muudatuse jõustumisel sünni registreerimisega tegelevaid perekonnaseisuametnikke koolitama. PKTS-i § 7 lõike 41 kohaselt kui perekonnaseisutoimingu tegemise avaldus on esitatud e-rahvastikuregistris ja esitatud andmete vastavust õigusaktides kehtestatud tingimustele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb rahvastikuregis tr i vastutav töötleja kande rahvastikuregistrisse perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. Seega Siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja loetakse e-teenuses automaatsete sünnikannete puhul sünnikande tegijaks. Sihtrühma suurus on väike. Hõlmates umbes 10 inimest kokku SMIT-ist ja Siseministeeriumist. 13  Mõju avaldumise sagedus on eeldatavasti väike. Muudatuse jõustumisel võib alguses Siseministeeriumile ja SMIT-ile tulla nii inimestelt kui ka ametnikelt rohkem küsimusi seoses sünni registreerimisel automaatkannete tegemisega, kuid eeldatavasti aja jooksul selgitamiskohustuse osakaal väheneb. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks sihtrühma töökoormuse mõningane kasv ning muudatuse jõustumisel suurenev selgitamiskohustus. 4.1.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes automaatsete sünni registreerimise menetlustega kokku puutuvad Mõju kirjeldus ja olulisus: Sünni registreerimise taotlejatele muutub teatud tingimustel e- teenuse vahendusel menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Isikud saavad kohe teate, kui menetlus on edukalt lõpetatud. Seega, kui kõik sünni registreerimise menetluse tingimused on kontrollitud ja kõik eeldused on täidetud, tehakse sünni registreerimisel automaatkanne, siis säästab see inimese aega. Sihtrühma suurus: sihtrühm on teoreetiliselt suur, st kõik inimesed, kes lapsi saavad ja oma laste sündi registreerida soovivad. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kuna sünni registreerimise menetlus muutub automaatkannete juhtudel inimesele kiiremaks, võib eeldada, et inimesed hakkavad e-teenust rohkem kasutama ja traditsioonilisel viisil perekonnaseisuametniku juures käimist jääb vähemaks. Inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest nende e-teenuse esitamise käik on ühetaoline, osa juhtudel, kui tehakse automaatkanne, toimub lihtsalt sünni registreerimine kiiremini. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude sünni registreerimis e menetlustega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv, kuivõrd inimesed ei registreeri lapse sündi iga päev. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja inimesed saavad teatud juhtudel e-teenuse raames kiiremini ja lihtsamalt oma lapse sünni registreeritud. Selleks, et e-teenust kasutada, peavad inimesel olema asjakohased seadmed, samas, e-teenuse kasutamiseks peavad need seadmed isikul olema ka praeguse regulatsioo ni kohaselt. Kuid inimesed ei pea kasutama e-teenust, vaid võivad ametniku juurde kohapeale minna. Säilib traditsiooniline viis minna perekonnaseisuametniku juurde ja esitada paberavaldus. Uue regulatsiooniga luuakse sünni registreerimise menetluses uus, nüüdisaegsem ja kiirem viis. Kuna viidatud menetlustes osalev inimene jätkab oma tegevust samamoodi varasemaga, ei ole muudatuse tulemusel avalduv mõju oluline. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 14 4.2. Elukoha registreerimise menetluses automaatkannete tegemise võimaldamine 4.2.1. Mõju riigi- ja KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Mõju sihtrühm: 79 KOV-i ja neis elukohti registreerivad registripidajad. Neid on 297. Mõju kirjeldus ja olulisus: Elukoha registreerimise praeguse menetluse on kohati ebaefektiivne ja ajakulukas – alati, kui isik esitab elukoha andmed Eesti rahvastikuregistrisse kandmiseks, peab kohaliku omavalitsuse ametnik selleks menetluse läbi viima, kontrollima elukohateate s esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning alles seejärel on võimalik teha kanne rahvastikuregistrisse. Automaatkannetega tõstetakse menetluse kvaliteeti, efektiivsust ning vähendatakse menetlusprotsessile kuluvat aega ja kiirendatakse sellega kande tegemist. Olenevalt omavalitsuse suurusest, töökoormusest ja ametniku kogemusest võib kande tegemine toimuda kas samal päeval või ka näiteks alles elukohateate saabumisest 10 tööpäeva hiljem. Samas kontrollib ametnik enamusel juhtudel esitatud andmeid andmekogudest – rahvastikuregistris t, kinnistusraamatust – mida on võimalik teha juba elukohateate esitamisel automaatse andmekogude vahelise andmevahetusega. Seega olukorras, kus kontrolle tehakse andmekogu andmete vahendusel ning seda on võimalik teha automaatselt, siis ametniku kontroll lisandväärtust kande tegemisel ei anna. Ametniku menetlusse kaasamisega kaasneb kande tegemisel ajaline viive, ametnikust ning tema teadmistest ja kogemustest tulenev menetlus e läbiviimise erinevus ja võimalik vigade tegemise oht ning kannatab rahvastikuregistri andmete aktuaalsus ja nende kasutamine. Ei saa märkimata jätta, et automaatkannete eesmärgiks on tagada õigete elukohaandmete suurem osatähtsus - automaatkande tegemisega kaasneb rahvastikuregistri andmete uuenemis e kiirus ja kvaliteet. Kui registripidaja ei pea enam menetlema kõiki elukohateateid, hoitakse kokku tema väärtuslikku tööaega. Sihtrühm on ka KOV üldiselt, sest vähem menetlusi annab KOV-ile võimaluse ametnikke ümber paigutada sõltuvalt KOV-i suurusest ja asutuse töökorraldusest. Lisaks mõjutab plaanitav muudatus KOV-i üldiselt, sest kehtiva regulatsiooni järgi tegi KOV- i ametnik menetluste käigus eelkontrolli, kuid edaspidi, kui menetlus automatiseeritakse, siis vajaduse korral järelkontrollib KOV nende territooriumile püsivalt elama asunud isikute andmeid. Sihtrühma suurus on väike. Sihtrühma kuuluvad 79 KOV-i ja neis elukohti registreerivad 297 registripidajat, mis on võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga väike. Mõju ulatus on keskmine. Elukoha registreerimine põhineb usaldusel inimese ja KOV-i vahel. Vahetut kontrolli, kas isik esitatud aadressil ka tegelikult elab, ei tee KOV-i ametnik üldjuhul ka praegu ning seda ei tule ka automaatkannete puhul. Muudatus annab registripidaja le võimaluse automaatkandeid järelkontrolli raames üle vaadata ja ebakorrektsed kehtetuks tunnistada. Seega võivad kaasneda muudatused registripidajate töökorralduses, kuid kuna need olukorrad oleksid pigem erandid, siis need muudatused ei ole eeldatavasti suured. 15  Mõju sagedus on suur, sest registripidajad puutuvad muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt igal tööpäeval), sest elukohateateid esitatakse kogu Eestis palju, näiteks inimesed ostavad uusi kodusid, vahetavad üürikodusid, kolivad välismaale. Rahvastikuregis tr i andmetel esitati 2022. aastal kokku 103 736 elukohateadet, neist e-avaldusi oli 72 317 ehk 70%. 2023. aasta kolmanda kvartali seisuga on esitatud 2023 aastal kokku 70 664 elukohateadet, millest e-avaldusi oli 50 677 ehk 72%. Rahvastikuregistri andmete põhjal oleks 2023. aasta esimeses kvartalis esitatud 18 336 e- elukohateadetest 10 144 juhul (56%) olnud võimalik kindlasti teha automaatkanne. 5572 e- elukohateate puhul (30%) oleks hinnangu andmiseks vaja täiendavalt analüüsida, mis andmed elukohateates täpsemalt esitati ning on võimalik, et nendest osade puhul oleks olnud võimalik teha samuti automaatkanne. 2620 elukohateate puhul (14%) ei oleks automaatkande tegemine võimalik, kuna elukohateate esitamiseks vajalikud nõusolekud olid lisatud failidena. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest registripidajate töökoormus väheneb, kuna suur hulk elukohateateid ei jõua enam ametnikuni. Seega, elukohateadete menetlemiseks kuluv aeg väheneb ja hoitakse kokku nii elukoha teate esitaja kui ka ametniku aega. Muudatusel ei ole koormavat mõju. KOV-i ametnikel on õigus elukoha automaatkandeid kontrollida, aga nad ei pea neid üle kontrollima. Ametnikele tuleb teha vaid selgitustööd, mida uues olukorras täpselt tegema peab. 2 Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja SMIT Mõju ulatus on alguses suurem, hiljem tõenäoliselt väheneb. SMIT-il on vaja automaatkannete tegemise võimaldamiseks elukoha registreerimise menetluses teha IT arendusi. Siseministeerium peab muudatuse jõustumisel elukohti registreerivaid registripida ja id koolitama. Sihtrühma suurus on väike. Hõlmates umbes 10 inimest kokku SMIT-ist ja Siseministeeriumist. Mõju avaldumise sagedus on eeldatavasti väike. Muudatuse jõustumisel võib alguses Siseministeeriumile ja SMIT-ile tulla nii inimestelt kui ka ametnikelt rohkem küsimusi seoses elukoha registreerimisel automaatkannete tegemisega, kuid eeldatavasti aja jooksul selgitamiskohustuse osakaal väheneb. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks sihtrühma töökoormuse mõningane kasv muudatuse jõustumisel seoses selgitamiskohustuse ga. 4.2.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: igaüks, kes soovib oma elukohta registreerida. Mõju kirjeldus ja olulisus: elukohta registreerivate inimeste jaoks muutub elukoha registreerimise menetlus kiiremaks ja lihtsamaks. Kui elukohateade on esitatud e- rahvastikuregistris ja elukohateates esitatud andmete vastavus õigusaktides kehtestatud 16  tingimustele on andmekogude vahendusel kontrollitud ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, tehakse elukoha registreerimise kohta kanne rahvastikuregistrisse ilma ametniku sekkumiseta, st registreeritakse elukoht e-teenuse kaudu automaatselt, KOV-i ametniku osaluseta. Kui inimene on elukohateate esitamise lõpetanud, siis isikud, kelle elukoha aadressi muudeti, saavad teate, et nende elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse. Mõju ulatus on keskmine, sest võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Elukohateadet esitavatele inimestele jääb muudatus üldiselt nähtamatuks, sest e-teenuse vahendusel elukohateate esitamise käik on samasugune nagu paberil elukohateate esitamisel. Osa juhtudel tuleb vastus elukohakande tegemise kohta vaid kiiremini. Automaatkande puhul antakse inimesele ka teada, et tema elukoha andmed kanti rahvastikuregistrisse automaatkandega ning milliste andmekogude vahendusel andmeid kande tegemisel kontrolliti. Mõju sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude elukoha registreerimisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Kuna inimesed ei muuda iga päev elukohta, seega ei esitata sageli ka elukohateateid. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest menetlusaeg väheneb ja osa juhtudel saavad inimesed e-teenuse vahendusel kiiremini ja lihtsamalt oma elukoha registreerimise kohta vastuse. Inimesel peavad olema e-teenuse kasutamiseks asjakohased seadmed. Kuid ka praeguse regulatsiooni kohaselt peavad e-teenuse vahendusel oma elukohta registreerival isikul olema selleks kohased seadmed. Säilib ka elukohateate paberil esitamis e võimalus. Seega muudatusel ei ole koormavat mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.3. Perekonnaseisutõendite automaatselt väljastamise võimaldamine 4.3.1. Mõju riigi- ja KOV-i asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Mõju sihtrühm: KOV-id ja perekonnaseisuametnikud Mõju kirjeldus ja olulisus: üldjuhul väljastab perekonnaseisusündmuse kohta tõendeid perekonnaseisuametnik, aga muudatuse kohaselt võib teatud juhtudel tõendeid väljastada rahvastikuregistri e-portaalist automaatselt ning sel juhul loetakse tõendi väljastajaks Siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja. Seega teatud juhtudel ei pea KOV- ide perekonnaseisuametnikud enam tõendeid väljastama. Kavandatava muudatuse ga perekonnaseisuametnike töökoormus väheneks, sest osa tõendeid antaks inimesele e-teenuse vahendusel automaatselt. Kui perekonnaseisuametnik ei pea enam menetlema kõiki perekonnasündmuse kohta tõendi saamise avaldusi, hoitakse kokku perekonnaseisuametnik u väärtuslikku tööaega keerulisemate juhtumite lahendamiseks ning juhtumiteks, kus tõend tulev väljastada siiski perekonnaseisuametniku, näiteks kui on vaja tõendile lisada täiendavaid andmeid. Sihtrühma suurus on väike võrreldes kogu Eesti elanikkonnaga. 17  Mõju ulatus on keskmine. Perekonnaseisuametnikel tuleb teha selgitustööd, mida uues olukorras tegema peab. Seega ei ole muudatuse mõju oluline. Mõju avaldumise sagedus on suur. Perekonnaseisuametnikud puutuvad plaanitud muudatuse tagajärgedega kokku regulaarselt ja tihti (nt iga tööpäev), sest aastatel 2021-2022 väljastati näiteks korduvtõendeid 28 633, neist e-teenuses telliti 15 460 ning sh elektroonilisi tõendeid oli neist 8294. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest perekonnaseisuametnike töökoormus väheneb, kuna teatud hulk tõendite väljastamise avaldusi ei jõua enam ametnik uni. See annab perekonnaseisuametnikule võimaluse keskenduda teistele probleemsete le küsimustele. 2) Mõju sihtrühm: Siseministeerium ja SMIT Mõju ulatus on alguses suurem, hiljem tõenäoliselt väheneb. SMIT-il on vaja automaatse lt väljastatavate tõendite võimaldamiseks teha IT arendusi. Siseministeerium peab muudatuse jõustumisel perekonnaseisuametikke koolitama. Sihtrühma suurus on väike. Hõlmates umbes 10 inimest kokku SMIT-ist ja Siseministeeriumist. Mõju avaldumise sagedus on eeldatavasti väike. Muudatuse jõustumisel võib alguses Siseministeeriumile ja SMIT-ile tulla nii inimestelt kui ka ametnikelt rohkem küsimusi seoses automaatselt tõendite väljastamisega, kuid eeldatavasti aja jooksul selgitamiskohustuse osakaal väheneb. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Võimalik negatiivne mõju võib olla näiteks sihtrühma töökoormuse mõningane kasv muudatuse jõustumisel seoses selgitamiskohustuse ga. 4.3.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: isikud, kes soovivad perekonnasündmuse kohta saada tõendit Mõju kirjeldus ja olulisus: praegu annavad perekonnasündmuse kohta tõendeid perekonnaseisuametnikud. Kavandatava muudatusega perekonnaseisuametnike töökoormus väheneks, sest osa tõendeid antaks e-teenuse vahendusel automaatselt ning inimesed saaksid elektroonilise tõendi e-teenusest kiiresti ja mugavalt kohe pärast avalduse esitamist. Mõju ulatus on väike, sest ei ole ette näha, et kaasneksid suured muutused sihtrühma käitumises, kuid võib eeldada, et inimesed võivad hahata rohkem tõendite taotlemise avaldusi esitama e- teenuses, kui on võimalus, et need kiiresti kohe avalduse esitamise järel on elektrooniline tõend võimalik automaatselt kohe kätte saada. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest inimeste kokkupuude tõendite taotlemisega on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. 18 Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Mõju on positiivne, sest perekonnasündmuse kohta tõendi saamise menetlusaeg väheneb, sest osal juhtudel saavad inimesed e-teenuse vahenduse l kiiremini ja lihtsamalt oma perekonnasündmuse kohta tõendi kätte. Inimesel peavad olema e- teenuse kasutamiseks asjakohased seadmed, kuid säilib ka tõendi saamiseks paberil avalduse esitamise võimalus. Seega muudatusel ei ole koormavat mõju. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Rahvastikuregistri kulud kaetakse selle pidamiseks ette nähtud olemasolevast riigieelarverahast. 23. veebruaril 2022. aastal vastu võetud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse6 seletuskirja kohaselt: Kuna automaatkannete võimaldamiseks tuleb teha infotehnoloogilisi arendustöid rahvastikuregistris, kaasnevad eelnõuga tehtavate muudatusega rahalised kulutused. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse esialgsel hinnangul lähevad need maksma umbes 150 000 eurot ning arendused valmivad hiljemalt 2024. aasta alguseks. Automaatkannete võimaldamise korral peab turvalises veebikeskkonnas olema võimalik teha kõik eelkontrollid automaatselt ära, praegu kontrollib andmete vastavust kehtestatud nõuetele ametnik isiklikult erinevatest registritest. Need kontrollid tuleb e- teenusesse sisse viia, et automaatkannete tegemine oleks võimalik. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 23. veebruaril 2022. aastal vastu võetud rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega7 on olnud juba pikema aja jooksul võimalus inimestel tutvuda, siis ei ole pikem aeg määruse jõustumiseks mõistlik, sest selle seaduseelnõu seletuskirjas olid automaatkannetega seotud muudatused detailselt lahti seletatud. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliid ule, Maa-ametile ning SMIT-ile. 6 Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus e (494 SE) seletuskiri lk 51. 7 RT I, 12.03.2022, 1 19 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1639 - Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ ja regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.12.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c0ffcfb-86b4-4ec1-b32d-3b2d956553f9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c0ffcfb-86b4-4ec1-b32d-3b2d956553f9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main