Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Meie: 11.12.2023 nr 13-3/23-02354-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud MTÜ Ühendus Isade Eest juhatuse liikme kirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Alar Karis President [email protected] Kaja Kallas Peaminister [email protected] Mart Võrklaev Rahandusministeerium [email protected] Signe Riisalo Sotsiaalministeerium [email protected] Kalle Laanet Justiitsministeerium [email protected] (kuupäev digiallkirjas) Märgukiri Ühendus Isade Eest MTÜ (edaspidi MTÜ) on asutatud eesmärgiga toeteada isasid, kes on laste elust kõrvale jäetud, sealjuures silmas pidades, et lapse huvi säilitada suhted mõlema vanemaga ei kaaluks üles lapse õigust turvalisele elukeskkonnale. MTÜ poole pöördunud isade selgitustest ja MTÜ-le esitatud dokumentidest on näha, et sageli on lapse huvide teise-, kolmanda- või isegi viienda järgulised. Hoolimata vanemate omavahelistest suhetest on MTÜ näinud, et nii kohtuvaidluste käigus, kui lepitustes ja ka vanemate jooksvates hetkevaidlustes on nii, riigiasutused, sh kohtud, kui ka KOV asutused, olnud pigem tagasihoidlikud selles osas, kuidas saaks varakult astutud sammudega vältida jooksvaid ja hilisemaid kulusid riigile. MTÜ peab vajalikuks pöörduda Teie poole märgukirjaga, kuna Õhtulehe artikli (https://www.ohtuleht.ee/1096644/tulevikus-vaid-aasta-emapuhkust-rahahadas-valitsus-laheb- vanemapalga-kallale) põhjal võimaliku kulude säästmise vahendina kaalumisel vanemapalga lühendamist 18-lt kuult 12-ne kuuni. Kuna seda teadet kordab ka Eesti Rahvusringhääling (https://www.err.ee/1609179679/riik-otsib-kokkuhoiukohti-ka-laste-pealt-makstavate- toetuste-seast), saab pigem arvata, et see informatsioon on tõene. MTÜ on seisukohal, et riigi iibe ja suutliku järelkasvu huvides ei ole selline kulude vähendamise viis ei ühiskonna ootusi toetav ega ka edaspidi sündivate laste huvides. MTÜ näeb, et sotsiaalvaldkond, mille arvelt planeeritakse tuleviku sääst, võib vajada üle vaatamist ja mõningate toetuste osas muutmist, kuid kindlasti mitte sellisel kujul, et kõigil vähendatakse vanematoetust 180 päeva võrra. Eeldatavalt on enamik peresid normaalsed ja suudavad kokku leppida perekonna korralduse kumbagi vanemat kõrvale jätmata ka siis, kui vanemad ei suuda olla isiklikus lähisuhtes. Seetõttu on nende perede toetuse ära võtmine mõeldamatu. Siiski tasub riigil toetada mõlema vanema osalust laste kasvatamisel sellega, et 18 kuulist perioodi, mille jooksul vanemahüvitist makstakse, muudetakse selliselt, et üks vanematest saab võtta maksimaalselt 425 tasustatud vanemapuhkuse päeva ja teine on kohustatud võtma 180 vanemapuhkuse päeva. See välistab võimaluse, et domineeriv vanem ei võimalda teisel vanemal vanemapuhukusele jääda. Kui 425 päeva vanemahüvitisest kasutanud vanem ei nõustu kaasama lapse kasvatamise teist vanemat, siis jääb see osa hüvitisest riigi poolt välja maksmata. Erandeid sellest korraldusest tegema ei pea või erandid peavad olema seotud kõrvalekaldumatute tingimuste ja faktidel põhineva tõendatud asjaoludega, mis välistab valesüüdistused eelist sooviva vanema poolt. Selline muudatus ei mõjuta tavapärast keskmiselt normaalselt toimuvat perekonda, kuid välistab olukorra, kus valesüüdistusi kasutav vanem saab eelistused läbi valesüüdistuste esitamise. Lihtsamalt väljendades kaotavad hüvitise vaid need vanemad, kes ei suuda ratsionaalselt koostööd teha. See aitab kaasa ka isarolli väärtustamisele, tasakaalustab koduste kohustuste jaotuse ning aitab kaasa mehe ja naise võrdsuse tagamise tööturul. Ühtlasi säästetakse eelarvekuludelt nende perede puhul, kes ei otsi lahendusi, kulutavad niigi väheseid riigi eelarveressursse kohtus vaidlemisele. MTÜ näeb ka, et riigieelarve kuludelt annab kokku hoida perehüvitiste osas, kui see puudutab nn düssotsiaalseid vanemaid, e vanemaid, kellest üks või mõlemad on iseenda veendumustes nii kinni, et ei soovita kokku leppida lapsele tasakaalustatud ja turvalise keskkonna loomises. MTÜ on seisukohal, et peretoetuste (sh nii lapsetoetuse, kui lasterikka pere toetuse) ning lapse ja vanema enda puudetoetuste maksmine tuleb lõpetada vanematele, kes soovivad lahendada lapsesse puutuvaid asju kohtuvaidlustega. Peamiselt saab aluseks võtta, kas vanemad iseennast (hoolduse ja suhtluse vaidlused) või last (elatise vaidlused) esindades kasutavad lepingulist esindajat. Selliste vanemate puhul on ilmselge, et nende sissetulekud võimaldavad kulutada igakuiselt sellisel määral kallitele õigusabiteenustele, et nende vajadus toetuse järgi on olematu. Kui vanemad on nõus maksma õigusabiteenustele kümneid tuhandeid eurosid aastas, et omavahel vaielda, siis, miks peaks nad saama riigi poolt enda valduste võimendamiseks toetusi. Siiski võiks toetuste maksmise lõpetamist rakendada ka sellisel juhul, kui vaidluse läbi viimiseks esindajat ei kasutata, sest riik on pakkunud vanematele võimaluse leida lahendus riikliku perelepituse abiga ja soovimatust kokkuleppele jõuda ei peaks toetuste maksmisega soodustama. Sellise valiku tegemisel säästetaks riigieelarve vahendeid nii toetuste maksmise poole pealt, kui ka kohtumenetluste vähenemiselt, kuna võimalik toetuste kadumine paneb märkimisväärse osa vanemaid mõtlema, kas sellist vaidlust on mõistlik pidada või vastupidisel juhul ei toeta riik vanemaid, kes ikka jätkuvalt soovivad kohtus vaielda. Kokkuvõttes võib selline muudatus säästa üle 100 miljoni euro toetustelt või üle 4000 tsiviilasja vähenemise kuludelt igal aastal. Kokkuleppimise tahet võimestava vahendina võidakse erisusena ette näha, et vaidluste lõppemise korral kompromissiga, saavad vanemad toetused hiljem tagantjärgi, kuid see ei ole otseselt vajalik. Küll peab olema vanematel võimalik taotleda toetuse maksmist pärast kohtuvaidluste lõppu. Lisaks eelnevale, tuleks eelnimetatud toetuste maksmine lõpetada vanematele, kes keelduvad täitmast või ei ole suutelised täitma Eesti Vabariigis kehtivat õigusakti, mis suhtlemiskorda määrav kohtumäärus kahtlemata on. MTÜ näeb sageli, et vanemad on kohtus vaielnud ja üks vanem saab endale hooldusõiguse lapse viibimiskoha, tervise ja hariduse osas. Ühtlasi määrab kohus õigusaktiga teise lapse ja teise vanema suhtlemise korra. Sageli hakkab vanem, kes on saanud justkui tähtsama vanema rolli, otsima põhjendusi, miks Eesti Vabariigis kehtivat riigiasutuse poolt välja antud õigusakti, so kohtumäärust, täitma ei pea. Väiksemate laste puhul on sageli põhjenduseks haigused, kuid ometi on võimalik kokku leppida, et haiguse tõttu ära jäänud päevad asendatakse. On ka põhjendusi, et laps justkui ei taha või õigusakt ei ole lapse huvides. MTÜ hinnangul tuleb sellisel juhul tõendada lapse soovimatus või vastuolu lapse huviga, ning leppida riiklikus perelepitusteenuses kokku lapsele sobivaim lahendus. Alati on vanemal, kes on endale välja võidelnud õigused, kuid ei tule toime kohustustega toime, võimalus paluda teisel vanemal läbi riikliku lepitusteenuse toe, anda õigused ja kohustused teisele vanemale üle. Sellisel juhul saab ka toetuste maksmist jätkata. MTÜ on ka abipalvetele lisatud dokumentide põhjal märganud, et laste puudetoetused loetakse toetust saava vanema nn „passiivseks tuluks“. Nii on ühes kohtuasjas väitnud lapsega koos elav vanem, et ATH diagnoosiga lapsele ei ole võimalik psühholoogiteenust saada, kuna rehabilitatsiooni rahadest jätkub vaid muude teenuste osutamiseks. Ometi vajab just ATH diagnoosiga laps regulaarset psühholoogi teenust. Paraku ei olnud vanem nõus lapse puude eest makstavat toetust lapse huvides kasutama. Ka on olnud probleeme puudest tingitud abivahendite hankimisega. Siinkohal võib näitena tuua ühe juhtumi, kus lapse kuulmispuude aparaadi omaosalus oli natuke üle 1000 euro. Ometi nõudis vanem, kes sai igakuist puudetoetust 138,80 eurot, teiselt vanemalt, et teine vanem maksaks omaosalusest poole, kuna last hooldav vanem ei olnud nõus lapse puudetoetusest saadud vahendeid kasutama vajaliku kuuldeaparaadi omaosaluse maksmiseks. Ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kuulmisaparaadi vahetus toimub u iga 7 aasta tagant, mis võimaldas toetust saaval vanemal panna kõrvale vajalik osa aparaadi soetamise omaosalusest. MTÜ on selliste näidete põhjal seisukohal, et puudetoetuse välja maksmise saab korraldada oluliselt paremini, kui seda on seni tehtud. MTÜ on seisukohal lapse puudetoetus tuleb säilitada, kuid tuleb loobuda selle välja maksmisest vanemale. Selle asemel on mõistlik korraldada puudetoetuse maksmine selliselt, et lapse jaoks personaliseeritud toetus määratakse, kuid makstakse välja vaid teenuse kasutamisel teenuse osutajale või abivahendi müüjale abivahendi soetamisel. See vähendab kulusid eelarvele ja ennekõike tõstab teenuseosutajate huvi teenuse osutamiseks. Näiteks võib tuua, et riigi määratud psühholoogi vastuvõtu korral psühholoogile makstav teenuse hind on 1/3 võrra väiksem, mis on teenuse kulu koos majanduskulu ja maksudega, mistõttu eelistavad paljud psühholoogid toimetada vaid vabaturu tingimustes. Kui määrata, et psühholoogi teenuse vajajate puude toetuse raha suunatakse teenusesse ja määratakse kuludega vastavuses oleva teenuse hind, siis vähenevad eelarve kulud selles osas, kus vanem ei soovi lapse teenustega tegeleda. Ühtlasi motiveerib täiendavalt teenustesse suunatud raha hulk lapse huvide eest seisvat vanemat ning ka mõistlikku teenusetasu saavat psühholoogi vm teenuseosutajat. Sellest tekib samaaegselt võit nii teenuse järjekordade vähenemisele, kui otsene kokkuhoid põhjendamatult välja maksmata toetuste näol. Täpselt samamoodi saab kulusid vähendada läbi selle, et puudetoetuse eest ostetakse vajalikud abivahendid või makstakse vanemate omaosalus ning raha, mida ei soovita lapse hüvanguks kasutada, jääb riigieelarvesse alles. Sellisel viisil toetuse maksmise põhimõtete muutmine võib vähendada riigieelarve kulusid enam kui 100 miljoni euro võrra aastas. Lisaks sellele väheneb puude tuvastamist korraldavate spetsialistide koormus ja lühenevad teenuse järjekorrad, kuna kaovad ära need lapse puuet taotlevad vanemad, kes on seni lapsele puuet taotlenud raha pärast. Tõenäoliselt esineb eelpool kirjeldatuga sarnaseid anomaaliaid ka täiskasvanud puudega inimeste toetuste kasutamisel, kuid selles osas MTÜ-l teave puudub. Siiski soovib juhtida antud märgukirjaga tähelepanu sellele, et enam, kui 60% eelarvest, e sotsiaalvaldkonna osa, vajab süstemaatilist üle vaatamist ja rahaliste vahendite kulutamise põhjendatuse kontrolli. Toetuste maksmise lõpetamine inimestele, kes toetust tegelikult ei vaja, vähendab samaaegselt nii riigieelarve kulusid, kui kiirendab protsesse nende jaoks, kes tõesti vajavad eelarvest makstavaid tugiteenuseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Mõttus Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Wednesday, December 6, 2023 7:42 PM To: [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; SM Info <[email protected]>; JM info Shared MB <[email protected]> Subject: Märgukiri seoses Õhtulehe artikliga Tere Manuses Ühendus Isade Eest MTÜ märgukiri seoses Õhtulehe artikliga. Lugupidamisega Marko Mõttus Ühendus Isade Eest MTÜ juhatuse liige Märgukiri seoses Õhtulehe artikliga (4).asice