Vastus

Saatja: "Aleksandra Savrova" <[email protected]> Saaja: "info.sm" Teema: Re: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Kuupäev: 2023-12-20 12:15 Tere oleme tutvunud . Täname info jagamise eest. Lugupidamisega, Aleksandra Šavrova Eesti Kolposkoopia Ühingu President On Wednesday, December 6, 2023 at 11:58:38 AM GMT+2, <[email protected]> wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu arvamuse avaldamiseks eelnõu. Ootame teie tagasisidet eelnõu kohta hiljemalt 18.12.2023. Pealkiri: Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Registreerimise kuupäev: 06.12.2023 Registreerimise number: 1.2-2/158-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] <http://www.sm.ee> www.sm.ee Rahandusministeerium Meie 06.12.2023 nr 1.2-2/158-1 Haridus- ja Teadusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmise määruse eelnõu ja seletuskirja. Kooskõlastusi ootame 18. detsembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Terviseamet Ravimiamet Tervisekassa Eesti Infektsioonhaiguste Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Lastearstide Selts Eesti Õdede Liit Eesti Naistearstide Selts Eesti Haiglate Liit Eesti Arstide Liit SA Tallinna Koolitervishoiu Tartu Koolitervishoiu OÜ Eesti Ämmaemandate Ühing Eesti Kliiniliste Onkoloogide Selts Eesti Onkoloogide Selts Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Kolposkoopia Ühing Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing Maia-Triin Kanarbik 5662 6185 [email protected]  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega täiendatakse terviseministri 2. märtsi 2017. a määrust nr 9 „Immuniseerimiskava“, kus täpsustatakse sätet seoses COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamisega ja suurendatakse HPV vastase vaktsineerimise sihtrühma. Muudatus tagab, et 2024. a algusest on riigi poolt võimaldatud COVID-19 vastane vaktsineerimine inimestele, kes Eestis elavad, töötavad, õpivad (ei piisa üksnes siin ajutisest viibimisest). Alates 2024. a sügisest võimaldatakse COVID-19 vastast vaktsineerimist raske haigestumise riskiga ja nendega lähedalt kokkupuutuvatele inimestele. Samuti hakatakse määrusega võimaldama HPV vastast vaktsineerimist kõikidele 12–18- aastastele (k.a) noortele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Maia-Triin Kanarbik (e-post [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post [email protected]). Määruse mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna nõunik Liisa Koreinik (e-post [email protected]). Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Terviseameti, Tervisekassa ja Ravimiameti esindajad ning seda on nõustanud riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon. 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. Muudetakse määruse RT I, 23.05.2023, 17 redaktsiooni. ☐ Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. ☒ Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse § 1 punktiga 1 täpsustatakse § 2 lõike 5 sõnastust nii, et COVID-19-vastane immuniseerimine on alates 1. jaanuarist võimalik kõigile Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele inimestele. Immuniseerimist ei võimaldata siin lühikest aega viibivatele inimestele, näiteks turistidele. Täpsustuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et inimese vaktsineerimise järgselt tekib immuunvastus organismis teatud aja jooksul. Juhul, kui inimene viibib lühikest aega Eestis, siis on vähe tõenäoline, et tal tekib vajalik immuunsus Eestis viibimise ajal. Seega suure tõenäosusega ei hoia turisti vaktsineerimine ära tema rasket haigestumist Eestis viibimise ajal ja ei suurenda ka Eesti üldimmuunsusfooni. Eestis elamise või töötamise puhul lähtutakse välismaalaste seaduse §- dest 5-8 või Euroopa Liidu kodaniku seadusest. Määruse § 1 punktis 2 täpsustatakse, kellele tagatakse COVID-19 vastane vaktsineerimine alates 1. septembrist 2024. Eksperdid hindavad, et COVID-19 haigust põhjustava viiruse laialdase leviku oht püsib ka järgmisel aastal. Samas on ohustatud eelkõige riskirühmad, kellel haiguse läbipõdemine võib kulgeda raskemalt ning kes seetõttu võivad vajada hospitaliseerimist või intensiivravi. Lisaks on endiselt risk, et võivad tekkida praegu levivatest viirustüvedest ohtlikumad tüved. Seetõttu on vajalik, et ka 2024. aasta sügisel algaval viirushooajal oleks riiklikult võimaldatud  2 COVID-19-vastane vaktsineerimine Eestis elavatele, õppivatele või töötavatele inimestele ning nendega võrdsustatud inimestele, kes on: 1. tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiutöötaja; 2. sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saaja ja sotsiaalteenust osutava asutuse kõik töötajad; 3. rase; 4. riskirühmas, mis nimetatakse valdkonna eest vastutavat ministrit nõustava immunoprofülaktika eksperdikomisjoni otsuses, mis avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Määruse § 1 punktis 3 täpsustatakse, et COVID-19 vastase vaktsineerimise võimaldamise sätet kohaldatakse kuni 1. maini aastal 2025. Nimetatud säte vaadatakse uuesti üle pärast 2024/2025 viiruste hooaja lõppu. Määruse §1 punktis 4 asendatakse immuniseerimiskava (lisa) uue immuniseerimiskavaga, mille kohaselt:  Võimaldatakse HPV vastast vaktsineerimist lisaks tüdrukutele ka poistele ja vaktsineerimise vanusgruppi laiendatakse 15–18-aastastele (k.a). HPV mõjutab nii mehi kui ka naisi, põhjustades erinevaid terviseprobleeme, sealhulgas suguelundite tüükad ja teatud vähivorme. Tervisetehnoloogiate hindamise raport leidis, et 12-aastaste poiste (10 000 poissi) vaktsineerimine HPV vaktsiiniga hoiaks ära eluea jooksul 35 vähijuhtu ja vähendaks 38% võrra genitaaltüügaste arvu.1 Poiste vaktsineerimisega kaitseme nende enda tervist, aga aitame ka vähendada viiruse üldist levikut elanikkonnas. HPV vastase vaktsineerimise puhul on näidatud karjaimmuunsuse teket ehk mida rohkem inimesi vaktsineeritakse, seda raskemaks muutub viirusel uusi peremehi leida, mis pakub HPV viiruse vastast kaitset kõikidele ühiskonnaliikmetele.  Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni 04.12.2023 soovitusele tuginevalt muudetakse senise HPV vastase vaktsineerimise skeemi kahe-doosilisest ühe-doosiliseks, võimaldades seda kõigile 12–18-aastastele (k.a) noortele. Uuringud2,3,4 on näidanud veenvaid tulemusi, et ühe-doosiline vaktsiin pakub silmapaistvat ja pikaajalist kaitset HPV nakkuse vastu. Tulemused mitte ainult ei kinnita immuunsuse püsivust aastakümne vältel, vaid näitavad ka võrreldavat efektiivsust kahe-doosilise ja kolme-doosilise skeemiga. Ühe annusega vaktsineerimisskeemi kasutuselevõtt on mõistlik samm, mis võib suurendada vaktsineerimisega hõlmatust, aidates kaitsta elanikkonda haiguste eest ja panustades tervishoiusüsteemi optimeerimisse. Sellise vaktsineerimisskeemi on kasutusele võtnud juba Austraalia5, Suurbritannia6 ja Iirimaa7 ning arutelud toimuvad ka Ameerika Ühendriikides. Ühe-doosilist skeemi soovitab ka WHO. 8 Määruse § 2 sätestab määruse jõustumise 1. jaanuaril 2024. Määruse lisa muudatus jõustub 1. veebruaril 2024, kuna HPV vastane vaktsineerimine leiab peamiselt aset koolides ja koolipersonal ning lapsevanemad vajavad aega, et uuendustega lähemalt tutvuda. Järgmise viiruste hooaja muudatus jõustub 1. septembril 2024. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 1 https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-08/TTH58%20HPV-sooneutraalne%20vaktsineerimine%20valmis.pdf 2 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26071347 / 3 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32091594/ 4 https://www.thelancet.com/journals/lanonc/article/PIIS1470-2045(21)00453-8/fulltext 5 https://www.health.gov.au/ministers/the-hon-mark-butler-mp/media/change-to-single-dose-hpv-vaccine 6 https://www.gov.uk/government/news/hpv-vaccination-programme-moves-to-single-dose-from-september-2023 7 https://rcpi.access.preservica.com/uncategorized/IO_4a962f3d-d504-4c3c-aae9-968c04de60f5/ 8 https://iris.who.int/bitstream/handle/10665/365350/WER9750-eng-fre.pdf?sequence=1  3 4. Määruse mõjud Muudatuste eesmärgiks on riigi poolt korraldada HPV vastase vaktsineerimise võimaldamine kõigile 12-18-aastastele noortele (k.a). Samuti on seatud eesmärgiks võimaldada 2024. aasta sügisest tasuta COVID-19 vastast vaktsineerimist nendele sihtrühmadele, kellel on kõige suurem risk raskeks haigestumiseks või puutuvad kokku suure hulga riskirühma kuuluvate inimestega. Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset mõju. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkonda nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjuanalüüsi koostamiseks on kasutatud Statistikaameti, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti andmeid. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju Muudatus 1: HPV vaktsiini saajate laiendamine Sihtrühma moodustavad 12–14-aastased poisid ning 15–18-aastased noored. 2023. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis veidi üle 25 000 12–14-aastase poisi ning 15–18- aastaseid noori oli kokku natukene alla 60 000. Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 647 366 meessoost inimest ning 1 365 884 meest ja naist.9 Mõlema sihtrühma suurust saab seega hinnata väikeseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuse järel võimaldatakse vaktsineerimist edaspidi immuniseerimiskava kohaselt 12–14- aastastele lastele ühe doosi HPV vastase vaktsiiniga. Vaktsineerimist võimaldatakse vajadusel ka 15–18-aastastele (k.a) noortele. Eelistatud on aga 12–14-aastaste vaktsineerimine, kuna HPV vakstiin on seda tõhusam, mida varem seda manustatakse. Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma tänane käitumine küll muutub, kuid eeldatavasti ei ole tarvis muudatustega kohaneda. Mõju sagedust võib samuti hinnata keskmiseks, kuna tegemist on reeglipäraselt avalduva sündmusega, sest vaktsineerimist viiakse läbi immuniseerimiskava raames. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on positiivselt avalduva mõjuga. Muudatuse eesmärgiks on rahva tervise kaitse. Eelnevat arvesse võttes on tegemist sihtrühma jaoks olulise mõjuga. Muudatus 2: COVID-19 vastase vaktsiini saajate täpsustamine Sihtrühma moodustavad COVID-19 viiruse riskirühmad. Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus on võimaldada COVID-19 vastast vaktsineerimist Eestis elavatele, töötavatele ja õppivatele ning nendega võrdsustatud inimestele, kes kuuluvad riskirühmadesse ja teatud sihtrühmadesse. Sihtrühma kuuluvad tervishoiutöötajad, sotsiaalhoolekande asutuste töötajad ja sealsed elanikud, riskirühma kuuluvad inimesed määratletakse terviseseisundite loendi põhjal. Praeguse seisuga kuuluvad riskirühma teatud haigusseisundiga inimesed, sh immuunpuudulikkusega inimesed ja 60+ inimesed. 9 Statistikaamet, 2023.  4 2022. aastal oli Eestis kokku 26 302 tervishoiutöötajat.10 Erihooldusteenust osutavates asutustes11 töötas otseselt teenuse saajatega 2022.a lõpus 1939 inimest12 ning väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust osutavates asutustes 2914 inimest13,14. Sihtrühm on tegelikkuses laiem, kuna lisaks väljatoodud töötajatele töötab asutustes ka juhte, raamatupidajaid, köögipersonali, puhastusteenindajad jt asutuse üldise tegevuse tagamisega seotud inimesi. 2022. a lõpus sai ööpäevaringset erihoolekandeteenust 2268 teenusesaajat ja kogukonnas elamise teenust 659 teenusesaajat. Väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust sai 2022. a lõpus 9617 teenusesaajat.15 1.oktoobri 2023 seisuga oli väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate arv tõusnud Sotsiaalkindlustusameti andmetel 10 418 teenusesaajani.16 Erihoolekande ja üldhooldusteenuse saajate puhul tuleb arvestada, et osaliselt see sihtrühm, eelkõige väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse puhul, kattub 60+ elanikega. 60+ elanikke oli Eesti 2023. aasta 1. jaanuari seisuga kokku 364 266.17 Immuunpuudulikkusega inimesi18 on hinnanguliselt 250 inimest. Sotsiaalministeeriumi COVID-19 vastase vaktsineerimise plaani kohaselt on COVID-19 vastase vaktsineerimise riskirühmas 360 000 inimest. Sihtrühma suurust saab seega hinnata keskmiseks. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuste tagajärjel väheneb, kuid konkretiseerub immuniseerimiskava raames riigi poolt võimaldatud COVID-19 vastase vaktsiini saajate ring. Sihtrühmal ei tule muudatustega eeldatavasti kohaneda, mistõttu saab mõju ulatust hinnata väikeseks. Mõju sagedust võib hinnata keskmiseks, kuna tegemist on reeglipäraselt avalduva sündmusega, sest vaktsineerimist võimaldatakse immuniseerimiskava raames. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna tegemist on positiivselt avalduva mõjuga. Muudatuse eesmärgiks on rahva tervise kaitse. Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga. Kaudselt mõjutavad muudatused positiivselt kogu elanikkonda, kuna nende eesmärgiks on pidurdada vaktsiinvälditavate nakkushaiguste levikut elanikkonnas ja ohjata tervishoiusüsteemi koormust. HPV vastane vaktsineerimine vähendab vähi tekke riski ja laialdase vaktsineerimine tulemusel on uuringute põhjal võimalik ka osasid ringlevad HPV viiruse tüvesid elimineerida. COVID19 vastane vaktsineerimine aitab vähendada raske haigestumise ja pika COVID-19 põdemise riske. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud COVID-19 vastane vaktsineerimine 10 Tervise Arengu Instituut, 2023. 11 Kuigi muudatus puudutab eeldatavasti eelkõige ööpäevaringseid erihooldusteenuseid ja kogukonnas elamise teenust osutavaid asutusi, siis ei ole töötajate arv ööpäevaringseid ja/või toetavaid teenuseid osutavates asutustes eristatav. 12 Sisaldab töötajaid, kes tegelevad otseselt teenuse osutamisega (nt tegevusjuhendajad, hooldustöötajad, abihooldustöötajad, huvijuhid jt). Ei sisalda töötajaid, kelle tegevus on asutuses tervikuna sisse ostetud (st mitte 13 Ibid. 14 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika (2022), Sotsiaalkindlustusameti registriandmed riigieelarvest erihoolekandeteenust saavate inimeste kohta (2022). 15 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika H-veeb. 16 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister, 2023. 17 Statistikaamet, 2023 18 Luuüdi transplanteeritud patsiendid mis on teostatud kuni 2a tagasi, aspleeniaga patsiendid, raske immuunsüsteemi häire (pärilik immuunpuudulikkus, väikese rakkude arvuga), HIV, lümfoid- ja vereloomekoe pahaloomulised kasvajad, mis on diagnoositud kuni 5a tagasi.  5 Eestis vaktsineeritakse Comirnaty Omicron XBB.1.5 vaktsiiniga, mis on kohandatud praegu peamiselt levivale tüvele. Täiendavad COVID-19 vaktsiinid on Eestile tagatud EL COVID-19 vaktsiinide ühishankes sõlmitud lepingu alusel. 2024. aasta mahtude osas alustab Tervisekassa uusi läbirääkimisi vaktsiinitootjaga Pfizer/BioNTech, et tagada sihtgrupi nõudlusele vastav prognoos ja tellimuse maht 2024/2025 aasta viirushooajaks. Kuni aastani 2026 on prognoositud esialgseks COVID-19 vaktsiinide soetamise kuluks ca 4,6 miljonit eurot. See kaetakse aastate jooksul Tervisekassa eelarve vahenditest, arvestades vaktsineerimise hõlmatuse hooajalisi prognoose, riskirühmade suurust ja eelarvevahendite võimalusi. COVID-19 vastane vaktsineerimine toob kaasa kaudsed tulud raskest haigestumisest põhjustatud haiguskoormuse (sh suremuse) vähendamisel. Krista Fischeri COVID-19 nakatumise analüüsist Eesti andmete põhjal joonistus selgelt välja, et vaktsineerimata inimeste hospitaliseerimise tõenäosus oli suurem kui vaktsineeritud inimestele.19 Samuti näidati, et tõhustusdoosiga vaktsineeritud eakate suremus raske COVID-19 haiguse tagajärjel 2022. aasta esimesel neljal kuul oli 6–7 korda väiksem kui vaktsineerimata eakatel. 20 Mudeldamise tulemusel leiti, et keskmiselt hoidis Eestis 2022. aasta alguses saavutatud vaktsineerituse tase ära ligi 1400 inimese surma. 21 HPV vastane vaktsineerimine TTH58 raport HPV-vastase vaktsineerimise kulutõhususe kohta leidis, et ühe lisanduva kvaliteetse eluaasta maksumuseks kujuneb üheksavalentse vaktsiini korral 15 099 eurot.22 Eestis korraldab riiklikku vaktsineerimise võimaldamist Tervisekassa. Aastal 2024 on prognoositud vanuserühmas 12-18 kokku ligikaudu 26 000 noort. Tervisekassal on kehtiv leping 14 000 HPV vastase vaktsiinidoosi soetamiseks, ülejäänud dooside osas kaetakse vajadus lisatarnetega (ettepanek müüjale edastatud) või uue hankega. Kogu 12-18 aastate sihtgrupi katmise kulu on ligikaudu 1,6 miljonit eurot. Kulu kaetakse Tervisekassa eelarve vahenditest. HPV vastase vaktsineerimise muudatuste valguses viib Terviseamet läbi täiendavaid koolitusi ja uuendab materjale, et teavitada vaktsineerijaid ning lapsevanemaid immuniseerimiskava muudatusest, mille kohaselt hakatakse võimaldama HPV vastast vaktsineerimist kõigile 12-18- aastastele (k.a). HPV vastase vaktsineerimise võimaldamise laiendamisega kõigile noortele hoitakse kokku ravi- ja ravimikuludelt ning töövõimetushüvitiste arvelt hinnanguliselt 71 347–76 379 eurot 10 000 poisi kohta. Määruse rakendamisega võib eeldada kaudseid tulusid HPV-st põhjustatud haiguskoormuse (sh suremuse) vähendamise ning võidetud kvaliteetsete eluaastate näol. Austraalia23 ja Soome24 uuringute põhjal võib järeldada, et kõigi noorte HPV vastane vaktsineerimine langetab genitaaltüügastesse haigestumist ja vähendab HPV levimust ka mittevaktsineeritute seas. TTH58 raport näitas samuti, et Eestis on kõikide noorte HPV vastasel vaktsineerimisel võimalik ära hoida 31-35 vähijuhtu 10 000 poisi eluea jooksul.25 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. a. Määruse lisa muudatus jõustub 1. veebruaril 2024. a. Paragrahvi 2 lõike 5 teine muudatus jõustub 1. septembril 2024. s, kuna siis algab uus viiruste hooaeg. Eelnevalt uuendab ka immunoprofülaktika ekspertkomisjon enda soovitusi seoses riskirühmade vaktsineerimisega 2024/2025 sügistalvisel hooajal. 19 https://sm.ee/uudised/covid-19-vastu-vaktsineerimine-hoidis-eelmisel-aastal-50-vanuste-seas-ara-ligi-1400-inimese 20 Ibid. 21 Ibid. 22 https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-08/TTH58 HPV-sooneutraalne vaktsineerimine valmis.pdf 23 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34339639/ 24 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29055031/ 25 https://tervis.ut.ee/sites/default/files/2022-08/TTH58%20HPV-sooneutraalne%20vaktsineerimine%20valmis.pdf  6 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Ravimiametile, Tervisekassale, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Lastearstide Seltsile, Eesti Õdede Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule, SA-le Tallinna Koolitervishoid, OÜ-le Tartu Koolitervishoid, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsile, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Kolposkoopia Ühingule ja Seksuaalsel Teel Levivate Infektsioonide Eesti Ühing.  EELNÕU 29.11.2023 MINISTRI MÄÄRUS Nr Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 10 lõike 3 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruse nr 9 „Immuniseerimiskava“ muutmine Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määruses nr 9 „Immuniseerimiskava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse Eestis elavatele, töötavatele või õppivatele isikutele, kellele see on tervishoiutöötaja hinnangul vajalik tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast või terviseriskidest.“; 2) paragrahv 2 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) COVID-19-vastane immuniseerimine tagatakse Eestis elavale, õppivale või töötavale isikule, kes on: 1) tervishoiutöötaja; 2) sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saaja ja nimetatud teenuseid osutava asutuse töötaja; 3) rase; 4) riskirühmas, mis nimetatakse valdkonna eest vastutavat ministrit nõustava immunoprofülaktika eksperdikomisjoni otsuses ja avaldatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel.“; 3) paragrahvi 31 tekstis asendatakse sõnastus „31. detsembrini 2023. a“ sõnastusega „1. maini 2025. a“; 4) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal. (2) Käesoleva määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. septembril 2024. aastal. 1  2 (3) Käesoleva määruse § 1 punkt 4 jõustub 1. veebruaril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler 2  Tervise- ja tööministri 2. märtsi 2017. a määrus nr 9 „Immuniseerimiskava“ Lisa (muudetud sõnastuses) IMMUNISEERIMISKAVA Vanus Vaktsiini tähis ja manustamise kordsus 12 tundi HepB 1* 1–5 päeva BCG 2 kuud RV 1 3 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 1 + RV 2 4,5 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 2 + RV 3** 6 kuud DTaP-IPV-Hib-HepB 3 1 aasta MMR 1 1,5–2 aastat DTaP-IPV-Hib-HepB 4 6–7 aastat DTPa-IPV 5 12–14 aastat HPV*** 13 aastat MMR 2 15–17 aastat dTap 6 Täiskasvanud (iga 10 aasta järel) dT Tähiste seletused: HepB – B-viirushepatiidi vaktsiin BCG – tuberkuloosi vaktsiin RV – rotaviirusnakkuse vaktsiin DTaP-IPV-Hib-HepB – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha, inaktiveeritud poliomüeliidi, Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse ja B-viirushepatiidi vaktsiin MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin DTaP-IPV – difteeria, teetanuse, atsellulaarse läkaköha ja inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin HPV – inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin dTpa – difteeria, teetanuse ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin dT – difteeria ja teetanuse vaktsiin * Üksnes HbsAg-positiivsetel või raseduse ajal B-viirushepatiidi suhtes analüüsimata emadel sündinud riskirühma kuuluvad imikud ** Üksnes rotaviirusnakkuse viievalentse vaktsiini korral *** Võimaldatakse samuti vaktsineerimist 15–18-aastastele (k.a). 3