Riigikohus Teie 18.09.2019 nr 5-19-29/11/
[email protected] Meie 23.09.2019 nr 5.2-2/1149-6
Veski 32
50409, Tartu Tartu maakond
Arvamus
Lugupeetud Riigikohus
Olete kohtuasja nr 5-19-29 raames pöördunud Sotsiaalministeeriumi poole, andmaks
ministeeriumile võimaluse esitada arvamus ja ettepanekud asjas eelotsuse taotlemise
vajalikkuse ning esitatava küsimuse (küsimuste) sisu kohta.
Kohtuasjas nr 5-19-29 vaieldakse selle üle, kas vanglateenistuse ametnikule seatud
tervisenõuded, milles kuulmise nõrgenemine alla nõutud normi on absoluutne vastunäidustus
(kusjuures tervisenõuete täidetuse hindamisel ei ole lubatud kasutada kuulmislangust
kompenseerivaid abivahendeid) vanglateenistuses töötamiseks, on Eesti Vabariigi
põhiseadusega kooskõlas. Küsimuse all on vanglateenistuse ametniku kuulmise
nõrgenemise mõju teenistusülesannete täitmisele (kas kuulmislangus takistab
teenistusülesannete täitmist). Ministeerium mõistab, et vaidluse lahendamiseks on oluline
võtta seisukoht, kas siseriiklikus õigusnormis sellise piirangu kehtestamisega seatud nõue on
proportsionaalne, st kas piirang on eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale kui
eesmärgi saavutamiseks on tarvis.
Kuivõrd direktiivi 2000/78/EÜ kohaselt on puude tõttu diskrimineerimine keelatud ning sellest
nõudest on erandina lubatud kohaldada meetmeid, mis on demokraatlikus ühiskonnas
avaliku julgeoleku ja korra tagamiseks, kuritegude ennetamiseks, tervise ning teiste inimeste
õiguste ja vabaduste kaitseks vajalikud, kusjuures direktiiviga ei nõuta, et vangla võtaks tööle
ja hoiaks tööl inimesi, kellel ei ole tööülesannete täitmiseks nõuetekohaseid võimeid, tuleb
Sotsiaalministeeriumi arvates hinnata, kas kuulmislangus takistab praegusel juhul kaebaja
teenistusülesannete täitmist.
Leiate, et asja õigeks lahendamiseks võib olla vajalik selgitada välja see, kuidas asjaomase
direktiivi sätteid tõlgendada, s.o kas asjas vaidluse all oleva sättega kehtestatud absoluutne
piirang vastab direktiivi eeltoodud sätetes esitatud erineva kohtlemise erandi tingimustele.
Kui Teie seisukohalt ei ole võimalik asja õigesti lahendada saamata direktiivisätete
tõlgendamise osas Euroopa Kohtult seisukohta, ei vaidle Sotsiaalministeerium eelotsuse
küsimisele vastu.
Sõltumata sellest, et direktiivi tõlgendamise kohta on olemas ka mõningast Euroopa Kohtu
praktikat, peab Sotsiaalministeerium Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist kahtlemata
vajalikuks ja põhjendatuks selge kohtupraktika kujundamise eesmärgil. Küll aga juhib
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
ministeerium Teie tähelepanu sellele, et kaebaja huvides ei pruugi olla Euroopa Kohtult
eelotse küsimise menetluse läbimine olukorras, kus asjas vaidluse all oleva sätte
põhiseaduspärasuse hindamine on ka eelotsuse küsimiseta võimalik, arvestades, et kaebaja
jaoks on kohtumenetlus juba tänagi kestnud enam kui kaks aastat.
Seepärast, kui peate Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist siiski vältimatult vajalikuks, teeb
Sotsiaalministeerium esitatavate küsimuste kohta järgmised ettepanekud.
1. Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine
raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, reguleerimisalasse
kuulub liikmesriigi õigusnorm, mille kohaldamine toob kaasa vanglaametniku püsivast
kuulmislangusest tingitud tervisenõude täitmata jätmise ning olukorras, kus tervisenõuete
täidetuse hindamisel ei ole kuulmislangust lubatud kompenseerida vastavate
abivahenditega, vastunäidustuse vanglaametnikuna töötamiseks?
2. Kas direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks
töö saamisel ja kutsealale pääsemisel, artikkel 4 lõiget 1 koosmõjus direktiivi preambuli
punktiga 18 tuleb tõlgendada selliselt, et kui liikmesriigi õigusnormidest tulenev piirang seab
absoluutse välistuse vanglaametnikuna töötamisele kuulmise nõrgenemise tõttu alla nõutud
normi, kusjuures tervisenõuete täidetuse hindamisel ei ole lubatud kasutada kuulmislangust
kompenseerivaid abivahendeid, on taoline piirang direktiivi artikkel 4 lõikega 1 sätestatud
erandiga kooskõlas?
3. Kas erinev kohtlemine, mis on kehtestatud liikmesriigi õigusnormiga, millega on seatud
absoluutne vanglaametnikuna töötamise vastunäidustus kuulmise nõrgenemise tõttu alla
nõutud normi, kusjuures tervisenõuete täidetuse hindamisel ei ole lubatud kasutada
kuulmislangust kompenseerivaid abivahendeid, on direktiivi 2000/78/EÜ, millega
kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale
pääsemisel, tähenduses diskrimineerimine, arvestades iseäranis, et erandi tegemine on
lubatav vaid tingimusel, et sellel on õigustatud eesmärk ja nõue on eesmärgiga
proportsionaalne?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Tralla
osakonnajuhataja
Virge Kuningas-Turu 626 9165
[email protected]