Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) kohta

Lisa 1 Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) kohta 1. Kõige üldisemalt väljendades võib pooldada eelnõu algatust kehtestada erikorra ja sõjaseisukorra puhuks menetluslikud eripärad. Vajadus tagada õiguskaitseorganitele nendeks juhtudeks mõningad erisused süüteomenetluse tõhusaks läbiviimiseks on mõistetavad (osaliselt on eelnõuga sätestatavad erisused kehtestatud juba praegugi erakorralise seisukorra seaduse 4. peatükis, mis kuulutatakse eelnõu seletuskirja kohaselt tervikuna kehtetuks (vt lk-d 4, 14 ja 46)). Järgnevalt on siiski esitatud mõned mõtted, millele eelnõu koostajate tähelepanu juhtida ja mis puudutavad peamiselt juba konkreetsemalt eelnõuga kavandatavaid üksikuid muudatusi. 2. Toetamisväärne on, et erikorra ja sõjaseisukorra ajal kehtivad erisused menetluskordades sätestatakse menetlusseadustikes ja mitte riigikaitseseaduses. Sest kehtima hakkavad üksnes need eripärad, mis eelnõuga on erikorra ja sõjaseisukorra puhuks kavandatud, ning muus osas jääb üldine või teisiti öeldes tavapärane menetluskord samaks. Sestap võib põhimõtteliselt nõustuda eelnõu seletuskirjas väljendatuga, et otstarbekas on menetlustoiminguid ja -korda sätestavad erisused lisada menetlusseadustikesse (vt lk 6). 3. Eelnõus on valdavalt võetud aluseks kehtivas erakorralise seisukorra seaduses kehtestatud erisused menetlustoimingute tegemise ja kohtumenetluse puhuks. Samas ei nähtu eelnõu seletuskirjast, kas eelnõu koostajad on kaalunud ka võimalust vaadata tavapärane menetluskord (sh erinevad menetlustoimingud) terviklikumalt üle ja hinnanud vajadust kehtestada eripärasid menetluskorrale muuski osas. 4. Eelnõu § 1 kohaselt täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku paragrahviga 38211. Muudatus võimaldab erakorralise ja sõjaseisukorra ajal pidada kahtlustatavat kinni kuni 96 tundi (lõige 1) ja pikendada seda kuni seitsme ööpäevani (lõige 4). Eelnõu seletuskirjas leitakse sisuliselt, et seitsmepäevane kinnipidamise tähtaeg on liiga pikk (lk 7). Samas peetakse seejärel probleemitult õigustatuks seda, et kinnipidamise tähtaega saab ilma kohtu loata pikendada (küll erandlikel asjaoludel) uurimisasutuse taotlusel ja prokuratuuri loal ikkagi kuni seitsme ööpäevani. Kusjuures seda pikendamise luba ei pea kavandatava muudatuse kohaselt põhjendama (lõige 5), ehkki eelnõu võimaldab ilma kohtu loata pikendada kinnipidamise tähtaega üksnes ja ainult erakorralise või sõjaseisukorraga „kaasnevatel erandlikel asjaoludel, eelkõige kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse või samaaegsete kriminaalasjade paljususe korral“ (lõige 4). Kui jääda selle juurde, et seitsmepäevane maksimaalne kinnipidamise tähtaeg on mõistlik, siis võiks kaaluda paragrahvi 38211 lõikesse 5 kuuenda punkti lisamist selle kohta, et pikendamise luba peab sisaldama ka kinnipidamise tähtaja pikendamise põhjust. 5. Erakorralise ja sõjaseisukorra puhuks pikendatakse ilma kohtu loata kahtlustatava kinnipidamise tähtaega võrreldes üldise tähtajaga, milleks on 48 tundi (vt PS § 21 lg 3 ja KrMS § 217 lg 1). Kavandatav muudatus võimaldab kahtlustatavat kinni pidada kuni 96 tundi (ja koos pikendamise loaga kokku seitse ööpäeva) pelgalt seetõttu, et tegemist on erakorralise või sõjaseisukorraga. PS §-st 130 tulenevalt pole selline isikute (kahtlustatavate) õiguste ja vabaduste täiendav piiramine erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhimõtteliselt välistatud, ent piirang peab olema riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides. Ka eelnõu seletuskirjas märgitakse paaril korral, et isiku põhiõigusi ja -vabadusi ei tohi piirata üksnes seepärast, et riik on kuulutanud välja erikorra, vaid sellised „piirangud peavad olema vajalikud erikorra vahetust ohust lähtuvalt“ (vt lk-d 5 ja 7). Kas see tähendab, et isikut võib PS § 21 lg-st 3 ja §-st 130 tulenevalt kinni pidada kauem kui 48 tundi üksnes siis, kui see on ka konkreetsel juhul riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides? Või pole seda igal üksikjuhul vaja eraldi tuvastada ja silmas on peetud vaid seda, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides isiku 1  Lisa 1 kinnipidamine juba mistahes juhul kuriteos kahtlustatavana õigustatud kauem kui 48 tundi? Kui mõeldud on viimast (ja eelnõu sõnastust lugedes see nii küllap ka on), siis võib küsida, kas see haakub täienisti PS §-s 130 sätestatuga ja eelnõu seletuskirjas väljendatuga. 6. Kuna loodav paragrahv 38211 räägib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal isiku kahtlustatavana kinnipidamise erisustest, siis järeldub sellest, et muus osas jäävad erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kehtima üldised kinnipidamise sätted. Kas mõeldud on näiteks selle peale, et advokaadi võib ja saab ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal pidada kahtlustatavana kinni üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel? 7. Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku paragrahviga 38214 kriminaal- ja kohtutoimiku dokumentide tõlkimise kohta. Sätte esimene lõige on selline: „Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kriminaal- ja kohtutoimiku dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, jätta eesti keelde tõlkimata erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel ning menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte nõusolekul“. Kuna tegemist on erisusega erakorralise või sõjaseisukorra puhuks ja dokumendi tõlkimata jätmine on niigi lubatud vaid kõikide asjaomaste isikute (menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte) nõusolekul, siis võiks kaaluda lauseosa „erakorralise ja sõjaseisukorraga kaasnevatel erandlikel asjaoludel“ sättest väljajätmist. Erakorralise ja sõjaseisukorra eripära silmas pidades peaks kriminaal- või kohtutoimiku dokumendi (või dokumentide) tõlkimata jätmine olema võimalik, ilma et menetleja ja menetlusosaliste või kohtumenetluse poolte jaoks peaksid eraldivõetult esinema veel erakorralisest ja sõjaseisukorrast tingitud erandlikud asjaolud. 8. Eelnõuga soovitakse kehtestada §-d 38217 („Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus“) ja 38218 („Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine“).1 Teine neist sätetest räägib peatamise korral KrMS § 363 lg-s 7 sätestatud menetlustähtaja (millal peab Riigikohtu otsus olema kättesaadav Riigikohtu kantseleis) kulgemise katkemisest. Sätte lõpus on ka lauseosa „ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti“. See on osaliselt liiast, kuna tähtaja katkemine tähendabki üksnes ja ainult seda, et tähtaja kulgemine hakkab otsast peale. Samuti ei pruugi täienisti korrektne olla fraasi „peatamise lõppemisel“ kasutamine, kuna paragrahv 38218 räägib menetluse uuendamisest. Kokkuvõtvalt võiks kaaluda sõnastust „ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti“. 9. Kummagi sätte esimese lõike esimese lauseosa sõnade järjestus võiks olla sarnane (praegu: „Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal“ vs. „Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus“). Mõlema sätte teine lõige näeb ette, et peatamine vormistatakse „käesoleva seadustiku § 145 sätteid järgides“ määrusega. Kriminaalmenetluse seadustik kasutab ühe korra tõepoolest ka sellist sõnastust (KrMS § 276 lg 2). Selle võib asendada sõnadega „põhistatud määrusega“. Eelnõu seletuskirjaski räägitakse just põhistatud määrusest (nt lk-d 13 ja 45) ja kasutatud on paaril korral ka lausekatket „§ 145 sätteid järgides põhistatud määrusega“ (lk 21). 10. Eelnõuga tahetakse täiendada karistusseadustiku § 81 lõiget 7 punktiga 21, mille kohaselt peatub süüteo aegumine „kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal kriminaalasja kohtuliku arutamise peatamise korral kuni menetluse 1 Seletuskirjas märgitakse, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab menetlema kiiresti ja kui see võimalik pole ning ressursse napib, siis tuleks menetlus peatada (lk 9). Teisiti öeldes tuleb peatamine kõne alla, kui kohtutel puudub asja lahendamiseks ressurss. Kui peakski juhtuma, et erakorraline või sõjaseisukord kuulutatakse välja ja selle ajal peatatakse hulganisti menetlusi, siis kas ka üksnes hüpoteetiliselt on võimalik, et pärast erikorra või sõjaseisukorra lõppemist suudavad õiguskaitseorganid neile langeva koormusega mõistliku menetlusaja ja aegumistähtaja piires toime tulla. 2  Lisa 1 uuendamiseni“. Kui täpsust taga ajada, siis eelnõus on kriminaalasja kohtuliku arutamise peatamist peetud silmas üksnes maa- ja ringkonnakohtu puhul (kavandatav § 38217) ning Riigikohtu suhtes räägitakse kriminaalasja läbivaatamisest (§ 38218). Kaaluda võib, kas kõnealust muudatust karistusseadustikus peaks viima enam vastavusse loodavate paragrahvide 38217 ja 38218 sõnastusega. 11. Kehtivas redaktsioonis ei võimalda HKMS üldjuhul täiesti menetlusvälistel põhjustel menetlust peatada. Kuigi HKMS § 94 võimaldab menetlust peatada nt menetlusosalise raske haiguse korral, on ka sellisel juhul sellel otsene seos menetluses osalevate isikutega ning menetluse peatamine on rangelt piiritletud kuue kuuga. Seega on kavandatav menetluse peatamine juhul, kui asja menetlemine pole erikorraga kaasnevate asjaolude tõttu võimalik või on oluliselt raskendatud, põhimõtteliselt erinev senistest menetluse peatamise alustest. Ebaselge on, milline hakkab olema kavandatava menetluse peatamise aluse ning Riigikohtu esimehe kohtualluvuse muutmise aluse omavaheline suhe, sest mõlemal juhul on eelduseks erikorrast tulenevad erandlikud asjaolud, mis ei võimalda korrakohast menetlust läbi viia. On tõenäoline, et praktikas hakataks menetlusi peatama siis, kui põhimõtteliselt on menetlust võimalik jätkata (vastasel juhul poleks ka menetluse peatamise määruste tegemine võimalik), ent asi pole erikorra iseärasusi arvestades prioriteetne. Mööndes tarvidust erikorra ajal haldusasju prioriseerida2, pole samas kindel, kas määramata ajaks haldusasjade menetluse peatamine on selleks parim võimalik instrument. Asjade prioriseerimine toimub kohtutes aga vajadusel niikuinii, vajadusel on selleks võimalik luua ka erinorm (nagu praegu on HKMS § 126 lg 3). Kui menetluse peatamine toimub üksnes asjade prioriseerimise eesmärgil, on tegemist ka PS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse riivega, kuid PS § 130 keelab erikorrast tulenevalt seda põhiõigust täiendavalt piirata. Teisalt põhjendatakse eelnõu seletuskirjas uue menetluse peatamise aluse lisamist olukordadega, kus menetlusosaline on hõivatud riigikaitseliste kohustustega (mh ei pruugi olla võimalik temaga kontakti saada) või pole võimalik kindlaks teha, kas ta on elus või surnud. Isiku riigikaitseliste kohustustega hõivatuse korral on ka praegu võimalik menetlus HKMS § 94 alusel kuni kuueks kuuks peatada. Samuti on erikorra ajal võimalik HKMS §-s 94 sisalduvat määratlemata õigusmõistet „poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel“ tõlgendada ka nii, et see hõlmab ka juhud, mil isikuga pole võimalik ebatavaliste olude tõttu kontakti saada. Kuna õigusvaidlused peavad saama lõpuks lahenduse ka erikorra ajal, siis on põhjendatud järgida ka HKMS §-s 94 sätestatud menetluse peatamise kestuse ülemmäära3. Kuue kuu jooksul peaks üldjuhul olema ka keerulistes oludes võimalik vähemalt volitada kedagi enda asemel menetluses osalema. Seetõttu on eelnõus kavandatud HKMS § 951 loomise vajadus küsitav. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) muutmist puudutavad märkused. Juhime tähelepanu järgnevale seaduse süstemaatikaga seotud küsimusele. Nimelt on TsMS-is mitu sätet, mis puudutavad TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsust (TsMS § 442 lg 10, § 637 lg 21 ning § 666 lg 2). Vt alljärgnev: TsMS § 442 Otsuse sisu (10) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses 2 Näiteks on selge, et sõjaseisukorra ajal nõuavad kaitseväeteenistust või sundkoormisi puudutavad haldusasjad kiiremat lahendamist. 3 See ei välista, et hädavajaduse korral võib kohus pärast mõne menetlustoimingu tegemist (nt menetlusosalisega kontakti saavutamiseks) menetluse samal alusel uuesti peatada. 3  Lisa 1 põhjendama. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] TsMS § 637. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused (21) Käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] TsMS § 666. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis (1) Ringkonnakohtus vaatab läbi ja lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik. (2) Hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis, välja arvatud käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] Kuivõrd seadusemuudatusega tekib kaks lihtmenetluse võimalust (TsMS § 405 lg 1 tulenevalt tsiviilasja hinnast ning TsMS § 405 lg 4 tulenevalt erakorralisest seisukorrast või sõjaseisukorrast), siis tuleks analüüsida, kas täiendamist vajaksid ka TsMS §-d 442, 637 ja 666 vms. 13. Samavõrra küsitav on vajadus erikorra ajal lihtmenetluse kohaldamise aluste laiendamiseks. Eelnõu järgi võib asja lahendada erikorra ajal lihtmenetluses, kui „kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive või kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne“. Esiteks dubleerib teine alternatiiv siinkohal juba olemasolevat HKMS § 133 lõiget 1, mille järgi võib asja läbi vaadata lihtmenetluses, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Teiseks peab kohus niikuinii kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust hinnates võtma seisukoha, kas kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne konkreetse elulise olukorra kontekstis. Lisaks võimaldab HKMS § 133 lg 2 asja kiirest läbivaatamisest huvitatud menetlusosalistel lihtmenetlusega nõustuda sõltumata õiguste riive intensiivsusest. Kaitseolukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks saab kavandatava normi kontekstis tähendada avaliku huvi kaitsmist, kuid vaidlus halduskohtus ei saa iseenesest üldjuhul avalikku huvi kahjustada. Menetlus halduskohtus ei mõjuta haldusakti kehtivust ega täitmist, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus avalikku huvi arvestama niikuinii (HKMS § 249 lg 3). Samuti saab kohus arvestada kaitseolukorrast tulenevat vajadust asja kiireks läbivaatamiseks asjade prioriseerimisel. Seega on suures osas eelnõuga saavutada soovitud eesmärgid saavutatavad juba kehtivate seaduste raames. Kuigi erikordade ajaks erisätete loomine on kohati põhjendatud, tuleks õiguskorra koormamist erisätetega vältida olukordades, kus õiguskord juba võimaldab piisavat paindlikkust või see on PS § 130 valguses küsitav. 14. Ebaselgeks jääb, millist probleemi püütakse lahendada kohtuistungite kellaajalise piirangu kaotamisega (selle laialt tõlgendatav tingimus „kui see on õigusemõistmise huvides vajalik“ tähendab, et kohtud saaksid selleks väga suure vabaduse). Seda eriti olukorras, kus erinevalt varasematest eelnõu variantidest pole siinkohal enam tegemist erikordi puudutava erisättega. Eelnõu seletuskirjas (lk 10) viidatakse massilistele süütegudele, mille puhul on tarvis tõkendeid kohaldada. See on arusaamatu, sest ka kehtivas KS § 6 4  Lisa 1 lõikes 3 on kohtuistungi pidamine tõkendi kohaldamiseks (või ka nt haldustoiminguks loa andmiseks) lubatud igal ajal. KS § 6 lg 2 näeb ette, et pärast tööpäeva kella kaheksateistkümmet võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides otstarbekas. Plaanitava seadusmuudatusega soovitakse täiendada § 6 lg-t 3 selliselt, et kohus võib kohtuistungit pidada ka muul ajal, mh juhul kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik. Arvamuse andja peab kõnealust täiendust põhjendatuks (muudatus tagab paindliku olukordade lahendamise), kuid juhib tähelepanu sellele, kas erinevate terminite kasutamine (terminid otstarbekas (s.o mõistlik, arukas) ja vajalik (s.o tarvilik)) on põhjendatud. Tekib küsimus, kas istungi jätkamise või muul ajal pidamise lubatavuse põhjendus peaks olema erinev (arvamuse esitaja meelest ei ole kasutatavad terminid sünonüümid) või võiks rakendada selguse mõttes ühesugust terminit (kui leida, et istungi jätkamise või muul ajal pidamise lubatavuse põhimõtted võiksid olla ühesugused). 15. Lisaks täiendatakse eelnõuga kohtute seadust §-ga 372 järgmises sõnastuses: „Riigikohtu esimees võib kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal, kui tavapärane õigusemõistmine kohtutes on takistatud, moodustada maakohtu või ringkonnakohtu juurde karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kiireks menetlemiseks eraldi kolleegiumi ning määrata kolleegiumisse kohtunikke käesoleva seaduse § 57 lõikes 21 sätestatud tingimustel ja korras“. Seletuskirja kohaselt luuakse võimalus moodustada riigikaitsekohtu kolleegium seetõttu, et tagada sõjaseisukorra ajal riigi kaitsevõime, muu hulgas näiteks mobilisatsiooni korraldamine (lk 12). 16. Eelnõu seletuskirjas ei selgu ka, millise tegeliku kitsaskoha lahendamiseks on erikorra ajal tarvis kohtu esimehele anda õigus kohtunikule „juhiseid õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks“. Kõigepealt tuleb silmas pidada, et KS § 45 lg 11 on kitsa eesmärgiga norm, st see on mõeldud üksnes tagamaks kohtumenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimist. Seda ei muudaks ka küllaltki laialt sõnastatud p 5 lisamine loetellu. Teisalt tuleb silmas pidada, et KS § 45 lg 11 sisaldab avatud loetelu („kohtu esimees võib muu hulgas“) ning juba olemasolev KS § 45 lg 11 p 2 võimaldab kohtu esimehel anda kohtunikule menetluse läbiviimiseks ning töö ja tööaja korraldamiseks muid korralduslikke juhiseid. Seetõttu on küsitav, kas kavandatavas sättes üldse on regulatiivset sisu. Kui kavandatavat sätet aga tõlgendada nii, et see annab kohtu esimehele õiguse anda juhiseid, mis lähevad kaugemale kitsalt töökorralduslikest juhistest asjade mõistliku aja jooksul lahendamiseks, sekkub see lubamatult kohtuniku sõltumatusse. Seejuures tuleb silmas pidada, et isegi kohtuistungi pidamise koht (sellele on seletuskirjas viidatud) on HKMS § 129 lõikest 2 tulenevalt kohtukoosseisu otsustada. PS § 130 võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seejuures aga ei võimalda PS § 130 piirata erikorra ajal isiku kohtusse pöördumise õigust, samuti õigust olla oma kohtuasja arutamise juures. Küll aga võimaldab PS § 130 piirata PS § 24 lõikes 1 sätestatud kohtualluvuse muutmise keeldu. Riigikohtu esimehe õigus muuta erikorra ajal kohtualluvust, kui õigusemõistmine riigi mõnes piirkonnas on objektiivselt takistatud, on ilmselt põhjendatud, sest võimaldab kasutada kohtusse pöördumise õigust ka väga keerulises olukorras (nt riik ei kontrolli kogu territooriumi). Kuna kavandatav norm seob Riigikohtu esimehe vastava õiguse erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erakorraliste asjaoludega, peaks see tagama, et ilma tungiva vajaduseta tavapärast kohtualluvust ei muudeta. Erakorraliseks asjaoluks võib teatud juhtudel olla ka ühe piirkonna kohtute eriline ülekoormatus, mis muudab mõistliku aja jooksul asjade läbivaatamise võimatuks. Sellepärast tuleks kohtualluvuse muutmise võimalust vaadelda koos kavandatava Riigikohtu esimehe õigusega saata erikorra ajal esimese ja teise astme kohtunikke tööle 5  Lisa 1 teise sama või madalama astme kohtusse. Seda põhjendatakse eelnõu seletuskirjas vajadusega kohtute töökoormust võrdsustada. Erinevalt territoriaalse kohtualluvuse muutmisest riivab kohtunike nende nõusolekuta teise kohtusse saatmine nende sõltumatust märkimisväärselt. Eriti problemaatiline on seejuures kõrgema astme kohtuniku sunniviisiline saatmine madalama astme kohtusse, sest sellega sisuliselt piiratakse kohtuniku volitusi ning see võimaldab reaalselt mõjutada (kui on teada kohtuniku seisukohad mõnes olulises õiguslikus küsimuses) kohtumenetluse tulemusi. Ajutised kohtunike üleviimised erikorra ajal võivad olla põhjendatud, kuid seda tuleks teha kohtuniku nõusolekul. Kui on võimalik kohtuasju kohtute vahel ümber jagada ning kui kohtul on võimalik töötada ka asudes faktiliselt väljaspool oma tööpiirkonda (nt kui kohtuasutus on evakueeritud – menetlusseadustikud seda ilmselt ei välista), siis puudub vajadus kohtunike sunniviisiliseks üleviimiseks. Eeltoodu puudutab ka Riigikohtu esimehe õigust luua vajaduspõhiselt riigikaitsekolleegiumeid. See võib olla kaitseväeteenistusalaste süütegude kiireks menetlemiseks vajalik, kuid eelistada tuleks lahendust, kus kohtunikud määrataks sinna samast kohtust või vähemalt sama kohtuastme piires. 17. Eelnõuga täiendatakse kohtute seaduse § 57 lõigetega 21–23. Eelnõu seletuskirjas peetakse võimalikuks, et lisaks Riigikohtu esimehele võib vajaduse korral saata kohtuniku tema nõusolekuta täitma teenistusülesandeid mujale kui tema alaline teenistuskoht ka muu asjaomane isik: „Seda saab teha Riigikohtu esimees, kuid eelnõu sõnastus ei välista ka, et ettepaneku võib vajaduse korral teha asjaomane isik (nt valdkonna eest vastutav minister, kohtu esimees)“ (lk 12). Samas ei toeta eelnõu sõnastus seda seisukohta, sest KS § 57 muudatus näeb ette, et üksnes Riigikohtu esimees võib kohtunikke saata nende alalisest teenistuskohast mujale teenistusülesandeid täitma. Seaduseelnõu koostaja ei selgita sellekohase pädevuse andmist Riigikohtu esimehele (vt seaduseelnõu § 57 lg 21) olukorras, kus kehtiva KS § 57 lg 1 annab teise sama astme või madalama astme kohtusse kohtuniku üleviimise pädevuse Riigikohtu üldkogule. KS § 57 lg 23 sätestab, et KS § 57 lg-tes 21 ja 22 nimetatud juhtudel ei või kohtunik keelduda asja arutamisest teises sama astme või madalama astme kohtus või teises sama kohtu kohtumajas. Eeltoodut arvestades ei pea vajalikuks KS-i § 57 täiendamist lg-ga 23, sest lisandusel ei ole erilist tähendust olukorras, kus eelnevalt (KS § 57 lg-d 21 ja 22) on juba osutatud, et selline üleviimine toimub kohtuniku nõusolekuta (Kohtuniku nõusolekut üleviimiseks eespool viidatud sätete järgi ei küsita. Mis tähendab, et kohtunik ei või keelduda?). 18. Riigikaitsekohtu kolleegiumi vajalikkust eelnõus kavandatud alustel ja selle koostajate põhjendustel võib pidada küsitavaks. Raskesti jääb mõistetavaks, miks juhul, kui sõjaseisukord on juba välja kuulutatud ja tavapärane õigusemõistmine on takistatud (ehk vähemalt osa riigisüsteemi tööst on oluliselt häirunud), tuleks menetleda kiiresti karistusseadustiku 24. peatükis kehtestatud kaitseväeteenistusalaseid süütegusid (ilmselt mõeldakse peaasjalikult väejooksikuid (KarS § 439, aga ka nt §-d 437 ja 438)). Kuidas aitab see sõjaseisukorra ajal tõepoolest tagada riigi kaitsevõimet ja mobilisatsiooni korraldamist, pole ilmne ja eelnõu seletuskirjas seda ära ka ei näidata. 19. Mobilisatsiooni korraldamist kavandatav täiendus kuigipalju just ei hõlbusta ja riigi kaitsevõimet märkimisväärselt ei soodusta. Näiteks on võrdlemisi kaheldav, kas mõne kaitseväeteenistusalase süüteo toimepanija vastutusele võtmine mõjutaks sõjaseisukorra ajal teisi isikuid hoiduma selliste süütegude toimepanemisest (kaitseväel on võrdlemisi laiaulatuslikud distsiplinaarvolitused, mille rakendamine on märksa kiirem ja vahetum kui 6  Lisa 1 kohtumenetluse läbiviimine, pealegi kehtib kaitseväeteenistusalaste süütegude eest ette nähtud karistusähvardus ka sõjaseisukorra ajal).4 20. Eelnõu seletuskirjast ei tulene selgesti sedagi, milline põhiseaduslik alus võimaldab luua riigikaitsekohtu kolleegiumi. Seda pole käsitatud erikohtuna (rääkimata erakorralisest kohtust, mille moodustamine on niikuinii keelatud (PS § 148 lg 3)). Osutatud on küll sellele, et PS § 149 võimaldab kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestada seadusega, ent pikem ja põhjalik käsitelu riigikaitsekohtu kolleegiumi moodustamise põhiseaduslikkuse kohta puudub. 21. Kui aga riigikaitsekohtu kolleegiumi vajalikkusega väljapakutud tingimustel soostuda, tuleks menetletavate kuritegude kataloogi lisada karistusseadustiku 24. peatükis sätestatud süütegude kõrvale ka karistusseadustiku 15. peatüki 5. jaos („Süüteod riigi kaitsevõime vastu“) sätestatud süüteod (KarS § 251 („Võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus“) ja § 254 („Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine ja kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumine“). 22. Viimasena esitatav tähelepanek on kõrvaline. Eelnõus on suurelt jaolt kasutatud fraasi „erakorraline ja sõjaseisukord“, aga kohata võib ka fraasi „erakorraline seisukord ja sõjaseisukord“ (vt viimase kohta nt eelnõu § 1 teine punkt kriminaalmenetluse seadustiku 142 peatüki pealkirjast ja ka eelnõu § 2 punktist kolm). Paralleelselt kõnealuse eelnõuga menetletakse riigikaitseseaduse eelnõu, millest tulenevat kaitseolukorra mõistet kasutatakse ka kõnealuses eelnõus. Riigikaitseseaduse eelnõu §-st 12 nähtub, et erakorralise seisukorra väljakuulutamine on võimalik üksnes kaitseolukorra lahendamiseks. Kõnealuses eelnõus on laialdaselt kasutatud formuleeringut „kaitseolukorra lahendamiseks väljakuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal“. Läbivalt võiks kasutada sama kuju (nt „erakorraline ja sõjaseisukord“ või „erakorralise ja sõjaseisukorra ajal“). 4 Põhjust oleks kaaluda ka riigikaitsekohtu kolleegiumi volitamist mõista kohut vähemalt osade karistusseadustiku 8. peatükis sätestatud inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude toimepanija(te) üle. 7  Justiitsministeerium Teie 20.06.2019 nr 8-1/3882 [email protected] Meie 13.09.2019 nr 6-6/19-19 Arvamuse avaldamine Tänan teid võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) kohta. Käesolevaga edastan arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee