Teade

Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu 26.03.2021. a otsusele nr 1-3/24 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. NIMETUS Atla külas Elda vaatluspunkti detailplaneering 2. ALGATAJA DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Maria Paulina Tamander ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus 3. EESMÄRK PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, JA ehitusõiguse määramine olemasolevate operaatorihoone ja vaatlustorni VASTAVUS ümberehitamiseks ning lisaks 2 hoone püstitamiseks, keskkonnatingimuste ÜLDPLANEE- seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine ning Lümanda valla RINGULE üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 4130 m² PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: planeeringuga tehakse ettepanek muuta Lümanda valla üldplaneeringut. Puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse ärimaa juhtotstarbeks ning tehakse ettepanek muuta ranna ehituskeeluvööndit planeeritava hoonestusala ulatuses 4. PLANEE- OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: RINGU riigikaitsemaa 100% LÄHTE- PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem MATERJAL GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneeringu ja selle teemaplaneeringuga - asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused, Lümanda valla üldplaneering, Saaremaa Vallavolikogu 23.03.2018 määrus nr 13 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“, Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrusele nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“, Keskkonnaameti 26.02.2021 kiri nr 6-5/21/2549-2. kättesaadavad www.saaremaavald.ee 5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringu- lahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. 6. EHITUSLI- TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: ei jagata KUD JA KRUNTIDE KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: ärimaa ARHITEK- LUBATUD SUURIM HOONETE ARV KRUNTIDEL: 4 (sh vaatlustorn) TUURSED LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: 205 m2 NÕUDED KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga koostöös Keskkonnaametiga HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: 1 korrus (va vaatlustorn)  EHITISTE MAKSIMAALNE KÕRGUS: kuni 5 meetrit, vaatlustorn kuni 14 meetrit (maapinnast) HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: lahendada põhimõtteline vertikaalplaneerimine ja planeeritud maapinna kõrgusmärgid ning hoonestuse ehituslikud sidumiskõrgused. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga, piirkonnas olemasoleva ja enne kavandatud hoonestusega ning kohaliku omapära ja materjalidega, kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Materjalid valida sellised, mis viitavad vaatluspunkti militaarsele ajaloole KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: ei määrata EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: --- SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: määrata planeeringuga JUURDEPÄÄSUD KRUNDILE: Vastavalt Hülgeranna ja Heldama detailplaneeringuga kehtestatud juurdepääsuteelt TEED: määrata planeeringuga, mitte takistada juurdepääsu Elda pangale PARKIMISTINGIMUSED: lahendada planeeringuala piires vastavalt kehtivale standardile HEAKORD JA HALJASTUS: määrata planeeringuga JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga. Juurdepääs jäätmemahutitele peab olema piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane 7. INSENER- VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt VÕRKUDE REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt PROJEKTEE- SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga RIMISTINGI- ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga MUSED SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga 8. KOOSTÖÖ JA + PÄÄSTEAMET KAASAMINE + KESKKONNAAMET + MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab) 9. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED PLANEERIN- vt www.saaremaavald.ee GU DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS KOOSSEIS JA 1:500 VORMIS- ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja TAMINE vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile. Planeeringu seletuskirjas esitatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks planeeringulahenduse vastavust Kihelkonna valla üldplaneeringule.  Planeerija esitab planeeringulahenduse kehtestatud kihtide andmed, mis vastavad Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 vastu võetud „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ määrusele. DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA: + SELETUSKIRI + ASENDISKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS+ tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis + kruntimisjoonis+ kontaktvööndi joonis + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused (k.a kooskõlastuste koondtabel), kokkulepped jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- DETAILPLANEERING ESITADA: RINGU + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS üks eksemplar ESITAMINE paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS –paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt CD-l pdf ja dwg formaadis. Lisa 3 Saaremaa Vallavolikogu 26.03.2021. a otsusele nr 1-3/24 KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Atla külas asuva Elda vaatluspunkti maaüksuse (44001:002:0235) detailplaneeringu algatamise taotlusele 02.02.2021 1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega: Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas, Atla külas asuva Elda vaatluspunkti maaüksuse (Joonis 1) detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotlusele (katastriüksuse tunnus 44001:002:0235, pindala 4130 m2, 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega). Detailplaneeringu eesmärgiks on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine olemasolevate operaatorihoone ja vaatlustorni ümberehitamiseks ning lisaks 2 hoone püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas. Joonis 1. Elda vaatluspunkti maaüksus Atla külas. (Maa-amet, 01.02.2021) Vastavalt „Saare maakonnaplaneering 2030+” (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) lisas 12 olevale teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474) moodustab Saare maakonnas rohelise võrgustiku Natura 2000 võrgustik, mis koosneb 1 kaitsealadest, hoiualadest ja püsielupaikadest ning mere ranna piiranguvööndist, mis üldjuhul on 200 m. Seega paikneb planeeringuala valdavalt rohelise võrgustiku alal. Planeeringualal kehtib Lümanda valla üldplaneering (kehtestatud 21.08.2008 Lümanda Vallavolikogu määrusega nr 66, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu kaardile asub Elda vaatluspunkti katastriüksusel puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve ja 100% ranna ehituskeeluvöönd. Puhke- ja virgestusmaa on üldplaneeringu tähenduses heakorrastatud haljas- ja metsaalad, kuhu on ehitatud minimaalselt teenindavaid rajatisi (puhke-, spordi- ja kogunemisrajatisi), et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist ja muud seesugust. Kinnistule soovitakse lisaks säilinud vaatetornile ja hoonele püstitada 2 uut äriotstarbega hoonet. Tulenevalt hoonete kasutamise otstarbest ja lisahoonete püstitamise eesmärgist on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse ärimaa juhtotstarbeks ning tehakse ettepanek muuta ranna ehituskeeluvööndit planeeritava hoonestusala ulatuses. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Maaüksus paikneb tervikuna Vilsandi Rahvuspargi (KLO2000341) Atla piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib looduskaitseseadus (LKS) ja Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri. Ühtlasi kuulub ala ka Natura 2000 võrgustikku Vilsandi linnu- ja loodusalana. LKS § 38 lg 1 p-st 1 tulenevalt on ehituskeeluvööndi laius meresaartel 200 meetrit. 01.04.2007 jõustunud looduskaitseseaduse muudatuse järgselt (LKS § 35 lg-st 31) määratakse korduva üleujutusega ala piir mererannal üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole üldplaneeringuga määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon. Alal kehtivas Lümanda valla üldplaneeringus on korduva üleujutusega alad määratud. LKS § 38 lg 3 alusel on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Kogu Elda vaatluspunkti maaüksus paikneb Läänemere ranna ehituskeeluvööndis (200 m), piiranguvööndis (200 m) ja maaüksusele ulatub ka vähesel määral veekaitsevöönd (20 m). Kinnistu ja mere vahele jääb ka 10 m kallasrada, mille läbine ei tohi olla takistatud. 3. Planeeringuala keskkonnatingimused Tegemist on maaüksusega, kus varasemalt on asunud Atla piirivalvekordoni vaatluspunkt (joonis 2), mille kohta on koostatud seoses 20.sajandi sõjalise ehituspärandi kaardistamisega ka põhjalik uurimus (http://www.mil.hiiumaa.ee/xx/Saaremaa-Lymanda-AtlaTVP-JP.pdf). Ajalooliselt on seal asunud vaatlustorn ja neli hoonet (operaatorihoone, prožektorihoone, diislihoone ja kütusehoidla). Uurimuse kohaselt täpne rajamise aeg ei ole teada, kuid 2 hoonesuts on kantud juba 1959 a NL kaardile. Käesolevaks hetkeks on kunagisest hoonestusest säilinud osaliselt vaid operaatorihoone (joonised 3 ja 4), mis oli kantud ka ehitisregistrisse ja mille taastamiseks ja laiendamiseks on 2020 aasta teises pooles väljastatud ka ehitusluba. Teiste hoonete ja rajatiste osas on säilinud vaid vundamendid (joonis 5). Joonis 2. Atla piirivalvekordoni vaatluspunkt 1998.a ortofotol. (Maa-amet 01.02.2021) Joonis 3. Säilinud operaatorihoone. (Liis Sepp, 28.01.2021) 3 Joonis 4. Operaatorihoone sisevaade. (Liis Sepp, 28.01.2021) Joonis 5. Vundamendikohad on planeeringualal tuvastatavad. (Liis Sepp, 28.01.2021) Planeeringuala reljeef on tasane. Hoonestusalal on absoluutkõrgus 2,5 m. Detailplaneeringuala piirneb idapoolsest küljest Läänemerega. Maaüksusel ja selle lähiümbruses on osaliselt inventeeritud poolloodusliku koosluse lood (6280*) esinemine, 4 osaliselt asub alal ka elupaigatüüp esmased rannavallid (1210) levikuala – mõlemad on registreeritud kunagisele vaatluspunkti õuealale, mis on juba ajalooliselt olnud tugevalt inimese poolt mõjutatud. Seejuures on osad vundamendikohad või olemasolevad hooned ka elupaikadest välja arvatud. Mere suunas, väljaspoole hoonestusala, jääb meripuju (II kaitsekategooria) kasvukoht, kus samuti tegevusi kavandatud ei ole. Hoone ehitamisega sellele alale tuleb arvestada, et Elda pank on oluline külastusobjekt ja külastajatele tuleb ka peale planeeringu elluviimist tagada ligipääs pangale vastavalt LKS § 15 lg-le 1. Kinnistule ligipääs on kavandatud üle Heldama ja Hülgeranna kinnistute, kus on juba varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga (vähendati ehituskeeluvööndit ajaloolise Heldama talukoha hoonestusala ulatuses) juurdepääsutee kavandatud kuni Elda vaatluspunkti maaüksuseni. Tegemist on ajaloolise teekohaga, mis vajab aastaringse juurdepääsu tagamiseks parendamist. 4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud on kas ehitamisaegsed või ehitamisjärgsed mõjud. Ehitamisaegsete mõjude puhul on tegemist intensiivsemate mõjudega kui seda on ehitamisjärgsed, kuid mis on siiski lühiajalised ning nende mõjude ilmnemine lõpeb enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei ole plaanis rajada keskkonda reostavaid ega ohustavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. Detailplaneeringu algatamise materjalide kohaselt on soov rajada planeeringualale kunstistuudio, kus on võimalik korraldada töötubasid. Tegemist ei ole suurtele rahvamassidele mõeldud ettevõtmisega. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad ning tõenäoliselt see maaüksusel puudub. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu. Mõju põhjaveele võib samuti avaldada rajatavate reoveekäitlussüsteemide nõutele mittevastava ehituse või nende hooldusest mitte kinnipidamise puhul. 4.2. Mõju maavaradele Keskkonnaregistri andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, kuid vältida tuleks pinnase laotamist planeeringualal asuvatel poollooduslikel kooslustel ja elupaikadele. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule 5 Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel ning juurdepääsutee olukorra parendamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda osa alustaimestikku. Siinkohal on oluline märkida, et käesoleva planeeringuga rajatakse hooned vanade vundamentide ja olemasoleva hoone asukohtadele. See juures tuleb ehitustööde teostamisel järgida, et elupaikade levikualasid kahjustataks minimaalselt ja valitakse selleks sobivaim tehnika. Enim häiringuid pinnasele võidakse tekitada vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamisel erinevate hoonete ja süsteemide vahele, kuid võib eeldada, et taimestik sel alal taastub peale ehitustööde lõppemist jõudsalt. Kogu planeeringuala ulatuses säilitada maksimaalne looduslik olukord. Maaüksus paikneb Vilsandi linnualal. Kuigi kaitstavate linnuliikide pesitsemist alal registreeritud pole, ei saa täielikult välistada, et teatud aastatel ja teatud klimaatiliste oludega seal kaitsealuseid linde ei võiks leiduda. Olulist kaitsealuste liikide asurkonda antud planeeringualal siiski tõenäoliselt pole. Lümanda valla üldplaneeringu järgi ei asu planeeringuala rohevõrgustiku alal. Küll aga on Saare maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” (kehtestatud Saare maavanema 28.04.2008 korraldusega nr 474) järgi kogu Saaremaa rannikuala 200 m piiranguvööndi ja üleujutatavate alade ulatuses käsitletav rohevõrgustiku koridorina. Seega jääb detailplaneeringuala osaliselt rohevõrgustiku alale, hoolimata asjaolust, et Lümanda valla üldplaneering seda ala nii ei määratle. Seega tuleks vältida kinnistu piirile kõrgete piirdeaedade ja keskkonda mittesobituvate piirdeaedade rajamist. Teisalt tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et kogu planeeringuala ümbrus on käesoleval hetkel poollooduslike koosluste hooldamise eesmärgil karjatatav. Seega osutub eeldatavasti vajalikuks kariloomade planeeringualale sattumise vältimiseks see piirdeaia/elektrikarjusega eraldada. Piirdeaia või elektrikarjuse paigaldamist tuleks eelistada vaid hoonestusala või hoonete/rajatiste ümbruses mitte kogu planeeringuala ulatuses. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline. 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus 6 tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 4.7. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringu elluviimine avaldab positiivset mõju küla edendamisele Atla küla selles piirkonnas, kus asustus on tänapäeval jäänud küllalt hõredaks. Vanade hoonestuskohtade taastamine Vilsandi rahvuspargi territooriumil aitab taastada ning säilitada kunagist asutusstruktuuri. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline. 6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju. Natura eelhindamine. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul, kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Kuna detailplaneeringuga kavandatud tegevused hõlmavad tegevusi Natura 2000 võrgustiku alal aga ka Vilsandi rahvuspargi territooriumil, pole välistatud planeeringuga kavandatu teatav mõju Natura võrgustiku ala toimimisele. Ehitustegevuse ajal võidakse teatud määral häirida ja kahjustada Lääne-Eesti rannikumaastikku, -kooslusi ja -mere ning linnurikaste väikesaarte elustikku, mille kaitse on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk, samas arvestades planeeringuga 7 kavandatud ehitustegevuse mahtu ja olemust, on kaasnev mõju pigem tagasihoidliku iseloomuga. 6.1 Natura eelhindamine 6.2.1 Informatsioon kavandatavate tegevuste kohta Informatsioon kavandatavate tegevuste kohta on välja toodud eelnevates peatükkides. 6.2.2 Kavandatavate tegevuste seos kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud Vilsandi rahvuspargi või Natura 2000 alade looduskaitse korraldamiseks ega selleks vajalik. Samas on Vilsandi rahvuspargi territooriumil eesmärgiks kultuuripärandiga seotud väärtuste säilitamine. Kultuuripärandi kaitse rahvuspargis tähendab ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri – ja tihenduse säilitamist ja jälgimist, ehitades paikkonda sobiva arhitektuurilise lahendusega hooneid eelkõige ajaloolise hoonestusega kohtades. Elda vaatluspunkti detailplaneeringuala paikneb ajaloolise hoonestuse asukohas ning hooned on kavandatud endiste vundamentide asukohtadele. 6.2.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandataval planeeringualal asuvad Natura 2000 võrgustiku Vilsandi loodusala ja ka samades piirides asuv Vilsandi linnuala. Vilsandi loodusala Vilsandi rahvuspargi kaitse-eesmärgiks on LKS § 26 lg 2 p-ga 4 määratud Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Kaitse-eeskirja punkt 11 kohaselt on Vilsandi rahvuspargi põhieesmärk Lääne-Eesti rannikumaastiku ja -mere ning linnurikaste väikesaarte kaitse. Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid Vilsandi loodusalal (EE0040496) on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Vilsandi linnuala 8 Liigid, mille isendite elupaiku Vilsandi linnualal (EE0040496) kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). 6.2.4 Kavandatava tegevuse mõju Natura aladele Ajaloolise hoonestusala piiresse on osaliselt registreeritud järgmised kaitstavad elupaigatüübid: esmased rannavallid (1210) ja lood (6280*). Vilsandi Rahvuspargi kaitsekorralduskava kohaselt on esmased rannavallid iseloomulikud Vilsandi saare läänerannikule, Vesiloo rannikule tervikuna, Elda poolsaare lääneosale ja Harilaiu looderannikule. Paljudes piirkondades on esmased rannavallid kaardistatud koos püsitaimestuga kivirandadega (1220), kus nende kahe elupaigatüübi vahelist piiri on raske määratleda. Esmaseid rannavalle on kaardistatud Vilsandi RP aladel kokku 88,5 hektaril, millest 66,9 ha on kaardistatud koos püsitaimestuga kivirandadega. Üldine looduskaitselise seisundi hinnang kõigile selle elupaigatüübina kaardistatud aladele on kogu rahvuspargi ulatuses soodne. Elupaik lood on planeeringuala lähiümbruses valdavalt taastatud ning käesoleval hetkel hoolduses. Siinkohal tuleb arvestada, et eespool nimetatud elupaigad on inventeeritud ajaloolisele hoonestusalale, mis on olnud juba varasemalt inimtegevuse poolt tugevalt mõjutatud. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestus kavandatud nii, et see jääks seal varasemalt asunud hoonete asukohtadele (säilinud vundamentidele). Nii säilitatakse kaitstavaid kooslusi maksimaalselt. Ehitustööde elluviimisel tuleb samuti maksimaalselt vältida maapinna kahjustusi hoonete ja rajatiste vahelisel alal. Planeeringuala läheduses on registreeritud II kaitsekategooria liigi, meripuju levikuala. Nimetatud taime kasvukohale ehitustegevust planeeritud ei ole. Peale planeeringu elluviimist tõuseb piirkonnas viibivate inimeste arv ja tallamiskoormus mõningal määral, kuid planeeringuga ei kavandata tegevusi, kus hoonesutsalal hakkavad viibima suured rahvamassid. Samuti ei ole hooned mõeldud majutuseks, vaid kunstiliste tegevuste ja loovate töötubade korraldamiseks. Töötoas osalejatele on majutusvõimalused nt planeeringualast ca 600 m kaugusel asuvas Hülgeranna talus, kuhu viib olemasolev ajalooline pinnastee. Siinkohal tuleb aga arvestada, et Elda pank, ajalooline Elda vaatluspunkt ja selle lähiümbrus on ka siiani olnud populaarseks külastuskohaks ja ei ole teada, et inimeste viibimine sealses piirkonnas oleks oluliselt sealseid liike, kooslusi või elupaiku kahjustanud. Kuigi planeeringualal ega selle vahetus läheduses ei ole registreeritud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid, ei saa välistada, et neid seal teatud aastatel üldse leiduda ei võiks. Kui suuremad ehitustööd kavandada väljapoole lindude pesitsusaega, ei ole kavandatava tegevusega suuri mõjusid linnuala kaitse-eesmärkidele ette näha. Planeeringualani viib tee, mis on varasemalt kavandatud juba kehtiva Heldama ja Hülgeranna detailplaneeringuga. Seega ei ole planeeringuga vajalik uue tee rajamine ega koosluste 9 kahjustamine. Küll aga on olemasoleva tee seisukorda aastaringse juurdepääsu ja päästeauto ligipääsu tagamiseks vajalik parendada. Eeltoodust lähtuvalt ei ole oodata, et detailplaneeringu elluviimine üksi või koosmõjus kõrval oleva detailplaneeringualaga võiks käesoleval hetkel teadaoleva info kohaselt põhjustada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alale. 7. Kokkuvõte ja järeldus Üldplaneeringu kohaselt ei paikne Atla külas asuv Elda vaatluspunkti maaüksus detailplaneeringu kohustusega alal, kuid Tulenevalt hoonete kasutamise otstarbest ja lisahoonete püstitamise eesmärgist ehituskeeluvööndisse on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Puhke- ja virgestusmaa juhtotstarve muudetakse ärimaa juhtotstarbeks ning tehakse ettepanek muuta ranna ehituskeeluvööndit planeeritava hoonestusala ulatuses Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Planeeritav ehitustegevus jääb Natura 2000 võrgustiku alale ja Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Kui ehitustegevust viia ellu nii, et Vilsandi rahvuspargi looduskaitselised ja kultuuripärandiga seotud väärtused kahjustada ei saa, ei lähe detailplaneeringuga kavandatu otseselt vastuollu Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. Ajaloolise hoonestuse taastamine rahvuspargi territooriumil on seotud rahvuspargi kultuuripärandi väärtustega. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt oluline negatiivne keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada keskkonnamõju täiemahulist strateegilist hindamist. Koostaja: Liis Sepp 10 Menetlusosaline Vastavalt nimekirjale 30.11.2021 nr 5-2/6629-1 Atla külas Elda vaatluspunkti detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja arvamuse andmiseks esitamise teade Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 2 teatame, et Saaremaa vald korraldab planeerimisseaduse § 82 lõike 2 kohaselt Atla külas Elda vaatluspunkti detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku. Elda vaatluspunkti detailplaneering algatati ja jäeti keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata Saaremaa Vallavolikogu 26.03.2021 otsusega nr 1-3/24. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on katastriüksuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks, ehitusõiguse määramine olemasolevate operaatorihoone ja vaatlustorni ümberehitamiseks ning lisaks 2 hoone püstitamiseks, keskkonnatingimuste seadmine, tehnovõrkude ja liikluskorralduse lahendamine ning Lümanda valla üldplaneeringu muutmine maakasutuse juhtotstarbe ja ranna ehituskeeluvööndi osas. Planeeringuala suuruseks on arvestatud 4130 m². Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 82 lg 5 teatame, et detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimub ajavahemikul 17.12.2021 - 15.01.2022. Detailplaneeringu eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda Saaremaa vallamaja (Tallinna tn 10, Kuressaare) III korrusel toas 308 (kontaktisik Piret Paiste, [email protected], 452 5093) ja valla kodulehel aadressil https://www.saaremaavald.ee/detailplaneeringud/eskiisid. Eskiisi avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust. Arvamused esitada kirjalikult Saaremaa Vallavalitsuse nimele paberkandjal (Tallinna tn 10, Kuressaare) või e-postiga aadressile [email protected]. Detailplaneeringu eskiisi avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 20.01.2022 kell 16.00 Tallinna tn 10 II korruse suures saalis. Lisaks on Teil võimalus planeeringulahenduse kohta avaldada arvamust vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1. Kui Te ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et Te ei soovi selle kohta arvamust avaldada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kallas ehitus- ja planeeringuosakonna juhataja Piret Paiste, 452 5093 [email protected] Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 / 452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee