Seisukohad Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustele

Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Ettepaneku/arvamuse Ettepanek/arvamus Seisukoht esitaja ja kuupäev Maa-amet 10.09.2021 nr Põlva valla üldplaneeringu veebilehel viidatud kaardirakenduses on korrektselt kujutatud Põlva vallas asuvate maardlate Arvestatakse. 6-3/21/13087-2 piirid, kuid lõpplahenduse valmimisel palume Maa-ametile esitada lisaks kaardirakendusele ka planeeringu esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Plaanidele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud. 1. KSH aruande peatükis 3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on selgitatud, et seisuga 26.04.2021. a ei ole Kotkas Infosüsteemi andmete alusel vallas esitatud mitte ühtegi geoloogilise uuringuloa ega keskkonnaloa (maavara kaevandamiseloa) taotlust. Palume üldplaneeringu koostamisel kasutada keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Keskkonnaregistri seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Planeeringu täiendamiseks palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities. 2. Üldplaneeringu kaardirakenduses on mäetööstuse maa-ala juhtotstarve Himmaste liivakarjääril ning aegunud loaga Arvestatakse ja kaardikiht parandatakse. Mooste II liivakarjääril märgitud vaid mäeeraldise alale, Kadaja II liivakarjääri puhul seevastu ka mäeeraldise teenindusmaast läänes asuvale alale. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume üldplaneeringu lõplikul esituskujul märkida mäetööstuse maa-ala või turbatööstuse maa-ala juhtotstarve lisaks mäeeraldiste aladele ka nende teenindusmaade aladele, kuna ka teenindusmaade aladel toimuvad kaevandamisega seotud tegevused. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. 3. KSH aruande peatükis 3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on tabelis 16 märgitud Kärsa savimaardla pindalaks ,61 Arvestatakse. ha, ent peaks olema 5,61 ha. Samas tabelis on Kurgsoo turbamaardla korral olemasoleva mäeeraldise veergu märgitud Varasemad andmed pärinevad olemasolevast kehtivast ekslikult Kurgsoo II turbamaardla ning loa number VO-015, peaks olema Kurgsoo II, loa number 5. Palume parandada. keskkonnaloast (KOTKAS - AVE 2.5.73 (envir.ee)), seega palume ka Maa-ametil oma andmebaasis loa number kontrollida. 4. KSH aruande peatükis 3.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on selgitatud, et seisuga 29.04.2021 Põlva vallas hetkel Arvestatakse. veel arvel olev Mooste liivamaardla varu on eeldatavasti lõppenud, sest kogu maardla pindalaga täielikult kattunud Mooste liivakarjääri maavara kaevandamise luba lõppes 2021. a veebruaris. Seega tuleb veel hetkel registris arvel olev Mooste liivamaardla registrist kustutada. Märgime, et Mooste liivamaardla varu ei ole ammendunud, seisuga 30.06.2021 on maardlas arvel oleva täiteliiva koguseks 270 tuh m3. Lisaks märgime, et viidatud mäeeraldise näol on tegemist Mooste II liivakarjääriga. 5. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike põllumajandusmaade ning väärtuslike maastikega. Seletuskirja Võetakse teadmiseks. eelnõu ning veebirakenduse peatükis 5.6. Väärtuslikud põllumajandusmaad on toodud (tsiteerin): „Väärtuslikul põllumajandusmaal või seda mõjutatavate tegevuste kavandamisel peetakse silmas, et eelkõige on tegemist põllumajandussaaduste tootmiseks vajaliku maaga mille terviklikkus ja kasutatavus ei tohi väheneda ega halveneda. Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üksnes põllumajandussaaduste tootmiseks ning üldjuhul on väärtuslikku põllumajandusmaad sisaldava katastriüksuse maa kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa.“ Sama mõtet on korratud KSH aruande peatükis 3.2.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 5.3. Väärtuslikud maastikud on selgitatud, et maastikul silmapaistvad tehnorajatised (mobiilsidemastid, päikesepargid, tuulegeneraatorid jm) kavandatakse väljapoole väärtuslike maastike avamaastikke. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 7.2. Maavarad on märgitud (tsiteerin): „Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.“ Maa-amet nõustub seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 7.2. esitatud selgitusega, et väärtuslikud põllumajandusmaad, väärtuslikud maastikud ning roheline võrgustik ei ole takistuseks maavarade kaevandamisele. 6. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 5.6 Väärtuslikud põllumajandusmaad on toodud (tsiteerin): Ei arvestata. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga „Maardlate kasutuselevõtul välditakse võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui Selgitus: maastikuväärtuste (sh väärtusliku nimetatud aladel on kaevandamine osutub vajalikuks, tuleb kaevandada soovijal koostada kaasnevate mõjude analüüs. Kui põllumajandusmaa) kaitse üle otsustamist ei ole õige kaevandamisega kaasnevad majanduslikud jm mõjud kaaluvad üles väärtusliku põllumajandusmaa säilimise, võib otsustaja üle anda kaevandamisloa taotluse menetlejale, sest lubada maardla kasutuselevõtmist väärtusliku põllumajandusmaal“. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva väärtused on defineeritud KOVi poolt. Väärtuslikule olukorra säilimist palume seletuskirja lisada, et kaevandada soovijal tuleb koostada kaasnevate mõjude analüüs juhul, kui põllumajandusmaale kaevandamise puhul mõjude loa taotluse menetleja seda analüüsi nõuab. kaalumise soovitus tuleneb Põlva maakonnaplaneeringust. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on üldplaneeringu ülesanne (PlanS § 75, lg 1 p 14). 7. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad puhkeväärtusega aladega. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse Arvestatakse osaliselt. peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on selgitatud, et üldplaneeringus puhke- ja virgestusaladena kajastatud riigimetsa Selgitus: EHS § 3 lg 4 sätestab, et ajutine ehitis on alasid võib käsitleda kui avaliku huviga metsaalasid (KAH-metsad). Sama mõtet on käsitletud KSH aruande peatükis 3.2.2 lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud Mõju metsa-aladele. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on täiendavalt selgitatud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku (tsiteerin): „KAH-metsades raiete kavandamisel arvestatakse kogukonna ettepanekutega. Avaliku huviga metsaalade möödumisel. Teadmata, kas ja millal kaevandamisluba metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et aladel oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute taotletakse, ei ole mõistlik piirata matkaradade ja/või kogum. Raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhke- ja virgestusaladel tuleb kaasata ja huvirühmad ja tee püsimist maksimaalselt viie aastaga. kohalik omavalitsus“ ning „Üldplaneeringus määratud puhkeväärtusega alale on lubatud rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks kasutamiseks mõeldud teed.“ Märgime ja palume seletuskirja lisada, et maardlatega kattuval puhkeväärtusega alal on võimalik rajada matkaradasid ja neid teenindavaid ehitisi, sh avalikuks kasutamiseks mõeldud teid, vaid ajutistena, kui ei ole saadud MaaPS alusel muu sisuga kooskõlastust. Täiendavalt selgitame, et maavarade kaevandamise korral ei ole võimalik raietegevust planeerida selliselt, et oleks tagatud erivanuseliste puistute kogum tulevikus, kuna kaevandamise alustamiseks on vajalik mets täielikult raadata. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halveneks, palume seletuskirja ning veebirakendust täiendada selliselt, et puhkeväärtusega alad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel seaduses sätestatud tingimustel. 8. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad arheoloogiatundlike aladega. Seletuskirja ning veebirakenduse peatükis Ei arvestata. 5.1. Kultuurimälestised on selgitatud (tsiteerin): „Nendes kohtades, kus uute arheoloogiliste leidude ilmsikstuleku Selgitus: tegemist on Muinsuskaitseameti poolt antud tõenäosus võib olla suurem, tuleb ehitus- ja kaevetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi tingimusega: Prognoosi käigus välja tulnud alade puhul ilmsikstuleku võimalusega. Seetõttu tuleb nendes piirkondades ehitustööde ja ka maaharimise käigus olla tavalisest tuleb planeeringusse kanda viited selle kohta, et: (1) tähelepanelikum, et võimalikke leide mitte kahjustada. Et tagada pärandi, mis pole veel riikliku kaitse all, kaitse, tuleb neil KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui aladel maakasutuse muutmist kavandades teha koostööd valdkonna eest vastutava ametiga. Kui arheoloogiapärandi KMH nõudest loobutakse) tuleb arheoloogilise uuringu prognoosalal kavandatakse tegevusi, mis nõuavad keskkonnamõju hindamise läbiviimist või eelhinnangu andmist läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3) keskkonnamõju hindamise vajalikkuse osas või kui alale koostatakse detailplaneering, tuleb arheoloogilise uuringu Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ning et (2) läbiviimise vajadus kooskõlastada valdkonna eest vastutava ametiga.“ Palume maardlate aladele üldplaneeringuga mitte prognoositud tõenäolistel arheoloogiapärandirikastel kehtestada kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene seadusest. Muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid aladel tuleb eelnevalt küsida Muinsuskaitseameti ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja seisukohta arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamisloa andmise menetlustes kohta kõigil juhtudel, kus üldplaneering näeb ette otsustab arheoloogiatundlikel aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kooskõlastamise vajalikkuse detailplaneeringu koostamist. kaevandamisloa andja. Arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus tuleb valdkonna eest vastutava ametiga kooskõlastada nende tegevuste puhul mis vajavad KeHJS tähenduses keskkonnamõju hindamist või eelhinnangu andmist. 9. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad rohevõrgustikuga. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 5.5. Arvestatakse osaliselt. Rohevõrgustik on selgitatud (tsiteerin): „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a Selgitus: Raadamist puudutavat sõnastust maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega korrigeeritakse. Tingimuste seadmine rohevõrgustiku määratud aladel), raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures tuleb toimimiseks ja eksperthinnangu koostamise vajaduse seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja vajaduse korral koostada eksperthinnang, mis selgitab välja määrab siiski KOV, mitte loa andja. rohevõrgustiku sidususe säilimise.“ Sama mõte on esitatud KSH aruande peatükis 4 Negatiivse keskkonnamõju vältimise või Rohevõrgustiku sidususe tagamine on omavalitsusele leevendamise meetmed ning soovitused planeeringusse. Selgitame, et enne kaevandamisega alustamist on vajalik mets samavõrra tähtis kui maavarale juurdepääsu tagamine. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga raadata ning muuta maa mäe- või turbatööstusmaaks. Maa-amet nõustub, et rohevõrgustik ei ole takistuseks kaevandamislubade andmisele, ent detailplaneeringu koostamist uue karjääri avamisel või olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Kaevandamisloa taotluse menetlus on avalik protsess, kuhu on kaasatud kohalik omavalitsus. Loa andmise või sellest keeldumise osas annab arvamuse kohalik omavalitsus, arvamuses on võimalus väljendada tingimusi, millega kaevandamise korraldamisel peaks arvestama. Maa sihtotstarbe muutmisel rakendatav lausaline detailplaneeringu koostamise kohustus on olemuselt dubleeriv avalik menetlus ning detailplaneeringu koostamise kohustus ilma igakordse kaalutlemiseta on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume täpsustada, et rohevõrgustiku ala kasutusele võtmine mäetööstusmana või turbtööstusmaana ei nõua detailplaneeringu koostamist ning eksperthinnangu koostamise vajaduse üle otsustab kaevandamisloa andja, kes koostab keskkonnamõjude eelhinnangu või vajadusel algatab keskkonnamõju hindamise kaevandamisloa taotluse menetluse osana. 10. Seletuskirja eelnõu ning veebirakenduse peatükis 7.2 Maavarad on selgitatud, et püsiva iseloomuga tegevus on Arvestatakse. põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Täpsustame, et püsiva iseloomuga tegevus on võimalik siis, kui selle jaoks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Palume viidatud lausest eemaldada sõna „põhimõtteliselt“, kuna selle sõna allesjätmise korral jääb mulje, et tegu on valdava üldjuhtumiga (põhimõtteliselt lubatav). Tegelikkuses on tegu erandjuhtumiga, millele on saadud igakordse kaalutlusotsuse tulemusena MaaPS alusel kooskõlastus või luba. Maa- amet ei nõustu Põlva Vallavalitsuse 13.08.2021 kirjaga nr 7-1/21-82-1 edastatud Põlva valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Kaitseministeerium 1. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 6.2.2. „Taastuvenergia“ järgmiste tingimustega elektrituulikute ja Arvestatakse. 24.09.2021 nr 12- päikeseelektrijaamade püstitamiseks. 1.1 Elektrituulikute püstitamise tingimusena palume sätestada nõue, et mistahes 1/21/3036 kõrgusega elektrituuliku planeerimine ja püstitamine tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ning soovitus teha selleks koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases planeerimise või projekteerimise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused. Selgitame, et ehitusseadustiku § 120 lg 1 p 3 kohaselt tuleb Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks esitada niisuguse ehitise projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõu, mis võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise. Senise praktika kohaselt võivad niisugusteks ehitisteks olla mistahes kõrgusega elektrituulikud, sealhulgas ka alla 28 m kõrgused elektrituulikud. Seetõttu on vajalik sätestada üldplaneeringus elektrituulikute püstitamise muude tingimuste hulgas nõue kooskõlastada tegevus Kaitseministeeriumiga. 1.2 Päikeseelektrijaamade rajamise tingimusena palume sätestada nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Nõuetele ja standarditele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. 2. Põlva valla territooriumil asub praegu 2 riigikaitselist ehitist: Kaitseliidu Põlva maleva staabi ja tagalakeskus ning Arvestatakse osaliselt. Kaitseliidu Põlva maleva staap. Mõlema riigikaitselise ehitise piiranguvöönd on 300 m nende kinnisasjade välispiirist. Lisaks Selgitus: riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönd on kaardil ulatub Põlva valla territooriumile väga vähesel määral Kastre vallas asuva Uniküla lasketiiru piiranguvöönd, mis on 2000 m taustainfo kihina (administratiivsed kitsenduses). lasketiiru kinnisasja piirist. Üldplaneeringu seletuskirjas on põgusalt kajastatud Uniküla lasketiiru piiranguvööndit. Põlva Ühtsema käsitluse huvides viide Uniküla lasketiirule valla territooriumil asuvaid riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndite ulatusi nimetatud ei ole. Samuti ei kajastu need eemaldatakse. üldplaneeringu kaardil. Eelnimetatud riigikaitselised ehitised ja nende piiranguvööndite ulatus on loetletud KSH aruande peatükis 3.3.3 „Mõju riigikaitsele ja lennuohutusele“, kus lisaks on märgitud: „Avalduda võiva negatiivse mõju ärahoidmiseks on oluline üldplaneeringus kajastada riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndeid nii planeeringu seletuskirjas kui ka kaardil“. Sama ettepaneku on esitanud Kaitseministeerium 03.04.2019 kirjaga nr 12-1/18/1028. Palume KSH aruandes nimetatud põhjusel siiski kajastada riigikaitselisti ehitisti ja nende piiranguvööndeid nii üldplaneeringu seletuskirjas kui ka kaardil. Maaeluministeerium, Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 4.4 „Projekteerimistingimuste ja Ei arvestata. 24.09.2021 nr 4.1- detailplaneeringu aluseks olevad tingimused“, jaotises 5.6 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ ja jaotises 6.2.2 Selgitus: kõikjale maakasutuse juhtotstarbe määramine 5/1587-1 „Taastuvenergia“ märgitud tingimused ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises vastavuses ei ole vajalik ning üldplaneeringus on sedastatud, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on veenvad ning juhtotstarbeta aladel jätkub senine maakasutus – st nende rakendumise korral on Põlva valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad kaitstud. Siiski põllumajanduslikus kasutuses olevaid maid kasutatakse soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda meie järgmiste tähelepanekutega arvestamist: 1) Seletuskirja jaotises 4.3 sellistelt ja edasi. Põlva Vallavalitsus ei mõista, kuidas „Maakasutuse juhtotstarbed“ toodust nähtub, et üldplaneeringus ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale vastavat maakasutuse juhtotstarbe määramine kaitseb või tagab Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga juhtotstarvet kavandatud, märkides, et väljaspool määratud juhtotstarbega maa-alasid jätkub senine maakasutus ning siht- väärtusliku põllumajandusmaa kaitse paremini kui ja kasutusotstarbe muutmine on võimalik, kui see on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja järgib alale seatud hetkel üldplaneeringu eelnõus väärtusliku tingimusi. Teavitame, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille põllumajandusmaa kaitseks seatud tingimused. kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav Üldplaneeringu eelnõu p 4.3 on sedastatud, et siht- ja maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline kasutusotstarbe muutmine on võimalik, kui see on mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja järgib alale põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii seatud tingimusi. kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Seletuskirja jaotises 2 on elamu maa-ala juhtotstarbe kohta antud selgitus, et elamu maa-alal ei tohi elamumaa Selgitus: väikeelamumaa juhtotstarbega ala hulgas on sihtotstarbega ala pindala olla alla 70 % piiritletud ala pindalast. Näiteks kui maakasutuskaardil piiritletud väikeelamu maa- mitmeid katastriüksusi ja näide käsitleb maa ala pindala on 10 ha, siis kokku kuni 3-l hektaril võib katastriüksuste sihtotstarve olla elamumaast erinev. Erandiks on sihtotstarbeid. Alati ei ole elamuga katastriüksuse maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa sihtotstarve – nende pindala loetakse elamumaa hulka. Märgime, et kirjeldatud sihtotstarbeks elamumaa, ka maatulundusmaa tingimus ei ole mõistetav. Palume täpsustada, mida on mõeldud erandiga, et maatulundusmaa loetakse elamumaa hulka. sihtotstarbega katastriüksusel võib asuda elamu, sihtotstarbeta katastriüksused on aga maareformi käigus riigi omandisse jäetud maad. Põlva Vallavalitsus nõustub, et sõnastus vajab üle vaatamist. 3) Seletuskirja jaotises 4.4 „Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu aluseks olevad tingimused“ on märgitud, et Arvestatakse. ehitamisel väärtuslikule maastikule tuleb arvestada väärtuslikule maastikule seatud tingimustega. Teeme ettepaneku lisada nimetatud jaotisesse viide ka väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimustega arvestamise nõude kohta. 4) Seletuskirja jaotises 3.2.1 märgitu kohaselt kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivid Arvestatakse osaliselt. suurusega alates viiest hektarist. Seaduse eelnõu kohaselt ehk ühetaolisena kogu riigis tuleks väärtuslikuks Selgitus: KSH aruannet täiendatakse. Põlva Vallavalitsus põllumajandusmaaks määrata massiivid suurusega alates kahest hektarist. Maaeluministeerium analüüsis Põlva valla ei pea õigeks võtta aluseks eelnõud, mida on kaks üldplaneeringuga kavandatud väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavat kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Riigikogu koosseisu menetlenud ja kus väärtuslikuks Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt koostatud (2017. aastal täpsustatud) põllumajandusmaa massiivide määratud põllumajandusmaa pindala on ajas kaardikihiga. Analüüsi tulemusena selgus järgmist: - PMK poolt koostatud kaardiandmete põhjal peaks Põlva valla muutunud. Selgitame, et vastava õigusakti jõustumisel territooriumil seaduse eelnõu kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suurused ja suuremad kehtib õigusakt ja KOV ei näe selles vastuolu, kui põllumajandusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti või enam) olema kokku u 16 800 väärtuslikuks määratakse põllumaa alates 5-st ha-st. hektarit. Sellest on üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks u 13 800 hektarit ehk umbes 3000 hektarit vähem. Põlva valla üldplaneeringuga ei arvata põllumaid Sellest on 2–4,99 hektari suurused massiivid umbes 50% (kokku u 1400 hektarit); - lisaks kavandatakse üldplaneeringuga väärtuslike hulgast välja vaid väärtuslikud jätta väärtuslike põllumajandusmaade hulgas välja veel üle 1000 hektari väärtuslikke põllumajandusmaid, millest on põllumajandusmaad määratakse. Väärtuslike näiteks 10–20 hektari suuruseid massiive 47 tükki (kokku u 650 hektari ulatuses) ning 20–30 hektari suuruseid massiive 9 põllumajandusmaade määramisel on üldplaneeringus tükki (kokku u 200 hektari ulatuses). Kuigi seletuskirja jaotises 3.2.1 on kirjeldatud põhjused, miks osasid maid väärtuslikuks välja jäetud need kõrgema boniteediga põllumaad mis põllumajandusmaaks ei kavatseta määrata, teeme ettepaneku hinnata KSH aruandes täpsemalt mõjusid, mis kaasnevad või asuvad rohevõrgustikus. Põhjused on toodud järgnevalt. võivad kaasneda pindalalt suuremate massiivide, PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud massiivide, samuti maaparandussüsteemidega varustatud massiivide väärtuslike põllumajandusmaade hulgast väljaarvamisel. Lisaks palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates veel ühele olulisele asjaolule, mis võib hakata Võtetakse teadmiseks. tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist. Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast Väärtuslikuks põllumajandusmaaks tunnistamine ei taga välja arvata ka rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on seisukohal, et vallavalitsuse hinnangul seda, et põllumaa oleks ka põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele tegelikult kasutuses. Väärtuslikuks põllumaaks piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue määramata jätmine ei tähenda, et põllumaa lastakse perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus võsastuda. Põlva vald on põllumajanduslik piirkond ja avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel vallavalitsus ei näe ohutu , et viljakad põllumaad kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje langeksid kasutusest välja seetõttu, et nad ei ole jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja üldplaneeringuga väärtuslikuks määratud. levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine Rohevõrgustiku üldine suur eesmärk on säilitada põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust mille toimivuse Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide tagamiseks, maastiku killustustamise ning ühetaoliseks saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. muutumise vältimiseks rakendatakse meetmeid. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Rohevõrgustikus on oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine. Väärtuslik põllumaa on eelkõige põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav maa ja tihtipeale eeldab põllumajanduslik tootmine kemikaalide kasutamist või monokultuurseid põlde. Seepärast ei ole alati võimalik korraga tagada kahte eesmärki: hoida looduslikku mitmekesisust ja efektiivselt toota põllumajandussaadusi. Need eesmärgid ei pruugi alati olla vastuolus, aga on siiski olukordi, kus vastuolu tekib. Väärtusliku põllumajandusmaa sisu peab olema mõistetav ja arusaadav kõikidele maakasutajatele, mitte üksnes vastava pädevusega ametnikule. Ainult siis, kui väärtus on teadvustatud, on võimalik tagada ka tegelik kaitse. Põllumajandusliku tootmise seisukohast on väärtuslikud need põllumajandusmaad, kus lisaks mulla viljakusele on sobiv põllu konfiguratsioon, reljeef ja tagatud on põllumajandustehnika ligipääs. Lisaks eeldab maa põllumajanduslikuks tootmiseks kasutaja, et selliselt alalt on võimalik saada maksimaalne võimalik tulu, juhul kui just ei ole tegemist mahetootjaga. Valga Puu, e-kiri Rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilitamiseks vajalike tingimuste peatükis on välja toodud metsamajadamist Selgitus: PlanS § 75 lg 1 punkt 10 seab üldplaneeringu 29.09.2021 puudutav piirang, et metsamaaga kattuvatel rohevõrgustiku koridoride aladel tuleb vältida lageraieid, mille käigus raiega ülesandeks rohevõrgustiku toimimist tagavate toimuks korraga koridoriga ristisuunaline raie, mis halvendaks seeläbi koridori toimimist, et koridori aladel tuleb raie läbi tingimuste täpsustamise ning sellest tekkivate viia etappidena (aegjärksena) vältides terve koridori korraga läbilõikamist. Samuti on kirjas, et rohelise võrgustiku aladel ei kitsenduste määramise. Lageraied ei ole kogu ole metsa raadamine (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara rohevõrgustiku alal keelatud (nii nagu kirjas välja toote) kaevandamise lubadega määratud aladel) lubatud. Raadamise eesmärk on maakasutuse võimaldamine muul otstarbel kui vaid üksnes rohevõrgustiku koridorides. Põlva metsa majandamiseks, raadamise tulemusena saab metsamaa muuta põllumaaks, hoonestusalaks, tootmismaaks, Vallavalitsus on nõus vastava sätte üle vaatama. uusasumiks jms. Ümberkujundatud maastikupildi muutus on jääv, ei oleks rohevõrgustiku toimimist toetav ning mittelubamine arusaadav kuid lageraie korral on metsamajandamine jätkuv tegevus, säilib loodusliku ala funktsioonalsus, terviklikkus ja toimivus. Aruande eelnõus on välja toodud, et rohelise võrgustiku toimimise säilimiseks vajalikud tingimused on määratud Põlva maakonnaplaneeringuga (2030+), kus on kirjas et säilitada tuleb maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore ning oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine. Raiete s.h lageraiete osas täpsustavad tingimused puuduvad küll on aga väljatoodud, et tuumaladel ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets, võib majandustegevust arendada. Soovime teada, mida on täpsemalt „lageraie vältimise“ osas mõeldud. Millistel juhtudel (maht vm), etappides või kaalutlustel lageraiete keelamist reaalselt kohaldatakse? Metsamajandamine toimub vastavalt metsaseadusele ning metsa majandamise eeskirjale, kaitsealuste objektidega kattumisel lisaks looduskaitseseadusele ning kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatule. Raiete keelamine piiraks rohevõrgustiku alale jäävate metsaomanike võimalusi ning kaitsealadele jäävatele metsaomanikele lisanduksid täiendavad piiranguid. Antud juhul jääb „vältimise“ tähendus ning võimalik kohaldamismetoodika ebaselgeks. Soovime vastuseid eelpoolnimetatud küsimustele ning palume piirangu rakendamise tingimused/alused põhjalikumalt lahti seletada. Anne Martin, 04.10.2021 Kiidjärvel, RMK külastuskeskuse läheduses ei ole enam lõkkeplats Hatiku oja juures, RMK likvideeris lõkkeplatsi 2021. aasta Arvestatakse. maikuus. Samuti palun muuta liikumisraja asukohta. Nimelt ei läbi RMK matkarada enam Kassimäe ja Kassimetsa kinnistuid ning suletud on Hatiku oja sild. See on viidud ~100m Kiidjärve mõisa poole (alates 2021. a maikuust) ning tulevikus peaks hakkama minema mujalt. Täpsema info liikumisraja edasise asukoha osas saab RMK-lt. Kolmandaks on küsimus, kas üldplaneeringu koosseisus on võimalik arvesse võtta Hatiku oja tegelikku suubumiskohta Ahja Selgitus: üldplaneering kasutab aluskaardina Maa-ameti Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga jõkke või teha selleks ettepanek vastavatele ametkondadele kaartide korrigeerimiseks? Kiidjärve vesiveski paisu kaarti. Põhikaardi korrigeerimiseks ortofoto ja looduses lammutamisel paisu tagant välja pääsenud setted on kogunenud ja kogunevad ka edaspidi jõe põhjas vesiveskist allavoolu. valitseva tegeliku olukorra järgi, tuleb pöörduda Maa- Nimetatud probleemiga on pöördutud ka Keskkonnaameti poole, viimati augustis 2021 (Ülar Loolaid), mille järgselt käis ameti poole Keskkonnaamet ka kohapeal olukorraga tutvumas. Praegu suubub Hatiku oja Ahja jõkke käänakuga paremale nagu ortofotol näha (mitte ei tee enam käänet vasakule nii nagu see oli varem ja on üldplaneeringu kaardil märgitud). Varasem suubumiskoht on kinni kasvanud ja ainult kevadise suurvee ajal on oja säng vanas suubumiskohas aimatav. RMK, 04.10.2021 nr 3- 1. ÜP eelnõu punkt 5.7. käsitleb puhkeväärtusega alasid, milles selgitus: “ Üldplaneeringus puhke- ja virgestusalana Võetakse teadmiseks. 1.1/2021/2309 kajastatud riigimetsa alasid võib käsitleda kui avaliku huviga metsaalasid (KAH alasid).” Puhkeväärtusega alade kasutamise ja arendamise tingimustes (lk 39) sedastatakse: „ KAH-metsade raiete kavandamisel arvestatakse kogukonna ettepanekutega. Avaliku huviga metsaalade metsamaadel tuleb raietegevus planeerida selliselt, et aladel oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhke- ja virgestusaladel tuleb kaasata huvirühmad ja kohalik omavalitsus.“ Põhimõtted on arusaadavad ja kajastavad sisus RMK praktilist tegevust (kaasamiskoosolekud, valminud metsa majandamise kavad) KAH-metsade teemal. 2. Analüüsides eelnõus riigimetsa puhkeväärtusega alade määramist-ulatust, siis valdavalt kattuvad need RMK poolt Võetakse teadmiseks ja asutakse läbirääkimistesse. varasemalt määratud KAH-aladega. Mõned eelnõu kaardile joonistatud riigimetsa puhkeväärtusega alad vajaksid ülevaatamist ja korrigeerimist. Lisan kaardipildid 2.1-2.5, järgmiste seisukohtadega-ettepanekutega: 2.1 Kauksi Linnamäe palo / nõus riigimetsa lisama uue KAH-ala. 2.2 Mooste Roelmu mets / ettepanek puhkeväärtusega ala kustutamiseks. 2.3 Aarniku mets / ettepanek puhkeväärtusega ala kustutamiseks. 2.4 Ahja jõe äärne / ettepanek puhkeväärtusega ala kustutamiseks. 2.5 Kiidjärve-Valgesoo / ettepanek puhkeväärtusega ala piiride muutmiseks-täpsustamiseks. Alade ja nende ulatuse määratlemise aluseks peaksid olema kogukonna konkreetsed ettepanekud. Juhul, kui selliseid ettepanekuid Roelmu metsa, Arniku metsa ja Ahja jõeäärse ala osas ei ole laekunud, siis palume need eelnõu kaardikihist kustutada. Selgitan, et Kiidjärvel on läbi viidud kah-metsa majandamise kava koostamise protsess ja kinnitati 01.06.2021 valmis kava aastateks 2021-2030. Kava koostamise protsessis küsisime kogukonnalt ettepanekuid kah-ala piiride kohta ja piiride laiendamise ettepanekuid ei laekunud. Seega – palume Kiidjärvel-Valgesool lähtuda olemasolevatest piiridest riigimetsa puhkeväärtusega ala piiritlemisel. Saadan kaardiviite. Riigimetsad Põlva valla territooriumil / Maa-ameti kaardil: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/rmk?aadress=Põlva%20vald&adshow=1&adfit=1 3. Väärtuslike põllumajandusmaade valik on ÜP-eelnõus tehtud mitmekülgselt kaalutletult ja RMK-l ei ole sellel teemal Võetakse teadmiseks. ettepanekuid. Keskkonnaamet, 1.1 ÜP-s punktis 5.4 „Kaitstavad loodusalad ja –objektidˮ, lk 34 eelviimases lauses asendada fraas „kaitse- eeskirjadest ja - Arvestatakse. 04.10.2021 nr 6- kavadestˮ fraasiga „kaitse-eeskirjadest ja kaitsekorralduskavadestˮ. 5/21/17535-2 1.2 ÜP-s punktis 5.7 „Puhkeväärtusega aladˮ, lk 38 asendada laused: „Enamkasutatavatele supluskohtadele on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve (SE) mis võimaldab nendele aladele püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi. Supelranna maa-ala juhtotstarbega alale ei laiene ehituskeeld.ˮ järgmise lausega: „Enamkasutatavatele supluskohtadele on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve (SE) mis võimaldab nendele aladele püstitada ehituskeeluvööndisse supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi.ˮ 1.3 ÜP-s punktis 7.1 „Ehituskeeluvöönd ja kaldaastang“, lk 50 on kirjas: „Üldplaneeringuga määratud maakasutust Võetakse teadmiseks. teenindavad tuletõrje veevõtukoha, tehnovõrgu ja –rajatise, silla, avalikult kasutatava tee, pinnavee veehaarde ehitise kavandamine ehituskeeluvööndisse on üldplaneeringuga lubatud. Täiendavat detailplaneeringut nende objektide kavandamiseks üldjuhul koostama ei pea, kuid projekteerimistingimuste puhul tuleb rakendada avatud menetlust, et avalikkus oleks kavandatavate objektidega kursis ning neil oleks vajadusel võimalus arvamust avaldada. Vajadusel võib omavalitsus määrata ka detailplaneeringu koostamise kohustuse, juhul kui kavandatava objekti asukoht või iseloom eeldab põhjalikumat kaalumist ning suuremat avalikkuse kaasamist.ˮ Antud käsitlus on liiga üldine ning ei ole kooskõlas looduskaitseseadusega. Planeeringu seletuskirjas ehitiste loetelu esitamist, toomata välja nende tegelikke asukohti, ei saa käsitleda ruumilise planeerimisena. Antud lähenemise juures ei ole planeeringu koostajal, KSH läbiviijal, ega ka Keskkonnaametil võimalik hinnata, kas kalda kaitse eesmärkidega on planeeringu koostamisel arvestatud. Palume planeeringus välja tuua konkreetsed rajatised nende kavandamise asukohtades või loobuda nende käsitlemisest üldplaneeringu tasandil ning jätta need käsitlemiseks kindlate alade detailsel planeerimisel. Vastavalt palume parandada ka KSH aruannet. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 1.4 ÜP-s lk 51, puuduvad põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks, palume põhjendused lisada. Eelnevalt soovitame Võetakse teadmiseks. aga põhjalikumalt analüüsida ehituskeeluvööndi lausalise vähendamise taotlemist Kiidjärve külas. Lähtudes piirkonna reljeefist ja kaldal asuvatest elupaikadest peab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi lausalist vähendamist näidatud ulatuses pigem ebaotstarbekaks ning meenutab, et olemasolevatel õuealadel on uute ehitiste rajamine endiselt lubatud, kui see ei toimu veekaitsevööndis. Ka KSH-s on juhitud tähelepanu kaldal asuvatele väärtuslikele elupaikadele ning reljeefist tulenevatele keerukustele kaldal ehitamisel. Soovitatav on välja selgitada tegelikult hoonestamist võimaldavad alad kaldal ning vormistada ehituskeeluvööndi vähendamise taotlus lähtuvalt nendest aladest. 1.5 Üp-s lk 51-52, palume parandada skeemide numbrid, tekstis viidatakse skeemidele 2 ja 3, kuid esitatud on skeemid 1 ja Võetakse teadmiseks. 3. 1.6 Planeeringu kaardil ja Põlva järve ehituskeeluvööndi vähendamise skeemil planeeringu seletuskirjas lk 51 palume näidata Põlva linnas ka kehtiv ehituskeeluvöönd, s.h ehituskeeluvööndi ulatus metsamaal. 1.7 Ahja jõe ehituskeeluvööndi vähendamise skeemil Kiidjärve külas näidata Ahja jõe ehituskeeluvöönd ja taotletav vähendamine. Kui on soov näidata ka endise Kiidjärve veskijärve ehituskeeluvööndit, siis teha seda üksnes endise Kiidjärve veskijärve ulatuses. 1.8 ÜP-s, lk 52 kaldaastangu käsitlemisel palume välja tuua ka looduskaitseseaduses sätestatud erisus ehituskeeluvööndi Ei arvestata. ulatuse kohta kaldal asuva üle 5 meetri kõrguse astangu korral. Selgitus: õigusaktide tsiteerimine üldplaneeringus ei ole vajalik. 1.9 Planeeringus ja KSH-s käsitelda Roiupalu õpperaja ümbersuunamise vajadust ja uue raja tarbeks silla rajamist üle Ahja Võetakse teadmiseks. jõe Kassimäe ja Sõnajalamäe vahelises lõigus. Vajadus on tingitud selles, et maaomanik ei luba enam õpperajale pääsemiseks kasutada Kassimetsa katastriüksust. Õpperaja ümbersuunamisega tegeleb RMK, kontaktisikuks on Malle Oras. KSH-s peab selguma, kas sildade rajamine (sh Sadamapae ja Kassimäe piirkonnas) on võimalik, s.h tuleb käsitleda ehitustööde korraldamise võimalikkust keerulise reljeefiga metsaalal, kus on piiratud liiklemisolud, st tuleb teostada Natura asjakohane hindamine (vt täpsemalt p 1.14). 1.10 KSH aruande eelnõu peatükis 2.1 on kirjas, et Kehtna valla üldplaneering järgib üleriigilise planeeringu eesmärke. Parandatakse. Ilmselt peaks olema Kehtna asemel siiski Põlva. 1.11 KSH aruande eelnõu tabelis nr 3 on nimetatud, mille alusel on moodustatud Akste looduskaitseala, teiste alade puhul Ühtlustatakse. pole seda välja toodud. Ettepanek on ka Akste osas see ühtlustamise nimel välja jätta. Samas tabelis on kaitse-eesmärgid kajastatud erinevalt, kaitsealalade puhul võiks olla ühtne lähenemine, abiks on Riigi Teataja. Osade alade puhul on eesmärgid toodud loendina, mõnel juhul eraldatud komaga. Ahja jõe ürgoru puhul pole välja toodud elupaiku ja liike, teistel aga on. 1.12 KSH aruande eelnõu lk 26 on öeldud: „kaitstavate alade osakaal Põlva vallas on võrdlemisi väike, ca 3% valla Ettepanek võetakse teadmiseks ja Keskkonnaametilt pindalast“. Samuti tuuakse välja, et lisaks kaitsealustele aladele on Põlva vallas teada ka väljaspool kaitstavaid alasid palutakse vastavat sisendit. asuvaid kaitsealuste liikide leiukohti. Lisaks kirjeldatakse lk 28 ELME projekti põhjal, et Põlva valla ökosüsteemide seisund on valdavalt vilets (kaardistatud alast 3% heas, 28% keskmises ja 61% viletsas seisundis). KSH aruande eelnõu peatükis 4 toodud meetmed keskenduvad negatiivse keskkonnamõju leevendamisele või teatud seisundi säilitamisele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kavandada üldplaneeringuga täpsemad meetmed olukorra parandamiseks. Tuua välja alad, kus ja kuidas kavandatakse toetada/parandada loodusväärtuste säilimist väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Põlvamaa moto on ju ka „rohelisem elu“ – sellest lähtuvalt võiks olla enam sisulisi meetmeid selle suuna jätkamiseks. 1.13 KSH aruande eelnõu lk 31 on mainitud, et rohevõrgustiku aladel negatiivsete maakattemuutuste edaspidine Selgitus: GIS-tehnoloogia võimaldab hinnata ja minimeerimine peab olema ka üldplaneeringu koostamise üks lähtepõhimõtteid. Arvestades eelpool kirjeldatud analüüsida ruumiandmeid erinevate tunnuste alusel. ökosüsteemide kesist seisundit ja üha enam räägitavast rohepöördest, siis võiks olla lähtepõhimõtteks taas olukorra Põlva valla üldplaneering on koostatud digitaalselt ning parandamine. Põlva valla üldplaneeringu eelnõus lk 35 on toodud tingimused rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise ruumianalüüsi abil on võimalik leida iga tuumala säilimiseks, ühe meetmena on toodud, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus kõlvikuline koosseis või tehismaastike osakaal tuumala tuumalas ei langeks alla 90%. Kuidas seda hakatakse jälgima/tagama? Palume kirjeldada see üldplaneeringus lahti. pindalast. Juhime tähelepanu, et antud rohevõrgustiku tingimus tuleneb maakonnaplaneeringust. 1.14 KSH aruande eelnõu lk 34 on kirjas, et „üldplaneeringu KSH raames on seega oluline just eelhindamise etapp, kus KSH aruande Natura hindamise osa struktureeritakse tuvastatakse vastavad tegevused, mille puhul saab välja tuua soovitused ja nõuded järgnevateks tegevusteks, millega ümber arvestades Keskkonnaameti märkuste ja Euroopa edaspidi tagatakse mõju välistamine Natura aladele. Samuti on märgitud, et üldplaneeringu täpsusastmes on oluline välja Komisjoni uut juhendmaterjaliga. tuua ja hinnata, millised tegevused Natura ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt on välistatud ja konfliktsed ning hindamise järgmised etapid tuleb asjakohase hindamise eelduseks oleva täpsustatud informatsiooni alusel läbi viia järgmises etapis, Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga milleks on detailplaneering, projekteerimistingimused, projekt, keskkonnaloa taotlus. Nendes etappides on eeldatavalt teada täpsemad tegevuse asukohad, ehitusmahud ning tehnoloogiad, mis on vajalikud mõjude täpseks prognoosimiseks ja hindamiseks.“ KSH aruande lk 38-45 nähtub, et tehtud on Natura eelhindamine, mille raames on mh toodud välja, et mis juhtudel tuleb järgmistes etappides teha täiendav Natura hindamine, et selgitada võimalikke negatiivsete mõjude ilmnemist ning vajadusel kavandada leevendavad meetmed mõjude vältimiseks. Osadel juhtudel on pakutud välja leevendavad meetmed, mille rakendamisel ebasoodsat mõju Naturale ei kaasne. Selline käsitlus ei vasta loodusdirektiivi art 6 lg 3 ja KeHJS § 45 nõuetele. Kui välja tuua, et edaspidi vaja teha Natura hindamine, et mõjud välja selgitada, siis see tähendab otsesõnu seda, et ebasoodne mõju ei ole välistatud ehk ÜP-d ei saa kehtestada (vt KeHJS § 45 lg 2). Teisalt, Natura eelhindamisel ei või arvestada leevendavaid meetmeid – see tähendab kohe Natura asjakohase hindamise vajalikkust, mida antud juhul ei ole tehtud. Tulenevalt selle teema viimase aja arengutest, sh viimase aja kohtuotsustest (nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-16-1472, Tartu Ringkonnakohtu otsus kohtuasjas nr 3- 17-2085), tuleb varasemat strateegiliste planeerimisdokumentide Natura-hindamise praktikat parandada. Kui varasemalt oli aktsepteritav praktika, et strateegilise planeerimisdokumendi Natura-hindamisel viidi tihtipeale läbi vaid eelhindamine ja markeeriti objektid või tegevused, mille konkreetsemal kavandamisel tuleb viia läbi täiendav Natura-hindamine, siis see võis viia selleni, et strateegilise planeerimisdokumendiga antakse nõusolek teatud tegevusteks, mille mõju Natura alale ja tolle terviklikkusele ei ole teada ning sellise strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamine on seetõttu vastuolus loodusdirektiivi ja KeHJS § 45 lgga 2. 4 (10) Korrektne oleks, kui strateegilise planeerimisdokumendi ja selle Natura hindamises (vajaduse puhul ka asjakohase hindamise etapis) töötatakse välja planeeringulahendus, mille puhul on võimalik järeldada, et soovitud maakasutust või ehitist on alale põhimõtteliselt võimalik rajada, vajadusel tuleb strateegilise planeerimisdokumendis ette näha meetmed ja tingimused, mille järgimisel välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Ka ÜP-de koostamisel võib olla vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine ja alati ei saa enam piirduda vaid Natura eelhindamisega. Kui Natura hindamise tulemusel ei ole ebasoodne mõju välistatud, võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada vaid Natura erandi rakendamisel. Kindlasti tuleb arvestada, et Natura eelhindamisel ei tohi arvestada leevendavate meetmetega, leevendavad meetmed kuuluvad Natura asjakohase hindamise etappi. Nn Eesti Natura hindamise juhendi ptk-s 4.2 on öeldud: „Natura eelhindamine kõrgemate strateegiliste planeerimisdokumentide puhul tuleb läbi viia KSH aruande etapis, kuna üldjuhul KSH kavandamise etapis puudub veel strateegilise planeerimisdokumendi osas ruumiline või strateegiline lahendus selle hindamiseks. Natura eelhindamise abil saab teha kindlaks, millised kavandatud tegevused võivad avaldada tõenäoliselt ebasoodsat mõju ja mis vajavad seega eelkõige täiendavat tähelepanu Natura asjakohases hindamise etapis. Kui Natura eelhindamise tulemusel selgub, et strateegilise planeerimisdokumendile on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine, on vajalik täpsustada ja selgelt välja tuua Natura hindamise ulatus. Euroopa Komisjon on välja toonud, et Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet ja seatud eesmärke./…/ Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, millega abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele (vt näide 4- 1, 4-2, 4-3).“ Kuidas Natura hindamist täpsemalt teha, vt juhendi ptk 4, mis ei ole ka väga detailne. 1.15 KSH aruande eelnõu lk 33 märgitu osas juhime tähelepanu, et pole korrektne öelda, et tegemist on KeMÜ koostatud Arvestatakse. juhendiga. KeMÜ koostas juhendi esimese versiooni, mida hiljem on kaks korda täiendatud ja korrigeeritud. Kasutame sellist viidet: Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 1.16 KSH aruande lk 37 on kirjas, et „mõjude hindamisel ei ole arvestatud tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud Arvestatakse. keskkonnaluba või ehitusluba, kuna nende mõju Natura aladele on hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud Märgime, et juba käimasolevate tegevuste mõju eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.“ Nii see tõesti on, aga koosmõju hindamisel tuleb arvestada ka nende tegevuste kajastub keskkonnaseisundis. objektidega. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 2.1 ÜP-s kajastatud „Tingimused rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilimiseks“: „Metsamaaga kattuvatel Võetakse teadmiseks. rohevõrgustiku koridoride aladel tuleb vältida lageraieid, mille käigus raiega toimuks korraga koridoriga ristisuunaline raie, mis halvendaks seeläbi koridori toimimist. Koridori aladel tuleb raie läbi viia etappidena (aegjärksena) vältides terve koridori korraga läbilõikamist.“ „Tuleb vältida lageraiet“ peaks olema sõnastatud konkreetse keeluna. Samuti tuleks täpsustada tingimusi millal saame öelda, et on „toimunud korraga koridori ristisuunaline raie“. Praegune sõnastus jätab hiljem palju tõlgendamisruumi. Lageraie lubamise/mittelubamise tingimused peaksid olema konkreetselt sõnastatud. „Koridori aladel tuleb raie läbi viia etappidena (aegjärksena)“, sellise sõnastuse juures oleks nagu rohevõrgustiku koridorides lubatud ainult aegjärkne raie. Samas eelmise punkti sõnastus, „vältida lageraieid, mille käigus raiega toimuks korraga koridoriga ristisuunaline raie“, lubab mingitel tingimustel ka lageraiet. Samuti peaksid olema lubatud kõik hooldusraied (valgustus- , harvendus- ja sanitaarraie). Soovitame sõnastusi täpsustada. „Metsamaa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud (v.a maaparandussüsteemi, tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel), raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada detailplaneering. Sealjuures tuleb seada tingimused rohevõrgustiku toimimiseks ja vajaduse korral koostada eksperthinnang, mis selgitab välja rohevõrgustiku sidususe säilimise.“ Metsaseaduse (MS) § 32 lg 1 järgi on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tehakse raadamist dokumendi alusel, mis on aluseks maa kasutamiseks muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Kuivõrd raadamine on raie, mida on vajalik teostada mingi muu metsa majandamisest erineva eesmärgi saavutamiseks, siis tuleb raadamise lubamisel hinnata, kas on olemas luba tegevuseks, mille tarbeks raadamist soovitakse. Raadamist tehakse, et võtta maa kasutusse muul otstarbel kui metsa majandamiseks (nt hoonestatud ala, kaevandusala). Metsa raadamiseks on vaja mingit alust, näiteks ala hoonestamiseks on selleks reeglina ehitusprojekt, kaevandamise puhul kaevandamisluba. Parem oleks reguleerida üldplaneeringuga rohevõrgustiku ala metsamaale ehitamist, kaevandamist, metsamaa muutmist põllumaaks, mitte raadamist. Lisaks juhime tähelepanu, et raadamist on vaja teha ka ajutiselt kasutusest välja jäänud põllumaa taas põllumaana kasutusele võtmisel. Kui põllumaa on ajutiselt kasutusest väljas ja vahepeal on alale kasvanud metsa tunnustele vastav puittaimestik, siis selle likvideerimiseks tuleb metsa raadata. 2.2 ÜP-s kajastatud „Tingimused taastuvenergiarajatiste rajamiseks“: „Metsa raadamine päikeseparkide ja tuulikute Arvestatakse. rajamiseks ei ole lubatud.“ Kas on mõistlik sellisel kujul raadamise reguleerimine, raadamine on ainult raie, mis eelneb mingile tegevusele, antud juhul päikesepargi või tuulikute rajamisele. Päikesepargi rajamise eesmärgil saab metsa raadata ainult ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Parem oleks reguleerida metsamaale päikeseparkide rajamist, kui päikeseparkide rajamine on keelatud siis ei saa ka raadata. 2.3 ÜP-s kajastatud „Tingimused puhkeväärtusega alade kasutamiseks ja arendamiseks“: „KAH-metsades raiete Arvestatakse. kavandamisel arvestatakse kogukonna ettepanekutega. Avaliku huviga metsaalade metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et aladel oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhke- ja virgestusaladel tuleb kaasata ja huvirühmad ja kohalik omavalitsus.“ Keskkonnaamet peab metsateatiste menetlemisel jälgima, et KAH-metsades raiete kavandamisel oleks kaasatud huvirühmad ja kohalik omavalitsus. Kas pelgalt tingimus, tuleb kaasata, tagab, et KAH metsade majandamisel arvestatakse kohaliku omavalitsuse ja huvigruppidega. Kõik alad, kus metsade majandamisele tulevad piirangud, peavad saama ühtsele digitaalsele kaardikihile, et Keskkonnaametil oleks võimalik oma töös neid järgida. 3.1 KSH aruande eelnõu lk 76 eelviimane lõik ja ÜP lk 54 viimane lõik: „Aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 30 Arvestatakse osaliselt. kBq/m3, on otstarbekas elamute, olme- ja teiste sarnaste hoonete projekteerimisel teha eelnevalt detailsemad uuringud.“ Selgitus: radoon pääseb majade siseõhku peamiselt Märgime, et pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete majadealusest ja ümbritsevast pinnasest. Looduslikes siseõhu radoonisisaldus, mille aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel, nn viitetase, on õigusaktidega tingimustes toimub üldjuhul sooja õhu liikumine reguleeritud. Vastavalt standardile EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates kõrgemale ja selle asendumine maapinna hoonetes“, millest projekteerimise käigus on soovitatav juhinduda, on pinnaseõhu radoonisisaldus üks rohkem kui kümnest /põrandalähedase külmema, kuid samas ka Rn-rikkama sisendparameetrist, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust. Pinnaseõhu õhuga. See on üks olulisimaid Rn pääsu viise ruumide radoonisisalduse mõõtmise vajadust saab eelnevalt hinnata muude sisendparameetrite eeldatavatest väärtuste siseõhku. Sellest lähtuvalt on oluline juba ennem uue vahemikest lähtudes. Asjakohane on projekteerimistingimustes viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid uuringu vajaduse üle otsustamise võiks jätta projekteerija pädevusse. ehitise projekteerimist olla teadlik alal valitsevast pinnaseõhu radooni tasemest. Eesti pinnase radooniriski kaart on küll pidevalt uuendatav infomaterjal, kuid Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga koostatud siiski mõõtkavas 1:300 000. Keskkonnaameti enda veebilehe alusel on pinnaseuuring indikaatoriks, mil määral tuleks hoone projekteerimisel radooniga arvestada. Sellest lähtuvalt on asjakohane jätta omavalitsusele pinnaseõhu radooni uuringu nõudmise õigus . 3.2 KSH aruande eelnõu lk 76 viimane lõik ja ÜP lk 54 viimane lõik: „Kui hoone on ehitatud kõrge radooniriskiga või kõrge Arvestatakse. looduskiirgusega alale, tuleks sellest teavitada tulevasi kasutajaid ja anda kasutajatele infot ka selle kohta, kas Rn-sisaldus Juhime tähelepanu, et ruumides radoonisisalduse on korterite olme- ja tööruumide õhus kontrollitud ning milline on Rn-sisalduse tase.“ Märgime, et Eestis ja mõõtmise kohustus Põlva vallas kehtib õigusaktidest rahvusvaheliselt puudub ega ole ka kiirgusohutuse seisukohalt vajalik piirkondade liigitus kõrge või madala tulenevalt tööruumides ja koolieelsetes lasteasusutes ja looduskiirgusega aladeks. Maakeral on piirkondi, kus looduslik kiirgusfoon ületab Eesti fooni kümneid ja ka sadu kordi ning koolides. Eluhoonetes mõõtmiste läbiviimise kohustus vastavate piirkondade elanikel ei ole kiirgusmõjuga seostatavate terviseefektide sagenemist täheldatud. Radoonikindel õigusaktides puudub ja seega juhib KSH tähelepanu ehitamine on vastavaid juhiseid arvestades võimalik mistahes Eesti piirkonnas. Õigesti ehitatud hoone puhul ei ole enam asjaolule, et piirkonna kõrgendatud radooniriskist on oluline, kas ala on liigitatud kõrgendatud radooniriskiga maa-alade hulka või mitte. Radoonist tuleneva võimaliku asjakohane teavitada, et eluhoonete omanikud teaksid terviseriski seisukohalt on oluline ja õigusaktidega reguleeritud siseõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus. Viimast saab usaldusväärselt hinnata ainult pikaajalise (vähemalt kaks kuud kestnud) mõõtmise tulemuse põhjal, mis on saadud hoone vajadusest kontrollmõõtmiste läbiviimiseks. Samuti tavapärase kasutamise tingimustes. Seega ei ole vastavat mõõtmist võimalik enne hoone tavapärast kasutamist võib olla asjakohane nt korterelamute rajamisel nõuda nõuetekohaselt läbi viia. Muusuguse mõõtmisega saadud info võib olla eksitav. kasutusloa taotluse juurde siseõhu radoonisisalduse mõõtmisi kontrollimaks ehituslike meetmete toimivust. 3.3 KSH aruande eelnõu lk 77 esimene lõik: „Alad, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200–250 kBq/m3 ja eU-sisaldus Arvestatakse. 20 mg/kg taseme, ei ole sobivad lasteasutuste, elamute, olme ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamiseks.“ Selle Juhime tähelepanu, et KSHs vastavate hinnangute väitega ei saa Keskkonnaamet kuidagi nõustuda. Asjakohaseid radoonikaitse meetmeid rakendades (vt. EVS 840) on andmisel on tuginetud valdkonna juhtivate teadlaste võimalik viitetasemest madalamaks jääva siseõhu radoonisisaldusega hooneid ehitada mistahes Eesti piirkonnas. soovitustele. Lähtuvalt 2017. a koostatud Eesti radooni atlases toodule ei ole aladele, millele on omane ka kõrge looduskiirgus ja nende piires ületab pinnase eU- sisaldus sageli 20–25 mg/kg piiri, soovitatav elamute (suvilate), koolide, lasteaedade jt ehitiste rajamine ilma täiendavate uuringute ja spetsiaalsete meetmete rakendamiseta. Oluline on sellised radooniohtlikud alad suurema detailsusega kontuurida. See avab võimaluse kõrge radooni riskiga piirkondades ehitustegevuse planeerimisel kohustuslikus korras ette näha majaaluse pinnaseõhu radooni ohtlikkuse määramist või alternatiivina nõuda rajatavate hoonete ehitamisel radooniohtlikkust minimeerivate meetmete kasutamist. (Juhised… 2017). Nende meetmete rakendamine võib hiljem, kui valminud maja siseõhus osutub Rn-sisaldus kõrgeks, olla kulukas. 2017. a koostatud Eesti radooni atlas annab soovituse, et aladel, kus radoonisisaldus pinnaseõhus ületab 200– 250 kBq/m³ ja eU-sisaldus 20 mg/kg taseme, ei ole sobivad lasteasutuste, elamute, olme- ja teiste sarnase suunitlusega hoonete ehitamiseks. Sellised alad on reeglina kõrge looduskiirguse tasemega ning välisõhu maapinnalähedase kihi (< 1 m) Rn-sisaldus nendel võib ületada 100 Bq/m³ piiri. Sellises olukorras hoonete projekteerimine ilma territooriumi saneerimistöödeta on mõeldamatu ning eeldab ka läbimõeldud Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga ventilatsiooni lahendusi. 3.4 KSH aruande eelnõu p. 3.5.1 viimane lõik, lk. 77: „KSH teeb ettepaneku täiendada ÜP radooniohtu käsitlevat peatükki Ei arvestata. tingimusega, et omavalitsusel on õigus nõuda ehitusloa taotluse juurde radooni uuringut […]“ja ÜP p. 7.4 viimane lõik, lk Radooni uuringu kohustuse määramise õigus 55: „Kõrgendatud radooniriskiga aladel tuleb arvestada vastavate uuringute läbiviimise kohustusega.“ Asjakohane on planeerimisel või projekteerimisel kuulub kohalikule projekteerimistingimustes viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele, kuid uuringu vajaduse üle omavalitsusele. Kui mõõtmine on juba eelnevalt otsustamise võiks jätta projekteerija pädevusse. teostatud, siis saab projekteerija projekteerida tulevase hoone rakendades vajadusel vastavaid radooni tõkestavaid meetmeid. Ettepanekud ÜP eelnõule: 4.1 Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et meetmeprogrammis kavandatud meetmeid tuleb Palume täpsustada, millised dokumendid on puudu: arvesse võtta, kui koostatakse, ajakohastatakse ja muudetakse mh planeerimisseaduse kohaseid planeeringuid (veeseadus https://www.polva.ee/web/guest/647 § 46 lg 2). Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringu seletuskirjas täpsustada, kas arendustegevusel arvestatakse Põlva Õigusaktide täitmine ja nendega arvestamine on valla territooriumil asuvate veekogumite veemajanduskavas püstitatud eesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud iseenesest mõistetav kohustus. Palume välja tuua meetmeid. Kuna üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine jääb veemajanduskavade uue perioodi 2021-2027 algusesse, konkreetsed tingimused või alad, kus KeA arvates ei ole soovitame jälgida meetmete võimalikke muutusi Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (veemajanduskavad 2021-2027): veemajanduskogumite veemajanduskavas püstitatud https://envir.ee/vesi-metsmaavarad/vesi/veemajanduskavad. eesmärke arvestatud. 4.2 Seletuskirja ptk-s 6.3.2. „Veevarustus ja kanalisatsioon“, lk 50 on märgitud, et „salvkaevude asukoha valikul tuleb Arvestatakse. jälgida nende paiknemist võimalike reostusallikate suhtes põhjaveevoolu suunas ülesvoolu ja neist võimalikult kaugel (mitte lähemale kui 10 m)“. Samasisuline lause on KSH ptk-s 3.1.6.1 „Mõju põhjavee kvaliteedile“, lk 57. Juhime tähelepanu, et veeseaduse § 127 lg 1 alusel ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Soovitame lisada järgmise lause: „salvkaevu asukoht peab jääma heitvee pinnasesse juhtimise asukohast vähemalt 50 m kaugusele“. 4.3 Teeme ettepaneku lisada üldplaneeringu seletuskirja iseloomustus piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta. Ei arvestata. Selgitus: üldplaneering ei ole olemasoleva olukorra kirjeldus vaid omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi määrav dokument. Põlva valla hüdrogeoloogiline kirjeldus on toodud Põlva valla üldplaneeringu mõjutatava keskkonna ülevaates (p 6.3.). 4.4 Lisada ülevaade pinnaveekogudest ja nende seisundist. Ei arvestata. Selgitus: vt vastus punktile 4.3. Ülevaade pinnaveekogudest ja nende seisundist on toodud Põlva valla üldplaneeringu mõjutatava keskkonna ülevaates (p 6.4.). 4.5 Seletuskirja ptk-s 5.5. „Rohevõrgustik“, lk 35 on märgitud, et „rohevõrgustiku koosseisus käsitletakse ka erinevaid Ei arvestata. mageveekogusid – järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid jm“, kuid käsitletud ei ole veekogude üldiseid ehitustingimusi. Selgitus: PlanS 75 lg 2 sätestab, et üldplaneeringuga Planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 5 alusel tuleb üldplaneeringuga lahendada avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste ja asukoha määramine. Veeseaduse § 23 lg 1 kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja kohaselt ei ole Põlva vallas avalikke veekogusid. Põlva vallas on veeseaduse § 24 mõistes avalikult kasutatavad veekogud. planeeringu eesmärgist. Puudub vajadus nimetada Tuua üldplaneeringus välja, et Põlva vallas avalikud veekogud puuduvad. Soovitame käsitleda avalikult kasutatavate üldplaneeringus asju (nt avalikud veekogud vms) mida veekogude üldiseid kasutamis ja ehitamistingimusi eraldi peatükina. omavalitsuses ei ole. 4.6 Lisada ülevaade põhjaveest ja kinnitatud põhjaveevarudest. Kajastada tuleb kõiki kasutatavaid põhjaveekogumeid ning Ei arvestata. ajakohast hinnangut nende seisundil Selgitus: vt vastus punktile 4.3. Ülevaade põhjaveest ja kinnitatud põhjaveevarudest on toodud Põlva valla üldplaneeringu mõjutatava keskkonna ülevaates (p 6.3.). 4.7 Lisada nimekiri Põlva vallas asuvatest reoveekogumisaladest. Ei arvestata. Selgitus: vt vastus punktile 4.3. Ülevaade reoveekogumisaladest on toodud Põlva valla üldplaneeringu mõjutatava keskkonna ülevaates (p Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 6.3.). 4.8 Lisada ülevaade sademevee ärajuhtimisest (olemasolev olukord) ja analüüs, kas kirjeldatud olukord tagab piisava Ei arvestata. sademevee ärajuhtimise ning üleujutuste vältimise või on vallas piirkondi, kus tuleks rajada sademeveekanalisatsiooni Selgitus: vt vastus punktile 4.3. Kliimamuutustega (sh süsteeme või leida teisi alternatiivseid lahendusi (tuua välja konkreetsed piirkonnad). valingvihmadega) arvestamist käsitletakse üldplaneeringu p 7.3. Samuti on sademevee ärajuhtimist käsitletud p 6.1.1 ja 6.1.3. 4.9 Käsitleda üldplaneeringus vajadust reserveerida maad perspektiivsete veevarustuse ja kanalisatsiooni objektide Ei arvestata. rajamiseks (veehaarded, puhastid, torustikud jne). Selgitus: Põlva vald ei kavanda laienemist ega elanikkonna arvu plahvatuslikku kasvu ning nt torustike kavandamine ei ole üldplaneeringu täpsusastmes võimalik. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamisel lähtutakse valdkondlikus arengukavas sätestatust. 4.10 Keskkonnaregistri andmetel on Põlva vallas kaheksa jääkreostusobjekti. Kajastada üldplaneeringus jääkreostusobjekte, Ei arvestata. nende staatust (riikliku või kohaliku tähtsusega objekt) ja seisundit. Samuti käsitleda jääkreostusobjektiga seotud Selgitus: vt vastus punktile 4.3. Jääkreostusobjektide keskkonnariske. loetelu on toodud Põlva valla üldplaneeringu mõjutatava keskkonna ülevaates (p 6.7.). Jääkreostusobjektid on üldplaneeringu taustainfos ning teemat on käsitletud üldplaneeringu p 7.7. 4.11 Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 3 tuleb üldplaneeringule lisada maakasutuse plaan (joonis), milles kajastub Arvestatakse osaliselt. tehnovõrkude ja -rajatiste üldine asukoht ja nendest tekkivate kitsenduste ulatus. Üldplaneeringu kaardirakenduses on Selgitus: amet on viidatud sättest valesti aru saanud. toodud reoveepuhastite asukohad, kuid näidatud ei ole reoveepuhastite kujasid. Lisaks palume näidata ka teiste PlanS ei sätesta, milliseid andmekihte ÜP joonisel tuleb kanalisatsiooniehitiste, sh heitvee väljalaskmete, asukohad ja nende kujad. näidata. Nii reoveepuhastite kui teiste kanalisatsiooniehitiste asukohad ja nende kujad ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaid ning nende näitamine kaardil ei ole vajalik, tegemist on alusandmetega. Vt ka vastus punktile 4.5. Andmete ühtsema kajastamise eesmärgil ei näidata üldplaneeringu kaardirakenduses edaspidi reoveepuhastite asukohti. 4.12 Kanalisatsiooniehitiste (reoveepuhasti, omapuhasti, reoveepumpla, purgimissõlm) kuja ulatus on kehtestatud Ettepaneku sisu jääb arusaamatuks. keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (edaspidi määrus nr 31). Määruse nr 31 § 24 lg 1 kohaselt määruse §-des 4– 8 sätestatud kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis. Kui üldplaneeringu koostamisel ilmneb, et keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed, tuleb andmete keskkonnaregistris korrastamiseks Keskkonnaagentuurile sellest teada anda. 4.13 Veeseaduse § 99 lg 3 kohaselt kannab kohaliku omavalitsuse üksus reoveekogumisala piirid üldplaneeringule koos Arvestatakse. perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga, mis ei ole reoveekogumisalaks määratud või sellega hõlmatud. Palume kaardil näidata perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alad. 4.14 Seletuskirja ptk-s 7.3. „Kliimamuutustega arvestamine“, lk 53 on märgitud järgmist: „Põlva vallas ei ole määratud Ei arvestata. ühtegi üleujutuse riskipiirkonda ja seetõttu ei ole valla alal koostatud üleujutusohu riskipiirkondade kaarte ja oluliste Selgitus: lokaalsete, ehituslikult lahendatavate üleujutusohu esinemist ei ole oodata. Sademevetest tingitud ajutisi üleujutusi on aga esinenud (nt Himmaste-Taevaskoja üleujutuskohtade kaardistamine ei ole üldplaneeringu teelõigul Himmaste sillast Taevaskoja suunal). Tegu on pigem ehituslike probleemidega, millega tuleb tee edasistel täpsusastet arvestades võimalik. Vastavalt PlanS § 75 on rekonstrueerimistel arvestada“. Üldplaneeringu koostamisel tuleb arvestada ka kohaliku tähendusega üleujutusaladega, ÜP ülesanne korduva üleujutusega ala piiri määramine mis on tingitud näiteks ühisvoolse kanalisatsiooni või lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni vooluhulga vastuvõtuvõime mererannal või kõrgveepiiri märkimine suurte puudustest või elamupiirkondades lahendamata liigvee probleemidest. Üldplaneeringus tuleb kaardistada kohaliku üleujutusaladega siseveekogul. Üldplaneering käsitleb tähendusega üleujutusriskiga alad, kuhu on vajalik kavandada kombineeritud sademeveelahendused. Eeltoodust tulenevalt võimalusi sademete hulga suurenemisega palume nimetatud alasid käsitleda üldplaneeringu seletuskirjas ja kajastada kaardirakenduses. toimetulekuks (p 7.3.) ning sademeveelahendusi (p 6.1.3.). KSH aruande eelnõu: Arvestatakse osaliselt. 4.15 Ptk 3.1.5.1 „Mõju pinnaveekogudele“, lk 46 palume märkida korrektsed pinnaveekogumite lühinimed, et vajadusel Selgitus: KSH aruandes on peatükis 3.1.5.1 toodud saaks huvitatud isik neid kergemini pinnaveekogumite seisundiinfo tabelist otsida, nt Ahja_1. pinnaveekogumite lühiandmed, peatükis 3.1.5.1 on Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 4.16 Ptk 3.1.5.1 „Mõju pinnaveekogudele“, lk 46 palume välja tuua pinnaveekogumite mittehea seisundi põhjused. välja toodud pinnaveekogumite mittehea seisundi 4.17 Ptk 3.1.6.1 „Mõju põhjavee kvaliteedile“, lk 55 on viimases lauses järgmine trükiviga: „Vastse-Kuutse“. põhjused. 4.18 Ptk 3.1.6.1 „Mõju põhjavee kvaliteedile“, lk 56 on põhjaveekogumi „Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas“ kohta märgitud, et selle koondseisund 2020. aastal oli hea. Pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi (https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee828 91873c41) alusel oli põhjaveekogumi „Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas“ koondseisund 2020. aastal halb. Palume parandada lauset „Põlva valla ühisveevarustuses kasutatavate põhjaveekogumite seisund on hea“ ning tabelis 14 olevat informatsiooni nimetatud põhjaveekogumi seisundi kohta. 4.19 Palume KSH-s käsitleda arendusest tulenevat mõju sademeveele. Samuti sademevee (või kanalisatsiooni puudumise) Selgitus: KSH käsitleb sademevett, arendusalasid mõju pinnaveekogumitele. väljapoole tiheasustusalasid üldplaneeringuga ei kavandata. 4.20 Palume täiendada ptk-d 3.3.2 „Mõju jäätmekäitlusele ja jääkreostus“ järgmiselt: -käsitleda jääkreostusobjektide Arvestatakse. staatust (riikliku või kohaliku tähtsusega objekt); -käsitleda jääkreostuse mõju põhja- ja pinnaveele. 5.1 KSH aruandes on hinnatud välisõhu kvaliteeti, kuid olemasoleva kompostimisväljaku ja reoveepuhasti setteväljaku mõju Ei arvestata. pole hinnatud. Keskkonnaamet teeb ettepaneku kompostimisel tekkiva lõhna häiringut/mõju käsitleda põhjalikumalt nii Selgitus: üldplaneeringu KSH ei tegele olemasolevate kompostimisväljakutel kui reoveepuhastil. Lisaks palume hinnata kas biojäätmete kompostimisplatsid Moostes ja Põlvas objektide mõju hindamisega vaid üldplaneeringuga on piisav või vaja neid juurde. kavandatu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. Olemasolevate reovee- ja jäätmekäitluskohtade mõju välisõhu kvaliteedile on asjakohane hinnata vastavate keskkonnalubade taotluses. KSH eeldab, et olemasolevad loastatud objektid vastavad õhukvaliteedi piirnormidele, sest muidu ei oleks Keskkonnaamet neile keskkonnaluba väljastanud. Üldplaneeringus ja KSHs on biolagunevate jäätmete käitluse arendamise osas lähtutud valla kehtivast jäätmekavast. 5.2 KSH aruandes ja üldplaneeringus kajastada Põlva vallas asuvaid suletud väikeprügilaid (Akste, Soehaudu, Hernejärve, Arvestatakse osaliselt. Adiste, Kiuma, Metste), et ajalooline info nende kohta säiliks ja alale ei kavandataks sobimatut arendust. Palume lisada Palume Keskkonnaametil Põlva Vallavalitsusele esitada need kaardile. Palume ÜP-d ja KSH aruande eelnõu täiendada ja parandada eeltoodu alusel. Juhime tähelepanu, et seoses nimetatud suletud väikeprügilate ruumikujud ja muud Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste kodulehtede uuenemisega ei toimi enam nendele lehekülgedele suunavad vajalikud andmed, et neid oleks võimalik sarnaselt viited (lingid). jääkreostusobjektidega taustainformatsioonina kajastada. Toomas Henno, Teen ettepaneku täiendada kavandatavat Põlva valla üldplaneeringut Mammaste tee 1 (katastrinumber 62001:004:0310) Arvestatakse. 05.10.2021 kinnistu osas järgnevalt: 1) vähendada elamumaa pindala ca 3000 ruutmeetrini, mille orienteeruvad nurgapunktide xy koordinaadid oleksid järgnevad: x - 6440435; y - 680867 (BL 5806784, 27065508) x - 6440413; y - 680890 (BL 58066771, 27065963) x - 6440357; y - 680860 (BL 58067243, 27065398) x - 6440398; y - 680835 (BL 58067596, 27064946) 2) taotleda keskkonnaametilt nõusolekut ranna ehituskeelu vööndi vähendamist elamumaaga piirneval lõigul 100lt meetrilt 75 meetrini. Ettepaneku rahuldamine võimaldaks kahel õigusjärgsel omaniku perel taastada oma vanavanemate maal side Põlvamaaga. Palun mind hoida kursis menetluse käiguga. RMK (Malle Oras), RMK külastuskorraldusosakond annab teada, et on kavandamisel (lähteülesanne ja projekteerimistingimuste taotlus Võetakse teadmiseks. 06.10.2021 koostamisel) rippsilla projekteerimine ja ehitus Ahja jõele Roiupalu õpperajale RMK maale, Sõnajala lõkkekohast lõuna Selgitus: rippsilla kavandamine on vajalik, aga vastavalt poole manuses oleval kaardil märgitud asukohta. Silla vajadus tuleneb eramaadega seonduvatest probleemidest – Roiupalu Keskkonnaameti kirja p 1.9. vajab see Natura asjakohast õpperaja algus kulgeb eramaal ja käesoleva aasta suvel suunasime raja ajutiselt ringi kahjuks küll ka eramaale (omanik oli hindamist. Ettepanekuga tegeletakse edasi. praegu raja kulgemisega nõus). Vältimaks sarnaste probleemide kordumist on vajalik tagada raja kulgemine valdavalt RMK maadel. Asukohale ja rajamisele on olemas Keskkonnaameti põhimõtteline nõusolek ja sillainseneri seisukoht silla ehitamise võimalikkuse kohta. Andres Neeme, Ettepanek: Vähendada Käisi-Piiri piirkonna EK juhtotstarbe korral katastriüksuse ehitusõigust tagav miinimumsuurus 1800 Arvestatakse osaliselt. 06.10.2021 m2 peale. (Katastriüksused 62001:002:0190 ja 62001:002:0160.) Hetkel on ehitusõigust tagavad katastriüksuse Selgitus: üldplaneering ei määra maakasutustingimusi miinimumsuurused määratud EK juhtotstarbe korral Käisi-Piiri piirkonnas 4000m2 ja Kesklinna piirkonnas 800 m2 (s.o 5-e (sh miinimumkrundi suurust) katastriüksuste kaupa vaid kordne vahe), teised piirkonnad on väljakujunenud. Käisi-Piiri piirkonnas on planeeringu järgi 42 katastriüksust EK juhtotstarvete kaupa. Ettepaneku alusel muudetakse Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga juhtotstarbega, millest 38 on hoonestatud, 1 hoonestamisel ning 3 hoonestamata. Nendest 42’st kinnistust on hetkel 23 miinimumkrundi suurust Käisi-Piiri piirkonna EK kinnistut (55%) juba niigi alla 4000 m2. Tänapäevased uusarendused ei vaja üldjuhul nii suurt ehitusalust pindala, kui juhtotstarbega maa-alal tervikuna, mitte ainult kahel nõukoguaegsed olemasolevad kortermajad, seetõttu on mõistlik ka vähendada ehitusõigust tagava katastriüksuse suurust. katastriüksusel. Tiit Neeme, 07.10.2021 Ettepanek: Säilitada Oja tn 14 sihtotstarve segahoonestusmaa. Hetkel kehtivas üldplaneeringus on Oja tn 14 katastriüksus Arvestatakse osaliselt. märgistatud kui segahoonestusmaa (mis sobiks nii äri- kui ka elumaaks), uues koostatavas üldplaneeringus on tegemist Selgitus: juhtotstarbe piir viiakse kooskõlla kehtiva puhkealaga. Tegemist on linna keskuses oleva katastriüksusega, mis on linnakujunduslikult oluline katastriüksus. üldplaneeringuga. Keskväljakul on juba välja arendatud puhkeala, lisaks liikumiseks jalgteering. Puhkeala on Põlva linnas piisavalt, perspektiivselt kinnistult ehitusõiguse äravõtmine ei ole põhjendatud, mis kitsendaks tulevikus ala välja arendamist. Paul Uibo, 07.10.2021 Tutvusin Põlva valla avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu eelnõuga. Selle järgi asub minule kuuluv Järve tn 5 Arvestatakse. katastriüksus Lina-Ähnioru piirkonnas elamu maa-alal tähisega EV, kus ehitusõigust tagava katastriüksuse miinimum suurus on praeguses lahenduses 1000 m². Palun näha ette Põlva valla koostatavas üldplaneeringus võimalus elamu ehitamiseks Järve tänav 5 katastriüksusel, mille suurus on 763 m², kuna üldplaneeringus rõhutatakse Põlva linnas hoonestuse tihendamise vajadust ja lähiümbruses on elamuid ka teistel väiksematel katastriüksustel (nt 583 m², 617 m², 787 m², 894 m²). Tiit Neeme, 07.10.2021 Ettepanek 1: Vähendada Mäeveeru kinnistul (61903:002:0051) Orajõe ehituskeeluvööndit 50m pealt 25m peale Rosma Arvestatakse osaliselt. küla ja Jaanimäe tee 8 vahelisel alal. Selgitus: Ettepanekuga arvestamine võimaldaks perspektiivsele kinnistule ehitada mitu Selgitus: koostatavas üldplaneeringus puudub eluhoonet. Lisaks võimaldab see hooneid ehitada Rosma krossirajast kaugemale ja rajada vahepealsele alale haljastust juhtotsarve tähisega E4. Väljaspoole tiheasustusala vähendamaks müra ja tolmu mõjusid kinnistul ehituseks sobival alal. Rosma külas on väljakujunenud ehitusjoon lähemal juhtotstarvete näitamine omab informatiivset kui hetkel kehtiv Orajõe ning Peri oja ehituskeeluvöönd 50m. Ajalooliselt on hooned rajatud jõe kaldale lisaks ka Orajõest tähendust, tegemist on olemasolevate elamumaa Põlva järve suunas olevatel kinnistutel. 20-nel erineval kinnistul on hooneid 50m ehituskeeluvööndis. Lisaks sellele on ka sihtotstarbega katastriüksustega, mitte Rosma külas Peri jõe äärsed kinnistud hoonestatud enamus ehituskeeluvööndis. Põlvas on puudus elamumaa kruntidest, kavandatavatega. Üldplaneering ei kavanda täiendavaid ehituskeeluvööndi vähendamise korral on võimalik jõeäärset maad elamumaana kergemini kasutusele võtta. Suurem osa elamualasid hajaasustusse, see aga ei tähenda, et jõeäärsest maast on reoveekogumisala ulatuses ning seetõttu on ka keskkonnarisk madal. Samuti on Mäeveeru kinnistu elamute rajamine ei oleks võimalik. Ehituskeeluvööndi ehituskeelu ala vähendamist taotlev ala vahetus läheduses võimalus liituda Põlva valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga. vähendamise taotlemine on võimalik, kui on tagatud LKS Ettepanek 2: Muuta Mäeveeru kinnistul Rosma küla ja Jaanimäe tee 8 vahelisel alal maakasutuse juhtotstarvet toodud kalda kaitse eesmärkide täitmine. Palume väikeelamute maa-alaks. Taotletav otstarve:– Tähis - E, täpsustus - E4 (Elamuala (väikeelamud) - väljaspool tiheasustusala) , taotlejal põhjendada. alaliik - EV. Selgitus: Hetkel kehtiva üldplaneeringu järgi on kogu kinnistu määratud kompensatsioonialaks. Põlvas on puudus elamumaa kruntidest. Muutmist taotlev osa kinnistust (mis on olnud varasemalt märgala), on käesolevaks ajaks juba täidetud ja ettevalmistatud hoonete ehituseks sobivaks. Lisatud ettepaneku ala kirjeldav skeem. Romet Neemse, Põlva Vallavolikogu 09.09.2015. a otsusega nr 1-3/30 kehtestati Põlva valla üldplaneeringut täpsustav ja muutev Arvestatakse osaliselt. 08.10.2021 teemaplaneering Himmaste ja Peri külade teed. Planeeringuga on Himmaste karjäärile ette nähtud võimalus uue Selgitus: avalikustatud üldplaneeringu eelnõus on juurdepääsutee rajamiseks paralleelselt raudteega. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel viidatud teemaplaneeringuga arvestatud ning Himmaste tuleb haldusorganil tagada juurdepääs maavara varule. Sellest tulenevalt teen ettepaneku,et käesoleva üldplaneeringu karjäärile vajalik tee on perspektiivsena kaardile kantud. kehtestamise järgselt jääks kehtima Põlva Vallavolikogu 09.09.2015. a otsusega nr 1-3/30 kehtestatud teemaplaneering Erinevaid varem koostatud üldplaneeringuid ei soovi Himmaste ja Peri külade teed. Nimetatud teemaplaneeringu osa,mis seotud juurdepääsutee rajamisega Himmaste Põlva vald kehtima jätta. Viidatud teemaplaneeringus karjäärile palun kanda koostamisel üldplaneeringusse üldistatud kujul. Palun arvestada eeltooduga üldplaneeringu kavandatu kantakse koostatavasse üldplaneeringusse. koostamisel. Alar Oppar, 10.10.2021 Valla üldplaneeringus tuleks ette näha siiski ka tööstuslike tuuleparkide arendamise võimalused, kui riigikaitselistest Ei arvestata. vajadustest lähtuvate uute radarite valmimisel tekivad vastavad arengueeldused. Valla üldplaneeringu eelnõus (vt lk 4) on Selgitus: Majandus – ja kommunikatsiooniministeerium sõnastatud järgmine põhimõte: „Selleks, et õigusakti, mõne üksiku sätte või ametkonna (nimetus, vastutusvaldkond vm) teavitas kohalikke omavalitsusi 01.06.2021 kirjaga nr 17- muutumisel ei tekiks üldplaneeringu kasutamisel arusaamatusi, ei too üldplaneering eraldi välja ühtegi õigusakti, 7/2021/3487-1, et Vabariigi Valitsus tegi otsused, mis konkreetset sätet ega ametkonna nimetust. Üldplaneeringu rakendamisel lähtutakse asjakohastest kehtivatest leevandavad riigikaitselisi kõrguspiiranguid. Varasemalt õigusaktidest.“. See on igati mõistlik lähenemine (nagu ka põhimõte (vt lk 10), millega on detailplaneeringu koostamise oli riigikaitseliste kõrguspiirangute tõttu tuuleparkide kohustuse seadmisel säilitatud kaalutlusõigus, mis võimaldab paindlikkust ja juhtumipõhist halduskoormuse vähendamist arendamiseks sobilik üksnes väike (14%) osa Eesti arendajale). Samas on lk 47 taastuvenergia peatükis sõnastatud sellele lähenemisele risti vastupidine, ja sealjuures üsna maismaast. 2019. aasta novembris ning käesoleva aasta kategooriline, seisukoht, mille lähtealused võivad lähema 4-5 aasta perspektiivis oluliselt muutuda või üldse ära langeda: kevadel Vabariigi Valitsuse poolt tehtud otsusega Põlva valla territooriumil on suurte (üle 30 m kõrgete) tuulegeneraatorite rajamine tulenevalt riigikaitselistest piirangutest investeerida riigikaitseliste kõrguspiirangute teadaolevalt välistatud. Sellest lähtuvalt ei kavandata ka üldplaneeringu tuuleenergia arengualasid. Põlva vallas on leevendamisse avati riigikaitselistest taastuvenergiaallikana võimalik kavandada päikeseenergia parke ja väiketuulikuid. Mis juhtub aga siis, kui riigikaitselistest kõrgusepiirangutest enamik Mandri-Eesti vajadustest (nt uue seiresüsteemi investeeringutest tulenevalt) see probleem juba lähemal ajal ümber hinnatakse? Juba territooriumist, aga siiski mitte Põlva vald. Praeguses Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga mõne aja pärast saab algne probleem kõrvaldatud, kuid Põlva valla üldplaneeringusse jääb ikka kehtima aegunud piirang. planeerimissüsteemis ei ole võimalik tuuleparki Vastavalt kehtivale üleriigilisele planeeringule ja Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1- 1/17/676 kehtestatud detailplaneeringu alusel planeerida, kui üldplaneeringus „Põlva maakonnaplaneeringule 2030+“ ei nähta Põlva maakonda riiklikult olulise tuuleenergeetika arendamise ei ole asukohta valitud. Põlva Vallavalitsus on nõus piirkonnana, kuid lähtuvalt tuuleressursist võib siiski väiketuulikuid arendada kohalikuks väiksemahuliseks tootmiseks ja sõnastuse üle vaatama. tarbimiseks. Toon samas välja ühe näite ja võimaluse, mida muudes riikides (eeskätt Saksamaal, Hollandis ja Taanis) rakendatakse mitte niivõrd ärilise tulu, kui muude kogukondlike eesmärkide saavutamiseks. Siin võib perspektiivis olla huvitatud osapooleks ka omavalitsus ja selle allasutused. See puudutab nimelt hoonetele kehtestatud nullenergia nõudeid. Neid eesmärke aga ei saavutata ilma kohapealse energiatootmiseta, mille lihtsustatud lahendusena nähakse Eestis päikesepaneelide paigaldamist igale eramule, kortermajale ja avalikule hoonele. Pikemas perspektiivis toob see aga endaga kaasa linnapildi reostumise. Selline mõtlemine/tagajärg on kitsas, vaesustav ja väsitav. Hoonete nullenergia nõuded oleks täidetud ka siis, kui me käsitleksime hoonete energiabilansi parandamist tehniliselt kaalutletumalt ja mastaabisäästlikumalt. Ehk selle asemel, et iga Põlva kortermaja katus või sein paneele täis riputada, võiks Eestis hoopis soodustada energiaühistute loomist, mis rajavad ühistatud tootmisvõimsused kusagile linnapiirile mõne metsatuka taha, sooaladele või muule alale, sh väärtuslikule põllumaale. Ka põhi- ja jaotusvõrgul lasub seadusest tulenev kohustus arendada elektrivõrku selliselt, et see vastaks tulevikunägemustele. Nii me võimegi ühel heal päeval avastada, et kogukonna huvides oleks mõistlik paigaldada nt kas Laudsilla või Tarõssaarõ soo veerele mõni 6 MW võimsusega tuulik, mis rahuldaks ära kogukonna aastase elektrivajaduse. Eesti riigil oleks võimalik selliselt suunata näiteks ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid, et toetada energiaühistute loomist. 1998. aastal ehitati sarnase mõtteviisi tulemusena AS Põlva Soojuses (st ka munitsipaalomand teenib kogukonda) Taani riigi abiga maagaasi baasil kaasaegne soojuse (1,2MW) ja elektri (1MW) koostootmisjaam. Alternatiiv on ka see, kui hoonete energiabilanss seotaks kohustusega osta need toomisvõimsused vabalt turult (börsilt). Ettepanek: Kuigi üldplaneeringu eelnõus ja KSH aruandes on jäetud hetkel Põlva valla võimalikud tuuleenergia arengualad käsitlemata, ei tohiks seda arenguvõimalust üldplaneeringuga siiski välistada tulevikus, kui riigikaitselistest vajadustest lähtuvate uute radarite valmimisel tekivad vastavad arengueeldused ka Põlva vallas. Maakonnaplaneeringuga ei ole samuti ette nähtud konkreetseid taastuvenergia arenduse piirkondi, vaid arendamine toimub juhtumipõhiselt arendushuvi ja ressursi olemasolust lähtudes. Sellistel juhtudel võiks seega ette näha vallavolikogu kaalutlusotsusega detailplaneeringumenetlust (sh olulise ruumilise mõjuga planeeringut), mis sisaldab ka keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustust. See võib sisaldada sh valla üldplaneeringut ja maakonnaplaneeringut muutvat menetlust. Tänases sõnastuses ei võimalda aga valla üldplaneering sellist detailplaneeringu menetlust üldse algatadagi. Üldplaneeringu eelnõus suunatakse ühelt poolt päikese- ja tuuleparkide arendused eemale rohelistest võrgustikualadest, Arvestatakse osaliselt. väärtuslikest maastike avamaastikest ja väärtuslikust põllumaast. Teiselt poolt aga takistatakse nende arenduste kolimist sh Selgitus: vallavalitsusel on kavas koostada ruumianalüüs väheväärtuslikule metsamaale, kuna keelustatakse raadamine sel eesmärgil. Maakonnaplaneeringus päikeseenergia ja ning selgitada välja alad, kuhu päikeseparke ei tohiks väiketuulikute arendamisele otseselt takistusi ei seata, kuid „eelistada tuleks neid arendusi väljaspool rohelisi rajada (nt kõrge väärtusega ökosüsteemid). Lisaks võrgustikualasid, väärtuslike maastike ja väärtuslike põllumaid1“. Valla üldplaneeringu eelnõu aga juba ühemõtteliselt taastuvenergeetika tootmise võimaldamisele on keelustab väärtuslike maastike avamaastikele vastavad arendused: „Maastikul silmapaistvad tehnorajatised (päikesepargid, üldplaneeringu eesmärk ka loodusväärtuste (sh mets) tuulegeneraatorid jm) kavandatakse väljapoole väärtuslike maastike avamaastikke“. Ainsa erandina on mikrotootmiseks säilitamine. Väärtuslikule põllumajandusmaale ajutiselt lubatud paigaldada elektritootmise seadeldis (kuni 11kW tootmisvõimsusega) „väärtusliku maastiku õuealale või sellest päikeseparkide lubamise tingimus on tulnud väljaspoole avamaastikule juhul, kui paneelide paigutus maastikul ei too kaasa negatiivset visuaalset mõju (teel liikleja Maaeluministeeriumist. Sätted, mis puudutavad metsa vaated vms) ning peegeldused ei ohusta avalikult kasutatavatel teedel liiklejaid (vt lk 47)“. Samuti on eelnõus kirjas, et raadamise keelamist, vaadatakse üle. „päikeseparki tohib väärtuslikule põllumajandusmaale (vt 5.6.) rajada kui säilib väärtusliku põllumajandusmaa terviklikkus ja mullaviljakus. Väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet on lubatud muuta ajutiselt ning peale päikesepargi eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav. Vajadusel võib omavalitsus määrata ehitistele kasutamise tähtaja arvestades päikesepaneelide eeldatavat eluiga“. Keskmiselt on ühe päikesepargi kasulik eluiga 25 aastat, kuid need on kasutatavad kuni 40 aastat. Kui selline kasutamise tähtaeg määratakse lühemale perioodile, on tegu juba sundlõpetamise ja eksproprieerimisega. Samuti jääb arusaamatuks, et miks omavalitsus ei soovi mõista, et tööstuslikud päikesepargid on tulnud selleks, et jääda. Või usute tõesti, et 25 aasta pärast on meil olemas mingid alternatiivsed energiaallikad? Kui päikesepark amortiseerub, ei lõpetata alati tegevust, vaid on olemas sh võimalus, et see asendatakse uue ja kaasaegsemaga. Päikesepargi suur kulu on nt ka võrguga liitumine, mis muutub osaks kohalikust infrastruktuurist. Keegi ei kirjuta seda osa ettevõtte varast niisama korstnasse, st liitumisvõimsusel on väärtus ka 25 ja 40 aasta pärast, sest elektritootja finantseerib võrgutasudena kogu aeg selle rekonstrueerimist. Sarnaselt on võimalik Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga ka päikesepargis viia läbi põhivara sujuv uuendamine nii, et tootmine ei lakkagi. Seetõttu on küsitav käsitlus, et väärtuslikule põllumaale rajatud päikesepargid on justkui ajutised, valla taoline seisukoht on põhjendatud üksnes juhul, kui päikesepargi sihipärane tegevus (taastuvelektrienergia tootmine) lõpeb. Oleme koos Euroopa Liiduga võtnud eesmärgiks minna 2050. aastaks üle süsinikuneutraalsele majandusele, aastaks 2035 keelustame aga sisepõlemismootoriga uute autode turule jõudmise. Eurostati 2019. aasta andmetel moodustas Euroopa Liidu taastuvenergia ca 19,8% kogu energiabilansist, Eesti vastav näitaja oli 31,2%. EL-i keskmine majapidamine tarbis 2019. aastal 3 737kWh elektrienergiat, Eestis 2 759kWh. Ehk üks samm on astutud, kuid mitu sarnast on veel teha. Soomlased on välja arvutanud, et neil sõidab iga autoomanik aastas keskmiselt 16 800 km, ehk ca 47 km ööpäevas. Nad on välja arvutanud ka selle, et nende kliimas kasutab suve ja talve keskmisena tänane elektriauto 1 km läbimiseks ca 0,2 kWh elektrienergiat, kuigi efektiivsemad autod tarbivad juba ka 0,15 kWh/km. Ehk siis keskmine autoomanik kasutab aastasele kilometraažile 16 800 km x 0,2 kWh/km = 3 360 kWh (ca 280 kWh/kuus) elektrit. 1 Vt lk 53-55, Põlva MP seletuskiri (maakonnaplaneering.ee) Võime seega eeldada ka Eestis, et ühe keskmise majapidamise elektritarbimine on tulevikus ca 4 000 kWh ja elektriautol 3 400 kWh. Sellise koguse elektrivajaduse rahuldamine eeldab (bilansiliselt) 7-8 kW võimsusega päikesepargi või 4-5 kW väiketuuliku paigaldamist (sõltuvalt asukoha tuuleressursist ja tuuliku kasutegurist). Me võime seega pigem eeldada, et taolisi väikeinvesteeringuid hakkavad järgmise 10-15 aasta jooksul tegema sajad (kui mitte tuhanded) Põlva valla kodanikud. Ettepanek: Metsa raadamise keelu päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks võiks üldplaneeringust üldse välja jätta. Kui metsakinnistu saab raadamiseks juba loa kehtiva seaduse alusel, on selle takistamine valla üldplaneeringuga ainuüksi põhjusel, et see seotakse hilisema taastuvenergia arendamise eesmärkidega, vaid kiusu otsimine. Seda enam, et see säte on sisustamata ja ei tee seega vahet metsamaa kõlvikulisel koosseisul, vaid käsitleb ühtemoodi ka väheväärtuslikku metsa, raiestikku, puisniitu, põõsastikku, sood, soovikut jms. Üldplaneeringu eelnõuga tööstuslike elektrituulikute püstitamist ette ei näha ja väljapool tiheasustusalasid on ühe Arvestatakse osaliselt. majapidamise tarbeks lubatud püstitada vaid üks väiketuulik. Sisuliselt on nende nõuetega välistatud igasugune Selgitus: tööstuslikke elektrituulikuid puudutav osa tuuleenergia arendamine Põlva vallas. Mõiste „tööstuslik elektrituulikute“ püstitamine on eelnõus jäetud sisustamata. Kui vaadatakse üle. tööstusliku elektrituulikuna käsitletakse Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskirja“ kohast üle 30 meetri kõrgust tuulikut, siis tuleks seda ka nii nimetada. Eelnõus on vastavat tuulikut nimetatud küll „suureks“, kuid sellest ei selgu, kas see on ka tööstuslik. Eelnõus defineeritakse tööstuslikku päikeseparki viisil, mille koguvõimsus on enam kui kahekordne kinnistu enda tarbeks vajalik võimsus. Kui selle printsiibi järgi defineeritaks ka tööstuslikku elektrituulikut, algab tööstuslik tootmine Põlva vallas juba 1W tootmisvõimsusest, kui kinnistul omatarve puudub. Maakondlik planeering liigitab taastuvenergia tootjaid järgmiselt: - mikrotootja (alla 11kW tootmisvõimsusega); - pisitootja (tootmisvõimsusega 11kW kuni 200 kW); - väiketootja (tootmisvõimsusega 200 kW kuni 5MW); - suurtootja (tootmisvõimsusega üle 5MW). Kas nad kõik on siis tööstuslikud tootjad? Sõltub omatarbest? Looge selles palun suurem selgus. Samuti on üsna tagurlik valla käsitlus võimaldada väljapool tiheasustusalasid ühe majapidamise tarbeks püstitada vaid üks väiketuulik. See tuuliku käsitlus on kinni 20 aasta taguses ajas. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt lisaks horisontaalse teljega ka vertikaalse teljega tuulikuid. Kui ma juhtumisi tahan oma maakodu tagaaeda panna 10,8 kW nimivõimsusega kuni 10m kõrguse energiapuu2 (vt ka allpool), millel on 36 elektrigeneraatorit igaüks võimsusega 300W, siis ma lähen korraga vastuollu mõlema esitatud nõudmisega: (1) minust saab tööstuslik tootja (milline tootmine on aga keelatud), kuna tuuliku toodang oleks rohkem kui kahekordne selle kinnistu elektritarbimisest; ja (2) ma ei saakski seda tuulikut paigaldada, sest üldplaneering võimaldaks püstitada vaid ühe tuuliku (elektrigeneraatori) 36 asemel. Kellele need nõuded on siis kirjutatud? Energiapuu kõrval olen esitanud ka ühe näite kuni 18m kõrgusest ja 6,5kW nimivõimsusega vertikaalse teljega spiraalsete tiivakestega Darrieus’ tuuleturbiinist. Tooge palun siis välja üks hea põhjendus, miks vallakodanik ei tohiks neid paigaldada oma koduaeda rohkem kui ühe, või miks on Põlva vallas välistatud tuulepargi rajamine, mis koosneks nt 10-st sellisest tuuleturbiinist. Jätke sh nende tehnoloogiate tasuvus, töökindlus, kasutegur jms iga investori-finantseerija enda otsustada. Ettepanek on asendada eelpool viidatud elektrituulikute kohta käiv seisukoht järgmiselt: Väljapool tiheasustusalasid on lubatud püstitada tööstuslike elektrituulikuid, mille kõrgus on väiksem kui 30 m. Tööstuslike elektrituulikute paigaldamisel otsustatakse detailplaneeringu ja KSH vajadus juhtumipõhiselt. Õigusbüroo Litigante, Käesolevaga esitame Teile ettepaneku kehtestamisel olevasse Põlva valla üldplaneeringusse, mille kohaselt muudetakse Arvestatakse osaliselt. 10.10.2021 Oru tn 2 katastriüksusel (katastritunnus 62201:001:0373) sihtotsarve elamumaaks. Nimetatud katastriüksusel on olemas Selgitus: oluline on säilitada puhverala kõrge kõik liitumispunktid elamu püstitamiseks ning puuduvad objektiivsed põhjused sihtotstarbe muutmata jätmiseks. liiklussagedusega riigitee ja elamuala vahel, samas kogu katastriüksuse haljasalana hoidmine ei ole vajalik. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga Suuliselt esitatud ettepanekud Kaasamiskoosolekud 13.- Selgitada välja Valgemetsa külas raudtee ääres oleva puhkekoha omanik ning kui omanikku ei ole, siis puhkekohta mitte Selgitus: puhkekoht rajati projekti raames ja kindel 17.09.2021 märkida. hooldaja puudub. Põlva Vallavalitsus leiab, et puhkekoht on matkajate jaoks oluline ning teeb külaseltsile ettepaneku selle hooldamine enda kanda võtta. Kavandada jalgrattatee Tilsist Põlva poole. Ei arvestata. Jüri ja Heldur Kurg, Rosma külas osaliselt Värska mnt 5 ja Männi katastriüksus määrata SE alaks. Praegu Männi T ning Värska mnt 5-l Arvestatakse. suuline ettepanek juhtotsarve puudub. Pärast avalikustamise lõppu esitatud ettepanekud Enn Kulp, 11.10.2021 Olles tutvunud üldplaneeringuga siis tuleb nentida et ära on tehtud suur töö suht väikeste jõududega. On hea, et Võetakse teadmiseks. üldplaneeringu suund on üldistamise poole suunatud ja seega oluliselt parem dokument kui eelnevad kehtivad Selgitus: asustusüksuse piire ei saa muuta üldplaneeringud. Siiski on teemasid mida on olnud korduvalt lubatud üldplaneeringu käigus valla erinevate isikute poolt üldplaneeringuga, selleks on omaette menetlus. lahendada aga nagu selgub hetkel olevast üldplaneeringu versioonist siis küsimused on endiselt lahendamata. Ma pean Asustusüksuse lahkmejoone määramine toimub silmas siin nelja inimese avaldust talude ennistamiseks Leevijõe külla . Avaldused on esitatud ca 2 aastat tagasi ( „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise detsember 2019) . Lisaks MTÜ Leevijõe poolne avaldus piiride (lahkmejoonte) korrigeerimiseks samast ajast. Vallast on alused ja kord“ järgi. Varasemalt on kinnitatud, et kui korduvalt antud teada, et probleem on puht tehniline ja ei soovita algatada mitut menetlust ja küsimus lahendatakse koos vallavolikogu otsustab lahkmejooni muuta, on mõistlik üldplaneeringuga. Paraku on üldplaneeringus külade piirid endisel kujul sees. Viga mis on tehtud taasiseseisvunud Eesti ajal üldplaneeringu ja lahkmejoone muutmise menetlus ei ole leidnud senini parandamist . Ei ole vald leidnud mitteühtegi dokumenti mis oleks kinnitanud ja põhjendanud nende ühildada, aga üldplaneeringuga ei ole võimalik talude teise küla alla viimist. Veelgi enam – Talude omanikud ei ole saanud mingit teavet selle kohta i et neid on Leevijõe asustusüksuste piire muuta. Otsust, algatada küla alt ümber tõstetud mõne teise( Koorvere ja Karilatsi) küla alla. Usun et meie vald on ikka näoga inimeste, oma valla asustusüksuse piiri muutmist, ei ole vallavolikogu inimeste poole ja on suuteline nimetatud teema lahendama kiiremas korras. Palume teha üldplaneeringu teinud. kaardirakenduses vastavad muudatused lahkmejoonte osas arvestades esitatud avaldustega. Vajalikud otsused on volikogu teha mille eest seisab volikogu esimees . Seetõttu adresseerin käesoleva kirja ka volikogu esimehele astumaks vajalikke samme. Ühtlasi pöördume ka volikogu esimehe poole saamaks teavet milliseid samme on vald /volikogu astunud selle kahe aasta jooksul , milliseid menetlustoiminguid on läbi viidud ja millal võiks see protsess saada lõpetatud. Keskkonnaministeerium*, 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.3. Maakasutuse juhtotstarbed on supelranna maa-ala juhtotstarbe kohta * Kuna Keskkonnaministeeriumi ettepanekud laekusid 17.10.2021 nr 7- kirjutatud, et see on avalikult kasutatav supelranna maa-ala mille piires on võimalik püstitada supelranna kasutamiseks hiljem, ei ole jõutud nende osas seisukohta kujundada. 15/21/4029-3 vajalikke ehitisi. Peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on kirjas, et enamkasutatavatele supluskohtadele on määratud supelranna maa-ala juhtotstarve (SE) mis võimaldab nendele aladele püstitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi. Supelranna maa-ala juhtotstarbega alale ei laiene ehituskeeld. Antud sõnastused ei lähe kokku looduskaitseseaduses sätestatuga ning on mitmeti mõistetavad. Ehituskeeld küll ei laiene supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste ehitamiseks, kuid siiski laieneb hoonete püstitamisele. Lisaks märgime, et supelranna maa-ala juhtotstarbe tähiseks on mujal seletuskirjas märgitud PR. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohevõrgustik on esitatud tingimused rohevõrgustiku terviklikkuse ja toimimise säilitamiseks. Neljanda punkti sõnastuse on välja toodud, et majandatavates metsades on oluline muuhulgas metsade väetamisest loobumine ja ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine. Juhime tähelepanu, et metsaseaduse (edaspidi MS) § 27 lõike 3 kohaselt on metsa väetamine keelatud üksnes mineraalväetistega. Samuti vajaks täpsustamist mida peetakse ohtlike taimekaitsevahendite all silmas, sest taimekaitseseadus ei defineeri ohtlikke taimekaitsevahendeid. Täpsustame, et pestitsiidide kasutamine metsas on reguleeritud keskkonnaministri 27.12.2006 aasta määruses nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ ning selle § 20 lõike 1 kohaselt võib pestitsiide metsas kasutada metsakaitseekspertiisi tulemuste alusel. Seega teeme ettepaneku seletuskirjas selgelt välja tuua, miks seatakse rangemad tingimused võrreldes kehtiva seadusandlusega. 3. Eelmises punktis toodud tingimuse eelviimase lause kohaselt tuleb metsamaaga kattuvatel rohevõrgustiku koridoride aladel vältida lageraieid, mille käigus raiega toimuks korraga koridoriga ristisuunaline raie, mis halvendaks seeläbi koridori toimimist. Sellisest sõnastusest võib välja lugeda, et ka lageraie on lubatud, kui ristisuunas täies ulatuses lageraie ei lõika korraga tervet koridori. Punkti viimase lause kohaselt tuleb koridori aladel raie läbi viia etappidena (aegjärksena). Palume selgitada, kas sulgudes oleva täienduse all on silmas peetud aegjärgset raiet MS § 30 mõistes ehk on valitud üks Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga turberaieliikidest ja kui on, kas siis see tähendab, et muud MS-e turberaieliigid on keelatud. Kui on, siis palume seda põhjendada. 4. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.5. Rohevõrgustik seitsmenda punkti kohaselt on seatud tingimuseks, et rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Samas pole täpsustatud ega defineeritud, millised alad loetakse loodulike alade hulka ja kuidas ning kelle poolt seda protsenti jooksvalt jälgitakse. Samuti ei ole kirjeldatud kuidas seda tingimust rakendatakse ehk kas see võib kaasa tuua majandustegevuse keelamise, nt raie keelamise. Palume selgitada. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohevõrgustik on kirjas, et kaevandamissoovi ja rohelise võrgustiku kattuvusel arvestab loaandja loamenetluses vajadusega säilitada rohelise võrgustiku toimivus, töötades vajadusel välja leevendavad meetme. Korrektne sõnastus on, et välja töötatakse leevendavaid meetmeid. 6. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7. Puhkeväärtusega alad on esitatud tingimused puhkeväärtusega alade kasutamiseks ja arendamiseks. Viienda punkti kohaselt KAH-metsades raiete kavandamisel arvestatakse kogukonna ettepanekutega. Avaliku huviga metsaalade metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et aladel oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum. Raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhkeja virgestusaladel tuleb kaasata huvirühmad ja kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu seletuskirjas on KAH-metsad defineeritud kui RMK hallatavatel maadel asuvad alad, mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Samas avaliku huviga metsaalad ei ole defineeritud. Palume selgitada, kas viiendas punktis avaliku huviga metsamaadel on silmas peetud tingimusi KAH aladele (ehk RMK hallatavatel maadel asuvad alad) või on silmas peetud ka eraomandis olevaid maid ja kas tegemist on kohustusliku kasutustingimusega, või on tegemist üldise suunisega. Selline üldsõnaline lähenemine jätab väga palju ruumi erinevateks tõlgendusteks. 7. Eelmises punktis toodud tingimuse viimase lause kohaselt tuleb raiete kavandamisel (metsamajanduskavade koostamisel) puhke- ja virgestusaladel kaasata huvirühmad ja kohalik omavalitsus. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on puhke- ja virgestusaladeks muuhulgas ka marja- ja seenemetsad (lk 38, peatüki 5.7 esimene lõik). Juhime tähelepanu, et metsamajandamiskava ei ole MS alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg 43 ). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11 ). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tegevuste (MS §11 lg 42 ) tegemiseks olemas olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS §11 lg 41 ). 8. Peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja peatükki 6.2.2. Taastuvenergia lisatakse tuulikute rajamise üheks tingimuseks, et tuuleenergiat tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele. 9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 6.2.2. Taastuvenergia toodud taastuvenergiarajatiste rajamise tingimuste esimese punkti kohaselt ei ole metsa raadamine päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks lubatud. Samas KSH aruande eelnõu peatükis 3.8 Taastuvenergeetika kavandamine ja sellega kaasnevad mõjud kasutatakse sõnastust, et metsa raadamine päikeseparkide ja tuulikute rajamiseks ei tohiks üldjuhul olla lubatud. Palume selgitada erinevust üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu vahel ja kas on üldplaneeringuga kavas seada tingimusi, mis juhtudel on siiski raadamine lubatud. 10. Üldplaneeringuga tehakse ettepanekud ehituskeeluvööndi vähendamiseks, kuid ettepanekud ei ole avaliku huvi seisukohast põhjendatud ning ettepanekutes pole arvestatud KSH aruande eelnõus esitatud tulemustega. Palume ettepanekuid korrigeerida. 11. KSH aruande eelnõus on välja toodud, et rohevõrgustiku tingimused tulenevad maakonnaplaneeringust, kuid rohevõrgustiku planeerimisjuhis1 ütleb, et maakonnaplaneering annab üldised kasutustingimused rohevõrgustiku toimimise tagamiseks, üldplaneeringu ülesanne on rohevõrgustiku ülesannete kohapõhine ülevaatamine ja täpsustamine ning tingimuste määramine. 12. Palume tuua KSH aruande eelnõus välja, kas Põlva valla rohevõrgustik moodustab terviku naabervaldade omaga, kas alad on ühenduses või esineb mittetoimivaid lahendusi ja vajadusel pakkuda lahendusi puuduste kõrvaldamiseks. 13. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.2 Mõju elurikkusele, taimestikule, loomastikule kirjeldatakse, et asustuse laiendamist üldplaneeringuga vääriselupaikade aladele ei kavandata. Vääriselupaiku läbivad liikumisrajad on juba olemasolevad ning täiendavaid objekte vääriselupaikadele ei kavandata. Samas järgmises lauses viidatakse, et VEP nr.204705 osas esineb kattuvus kavandatava kergliiklustee perspektiivse asukohaga. Palume antud vastuolu selgitada. Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga 14. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.5.1 Mõju pinnaveekogudele on kirjas, et üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiksid põhjustada veekogude seisundite halvenemist. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringuga kavandatakse maakasutuse otstarvete muutusi, sealhulgas kaardistatakse väärtuslikud põllumajandusmaad ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Näiteks on üldplaneeringuga tehtud ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit Põlva järve ääres 50-le meetrile metsamaal lõikudes kuhu on kavandatud elamumaad. Seega oleme seisukohal, et maakasutuse mõju veekogumite seisundile tuleb KSH aruande eelnõus läbivalt hinnata. Kui vajalike hinnangute andmiseks ei ole üldplaneeringus piisavalt infot, tuleb vastav risk KSH aruande eelnõus välja tuua, et hilisemas planeerimise etapis mõju veekogumitele saaks nõuetekohaselt hinnatud. 15. KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.5.2 Reoveekogumisalad ja nende mõju on märgitud, et Aarna külas ei ole määratud reoveekogumisala (RKA), kuid alal on ühiskanalisatsioon ja vajalik on üldplaneeringus määrata Aarna külasse RKA perspektiivala vastavalt ÜVK-le. Aarna RKA suurus on 1,9 ha ning reostuskoormus on 75 ie. Märgime, et ühiskanalisatsioon on tehniline lahendus reovee käitlemiseks, mille väljaehitamine ei eelda RKA olemasolu. Seega ei ole vajalik kõik ühiskanalisatsiooniga kaetud alad määrata perspektiivis RKA-ks. RKA määramise eeldused on sätestatud veeseaduse §-des 99-101. Veeseaduse § 100 lõike 2 kohaselt peab RKA olema vähemalt 5 ha. Seega palume tekst viia kooskõlla veeseadusega. 16. Palume KSH aruande eelnõu peatükis 3.1.6.1 Mõju põhjavee kvaliteedile (lk 57) täiendada, et uute hoonestusalade kavandamisel tuleb samuti lähtuda väljatoodud sademevee käitlemise põhimõtetest. 17. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1 Mõju välisõhu seisundile toodud sõnastusest jääb ekslik mulje, et ammoniaak on nn esmatähtis saasteaine. Palume korrigeerida sõnastust. 18. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1.1 Tootmisettevõtete mõju on märgitud, et nähakse mitmete olemasolevate tootmisalade puhul ette nende perspektiivset sega-alaks muutumist. Sellise muudatuse korral on vaja hinnata, kas alal olev müratase vastab uuele müratundlikule alale kehtestatud müra sihtväärtustele. 19. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.1.2 Kaugküte asendada termin „peentolm“ terminitega „peenosakesed“ ja „eriti peened osakesed“. 20. KSH aruande eelnõu peatükis 3.4.2 Müra mõju on soovitav jätta ära standardi EVS 842:2003 aastaarv, sest koostamisel on standardi uustöötlusversioon. 21. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõus müra hindmaisel kasutada ka 2021 valminud Põlva linna ja ümbruskonna mürakaardistamise tulemusi. Rahandusministeerium*, 1. Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirja peatükis 2.2 Linnalise asustuse alad on sätestatud nende alade * Kuna Rahandusministeeriumi ettepanekud laekusid 27.10.2021 nr 14- määramise ja arendamise põhimõtted ning määratud linnalise asustuse alana Põlva linn ja selle lähiümbrus. Palume hiljem, ei ole jõutud nende osas seisukohta kujundada. 10/5827-3 täpsustada üldplaneeringu eelnõus linnalise asustusega ala käsitlust lähtuvalt maakonnaplaneeringust. 2. Maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1. Elektrivõrk on kajastatud Tartu-Gulbene 330 kV kõrgepingeliini võimalik põhimõtteline suund ja sätestatud, et kõrgepingeliini trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Samuti see, et kõrgepingeliini paiknemine võib oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et üldplaneeringu koostamisel on oluline teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu valdajaga, selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus. Palume täpsustada koostöös taristu valdajaga üldplaneeringu eelnõu peatükis 6.2. Energeetika objekti elluviimise perspektiivi ja seost võimaliku PlanS § 27 lõike 1 kohase riigi eriplaneeringu objektiga. 3. Üldplaneeringu eelnõu peatükis 2.1. Maakonnaplaneeringuga arvestamine on kirjas, milliste teemade osas on maakonnaplaneeringut täpsustatud ning et täpsustamise põhjendused ja ulatus on esitatud teemavaldkonda käsitlevas peatükis. Palume lisada kõigi täpsustamiste põhjendused ja ulatus vastavatesse teemavaldkondade peatükkidesse. 4. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.3. Teenused on määratud keskuste igale tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Erandiks on lähikeskused, mis on teatud teenuste koondumise kohaks, kuid kus väiksuse tõttu ei ole põhjendatud kindla nimekirja alusel teenuste tagamine: sel tasemel sõltub pakutavate teenuste valik kohaliku kogukonna initsiatiivist ja ettevõtlusaktiivsusest. Maakonnaplaneeringu soovituslike teenuste nimekiri ei ole lõplik ning võib vastavalt keskuste võimekusele täieneda. Piirkondlike eripärade tõttu ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu üksikute teenuste tagamiseks tuleb kaaluda ja rakendada erinevaid parendusvõimalusi, arvestades omavalitsuse profiiliga: teenuse tekitamine, ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb teenuse juurde), paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Palume selgitada, millised on Põlva valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemetele. Palume tuua seosed, kuidas toetavad üldplaneeringuga seatud Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga maakasutus- ja ehitustingimused teenuste võimaldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist. 5. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.3. Maaline piirkond on sätestatud: Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis ei vasta maakonnaplaneeringu peatükkides 3, 4 ja 5 kirjeldatud tingimustele, on põhjendatud kaalumine, kas nende detailplaneeringutega kavandatu on jätkuvalt asjakohane nimetatud punktide kontekstis ning vajadusel kaaluda planeeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. Palume selgitada, kas teemat on käsitletud ja kas on kaalutud eelnimetatud detailplaneeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. 6. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.4. Suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes on muu hulgas kaalutlemise aluseks maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutamistingimused. Väärtuslikel maastikel detailplaneeringu koostamise kohustuse juhtude kaalumisel tuleb arvesse võtta ka iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud maastikukomponentide säilimist. Palume selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. 7. Juhime tähelepanu sellele, et juhul kui maakonnaplaneeringuga kavandatud objekti täpsustamisel on selle asukohal lähedus Natura 2000 alaga, ei saa Riigikohtu lahenditest tulenevalt lükata üldplaneeringus toodud tegevuste puhul Natura hindamist järgnevatesse etappidesse. Olenemata sellest, kas objektid on kohaliku omavalitsuse või riigi soov. Seega, isegi kui maakonnaplaneeringust üldplaneeringusse üle toodava objekti puhul mingeid sisulisi täpsustusi tehtud pole, aga pole ka võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele, tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia üldplaneeringu menetluses. Põlva vallas on sellised objektid Ahja loodusala läbiv perspektiivne kergliiklustee, matkarajad ja tervisespordirada ning Valgesoo loodusala metsaelupaiga ala läbiv kergliiklustee. Palume täiendada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid. Tutvunud üldplaneeringu materjalidega ja lähtudes Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks määrata lisaks eespool nimetatud asutustele täiendavalt koostöötegijaid. PÕLVA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Teie: Meie: 08.11.2021 nr 7-1/21-128-1 Seisukohad Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud arvamustele Põlva Vallavalitsus tänab teid Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule esitatud ettepanekute eest. Käesolevale kirjale on lisatud avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuse kokkuvõte koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga. Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 16. novembril 2021 kell 17:30. Võimalusel soovitame osaleda veebis (link liitumiseks), täpsema info osalemise kohta leiab Põlva valla veebilehelt https://www.polva.ee/et/uldplaneering-koostamisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Martti Rõigas abivallavanem Lisa: Kokkuvõte Põlva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule esitatud ettepanekutest koos Põlva Vallavalitsuse seisukohaga. Tiia Zuppur 53471669, [email protected] Kesk 15 tel 799 9470 Swedbank AS 63308 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001