Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 12-25/287282 Otsuse kuupäev 07.02.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus ADM Interactive OÜ vaidlustus Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ (viitenumber 287282) Trinidad Wiseman OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja Trinidad Wiseman OÜ kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, ADM Interactive OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Hankija, Tartu Linnavalitsus, esindaja Anneli Apuhtin Kolmas isik, Trinidad Wiseman OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista ADM Interactive OÜ-lt Trinidad Wiseman OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1980 eurot käibemaksuta. 3. Jätta ADM Interactive OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 19.11.2024 avaldas Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija või Linnavalitsus) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ (viitenumber 287282) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse 4 pakkujat, nende hulgas ADM Interactive OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ. 2. Tartu Linnavalitsuse 07.01.2025 korraldusega nr 6 tunnistati edukaks Trinidad Wiseman OÜ pakkumus. 07.01.2025 otsustega riigihangete registri vormidel kvalifitseeris Hankija Trinidad Wiseman OÜ ning jättis ta kõrvaldamata. 3. 17.01.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ADM Interactive OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise, tema kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 24.01.2025 kirjaga nr 12.2-10/12 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.01.2025 ja neile vastamiseks 03.02.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ADM Interactive OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Vaidlustaja pakkumust, täpsemalt teenuse osutamise kava (osakaal 55 punkti), on ebaõigesti hinnatud ja õige hindamise korral teeninuks enim hindepunkte Vaidlustaja pakkumus. 5.1.1. Pakkumuse hindamislehelt nähtub, et Hankija nägi Vaidlustaja teenuse osutamise kava puhul probleeme seoses alamkriteeriumiga „Realistlik projektiplaan ja ajakava“. Selle alamkriteeriumi eest oli võimalik saada kuni 20 p, Vaidlustaja pakkumusele anti 8 p (40%). Hindamismetoodika näeb ette, et 40% maksimaalsest võimalikust punktide arvust saab pakkumus siis, kui pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi. 5.1.2. Hankijal on kolm etteheidet: (1) ajakava ei arvesta Hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel; (2) ajakava ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega; (3) riskiplaanis ei ole ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. Kõik etteheited on alusetud. 5.1.3. Vastavustingimuse „Teenuse osutamise kava“ järgi pidid pakkujad esitama teenuse osutamise kava, mis peab olema kooskõlas lähteülesandes esitatud nõuetega. Teenuse osutamise kavas tuleb esitada kavandatava projekti kontekstis oluline info ja kava peab olema esitatud arusaadavalt ja ülevaatlikult. Lihtsustatult: teenuse osutamise kava alusmaterjal oli „lähteülesanne“, oluline oli võtta arvesse seal esitatud nõudeid ja tagada töö kooskõla nendega. Kõnealuse lähteülesande all on silmas peetud RHAD dokumenti pealkirjaga „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine. Lähteülesanne“ (kokku 10 lk, edaspidi Lähteülesanne). 2 (18) Lähteülesande p 4.2.4 sätestab konkreetselt projektiplaani ja ajakava osas järgmist: „Teenuse osutamise kava peab sisaldama: [---] 4.2.4. hanke sisuks olevate tööde tegemise realistlikku projektiplaani ja ajakava: 4.2.4.1. projektiplaanis on eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused ja ülesanded jaotatud tegevusetappideks, toodud nende ajaline kestus, määratud tegevusetapi tegijad, tegevusetapi alustamise eeldused ja tulemid, sh toodud välja etappide omavaheline sõltuvus, 4.2.4.2. projektiplaanis on välja toodud olulised verstapostid, 4.2.4.3. projektiplaani koostamisel on arvestatud riskide ilmnemisega ja viidud sisse riskijuhtimise tegevused. Hankija võib hinnata ja pakkuja esitatud kavalt nõuda vaid selliseid sisuelemente ja asjaolusid, mis on Lähteülesandes selgelt nõutud ja teha etteheiteid ning hindepunktide mahaarvestusi vaid selliste puuduste eest, mis on puudused ka Lähteülesande vaatest. 5.1.4. Puudus nr 1: Hankija ja kolmandate osapooltega arvestamata jätmine - Lähteülesanne ei näe ette infot ega nõudeid seonduvalt Riigihanke võitja koostööga Hankijaga ja kolmandate osapooltega ning viimati nimetatute „võimekusega“. - On ilmne, et hankelepingu täitmine eeldab koostööd Hankijaga, ka on Lähteülesande p-is 3.1.5 kirjas, et Riigihanke mahtu kuuluvad tööd hõlmavad mh „Kolmandate osapooltega koostöö planeerimine ja elluviimine (integratsioonid, disain)“. Hankijaga ja kolmandate osapooltega koostöö tegemine on Lähteülesandest välja loetav, kuid puudub teave Hankija ja kolmandate osapoolte „võimekuse“ kohta või selle kohta, mida peab pakkuja viimasega seonduvalt silmas pidama. Ka ei ole Lähteülesandes kirjas, et projektiplaan peaks esile tooma mingid spetsiifilised aspektid koostööst Hankija ja kolmandate osapooltega. - Mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt pidi pakkuja arvestama, et Hankija ega kolmandad osapooled ei reageeri eduka pakkuja kontaktivõttudele ja palvetele n-ö minuti pealt. Ka Lähteülesande p 4.2.4 nõuab, et projektiplaan ja ajakava oleksid „realistlikud“. Pakkuja peab suhtluseks nn majaväliste isikutega arvestama mõistliku aja, mida Vaidlustaja on teinud. Lähteülesanne ei näe ette mingeid spetsiifilisi reegleid, nõudeid või piiranguid, millega arvestada. Pakkuja ei pea ise mõistatama ega pidanud nägema ette vajadust ise mõistatada, milliste täpsete „võimekustega“ ta arvestama peab. Vaidlustaja esitatud teenuse osutamise kavas on kirjas, et Vaidlustaja on arvestanud nii Hankijast kui ka kolmandatest osapooltest tulenevate riskidega (lk 45). Vastavad tegevused on ette nähtud projektiplaanis. Kui Hankija leiab, et mõnele konkreetsele töölõigule on arvestatud liiga vähe aega, arvestades Hankija ja kolmandate osapoolte „võimekust“, siis peaks ta selle selgelt ära näitama. Hankija ei saa Vaidlustajalt nõuda, et ta hakkaks pakkumuses või vaidlustuses eraldi põhjendama ülimahuka tabeli iga lahtrit ja rida. - Vaidlustaja on oma projektiplaanis arvestanud sellega, et tal tuleks hankelepingu täitmisel teha koostööd Hankijaga ja ka kolmandate osapooltega. Vaidlusaja on selle jaoks arvestanud ka mõistliku ajavaru. Hankija vastupidine väide arusaamatu viitega ta enda ja kolmandate osapoolte „võimekusele“ on paljasõnaline ja otsitud. - Etteheite ei ole küllaldaselt põhjendatud. Selgusetuks jääb, õieti mis (või kui suur) on Hankija ja kolmandate osapoolte „võimekus“, kust sellega arvestamise kohustus tuleneb ja kui suurel määral, õieti millises osas ajakava on eelneva vaates puudulik. Niisiis ei ole Hankija etteheide mitte üksnes sisuliselt ebaõige vaid ka puudulikult põhjendatud. 5.1.5. Puudus nr 2: ajakava ei arvesta puhkuste ja riigipühadega - Vaidlustajale ei ole arusaadav, mis on „puhkuste periood“. Kui Hankija pidas silmas Vaidlustaja töötajate iga-aastast põhipuhkust, siis Vaidlustaja projektiplaanist ei saa Hankija tuletada, et Vaidlustaja ei plaani oma töötajatele puhkust anda. Vaidlustaja kinnitab, ta ei plaani TLS-i rikkuda. Ka riigipühade puhul ei ole Hankija selgitanud, miks ta arvab, et Vaidlustaja ei ole nendega arvestanud. 3 (18) - Mis puudutab riigipühasid, siis pakkujad ei pidanud projektiplaani/ajakava jooksma panema mingist kindlast kuupäevast. Vastavalt ei saanud ega pidanud pakkujad ajakava koostama viisil, et üks tabelilahter tähistab jõululaupäeva, mil tööd ei tehta, teine tabelilahter tähistab uusaastat jne. Vaidlustaja koostas oma projektiplaani viisil, mis tagab plaani sõltumatuse konkreetsest alguskuupäevast ja arvestab ajalise puhvriga pühadeks ja puhkusteks. 5.1.6. Puudus nr 3: riskiplaani puudused - Arusaamatuks jääb, mis on see risk, mida ei ole Hankija arvates Vaidlustaja projektiplaanis (riskiplaanis) ette nähtud või ammendavalt kirjeldatud. Hankija on ilma seletust andmata ja konteksti loomata öelnud, et vastava riski maandamine on ammendavalt kirjeldamata. See on ilmne põhjendamispuudus. - Hankija väidetav probleem ei seisne mitte (vaid) selles, et Vaidlustaja on jätnud „vastava riski“ „ammendavalt kirjeldamata“, vaid „vastavat riski“ ei olevat üldse riskiplaanis „ette nähtud“. Kuidas saab üks ja sama kirjeldus olla samal ajal täiesti puudu, aga ka puudulikult kirjeldatud? Hindamismetoodika näeb ette, et 40% maksimaalsest võimalikust punktide arvust saab pakkumus siis, kui „pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi“. Kui Hankija leidis, et Vaidlustaja projektiplaanis oli mingi osa nõutud infost puudu, siis polnud alust pakkumusele anda 40% maksimumist. Siis tulnuks anda 0 p, kuna „pakkumus ei sisalda küsitud infot“. - Lisaks ebaselgusele on Hankija esitatud põhjendus puudulik ka põhjusel, et see on paljasõnaline. Kui Hankija oskab ette heita mingi riski puudulikku käsitlemist, siis oskab seda riski ka Vaidlustajale nimetada. Kuivõrd ei ole teada, millisest riskist Hankija räägib, siis on Vaidlustajal keeruline anda sel teemal selgitusi. Vaidlustaja teenuse osutamise kava sisaldab erinevaid riske ja riskide halduse tegevuskava (lk 44 ja 45). - Lähteülesande p 4.2.4.3 nõudis pakkujailt vaid seda, et projektiplaani koostamisel oleks arvestatud riskide ilmnemisega ja viidud sisse riskijuhtimise tegevused. Selle nõude Vaidlustaja pakkumus täidab. Kui Hankija tuletab sättest mingeid väga spetsiifilisi sisu- või vormistusnõudeid, siis on see lubamatu hindamiskriteeriumi laiendamine. 5.2. Kolmanda isiku kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine 5.2.1. Kuna Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastane, ei saa õiguspärane olla ka Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimine ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine. 5.2.2. Täiendav põhjus eelnimetatud otsuste õigusvastaseks lugemiseks on tõik, et Hankija on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja puhul kontrolli läbi viinud liiga vara, rikkudes seeläbi RHS § 104 lg-t 8. Hankija 07.01.2025 protokolliline otsus eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta on küll allkirjastatud hiljem (kl 16.20) kui sama päeva korraldus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (kl 15.57), kuid kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise protokollidest on näha, et faktiliselt on asjaomased kontrollid läbi viidud 07.01.2025 kl 11.05, mis on varasem Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamisest. Kui ajas muutumatute asjaolude puhul võib mööndustega aktsepteerida kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste ennatlikku kontrollimist, siis ajas muutuvate asjaolude ja näitajate puhul mitte. 5.3. Vaidlustaja täiendas oma seisukohti 29.01.2025. 5.3.1. Vastuväited Hankija vastusele 5.3.1.1. Eduka pakkuja kontrolli läbiviimise aeg Hankija leiab, et ta ei ole eksinud RHS § 104 lg-st 8 tuleneva nõude vastu mitte alustada eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolli enne kui asjaomase pakkuja pakkumus 4 (18) on edukaks tunnistatud. Seda põhjusel, et Tartu Linnavalitsus olevat oma 07.01.2025 istungil ajavahemikus kl 8.30–9.00 otsustanud, et Kolmanda isiku pakkumus tuleb Hankes edukaks tunnistada. Hankija lähenemine ei ole õiguslikult korrektne. Linnavalitsuse korraldus ei ole vastu võetud hetkel, mil piisav arv linnavalitsuse liikmeid sellele koosolekuruumis oma poolehoidu näitab. KOKS § 31 lg 5 järgi jõustub valitsuse korraldus teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. KOKS § 31 lg-te 3 ja 6 koosmõjus peab korralduse teatavakstegemisele eelnema selle kirjalik vormistamine ning allkirjastamine linnapea ja linnasekretäri poolt. Seega ei saa linnavalitsuse korraldusega riigihankes pakkumuse edukaks tunnistamisest rääkida enne, kui (a) korraldus on kirjalikult vormistatud; (b) korraldusel on nii linnapea kui linnasekretäri allkiri; ja (c) korraldus on adressaatidele teatavaks tehtud. Vastasel juhul tuginetaks jõustumata haldusaktile. Ekslik on Hankija väide, et päevasiseselt ei muutu kõrvaldamise asjaolude info registris mitu korda. Kui Hankija aga püüab formaalsusena näidata KOKS-ist tulenevat kohustust linnavalitsuse korraldus teatud kindlal moel vormistada ja allkirjastada, siis moonutab see õigusaktide sisu ja eesmärki. 9.3.1.2. Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktid 9.3.1.2.1. Tööde puhul, mis nõuavad kolmanda osapoole sisendit, on Vaidlustaja info välja toonud, nt ajakava read 66 ja 145. Ajalised puhvrid on ette nähtud läbivalt. 9.3.1.2.2. Õige ei ole väide, et teiste osapoolte riskidega on arvestatud puudulikult. 9.3.1.2.3. Hankija on esile tõstnud, et RHAD-i järgi on hankelepingu eelduslikuks kestuseks 18 kuud. Nii see on, kuid tegu on eeldusliku kestusega. 9.3.1.2.4. Hankija kommenteerib Vaidlustaja pakkumust personalitarkvara liidestamise seisukohast ebaõigesti. RHAD lisa 3 „Liidestuste kirjeldus“ p 2 sätestab, et personalitarkvara on väljavahetamisel ja uus tarkvara võetakse kasutusele enne uue kodulehe valmimist. See ei anna ette konkreetset kuupäeva, millal võetakse uus personalitarkvara kasutusele, mistõttu Vaidlustaja lähtus oma parimast nägemusest. 9.3.1.2.5. Hankija väidab, et Vaidlustaja on hindamislehel antud selgitusi valesti tõlgendanud. See kinnitab, et Hankija põhjendused Vaidlustaja pakkumusele antud hindepunktide kohta on puudulikud. Kui Hankija oleks end selgesti ja ühemõtteliselt väljendanud, siis ei oleks ka vääriti mõistmiste ohtu. Hankija ei saa puudulikest põhjendustest tulenevaid negatiivseid tagajärgi üle kanda pakkujale öeldes, et see on pakkuja viga, kui ta Hankija väidetest aru ei saa. 9.3.1.2.6. Hankija ei saa öelda, et Vaidlustaja ei ole arvestanud riskidega, kui Vaidlustaja on erinevate riskide temaatikat käsitlenud nii oma teenuse osutamise kavas, projektiplaanis/ajakavas kui ka eraldi riskide haldamise plaanis. Ka riskijuhtimise tegevused, mis Hankija väitel Vaidlustaja pakkumuses puuduvad, on seal esindatud (pakkumuse dokument „Riskide haldamise plaan“ või nt projektiplaanis sprint 23). 9.3.1.2.7. Hankija on mõista andnud, nagu ei oleks Vaidlustaja arvestanud sellega, et tal on korduvalt vaja ka hankijapoolseid sisendeid. See ei vasta tõele. Vaidlustaja on oma ajakavasse jätnud n-ö vaba ruumi, et arvestada ettetulevate ootamatustega. Samuti on Vaidlustaja märkinud, et ette võib tulla viivitusi, mis protsessi pikendavad. Vaidlustaja ei pea ega saagi suvaliste kohtade peale märkida Hankija passiivsusest tingitud pikki tööpause. 9.3.2. Vastuväited Kolmanda isiku vastusele 9.3.2.1. Kolmanda isiku vastus on suures osas spekulatiivne ja pimesi konkurendi pakkumust 5 (18) halvustav. Menetlusökonoomiliselt oleks ebamõistlik hakata kummutama Kolmanda isiku teooriaid ja väiteid, mis ei rajane faktidel. Lühidalt mõned ebakohad: - Kolmanda isiku käsitlus selle kohta, millal tuleb pakkumusele anda 40% maksimaalsetest hindepunktidest, on Kolmanda isiku omalooming. Hankija on ebaoluliste puuduste (Hankija leksikas „mittepõhimõttelised puudujäägid“) jaoks hindekategooria ette näinud – see on 80% maksimumist. - On oluline vahe, kas maksimumpunkte nõutakse (Kolmanda isiku arvates) minimaalse pingutuse eest või selle eest, et pakkumus täidab kõik kriteeriumid, mille Hankija on ette näinud maksimumpunktide omistamiseks. Kui Kolmandal isikul on probleem sellega, et Hankija ei näinud 100%-lise hinde andmiseks ette mingit ekstraklassi nõuet, siis tulnuks tal hindamismetoodikat vaidlustada. - Hankija on teenuse osutamise kava vastavuse lähteülesandele seadnud hinnatavaks näitajaks. Vastavustingimuseks on teenuse osutamise kava esitamise fakt (kas kava on esitatud). Vastavustingimust „Teenuse osutamise kava“ ei saa sisustada nõnda, et lähteülesandes esitatud nõuded on pakkumuse vastavustingimused (miinimumnõuded). Vastasel juhul ei oleks mingit sisulist mõtet hindamismetoodika kategooriatel 80%-st allapoole. - Vale on Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja ei ole arvestanud erinevate ajakulu riskidega, samuti on liidestused Vaidlustaja pakkumuses nõuetekohaselt kajastatud ja arvesse võetud. (projektiplaani/ajakava p-d 3.15 ja 3.19). 6. Hankija, Tartu Linnavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija seisukohad eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise aluste kontrollimise aja küsimuses 6.1.1. Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemine toimus Linnavalitsuse istungil 07.01.2025, istungi toimumise ajavahemikus 8.30-9.00. Linnavalitsuse istungi päevakorra 11. punkt oli „Riigihanke „Tartu linna kodulehe arendustööde tellimine“ pakkumuse edukaks tunnistamine“. Kokku oli päevakorras 15 punkti. Viimane, 15. punkt sai läbi arutatud kella 9.00-ks. Peale istungil otsuse tegemist teostas Hankija riigihangete registris (edaspidi eRHR) vastavad kontrollid ning koostas ja allkirjastas eduka pakkuja mittekõrvaldamise ja kvalifitseerimise otsused. Seega on Hankija järginud RHS § 104 lg-s 8 esitatut. 6.1.2. Elulise praktikaga ei ole kooskõlas arutelu, et kui nt kl 12 teostada eRHR-i välispäringute liidese kaudu eduka pakkuja kõrvaldamise asjaolude kontroll ja allkirjastada kontrolli tulemi otsus nt kl 18, siis tuleks mitme tunnise ajavahemiku tõttu viis või kümme minutit enne kl 18 teha uus kontroll. Päevasiseselt ei muutu kõrvaldamise asjaolude info registris mitu korda. 6.1.3. Hankija kontrollis kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid selle pakkuja suhtes, kelle puhul oli selge, et Hankija plaanib temaga hankelepingu sõlmida. Sellise selguse andis pakkumuse edukaks tunnistamine, mis oli teoks saanud Linnavalitsuse istungil 07.01.2025 juba enne kl 9. 6.2. Hankija seisukohad Vaidlustaja pakkumusele hindepunktide andmise küsimuses Vaidlustaja ei ole rahul tema teenuse osutamise kavale antud hindepunktidega. Teenuse osutamise kava alamkriteeriumi „realistlik projektplaan ja ajakava“ eest anti Vaidlustaja pakkumusele 43 p 55-st võimalikust (40%). Vaidlustaja soovib, et vaidlustuskomisjon kontrolliks Vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt. Hindamismetoodika näeb ette, et 40% maksimaalsest võimalikust punktide arvust saab pakkumus siis, kui pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi. Hankija on esitanud hindamisel põhjendused, so ülevaate, mis olulistes aspektides esinevad mõningaid puudujäägid ja/või ebatäpsused: ajakava 6 (18) ei arvesta Hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel; ajakava ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega; riskiplaanis ei ole ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. Alljärgnevalt esitab Hankija ülevaate/selgitused, millest nähtub, et Hankija on andnud hindepunktid Vaidlustaja pakkumuse projektiplaanile ja ajakavale vastavuses hindamismetoodikaga. 6.2.1. Ajakava küsimused Lähteülesande p 4.2.4 sätestab ajakava osas järgmist: Teenuse osutamise kava peab sisaldama: [---] 4.2.4. hanke sisuks olevate tööde tegemise realistlikku projektiplaani ja ajakava: 4.2.4.1. projektiplaanis on eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamiseks vajalikud tegevused ja ülesanded jaotatud tegevusetappideks, toodud nende ajaline kestus, määratud tegevusetapi tegijad, tegevusetapi alustamise eeldused ja tulemid, sh toodud välja etappide omavaheline sõltuvus, 4.2.4.2. projektiplaanis on välja toodud olulised verstapostid. 6.2.1.1. Hankija selgitused hinnangule Vaidlustaja esitatud ajakava ei arvesta Hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel. 6.2.1.1.1. Hankija hindas ajakava ning riskide juhtimise plaani tervikuna. Vaidlustaja on välja toonud 48 nädalase tegevusplaani. Kuna Vaidlustaja esitatud dokumentatsioonis on kirjeldatud ainult Vaidlustajapoolsed tegevused, jääb Hankijal selgusetuks, kuidas on Vaidlustaja ette näinud Vaidlustaja, Hankija ja kolmandate osapoolte vahelise suhtluse ja tööde sõltuvuse, sh kuidas toimub arvestamine Hankija poolsete tööde ja Hankijaga seotud kolmandate osapoolte tööde üleandmisega. Kuna koostööd ega võimalikke puhveraegasid ei ole projektiplaanis kirjeldatud, nähtub Hankijale, et Vaidlustaja viib arenduse läbi sprintidena ilma vahepealsete pausideta 48 nädala (11 kuu) jooksul. Arvesse tuleks võtta, et ka Hankijal ja kolmandate osapoolte meeskondadel on aasta jooksul puhkused või riigipühadest ja muudest tööülesannetest tulenevaid takistusi. Sellises ajakavas püsimine ei ole Hankija seisukohast realistlik. Kui Vaidlustaja isegi eeldas, et arendusele kuluvate nädalate vahele võib jääda täiendavalt puhveraega, siis jättis ta selle oma pakkumises selgitamata ja sellega ei saanud arvestada. 6.2.1.1.2. Vaidlustaja on tähtaegadest kinnipidamise riske hinnates hinnanud vaid tema enda poolseid viivitusi, kuid ei ole arvestatud riskidena võimalikke Hankijast või kolmandatest osapooltest põhjustatud viivitusi. 6.2.1.1.3. Vaidlustaja väidab, et Kui Hankija eelnevast olenemata leiab, et mõnele konkreetsele töölõigule on arvestatud ilmselgelt liiga vähe aega, arvestades Hankija ja kolmandate osapoolte „võimekust“, siis peaks ta selle selgelt ära näitama. Vaidlustaja ei saavat pakkumuses või vaidlustuses eraldi põhjendada ülimahuka tabeli iga lahtrit ja rida. Hankija on RHAD-is välja toonud informatsiooni, millest lähtuvalt oleks Vaidlustaja pidanud hindama, et Hankija meeskonnast tulenevalt võib tekkida viivitusi ja kõik liidestatavad rakendused ei pruugi olla ajakavas esitatud aegadeks valmis. Nt on Riigihanke lähteülesande p-is 1.5 on kirjeldatud, et kodulehe sisuga tegeleb ligi 40 inimest linna erinevatest struktuurüksustest, kelle põhitööks ei ole veebi sisuhaldus. Lisaks on samas punktis kirjeldatud, et teenuste register, kust hakkab uus veebileht edaspidi teenuste kohta infot saama, on alles loomisel. 7 (18) 6.2.1.1.4. RHAD koosseisus esitatud turukonsultatsiooni dokumendi p-ist nr 2 võib lugeda, et tuleb arvestada võimalike kitsaskohtadega, mis võivad alles siis ilmneda, kui kodulehte hakatakse täitma reaalse sisuga. On oluline, et Hankija loodud sisu (tekstid, fotod jne), jõuaks arendajale õigeaegselt ning jääks piisavalt aega, et tegeleda tekkinud ülesannete lahendamisega. Pakkuja pole selle Hankija meeskonnast tekkiva võimaliku riski ilmnemisega riskide loetelus ega ajakavas arvestanud. 6.2.1.1.5. Hankija on nii turukonsultatsiooni dokumendis kui ka Riigihanke andmete juures märkinud Riigihanke eeldatavaks kestvuseks 18 kuud. Lisas 3 „Liidestuste kirjeldus“ p-is 2 on välja toodud, et personalitarkvara on väljavahetamisel ja uus võetakse kasutusele enne uue kodulehe valmimist. Lähteülesannet koostades lähtus Hankija mitmel pool väljatoodud 18 kuulisest arendusperioodist. Ka sellest saab välja lugeda, et ajakavas võivad tekkida nihked juhul, kui pakkuja ajakavas esitatud perioodi jooksul arendusi valmis ei saa. 6.2.1.1.6. Ajakavas on Vaidlustaja ette näinud, et personalitarkvaraga liidestamisega plaanivad nad tegeleda juba 17. ja 18. nädalal. Hankija möönab, et kõiki liidestusi saab iseenesest edasi lükata ka planeeritava arendusperioodi lõppu, kuid sellisel juhul kaotab tähenduse detailne ajakava ja võimekus sellest kinni pidada. Hankija poolt kalkuleeritud eeldatav ajakava ning Vaidlustaja pakutud ajakava erinevad üksteisest 7 kuu võrra. 6.2.1.1.7. Vaidlustaja väidab, et Selgusetuks jääb, õieti mis (või kui suur) on Hankija ja kolmandate osapoolte “võimekus“, kust sellega arvestamise kohustus tuleneb ja kui suurel määral, õieti millises osas ajakava on eelneva vaates puudulik. Hankija eeldatav ajakava (18 kuud) ja pakkuja eeldatav ajakava (11 kuud) erinevad üksteisest väga palju. Juba sellest saab välja lugeda Hankija „eeldatavat võimekust“. Hankija ja pakkuja tegevused on arendusprotsessis omavahel sõltuvuses. Kui Hankija ei suuda pakkuja meeskonnale esitada vajalike arendussprintide alguseks veebilehe sisu või disainiga seotud materjale, siis ei ole ka pakkujal võimalik arendusega jätkata. Sellega on nõustunud ka Vaidlustaja oma pakkumuses - nt on Vaidlustaja esitatud ajakavas ääremärkustena väljatoodud järgnevad punktid: - tööde etapid võivad pakkujast mittesõltuvatel asjaoludel pikeneda (nagu nt kolmandate osapoolte tekitatud viivitus); - sidusrühmad, kaasa arvatud tellija ja kolmandad osapooled, on kohustatud osalema määratud koosolekutel ja andma õigeaegselt tagasisidet ning vajalikud sisendid. Vaidlustaja riskide halduse tegevuskavas neid välja toodud punkte võimalike riskidena käsitletud aga ei ole. Esitatud on vaid Vaidlustaja tegevuse tagajärjel tekkinud riskid ja nende maandamine. Nt on Vaidlustaja toonud välja, et 32 nädala lõpuks peab olema Hankijal üle antud veebilehe sisu, et järgmise sprindi lõpuks oleks sisu indekseeritud. Hankija ei pruugi selleks olla võimeline, kuna Hankija meeskond tegeleb lehe sisuga oma põhitöö kõrvalt. Lähteülesande p-is 1.5 on esile toodud, et tänasel veebilehel võib olla sisu erinevalt struktureeritud ja sõnastatud. Lisaks võib esineda sisu dubleeritust, aga ka vananemist, sest teenuste info uuendamine ning vananenud info tuvastamine veebilehel on mahukas käsitöö. 6.2.1.2. Vaidlustaja on valesti tõlgendanud hindamislehel olevat selgitust Hankija hinnangut: ajakava ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega. Vaidlustaja on arvestanud enda meeskonna puhkustega, kuid ei ole arvestanud Hankija ning Hankijast sõltumatute kolmandate osapoolte puhkustega ja sellest tuleneva võimaliku ajaraami nihkumisega. 6.2.2. Riskiplaani küsimus 6.2.2.1. Lähteülesande p-i 4.2.3.2 kohaselt soovis Hankija näha, kas projektiplaani koostamisel on pakkuja arvestanud riskide ilmnemisega ja viinud sisse riskijuhtimise tegevused. Tegemist on pakkumuse olulise aspektiga. 8 (18) Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud teenuse osutamise kava koosseisus sisalduvas „riskide halduse tegevuskavas“ on esitatud äärmiselt paljasõnalised laused, nagu nt Riskide hindamine ja nende maandamise planeerimine on projektijuhtimise oluliseks osaks, Riskide juhtimisega tegeldakse kogu projekti vältel, Riskide määratlemisse ja ennetavate tegevuste väljatöötamisse peaksid olema kaasatud Tellija ja Täitja projektimeeskonnad, Määratletud riskide analüüsimisse ja hindamisse peaks Täitja hinnangul olema kaasatud ka projekti juhtrühm, Põhjalikum riskianalüüs, hindamine ja riskiplaani kinnitamine viiakse läbi enne projekti elluviimist, näiteks avakoosoleku osana ja Projekti riskid on pidevas muutmises. Hankija leiab, et Vaidlustaja ei ole pakkumuse projektplaani koostamisel arvestanud riskide ilmnemisega ega viinud sisse riskijuhtimise tegevusi. 6.223.2. Hankija seisukohad Riigihankel seatud hindamiskriteeriumidest juhindumisest Lähteülesande p 2.3: Uue kodulehe planeeritav valmimisaeg on 18 kuud pärast hankelepingu sõlmimist. Ajakava realistlikkus ning riskiplaan selle hindamise osana olid Hankija vaates olulised aspektid. Oluline aspekt on selline, mis mõjutab olulisel määral projekti õnnestumist või ebaõnnestumist. Hankija hinnangul ei ole 48 nädalaga reaalne kodulehe sisu ja disaini valmis teha. Vaidlustaja peab arendustöid tehes arvesse võtma, et vahepeal on korduvalt vaja ka Hankijapoolseid sisendeid. Vaidlustaja ei ole lähteülesandest korrektselt aru saanud, kuna Vaidlustaja ei ole arvestanud Hankija sisendiga ja selleks kuluva ajaga. 6.2.2.3. Kuna Vaidlustaja pakkumus sisaldab komponendi „realistlik projektiplaan ja ajakava“ osas olulistes aspektides, nagu ajakava realistlikkus ning riskiplaan, mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi, anti selle komponendi osas Vaidlustaja pakkumusele 40% maksimaalsest võimalikust punktide arvust. 6.3. Hankija esitas 03.02.2025 täiendava seisukoha. 6.3.1. Vaidlustaja ajab segi otsuse tegemise aja ja otsuse jõustumise aja. Tartu linna hankekorra § 5 lg 3: Pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse teeb linnavalitsus. Seega tunnistatakse pakkumus edukaks linnavalitsuse istungil. RHS-ist ei tulene nõuet, et riigihankemenetlust saab jätkata vaid siis, kui edukaks tunnistamise otsus on teatavaks tehtud või veelgi enam, edasikaebeõiguse tähtaja möödumisel. Hankija ei pea ootama edukaks tunnistamise otsuse jõustumist ja otsuse tegemisest alates saab Hankija jätkata hankemenetlust, asuda eduka pakkuja suhtes kontrollima kõrvaldamise ja kvalifitseerimise asjaolusid. Vastavalt RHS § 47 lg 1 regulatsioonile peab hankija teavitama kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid, kes saavad juhul, kui nende õigusi on nende arust riivatud, esitada 10 päeva jooksul vaidlustuse. 6.3.2. Hankija täiendavad selgitused pakkumuse hindamise osas 6.3.2.1. Kohatu on ette heita, et Hankija ei asunud tõlgendama iga projektiplaanis esitatud lahtri tagamõtet. Hankijal puudub võimekus lugeda Vaidlustaja mõtteid. RHAD-is oli selgelt nõutud riskide välja toomine eraldi riskide loeteluna ning nõue esitada plaan nende juhtimiseks. Kui Vaidlustaja nägigi ette projektiplaanis lisariske (mida ta vaidlustuses ning täiendavates seisukohtades väidab), siis ei olnud Hankijal võimalik hindamisel teha omavolilisi seoseid projektiplaanis leiduvate riskide ning nende hüpoteetiliste hindamiste/haldamiste vahel, kuna riskide loetelus neid välja toodud ei olnud. Vaidlustaja väidab, et on sprindis 23 arvestanud kõikide riskide haldamisega. Sprindis 23 on esitatud paljasõnaline kirjeldus: Eraldi tegevusetapp/sprint, mis on mõeldud eeskätt riskide proaktiivseks juhtimiseks ja ootamatuste lahendamiseks, mis võivad projekti käigus ilmneda. Selle sprindi lõpuks on lahendus üle antud ja vastu võetud. 6.3.2.2. Kolmas isik on mõistnud hindamise loogikat Hankijaga sarnaselt. Vaidlustaja ei saa 9 (18) nõuda maksimumpunkte üksnes alusel, et tema pakkumus vastab vastavustingimustes esitatud miinimumnõuetele. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Trinidad Wiseman OÜ vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Vaidlustaja vaidlustab tema pakkumusele „Teenuse osutamise kava“ kriteeriumi alakriteeriumi „Realistlik projektiplaan ja ajakava“ lõikes 20 maksimumpunkti asemel 8 punkti ehk maksimaalsest hindepunktide arvust 40% hindepunktide omistamise. Hankija hinnangul esines Vaidlustaja pakkumuses olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi. Selline määratlus vastab RHAD dokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ (Hindamiskriteeriumid) Lähteülesande p-is 6 defineeritud hinde „40%“ määratlusele: Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi. 7.2. RHAD-i vaidlustatud ei ole. Lähteülesande p-i 6 määratlus annab Hankijale olulise kaalutlusruumi sisustada, mis on Hankija jaoks „oluline aspekt“ ja mis on „puudujääk ja/või ebatäpsus“. 40% suhtarvule vastava hindepunkti omistamine on põhjendatud siis, kui kriteeriumi lõikes esineb vähemalt kaks olulist aspekti („olulised aspektid“ defineeritud mitmuses), määratlus „mõningad“ viitab sellele, et ebatäpsused ja puudujäägid ei pea olema 40% hinde andmiseks suured ja olulised vaid piisab, kui vähemalt kahe Hankija hinnangul olulise aspekti kohta leiab vähemalt ebaolulisi, kuid siiski Hankija jaoks tajutavaid, puudujääke või ebatäpsusi. 7.3. Paika ei pea Vaidlustaja käsitlus, justkui Hindamiskriteeriumide kohaselt tuleb maksimumpunktid omistada Lähteülesande miinimumtingimustele vastavale pakkumusele. Lähteülesandes p-is 4 on esitatud pakkumuse miinimumnõuded (Vastavustingimused). Vaidlustaja viitabki vaidlustuses teenuse osutamise kava miinimumnõuetele ehk vastavustingimustele, mis on esitatud Lähteülesande p-is 4.2.4. Kogu vaidlustus põhineb aga valel ja Lähteülesannet ning Hindamiskriteeriume suures osas eiraval käsitlusel nagu pidanuks Hankija maksimumpuntidega hindama iga vastavat pakkumust. Lähteülesanne on rakendatav nii vastavustingimuste (p 4) kui hindamismetoodika nõuete osas (p 6) kui ka kõikide muude Lähteülesande nõuete osas. 7.4. Kolmas isik nõustub Vaidlustajaga, et RHAD dokument Hindamismetoodika viitab pakkumuste hindamisel Lähteülesandele, kuid Lähteülesanne ei koosne mitte üksnes selle p-i 4 miinimumnõuetest vaid sisaldab ka p-i 6, millest nähtub, et Hankija hindab pakkumust kriteeriumi osas „Realistlik projektplaan ning ajakava“ maksimaalse 20 p-iga, kui Pakkumus sisaldab realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava, sh on arvestatud vastavustingimustes projektiplaani sisule esitatud nõuetega. Seega projektplaani ja ajakava realistlikkus ja riskide arvestamine on eraldiseisev nõue, mis peab olema maksimumpunktide saamiseks olema täidetud lisaks vastavustingimuste sisunõuete täitmisele (sellele viitab määratlus „sh“). See, kuidas pakkuja esitleb pakkumuses (lisaks miinimumnõuete täitmisele) oma projektplaani ja ajakava realistlikkust ja veenab selles Hankijat riskide arvestamises, on osa pakkuja loovtööst. 7.5. Lähteülesande p-i 6 rakendamisel on Hankijal kaalutlusõigus temale esitatud pakkumuse sisu pinnalt otsustada, millised on konkreetse projektplaani ja ajakava realistlikkuse hindamisel olulised aspektid ning need sõltuvad konkreetse pakkumuse sisust. Sellele viitab ka 40% maksimumpunktide omistamisel rakendatav Lähteülesande sõnastus, millest tuleneb, et mõningate puuduste ja/või ebatäpsuste esinemine olulistes aspektides on võimalik ka siis, kui pakkuja täidab Lähteülesande p-i 4 miinimumnõuded (Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi.). Kui Hankija 10 (18) põhjendatult leiab, et Vaidlustaja projektplaanis ja ajakavas on küll miinimumnõuded täidetud ehk Lähteülesande p-is 4 nimetatud kohustuslikud andmed iseenesest kajastatud, kuid pakkumuse pinnalt ilmneb olulisi aspekte, milles Hankija täheldab puudujääke ja/või ebatäpsusi ajakava ja projektplaani realistlikkuse ehk esitatud kujul realiseeritavuse asjus, siis selline Hankija hinnang saab olla maksimumpunktidest 40% hindepunktide omistamise aluseks. 7.6. Puhkuste ja riigipühadega arvestamata jätmine ajakavas 7.6.1. Hankija on Vaidlustajale ajakava realistlikkuse olulise aspektina ette heitnud, et ajakavas ei ole arvestatud puhkuste ja riigipühadega. Vaidlustaja leiab, et kuna puhkuste perioodi ja riigipühade ajakavas ja projektplaanis käsitlemise miinimumnõuet esitatud ei olnud, peab Vaidlustaja saama maksimumpunktid. Vastavustingimuste täitmine ainuüksi ei tähenda, et Hankijal ei tohiks pakkumuse sisu pinnalt tekkida etteheiteid selle teostamise realistlikkusele, mis on aluseks kvaliteedipunktide vähendamisele. Need etteheited Hankijal tekkisid. 7.6.2. Hankijat ei ole võimalik ajakava realistlikkuses asjakohaselt ja maksimumpunte väärivalt veenda ilma tüüpiliste puhkuste perioodide ja riigipühade ajakulu arvestamata. Vaidlustaja seab kahtluse alla, et Hankija kasutatud määratlus „puhkuste periood“ ei ole justkui üheselt määratletav, sest pakkumuse tegemisehetkel pole teada, millal inimesed põhipuhkust kasutavad. Kolmas isik on üldiselt nõus, et individuaalsete tellija ja töövõtja töötajate (ning ka kolmandate osapoolte) põhipuhkuste kasutamise täpset aega pole pakkumuse esitamise seisuga võimalik pakkumuse ajakavas ära näidata. Samas kestab Tartu linna veebilehe arenduse projekt Hankija püstitatud eelduste kohaselt 18 kuud ehk 1,5 aastat. Selliste pikkade projektide puhul on asjakohane ajaplaneerimisel arvestada käibes iseenesestmõistetavate reeglipärasustega (suvepuhkused, jõulupuhkused). Iga arendaja, kellel on kogemusi pikemate projektide teostamisel, teab, et vastavate reeglipäraste puhkuseperioodidega on asjakohane projekti ajakava planeerimisel arvestada, vastasel juhul on ajakava realistlikkus ohustatud. Projekt kestab 18 kuud, mille jooksul on kaks suvist käibes reeglipärast puhkuste perioodi ja üks talvine. 7.6.3. Riigihanke esemeks olev Tartu linna veebilehe arendus eeldab koostööd erinevate osapooltega nii Hankija juures kui ka teatud juhtudel veebilehe võimalike kasutajatega. See tähendab, et eelnimetatud perioodidel on nii sisutöö, tööde ülevaatamine, probleemide lahendamine, eriti aga kohtumiste tegemine andmekogumiseks, valideerimiseks või testimiseks, pärsitud ja nende perioodidega mittearvestamine võib kaasa tuua tegevuste ja projekti terviku puhul viivitused. Vaidlustaja oleks pidanud ette nägema meetmed neist tekkivate mõjudega toime tulemiseks. Lisaks on igal aastal veel 12 riigipüha, mis 18 kuu jooksul teeb keskmiselt kokku u 18 riigipüha, millele lisanduvad lühendatud tööpäevad (4 tk). See on oluline osa projekti üldisest ajakulust ja vastavate vältimatute mõjudega tuleb ajaplaneerimisel tegeleda ning neid maandada. 7.6.4. Riigipühadest ja puhkusteste perioodidest tulenevad viivitused kujutavad endast riski ajakavale. Hindamiskriteerium sätestab: Pakkumus peab sisaldama realistlikku ja riske arvestavat projektiplaani ning ajakava. See, kuidas Hankija hindab ajakava realistlikkust, on Hankija hindamisotsus ja allub ulatuslikule kaalutlusõigusele, kuid peab olema mõistlikult põhjendatud. Riigipühasid ja puhkuseperioode mittearvestav projektiplaan ei arvesta neist tulenevat ajalise viivituse riski ja ei ole realistlik. 7.7. Kolmandate osapoolte ja Hankija võimekusega arvestamata jätmine Hankija heidab Vaidlustaja pakkumusele ette seadagi, et ajakava ei arvesta Hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel. Vaidlustaja väidab viitega Lähteülesande p-i 4 miinimumnõuetele, et pakkumus ei pidanudki kolmandate osapoolte ja Hankija võimekusega arvestama. Samuti leiab 11 (18) Vaidlustaja, et talle pole aru saadav, mida vastavate võimekuste all silmas peetakse. 7.7.1. Hankija hinnata on pakkumuse pinnalt ka see, millised aspektid võivad osutuda oluliseks ajakava realistlikkuse vaates, kuna RHAD vastava kriteeriumi juures piiranguid ei sea (küll aga peab Hankija hinnang olema mõistlikult põhjendatud). Kolmandate isikute võimekuse arvestamine tuleneb antud juhul aga loogiliselt ka pakkumusele esitatud miinimumnõuetest. 7.7.2. Kolmanda isiku jaoks on arusaadav ja iseenesestmõistetav, et ajakava planeerimisel tuli pakkujal läbi mõelda riskid, kas kolmandad osapooled, kellest ajakava ja projekti realiseerimine sõltub, ning ka Hankija, on võimelised pakutud ajakava piires toimima. See on otseselt seotud ajakava realistlikkuse küsimusega. - Eriti olulised on nö kolmandate osapooltega seotud riskid. RHAD-is on Hankija kehtestanud dokumendi „Lisa 3 - liideste kirjeldus“ (edaspidi Liideste kirjeldus). Liideste kirjelduses on loetletud kogunisti 14 liidestust, millega Tartu linna veebileht tuleb siduda. Nende liidestuste taga olevate tarkvaralahenduste puhul on olulised kolmandad osapooled, kes teatud juhtudel peavad oma süsteemi tegema muudatusi, et seda saaks siduda Tartu linna veebilehega. Oluline on, et vastavate muudatuste tegemine võib olla aeganõudev ja vastava kolmanda osapoole prioriteetide hulgas madalamal kohal kui arvatud. Seetõttu võivad kolmandad osapooled oma süsteemidesse vajalike muudatuste tegemist edasi lükata ja nendega viivitada, mis omab otsest mõju projekti ajakavale. - Liidestuste kontekstis on oluline ka Hankija võimekus, sest osa liideseid on vähemalt osaliselt Hankija kontrolli all, nt Tartu kultuuriaken ja Hankija majasisene tarkvara (nt Atlassian, Personalitarkvara jm). Seal peab vajalikud süsteemimuudatused tegema või teenusepakkujatelt tellima Hankija, mis samuti kujutab endas teatud võimekuse riski, st kui kiiresti suudab Hankija vajalikud süsteemimuudatused teha ja kui kiiresti suudavad seda teha Hankija teenusepakkujad. Vastav ajakulu peab olema projekti sisse arvestatud ja vastavad riskid peavad olema asjakohaselt kajastatud. Liidestustega arvestamise nõue on otsesõnu sätestatud ka Lähteülesande p 4 vastavustingimustes. - Vaidlustaja pidi olema kursis ka riskidega, mis liidestuste loomisel kaasas käivad, eriti kui tegu on osapooltega, kes pole ei pakkuja ega Hankija otsese kontrolli all. Vaidlustaja pidi RHAD-ist tulenevalt arvestama projekti elluviimisel suure liidestuste hulgaga ja koostama liidetuste taga olevaid kolmandaid osapooli riskina arvestava ajakava ning kajastama kolmandate isikute toimimiskiirust ja võimalikke viivitusi kui riski ajakava eesmärkide saavutamisel, nähes ette ka maandamismeetmed. 7.7.3. Vaidlustaja väidab, et tema projektiplaanis ja ajakavas ning teenuse osutamise kava failides sisaldub info, millest nähtub, et kolmandate osapooltega tegelemiseks on piisavalt aega eraldatud. Vaidlustaja väidab, et Vaidlustaja ei saa hakata, õieti ei saa Vaidlustajalt mõistlikult nõuda, et ta hakkaks pakkumuses või vaidlustuses eraldi põhjendama ülimahuka tabeli iga lahtrit ja rida, mis viitab asjaolule, et Vaidlustaja pakkumuse osade struktuur (sh projektiplaan, ajakava ja teenuse osutamise kava) on koostatud niivõrd keerukalt, arusaamatult ja/või halvasti struktureeritult, et mõistlikul isikul puudub võimalus teha sellest järeldusi kolmandate osapooltega seotud ajakulu riski arvestamise ja maandamise kohta. 7.8. Riskiplaanis riskide maandamismeetmete mitteammendav kirjeldamine Hankija on Vaidlustaja pakkumuse riskiplaanile ette heitnud, et riskiplaanis ei ole ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. Etteheitest nähtuvalt eeldas Hankija, et Vaidlustaja nimetab riskiplaanis riskid ning iga riski kohta kajastab ammendavad maandamismeetmed, mida Vaidlustaja pole teinud. Hankija ei heida riskiplaanile ette mitte lihtsalt mingi ühe riski maandamismeetmete ammendavat käsitlemata jätmist vaid tegemist on üldisema etteheitega, et riskiplaanis sisalduvate riskide käsitlemisel ei ole Vaidlustaja iga riski kohta esitanud ammendavat käsitlust, kuidas vastav risk maandatakse. Seega riskiplaan oli puudulik. 12 (18) 7.9. Kolmas isik esitas 03.02.2025 täiendava seisukoha. 7.9.1. Kolmas isik toetab Hankija seisukohta, millest nähtuvalt pole Vaidlustaja oma pakkumuses asjakohaselt kajastanud hankelepingu täitmisel asjakohaste liidestuste tagamisega seotud ajakulu ja riske. 7.9.2. Asjakohase ja realistliku ajakava esitamise seisukohalt on oluline arvestada liidestuste tagamiseks kuluva ajaga, mis eeldab sooritust nii kolmandatelt isikutelt kui Hankijalt, samuti käibes tüüpiliste puhkuste perioodidega ja riigipühadega. 7.9.3. Vaidlustaja on pakkunud projekti teostamiseks Hankija eeldatust kogunisti 5 kuud lühema perioodi. Seda enam pidi Vaidlustaja arvestama eeldatust oluliselt lühema ajakava pakkumisel, et ajagraafik peab Hankijat veenma pakutava ajakava realistlikkuses. Vaidlustajal on jäänud ajakava realistlikkust tagavad hankelepingu täitmisel olulised aspektid piisavalt läbi mõtlemata ja pakkumuses kajastamata. 7.9.4. Lisaks väidab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused on õigusvastased seoses Kolmanda isiku osas registriandmete kontrolli tegemise ajaga. Vaidlustaja kahtlused on asjatud. Kolmandal isikul ei olnud maksuvõlga ka 07.01.2024 päevalõpu seisuga, samuti puudusid Kolmandal isikul nii 07.01.2024 kui ka tänase seisuga hankelepingute rikkumised. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus 8.1. Lähtuvalt etteantud Lähteülesandest pidid pakkujad välja töötama ning esitama pakkumuses teenuse osutamise kava, sh hanke sisuks olevate tööde tegemise realistliku projektiplaani ja ajakava ning hindamiskriteeriumid olid kehtestatud selliselt, et kvaliteedikriteeriumid moodustavad pakkumuse hindamiskriteeriumidest rohkem kui poole (55 punkti), sh oli hanke sisuks olevate tööde tegemise realistlik projektiplaan ja ajakava kõige suurema alapunktide arvuga - 20 punkti. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et vaidlustusse puutuvas osas on pakkumuste hindamise näol tegemist kvaliteedi hindamisega ja pakkujatele olid teada nii hindamiskriteeriumid kui ka nende alakriteeriumid. Kvalitatiivsel hindamisel ei ole olemas objektiivset punktide arvu, mida pakkumus peaks kindlasti saama ja mille nõudeõigus võiks Vaidlustajal Riigihankes olla. 8.2. Vaidlustuskomisjon võib vaidlustuse rahuldada vaid juhul, kui Hankija on pakkumuste hindamisel tegutsenud õigusvastaselt. Püstitades järgnevalt küsimuse, milline oli Hankija kaalutlusruum ning millistes raamides on vaidlustuskomisjonil õigus hindamiskriteeriumidele vastavust kontrollida, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et praeguse Riigihanke asjaoludel ei ületa Hankija otsuse kontroll mõõdukalt intensiivset ratsionaalsete vigade testi ja kontroll ei pea olema intensiivsem. Riigikohus on haldusasjas 3-20-1198 tehtud otsuse p-is 14 sedastanud, et kohus võib olla vähem või rohkem vaoshoitud ka haldusorgani hinnanguliste otsuste sisulisel kontrollimisel, iseäranis kui küsimuse õiguslik regulatsioon on hõre, kui hindamine eeldab spetsiifilisi õigusväliseid teadmisi või kogemust ning hindamisega kaasnev õiguste riive ei ole intensiivne. Seda, et hankes osalevate ettevõtjate õiguste riive intensiivsust peegeldab riigihanke maksumus, on kohus märkinud viidatud otsuse p-is 16). Hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks ei vii vaidlustuskomisjon läbi intensiivsemat kontrolli järgmistel põhjustel: 13 (18)  - kuna Riigihanke eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelist piirmäära, siis riigihanke maksumust arvestav Vaidlustaja õiguste riive ei ole intensiivne; - Riigihankes esitatud teenuse osutamise kava on IT-valdkonna loovtöö, mille hindamine eeldab õigusväliseid teadmisi ja mille hindamiseks on Hankija moodustanud hankekomisjon, mh on Vaidlustaja ärisaladuse piiritlemisel vaidlustuses märkinud, et tiim on nende materjalide koostamisse panustanud olulisi töötunde ja neis kajastuvad erinevad meetodid ja lahendused [---]; - küsimuse, kas Hankija on Vaidlustaja teenuse osutamise kava kui loovtööd hinnanud õigesti, õiguslik regulatsioon on hinnangulisel hindamisel hõre. Isegi kui Riigikohtu seisukohtadest võib aru saada, et õigusraamistiku detailsuse määrab valitud hankemenetluse liik, siis RHS § 4 p-i 5 kohaselt on hankemenetlus riigihanke korraldamine käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras (hõlmates 6 erinevat liiki hankemenetlust) ja kõikides viidatud peatükis loetletud hankemenetlustes kehtib hindamise kriteeriumide kehtestamisel RHS §-ides 85 ja 117 sätestatu koos RHS §-is 3 sätestatud üldpõhimõtetega sõltumata hankemenetluse liigist. RHS-i õigusliku regulatsiooni mõttes ei ole vahet, kas hindamiskriteeriumid on kehtestatud avatud hankemenetluses või konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, millises menetluses kontrolli liigset intensiivsust on halduskohus ette heitnud nt kohtuasja 3-24-3072 p-is 84. 8.3. Vaidlustuse kohaselt on Hankija otsus õigusvastane põhjusel, et Vaidlustaja pakkumust (eelkõige teenuse osutamise kava ja projektiplaani (edaspidi Kava) selles) on ebaõigesti hinnatud. Ratsionaalsuse testi läbiviimine tähendab hindamisotsuste puhul ennekõike selgitamist, kas haldusorgan on arvestanud õigusnormi eesmärki, õiguse üldpõhimõtteid, üksnes asjakohaseid fakte ning kõiki asjakohaseid fakte (viidatud Riigikohtu otsuse p 14). 8.3.1. Lähteülesandes on mh kehtestatud p-is 6 pakkumuste hindamise metoodika ja teenuse osutamise kava on selles jagatud 6-ks komponendiks. Vaidlustaja pakkumusele on antud maksimaalsest võimalikust vähem punkte vaid ühe komponendi osas, so realistlik projektiplaan ja ajakava. Hankekomisjonile on lähteülesandes antud ka järgmine juhis iga komponendi eest punktide andmiseks (40% ja kõrgem): 100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust – Pakkumus kirjeldab täielikult ja ammendavalt kõik lähteülesandes küsitud info. 80% maksimaalsest võimalikust punktide arvust – Pakkumuses kirjeldatu vastab küsitule, kuid esineb üksikuid mittepõhimõttelisi puudujääke ja/või ebatäpsusi. 60% maksimaalsest võimalikust punktide arvust – Esitatu vastab valdavalt küsitule. Mittepõhimõttelistes aspektides esineb puudujääke ja/või ebatäpsusi. 40% maksimaalsest võimalikust punktide arvust – Pakkumuses on küsitud info esitatud, kuid see sisaldab olulistes aspektides mõningaid puudujääke ja/või ebatäpsusi. [---] Seega 100%=20 punkti; 80%=16 punkti; 60%=12 punkti; 40%=8 punkti jne. Vaidlustuskomisjon ei asu hindama Vaidlustaja pakkumust Hankija eest, st ühelgi juhul ei väida vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja pakkumusele tulnuks anda Kava eest 100% punktidest ehk 20 punkti. 8.3.2. 20-st maksimaalsest punktist omistati Vaidlustaja pakkumusele 8 järgmise põhjendusega: Ajakava ei arvesta hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel. Ajagraafik ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega. Samuti ei ole riskiplaanis ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. Ajaraami näol on tegu olulise aspektiga ning puudujäägi tõttu anname 40% maksimaalsest punktide arvust. Vaidlustaja väitel on kõik Hankija etteheited valed, st Vaidlustaja väitel kirjeldab Vaidlustaja 14 (18) pakkumus täielikult ja ammendavalt kõik lähteülesandes küsitud info (100%), sh ei esine selles mittepõhimõttelisi puudujääke ja/või ebatäpsuseid (80%) ega puudujääke ja/või ebatäpsuseid mittepõhimõttelistes aspektides (60%), rääkimata puudujääkidest ja/või ebatäpsustest olulistes aspektides (40%). Ainuke Hankija väide, mille ebaõigsust Vaidlustaja ei väida, on see, et esitatud ajakavas (ajagraafikus) sätestatud ajaraami näol iseenesest on tegu olulise aspektiga Kavas. 8.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna puudujääkide/ebatäpsuste sisaldumine ajaraamis on oluline aspekt 40% hindepunktide omistamise kontekstis, siis otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks peavad Hankija etteheited Vaidlustaja pakkumusele olema olemuslikult etteheited ajaraamile (täielik ajakava peaks seda infot sisaldama) ja Hankija väidetud puudujäägid/ebatäpsused Vaidlustaja esitatud Kavas ka esinevad. Arvestades 40% hindepunktide omistamise reegli sõnastust RHAD-is (mitmuses), peab Hankija väidetud kolmest etteheitest esinema Vaidlustaja esitatud Kavas vähemalt 2. 8.3.4. Hankija kolm etteheidet Vaidlustaja Kavale on järgmised: - ajakava ei arvesta hankija ja kolmandate osapoolte (kelle toode/teenus on kodulehega seotud) võimekusega esitatud ajakava realiseerimisel; - ajagraafik ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega; - riskiplaanis [ei ole] ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. Kuna kaks põhjendatud etteheidet saavad täita 40% hindepunktide omistamise koosseisu ja eespooltoodud viimased kaks Hankija etteheidet on vaidlustuskomisjoni hinnangul omavahel seotud (kui Vaidlustaja Kava puhkuste perioodi ja riigipühadega ei arvesta (aga peab arvestama), siis järgneb sellele faktikontroll, kas Vaidlustaja on vaatamata Hankija väidetud puhkuste perioodi ja riigipühadega arvestamata jätmisele äkki siiski vastava riski projektiplaanis ette näinud (on/ei ole – Hankija väidab, et ei ole)), siis alustab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse kontrolli nendest. 8.3.5. Ajagraafik ei arvesta puhkuste perioodi ja riigipühadega 8.3.5.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lähteülesandest tulenevalt pidi pakkumus sisaldama teenuse osutamise kava, mis omakorda pidi sisaldama ka hanke sisuks olevate tööde tegemise realistlikku projektiplaani ja ajakava (Lähteülesande p 4.2.4), samuti kehtestas Hankija p-is 4.2.4.3, et projektiplaani koostamisel on arvestatud riskide ilmnemisega ja viidud sisse riskijuhtimise tegevused. Seega projektiplaani ja ajakava realistlikkus pidi olema Vaidlustaja poolt Kavas kirjeldatud, nagu ka projekti realiseerimisega seotud riskidega arvestamine ja vastav riskijuhtimine. 8.3.5.2. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja kriitika sellest, et talle pole aru saadav, mis on puhkuste periood või mis on see risk [---]. Hankija põhjendused on piisavad mõistmaks, et: - puhkuste periood tähendab töötaja/ametniku üldtunnustatud õigust puhkusele (nt töölepingu seaduse § 55: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti; avaliku teenistuse seaduse § 43 lg 2: Ametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva. Asjaolu, et Vaidlustaja kinnitab oma meeskonna osas puhkustega arvestamist tõendab, et puhkuste perioodi mõiste sisu ei ole tegelikult Vaidlustajale arusaamatu; - vastava riski puhul on selgelt mõistav seotus Hankija väitega puhkuste perioodi ja riigipühadega arvestamata jätmise etteheitega, st arusaadavalt on tegemist projekti tähtaegse realiseerimisega seotud riskiga. 8.3.5.3. Vaidlustaja väidab, et kui Hankija leiab, et Vaidlustaja projektiplaan sisaldab nii labast viga nagu töötajate puhkustega mittearvestamine, siis peaks Hankija selle täpsemalt ära 15 (18) näitama ja lahti seletama. Seega Vaidlustaja ei väida, et Kavas esitatud ajagraafik ei pidanud üldse kuidagi puhkuste ja riigipühadega arvestama, küll aga väidab Vaidlustaja, et Kava sellega arvestab. Hankija ei väida vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja Kava ei arvesta tema enda meeskonna puhkustega vaid väidab, et arvestamata on Hankija ja Hankijast sõltumatute kolmandate osapoolte (edaspidi Hankija meeskond) puhkustega ja sellest tuleneva võimaliku ajaraami nihkumisega. Vaidlustuskomisjon ei takerdu siinkohal vaidlusse sellest, kas Vaidlustaja sai või võis saada Hankija põhjendustest valesti aru ja kes vastutab puudulike hankedokumentide eest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna vaidlust ei ole selles, et ilma koostööta Hankija meeskonnaga ei ole hankelepingu nõuetekohane täitmine võimalik (vt nt Lähteülesande p 4.3), siis avaldab puhkuste periood ajagraafikus püsimisele otsest mõju nii pakkuja kui ka Hankija poolt vaadatuna. See, et Hankija põhjendused hindamisotsuses on väga üldsõnalised ega ole esitatud selges puutumuses Hankija meeskonnaga seotud puhkustega, on Hankijale ette heidetav, kuid see viga on kooskõlas Riigikohtu otsuse 3-20-1198 p-iga 21 antud juhul kõrvaldatud vaidlustusmenetluses esitatud selgitustega (väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada). 8.3.5.4. Märkimisväärne on, et Vaidlustaja ei viita ühelegi leheküljele Kavas, millest nähtuks sõnaselgelt Hankija meeskonna puhkustega arvestamine ja Vaidlustaja viited oma meeskonnaliikmete töökoormuse kirjeldusele Kavas ei saa seda näidata. Samas vaidlustuskomisjon möönab, et kui Vaidlustaja meeskonna puhul on riigipühadega Kavas arvestatud, millist etteheidet Hankija vaidlustusmenetluses esitatud selgituste kohaselt teinud ei ole, siis on see laiendatav ka Hankija meeskonnale, kuna riigipühad on Eestis kõigil samal ajal, mida ei saa öelda aga puhkuste perioodi kohta. Hankija etteheide saab mõjutada madalamate hindepunktide omistamist ka üksnes Hankija meeskonna puhkuste perioodiga arvestama jätmise põhjusel. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli RHAD-ist tulenevalt õigus ja kohustus hinnata pakkumustes esitatud projektiplaani ja ajakava realistlikkust ja Hankija ei pidanud selleks RHAD-is üles lugema kõiki asjaolusid, mis võivad ajakava realistlikkust (või selle hinnangulist hindamist Hankija poolt) kuidagi mõjutada. Isegi kui pakkumuses on välja toodud minimaalne vajalik ja RHAD-is nõutud info, ei tähenda see, et Hankija peaks seetõttu andma pakkumusele maksimaalsed punktid (Halduskohtu otsus haldusasjas 3-24-3072, p 103). 8.3.5.5. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Hankija meeskonna puhkustega arvestamine on iseenesest oluline faktor ajakava ja projektiplaani realistlikkuse hindamisel, seda eelkõige olukorras, kus Vaidlustaja kavatseb RHAD-is lubatud Riigihanke eeldatava kestvuse 18 kuu asemel arenduse läbi viia 48 nädalaga, so 11 kuuga. Vaatamata sellele, et 18 kuud oli RHAD-is sätestatud eelduslikuna, pidi Vaidlustaja Kava koostamisel/esitamisel pöörama eeldusliku tähtaja märkimisväärsel lühendamisel erilist tähelepanu ajakavas püsimist otseselt mõjutavatele asjaoludele, milleks on ka Hankija meeskonna puhkusel viibimise aeg, kuna on selge, et sellel perioodil ei panusta Hankija meeskond piisavalt palju ja/või kiiresti Vaidlustaja esitatud ajakavas püsimiseks ja projektiplaani järgmiseks. Vaidlustuskomisjon märgib täiendavalt, et Hankija meeskonna puhkuste perioodiga arvestamist ei näita asjakohaselt ja usutavalt ka Vaidlustaja selgitus esimese etteheite kohta, et töö teostamiseks vajaliku sisendi saamise ajakulu on arvestatud projektijuhi tööaja sisse. 8.3.6. Riskiplaanis [ei ole] ette nähtud ja ammendavalt kirjeldatud, kuidas vastav risk maandatakse. 8.3.6.1. Vaidlustaja väidab, et ta ei saa aru, milliste riskide puudumist projektiplaanis Hankija tema pakkumusele ette heidab, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja 16 (18) arusaamatus on otsitud ja antud juhul ei ole tegemist põhjendamispuudusega. Vaidlustuskomisjon selgitas juba p-is 8.3.4, et nimetatud Hankija etteheide (Vaidlustaja esitatud Kavas tuvastatud puudujääk) on otseselt ja arusaadavalt seotud etteheitega, et ajagraafik ei arvesta [Hankija meeskonna] puhkuste perioodiga. Lähteülesande p-ist 4.2.4.3 tulenevalt peab realistliku projektiplaani koostamisel olema arvestatud riskide ilmnemisega ja vaidlustuskomisjon leiab, et ajagraafik, mis ei arvesta Hankija meeskonna puhkuste perioodiga, ei kirjelda täielikult ja ammendavalt ajakava realistlikkust (vajalik 100% punktide saamiseks) ja jätab selliselt ka arvesse võtmata mitmed olulised riskid, mis võivad projekti tähtaegset realiseerimist ohustada, nt Hankija meeskonna olulise/vajaliku liikme puudumine projektiga seotud ülesannete täitmiseks jne, ning mis pidid olema omakorda (nii riskid kui ka riskijuhtimine) kirjeldatud pakkumuses esitatavas projektiplaanis. 8.3.6.2. Tunnustades Hankija etteheite asjakohasust ja lubatavust Hankija meeskonna puhkuste perioodi Kavas arvestamata jätmisega seoses (see omab mõju Kava realistlikkusele ja tähendab vaidlusalusaluse hindamiskriteeriumi mõttes, et Vaidlustaja pakkumus ei sisalda täielikult realistlikku Kava), piirdub selle etteheite osas ratsionaalsuse test vastusega küsimusele, kas Vaidlustaja on või ei ole vastava Hankija meeskonna puhkuseperioodiga seotud riski riskiplaanis ette näinud ja riskijuhtimise nõude täitmiseks maandanud. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et ei ole ja vastavad kontrollitavad ja asjakohase sisuga andmed ei ole Vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja projektiplaanist äratuntavad. Igasuguse muu sisuga erinevad riskid ja nende halduse tegevuskava, mille sisaldumisele Kava (teenuste osutamise kava) lk-del 44 ja 45 Vaidlustaja vaidlustuses viitab, ei muuda Hankija etteheidet Vaidlustaja pakkumuse hindamisel lubamatuks või asjakohatuks. Riski, et ajakavast ei peeta kinni, on Vaidlustaja kirjeldanud pakkumuses esitatud dokumendis Riskide halduse tegevuskava seotuna üksnes asjaoluga, et pakkuja ei teosta tarneid Hankijaga kokkulepitud aegadel, kuid ükski Vaidlustaja või Hankija meeskonnaga seotud risk viidatud dokumendis ei kirjelda äratuntavalt Hankija meeskonna puhkuste perioodiga seotud riske. 8.3.7. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse puhul on täidetud RHAD-is sätestatud 8 punkti omistamise koosseis (mittepõhimõttelistes aspektides esineb puudujääke ja/või ebatäpsusi), kusjuures vaidlustuskomisjon on hinnanud Hankija etteheidete asjakohasust 2 puudujäägi osas. Lisaks ka kolmanda etteheite esinemise või puudumise fakt ei mõjutaks asja otsustamist. Seega kuna vaidlustuskomisjon ei tuvastanud viga Vaidlustaja pakkumuse hindamises, on Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, aga ka RHS § 3 p-iga 1, ja selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 9. Vaidlustus Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema kõrvaldamata jätmise otsustele tuleb jätta rahuldamata. 9.1. Vaidlustaja väitel tulnuks tema pakkumusele anda rohkem hindepunkte kui Kolmanda isiku pakkumusele ja tunnistada tema pakkumus seetõttu ka edukaks, mistõttu on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õigusvastane ja õigusvastased on ka sellele järgnevad Hankija otsused Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse hindamine on õiguspärane ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks alus puudub, siis otsuste järgnevuse põhimõte ei õigusta Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist. 9.2. Täiendavalt väidab Vaidlustaja, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema kõrvaldamata jätmise otsused tuleb õigusvastaseks lugeda ka põhjusel, et Hankija on RHS § 104 lg-t 8 rikkudes viinud Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kontrolli läbi liiga vara. Vaidlustaja ei väida, et Kolmas isik ei vastaks kvalifitseerimise tingimustele või tema suhtes esineks mõni 17 (18) kõrvaldamise alus (eelkõige Hankija kaalutlusõigusele alluv alus). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Vaidlustaja pakkumusele ei ole hindepunkte omistatud õigusvastaselt ning Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse tunnistanud edukaks õigesti, siis Vaidlustaja õigusi ei saa rikkuda Hankija otsused, mis Vaidlustaja subjektiivseid õigusi ei riku ja mille kehtetuks tunnistamine ei aita teda kuidagi lähemale hankelepingu sõlmimiseni Hankijaga. Antud juhul on Hankija Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistanud õigesti, mistõttu isegi juhul, kui Vaidlustaja väited oleksid õiged ja Hankija oleks pidanud ootama Kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste kontrolliga (mida vaidlustuskomisjon ei väida), puudub sisuline vaidlus Kolmanda isiku kvalifikatsiooni vastavuses kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise aluste puudumises Kolmandal isikul, mistõttu tuleks Hankijal vastu võtta samasisulised otsused. Menetlusökonoomilistel põhjustel ei tunnista vaidlustuskomisjon kehtetuks otsuseid, kuna Vaidlustaja etteheidetel puudus antud juhul mõju asja sisulisele otsustamisele. Lisaks märgib vaidlustuskomisjon, et kui osa väiteid ei saa mõjutada vaidluse lõpptulemust, siis on need ebaolulised ning nende suhtes ei pea võtma ammendavat seisukohta (Riigikohtu otsus asjas nr 3-20-1198, p 26). 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 10.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 1980 eurot käibemaksuta 11 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnihinnaga 180 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asja mahtu ja keerukust silmas pidades saab neid kulusid pidada vajalikuks ja põhjendatuks ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 10.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 18 (18)